?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kunskopp,
kunskopi '
teade;
riugas, temp;
lobiseja' <
kasks kun(t)schop '
teade; teadmine, oskus'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
- Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'; Tuksam 1939: 602 Kundschaft 'teadete nõutamine; maakuulamine'; Kundschafter 'teadetenõutaja; salajane saadik; salakuulaja'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
- Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192
- Läti keel: rts kunskap 'oskus, teadmised' RES 2004: 515
testament1,
testamendi '
viimne tahe;
pärandamist tõestav dokument' <
sks Testament '
id.'
- Esmamaining: Masing 1823
- Vana kirjakeel: Göseken 1660: 674 towwotama Testamenti sees 'vermachen im Testament'; Masing 1823: 315 Omma ellatand ümmardaja pärrast olli nenda seädnud, ja omma testamenti kirjutand; Jannsen 1862: 168 Ommas testamentis olli waene preilike sedda seädust teinud
- Murded: testameńt (-nt) 'pärandamiskiri' Emm LNg JMd Iis; tõstameńt Muh L Ris Juu JMd VJg Äks VlPõ TLä San V; töstameńt Jäm Khk Kaa Vll Emm Rei; `testament (`tõsta-, `tosta-) VNg sporRId; tõstarmeńt (tõster-) sporM Nõo; testäsmeńt Kod EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1270 testament, -i; testarment, -i (S) 'Testament'; Grenzstein 1884: 153 testament (Testament) 'wiimne tahtmine ja sellesama üleskirjutus, päranduse jautamine ehk kinnitamine'; EÕS 1937: 1542 testament; ÕS 1980: 709 testament; Tuksam 1939: 962 Testament 'testament'
- Käsitlused: < sks Testament EEW 1982: 3140
- Läti keel: rts testament 'jur testament' RES 2004: 1103; lt testaments 'Testament' VLV 1944: 521; lt testaments 'testament' ELS 2015: 883
- Sugulaskeeled: sm testamentti [Agr] 'jälkisäädöstä merkitsevä asiakirja' < lad testāmentum Häkkinen 2004: 1304; lv testament 'testament, viimne tahe / testaments' LELS 2012: 322
- Vrd testament2