[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

kanaari|lind, -linnu 'kõlava lauluga puurilind (Serinus canaria)' < sks Kanarienvogel 'id.' [Liitsõna järelosis on tõlkeline.]

Esmamaining: Kreutzwald 1861
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1861: 33 Ehk teie kül nõnda kauniste ei oska laulda kui kollased Kanaari linnud puurides
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 *kanari-lind 'Canarienvogel'; EÕS 1925: 172 kanaarilind; kanaarlane; ÕS 1980: 231 kanaari '(kollane lind)'; Tuksam 1939: 543 Kanarienvogel 'kanaarilind'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 614 Kanarienvogel 'der kleine gelbe Sing- und Zuchtvogel, nach der Heimat seiner Wildform, den Kanarischen Inseln benannt'
Käsitlused: < sks Kanarienvogel 'kanaarilind' EKS 2019
Muud keeled: rts kanariefågel [1599] 'kanaarilind' RES 2004: 449; lt kanārijputniņš 'kanaarilind' ELS 2015: 248
Sugulaskeeled: sm kanari(a)lintu 'kanaarilind (Serinus canarius)' Mägiste 1931: 142; sm kanarialintu 'Serinus canaria, Kanarian saarilta, Azoreilta ja Madeirasta kotoisin oleva peippolintu' NS II 1978: 177

kört2, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'; Tuksam 1939: 435 Grütze 'tangud, soormad; tangupuder'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'; Tuksam 1939: 618 Latte 'latt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 199; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
Muud keeled: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm latta 'lista, kapea laatta; litteä vaaitustanko' NS III 1978: 73; lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

lavendel, lavendli 'igihaljas põõsas, ilu- ja lõhnataim (Lavandula)' < sks Lavendel 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 203 sel olli üx Klahs selgke ninck kalli Lavendliweh kahs 'das hatte ein Glaß mit vungefälschtem vnd köstlichem Nardenwasser vnd sie zerbrach das Glaß'; Lithander 1781: 670 Lawendli wiin 'Lawendel-Brandwein'; Wotta 2 naela Lawendlid; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 *lāwendel, -dli 'Lavendel'; EÕS 1925: 367 lavendel 'bot põõsastaim (Lavandula)'; ÕS 1980: 359 lavendel 'põõsastaim (Lavandula)'; Tuksam 1939: 621 Lavendel 'lavendel (taim)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 775 Lavendel 'Halbstrauch aus der Familie der Lippenblütler'
Käsitlused: < asks ~ sks Lavendel Ariste 1963: 95; < sks Lavendel 'lavendel' EKS 2019
Muud keeled: rts lavendel [16. saj] 'bot lavendel' RES 2004: 541; lt lavendula 'Lavendel' VLV 1944: 328; lt lavanda 'lavendel' ELS 2015: 417
Sugulaskeeled: sm laventeli [1877] < rts lavendel Häkkinen 2004: 584

mats, matsi 'maamees; harimatu, kommeteta inimene' < asks Matz, Matts 'kohtlane, lihtsameelne inimene'

Esmamaining: Talupoja vanne 1550
Vana kirjakeel: Talupoja vanne 1550; EKVTS 1997: 78 Mynna Matz Seyssa syn; Hornung 1693: 24 Mats 'Nom. propr.'
Murded: mats : `matsi 'maamees; mühakas' R(`matsi Vai); mats : matsi Hi; mat´s : mat´si (-t-) Sa Muh L Ha JJn Rak TaPõ Plt KJn eL EMS V: 987
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 Mats : Matsu; Mat´s : Mat´si 'männl. Name'; Wiedemann 1869: 635 ei sē taha mā-Maŕdiga tegemist teha 'sie will mit einem bäuerlichen Manne nichts zu thun haben'; ÕS 1980: 411 mats; Tuksam 1939: 664 Matz 'fig juhmard, tobu, lollike'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben Matz 'Koseform für Matthäus; einfältiger, lächerlicher Mensch. (Ein Schimpfname mit allerley Beysätzen: Matz-Pump, Matz-Fisel, Matz-Fotz, Pluder-matz etc.)'; MND HW II: 1 Mas, Matz 'Kurzform für Matthias, Matthäus'; meyster Matz 'Spottwort für den Henker'
Käsitlused: < sks Matthias EEW 1982: 1515; < kasks Matz Raun 1982: 90; < asks Mats 'kohtlane, lihtsameelne inimene' [‹ Matthias] EES 2012: 278; < asks Matts, Matz 'lihtsameelne, loll' EKS 2019
Muud keeled: lt macs 'Matz (einfältiger Mensch)' Sehwers 1953: 75

