[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

iidol, iidoli 'ebajumal' < sks Idol 'id.'

Esmamaining: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903
Eesti leksikonid: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 18 idol 'eba-jumal'; ÕS 1980: 180 iidol 'ebajumal; ebajumalakuju'; Tuksam 1939: 517 Idol 'iidol, väär-, ebajumal; ebajumalakuju'
Käsitlused: < sks Idol, vrd vn идол EEW 1982: 494; < sks Idol 'iidol' EKS 2019
Läti keel: lt eidōls 'Idol' VLV 1944: 285
Sugulaskeeled: sm idoli [1885] < rts idol Häkkinen 2004: 245

konsul, konsuli 'riiki esindav ametnik välisriigis' < sks Konsul 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 211 ja nimmetakse neidsinnatsid ámmetmehhi Konsuliks
Murded: `konsul Kuu Jäm Mär Tor JMd KJn(-ol); `kontsul Vll; `kondsul´ Krl; `kuntser Phl EKI MK
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 65 konsul (Konsul) 'riigi asjatoimetaja wõera riigi linnas'; Salem 1890: 124 konsul 'консуль'; Wiedemann 1893: 339 *konsul, -i 'Consul'; ÕS 1980: 294 konsul 'pol riigi ja selle kodanike huve välisriigis kaitsev ametnik; aj kõrgem võimukandja Vana-Roomas'; Tuksam 1939: 581 Konsul 'konsul'
Käsitlused: < sks Konsul 'konsul' EKS 2019
Läti keel: lt konsuls 'Konsul' VLV 1944: 309; lt konsuls 'konsul' ELS 2015: 326
Sugulaskeeled: sm konsuli 'konsul' Mägiste 1931: 202; vdj konsula 'konsul / консул' VKS: 463

liiga, liiga 'liit, ühendus' < sks Liga 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1871
Vana kirjakeel: Jannsen 1871 15. IX: on paras aeg käes, kõige Itaalia vürstide vahel liigat asutada rahva suure vabaduse vastu
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 509 *līga 'Liga'; mā-līga 'Landliga'; EÕS 1925: 388 liiga; liigalane, liigaline; ÕS 1980: 369 liiga 'pol ühiskondlik-poliitiline ühendus; ka sport'; Tuksam 1939: 638 Liga 'liiga, liit'
Läti keel: lt līga 'liiga' ELS 2015: 427
Sugulaskeeled: sm liiga [1641 lijga] 'liitto; kopla; palloilusarja' < rts liga ~ sks Liga Häkkinen 2004: 605

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

monarh, monarhi 'päritava võimuga valitseja' < sks Monarch 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1609 *monarh, -i 'Monarch'; Grenzstein 1884: 90 monarhii (Monarchie) 'isewalitsus, riigiwalitsuse kuju, milles ainult ühe riigipää käes kõik walitsemise wõimus seisab'; EÕS 1925: 517 monarh; ÕS 1980: 427 monarh 'pol keiser, kuningas vm päriliku võimuga riigipea'; Tuksam 1939: 687 Monarch 'monarh, ainuvalitseja'
Käsitlused: < sks Monarch 'monarh' EKS 2019
Läti keel: lt monarchs 'Monarch' VLV 1944: 361; lt monarhs 'monarh' ELS 2015: 507
Sugulaskeeled: sm monarkia [1621] < lad monarchia Häkkinen 2004: 723; sm monarkki 'monarh, ainuvalitseja' Mägiste 1931: 327

noot, noodi 'teat kõrgusega heli; noodikirja märk' < sks Note 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 276 korilaulo nodidest on meil ka pudus
Murded: noot´(-t) 'noodikiri, -raamat' Khk Pöi Muh Rei Mar Mär Vig Tõs Tor Kei Juu JMd Plt KJn; nu̬u̬t Hää Kod Vil M sporV; noet SaLä Kaa Vll Muh; nuot (-t´) Kuu VNg Lüg Vai Ris VJg Iis EMS VI: 655
Eesti leksikonid: Erlemann 1864: 12 Nodid on kahhesuggused: mustad nodid ja walged nodid; Wiedemann 1869: 751 *nōt´ : nōdi 'Note'; EÕS 1930: 603 noot 'diplomaatiline kirjutis; helimärk'; ÕS 1980: 460 noot 'muus; pol'; Tuksam 1939: 724 Note 'muus noot; [diplomaatlik] noot; pangatäht'
Käsitlused: < sks Note 'noot' EEW 1982: 1728; EKS 2019
Läti keel: lt nots 'Note (in der Musik)' VLV 1944: 380; lt nots 'noot' ELS 2015: 555
Sugulaskeeled: sm nootti [1605] < rts not Häkkinen 2004: 803; vdj nooti, nuoti 'noot / нота' VKS: 817

pakk2, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'

Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'
Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < rts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20

park3, pargi 'parklaev' < sks Barke 'id.', vrd vn барка 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: park (`parki) : `pargi 'kolmemastiline purjekas' R; park : parga Khk Mus Hi Tõs Hää Ris EMS VII: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park : pargu; paŕk : paŕgi 'Barke'; Salem 1890: 263 parksip, -i 'барка, судно'; EÕS 1930: 711 parklaev 'kolme mastiga kaubalaev (Bark[schiff])'; ÕS 1980: 494 park 'parklaev'; Mereleksikon 1996: 313 parklaev '(hol bark)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barse, basse, bardese 'Barke, kleines Last- oder Kriegsschiff (lang und schnell)'; MND HW I barke, bark (berke) 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten'; bārse (berse, barsse, barsze, bardese, basse) 'Barke, kleines Kriegsschiff, Lastschiff, lang und schnell'
Käsitlused: < kasks barke, bark 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten' GMust 1948: 15, 85; < asks bark 'Barke' Liin 1964: 49; Liin 1968: 52; < sks Barke [(i-tüvelised)], vn барка [(a-tüvelised)] EEW 1982: 1940; < sks Bark SSA 2: 316
Läti keel: lt barka 'ein leichtes Seeschiff; auch ein kleineres Boot ohne Mast' < asks bark 'ein kleineres Fahrzeug, das einen geringeren Tiefgang hat' Sehwers 1953: 9; lt barka (tirdzniecības kuģis ar trim mastiem) VLV 1944: 86; lt barka 'park' ELS 2015: 610
Sugulaskeeled: sm parkki [1863] 'iso purjealus / Bark' < rts bark 'parkkilaiva' [‹ asks t. hol bark] SSA 2: 316; sm parkki 'Bark' < asks bark(e) ~ rts bark Bentlin 2008: 153; lv bark 'parklaev / barka' LELS 2012: 42

parlament, parlamendi 'riigi kõrgeim seadusandlik esindusorgan' < sks Parlament 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 82 Noor mees ei olnud selle otsusega rahhul, waid läks Parlementi, mis Prantsuse-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on; Jannsen 1861: 84 Wöeral maal on nüüd iggal pool Parlamentid kous
Murded: pa·rlame·ńt, -di Khk Mär Tor Juu Koe Plt Trv Hls Puh Nõo Har Plv; `pa·rlame·nt Kuu Lüg; `pa·rlame·ntti Vai EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *parlament, -i 'Parlament'; Grenzstein 1884: 109 parlament (Parlament) 'riigipäew, saadikute kogu riigi tallituste tarwis'; ÕS 1980: 495 parlament 'pol valitav seadusandlik kogu'; Tuksam 1939: 742 Parlament 'parlament (rahvasaadikute-kogu)'
Käsitlused: < sks Parlament Treiman 1981: 48
Läti keel: lt parlaments 'Parlament' VLV 1944: 389; lt parlaments 'parlament' ELS 2015: 610
Sugulaskeeled: sm parlamentti 'parlament, riigiesindus' Mägiste 1931: 393; vdj parlamentti 'parlament / парламент' VKS: 884

pekker, pekri 'pagar' < asks becker 'id.', sks Bäcker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Päcker 'Bäcker'; Gutslaff 1648-1656 Näihde Beckride pähmehst enge poih temma ülles; Hupel 1780: 238 pekker r. selt. 'der Becker'; Lunin 1853: 136 pekker r. 'хлѣбникъ, булочникъ'
Murded: pekker : pekri 'pagar' RId Sa Han Khn sporPä Iis Kod Lai Plt KJn M; peker TLä Rõn; `pekri Nõo San sporV EMS VII: 328
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 1625 peker : pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Tuksam 1939: 108 Bäcker 'pagar'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 86 Bäcker 'wer Brot u. dgl. bäckt; ahd. beckeri, kasks becker'
Käsitlused: < sks Bäcker EEW 1982: 1981; < sks Bäcker 'leipuri' Koponen 1998: 143
Läti keel: lt beķeris 'der Bäcker' ME: I: 278; lt beķeris 'Bäcker' < asks becker Sehwers 1953: 10
Sugulaskeeled: lv bekār 'pagar / maiznieks' LELS 2012: 43; vdj pekari 'pagar / пекарь' VKS: 894; is pekkari 'pagar' Laanest 1997: 144
Vt pekerei

