[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

aanis|pits, -pitsi 'naps (segatud) viina' < bsks Anspitz 'napsi aromaatne lisand'

Murded: aanispits 'hum naps' Mar Han Kos; aanisspits Hel; `aamispits Lüg EMS I: 52, 54
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 21 aanispits 'nalj naps'; Tuksam 1939: 57 anspitzen 'teritama'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 17 Anspitz 'aromatische Zugabe zum Schnaps /E. K. L. R./'
Käsitlused: < sks 'Schnaps' EEW 1982: 4; < bsks Anspitz 'napsi aromaatne lisand' EES 2012: 41; EKS 2019

aasima, aasin 'nöökama, tögama' < bsks aasen 'id'

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 21 aasima 'nöökama'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 15 aasen 'foppen, vergeuden /E./'
Käsitlused: < bsks asen 'foppen / nöökama, tögama' EEW 1982: 6; Raun 1982: 1; EES 2012: 42; EKS 2019
Läti keel: lt āzēt 'geißeln, durchheicheln' < asks āsen 'jemandem einen schimpflichen Verweis geben', bsks asen 'foppen' Sehwers 1953: 7; lt āzēt 'aasima' ELS 2015: 19

kaloss, kalossi 'kummist pealisjalats' < sks Galosche 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857: 170 2 pari kalossid; Jannsen 1861: 352 kui ka sapad ja üllekingad (Galoshid) allati sada on
Murded: kalo·śs (`kaaloss, kaluss, kallus, kal´lusk, lośs) 'kummijalanõu' R eP eL EMS II: 607
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 257 *kālos, -i 'Ueberschuh, Galosch'; VSS 1917: 65 kaloss 'kalossi'; EÕS 1925: 170 kaloss; ÕS 1980: 229 kaloss; EKSS 2: 73 kaloss 'tavalisele jalatsile tõmmatav kummist pealisjalats'; Tuksam 1939: 535 Galosche 'kaloss'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 32 Galoschen 'Gummiüberschuhe (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Galosche 'kaloss' Treiman 1981: 44; EEW 1982: 675; EKS 2019
Läti keel: lt galoša 'Galosche' VLV 1944: 217; lt galoša 'kaloss' ELS 2015: 247
Sugulaskeeled: sm kalossi [1823] 'päällyskenkä / Galosche' < rts galosch SSA 1: 289; vdj kološša, kološši 'kaloss / галоша' VKS: 458

kemmerg, kemmergu 'väljakäik, käimla' < bsks Kämmerchen 'kambrike; klosett' [Sõna on olnud murdekeeles laialt levinud, aga nähtavasti ei sobinud seda leksikonides kirja panna.]

Vana kirjakeel: Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 87 ta läks omma asjale 'er ging zu Stuhl'
Murded: kemmerg, -u 'väljakäik' Pöi Hi L K Hel San VLä; `kemmergu R; kämmergu Muh; kemmerk Amb Vas; kimmerg Kaa Rei KJn T; kimmergu Sa Hi; kemmelg Vig Pä I Ksi VlPõ Trv Ote Urv; kemmelgu Muh I; kimmelg M T EMS II: 988; kemmerik 'kemmerg' Vig Pä Nis; kemerik Aud; kemelik Hls EMS II: 989
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 358-359 sala-koht 'Abtritt'; wäl´jas-käimize-koht 'Abtritt'; ÕS 1980: 255 kemmerg 'kõnek käimla'; Tuksam 1939: 542 Kämmerchen 'kambrike; fam hea koht, väljakäikukoht, käimla, kemmerg'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 103 Kämmerchen 'Sekret, heimliches Gemach, Abtrit'; Nottbeck 1988: 39 Kämmerchen 'Klosett (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 771; < bsks Kämmerchen 'käimla' EES 2012: 143; < sks Kämmerchen 'käimla' EKS 2019
Läti keel: lt ķemertiņš 'der Abtritt' < sks Kämmerchen ME: II: 363; lt ķemertiņš [1782] 'Kämmerchen (Abtritt)' Sehwers 1953: 63; lt ķemertiņš 'kemmerg, kemps' ELS 2015: 277
Sugulaskeeled: lv kēmrìk 'kämmerchen (= sìttǝp-kǭmǝr)' < sks Kettunen 1938: 114; lv kemriki 'kemmerg / ķemertiņš' LELS 2012: 113

kemplema, kembelda 'heitlema, võitlema' < sks kämpfen 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1850
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 kämpffen 'mâtelma /e'; Kreutzwald 1850: 38 seal põggeneb rahho-waim ja kemplemine ja mässamine peaseb likuma
Murded: `kemplema 'jagelema; ärplema' Käi Lä K Trm; `kemplemä Kuu Lüg EMS II: 989
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 269, 289 kämplema : kämplen : kämpelda (-pleda) '= kemplema'; kemplema : kemplen : kempelda (-pleda) 'streiten, kämpfen, hadern'; EÕS 1925: 201 kemplema 'rabeledes võitlema, heitlema; võistlema'; ÕS 1980: 255 kemplema 'heitlema, võistlema; ärplema, uhkeldama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kempen, kampen 'kämpfen, streiten'
Käsitlused: < kasks kemp- EEW 1982: 771; < kasks kempen Raun 1982: 35; < ? asks kempen 'võitlema' EES 2012: 144; < sks kämpfen 'võitlema, heitlema, maadlema' EKS 2019
Läti keel: lt ķempēties 'streiten, ungeschickt etwas tun' < kasks kempen 'kämpfen, streiten' Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kemppi [Agr] 'sankari; ylpeä, korskea, erinomainen, jalo; komeus / Held; stolz, edel; Pracht' < rts kämpe 'sankari, urho, soturi' [‹ kasks kempe] SSA 1: 342; SKES: 180-181; lvS kämpilt, -ub 'sich überwerfen, sich verzanken'; lv käm̄p̆pə̑ 'sich mit etwas Unnötigem abgeben' SLW 2009: 94