nikkuma, nikun 'nõtku(ta)ma; seksima' < sks knicken 'nõtkutama; noogutama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: nikkuma '(põlvist) nõtkuma; suguühtes olema' VNg Lüg Vai sporSa Muh Rei Phl Mar Mär Kse Tor Saa Ris VJg Iis Ksi Plt Krl(-mõ); `nikma Tõs Kod Trv Kam Har Vas; `nikme sporKrk; `nikmõ Krl EMS VI: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 736 nikkuma : nikun 'knicken, einknicken'; nikuwad põlwi 'sie beugen die Knie'; Tuksam 1939: 570 knicken (von den Knien) 'nõtkuma'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 679 knicken 'in den Knien wanken, scharf umbiegen, einen Riß, Sprung bekommen'
Käsitlused: < asks nicken 'üles-alla liigutama' EKS 2019

palk, palgi 'laasitud puutüvi' < kasks balke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1583
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1583 Palke, Mats; Rossihnius 1632: 265 sedda Balcki sinnu silma sissen ei näghe sinna mitte; Stahl 1637: 39 Palck : palcki∫t 'Balck'; Stahl LS II 1649: 685 Palcki ommas Silmas 'des Balcken in deinem Auge'; Gutslaff 1648: 207 Hirs /e 'Balcke'; Gutslaff 1647-1657: 230 sedda Balcki, kumb sinnu Silman om; Göseken 1660: 87 Palck, -i 'Balcke'; Göseken 1660: 393 üx palck 'steg / schmale Brücke ponticulus'; Göseken 1660: 242 palcki mets 'Ban Holtz'; palcki puh 'Ban Holtz'; Hornung 1693: 29 Palk : Palgi / Acc. pl. Palka 'ein Balcken'; Vestring 1720-1730: 171 Palk, -gi 'Ein Balcken'; Helle 1732: 154 palk 'der Balcken'; Piibel 1739 ärrawallitsetud seedri-palgid; Hupel 1780: 235 palk, -i r. d. 'der Balken'; Lunin 1853: 132 palk : palgi r. d. 'балка, бревно'
Murded: palk : `palgi R(`palki Vai); palk : palgi Hi; pal´k : palgi (-l´-) Sa Muh L K I eL EMS VII: 158
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 837 pal´k : pal´gi 'Balken'; ÕS 1980: 489 palk; Tuksam 1939: 110 Balken 'palk; kantpalk, pruss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 25 balke 'Balken; Korn-, Heuboden, die Decke des Zimmers; Wagebalken'; Schiller-Lübben balke 'Balken'; MND HW I balke 'Balken; Wagebalken'
Käsitlused: < kasks balke 'Balken' Ariste 1963: 98; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1913; Raun 1982: 115; < asks balke 'palk' EES 2012: 350; EKS 2019
Muud keeled: rts balk, bjälke [13. saj] 'ehit palk; pruss; tala' RES 2004: 84, 123; lt baļ̃ķis [1587 tho Balcke] 'Balken' < kasks balke 'Balken' Sehwers 1918: 142; ME: I: 261
Sugulaskeeled: sm palkki [1584] 'veistetty hirsi, lankku / Bohle, Balken, Planke'; is palkki 'hirsi'; krj palkka, palkki 'paksu lattia- t. kannatinpalkki' < rts balk, vrd nrts balk 'parru, (kannatin)palkki; lain kaari'; vdj balkka 'parru'; vps balk 'parru; kannatinpalkki' < vn балка 'parru, palkki' SSA 2: 301; lvS palt´ (palkis 1829) 'Balken' SLW 2009: 144; lv baĺ̄k̀ 'balken' Kettunen 1938: 20-21; baļk 'palk / baļķis' LELS 2012: 42; vdj balkka, palkki 'tahutud palk, tala, aampalk / балка; бревно' VKS: 157, 873

piik1, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < asks pîk 'id.', vrd rts pik 'id.'