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < asks boie 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl EMS VII: 628
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi : poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
Käsitlused: < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' GMust 1948: 59, 87; < kasks boie ~ sks Boje EEW 1982: 2118; < kasks boie Raun 1982: 125; < asks boie 'ujuv meremärk', sks Boje 'ujuv hoiatusmärk' EES 2012: 378; < sks Boje 'poi' EKS 2019
Läti keel: lt † buõjas 'Pl. Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten' < asks boie Sehwers 1918: 38, 145; lt boja LELS 2012: 45
Sugulaskeeled: sm poiju [1787] 'ankkuri-, merkkipoiju / Boje' < rts boj 'poiju' [‹ kasks boie] SSA 2: 385; lv bojà 'boje, seezeichen der schiffer und fischer' Kettunen 1938: 25; lv bojā 'poi / boja' LELS 2012: 45; vdj buju 'poi; võrgumärk / буй' VKS: 174

poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < asks bôshake, bôteshāke 'id.', sks Bootshaken 'id.', vrd rts båtshake 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pooshaki 'Boßhacke'; Göseken 1660: 225 Raud/pooshaki 'Hake (zum Schiffe)'
Murded: pootshaak : -`haagi Jõe Kuu; `pootsak, -i (-uo-) Sa Hi Ris; `pootsaak : -aagi (-oagi, -uagi) Khk Vll Muh Mar Han Vän Ris; pootsak : pootsagi Rid; `pootsvaak : -vaagi Sim Lai; `poostvaak : -vaagi Ksi Plt; puustak : puustagi KJn Ran; puustaak : -taagi Ran Nõo; `puostav, -i Jõh; `potstam, -i JõeK EMS VII: 686; puos(s)haak (-aak) Kuu JõeK Iis; poosvaak (-vuak) JMd Trm Lai; puosvaak (-vuak) Koe Kad VJg; `puosak : `puosakki Jõe; `puśsak : `puśsagi Räp; pu̬u̬sshaak´ Plv EMS VII: 685
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōts-hāk : -hāgi 'Bootshaken'; ÕS 1980: 529 pootshaak 'teraskonksuga latt, ritv'; Mereleksikon 1996: 329 pootshaak '(hol bootshaak)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôshake 'Bootshaken'; MND HW I bôshāke, bôteshāke 'Bootshaken'
Käsitlused: < kasks bôtshâke 'Bootshaken' [vrd kasks bôtshâke] GMust 1948: 53, 88; < asks Boos-haken Liin 1964: 49; < asks bō(t)shake ~ sks Bootshaken ~ rts båtshake 'pootshaak' EES 2012: 380
Läti keel: lt buõstaks 'Bootsstange (Bootsstock)' < sks Sehwers 1918: 66; lt buosāks 'Bootshaken' < asks bōshāke 'Bootshaken' Sehwers 1953: 22
Sugulaskeeled: sm puoshaka [1644 botzhaca] 'uitto-, vene-, tukki-, palokeksi / Flöß-, Boots-, Heuerhaken' < rts båtshake 'vene-, tukki-, palokeksi' SSA 2: 432; lv bùo̯ts-ò̬i̭k 'bootshaken' Kettunen 1938: 32

püks, püksi, pl. püksid 'alakeha kattev riietusese' < kasks büxe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 Kaltzi 'Hosen'; Göseken 1660: 87, 129 Püxit 'Büxen (Hosen)'; püxit 'Bein kleider'; Virginius 1687-1690 Linnaset Püksit omma Ihho päle; Vestring 1720-1730: 191 Püksid 'Die Bein Kleider, Hosen'; Helle 1732: 163 püksid 'die Beinkleider'; Hupel 1780: 249 püksi d. 'lederne Hosen'; püksid r. 'Hosen, Beinkleider Pl.'; Hupel 1818: 194 püksid, -e r.; püksi d. 'Hosen'; Lunin 1853: 150 püksid, -e r.; püksi d. 'штаны, брюки'
Murded: `püksid (`püksüd) 'alakeha kattev alus- või pealisrõivas' R; püksid eP; pöksi TLä; püksi eL EMS VIII: 102
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942, 1003 pöks : pl. pökse' (d) '= püksid'; püks : pl. püksid 'Hosen'; ÕS 1980: 563 püks, haril mitm püksid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boxe, buxe 'Hose (urspr. aus Bochsleder gemacht?)'; Schiller-Lübben boxe, buxe 'urspr. wol nur die aus Bocksleder gemachte' '= brôk'; brôk 'Beinkleid, eig. die Bekleidung der Oberschenkel'; MND HW I böxe, bökse, bükse, büxe 'Beinkleid, Hose'
Käsitlused: < kasks bükse, büxe, bügse Liin 1964: 57; < kasks buxe 'Hosen' EEW 1982: 2346; < kasks buxe Raun 1982: 137; < kasks, rts SSA 2: 466; SKES: 694; < asks boxe, buxe 'püks' EES 2012: 407; < asks buxe 'püksid' EKS 2019
Läti keel: lt bikses [1638 Bixes, 1644 büxse] 'Hosen, Beinkleider' Sehwers 1918: 30, 83, 143; biksas, bikses 'Hosen, Beinkleide' < kasks bükse 'Hose' Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pöksyt [1644 pöxyt] '(lasten t. naisten) housut / (Kinder- od. Frauen)hose' < rts böxa, böxor 'housut' [‹ kasks buxe ‹ buckhose 'pukinnahkaiset housut']; is pöksüt 'miesten päällyshousut'; krj pöksy 'naisten, lasten housut'; vdj pöksüd; is pöksüt 'miesten päällyshousut' < sm SSA 2: 466; lv bik̄šə̑ᴅ (bük̄šə̑ᴅ) 'hosen' < kasks büxen Kettunen 1938: 23; lv bikšāz, pl. bikšõd 'püks(id) / bikses' LELS 2012: 43; vdj bikseld 'püksid / брюки' (Kreevini) VKS: 162; vdj pöksü 'püksid / штаны' VKS: 1010; is pöksüᴅ 'püksid' Laanest 1997: 160

