[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 278 artiklit, väljastan 100

aabits, aabitsa 'aabits' < sks Abc 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 188 essimenne lapse ramat 'a b c Buch'; Hupel 1818: 15 abbits, -e; abbitse raamat d. 'ABC'; Hupel 1818: 29 awits, -e r. 'das Abc'; Masing 1822: 16 needsinnatsed lehed .. Awitsa asemel prugitawaks
Murded: aabits : aabitsa Sa Rei Mar Juu JMd Iis Trv Hls; `aabits : `aabitsa Kuu VNg; aabits : aabitse Jäm Emm Rei Mär Hää Ris Krk San Krl; aabits : aabitsi Khk Muh; `aabets : `aabetsi Jõh Vai Khn; `aabets : `aabetsa Lüg; aabats : aabatsi TLä EMS I: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 65 ābits : ābitse (ābitsa, ābitsi) '= āwits'; Wiedemann 1869: 70 āwits : āwitse, āwitsa 'Abc'; āwitsa-rāmat 'Abcbuch'; ÕS 1980: 21 aabits
Käsitlused: < sks Abc 'das ABC; tähestik; algteadmised' EEW 1982: 1; Raun 1982: 1; EES 2012: 41; < sks Abc, Abece, Abc-Buch, Abcbuch 'aabits' EKS 2019
Läti keel: lt ābece 'das Abc-Buch' ME: I: 234; lt ãbece, ãbice 'das Abecebuch' Sehwers 1953: 5; lt ābece 'aabits' ELS 2015: 19
Sugulaskeeled: sm aapinen [1745 abes(e)kirja] 'alkeislukukirja / Fibel, Alphabet, Abc' < vrd rts ābisbōk, vur ABCbok, sks ABC-Buch SSA 1: 47; SKES: 2; lv ābets 'aabits / ābece' LELS 2012: 21

akuraat 'täpne; täpselt' < bsks akurat 'id.', vrd sks akkurat 'id.'

Vana kirjakeel: Hupel 1818: 307 accurat 'vt recht u. genau'
Murded: akuraad (-t) 'korralikult, täpselt' Kaa Hi Mar Vig Khn Kei Jür KuuK Amb Koe VMr Kad Rak Trm MMg Vil Hls TLä Urv Vas Lei; akkuraad (-t) sporR; ahkuraat Jäm Pst Hls; akustraat Han Var EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 9 akuraat '= täpsalt'; ÕS 1980: 34 akuraat 'van kõnek täpne, punktipealne'; Tuksam 1939: 32 akkurat 'täpne, akuraatne'; Deutschbaltisch 2019 akkurat 'richtig, genau'
Käsitlused: < bsks akurat, vn акурат 'genau' EEW 1982: 53; < sks akkurat 'täpne; täpselt' EKS 2019
Läti keel: lt akurāts 'akkurat' VLV 1944: 28; lt akurāts 'akuraat' ELS 2015: 33
Sugulaskeeled: lv akurāt 'täpne, korralik / akurāts' LELS 2012: 22; is okuraa·t 'täpselt' Laanest 1997: 132

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'
Saksa allikadA: EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < mr altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimitel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; aptiekārs LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mr apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

detsember, detsembri 'aasta 12. kuu, jõulukuu' < sks Dezember 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 47 Dezember ehk Joulo-Ku; Masing 1821: 321 essimesesst Oktobrist kunni essimessest Detsembrist; Masing 1825: 64 Kümnemal Detsembril tulli jälle sesammasuggune marru
Murded: jõulukuu Lüg Jõh Sa L Juu JõeK Kad VJg Trm Kod KJn Hel Võn Urv Plv; `joulukuu Kuu Vai; joulukuu Jäm Ans Hi Ris EKI MK; `tetse·mber 'detsember' Kuu Hlj RId Ans Muh Emm Rei Lä Vän Tor Ris Juu JõeK VMr Kod Lai Plt KJn Trv TLä Rõn VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1273 tētsember : tētsembri 'December'; Wiedemann 1869: 463 tal´wiste-pühä-kū (d) 'December'; jõulu-kū 'December'; EÕS 1925: 40 detsember 'jõulukuu'; ÕS 1980: 84 detsember; Tuksam 1939: 195 Dezember 'jõulukuu, detsember'
Käsitlused: < sks Dezember 'detsember' EEW 1982: 142; EKS 2019
Läti keel: lt decembris 'Dezember' VLV 1944: 138; lt decembris 'detsember' ELS 2015: 81

