[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < mr härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Läti keel: lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < mr kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kappima, kapin 'kappõmblust tegema; otsama' < sks kappen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kappima 'nahkeset paikama' Kos Se EMS II: 710
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 *kappima : kapin 'kappen'; ÕS 1980: 235 kappima 'tehn otsama; tekst kappõmbluse abil ühendama'; EKSS 2: 104 kappima 'tekst detailide lõikeserva õmbluse sisse katma, kapingut tegema'; Tuksam 1939: 545 kappen 'ära lõikama; maha raiuma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappen 'kappen, abhauen'
Käsitlused: < asks kappen 'abhauen, Taue abschneiden oder durchschneiden' GMust 1948: 50, 77; < sks kappen EEW 1982: 699
Läti keel: lt apkapāt 'kappen' VLV 1944: 295

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää EMS III: 351
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz : klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
Käsitlused: < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' GMust 1948: 32, 79; < sks Klüse EEW 1982: 875; < asks klüse 'klüüs' EKS 2019
Läti keel: lt klĩze 'im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht' < asks klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' Sehwers 1953: 52
Sugulaskeeled: lv klīz 'klüse' Kettunen 1938: 140; vdj hljuusti, hl´juusti 'klüüs / клюз' VKS: 258

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
Läti keel: lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

kornet, korneti 'ratsaväe lipnik; puhkpill' < sks Kornett 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kornet Mär Tor JMd EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 *kornet, -i 'Cornet (Blasinstrument, kleines Horn)'; EÕS 1925: 269 kornet '(puhkpill; ratsaväe lipnik)'; ÕS 1980: 303 kornet 'muus vaskpuhkpill'; Tuksam 1939: 586 Kornett 'kornet (puhkpill); kornet (ratsaväelipnik)'
Käsitlused: < sks Kornett 'Blasinstrument' EEW 1982: 958; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kornetti [1678 Corneti] 'vänrikkiä vastaava ratsuväen sotilasarvo; vaskipuhallin / Kornett' < rts kornett SSA 1: 404

kukkel, kukli 'saiake' < bsks Kuckel 'id.'

Esmamaining: Luce 1813
Murded: kukkel 'väike saiake, kakuke' RId Jäm Pöi Rei Vig Var Kei Juu Ann Koe VJg Iis Trm Lai SJn Hls Hel; kukel Emm Tõs JMd Kod Vil Krk Puh Ote; kukõl´ V; kukal Käi Kse EMS III: 995
Eesti leksikonid: Luce 1813: 31 Kukkel 'ein kleines Brot'; Wiedemann 1869: 442 kukel : kukle, kukli 'kleines Brot'; EÕS 1925: 287 kukkel; ÕS 1980: 316 kukkel
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 50 Kuckel 'Brotlaib'; Kümmelkuckel sind Ausweis eines baltischen Hauses
Käsitlused: < lt kukulis Raun 1982: 54; < bsks kuckel [‹ lt kukulis 'väike ümmargune leib'] EEW 1982: 1027; EES 2012: 188; EKS 2019
Läti keel: lt kukulītis 'kukkel' ELS 2015: 355
Sugulaskeeled: sm kukko 'gefülltes Roggenbrot' < asks kukel Bentlin 2008: 227; sm kukko [Agr Cuckoi] '(suuri ruistaikinainen) kalapiiras'; krj kukko 'kukko; piiras'; krjA kukoi; vps kukoi; vdj kukkõ < ? germ, vrd rts kock 'kukko' SSA 1: 428

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < asks schûte 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 103 Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'; Jannsen 1858: 212 kokko 100 laewa ja 42 Kuti
Murded: kuut : kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) EMS IV: 179
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´ : kūdi 'Schute, Holzboot'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
Käsitlused: < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' GMust 1948: 13; < kasks schûte 'Schute' EEW 1982: 1978
Läti keel: lt skutka 'Barke auf der Düna, Struse' < kasks schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' Sehwers 1953: 109
Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) [1659 skuto] 'ruuhi / Kahn'; krj kuutti, kuitti 'yhdestä puusta koverrettu ruuhi'; krjA kut´t´i, kuit´ < mr skuta 'pienehkö alus' SSA 1: 460; sm kuutta, kuutto < rts skuta; sm kuutti < rts skūt SKES: 253
Vrd suut