klappima, klapin 'sobima; laabuma' < sks klappen 'id.'

Esmamaining: Postimees 1893
Vana kirjakeel: Postimees 1893 02.06: Kõik trehwab ja „klapib“ liig hästi
Murded: klappima 'kokku sobima; kaaslasi koguma, raha kokku panema' Kuu Lüg Käi Mar Han Trm Plt Vil; `klapma (-ṕ-) Kod Hel Nõo VId EMS III: 315
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 273 klappima 'kokku sobima; kokku panema'; Tuksam 1939: 562 klappen 'klappima, kokku sobima; laabuma'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 33 geklappt 'gelungen (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks klappen 'mit einer Klappe versehen; sich zusammenfügen lasen, stimmen' EEW 1982: 863; < sks klappen 'pöörama; sobima' EES 2012: 165; < sks klappen 'sobima, laabuma, klappima' EKS 2019

klimp, klimbi 'supivedelikus keedetud tainapala' < bsks Klimpe 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 12 Piim Risi Klimpidega; Hupel 1818: 88 klimp r. d. 'Mehlkoß, lf. Klümpchen'; Lunin 1853: 62 klimp, -i r. d. 'клёцка'
Murded: klimp : klimbi 'taignapala supis; klomp' Hi Mar Tor sporK I; klimp : `klimbi R; kliḿp : klimbi TLä Urv Har; klõḿp : klõmbi VId; limp : limbi Sa sporL M EMS III: 323-324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klimp : klimbi 'Klump, Kloss, Mehlkloss'; ÕS 1980: 275 klimp
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 149 Klimpe 'Mehlklößchen'; Nottebeck 1988: 43 Klimpe 'kleiner Kloß /E. L. R.'
Käsitlused: < rts klimp EEW 1982: 867; < bsks Klimpe 'jahuklimp' Raun 1982: 43; < bsks Klimpe 'jahuklimp', rts klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt klim̃pas, klim̃piņas 'Klümpen, Klöße aus gebeuteltem Mehl' < asks klümpe 'Klöße' Sehwers 1953: 50; lt klimpa 'klimp' ELS 2015: 302
Sugulaskeeled: sm klimppi [1749] 'kokkare, möykky, myky / Klümpchen, Klumpen, Kloß' < rts klimp SSA 1: 379; vdj klimppi 'klimp / пельмени' VKS: 440

kotlet, kotleti 'hakkliharoog; lihalõik' < sks Kotelett 'ribitükk, karbonaad', vrd bsks Kotelette 'lihalõik'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 145 Kortlettid 'Koteletten'; Kortlettid tehakse talle- ehk wassikalihhast
Murded: `kotlet´t (-tt) 'kotlet' R eP eL; `kotplet´t Hää; `kot´lepp VJg Pst Ote; `kot´lekk Kod Hls EMS III: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384, 389 *kortlet, -i 'Cotelette'; *kotulet, -i 'Cotelette'; Wiedemann 1893: 352 *kotlet, -i 'Cotelette'; EÕS 1925: 273 kotlett 'ribitükk (praad)'; ÕS 1980: 306 kotlet; Tuksam 1939: 588 Kotelett 'kotlet[t]; ribitükk, karbonaad'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 47 Kotelette 'deutsches Beafsteak (E. L. R.)'
Käsitlused: < sks Kotelett EEW 1982: 970; < sks Kotelett 'ribitükk, karbonaad' EKS 2019
Läti keel: lt kotlete 'Kotelett' VLV 1944: 312; lt kotlete 'kotlet' ELS 2015: 341
Sugulaskeeled: sm kotletti [1874] 'kyljys / Kotelett' < rts kotlett SSA 1: 412; vdj katletti, kotletti, katl´etta 'kotlet / котлета' VKS: 409

kraan2, kraani 'seadis vee- või õhuvoolu reguleerimiseks' < bsks Kran 'id.', sks Kran 'id.'