eesti, eesti 'eestlaste või eesti keelega seotud' < sks Este 'id.', vrd bsks Ehste 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 24 Eestima, Eestma; Hupel 1780: 145 Eesti ma r. d. 'Ehstland'
Murded: eesti, `eesti 'Eestimaa; eestipärane või -keelne, eesti soost' S L sporHa Kad Kod Pal TaPõ Krk Hel Ran Har Rõu Se; iesti, `iesti R sporHa JMd; esti, eśti Vll Mar JõeK Plt TLä Räp Lut EMS I: 588
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 119 Ēśti-mā 'Ehstland'; Grenzstein 1884: 24 Eesti (Ehstenland) 'tuleb lauludes ette: Eestis elama, s.o. Eestimaal, Eestlaste isamaal'; Eestimaa (das von Ehsten bewohnte Land) 'see maa, kus Eestlased elawad, s.o. Tallinna kubermang ja põhjapoolne Liiwi kubermang'; ÕS 1980: 98 eesti '[keel, kirjandus]'; Tuksam 1939: 289 Este 'eestlane'; Deutschbaltisch 2019 Ehste, Esthe 'Ehste, der, bezeichnet einen ehstnischen, zuweilen blos einen ehstländischen Bauer; hingegen Ehstländer einen in Ehstland wohnenden oder von dort herstammenden Deutschen'
Käsitlused: < sks Este 'eestlane' EEW 1982: 161; EES 2012: 57
Sugulaskeeled: sm Eesti, eestiläiset [1584 eisti] < ee Eesti, eestlased, rts Estland, ester SSA 1: 99; Häkkinen 2004: 103; lv ēstli 'eestlane / igaunis' LELS 2012: 60

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mr elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

gümnaasium, gümnaasiumi 'keskkooli ülemaste' < sks Gymnasium 'id.'

Esmamaining: Masing 1825
Vana kirjakeel: Masing 1825: 103 mis Kreis-kolides ja Gimnasiumides õppetakse
Murded: `kümnaa·sium Vll Aud Tor VJg; kümnaa·sum Krl; `kimnaasium (-sjum, -sum) Lüg Emm sporL Kos Tür Koe M TLä Krl Plv; kimnaa·s Lüg Hää Rõu; `kimnaa·si Vai Khk; `kimnaa·sim Jäm JMd; `kimnaa·sin VNg; `kimnaa·sia Plt Vas Se EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 *kimnāzium, -i 'Gymnasium'; Grenzstein 1884: 34 gümnaasium (Gymnasium) 'keskkool, mis ülikooli wastu ette walmistab'; Wiedemann 1893: 110, 283 gümnāz, -i; gümnāzium, -i 'Gymnasium'; *kimnāzium, -i 'Gymnasium'; EÕS 1925: 79 gümnaasium; ÕS 1980: 144 gümnaasium 'keskkool mõnedes maades'; Tuksam 1939: 439 Gymnasium 'gümnaasium'
Käsitlused: < sks Gymnasium 'gümnaasium' EEW 1982: 235; EKS 2019
Läti keel: lt ģimnāzija 'gümnaasium' ELS 2015: 138
Sugulaskeeled: sm kymnaasi [1634] < rts gymnas, gymnasium Häkkinen 2004: 533; vdj gimnazi 'gümnaasium / гимназия' VKS: 231

hollandi, hollandi 'Hollandist pärit' < sks Holland 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Hollandi mah Oun 'Citron'; Lenz 1796: 36 Sekku neist Hollandi Sibbolist .. nende päälmist Lauka mahha; Luce 1812: 43 läks .. seält Tani male, seält Hollandi male, seält Ingli male; Jannsen 1857: 113 Hollandi meestel pole sellega rutto
Murded: ollandi 'Hollandi päritoluga' sporSa Kse Var sporPä Nis Trm Kod Trv Krk TLä; `ollandi Lüg; hollandi Plv Se EMS VI: 941
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 782 Holland 'Holländer'; Hollandi-mā 'Holland'; EÕS 1925: 99 hollandi [keel]; ÕS 1980: 164 hollandi [keel, kunst]; Tuksam 1939: 507 holländisch 'hollandi'
Käsitlused: < sks Holland EEW 1982: 371
Läti keel: lt olenču 'holländisch' Sehwers 1953: 84; lt Holande, holandietis 'Holland, Holländer' VLV 1944: 280; lt holandiešu 'hollandi' ELS 2015: 163
Sugulaskeeled: vdj galantsaa 'hollandi, Hollandi / голландский' VKS: 229

