[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

arabesk, arabeski 'taimornament ehituskunstis' < sks Arabesk 'id.', vrd vn арабеск, арабеска 'id.'

Eesti leksikonid: EÕS 1925: 19 arabesk 'lilleline või jooniline kaunistus ehituskunstis'; ÕS 1980: 50 arabesk 'kunst stiliseeritud taimornament; muus väike lõbus muusikapala; teatr (tantsupoos)'; Tuksam 1939: 64 Arabeske 'arabesk'
Käsitlused: < sks Arabesk 'arabesk' EKS 2019
Läti keel: rts arabesk [1782] 'kunst, muus arabesk (stiliseeritud taimornament; kaunistatud meloodiaga muusikapala)' RES 2004: 58; lt arabeska 'Arabeske' VLV 1944: 50
Sugulaskeeled: sm arabeski 'arabesk ('ornament)' Mägiste 1931: 14

hord, hordi 'suur korratu hulk inimesi' < sks Horde 'id.'

Eesti leksikonid: ERL 1937: 459 hord 'salk, rändrahva väike ühiskondlik üksus, näit tatarite Kuldhord'; SÕS 1951: 172 hord 'uitsalk, jõuk'; ÕS 1980: 166 hord 'aj suur jõuk'; Tuksam 1939: 509 Horde 'hord, orda; parv, salk, jõuk'
Käsitlused: < sks Horde 'hord' EEW 1982: 386; EKS 2019
Läti keel: rts hord [1792] 'hord, suur jõuk' RES 2004: 380; lt orda 'hord' ELS 2015: 167

joll, jolli 'väike paat' < sks Jolle 'id.'

Murded: joll, jol´l 'väike sõudepaat, julla' Phl Ris; jolla Phl Ris; `jolla VNg; jõl´l : jõlla Rid; jõll : jõlli Var EMS II: 173
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 184 julla (lulla) 'Jolle, Boot'; SÕS 1951: 208 joll 'teat ühemastiline spordipurjekas'; ÕS 1980: 201 joll : jolli '(väike paat)'; Tuksam 1939: 535 Jolle 'julla (väike paat)'
Saksa leksikonid: Grimm Jolle, jölle 'in den nordischen gewässern und auf der Elbe und Spree gebrauchtes fahrzeug verschiedener grösze und einrichtung'
Käsitlused: < sks Jolle EEW 1982: 548
Läti keel: rts jolle, julle 'mer julla (väike sõude- või purjepaat)' RES 2004: 435; lt julle 'eine Jolle (kleines Schiffsboot)' Sehwers 1953: 44; lt jolla 'joll' ELS 2015: 209
Sugulaskeeled: sm jolla [1790] 'pieni avovene / Jolle' < nrts joll, jolla, jolle [‹ kasks jolle] SSA 1: 241

kaljas, kaljase 'väike laev, kuunar' < ? asks Galjass 'id.', sks Galeasse 'id.', vrd rts galeas 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kaljas : kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas : `kaljase Jõe Kuu; `kaljas : `kaljasi R EMS II: 590
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas : kal´jasi 'Galeasse'; *kalias : kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar'; Tuksam 1939: 352 Galeasse 'galeass (suur galeer)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus'; Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug
Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' EEW 1982: 672; < asks Galjass 'laev' Raun 1982: 28; < ? sm kaljaasi SSA 1: 285; < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas EES 2012: 121; < sks Galeasse 'kaljas' EKS 2019
Läti keel: rts galeas 'mer kaljas (kahemastiline kahvelkuunar)' RES 2004: 316
Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] 'kaksimastoinen purjealus / Galeasse' < nrts galeas [‹ hol galeas)] SKES: 148; SSA 1: 285; vdj galjassi 'kaljas / гальяс' VKS: 229