Murded: piik (`piiki) : `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik : piigi Khn Hää EMS VII: 423; piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris EMS VII: 425
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 272 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
Käsitlused: < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' GMust 1948: 44, 86; < sks Pike ~ rts pik EEW 1982: 2023; < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' EES 2012: 366
Muud keeled: rts pik [14. saj] 'mer piik' RES 2004: 767; lt pĩķis, spĩķis 'Pike' Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89; lt spiẽķis 'der Stock; die Speiche' < kasks speke 'Speiche' ME: III: 1006
Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Zinke, Spitze' < vurts pijk 'kärki, piikki', asks pik 'kahvelin kärki' SSA 2: 353; lv pīkfal 'piikvall / pīķfalle' LELS 2012: 241; vdj piikvalli 'vall ~ tõsteköis / деррик-фал' VKS: 913

piilu|part, -pardi 'savist mängupart; veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Muud keeled: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

postiljon, postiljoni 'kirjakandja, postivedaja' < sks Postillon id. 'Laensõnale eelnes omakeelne väljend.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 187 Posti mees 'Der Postilion'; Helle 1732: 161 postimees 'der Postillion'; Jannsen 1858 12.02: 60 postilloni piddid sel päwal, kui noor paar Berlini sisse söitis, nende tölla ees ratsa söitma
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *pośtiljōn, -i (pośiliōn) 'Postillon'; EÕS 1930: 816-817 postimees 'Postbote, Postillion'; postiljon 'kirjakandja, postikandja, -vedaja'; ÕS 1980: 531 postiljon 'kirjakandja'; Tuksam 1939: 765 Postillon 'postipoiss, postiljon, postikutsar'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 177 Postillon 'ein Postbedienter welcher bey Postämtern und Posthäusern für die Sicherheit des Felleisens oder der Brieftasche sorgt. vornehme Reisende begleitet oder für sie in voraus Pferde bestellt'; Kobolt 1990: 209 Postillion 'Briefträger'; EWD 2005: 1031 Postillion 'Postkutscher'
Käsitlused: < sks Postillon '(van) postiljon' EEW 1982: 2155; EKS 2019
Muud keeled: rts postiljon [1648] 'postiljon, kirjakandja' RES 2004: 782; lt pastiljuons [1782] 'Briefträger' < sks Postillion Sehwers 1953: 86; lt poste 'Briefträger, Bote' < bsks Post 'ehemals Bote; Postreiter, reitender Bote' Sehwers 1953: 94
Sugulaskeeled: sm postiljooni [1853 postiljuoni] 'postinkantaja / Briefträger, Postillion' < nrts postiljon SSA 2: 404; lv postõljon 'kirjakandja, postiljon / pastsnieks' LELS 2012: 251; vdj poštal´joni 'kirjakandja, postimees / почтальон' VKS: 955
Vt post2

prassima, prassin 'priiskama, laristama; pummeldama' < kasks brassen, prassen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 pra∫∫ima : Pra∫∫in : pra∫∫i∫in : pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; Stahl LS I 1641: 146 Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; Gutslaff 1648: 231 hähwtma /a 'prassen'; Göseken 1660: 87, 146, 374 prassima 'Brassen'; prassima 'prassen'; prassiminne 'Schwelgeey luxus'; VT 1686 Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; Vestring 1720-1730: 188 Prassima 'Prassen'; Helle 1732: 162 prassima 'prassen'; Piibel 1739 ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; Hupel 1780: 247 prassima r. d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; Lunin 1853: 147 prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
Murded: `prassima (-śs-) 'priiskama; praalima; (purjutades) lärmama' R Jäm Muh Rei L sporKPõ Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `raśma (-me) Saa KJn Kõp M; `praśma Hel TLä V EMS VII: 738; (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 praśśima : praśśin 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 praśśima : praśśin (praśma, raśśima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama'; Tuksam 1939: 768 prassen 'prassima, priiskama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 283, 65 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
Käsitlused: < kasks prassen Ariste 1963: 101; < kasks brassen Liin 1964: 59; < sks prassen EEW 1982: 2167; < kasks brassen, pras Raun 1982: 127; < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' EES 2012: 384; EKS 2019
Muud keeled: rts frossa [1526] 'õgima, ahnelt sööma; priiskama' RES 2004: 280; lt brasêt 'prassen, saufen, schmoren, schlemmen' < asks brassen 'schwelgen, prassen' Sehwers 1953: 16; lt brasēt 'schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden' < kasks brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: vdj prassia 'riielda, kärkida / бранить, браниться' VKS: 959