rehv1, rehvi 'purjepinna vähendamine' < sks Reff 'id.' [‹ asks ref]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rehv : `rehvi 'rehvitav purjeosa' Jõe Kuu Hlj Lüg; rehv : rehvi Sa Khn Ris; krehv : krehvi Hää; rihv : rihvi Hi Rid EMS VIII
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 rehw : rehwi 'Reff'; EÕS 1925: 1066 rehv 'laev seadis purjepinna koondamiseks (Reff, Reef, Segelring)'; ÕS 1980: 582 rehv 'seadis purje pinna vähendamiseks'; Mereleksikon 1996: 362 rehv '(hol reef)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ref 'Vorrichtung zur Verkleinerung der Segelfläche, zum Reffen des Segels, Reff'; Seemannsprache 1911: 656 Reff, Reef 'Einrichtung zur Einkürzung oder Verkleinerung der Segel. (Ein nd. Seemannswort.)'
Käsitlused: < asks Reff, Riff 'Reff' GMust 1948: 43, 90; < sks Reff (an der Segel) EEW 1982: 2447; < sks Reff '(purjel)' Raun 1982: 141; < asks ref ~ sks Reff 'seadis purjepinna vähendamiseks' EES 2012: 423-424; < sks Reff 'rehv' EKS 2019
Läti keel: lt rẽve 'Vorrichtung zur Verkürzung eines Segels' < asks ref Sehwers 1953: 100; lt (jūrniecībā) rēve 'rehv' ELS 2015: 717
Sugulaskeeled: sm reivi (rievi) [1863] 'se osa purjeesta, joka reivattaessa kääritään kokoon' < rts rev SSA 3: 62
Vt rehvima

rehvima, rehvin 'purjelina osaliselt kokku siduma' < sks reffen 'id.' [‹ asks reffen, hol reven.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `rehvima Jõe Hlj VNg Sa Muh Ris; `rehvimä Kuu Vai; `trehvimä (-ma) Kuu Tõs; `trehvmä Khn; `krehvima Var Hää; `rihvima Hi Rid EMS VIII: 294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 rehwima 'reffen (die Segel)'; EÕS 1930: 1066 rehvima '[purje] koondama, koomale siduma (reffen)'; ÕS 1980: 582 rehvima 'purje pinda vähendama'; Mereleksikon 1996: 362 rehvima 'hol reven'; Tuksam 1939: 797 reffen '(Segel) rehvima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 299 de segel reppen 'die Segel aufziehen, setze, unter Segel gehn'; MND HW II: 2 reppen '(Segel) aufrollen, reffen'; Seemannsprache 1911: 657 reffen 'Segel verkürzen bei zunehmendem Winde'
Käsitlused: < asks reffen GMust 1948: 43, 90; < sks reffen (die Segel) EEW 1982: 2447; < sks reffen 'rehvima' EKS 2019
Läti keel: lt † rẽvêt 'reffen (die Segel)' < vrd hol reven Sehwers 1918: 157; lt revêt reffen, die Segel mittels des Reffes einbinden, einziehen < asks reffen Sehwers 1953: 99
Sugulaskeeled: sm reivata [1863] 'vähentää purjeita / reffen' < rts reva SSA 3: 62; lv rēvə̑ 'reffen' < vrd hol reven Kettunen 1938: 334; lv reppõ, rēvõ 'rehvida / rēvēt' LELS 2012: 266, 267; vdj rehvissää 'rehvida / взять, брать риф, рифить' VKS: 1043
Vt rehv1