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < asks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < asks klên 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'; Tuksam 1939: 565 klein 'väike, pisike; peen'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
Läti keel: rts klen 'nõrk, jõuetu, kidur, vilets, kehv' RES 2004: 465; lt kliens LELS 2012: 127
Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < nrts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

klepper, klepri 'väike hobune; setukas' < sks Klepper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 *kleper : kleperi 'Klepper'; EÕS 1925: 232 klepper 'kõhn, aga virk segatõugu hobune (Klepper)'; Tuksam 1939: 566 Klepper '[hobuse]setukas, kronu; väike hobune'
Käsitlused: < sks Klepper 'kronu, setukas' EKS 2019

korint, korindi 'tume seemneteta rosin' < sks Korinthe 'id.', vrd rts korint(er) 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 273 Korintid sünnib ka Soosti sisse panna
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 397 *kōrint, -i 'Korinthe'; EÕS 1925: 268 korint 'Korindi rosin'; ÕS 1980: 302 korint 'väike must rosin'; Tuksam 1939: 585 Korinthe 'korint (väike rosin)'
Käsitlused: < rts korint(er) 'korint' Treiman 1976; < sks Korinthe 'korint' EKS 2019
Läti keel: rts korint 'korint, väike seemneteta rosin' RES 2004: 496; lt korinte 'korint' ELS 2015: 336
Sugulaskeeled: sm korintti [1637 Corinther] 'pieni kivetön rusina / Korinthe' < vurts corinther SSA 1: 402

kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: rts kram 'kraam, koli; pudukaup' RES 2004: 502; lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < nr kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481

lass, lassi 'väike ankur, lähker' < sks Flasche 'pudel'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 wottis leiba ja ühhe lassiga Wett; Hupel 1780: 201, 243 las d. 'ein Lägel, Flasche'; plas, -si r. d. 'die Flasche'; Hupel 1818: 116, 184 las d. 'Lägel, Flasche; Wetzestein'; plas, -si u. plask, -o r. d. 'Flasche'; Lunin 1853: 85, 143 las d. 'кадочка жбанъ; бутылка; точильный камень'; plas, -si r. d. 'фляга; полуштофъ'
Murded: laśs : laśsi (-ss) 'ümar puunõu, lähker' Mus Jaa Muh L Juu JMd Tür Koe VlPõ M San Krl; läśs : lässi Khk; plaśs : plassi Jäm Koe EMS IV: 982
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 508 laśś : laśśi (P) 'Flasche, Lägel'; EÕS 1925: 362 lass 'pudel, lähker, eriti seljas kantav väike kõrvadega ankur'; ÕS 1980: 355 lass 'van väike ankur, lähker'; Tuksam 1939: 319, 609 Flasche 'pudel'
Käsitlused: < sks Flasche 'pudel' EEW 1982: 1240; EES 2012: 229
Läti keel: lt blašķe, blakše 'die Flasche' < kasks vlasche ME: I: 309; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Vrd plasku

litter, litri 'õhuke metall-leheke' < sks Flitter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 needt Lippokesset / needt Kallit nahat 'die Flittern / die Gebräme'; Hupel 1780: 372 Flittern (auf der Haube) 'littrid r.'; Hupel 1818: 124 litter, -tri r. d. 'Flitter (auf Hauben); silbernes Blatt am Halsgeschmeide'; Lunin 1853: 91 litter, -tri r. d. 'блестка; серебрянное ожерелье'
Murded: litter : `litri (-re) '(metallplaadike)' R S L KPõ I Plt Trv; `litre Ran Ote EMS V: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 559 liter : lit´ri, litre 'Flitter, Metallblättchen, kleine Münze'; EÕS 1925: 404 litter 'väike metall-leheke, väike raha rõivaste ilustuseks'; ÕS 1980: 376 litter 'õhuke metall-leheke rõivaste ilustuseks'; Tuksam 1939: 322 Flitter 'litter, kulla- või hõbedakarva metallkilbike'
Saksa leksikonid: MND HW I flitter 'dünnes, flimmendes Metallblättchen, Gold-, Silberblech etc.'
Käsitlused: < sks Flitter 'Flitter, Metallblättchen' EEW 1982: 1331; < sks Flitter 'metall-leheke' EKS 2019
Läti keel: lt fliteris 'litter' LES 2015: 434
Sugulaskeeled: sm flitteri [1637] 'metallilevy, pelti / Flitter, Blech' < vurts flitter [‹ kasks flitter 'pieni metallilevy, kulta- hopeapelti] SSA 1: 117