liht1, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < asks plicht 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43; 268 plichtanker 'peaankur'; Müller 1600/2007: 712 se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
Murded: liht : lihi 'istelaud paadis' Aud EMS V: 166
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; MND HW II: 2 plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
Käsitlused: < asks plichtanker Liin 1964: 49
Läti keel: lt blikta < asks plicht 'Verdeck des Bootes' Sehwers 1953: 15
Sugulaskeeled: sm lihti [1637] 'pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter' < rts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' [‹ asks t. hol lichter] SSA 2: 72

liik3, liigu 'joodud millegi pühitsemiseks või kaubateo kinnituseks' < asks lît-, lî-, lîk-kop 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 114 Liik 'Portion beym trincken (Reval)'; Hupel 1780: 205 liik, -i oder -o r. 'die Portion bey dem Trinken'; Lunin 1853: 89 liik, -o r. d. 'литки, попойка'
Murded: liik : liigu 'joot' Sa Hi sporL K I M T Krl Har VId(-o, -a); liik : `liigu R(-i Jõe, `liiku VNg) EMS V: 187; liik : liigud 'pühitsemis- või tänujoot ehk -joodud' Saareste I: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgu, līgo (d) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgu-raha 'spec. das beim Pferdehandel zum Vertrinken abgemachte Geld'; Wiedemann 1893: 510 līk : līgu, līgo (d) (leik, līt) 'Schmaus, Zeche, Festgelage'; līgud, līgu-raha 'das beim Contrahiren od. Handel zum Vertrinken abgemachte Geld'; ÕS 1980: 370 haril mitm liigud
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lît-, lî-, lîk-kop 'Leitkauf, Weinkauf, d.h. der Trunk (Obstwein, lît oder anderes Getränk) beim Abschluss eines Handels oder Vertrages zur Bekrätigung getrunken'; Schiller-Lübben lîtkôp, lîkôp 'Leitkauf, Weinkauf (zur Feier und Bekräftigung des eingegangenen Verkaufes)'; MND HW II: 1 lîtkôp (likcop, likop) 'Leikauf, Weinkauf, Trunk zu Abschluß und Bestätigung eines Kaufvertrages'
Käsitlused: < kasks lī(t)kop 'Leitkauf' Ariste 1937: 134-135; EEW 1982: 1300; Raun 1982: 75; < asks lītkōp, līkōp 'käsiraha, liigud; pealekauba antu' EES 2012: 239
Läti keel: lĩkuõpi, lĩkaũpi 'Schmaus nach einem Handel' < kasks lītkōp, līkōp 'Leitkauf, Weinkauf' Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm litka, litkat [1886] 'harjakaiset, kaupantekijäiset / Leitkauf'; is lītkat; krj litkat; vdj lītkad 'harjakaiset' < vn литки [‹ kasks lītkōp 'maljojen juonti kaupan yhteydessä'] SSA 2: 83; vdj liidgaᴅ 'liigud / вспрыски, магарыч' VKS: 614

liist2, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Läti keel: lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks Lechel, Lecher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < mr läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < asks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

paneel, paneeli 'seinatahveldis; ehitusdetail' < sks Paneel 'id.'

Vana kirjakeel: Göseken 1660: 506S panneel 'Futter an der Wand'; Hupel 1818: 498, 562 Paneel, Panelung '= Tafelung'; Tafelung 'woodri lauad r.'
Murded: panel, -i 'laudadest vahesein talutoas' Jõh; `panneel, -i 'maja püstvooder (alt aknalauani)' Var EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 698 paneel '(alumine) toa seinatahveldis (Paneel)'; Haljaspõld 1933: 915 paneel 'nelinurkne ruut; toa seinatahveldis'; ÕS 1980: 490 paneel 'ehit (puidust) tahveldis siseruumide seintel; suurem ehitusdetail'; Tuksam 1939: 739 Paneel 'paneel, seinatahveldis'
Käsitlused: < sks Paneel 'paneel' [‹ asks pannēl 'seinavooderdus'] EKS 2019
Läti keel: lt panelis 'Paneel' VLV 1944: 388; lt panelis 'paneel' ELS 2015: 605
Sugulaskeeled: sm paneeli, paneli [1880 paneili] 'laudoitus; jalkakäytävä (aik. laudoilla päällystetty)' < rts panel 'panelointi, laudoitus' [‹ kasks] SSA 2: 306; krjA pan´ieli 'jalkakäytävä' < vn панель SKES: 481; vdj paneli 'kõnnitee / панель' VKS: 877