prenner, prenneri 'kohvimaterjali pruunistamise pann' < sks Brenner 'põleti, kõrveti'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `prenner, -i 'kohvimaterjali pruunistamise pann' Hlj IisR Khk Han Var Trm KJn; `prenner : `prenri (-re) Tor Äks; prenner, -i Aud JMd Trv Hel Puh; `prennel, -i Emm Kul Ris HMd Juu Koe VJg Pal Lai Plt; `prennel : `prenli (-le) Rei Mär Hää HMd Jür VJg Iis Ran; prennel´, -i Kam San V; `prennal Kuu; `prendel Tõs; `prender Amb; penner Kod; `remmel : `remle Saa Hls Krk; rennel : `rendle Krk EMS VII: 742
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 874 *prenner, -i 'Brenner'; kohwi-prenner 'Kaffebrenner'; Tuksam 1939: 170 Brenner 'põleti'
Saksa leksikonid: DWDS Brenner 'vielseitig verwendetes Gerät, in dem durch die geregelte Zufuhr verschiedenartiger Brennstoffe Hitze entwickelt wird; jmd., der eine Ware brennt, um sie gebrauchsfertig zu machen'
Käsitlused: < sks Brenner EEW 1982: 2169
Muud keeled: rts bränna kaffe [1859] 'kohvi röstima' RES 2004: 153; lt breñdels 'ein Brenneisen zum Kaffeerösten' < asks brender 'ein Brandeisen, ein Rost' Sehwers 1953: 17
Sugulaskeeled: sm prännäri 'kahvinpaahdin / Kaffeeröster' < nrts brännare SSA 2: 413; lv brennõr 'prenner / brenners' LELS 2012: 48

puur1, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; Helle 1732: 395 [mesilane] panne puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; Lunin 1853: 153 puur, -i d. 'клѣтка'
Murded: puur : `puuri 'varbseintega vahend loomade või lindude pidamiseks' R; puur : puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' S L sporKPõ sporI Plt M sporT Har VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bauer; Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)'; Tuksam 1939: 115 Bauer '(linnu- või looma)puur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 70; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
Käsitlused: < kasks bûr Liin 1964: 64; Raun 1982: 133; < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' EEW 1982: 2261; < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' EES 2012: 397; < asks būr 'linnupuur' EKS 2019
Muud keeled: rts bur [1430-1450] 'puur; sport värav' RES 2004: 157; lt bũris 'Käfig, Vogelbauer' < kasks būr 'Käfig, Vogelbauer' Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23; būris 'Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau' < kasks bûr Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puuri [1826] '(linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig' < nrts bur, vrts bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' SSA 2: 445; SKES: 665-666