reid, reidi 'ankrukoht meres' < asks reide, rêde 'id.', vrd bsks Reide, Reede 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Jannsen 1860: 203 Jubba kello 4 on nemmad aurolaewaga reidi peale jõudnud
Murded: reid : reidi 'ankrukoht meres' Hää JõeK; reit : reidi Khk; reit : `reidi 'laevatee' Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047 reit´ : reidi 'Rhede; Cours des Schiffes'; ÕS 1980: 583 reid 'sadamaeelne ankrukoht'; Mereleksikon 1996: 362 reid 'hol rede'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rêde, reide 'Rhede, offener Hafen, naveta, portus'; Schiller-Lübben rede, reide 'Rhede'; MND HW II: 2 rêͥde (rede, reide), rê(i)t 'außerhalb des eigentlichen Hafens gelegener Ankerplatz, Reede'; Kobolt 1990: 221 Reide, Reede 'Ankerplatz vor dem Hafen (‹ mnd. rede, reide)'
Käsitlused: < kasks reide 'Rhede, Ankerplatz' GMust 1948: 59, 90; < ? kasks reide, rêde 'Reede' EEW 1982: 2448; < bsks Reide, Reede [‹ asks Reide] EKS 2019
Läti keel: lt † riẽde, riediņ̃š 'Reede' < kasks rēde Sehwers 1918: 157; riede 'Reede' < asks rēde Sehwers 1953: 100
Sugulaskeeled: sm murt. reti [1863] 'sataman ankkurointialue, satamaselkä / Reede' < rts redd [‹ kasks rēde] SSA 3: 68; SKES: 772; sm reitti 'Seenkette; Route; Strecke' < skand, vrd rts redd, mr red, rid, reid 'Reihenfolge, Reihe, Schlange' Bentlin 2008: 84; lv reì̯ᴅ, reì̯də̑ 'reede, vorhafen' Kettunen 1938: 332; lv reid 'reid / reids' LELS 2012: 265; vdj reidi 'reid / рейд' VKS: 1043

ruhv, ruhvi 'meeskonnaruum laevas' < rts ruff 'id.', vrd asks rōf, ruf 'id.'

Esmamaining: EÕS 1937
Murded: ruhv : `ruhvi Kuu Hlj; `ruhvi VNg Vai; ruhv : ruhvi Sa Hi Khn Hää Ris JõeK EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1164 ruhv 'ruumik laeva-meeskonna jaoks kaubalaeva tekil (Roof)'; ÕS 1980: 601 ruhv 'laeva meeskonna ruum tekil'; Mereleksikon 1996: 372 ruhv '(hol roef)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'die Decke auf dem Hinterdeck des Schiffes; als Wohnung des Schiffsvolkes'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'die (Bogen)decke auf dem Hintertheil des Schiffes, die als Wohnung des Capitains, des Schiffsvolkes etc. dient'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Unterdecksraum des Schiffes, Mannschaftsquartier'
Käsitlused: < kasks rûf 'Schutzdach, Deckshaus auf Schiffen' GMust 1948: 55, 91; < kasks rûf ~ rts ruff [? ‹ sm ‹ rts] EEW 1982: 2550; < kasks rūf SSA 3: 100; < rts ruff 'ruhv' ~ asks rōf, ruf 'kate, ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 438; < rts ruff [‹ asks rūf, rōf 'katus, lagi'] EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ruhvi (ruffi) [1863] 'kajuutta / Kajüte' < rts ruff [‹ hol t. asks] SSA 3: 100; SKES: 855-856; is ruhvi; vdj ruhvi 'keulakoroke' < ee SSA 3: 100; vdj ruhvi '(laeva)ruhv / полубак, кубрик' VKS: 1077
Vrd roov

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Läti keel: lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < rts rettikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < mr rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

rööv, röövi 'röövimine, riisumine' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: LiiviTalu 1550
Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Roivi wise uhest teisest Wottap; Stahl HHb III 1638: 248 ninck temma peap needt wegkiwat rohwix sahma 'vnd er sol die starcken zum Raube haben'; Hupel 1780: 258 rööwliminne r., d. 'Raub'
Murded: rüöv : `rüövi Lüg Vai; rööv : röövi Khk Emm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫw : rȫwi 'Raub'; ÕS 1980: 608: rööv
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rôf 'Raub, das Rauben, die Raubthat'; MND HW II: 2 rôf (roef, roff, rouff) 'gewaltsame Wegname, Beraubung; Beschlagname, Pfandung; Entführung; geraubtes Gut'
Käsitlused: < kasks rôf 'Raub' Ariste 1940a: 110; Liin 1964: 45; < kasks rôf, vrd rts rof Raag 1987: 336; < asks rōf 'röövimine, riisumine; röövitud vara' EES 2012: 449
Sugulaskeeled: sm ryöväys 'röövimine, riisumine, röövtegu' Mägiste 1931: 477; lv rēviļtimi 'rööv / laupīšana' LELS 2012: 266
Vt röövel, röövima

saaling, saalingu 'mastipuu' < sks Saling 'id.'