park3, pargi 'parklaev' < sks Barke 'id.', vrd vn барка 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: park (`parki) : `pargi 'kolmemastiline purjekas' R; park : parga Khk Mus Hi Tõs Hää Ris EMS VII: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 849 *park : pargu; paŕk : paŕgi 'Barke'; Salem 1890: 263 parksip, -i 'барка, судно'; EÕS 1930: 711 parklaev 'kolme mastiga kaubalaev (Bark[schiff])'; ÕS 1980: 494 park 'parklaev'; Mereleksikon 1996: 313 parklaev '(hol bark)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 barse, basse, bardese 'Barke, kleines Last- oder Kriegsschiff (lang und schnell)'; MND HW I barke, bark (berke) 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten'; bārse (berse, barsse, barsze, bardese, basse) 'Barke, kleines Kriegsschiff, Lastschiff, lang und schnell'
Käsitlused: < kasks barke, bark 'Seeschiff, kleines Lastschiff mit 3 Masten' GMust 1948: 15, 85; < asks bark 'Barke' Liin 1964: 49; Liin 1968: 52; < sks Barke [(i-tüvelised)], vn барка [(a-tüvelised)] EEW 1982: 1940; < sks Bark SSA 2: 316
Läti keel: lt barka 'ein leichtes Seeschiff; auch ein kleineres Boot ohne Mast' < asks bark 'ein kleineres Fahrzeug, das einen geringeren Tiefgang hat' Sehwers 1953: 9; lt barka (tirdzniecības kuģis ar trim mastiem) VLV 1944: 86; lt barka 'park' ELS 2015: 610
Sugulaskeeled: sm parkki [1863] 'iso purjealus / Bark' < rts bark 'parkkilaiva' [‹ asks t. hol bark] SSA 2: 316; sm parkki 'Bark' < asks bark(e) ~ rts bark Bentlin 2008: 153; lv bark 'parklaev / barka' LELS 2012: 42

pinn1, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
Läti keel: lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
Vt pinnima

pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < asks pitzêr 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 182 Pitseri-märk 'Das Pitschafft'; Helle 1732: 159 pitser 'das Petschier'; pitseri-märk 'das Siegel'; Helle 1732: 322 pitseer 'das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsar, -i; pitseeri, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
Murded: `pitser, -i VNg Lüg Jäm Khk Vll Mär Kse Tor Juu VJg Plt Krl(pit´ser); `pitsar : `pitsri (`pitsari) Rei Tõs Hää Ris Koe; pitsart : pitsardi Koe; petsar, -i Mar; `petsär, -i KJn; petser, -i M EMS VII: 543
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsēr : pitsēri '= pitsat'; pitsat : pitsati; pitser : pitseri 'Siegel, Petschaft'; pitsati-mäŕk 'Siegel'; ÕS 1980: 517 pitser 'pitsatijälg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pitzêr 'Petschaft (auf dem Siegelring)'; MND HW II: 2 pitsêr (pitzer, pyttzser), piksêr, pinsêr, pitsêt, pitzîr, pitschîr 'kleines Siegel, Petschaft; Abdruck des Petschaft'
Käsitlused: < kasks pitzeer 'Siegel' Liin 1964: 45; EEW 1982: 2086-87; SSA 2: 378; < kasks pitsêr Raun 1982: 123; < kasks pitzêr 'Siegel' ~ rts pitser Raag 1987: 338; < asks pitzeer 'pitsat (pitsatsõrmusel)' EES 2012: 374; EKS 2019
Läti keel: lt spicêt 'einen Brief versiegeln' < vrd kasks pitzēr 'Petschaft auf dem Siegelring' Sehwers 1953: 115
Sugulaskeeled: sm pitseeri [1787] 'sinetti, sinettilakka / Petschaft, Siegel(lack)' < rts pitser, pitscher 'sinetti, leimasin' [vrd kasks pitzeer] SSA 2: 378; SKES: 582