napp1, napa 'väike anum' < asks nap 'id.', rts napp 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 228 Liuwd /a 'Napff'; Hornung 1693: 31 Nap : Nappa : Acc. pl. Nappo 'ein Näpchen'; Vestring 1720-1730: 147 Nap, -pi 'Ein Näpchen'; Helle 1732: 144, 322 nap 'das Näpfen'; nap 'der Napf'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. d.; nappikenne 'ein Näpchen, Büchschen'; Hupel 1818: 150 nap, -pi r. d. 'Näpfchen, Büchschen'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'коробочка, баночка'
Murded: napp : nappa 'väike nõu; kauss' R(nappa Vai); napp : napa Kaa Rei Phl Vig Ris Iis Kod KJn M T; napp : napi Kir Pä JõeK Kad San; naṕp : naṕi V EMS VI: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napa, napi, napu 'Napf, Büchse, Gelenkpfanne, Höhlung'; ÕS 1980: 449 napp 'etn väike (puu)kauss'; Tuksam 1939: 709 Napf 'kauss, kausikene, napp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nap 'Napf, Schüssel, Becher'; Schiller-Lübben nap 'Napf'; MND HW II: 1 nap 'Napf, Schüssel; rundes ziemlich flaches Gefäß, doch auch mit Deckel versehen'
Käsitlused: < kasks nap Liin 1964: 56; < kasks nap [mindestens die i-stämmige Variante] EEW 1982: 1666; Raun 1982: 101; Koponen 1998: 131; < alggerm *χnappa-z, vrd visl hnappr 'kauss', vrts napper 'peeker, jooginõu' EES 2012: 307; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm nappo [1787; knaappu 1637] 'puinen kauha, kippo / Schöpfkelle, Napf, Trinikgefäß'; is nāppa; vdj nāppi < vurts napp SSA 2: 205; vdj naappa 'napp, (puu)kauss / (деревянная) чашка или миска' VKS: 784

nipp1, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'; Tuksam 1939: 863 Schneppe 'nokk, tila'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
Läti keel: rts snibb 'nurk; ots, tipp' RES 2004: 977; lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd nrts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

okariin, okariini 'väike puhkpill' < sks Okarina 'id.'

Esmamaining: Linda 1898
Vana kirjakeel: Linda 1898: 20 kõiki seltsi wask puhk-pillid, harmonikad, okarinod, wiiuli-poognad
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 643 okariin 'savist mänguriist'; ÕS 1980: 473 okariin 'väike savist puhkpill'; Tuksam 1939: 732 Okarina 'okariin (savist puhkpill)'
Käsitlused: < sks Okarina 'okariin' EKS 2019
Läti keel: rts okarina, ocarina 'muus okariin (väike savipuhkpill)' RES 2004: 706

palkon, palkoni 'katuseta rõdu' < sks Balkon 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Jannsen 1858: 246 tedda wiskadi üllewelt palkongi peält rohtaeda mahha
Murded: `palkun 'veranda' Kuu Hlj Jõh Jäm Khk Rei Mär Juu Kad VJg Kod Plt KJn Vil sporM San sporV; `palkon sporR Käi Mär Tor Hää Nis Koe Iis KJn Krk Puh Kan Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 *palkon, -i; palkoṅg, -i 'Balkon'; Grenzstein 1884: 17 balkon (Balkon) 'ülemise elu akna ette ehitatud põrmand wäljas seina külles'; Wiedemann 1893: 761 *palkon, -i (palkoṅg, palkōnik) 'Balkon'; EÕS 1930: 693 palkon '(Balkon, Altan, Söller)'; ÕS 1980: 489 palkon 'väike (katuseta) rõdu'; Tuksam 1939: 110 Balkon 'palkon'
Käsitlused: < sks Balkon 'rõdu' EEW 1982: 1913; EKS 2019
Läti keel: rts balkong 'rõdu, palkon' RES 2004: 84; lt balkons 'Balkon' VLV 1944: 84; lt balkons 'palkon' ELS 2015: 604
Sugulaskeeled: vdj balhoni (balkoni) 'rõdu, palkon / балкон' VKS: 157