Murded: `saaling, -e 'põikpuu masti otsas, kuhu vandid kinnituvad' Kuu; `saaling, -u Hlj; `saalingi VNg; saaling, -a Khk Mus Pöi Käi Khn; saaling, -i Emm Rei Phl KuuK; saaling, -u Ris JõeK; saling, -u Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1222 saaling 'laev põikpuu masti otsas tengi all (Saling, Sattelung)'; ÕS 1980: 610 saaling 'masti tengiga ühendav ristpuu'; Mereleksikon 1996: 374 saaling '(hol saling)'
Saksa leksikonid: MND HW III sālinge 'Sohle (des Deichses)'; Seemannsprache 1911: 674 Saling (Salung) 'leichtes Gerüst anm Topp der Masten und Stengen'
Käsitlused: < rts sal(n)ing ~ kasks (Pl.) salingen EEW 1982: 2646; < sks Saling, vn салинг, hol zaling EKS 2019
Sugulaskeeled: sm saalinki < rts saling [‹ kasks ~ hol zaling] SKES: 935; vdj saalinka, saalinki 'saaling (masti tengiga ühendav rõhtpuu) / салинг' VKS: 1099

senat, senati 'kõrgem riigi- või kohtuorgan' < sks Senat 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 82 Noor mees .. läks Parlementi, mis Prantsuse-maal sesammasuggune rigi üllem kohhus on, kuida Senat Peterpúrris Wenne-ma üllemaks kohtuks on
Murded: senat, -i 'kõige kõrgem kohus' Hlj Lüg Plt; sinat (-t´), -i IisR Kse Ris Jür Iis Trm Hls TLä Krl Plv; sinat : sinadi Kuu; sinats : sinatse (-tsi) Mär Juu VJg KJn; sinaa·t Khk Pöi; senät Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 *sēnāt, -i 'Senat'; Grenzstein 1884: 136 sinat (Senat) 'kõige ülem kohtukoht Weneriigis; kõige ülem ilmalik kohus Wenemaal'; Wiedemann 1893: 1032 *senat, -i; senāt, -i (sinat) 'Senat'; ÕS 1980: 630 senat 'aj riiginõukogu Vana-Roomas; kõrgem kohtuorgan Venemaal; pol ülemkoda USA-s jm'; Tuksam 1939: 891 Senat 'senat'
Käsitlused: < sks Senat EEW 1982: 2757; EKS 2019
Läti keel: lt senāts 'Senat' VLV 1944: 475; lt senāts 'senat' ELS 2015: 776
Sugulaskeeled: sm senaatti [1847] 'Senat' < rts senat SSA 3: 168
Vt senaator

siid, siidi 'õhuke läikiv riie' < kasks sîde 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 320 kuÿ üx vaña Rÿe, ia kudt se Sit piddama; Rossihnius 1632: 339 Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat; Gutslaff 1648: 238 Sîde 'Seide'; Göseken 1660: 94 Sijhdi 'Seide'; Hornung 1693: 24 Siid 'die Seide'; Vestring 1720-1730: 222 Siid, -di 'Seide'; Helle 1732: 176 siid 'die Seide'; Helle 1732: 354 Sitke kannab sidi, heldel polle helmige kaelas 'der Sparer hat wol was, wenn nur der Zehrer was hätte'; Piibel 1739 pannin peent kallist linnast riet so ümber, ja katsin sind sidiga; Hupel 1780: 267 siid, -i r. d. 'Seide'; Hupel 1818: 221 siid od. siit, -i r. d. 'die Seide'; Lunin 1853: 172 siid, siit, -i r. d. 'шелкъ'
Murded: siid : `siidi '(siid)riie; rätik; juuksepael' Kuu Jõh; `siidi VNg Lüg Vai; siid : siidi Sa Muh Emm L K I M TLä Ote San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160, 1162 sīd´ : sīi '= sīt´'; sīt´ : sīdi 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; ÕS 1980: 635 siid
Saksa leksikonid: Lübben 1888 side 'Seide'; Schiller-Lübben side, siden 'Seide'; MND HW III sîde 'Seide'
Käsitlused: < kasks side, siden 'Seide' Ariste 1963: 104; < kasks side Liin 1964: 56; EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; Raag 1987: 324; < asks side 'siid' EES 2012: 471; EKS 2019
Läti keel: lt zĩds, zĩde [1587 Szide] 'Seide' < kasks sīde 'Seide' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 165; zīds, zīde, zīdis 'Seide' < kasks sîde Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm silkki [Agr] 'Seide' < mr silke; krj silkki SSA 3: 181; lv zīᴅ´ 'seide' < kasks side Kettunen 1938: 401; Raag 1987: 328; lv zīḑõz 'siid / zīds' LELS 2012: 377; vdj silkki 'siid / шёлк' VKS: 1141