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
Läti keel: lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152

poort2, poordi 'parras, külg' < asks bōrt 'id.', sks Bord 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
Murded: puord (`puordi) : `puordi 'paadiparras' R; poord : poordi Emm Hää EMS VII: 684
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *poŕt : poŕdi 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poordituli 'mer'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff'; Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'
Saksa allikadA: Seemannsprache 1911: 127 Bord 'Deckplanken und Seitenplanken eines Schiffes'; Schiffbord 'Rand des Schiffes'
Käsitlused: < asks boord, bort 'Schiffsbord' GMust 1948: 24, 87; < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' EEW 1982: 135, 2150; < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' EES 2012: 380; < sks Bord 'parras, poort' EKS 2019
Läti keel: lt † buõrda 'Bord, Kahneinfassung' < kasks borde Sehwers 1918: 145; buorda 'Bord' < asks bōrd Sehwers 1953: 21; lt borts < hol boord, sks Bord SV 1978: 113
Sugulaskeeled: sm puorti 'laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling' < rts bord 'laivan laita, parras; luukku' SSA 2: 432; lv bort 'parras / borts' LELS 2012: 46; vdj bortta 'parras / poort' VKS: 168

prook, proogi 'põlvpüksid' < asks Brook 'köis; püksid'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 247 progi (proki) d. 'Tuchhosen'
Murded: pl. proogi 'meeste põlvpüksid' Kam Ote Räp Se EMS VII: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968, 1078 prōk : pl. prōgi' (d) 'Hosen'; rōk : rōgi (d) '= prōk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 brôk-gordel 'Hosengürtel'; Schiller-Lübben: 430 brôkgordel 'Hosengürtel'; Seemannsprache 1911: 152 Brook 'Hose'; Brook '(in der Seemannsprache:) kurzes, einfaches Tau; bes. starkes Tau, welches durch die Seitenwände eines Kapperts geht und dessen beide Enden an Ringbolzen, die sich an der Seite des Schiffs befinden, festgemacht werden'
Käsitlused: < asks Brook 'kurzes einfaches Tau' GMust 1948: 47, 89

pukk2, puki 'alus, toes' < asks buck, buk 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 195 puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
Murded: pukk : pukki 'alus, toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k) : puki Sa Hi sporL K I eL; pukk : puka Muh Hi L EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk
Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
Käsitlused: < kasks buck, bock ~ erts bukk 'Bock, Gestell' EEW 1982: 2213-2214; < asks buck 'kõrgete jalgadega alus või iste; kutsaripukk' EKS 2019
Läti keel: lt buka 'Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'Bock'; is pukki 'sahapukki'; krj pukki 'sahapukki' < rts bock 'saha-, kuskipukki' SSA 2: 419; lvS pukki 'Kutschbock'; lv buk̄ '(kutscher-)bock' < vrd lt buk̄s Kettunen 1938: 31
Vrd pukk1

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
Läti keel: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < asks pütz, butze 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püts : pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits : pitsi Emm Saareste II: 1202
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts : pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'
Saksa allikadA: Lübben 1888; Schiller-Lübben butze, buse 'kleines Schiff zum Heringsfang'; MND HW I büse, büsse (butze, buyse) 'Büse, kleines Schiff in der Frachtfahrt und Fischerei (Heringsfang), 15. Jh.'
Käsitlused: < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' GMust 1948: 52, 89; < kasks pütz EEW 1982: 2352; < kasks pütz SKES: 674; < sks Pütze SSA 2: 452
Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] 'puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen' < rts pyts 'laiva- t. palosanko' [‹ asks, vrd hol puts] SSA 2: 452; lvS put´̄s 'Pfütze'; lv put´̄š SLW 2009: 156

püük, püügi 'pesupesemine; korraga pestav pesukogus' < asks bü̂k, bü̂ke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püük : `püügi 'pesupesu; (hautatud) pesu' Jõe Kuu Hlj; püik : püigi (-üü-) Mär Hää KPõ KJn TLä; püük´ : püügi VId EMS VIII: 119
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖk : pǖgi; pīk 'Wäsche, Beuche'; Salem 1890: 310 püük : püügi 'бѣльё, щёлоченiе, бученiе'; EÕS 1930: 971 püük 'põuk'; Tuksam 1939: 146 Beuche 'põukimine, põuge, pesu leotamine leelises; põugutis, korraga likku pandud pesukogus; leelis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buken 'Wäsche in Buchenlauge (buke) legen'; Schiller-Lübben buken 'Wäsche in Büchen-Lauge (buke) legen, und darin eine Zeitlang stehen laßen, damit sie rein und weiß werde'; MND HW I bü̂k, bü̂ke 'Buchenlauge'
Käsitlused: < kasks bü̂k SKES: 675; < kasks buke Ariste 1972: 96; < kasks bük 'Lauge', vrd kasks büken 'beuchen, Wäsche waschen' EEW 1982: 2356
Läti keel: lt bũķis 'Bäuche' < kasks būke 'das Waschen der Wäsche in Lauge'; bũķêt 'bäuchen' < asks būken 'Wäsche bäuchen' Sehwers 1953: 23; bīķēt 'einweichen in Lauge' < kasks büken Sehwers 1953: 13; bīķēt, būķēt 'bäuchen, Wäsche in Lauge einweichen, waschen' < kasks bü̂ken 'Wäsche, Leinen büken' Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyykki [1778] 'vaatteiden pesu; pestävät vaatteet / Waschen; Wäsche' < rts byk(e) [‹ kasks bǖken 'pestä vaatteita', bǖk(e) 'pesulipeä'] SSA 2: 453; SKES: 675