paviljon, paviljoni 'pargi- või aiamaja' < sks Pavillon 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1871
Vana kirjakeel: Jannsen 1871 18. VIII: Keiserliko suggule olnud seal kõrwas tekkide ja plaggodega wägga rikkalt kaunistud pawiljong üllesehhitud
Murded: pavil´jon, -i 'müügiputka laadal' Tor; paavel´jooń, -i Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 779 *pāwil´jong, -i 'Pavillon'; EÕS 1930: 721 paviljon 'lusthoone, pargi-, aiamaja; telkmaja, telkhoone (pavillon)'; ÕS 1980: 498 paviljon 'väike kerge ehitis (aias, pargis); kiosk; ehitis näituse väljapanekute jaoks või filmivõteteks'; Tuksam 1939: 746 Pavillon 'paviljon (aedmaja)'
Käsitlused: < sks Pavillon 'paviljon' EEW 1982: 1960; EKS 2019
Läti keel: rts paviljong 'paviljon; aiamaja, lusthoone' RES 2004: 759; lt paviljons 'Pavillon' VLV 1944: 390; lt paviljons 'paviljon' ELS 2015: 614
Sugulaskeeled: sm paviljonki [1880] 'huvimaja, kevyt rakennus / Pavillon' < nrts paviljong SSA 2: 328

piik1, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < asks pîk 'id.'

Murded: piik (`piiki) : `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik : piigi Khn Hää EMS VII: 423; piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris EMS VII: 425
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
Käsitlused: < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' GMust 1948: 44, 86; < sks Pike ~ rts pik EEW 1982: 2023; < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' EES 2012: 366
Läti keel: rts pik 'mer piik' RES 2004: 767; lt pĩķis, spĩķis 'Pike' Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89; lt spiẽķis 'der Stock; die Speiche' < kasks speke 'Speiche' ME: III: 1006
Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Zinke, Spitze' < vurts pijk 'kärki, piikki', asks pik 'kahvelin kärki' SSA 2: 353; lv pīkfal 'piikvall / pīķfalle' LELS 2012: 241; vdj piikvalli 'vall ~ tõsteköis / деррик-фал' VKS: 913

piik2, piigi 'pika varrega torkerelv' < sks Pike 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui Sinna omma picki ülle temma aijat; Piibel 1739 kiskus se pigi Egiptusse-mehhe käest wäggise ärra; Hupel 1780: 444 Pike 'odda r. d.; rääk d.'; Hupel 1818: 180 piik, -i 'Spieß, Pike, Lanze'
Murded: piik : piigi 'muistne torkerelv' sporSa Emm Kse Tor Saa Juu JMd Koe VJg I KJn sporM Puh Rõu Plv; piik´ : piigi Trv sporVLä; piik : `piigi R; peek : peegi Mar Mär EMS VII: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi, pīga 'Pike, Spiess, Lanze'; ÕS 1980: 509 piik; Tuksam 1939: 756 Pike '(Spieß) piik'
Käsitlused: < sks Pike 'piik' EKS 2019
Läti keel: rts pik 'oda, piik' RES 2004: 767; lt spĩķis 'ein zugespitztes Holzstück oder Eisen zum Stechen, ein Bajonett' < sks Pike 'Stange mit spitzem Stocheisen' Sehwers 1953: 116; lt pīķis 'Pike' VLV 1944: 395; lt pīķis 'piik' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Spitze'; is piikki; krj piikki 'pii, piikki, puikko, keppi, piena' < vurts pijk 'kärki, piikki', rts spik 'naula'; vdj piiki < ee SSA 2: 353; lv pīk 'oda, piik / piķis' LELS 2012: 241; vdj pikka, pikki 'piik, oda / пика, копьё' VKS: 913

pinn1, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
Läti keel: rts pinn(e) 'tikk, pilk, puunael' RES 2004: 768; lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < nrts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
Vt pinnima

poor, poori 'higinäärme ava' < sks Pore 'id.'

Esmamaining: EÕS 1930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 59 higi-augud 'Poren'; EÕS 1930: 811 poor 'zool, bot urve, „higi-auk“'; ÕS 1980: 529 poor 'urve, väike vaheruum (aines); anat nahas olev higinäärme ava; bot rakukesta ava'; Tuksam 1939: 763 Pore 'poor, urve'
Käsitlused: < sks Pore 'poor, urve' EEW 1982: 2141; EKS 2019
Läti keel: rts por 'poor, anat higinäärme ava; bot rakukesta ava' RES 2004: 780; lt pora 'Pore' VLV 1944: 398; lt pora 'poor' ELS 2015: 652
Sugulaskeeled: lv pōrõz 'poor / pora' LELS 2012: 251

portmonee, portmonee 'rahatasku' < sks Portemonnaie 'id.'