püük, püügi 'pesupesemine; korraga pestav pesukogus' < asks bü̂k, bü̂ke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püük : `püügi 'pesupesu; (hautatud) pesu' Jõe Kuu Hlj; püik : püigi (-üü-) Mär Hää KPõ KJn TLä; püük´ : püügi VId EMS VIII: 119
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖk : pǖgi; pīk 'Wäsche, Beuche'; Salem 1890: 310 püük : püügi 'бѣльё, щёлоченiе, бученiе'; EÕS 1930: 971 püük 'põuk'; Tuksam 1939: 146 Beuche 'põukimine, põuge, pesu leotamine leelises; põugutis, korraga likku pandud pesukogus; leelis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 69 buken 'Wäsche in Buchenlauge (buke) legen'; Schiller-Lübben buken 'Wäsche in Büchen-Lauge (buke) legen, und darin eine Zeitlang stehen laßen, damit sie rein und weiß werde'; MND HW I bü̂k, bü̂ke 'Buchenlauge'
Käsitlused: < kasks bü̂k SKES: 675; < kasks buke Ariste 1972: 96; < kasks bük 'Lauge', vrd kasks büken 'beuchen, Wäsche waschen' EEW 1982: 2356
Muud keeled: rts byk [u 1645] 'pesuesemed; pesupesemine' RES 2004: 159; lt bũķis 'Bäuche' < kasks būke 'das Waschen der Wäsche in Lauge'; bũķêt 'bäuchen' < asks būken 'Wäsche bäuchen' Sehwers 1953: 23; bīķēt 'einweichen in Lauge' < kasks büken Sehwers 1953: 13; bīķēt, būķēt 'bäuchen, Wäsche in Lauge einweichen, waschen' < kasks bü̂ken 'Wäsche, Leinen büken' Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pyykki [1778] 'vaatteiden pesu; pestävät vaatteet / Waschen; Wäsche' < nrts byk(e) [‹ kasks bǖken 'pestä vaatteita', bǖk(e) 'pesulipeä'] SSA 2: 453; SKES: 675

reeder, reederi 'laevaomanik' < sks Reeder 'id.', vrd asks rêder 'id.'

Murded: `rieder, -i 'laeva omanik, peremees' Kuu; `riider, -i Kuu Khk; `reeder, -i (-dri) Hi Han Khn Hää EMS VIII: 275
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1057 reeder 'laevaomanik'; EE VII 1936: 106 reeder (hol) 'mer laevaomanik'; ÕS 1980: 580 reeder 'laevaomanik'; Tuksam 1939: 796 Reeder 'reeder, laeva-omanik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 295 rêder 'Ausrüster, Rheder'; MND HW II: 2 reeder 'Person, die ein Schiff für Handelsfahrten ausrüsten und befrachten läßt; Schifffahrtsunternehmer, Reeder'; Seemannsprache 1911: 654 Reeder 'wer für eigene Rechnung Schiffe bauen und ausrüsten und sie entweder für eigene oder fremde Rechnung fahren läßt'; Reeder '‹ kasks rêden 'ausrüsten''; EWD 2005: 1098 Reeder 'Schiffseigentümer, Schiffahrtsunternehmer'
Käsitlused: < sks Reeder 'reeder' [‹ asks rēde 'reid'] EKS 2019
Muud keeled: rts skeppsredare [1578] 'reeder, laevaomanik' RES 2004: 926; lt riederis 'Reeder' Sehwers 1953: 100; lt rēderis ELS 2015: 715
Sugulaskeeled: lv rē'dõr 'reeder / rēderis' LELS 2012: 265

sahvima, sahvin 'toimima; (kõrvale) toimetama' < sks schaffen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sahvima 'sahmima' Jõe Kuu Muh JMd Koe Kad Trm Plt Ran Rõn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102 *sahwima 'schaffen'; neid sahwiti uksest wälja 'man schaffte sie zur Thür hinaus'; Tuksam 1939: 833 schaffen 'toimima; hankima; (kõrvale, ära) toimetama'
Käsitlused: < sks schaffen EEW 1982: 2674