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'piklik nõu; ümar (laeva)kere'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rump : rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump : rumbi Ksi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump : rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
Käsitlused: < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' GMust 1948: 91; Liin 1968: 54; < ? kasks EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'; < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' EES 2012: 439; EKS 2019

rung, runga 'vankrikorvi külgtugi, vankrirõuk' < asks runge 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rüng : `rünga 'vankriosa, vankrirõuk' Lüg Jõh; rung : runga 'vankriredeli tugi' Trm Kod Äks Ksi Lai T Rõu Plv Räp Se; ruńg : ruńgi Hel Rõn San Kan Urv Krl Rõu; rońg : rońgi Ote San Krl Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1091 ruṅg : ruṅṅa (SO) 'Runge, Leiterstütze am Bauerwagen'; EÕS 1937: 1170 rung 'rõuk; post vankriredeli püstihoidmiseks (Runge)'; ÕS 1980: 602 rung : runga 'murd rõuk (vankril)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben runge '(Wagen)runge'; MND HW II: 2 runge, ronge 'hölzerne Stange; Querholz unter dem Obergestell des Wagens; an der Seite eines Transportfahrzeugs angebrachte Stange als Halterung für die Seitenbretter und -leitern'
Käsitlused: < kasks runge 'Leiterstütze am Bauerwagen' Koponen 1998: 160; < asks runge 'vankrikorvi püstine külgtugi' EES 2012: 439; EKS 2019
Läti keel: lt ruñga 'Runge, Knüttel, Prügel' < kasks runge Sehwers 1918: 24; Sehwers 1953: 103; lt runga Kettunen 1938: 349; ruñga SLW 2009: 167
Sugulaskeeled: lvS ruŋg 'Knittel, Stange; Stütze für die Leitern am Bauernwagen' SLW 2009: 167; lv rūŋga 'knüttel; wagenstütze' < kasks runge Kettunen 1938: 349; lv rūnga 'nui, kaigas / runga, sprungulis' LELS 2012: 277

saaling, saalingu 'mastipuu' < sks Saling 'id.'

Murded: `saaling, -e 'põikpuu masti otsas, kuhu vandid kinnituvad' Kuu; `saaling, -u Hlj; `saalingi VNg; saaling, -a Khk Mus Pöi Käi Khn; saaling, -i Emm Rei Phl KuuK; saaling, -u Ris JõeK; saling, -u Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1222 saaling 'laev põikpuu masti otsas tengi all (Saling, Sattelung)'; ÕS 1980: 610 saaling 'masti tengiga ühendav ristpuu'; Mereleksikon 1996: 374 saaling '(hol saling)'
Saksa leksikonid: MND HW III sālinge 'Sohle (des Deichses)'; Seemannsprache 1911: 674 Saling (Salung) 'leichtes Gerüst anm Topp der Masten und Stengen'
Käsitlused: < rts sal(n)ing ~ kasks (Pl.) salingen EEW 1982: 2646; < sks Saling, vn салинг, hol zaling EKS 2019
Sugulaskeeled: sm saalinki < rts saling [‹ kasks ~ hol zaling] SKES: 935; vdj saalinka, saalinki 'saaling (masti tengiga ühendav rõhtpuu) / салинг' VKS: 1099

