|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
praak1, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'
- Esmamaining: Helle 1732
- Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
- Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
- Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
- Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
- Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
- Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
- Vt praakima. Vrd vrakk
praak2, praaga 'viinapõletamise jäätmed' < bsks Brak, Brage 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: Hupel 1766: 107 praka ep olle neil mitte anda weistele; Hupel 1780: 247 praak, -a r. d. 'Branntweins-Braak, die Brake'; Hupel 1818: 191 praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Brannteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага'; Masing 1823: 26 Marja kihhelkónnas kukkus innimene praga katla, ja sai õtsa
- Murded: praak : praaga 'alkoholi tootmise jääkaine' SaLä Vll Hi LäPõ Kse Han Tõs sporK I; praak : `praaga R; praag : praaga TLä Võn San sporV; prääg : prääga VId; raak : raaga sporSa Muh sporPä Pil KJn SJn M EMS VII: 717
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 263 prāk : prāga, -i 'Brake, Schlempe'; Salem 1890: 296 praag, praak : praaga 'брага'; EÕS 1930: 819 praak '(Schlempe)'; ÕS 1980: 532 praak 'loomasöödana kasutatavad viinapõletamise jäätmed'
- Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 22 Brage 'Abfall von Brennereien (E. K.)'
- Käsitlused: < bsks Braak Raun 1982: 127; < bsks Brak, Brag, Brage 'viinapõletusjäätmed' EES 2012: 383
- Läti keel: lt brāga 'Brage' VLV 1944: 124; lt braga 'praak' ELS 2015: 655
pruuk, pruugi 'kasutus; komme, tava' < asks brûk 'id.'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 423 ruhckiminne 'übung usus'; Vestring 1720-1730: 188 Pruuk; Hupel 1818: 192 pruuk, -i r. d. selt. 'Gebrauch'; Lunin 1853: 148 pruuk r. d. 'обычай, обрядъ'
- Murded: pruuk : pruugi 'komme' Jäm Muh Hi L K I; pruuk´ : pruugi Ote San V; pruuk : `pruugi R; ruuk : ruugi Sa Muh Tor Vil M(-k´) EMS VII: 769
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969 prūk : prūgi 'Gebrauch'; EÕS 1930: 838 pruuk 'Usus, Brauch, Observanz'; ÕS 1980: 541 pruuk
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brukinge 'Gebrauch, Nutzniessung'; MND HW I brûk, gebrûk 'Nutzung, Gebrauch'; brûkinge 'Gebrauch, Benutzung, Verwendung'
- Käsitlused: < kasks brūk 'Brauch' EEW 1982: 2185
- Läti keel: lt brũķe 'Gebrauch' < asks brūk Sehwers 1918: 71, 144; brũķe < kasks brūk 'Gebrauch' Sehwers 1953: 18
- Sugulaskeeled: sm ruukki [1643] 'tehdas, teollisuuslaitos / Fabrik' < rts bruk 'käyttö, tapa' SSA 3: 113; lv brùi̭k̀ 'gebrauch' Kettunen 1938: 30; lv brūik 'tava / paraža' LELS 2012: 49; vdj pruukki 'pruuk(imine), kasutamine / употребление, применение' VKS: 966
- Vt pruukima
pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < ? kasks bö̂ke 'id.', vrd rts bök 'id.' [Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.]
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 231 saxamah wachter puh 'Hayn büche'; Helle 1732: 299 saksama saar 'Buchbaum'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sāŕ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
- Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' EEW 1982: 2335; < rts bök ~ kasks boke Raun 1982: 136; < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' EES 2012: 406
- Sugulaskeeled: sm pyökki [1580 böki] 'Fagus silvatica / Buche' < rts böök, bök SSA 2: 454; lv būg̀-boù̯m 'buche, buchenbaum' < kasks bōk 'buchecker' Kettunen 1938: 33; lv būg-boum 'Buche' Raag 1987: 328; lv bukspū 'pöök / dižskābardis' LELS 2012: 50