sotsialism, sotsialismi 'pahempoolne maailmavaade' < sks Sozialismus 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1879
Murded: `sotsiali·smus, -e Lüg Khk Hää; `sotsiali·stlik Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: Jakobson 1879 05.07: sotsialismuse ja kommunismuse õpetusi; Grenzstein 1884: 139 sotsialismus (Sozialismus) 'inimeste seltskonna elukorra parandamise püüdmine'; EÕS 1937: 1427 sotsialism 'teatav maailmavaade ja seda kandev pahempoolne poliitiline liikumus'; ÕS 1980: 653 sotsialism 'pol'; Tuksam 1939: 907 Sozialismus 'sotsialism'
Käsitlused: < sks Sozialist EEW 1982: 2882; < sks Sozialismus 'sotsialism' EKS 2019
Läti keel: lt sociālisms 'Sozialismus' VLV 1944: 483; lt sociālisms 'sotsialism' ELS 2015: 801
Sugulaskeeled: sm sosialismi 'sotsialism' Mägiste 1931: 519

toll1, tolli 'pikkusmõõt' < asks tol(le) 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 41 Leika sis .. Jure tükkid kolm Tolli piutses; Lenz 1796: 58 Üts Ots, mes 12 tollid pik om, peap 8 tolli piutses .. ärra leikatus sama; Lunin 1853: 197 tol, -li r. d. 'дюймъ, пошлина'
Murded: toll : `tolli 'mõõt' R(`tolli Vai); tol´l (-ll) : tolli (-l´l) eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll '(endisaegne pikkusmõõt)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol, tolle 'die äuβerste Spitze eines Zweiges; der Zweig selbts'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll (Längenmaß)'; Tollstock 'Zollstock'
Käsitlused: < kasks tol(l)e EEW 1982: 3215; < kasks tol Raun 1982: 179; < asks tol 'oksa ots; oks' EES 2012: 536; < asks tol 'toll' EKS 2019
Läti keel: lt tul̃lis, tul̃le 'Zoll' < kasks tol, tolle Sehwers 1918: 51, 163; lt tul̃le, tul̃lis 'Zoll (Maβ)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; lt tulle 'Zoll (Maß)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: lv tol̄´ 'zoll (längenmass)' Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll / colla' LELS 2012: 328

toll2, tolli 'maks; maksuamet' < kasks tolle 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 378 Sihs andket nüd .. Kümnes selle, kelle kohus om anda, Tolli selle, kelle Kohus om; Stahl LS I 1641: 64 Sih∫ andket nühdt .. tolli / kenne ∫e tolli kohu∫ on 'So gebet nun .. Zoll / dem der Zoll gebühret'; Göseken 1660: 96 Toll/ i 'Zoll'; Göseken 1660: 138, 366, 485 toll 'beysteur collecta'; Toll 'Schos / Zoll census'; Toll 'zins / zoll vectigal'; VT 1686 tassoge nühd eggamehele omma Wölga .. Tolli / kelle Tolli sünnis; Vestring 1720-1730: 253 Tol, -li 'Der Zoll'; Tolli-rahha 'Zoll Geld'; Helle 1732: 190 tol 'der Zoll'; tolli-rahha 'der Zoll'; Helle 1732: 323 tol 'der Zoll'; Piibel 1739 ei kohto-rahha, ei tolli egga muud makso; Hupel 1780: 286 tol, -li r. d. 'Zoll; Steuer; Tribut'; Hupel 1818: 250 tol, -li r. d. 'Zoll (Maaß u. Abgabe)'
Murded: toll : `tolli 'kauba sisseveomaks' R; tol´l : tolli Khk Vll Emm Kse Hää Ris Juu JMd VJg Trm Kod KJn Hls Krl; tsol´l : tsolli RId; tull : `tulli Jõe Kuu VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll : tolli 'tollimaks; tollikontroll; tolliasutus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol 'Zoll'; toln, tolen, tollen, tolne, tolle, tol(l)ent 'Zoll; Zollgebäude'; tolnen 'Zoll bezahlen'; Schiller-Lübben tolle, tol 'Zoll'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll'
Käsitlused: < kasks tol(le) Ariste 1963: 105; Liin 1964: 48; EEW 1982: 3215; < kasks tolle Raun 1982: 179; < asks tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll' EES 2012: 536; EKS 2019
Läti keel: tul̃le 'Zoll (Abgabe)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; tullêt < asks tollen 'Zoll bezahlen' Sehwers 1953: 146; tulle 'Zoll (Abgabe)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm tulli [Agr] 'Zoll' < mr tull, tolder; krj tulli < sm SSA 3: 324; lv tol̄´ 'zoll, zollamt' < kasks tol(le) Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll, tolliamet / muita' LELS 2012: 328; vdj tulli 'toll / таможня' VKS: 1388