siisike, siisikese 'lind (Carduelis spinus)' < kasks sîsek 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 520 paolind P.; zisike d. 'Zeischen (Vogel)'; Hupel 1818: 294 zisike 'Zeisig (Vogel)'; Lunin 1853: 173, 336 sisike r. d. 'чижикъ'; zisike 'чижикъ'
Murded: pajulind (paiu-) Kuu Lüg Vai Rid Mar Hää Nis Amb Iis Trm EKI MK; paiu sisass Har; paiu tsirk Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 sīzikene : sīzikeze 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; Wiedemann 1869: 1333 tsīzikene : tsīzikeze (d) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; tsīskene, -ze (d) '= tsīzikene'; Wiedemann 1893: 1026 tsīzikene, tsīzikeze (d) (tsīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; ÕS 1980: 636 siisike[ne] 'lind (Carduelis spinus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sisek, cisek, sisex, ziseke 'Zeisig'; Schiller-Lübben sisek 'Zeisig'; MND HW III sîsek, sîsex, sîseke(n) 'Zeisig'
Käsitlused: < sks Mäger 1967: 182; < sks EEW 1982: 2786; < kasks sisek Raun 1982: 156; < asks sisek, ziseke 'siisike' EES 2012: 471; < asks sisek EKS 2019
Läti keel: lt cĩzītis 'der Zeisig' ME: I: 392; lt cīsķens Sehwers 1953: 24
Sugulaskeeled: vdj tšiizikka 'siisike / чнжик' VKS: 1334

sümbol, sümboli 'võrdkuju; kunstiline kujund' < sks Symbol 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 *sümbol, -i 'Symbol'; EÕS 1937: 1488 sümbol '[esindus]märk; tähendus-, võrdkuju'; ÕS 1980: 679 sümbol 'võrdkuju; tinglik märk'; Tuksam 1939: 953 Symbol 'sümbol (märk, võrdkuju)'
Käsitlused: < sks Symbol 'sümbol' EKS 2019
Läti keel: lt simbols 'Symbol' VLV 1944: 515; lt simbols 'sümbol' ELS 2015: 835
Sugulaskeeled: sm symboli [1651] 'vertauskuva, merkki / Symbol' < rts symbol SSA 3: 230; lv simbol 'sümbol / simbols' LELS 2012: 292

timp, timbu 'saiake' < bsks Timpf 'nelja tipuga saiake'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: timp : `timbu 'saiake' Kuu VNg; timp : timbu Mär Kei Juu JMd EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1280 timp : timbu 'Timpf'; timp-sai '„Timpfweck“'; EÕS 1937: 1548 timp : timbu 'timpsai'; timpsai '= timpu'; timpu 'timp : timbu'; ÕS 1980: 713 timpsai '= timpu'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben timpe 'Zipfel, Ende, bes. von Kleidungsstücken und vom Brode'; Grimm timpenbrot 'eine art rundstück mit kleinen zipfeln'; Hupel 1795: 238 Timpfweck, Timpfwecken 'ein kleines mit 4 hervorragenden Spitzen versehenes Waizenbrodchen'
Käsitlused: < ? kasks timpe EEW 1982: 3175; Raun 1982: 177; < bsks Timpf[wecken] 'nelja tipuga saiake' ~ asks timpe 'ots, tipp, nurk' EES 2012: 530-531; < bsks Timpweck ~ Timpfweck 'timpu' EKS 2019

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < asks dop 'id.', sks Topf 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; Lunin 1853: 198 tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
Murded: tops : `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops : topsi eP; toṕs : topsi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops : topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops : topsi (P, S) (tups) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
Käsitlused: < ee [deskr] ~ ? sks Topf ~ kasks top EEW 1982: 3362; < ee toos [deskr] Raun 1982: 180; < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' EES 2012: 540
Vrd topp3

triip, triibu 'pikk kitsas riba; viirg, joon' < asks strîpe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 tripolinne r. 'streifig'; Lunin 1853: 199 tribuline d. 'полосатый'
Murded: triip : `triibu (`triipu) R; triip : triibu Jäm Hi Lä KPõ I Plt San Krl Rõu Vas Lei(streip : streibi); riip : riibu Khk Jaa Pöi Muh Pä KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīp : trību 'Streifen, Strich'; ÕS 1980: 726 triip
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Streifen, bes. am Zeug'; Schiller-Lübben stripe 'Streifen'; MND HW III strîpe 'eingewebter Streifen bes. in Leinen- und Wollgewebe; Streifen auf der Körperhaut; Bandstreifen; schmaler Landstreifen'
Käsitlused: < kasks stripe, vrd sks Streifen EEW 1982: 3270; < kasks stripe Raun 1982: 181; < asks stripe 'triip, joon, riba' EES 2012: 545; EKS 2019
Läti keel: lt strĩpa 'Streifen' < kasks strīpe Sehwers 1918: 48, 160; strĩpa, strĩpe 'Streifen, Strich, Linie' < asks strīpe 'Streifen' Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 98
Sugulaskeeled: lv rip̆pù(š)-strīp̆pə̑ᴅ 'streifen im frauenrock' < kasks stripe; strīp̀ 'strich, besatz' < kasks stripe Kettunen 1938: 338, 383; lv trīp 'Strich, Besatz' Raag 1987: 328; lv strīp 'triip, joon / svītra, līnija' LELS 2012: 305