salvima, salvin 'võidma' < kasks salven 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 311 kuÿ v̈x salwituth Kunningkz niñck Pæ|Bisschop; Rossihnius 1632: 322 ninck andis suht temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; Rossihnius 1632: 323 nemmat tullit ninck salwisit tedda; Stahl 1637: 103 ∫alwima : ∫alwin : ∫alwi∫in : ∫alwinut 'a∫lben'; Stahl HHb IV 1638: 219 ninck ∫alwi∫ nem̃at ∫alwi kah∫ 'vnd salbet sie mit Salben'; Gutslaff 1647-1657: 229 sihs salvi o[mm]a päht n. mössu o[mm]a Suht (pallet); Göseken 1660: 345 Salwin : Salwisin 'Salben'; Virginius 1687-1690 tunnistage nüüd mino wasta Issanda ees ja täma Salwitu ees; Vestring 1720-1730: 215 Salwima 'Salben'; Salwitut 'Gesalbet (Reval)'; Helle 1732: 173, 211 salwima 'salben'; woidma 'salben, schmieren'; Hupel 1780: 263 salwima r. 'salben'; Lunin 1853: 167 salvima r. 'мазать, помазывать'
Murded: `salvima Kuu VNg Lüg S; `sal´vima Mär Kse Tõs Aud Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt; `sal´vma (-me) Kod KJn M TLä San Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´wima, -in 'salben'; Wiedemann 1893: 1002 sal´wima, -in 'salben'; sisse sal´wima 'einbalsamieren'; ÕS 1980: 616 salvima 'salviga võidma'; Tuksam 1939: 825 salben 'salvima, võidma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315 salven 'salben, beschmieren, Heilsalbe aufstreichen'; Schiller-Lübben salven 'salben'; MND HW III salven 'zu Heilzweckrn mit Salbe einreiben, einsalben'
Käsitlused: < kasks salven 'salben' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 59; < ee salv EEW 1982: 2688; < asks salven 'salvima' EES 2012: 458
Muud keeled: rts salva 'salviga määrima, võidma' RES 2004: 884; lt zalvêt 'salben' < kasks salven 'salben' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: lv sal̄v '(SjW) salben' Kettunen 1938: 354; lv zal̄bə̑, zal̄və̑ 'salben' Kettunen 1938: 398; lv zalbõ 'salvida, võida / ieziest, eļļot' LELS 2012: 376
Vt salv

treek, treegi 'riba, triip' < asks streke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triek : `triegi 'kriips (kompassil); (tuule)hoog; rida, rivi' Kuu; treek : treegi Jäm Emm Phl Khn Hää; reek : reegi Khk Krj Pha Muh; triek : triegi 'hoop, löök' JJn VJg; striik : striigi 'rida, kiht' Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 trēk : trēgi 'Strich, Windstrich; fig. ein Weniges'; sūred trēgid 'die Striche, welche die acht Hauptwinde bezeichnen'; kell on trēgi sēz kümme 'es ist Punkt zehn Uhr'; EÕS 1937: 1568 treek '1/64 osa kompassiketta ringist, kompassikodar'; Tuksam 1939: 943 strecke 'mat [sirg]lõik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 385 streke 'Strich, Streifen, Linie, Streke, Streich, Schlag'; Schiller-Lübben streke 'Strich; Strick, Strang, Schnur'; MND HW III strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Kennmarke, Eichstrich; Farbstrich, farbider Streifen; Landstrich'
Käsitlused: < kasks streke 'Strich' GMust 1948: 64, 94; EEW 1982: 3264
Muud keeled: rts streck [15. saj] 'joon, kriips' RES 2004: 1028; lt strẽķis 'Strecke, Raumteil, Zeitteil' < kasks streke Sehwers 1918: 160; strẽķis 'eine Strecke, ein Raumteil, ein Zeitteil; die Ornung' < asks strēk 'Strich, Streifen; Strich Weges, Strecke; Strich Landes, Gebiet' Sehwers 1953: 124; strēķis, strēķe 'Reihe, Schicht; Strecke, Raumteil; Zeitteil, Weile; Regenschauer' < kasks strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Längenmaß; geograph. Erstreckung, Ausdehnung, Landstrich' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēk̀, trēk̀ 'weile, strich in der windrose' < kasks streke 'strich' Kettunen 1938: 382