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < rts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

jahtima, jahin 'küttima; jahti pidama' < bsks jachten 'taga ajama; lärmama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 331 jachtima 'jachten'; jahhima 'Rantzen (spielen/jachten)'; Vestring 1720-1730: 43 Jahhima 'Jachten, lärmen'; Helle 1732: 97 jahhima 'ein unruhig Wesen vornehmen'; Hupel 1780: 159 jahhima r. 'unruhig Wesen vornehmen'; jahtma d. 'streiten, zanken'; Hupel 1818: 105 kütlema 'auf die Jagd gehen'; Lunin 1853: 33 jahtma r. d. 'драться, ссориться'
Murded: `jahtima 'küttima, jahti pidama' R Sa Rei L K Trm Hls; `jahtma, `jah´tma Khn TLä Võn San V; `jahtme Krk Hel; `jähtima Muh Emm EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 149 jahtima, jaht´ma, freq. jahtlema 'lärmen, streiten; Unruhe machen, chicaniren'; EÕS 1925: 132 jahtima 'küttima'; ÕS 1980: 198 jahtima
Saksa leksikonid: MND HW I: 1 jachtern 'einander jagen, umherjagen, in wilder Jagd sein'; Hupel 1795: 99 jachten 'rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen'
Käsitlused: < sks jachten EEW 1982: 534; < bsks jachten Raun 1982: 19; < bsks jachten 'taga ajama', asks jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama' EES 2012: 96
Läti keel: lt jaktêt, jaktēties [1648 jackteht] 'herumtollen, in Lust und Scherz sich bewegen' < asks jachten 'schwärmen, rasen, toben, im Spiel großen Lärm machen' Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 43; lt jakterēt 'tollen, scherzen, sich wild lärmend herumjagen; jachten' < bsks jachten 'rasen, toben' ME: II: 95
Sugulaskeeled: sm jahdata 'ajaa, metsästää' < rts jakta SSA 1: 233; lv jak̄t́ə̑ 'jagen (unruhig sein, lärmen)' < kasks jachten Kettunen 1938: 84; lv jaktõ 'jahtida / medīt'; lv jakţõ 'hullata, märatseda / traiskoties, trakot' LELS 2012: 82
Vt jaht1

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < rts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Läti keel: lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mr kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karussell, karusselli 'pöörkiik' < sks Karussell 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1857 20. IX: imme illus karusel (pörikiik), mis lohhinalt ümberaiatakse; Jannsen 1858 06. VIII: Kauba-podide körwas on ka üks kunstükkimees omma „karrasselli“ ülesse lönud
Murded: `ka·russe·ll, -l´l 'pöörkiik (laatadel jm rahvapidustustel)' Kuu VNg Lüg Jäm Muh K Trm Kod TLä Krl; karassel´l Muh Kul Vig Tõs Aud Tor Hää Trv Krk EMS II: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259-260 *kārasel, -i 'Caroussel'; *kārusel, -i '= kārasel'; Grenzstein 1884: 52 karusell (Karoussel) 'pöörkiigu moodu wõlli ümber keerutatawad sõiduhobused laste naljatuseks, keerkiik, keersõit'; Wiedemann 1893: 68, 303, 235 pööŕ-häl´l´ 'horisontale Schaukel, Caroussel'; pööri-, pööŕ-, riṅk-kīk 'Caroussel'; *kārasel, -i (kārusel) 'Caroussel'; EÕS 1925: 184 karussell 'pöörkiik'; ÕS 1980: 242 karussell; Tuksam 1939: 548 Karussell 'karussell, pöörkiik'
Läti keel: lt karuselis 'Karussell' VLV 1944: 296; lt karuselis 'karussell' ELS 2015: 260
Sugulaskeeled: sm karuselli [1831] 'Karussell' < rts karusell SSA 1: 319