Esmamaining: Perno Postimees 1869
Vana kirjakeel: Perno Postimees 1869 24. IX: Portmonnäh on kohhaks, kus kuld löngad sees ja rauad prongsist
Murded: portmanee· 'rahatasku; toos' Khk Mär Tõs Tor; porkmanee· IisR Mär; `portmań(n) Pil KJn; `portmań(n) Plt Vil Hls Nõo sporV EMS VII: 701
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 848 *portman, -i; portmanē; portmonǟ 'Portemonnaie'; EÕS 1930: 814 portmonee 'rahakott, -taskuke (portemonnaie)'; ÕS 1980: 530 portmonee 'väike rahakott'; Tuksam 1939: 763 Portemonnaie 'portmonee, rahakott'
Käsitlused: < sks Portemonnaie 'portmonee' EEW 1982: 2151; EKS 2019
Läti keel: rts portmonnä 'portmonee, rahakott, -tasku' RES 2004: 781; lt portmonejs < pr porte-monnaie SV 1978: 573
Sugulaskeeled: vdj parmanet, partmańoo; portmońee 'rahatasku / портмоне' VKS: 886, 954

tamburiin, tamburiini 'väike käsitrumm' < sks Tamburin 'id.'

Esmamaining: Postimees 1893
Vana kirjakeel: Postimees 1893 25. XI: tamburini mängida
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1517 tamburiin 'väike kuljustega käsitrumm; tikkimisraam'; ÕS 1980: 694 tamburiin 'muus väike kuljustega käsitrumm'; Tuksam 1939: 956 Tamburin 'tamburiin (käsi- ehk kuljustrumm; tikkimisraam)'
Käsitlused: < sks Tamburin 'tamburiin' EKS 2019
Läti keel: rts tamburin 'muus tamburiin' RES 2004: 1092; lt tamburīns 'tamburiin' ELS 2015: 858
Sugulaskeeled: sm tamburiini [1877] < rts tamburin Häkkinen 2004: 1267

teks, teksi 'vasknael' < sks Täcks 'id.'

Eesti leksikonid: Kingsepa 1939: 158 Tsvikitakse kas teksidega või peenikeste naeltega; ÕS 1980: 702 teks 'tõmbimisel kasutatav nael'; EKSS 5: 717 teks 'väike nael, millega jalatsi pealne kinnitatakse pinsolile'

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < asks dop 'id.', sks Topf 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 250 tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; Lunin 1853: 198 tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
Murded: tops : `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops : topsi eP; toṕs : topsi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops : topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops : topsi (P, S) (tups) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
Käsitlused: < ee [deskr] ~ ? sks Topf ~ kasks top EEW 1982: 3362; < ee toos [deskr] Raun 1982: 180; < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' EES 2012: 540
Vrd topp3

tääk, täägi 'pistoda' < kasks steke-messet 'id.', sks Degen 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Möhk /a 'Dägen'; Gutslaff 1648-1656 Neet Ebreeleiset ei pea üttekit möhka echk tägi teggema; VT 1686 katzsadda Tähgi Kandjid kolmandal Öh Tunnil; Hupel 1780: 277 tääk : tägi d. 'Pike, Degen'
Murded: tääk : täägi Hää Trv Krk Puh Har; tõõk Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256, 1271 tǟk : tǟgi (d) '= tēk'; tēk : tēgi 'Degen, Pike'; EÕS 1937: 1604 tääk; ÕS 1980: 748 tääk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 steke-messet, -mest 'Dolch, messer zum Stechen'; Schiller-Lübben stekemest 'Messer zum Stechen, Dolch'; MND HW I stēkemes(se)t, -mes, -mes(se)r 'langes dolchartiges Messer, Stechmesser'
Käsitlused: < kasks dēgen Liin 1964: 46; < kasks dagge 'kurzer Degen, Dolch' EEW 1982: 3465; < kasks steke-messet 'pistoda' Raun 1982: 189; < kasks dēgen ~ sks Degen, vrd rts degen Raag 1987: 339, 341; < asks steke-mest 'pistoda' EES 2012: 568; < asks steke-messet 'torkenuga, pistoda' EKS 2019
Läti keel: lt † daga [1638 Dagga] 'Dolch, Degen' < kasks dagge 'kurzer Degen, Dolch' Sehwers 1918: 85, 145

veebiliides @ veebihaldur