Murded: kraan (-ń) : kraani 'kraan' Jäm Hi sporPä KPõ(-oa-, -ua-); kraan (-ń) : kraani I Plt TLä San sporV EMS III: 784
Eesti leksikonid: VSS 1917: 101 kraan, -i 'hana, kraana'; EÕS 1925: 274 kraań '= haań'; ÕS 1980: 306 kraan : kraani
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Nottebeck 1988: 48 Kran 'Wasserhahn /E.K.L.R./'
Käsitlused: < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Läti keel: lt krāns 'kraan' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nostokurki; savimylly; (vesi)hana)' < rts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite' = sks Kran 'nosturi; hana'] SSA 1: 416; vdj krana 'kraan / кран' VKS: 483

kreek, kreegi 'luuvili (Prunus insititia)' < bsks Kreke 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: Jannsen 1859: 73 Se aias mehhi roht-aeda krekimarjo pude otsast mahha rapputama
Murded: kreek : kreegi 'kreegipuu ja selle vili' Hi K I; kri̬i̬k : kreegi Nõo San; reek : reegi Sa Muh; ri̬i̬k : reegi Sa KJn Vil M(-k´); kriek : `kriegi R; `kreekel : `kreekli Jäm Puh(kreegli) EMS III: 820
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēk : krēgi 'Kreke'; Wiedemann 1893: 388 krēk : krēgi (krǟk, rēk) 'Kreke'; EÕS 1925: 275 kreek 'puuvili'; ÕS 1980: 308 kreek; Deutschbaltisch 2019 Kreke 'kleine blaue Pflaumen, in Estland wenig, in Livland mehr verbreitet (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kreke, kreike 'Schlehenpflaume'; MND HW II: 1 krēke 'Kriechenpflaume, kleine Pflaumenart (Prunus insititia)'; Nottbeck 1988: 48 Kreeke 'kleine Zwetschgenart / E.'; Kobolt 1990: 160 Kreke 'kleine Zwetschenart (‹ kasks kreke)'
Käsitlused: < kasks krêke EEW 1982: 981; < asks krēke, krike SSA 1: 419; < asks kreke 'kreek' EES 2012: 182; < bsks Kreke 'kreek' EKS 2019
Läti keel: lt krẽķis 'kleine blaue Pflaume' < kasks krēke 'Schlehenpflaume' Sehwers 1953: 58; lt mazā plūme 'kreek' ELS 2015: 344
Sugulaskeeled: sm kriikuna, kriikona [1673 krijkunat] 'luumunsukuinen hedelmä / Kriechenpflaume' < rts krijkon [‹ kasks krēke, krike] SSA 1: 419; lv krīk 'kreek / būka' LELS 2012: 140

kuss 'vait, tasa' < sks kusch 'id.', bsks kusch 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuśs 'int (lapse vaigistamisel või äiutamisel)' IisR Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Ris Koe VJg Iis Trm Plt Trv Krk Puh Har; kuss Kuu Vai Muh MMg Vas EMS IV: 121
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 459 kuśś! kuss! kussu! '(Zuruf b. Beschwichtigen)'; EÕS 1925: 299 kuss! '(couche!)'; ÕS 1980: 323 kuss; Tuksam 1939: 607 kusch! 'int kuss! vakka! tasa!'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 52 kusch 'still! Ruhe! / E. K. L. R.'
Käsitlused: < sks kusch 'kuss' EEW 1982: 1066; EES 2012: 196
Läti keel: lt kuš! 'kusch!' VLV 1944: 320; lt kuš 'kuss, tasa' ELS 2015: 365
Vt kussutama

lett, leti 'müügilaud' < bsks Lette 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857 25. IX: körtsi letti tagga
Murded: let´t (-tt) 'müügilaud' sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä San V; letti Kuu VNg Lüg IisR EMS V: 122
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 let´t´ : leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; EÕS 1925: 381 lett 'müümalaud'; ÕS 1980: 365 lett
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 54 Lette 'Tresen, Theke / E. K. L. R.'
Käsitlused: < bsks Lette 'lett' Uibo 2007a: 306-308; EES 2012: 237; EKS 2019
Läti keel: lt lete 'Lette (Budentisch)' VLV 1944: 335; lt lete 'lett' ELS 2015: 424

marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < bsks Marle, Marli 'id.', vrd sks Marli 'id.'

Esmamaining: Willmann 1782
Vana kirjakeel: Willmann 1782: 195 Osta siis ennesele nisuggust riet, mis saksad nimmetawad marliks
Murded: marle : marle 'riidesort' Rei Mar Saa Kod TLä Kam; `marli Lüg; `marla sporR EMS V: 964
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'; Kobolt 1990: 178 Marle, Marli 'gazeartiges Gewebe'
Käsitlused: < sks Marli 'van marli' EKS 2019
Läti keel: lt marle 'marli' ELS 2015: 479
Sugulaskeeled: lv marle, marlõ 'marli / marle' LELS 2012: 183; vdj marl´a, marli 'marli / марля' VKS: 705

muhv, muhvi 'rõivaese käte soojendamiseks; tehniline detail' < sks Muffe 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: Jannsen 1859: 224 üks halli karwaga muhwe (kus saksa naesterahwas talwe käed sees hoidwad) ärrakaddunud
Murded: muhv (-h´-) 'rõivaese; torude ühendamisdetail' Lüg Jõh IisR sporS Han Var Tõs Hää Ris Hag Koe VJg Iis Trm KJn Trv Krl Rõu; `muhvi VNg Vai; muhve Tor Nõo Plv; muhp Khk EMS VI: 145
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 690 *muhw, -i 'Muffe'; EÕS 1925: 524 muhv 'käesoendaja (Muff[e])'; muhv 'tehn (Muffe)'; ÕS 1980: 431 muhv; VL 2012 muhv < sks Muff, Muffe; Tuksam 1939: 691 Muffe 'muhv (auch techn.)'
Käsitlused: < sks Muffe 'muhv' Treiman 1981: 47; EEW 1982: 1560; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm muhvi [1637] 'käsipuuhka / Muff' < rts muff [‹ sks Muff] SSA 2: 173; lv muf 'muhv / uzrocis' LELS 2012; vdj mufta 'muhv / муфта' VKS: 742