triller, trilleri 'helide kiire vaheldumine (meloodia kaunistus)' < sks Triller 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 *triller, -i 'Triller'; Grenzstein 1884: 157 triller (Triller) 'noodi ehe, kahe tooni waheldamisi mängimine, laulmine'; EÕS 1937: 1570 triller 'muus'; ÕS 1980: 727 triller; Tuksam 1939: 975 Triller 'triller (auch muus); lõõritus, liirutus'
Käsitlused: < sks Triller EEW 1982: 3274; EES 2012: 545; EKS 2019
Läti keel: lt trilleris 'Triller' VLV 1944: 531; lt trilleris (muusikas); pl. treļļi (lõokestel) ELS 2015: 903
Sugulaskeeled: sm trilli 'triller' VSS 1917: 302
Vt trillerdama

univorm, univormi 'vormiriietus' < sks Uniform 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Murded: univoŕm, -i 'munder, vormiriietus' SaLä Kaa Tor KJn sporM Puh San Krl Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 163 univorm (Uniform) 'ühesugune sõawäe ja mõningate ametnikkude ülikond, kroonu ülikond'; Wiedemann 1893: 1255 *uniworm, -i 'Uniform'; EÕS 1937: 1619 univorm 'vormirõivastis'; ÕS 1980: 757 univorm 'vormiriietus'; Tuksam 1939: 1018 Uniform 'vormirõivastis; munder, univorm'
Käsitlused: < sks Uniform, vrd vn униформа EEW 1982: 3561; < sks Uniform 'munder, vormirõivastus' EKS 2019
Läti keel: lt uniforma 'Uniform' VLV 1944: 561; lt uniforma 'univorm' ELS 2015: 952
Sugulaskeeled: sm univormu [1847] 'virkapuku / Uniform' < rts uniform SSA 3: 372

vokk2, voki '(eesmasti) puri' < asks vocke 'id.', rts fock 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 292 wokka purri r. d. 'Focksegel'; Lunin 1853: 234 wokka purri r. d. 'парусъ на фокъмачтѣ'
Murded: vokk : vokki Jõe; vokk : voki Aud Hää Kod; vokka : voga (vokka) Kuu VNg; vokk : voka Jäm Mus Pha Pöi Muh Hi sporL Kod(voka Rid Kse); fokk Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533 wokk : woka, woki 'Fock'; wokk-puri, woka-puri 'Focksegel, vorderstes Segel am Bogspriet'; ÕS 1980: 128 fokk : foki 'eesmasti alumine raapuri, jahi kolmnurkne eespuri'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vocke 'Focksegel'; Schiller-Lübben fock 'ein kleines Segel'; MND HW I vocke 'Focksegel, dreieckiges Vordersegel'
Käsitlused: < asks Fock 'Fock, vorderes, 3-eckiges Segel' GMust 1948: 40, 96; < sks Fock ~ kasks vocke ~ rts fokk EEW 1982: 3902
Läti keel: lt † vaka 'Focksegel' < kasks fock Sehwers 1918: 164; lt vaka 'das Focksegel' < asks fock 'das dreieckige Vordersegel auf den Schiffen' Sehwers 1953: 150; lt vaka 'Focksegel' < kasks vocke Jordan 1995: 107; lt poka 'Focksegel' < sks Fock Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm fokka [1637] 'keulapurje / Fock' < rts fock; sm vokka; is vokka; ee vokk < asks fok ~ vn фок [‹ kasks] SSA 1: 117; sm vokka 'Focksegel' < asks vocke ~ ee vokk Bentlin 2008: 215; lv fok̄, pl. fok̆kùᴅ 'vordersegel der schiffe und boote, stagsegel' Kettunen 1938: 54; puk̄´, pl. puḱ̆́kìᴅ 'focksegel' Kettunen 1938: 314; lv fok 'fokk, eespuri / fokbura'; fok 'fokkmast, esimast / fokmasts'; fokfal 'fokivall / fokburas falle' LELS 2012: 61