turslag, turslagi 'kurnsõel' < sks Durchschlag 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 506 Wotta .. 8 Loti tougatud nisso webakkid, mis Turslagi läbbi on söölutud; Hupel 1818: 258 turslak, -i r. d. 'Durchschlag'; Lunin 1853: 205 turslak, -i r. d. 'цѣдильная тряпица'
Murded: `tursla 'kurnsõel' Kuu Jõh Vai; turslag, -i Pha Pär Amb Puh; turslak : turslagi Rei; `tursslag, -i Rõu; `tursslak, -i Jür Hls Krl; `turhslag, -i Pst; `tuŕsslah, -i Han Saa; `turslahi, `tursslahi Khk Pha; `tuŕhlass, -i Han; turslaht : -lahi Nõo; `tusla, `tuslakas Jõh; `tusslae Juu; turslein Pär EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1354 *turlag, -i; turslak, -i 'Durchschlag'; Tuksam 1939: 216 Durchschlag 'kurnsõel'
Saksa leksikonid: DWDS Durchschlag 'großes Sieb für Speisen'
Käsitlused: < sks Durchschlag ~ asks dorch-slach EEW 1982: 3373; < bsks Durchschlag Haak 1990: 354
Muud keeled: rts durkslag [1613] 'kurnsõel' RES 2004: 210; lt † duršlãgs 'Durchschlag' Sehwers 1918: 147; lt duršlãgs, durslaks 'Durchschlag' Sehwers 1953: 30
Sugulaskeeled: lv dur̄´šlaɢ 'durchschlag' Kettunen 1938: 43

ungur, ungru 'kohitseja, ruunaja' < bsks Unger 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `ungur 'ruunaja, kohitseja' Sa Muh sporL Juu Lai Plt M(ungert Trv Pst Krk); `unger KJn; `(h)ungru Krl Har; `unkri Urv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1658 uṅṅur : uṅgru 'Tierschneider, Castrirer'; EÕS 1937: 1618 ungur 'kohitseja, ruunaja'; ÕS 1980: 757 ungur 'murd kohitseja, ruunaja'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 245 Ungern, Ungarn 'nennt man die gemeinen deutschen Leute, welche Vieh ausschneiden oder wallachen (weil sie großentheils aus Ungarn herstammen)'
Käsitlused: < sks Ungar EEW 1982: 3558; < sks Ungar 'ungarlane' EES 2012: 578; < bsks Ungern 'ungur' [õieti 'ungarlane'] EKS 2019
Muud keeled: lt uñguris 'Kastrierer' < sks Unger, Ungar [wie man früher in Lettland die Kastrierer nannte, weil sie größtenteils aus Ungarn stammten] Sehwers 1953: 147

veerima, veerin 'tähthaaval lugema; lugema õppima' < asks bôkstavêren 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 287 werima 'buchstabiren'; Helle 1732: 379 [nad] werewad 'sie Buchstabieren'; mõistab jo pookstawerida 'wird sie schon können Buchstabieren'; Hupel 1780: 310 werema, werima r. 'buchstabiren'; Hupel 1780: 351 werema, werima r.; tähte möda (perrä) luggema d. 'buchstabiren'; Lunin 1853: 226 werima r. 'складывать (буква)'
Murded: `vierimä, -ma 'tähthaaval lugema' R; `veerima (-ie-) Jäm Khk Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd VJg Sim Iis Trm Ksi VlPõ; `veerema Ris; `veerma Mar Tõs Hää; `veeŕmä Trv Hls; `viirmä Kod TLä San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wērima, -in 'buchstabiren, abgebrochen sprechen'; ÕS 1980: 780 veerima; Tuksam 1939: 175 buchstabieren 'veerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 60 bokstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstāven, bôkstavēren 'buchstabieren, richtig schreiben'; EWD 2005: 180 buchstabieren 'langsam, jeden Buchstaben einzeln lesen oder sprechen'
Käsitlused: < asks bookstaveren 'buchstabieren' EEW 1982: 2133; < asks bōkstavēren Raun 1982: 200; EES 2012: 596; EKS 2019; < kasks Raag 1987: 324
Muud keeled: lt buõksterêt 'buchstabieren' < asks bōkstern Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: lv buk̄štìḙrə̑ 'buchstabieren' Kettunen 1938: 31; lv bukštīerõ 'veerida; burtot, boksterēt' LELS 2012: 50
Vt pookstav

veebiliides @ veebihaldur