müts, mütsi 'peakate' < kasks mütze 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Mützi 'Haube'; Göseken 1660: 92, 145 mütz 'Mütze'; Mützeken 'Bortichen'; Hornung 1693: 23 Müts 'eine Mütze'; Vestring 1720-1730: 142 Müts, -si 'Die Mütze'; Helle 1732: 122, 141 talw-kübbar 'die Mütze'; Helle 1732: 141, 322 müts 'die Mütze'; Piibel 1739 neile wööd teggema ja neile mütsid teggema; Hupel 1780: 219 müts, -i r. d. 'die Mütze'; Arvelius 1782: 81 tombasid mütsid peast mahha; Hupel 1818: 144 müts, -i r. d. 'Mütze'; Lunin 1853: 109 müts, -i r. d. 'шапка, фуражка'
Murded: müts : `mütsi R(`mütsü Kuu); müt´s (-t-) : mütsi (-t´-) eP M T; müt´s : mütsü V EMS VI: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 707 müt´s : müt´si 'Mütze'; Wiedemann 1893: 640 müt´s : müt´si; müts : mütsü (d) 'Mütze'; ÕS 1980: 445 müts
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mutze, musse, musche 'die Chorkappe, -kapuze eines (Ordens-)Geistlichen; Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; Schiller-Lübben mutze, musse 'eig. die Chorkappe, -kapuze e. (Ordens-)Geistlichen; von den Laien nachgeahmt, als bequeme Kopfbedeckung; als Frauentracht, Haube'; MND HW II: 1 mütze (mutse), müsse (musche), mötze 'runde Kopfbedeckung als geistliche Tracht; flache Kopfbedeckung, Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend, aus Pelz, Leinwand, Samt'
Käsitlused: < kasks mutze Liin 1964: 57; Raun 1982: 99; < kasks mutze ~ sks Mütze EEW 1982: 1643; < asks mutze 'müts, kapuuts; naiste tanu', sks Mütze 'müts' EES 2012: 301; < asks mutze 'müts' EKS 2019
Läti keel: lt mice 'Weibermütze, Haube' Sehwers 1918: 154; lt mice 'eine Weibermütze, Haube; eine Mütze überhaupt' < asks mütts, müttse 'eine Mütze, Kopfbedeckung für beide Geschlechter' Sehwers 1953: 79; mice, mica 'Weibermütze, Haube; Mütze überhaupt' < kasks mütze 'runde Kopfbedeckung; Mütze, zur Männer- und Frauentracht gehörend' Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm myssy [1637] 'Mütze'; is müssü 'lapsen myssy, naisen päähine'; krj myssy 'naidun naisen päähine; nuttura' < rts myssa, mysse 'myssy' [‹ kasks mutze, musse 'eräänlainen päähine'] SSA 2: 189; lvS müts 'Mütze' [magadau müts ’Schlafmütze’] SLW 2009: 127; lv mit̄š (müt̄š) '(weiber)mütze, haube' < sks Kettunen 1938: 225; lv mitš 'müts / cepure, mice' LELS 2012: 190; vdj müttsü '(paeltega) lapsemüts / детская шапочка' VKS: 781

omlett, omleti 'munaroog' < sks Omelett 'id.', vrd rts omelett 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 539 Omelet dö Sjambong 'Omelete de Jambon'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 783 *omelet, -i 'Pfannkuchen'; EÕS 1930: 650 omelett 'kok munakook'; ÕS 1980: 475 omlett 'kok munaroog'; Tuksam 1939: 733 Omelett 'om[e]lett'
Saksa leksikonid: Kluge: 516 Omelett 'eine Eierspeise'
Käsitlused: < rts omelett 'omlett' Treiman 1976: 59; < sks Omelett, Omelette 'omlett' EKS 2019
Läti keel: lt omlete 'omlett' ELS 2015: 580
Sugulaskeeled: sm omeletti [1883 omletti] < rts omelett Häkkinen 2004: 826

pali, pali 'pesunõu, vann' < asks ballie, ballige 'id.', bsks Balje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk EMS VII: 149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali : pali 'Wanne'; kǖŕ-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballige Viires 1960: 99; Raun 1982: 115; < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja EEW 1982: 1910; < asks balge, ballige 'tõrs, vann' EES 2012: 350; < bsks Balge 'pali, toober' EKS 2019
Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] 'ein großer Zuber, Waschfaß' Sehwers 1918: 142; baļ̃ļa 'die Balge, ein großer Zuber' < kasks balge 'Kufe, Wanne' ME: I: 261; Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm palju [1637] 'jalaton amme, soikko / Bottich, Bütte' < vur balia SSA 2: 301; lv bō̬ĺa 'zuber' < ? kasks balge Kettunen 1938: 27; lv bǭļa 'pali, küna / baļļa' LELS 2012: 46