vöörmünder, vöörmündri 'kiriku eestseisja (abiline)' < kasks vor-munder 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 434 temma küll ütz Issand om kikest hüwest, enge temma om neine vörmündride ninck helitzeide all; Stahl 1637: 60 Vöhrmünder : Vöhrmündri∫t 'fürmünder'; Göseken 1660: 452 Wormunder 'vormund (tutor)'; Hupel 1766: 104 nemmad tewad issa ning üllewatja ehk wöörmündri wisil; Hupel 1780: 315 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher'; Hupel 1818: 290 wöörmünder, -dri r. 'Vormund, Vorsteher; lf. Kirchenvormünder'; Lunin 1853: 233 wöörmünder, -dri r. d. 'опекупъ, настоятель, смотритель'
Murded: vüöl`mölder (-`mönder) R; (v)ööl`mölder (-`münder) Khk Muh Ris; vööl`mölder (vüöl-, vüel-, vöör-), vööl`münder (-`mender, -`melder, -`mülder) L K I; vöör`münder (-`mänder) Hi; (v)ü̬ü̬l`mölder (vü̬ü̬r-) M; vü̬ü̬l`möldre T(vü̬ü̬r`mündri San); vü̬ü̬l´`möl´dri (hü̬ü̬l´-) V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrmünder : wȫrmündri, wȫrmündre 'Kirchenvormund'; wȫlmölder, wȫlmönder '= wȫlmünder'; wȫrmölder : wȫrmöldri; wȫrmöldre : wȫrmöldre; wȫrmönder : wȫrmöndri, wȫrmöndre '= wȫrmünder'; ÕS 1980: 812 vöörmünder 'kiriku eestseisja abiline'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-munde(r) 'der den Schutz über jem. übt; Vertreter, Verweser, Vervalter usf.'; Schiller-Lübben vormundere (s.v. vormunde) 'der den Schutz über jem. übt, Vorsteher, Verwalter'; MND HW I vȫrmünde, vȫrmünder, vȫrmunt, vȫremunt 'Vorsteher, Verwalter eines Stiftes, einer Kirche, eines Klosters, eines Hospitals; Vorsteher, Aufseher in Ämtern und Zünften'
Käsitlused: < kasks vormunde, -mundere Ariste 1963: 109; Liin 1964: 42; < kasks vor-munder Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213; < kasks vor-munde, vor-munder EEW 1982: 4004; < kasks Raag 1987: 323; < asks vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja' EES 2012: 623; EKS 2019
Läti keel: lt vẽrmiñderis [1638 Wehrmindereen] 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 156; lt pãrmel̃deris, pẽrmiñderis 'Vormund' < kasks vörmündere Sehwers 1918: 47; pērminderis, vērminderis 'Kirchenvormund' < kasks vȫrmünder (neben vȫrmünde) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm förmyntäri, -mynt(t)ari, -mynteri, -minteri [1688] 'holhooja / Vormund' < rts förmyndare [‹ kasks vormunder]; ee föörmünder, -mölder 'kirkonisännöitsijä, kirkkoväärti'; lv vǟrbinder, -mender, vērminder, pērmendər < sks SSA 1: 121; lv pērmendə̑r, pìe̯rmendə̑r; vǟrbinder, verbender, verbinder, vǟrmender, vermender, vērminder 'vormund, kirchenvormund' < sks Kettunen 1938: 283, 509; lv fērmindõr, permendõr, vērmindõr 'vöörmünder / pērminderis' LELS 2012: 61, 235, 360

äks, äksi 'väike kirves' < asks exe, exene 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: äks : äksi S L Ha M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 äks : äksi 'kleines Beil'; līdi-äks 'kleines Beil mit eisernem Stiel (zum Verfertigen der Räder)'; Salem 1890: 35 äks : äksi 'маленькiй топоръ'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben exe, exene 'Axt'; MND HW I exe, ēxe, ē̆kse 'Achse'
Käsitlused: < kasks exe Viires 1960: 31; < kasks exe, exene Ariste 1972: 97; EEW 1982: 4052; < asks exe 'metsatöökirves' EKS 2019

veebiliides @ veebihaldur