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga; Henning 1824: 5 Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se EMS II: 816
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul : kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul : kastruli; kastrun : kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
Käsitlused: < rts kastrull 'kastrul, keedupott' Treiman 1976: 55; < asks Kastrull EEW 1982: 725; Raun 1982: 33; < asks kastrull 'kastrul' EES 2012: 135; < sks Castroll 'kastrul' EKS 2019
Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis 'Kasserolle' < asks kastrul, kastrole Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48; lt kastruõlis 'die Kasserolle; plattd. Kastroll' ME: II: 169; kastrolis LELS 2012: 107
Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] 'varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle' < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' SSA 1: 326; lv kas̄truo̯l 'kasserolle' Kettunen 1938: 108; lv kastroļ 'kastrul / kastrolis' LELS 2012: 107; vdj kastruli 'kastrul / каструля' VKS: 403

katekismus, katekismuse 'vaimulik käsiraamat' < sks Katechismus 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 129 et næmat sen Catechismo Iütluße nÿ heesti moistwat; Hupel 1780: 352 Catechismus 'katekismus r. d.'; Schmidt 1816: 3 Terwisse Katekismusse Ramat; Masing 1821: 350 kui siit ehk seält jätkokaupa, lauloramatust ehk katkismusest waewalt oskab luggeda; Lunin 1853: 52 katekismus r. d. 'катехизисъ'
Murded: `kateki·smus 'katekismus, vaimulik käsiraamat' Jäm Kir Tõs Tor K I M; `kateke·smus L M; katekismus S Ann Trm KJn TLä; `katõki·smuss, -ke·skmuss, -ke·śkmüś, -ke·śtmuss sporV EMS II: 832
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kātekismus, -e 'Katechismus'; Wiedemann 1893: 236 kātekismus, -e (kismus, katekismus, katskismus, katskeskmine, katekeskmäne, kātekiskmäne) 'Katechismus'; ÕS 1980: 247 katekismus 'kirikl'; Tuksam 1939: 550 Katechismus 'katekismus'
Käsitlused: < sks Katechismus 'katekismus' EEW 1982: 729; EKS 2019
Läti keel: lt katechisms 'Katechismus' VLV 1944: 296; lt katķisms 'katekismus' ELS 2015: 266
Sugulaskeeled: sm katekismus [Agr] < vur catechismus ~ sks Katechismus ~ lad catēchismus Häkkinen 2004: 376

kindral, kindrali 'kõrgeim ohvitseri auaste' < sks General 'id.', rts general 'id.'

Esmamaining: Eesti-Ma 1772
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1772 Meie armolisse Keisri-Praua poolt laskis se üllem Kinral Rumantsow neile keike head ja kaitsmist tootada; Hupel 1780: 178 keneral ~ kindral r. d. 'General'; Tarto maa 1806: 32 Üts koddanik läts Keisri herra welle man kumb kige üllemb Kenneral om; Hupel 1818: 79 keneral od. kenral, -i r. d. 'General'; Lunin 1853: 55, 59 keneral, -i r. d. 'Генералъ'; kindral, -i r. d. 'Генералъ'; Jannsen 1861: 77 25 kindrali sattusid nende kätte söavangi
Murded: `kindral (-l´) : `kindrali 'kõrgem sõjaväeline auaste' R eP; `kinral Rid Vän Kod; kinderal (-l´) LNg PJg Trv TLä San; `kendral (-l´) Kse M Har EMS III: 160; kinneral (-l´l) Khk Pöi EMS III: 169; inneraal : inneraala 'kindral' Se EMS I: 1032
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 218 kindral; ÕS 1980: 266 kindral 'sõj'; Tuksam 1939: 386 General 'kindral'
Käsitlused: < sks General EEW 1982: 832; < rts general, sks General EES 2012: 157; < sks General, rts general 'kindral' EKS 2019
Läti keel: lt ģenerālis 'General' VLV 1944: 230; lt ģenerālis 'kindral' ELS 2015: 290
Sugulaskeeled: sm kenraali [1642] 'General' < rts general SSA 1: 343; vdj generala, genraali 'kindral / генерал' VKS: 230, 231

kitarr, kitarri 'keelpill' < sks Gitarre 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 83 Need, kelle toon keelt sörmega tömmates sünnib, nendest nimmetame Kitarr
Murded: kita·rre Jäm Vll Rei Mar Mär Var Vän JõeK Koe Kad VJg Trm Pil Kõp Trv Nõo; `kita·rre Kuu Lüg; kitaa·r Lüg JMd Krl; kitaa·re Hls; kitar (-ŕ) VNg Kod Plt TLä San Urv Se; kita·rr Ris; kittar Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 340 *kītar, -i 'Guitarre, Zither'; Wiedemann 1893: 297 *kitarr, -i 'Guitarre'; EÕS 1925: 226 kitarr '(keelpill)'; ÕS 1980: 270 kitarr '(keelpill)'; Tuksam 1939: 412 Gitarre 'gitarr'
Käsitlused: < sks Guitarre EEW 1982: 852; < sks Gitarre 'kitarr' EKS 2019
Läti keel: lt ģitāra 'kitarr' ELS 2015: 297
Sugulaskeeled: sm kitara [1669 Citharast] 'kielisoitin / Gitarre' < rts gitarr SSA 1: 375; vdj gitari 'kitarr / гитара' VKS: 231