pliit, pliidi 'keeduplaat' < bsks Pliete 'id.', vrd vn плита [i-tüvelised sõnad on baltisaksa, a-tüvelised vene laenud.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pliit : pliidi 'puuküttega toiduvalmistamis- ja kütmisseade' sporeP T; pliit : `pliidi (-t-) R; pliit´ : pliidi Nõo Ote V; pliita LäLo Kul Kse VMr TaPõ Plt; `pliita Hlj RId; pliida Kär Kul Lih Rap Juu Ann; plita Kei JJn Trm Lai Plt; liit (-t´) : liidi Sa Muh sporLä Pä KJn SJn Vil M EMS VII: 587
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plīt : plīda; plīt´ : plīdi 'Metallplate, „Pliete“, Kochherd'; EÕS 1930: 791 pliit '(Herdplatte)'; ÕS 1980: 521 pliit; Deutschbaltisch 2019 Pliete 'Herdplatte (Sallmann 1880)'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 69 Pliete 'Herd (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < vn плита, bsks Pliete [‹ vn плита] EEW 1982: 2101; < bsks Pliete Raun 1982: 124; < vn plita '(kivi)plaat; (köögi)pliit' EES 2012: 376
Läti keel: lt plīte 'ein eiserner Küchenherd' < bsks Pliete 'die eiserne Platte auf dem Kochherd' [‹ russ. плита] Sehwers 1953: 92; lt plīts 'pliit' ELS 2015: 646
Sugulaskeeled: vdj pliitta 'pliit / плита' VKS: 936; is pliitta 'pliit' Laanest 1997: 150

ploom2, ploomi 'puuvili (Prunus domestica)' < sks Pflaume 'id.' [Esmasest alamsaksa laenust pluum ~ luun sai saksa keele mõjul ploom, milles -oo- pro -au- on tingitud baltisaksa hääldusest.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 322 Luun/ i 'Pflaume'; Luun puh 'Pflaum Baum'; Göseken 1660: 494 saxa mah marri 'tzwetschen damascenū'; plumit 'tzwetschen damascena'; Vestring 1720-1730: 182 Ploom; Pluum; Plumipu; Helle 1732: 138 pluum-marri 'die Pflaume'; Helle 1732: 299 plume pu 'Pflaum-Baum'; Hupel 1780: 243 ploom, -i r.; pluum, -i r. d. 'die Pflaume'; Lenz 1796: 11 selle kuu sisse .. woip ka neid Proppimisse Ossad Plumi, Kirssi, ning Pumberi Puist leikada; Hupel 1818: 185 ploom u. pluum, -i od. -e; plomi marri r. d. 'die Pflaume'; Masing 1823: 228 Seält tullewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kallid plumid; Lunin 1853: 143 ploom; pluum marri d. 'слива'
Murded: pluom : `pluomi 'ploomipuu, ploomipuu vili' RId(`pluomi Vai); pluum : pluumi (-uo-) Jäm; ploum : ploumi Rei Koe; ploom : ploomi (-uo-) Lä Ris Juu JMd VMr VJg IisK; plu̬u̬ḿ : ploomi Hää Kod Plt T V; lu̬u̬ḿ : loomi VlPõ M; kluum : kluumi Jäm Mar EMS VII: 596-597, 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 927 plōm : plōmi 'Pflaume'; plūm : plūmi '= plōm'; EÕS 1930: 792 ploom 'Pflaume, Zwetsch[g]e'; ÕS 1980: 522 ploom
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plume 'Pflaume'; plûm-bôm 'Pflaumenbaum'; Schiller-Lübben plume 'Pflaume'
Käsitlused: < kasks plume Liin 1964: 63; EEW 1982: 2105; Raun 1982: 125; < sks Pflaume 'ploom' SKES: 316; Uibo 2010b: 923; EES 2012: 376; EKS 2019
Läti keel: lt plũme [1638 Pluhmes] 'Pflaume' < kasks plūme Sehwers 1918: 32, 93, 155; lt plũme 'Pflaume' < kasks plūme 'Pflaume' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm luumu [1637] 'Pflaume' < rts plomon [‹ kasks plūme] SSA 2: 115; lvS plōm (pū) 'Pflaumen(baum)' SLW 2009: 151; lv plūm 'pflaume' < kasks plume Kettunen 1938: 304; lv plūm = plūmõz 'ploomipuu / plūme (koks)'; lv plūmõpū 'ploomipuu / plūme (koks)' LELS 2012: 249