toom, toomi 'toomkirik' < asks dôm 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 413 Toom/ i 'thumb'; Toomi-kirck 'thumb-Kirch'
Murded: `tuome mägi VNg; tuome kerik Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260, 1300, 1301 *kātedrāl, -i 'Kathedral, Domkirche'; tōm, tōmi 'Dom'; tōmbe, tōmbe '= tōm'; Salem 1890: 401 toom : toomi 'соборъ'; ÕS 1980: 718 toom 'toomkirik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben domeri(g)e 'Dom, Domstift'; MND HW I dôm 'Dom, Hauptkirche'
Käsitlused: < kasks dôm Liin 1964: 43; Raun 1982: 179; Raag 1987: 324; < asks dôm (dům) 'Dom, Hauptkirche' Liin 1968: 56; < kasks dôm ~ sks Dom EEW 1982: 3226; < asks dōm 'peakirik, piiskopikirik' EES 2012: 538
Läti keel: lt doms 'toomkirik' ELS 2015: 895
Sugulaskeeled: sm tuomiokirkko [1601] 'Dom, Kathedrale' < rts domkyrka SSA 3: 330

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < asks dop 'id.', sks Topf 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; Lunin 1853: 198 tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
Murded: tops : `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops : topsi eP; toṕs : topsi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops : topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops : topsi (P, S) (tups) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
Käsitlused: < ee [deskr] ~ ? sks Topf ~ kasks top EEW 1982: 3362; < ee toos [deskr] Raun 1982: 180; < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' EES 2012: 540
Vrd topp3

tõu, tõu 'köis' < asks tow, touwe 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 31 Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu : tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw : tõuwi 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
Käsitlused: < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925; < kasks touwe, tow, tau ~ vrts togh EEW 1982: 3429; < kasks tow Raun 1982: 187; < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] EES 2012: 543
Läti keel: lt taũva 'das Tau' < kasks touwe, tou Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142; tauva 'Tau, Seil' < kasks touwe, tow, tau Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm touvi [1699] 'paksu köysi / Tau' < mr togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' SSA 3: 316; SKES: 1366; is tovvi 'köysi, jolla merrat kiinnitetään'; vdj tovvi < sm SSA 3: 316; sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' Bentlin 2008: 94; lv touv 'tou, tõu / tauva' LELS 2012: 329; vdj tovvi '(jäme) köis, tross, tõu / канат, трос' VKS: 1302

vall2, valli 'purjenöör või -tross' < sks Fall 'id.', rts fall 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vall : `valli 'purjenöör' R(`valli VNg); vall : valli Hi; val´l : valli Sa; val´l : val´li L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; Wiedemann 1893: 1300 *wal´l´ 'Fall, Seil zum Aufhissen eines Segels'; ÕS 1980: 770 vall 'mer nöör või tross purje ülestõmbamiseks'; Mereleksikon 1996: 465 vall '(hol val)'; VL 2012 vall 'laeva seisevtaglase tross' '(sks Fall ‹ hol val)'; Tuksam 1939: 297 Fall '(Hißtau) raatõsteköis'
Käsitlused: < sks Fall 'Fall, Tau zum Aufhissen einer Raa oder eines Segels' GMust 1948: 38, 95; SSA 3: 401; < sks Fall 'vall, purjetross', vrd rts fall 'vall' EEW 1982: 3685-3686; EES 2012: 589
Läti keel: lt falle (virve buras pacelšanai) 'vall' LELS 2012: 61; ELS 2015: 978
Sugulaskeeled: sm valli, falli [1863] 'raa'an t. purjeen nostoköysi / (seemänn.) Fall' < rts fall SSA 3: 401; SKES: 1623; vdj valli < sm ~ ee SSA 3: 401; lv fal 'falte; taljen bzw. taue, mit denen rahen und segel gehisst werden' < sks fall Kettunen 1938: 54; lv fal 'vall (nöör purje heiskamiseks) / falle (virve buras pacelšanai)' LELS 2012: 61; vdj faala, valli 'vall (tross või köis purje ülestõmbamiseks) / фал' VKS: 223, 1475

veebiliides @ veebihaldur