praak2, praaga 'viinapõletamise jäätmed' < bsks Brak, Brage 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 107 praka ep olle neil mitte anda weistele; Hupel 1780: 247 praak, -a r. d. 'Branntweins-Braak, die Brake'; Hupel 1818: 191 praak od. praag, -a od. -i r. d. 'Brannteweinsspülicht; lf. Braak od. Brake'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага'; Masing 1823: 26 Marja kihhelkónnas kukkus innimene praga katla, ja sai õtsa
Murded: praak : praaga 'alkoholi tootmise jääkaine' SaLä Vll Hi LäPõ Kse Han Tõs sporK I; praak : `praaga R; praag : praaga TLä Võn San sporV; prääg : prääga VId; raak : raaga sporSa Muh sporPä Pil KJn SJn M EMS VII: 717
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 263 prāk : prāga, -i 'Brake, Schlempe'; Salem 1890: 296 praag, praak : praaga 'брага'; EÕS 1930: 819 praak '(Schlempe)'; ÕS 1980: 532 praak 'loomasöödana kasutatavad viinapõletamise jäätmed'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 22 Brage 'Abfall von Brennereien (E. K.)'
Käsitlused: < bsks Braak Raun 1982: 127; < bsks Brak, Brag, Brage 'viinapõletusjäätmed' EES 2012: 383
Läti keel: lt brāga 'Brage' VLV 1944: 124; lt braga 'praak' ELS 2015: 655

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
Läti keel: lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161

pürst, pürsti 'hari' < sks Bürste 'id.', vrd bsks Bürste 'id.'

Murded: püŕst : püŕsti (-rs-) 'hari' Han Pär Saa Jür Kod M T Har Plv; pürst : `pürsti Jõh IisR EMS VIII: 106
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 959 [pürst] 'vt hari'; Tuksam 1939: 177 Bürste 'hari'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 46 Kopfbürste 'Haarbürste (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Bürste 'harja; hari' Koponen 1998: 156; EES 2012: 408; EKS 2019
Läti keel: lt birste 'Bürste' Sehwers 1953: 12
Vt pürstima

riiul, riiuli 'mööbliese' < bsks Riole, Rijole 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `riiul, -i 'mööbliese' R; riiul, -i Sa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Tür Koe VMr Iis Trm VlPõ eL; riiuld, -i Rei; `triiul, -i Kuu EMS VIII: 338
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1063, 1064 rīol : rīoli 'Regal, Fach'; rīul : rīuli '= rīol'; Wiedemann 1893: 963 rīol : rīoli (reiol, rīul) 'Regal, Fach'; ÕS 1980: 591 riiul; Deutschbaltisch 2019 Riole 'Holzgestell mit Querfächern für Küchengeschirr, Waaren, Bücher etc. (Sallmann 1880)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 reôle, riôle 'Bord, Gestell'; Nottebeck 1988: 76 Riole 'Regal / E.'
Käsitlused: < asks Ri(j)ol(e) EEW 1982: 2483; Raun 1982: 142; < asks riōle, rijōl 'riiul' EES 2012: 429; < bsks Riole 'riiul' EKS 2019
Läti keel: lt † rijuõlis 'Regal' < kasks riole 'Regal' Sehwers 1918: 61, 157; Sehwers 1953: 101

roosamanna, roosamanna 'mannakreem, -vaht' < bsks Rosamanna 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1155 roosamanna 'kok'; ÕS 1980: 599 roosamanna 'kok mannavaht'; Deutschbaltisch 2019 Manna (rosa) 'gekochter Gries m. Fruchtsaft geschlagen'
Saksa leksikonid: Nottebeck 1988: 58 Manna (rosa) 'gekochter Gries m. Fruchtsaft geschlagen / E. K. L. R.'; Rosamanna mit Vanillesoße war noch beliebter
Käsitlused: < bsks Rosamanna 'mannakreem' EKS 2019

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
Läti keel: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
Vrd ruhv

rulett, ruleti 'hasartmäng; rullikujuline toit' < sks Roulette 'id.', vrd rts rulett 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1880
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 80 Roulletid härja lihhast 'Rouletten von Ochsenfleisch'; Jannsen 1880 09.01: kas Teil siin mitte ümmargust kasti ei ole, mis Prantslased Roulette nimetavad
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 *rulet, -i 'Roulette (in der Kochkunst)'; Wiedemann 1893: 986 *rulet, -i 'Roulette (in der Kochkunst)'; EÕS 1937: 1167 rulett 'veeretamis, -õnneketas (Roulett[e])'; ÕS 1980: 602 rulett '(hasartmäng)'; EKSS 4: 892 rulett 'hasartmäng; kok. rullikujuline täidisega toit'; Tuksam 1939: 816 Roulette 'rulett'
Käsitlused: < rts rulett 'rulett, rullikujuline toit' Treiman 1976: 62; < sks Roulette 'rulett' EEW 1982: 2552; EKS 2019
Läti keel: lt rulete 'Roulette' VLV 1944: 425; lt (spēle) rulete 'rulett' ELS 2015: 739
Sugulaskeeled: sm ruletti [1880] 'Roulette' < rts rulett SSA 3: 102

siiber, siibri 'klapp küttesüsteemis; lamava haige ööpott' < sks Schieber 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 04. III: peltisid ja siibrid
Murded: `siiber : `siibri (-re) 'klapp, sulgur' sporR Jäm LäPõ Tõs Tor Nis Kad sporI VlPõ M TLä; `siiver : `siivri (-re) Lüg Jõh S sporL KPõ Trm SJn; `siibri : `siibri T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160 *sīber, -bri 'Schieber (im Ofen)'; Grenzstein 1884: 136 siiber (Schieber) 'rauast tehtud uks, mis ahju lõõri ette lükatakse, et ahju soojus korstnasse ei pääseks'; Wiedemann 1893: 1052 *sīber : sībri (sīwer) 'Schieber (im Ofen)'; EÕS 1937: 1349 siiber 'sulgemisvahend (näit ahjul); tehn lükati (Schieber)'; ÕS 1980: 635 siiber; Tuksam 1939: 844 Schieber 'lükand, lükati, tehn siiber'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 79 Schieber 'auch Ofenklappe (E. K. L.)'; Kobolt 1990: 234 Schieber 'in der Krankenpflege Nachtgeschirr'
Käsitlused: < sks Schieber 'siiber' EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; EES 2012: 470; EKS 2019
Läti keel: lt šĩberis, šĩbelis 'Ofenschieber' < sks Schieber Sehwers 1953: 130; lt šĩveris 'die Ofenklappe, der Schieber' ME: IV: 20
Sugulaskeeled: lv šībõr 'siiber / aizbīdnis, šīberis' LELS 2012: 312

sirel, sireli 'ilupõõsas (Syringa)' < bsks Sirene, Zyrene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 473 Sirene (Holunderbaum) 'sireni pu r. d.'; Lenz 1796: 39 panne monned .. Potti-lillid omma Annomette sisse, ni kui ka neid Sirenipuud omma Törrikude sisse; Hupel 1818: 223 sireni pu r. d. 'Syringenbaum'; Masing 1825: 235 nenda kuida mõisa rohhoaedades kärnärid ninepuite ehk ka mõnnimõrd kuuskede ehk serenitega näeme teggewad; Lunin 1853: 173 sireni pu r. d. 'сирень; бузина'
Murded: sirel, -i Kuu VNg Lüg Hi Hää Saa ViK I Äks KJn M TLä; tsirel´, -i sporT V(tsirrel´ Vas); `siller : `silleri Lüg; siril, -a Mih PJg JJn; sirin, -a Jõe Jõh Lä Tõs Ha sporJä Plt Pil; sirinas : sirina Var Khn PJg Tor; sireen (siriin), -i Jäm Khk; siren, -i Jür; tsireń, -i Võn Har; tsirriń, -ä Rõu; riin : riini sporSa Muh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1155, 1161, 1331 sirēn, -i 'Syringe'; sīrel, -i; sīrēn, -i 'Syringe'; tsirel, -i (d); tsireli-pū 'Syringe'; EÕS 1937: 1381 sirel 'puu (Syringa, Flieder)'; Wiedemann 1893: 1205 tsirel, -i (d); tsireli-pū 'Syringe'; ÕS 1980: 640 sirel
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 234 die Syrene 'Syringenbaum, oder dessen Blüten (in Sachsen der türkische Holunder)'; Nottbeck 1988: 90, 103 Syringe 'Flieder'; Zyrene 'Flieder (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Syrene [veralt.], sks Sirene EEW 1982: 2811; < bsks Sirene Raun 1982: 157; EES 2012: 475; < sks Syrene '(van) sirel' EKS 2019
Läti keel: lt pl. ceriņi 'Flieder (Syringa vulgaris)' < bsks Zerēne, Zirēne Sehwers 1953: 24; lt sirene 'Sirene' VLV 1944: 479; lt ceriņš 'sirel' ELS 2015: 788
Sugulaskeeled: sm syreeni [1877 syreeni] 'koristepensas Syringa / Flieder' < rts syren, siren [‹ sks Sirene 'syreeni'] SSA 3: 231; lvS tserin(pū) 'Syringe' SLW 2009: 199; vdj sireni 'sirel / сирень' VKS: 1149

stritsel, stritsli 'magus sai' < sks Stritzel 'id.'

Esmamaining: Eckfeldt 1864
Vana kirjakeel: Eckfeldt 1864: 396 sedda strizlid ehhitakse pealt agga peneks akkitud mandlidega
Murded: `tritsel : `tritsle '„taignaköitest“ pagarisai' Kei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1194 *stritsel : strit´sli 'Stritzel (in der Kochkunst)'; EÕS 1937: 1570 tritsel 'magus sai (Striezel)'; ÕS 1980: 659 stritsel 'kok (magus sai)'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 89 Stritzel 'Rosinenbrot ohne Safran (E. K. L. R.)'
Käsitlused: < sks Stritzel 'Weissbrot' EEW 1982: 2889; < sks Striezel 'stritsel' EKS 2019
Läti keel: lt štricele 'stritsel' ELS 2015: 807

taburet, tabureti 'kerge iste' < bsks Taburett 'id.', vrd vn табурет 'id.'

Esmamaining: Postimees 1891
Vana kirjakeel: Postimees 1891 15. I: mõned taburetid
Murded: tabure·tt (taburet) 'seljatoeta iste; lühike inimene' Kuu Pha Phl Juu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1505 taburet[t]; ÕS 1980: 688 taburet; Tuksam 1939: 954 Taburett 'taburet[t]'
Saksa leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Taburett 'im 20. Jh. oft belegt, auch als Taburettchen und Taburetka'; Nottbeck 1988: 90 Taburett 'Hocker, Schemel (E. K. L. R.)'; Kobolt 1990: 267 Taburett '(veralt., aber noch schweiz. für:) niedriger Stuhl ohne Lehne'
Käsitlused: < vn табурет 'Schemel' EEW 1982: 3033; < sks van Taburett 'taburet' EKS 2019
Läti keel: lt taburets 'Taburett' VLV 1944: 516; lt taburete 'taburet' ELS 2015: 847
Sugulaskeeled: sm taburetti 'taburett' Mägiste 1931: 550; vdj tubaretka 'taburet / табуретка' VKS: 1379

tippima2, tipin 'masinal kirjutama' < sks tippen 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1150 tippima; tippmamsel 'fam masinakirjutajanna'; ÕS 1980: 714 tippima; Tuksam 1939: 965 tippen 'tippima'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 92 Tippmaschine 'Schreibmaschine (E. K. L.)'
Käsitlused: < sks tippen '(kirjutusmasinaga) kirjutama; kergelt koputama' EEW 1982: 3183; Raun 1982: 177; EES 2012: 532

tripp, tripi 'sõltus; kinnitusvahend' < asks strippe 'id.', bsks Strippe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tripp : trippi VNg Jõh; tripp : tribu Kuu Vai(rippu: ribu); tripp : tripi Jäm Rei Mar Mär Var Hag Juu JMd VJg I TLä San Urv Krl Har Rõu Plv; ripp : ripi Khk Krj Vll Muh Kse KJn Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 tripp : tripi, tripu 'Strippe'; EÕS 1937: 1570 tripp; ÕS 1980: 727 tripp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Strippe am Stiefel?'; Schiller-Lübben strippe 'Schlinge oder dünner Band, der an Zeug genähet wird es dabey aufzuhängen'; MND HW III strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels'; Nottebeck 1988: 88 Strippe 'Aufhänger (E. K. L. R.)'; Die Strippe an meinem Paletot ist gerissen.
Käsitlused: < kasks stripe ~ sks Strippe EEW 1982: 3274; < asks Stripp Raun 1982: 181; < asks strippe 'köis; aas, tripp' ~ sks Strippe '(suka)tripp; pael, nöör' EES 2012: 546; < sks Strippe 'tripp; silmus, aas' EKS 2019
Läti keel: lt stripa 'Strippe am Stiefel' < kasks strippe 'Riemen für die Sattelgurte; Schlaufe, Schlinge des Geldbeutels' Jordan 1995: 98; lt stripa, stripas 'Strippen' < asks stripp Sehwers 1953: 124

tärgeldama, tärgeldan '(riiet) tärklisega kõvendama' < bsks stärkeln, vrd asks sterken

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 392 terckima 'stärcken / streiffen'; Hupel 1818: 237 tärkeldama r. d. 'stärkeln, stärken (Wäsche)'; Lunin 1853: 185 tärkeldama r. d. 'крахмалить'; tärkima r. d. 'крахмалить'
Murded: `tärgeldama (-ämä) R; tärgeldama sporS sporL Ris Juu JMd Koe Iis Kod Lai Plt KJn; tärgeldämä (-eme) M TLä San VLä Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1255 tärgeldama '= tärkeldama'; tärkeldama 'stärken (mit Kraftmehl)'; Grenzstein 1884: 149 tärgeldama (stärken mit Stärkemehl) 'jõuujahuga kõwaks tegama (pesu)'; Wiedemann 1893: 1136 *tärgeldama '= tärkeldama'; *tärkeldama (tärgeldama, täŕkima) 'stärken (mit Kraftmehl)'; ÕS 1980: 748 tärgeldama; Tuksam 1939: 925 stärken 'tärgeldama (Wäsche)'
Saksa leksikonid: MND HW III sterken, stērken 'Haltbarkeit, Dauerhaftigkeit geben, verstärkern; (Leinen) mit Stärke behandeln, steifen, stärken'; Nottebeck 1988: 87 stärkeln 'steifen (Kragen, Manschetten) / E. K. L. R.'
Käsitlused: < kasks sterken Liin 1964: 56; < ee *tärki ~ sks stärken EEW 1982: 3462; < bsks stärkeln 'tärgeldama' EES 2012: 567
Läti keel: lt stẽrķelêt 'mit Kraftmehl stärken' < bsks stärkeln '(mit Kraftmehl) Wäsche stärken' Sehwers 1953: 121; lt stẽrķêt 'stärken (Wäsche mit Kraftmehl)' < sks stärken (Wasche mit Kraftmehl) Sehwers 1953: 122; Jordan 1995: 95; lt štērķelēt, stīvināt 'stärken (Wäsche)' VLV 1944: 496; lt štērķelēt, stīvināt 'tärgeldama' ELS 2015: 938; lv stērkiļtõ 'tärgeldada / stērķelēt, cietināt' LELS 2012: 304
Sugulaskeeled: sm tärkätä [1787] 'kovittaa kangasta' < rts stärka 'kovittaa kangasta' SSA 3: 357; Häkkinen 2004: 1385; lv stērǩkilť´t´ə̑ stärken, einstärken < sks Kettunen 1938: 381
Vt tärklis

veebiliides @ veebihaldur