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klamber, klambri 'kokkupigistatav kinniti; sulg' < sks Klammer 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 108 Lammer, -ri 'Eine Klammer'; Hupel 1780: 409 Klammer 'lammer, klammer r., klamri d.'; Hupel 1780: 183, 200 klamri d. 'Klammer, Ziehband'; lammer : lamri r. 'die Klammer'; lambert d. 'Klammer, Ziehband'; klammer, -mri r. d., klamri d. 'Klammer'; lammer : lamri r. 'Klammer'; Masing 1822: 43 sesamma on, mis seie klamrite wahhele näidatawaks panneme; Lunin 1853: 62, 84 klammer, -mri r. d. 'скобка, связь'; lambert d. 'скоба, рвань, завосъ, гужъ'; lammer : lamri r. 'скоба'
Murded: `klamber 'rauast või puidust kinnis' Jäm Emm Rei Mar VJg Iis Kod; `klammer Kuu RId LNg Juu Kos JMd Plt; klammer Tor Hää Ris Koe Kod TLä Rõn; `klambri San sporV; klaamer JJn Trm; `lamber Khk Var; `lammer, lammer sporL KJn Krl; `lammur, lammur M EMS III: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klāmer : klāmre, klāmri (klāmber : klāmbri) 'Klammer'; klamber, klammer : klambri, klamre 'Klammer, Ziehband'; EÕS 1925: 231 klamber 'sulg, sulgmärk; tehn riisk'; ÕS 1980: 273 klamber; VL 2012 klamber < sks Klammer; Tuksam 1939: 562 Klammer 'riisk, klamber; sulg'
Käsitlused: < bsks Klammer Raun 1982: 42; < sks Klammer 'klamber, näpits; haare; [nurk]sulg' EEW 1982: 862; EES 2012: 164; < sks Klammer 'klamber' EKS 2019
Läti keel: lt klambars 'Klammer, Griff' Sehwers 1953: 48; lt klamburis 'Klammer' VLV 1944: 301
Sugulaskeeled: sm klemmari < rts klämmare Häkkinen 2004: 448
Vt klammerdama

klapp, klapi 'seadis mingi ava katteks, sulgur' < sks Klappe 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 447 Klappe 'pöör, klap r. d.'; Erlemann 1864: 88 iggaühhe registri pilli ehk torro jure [lähhab] üks luhwti ehk tuletee, kedda üks weedriga klap (tulewärraw) kinni hoiab
Murded: klapp (-ṕp) : klapi 'seadis millegi katteks' Hi Han Var JMd Trm Kod Plt TLä Rõn San Krl Se; klapp : klappi VNg Lüg IisR EMS III: 314
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klapp : klapi 'Klappe'; EÕS 1925: 231 klapp 'sulgur, sulg, luuk'; ÕS 1980: 273 klapp; Tuksam 1939: 562 Klappe 'klapp, sulgur; siiber'
Käsitlused: < sks Klappe 'klapp, sulgur' EEW 1982: 863; Raun 1982: 42; EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt klape 'die Klappe' Sehwers 1953: 49; lt klape (= vāks) 'klapp, kaas' ELS 2015: 300

klass, klassi 'liik, sort, kategooria' < sks Klasse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: klaśs 'kooliklass; liik, sort' Jäm Hi L K I TLä San V; `klassi R; laśs Sa Kse Han Pä KJn Kõp M Puh EMS III: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 *klaśś : klaśśi 'Classe'; ÕS 1980: 273 klass; Tuksam 1939: 563 Klasse 'klass'
Käsitlused: < sks Klasse 'klass' EEW 1982: 863; EKS 2019
Läti keel: lt klase 'Klasse' VLV 1944: 302; lt klase 'klass' ELS 2015: 300

klaver, klaveri 'klahvpill' < sks Klavier 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 355 Clavier 'klawir, klawiir r. d.'; Masing 1822: 152 mängiwad wiolid, klawwerid, ja muid mängu; Erlemann 1864: 10 sedda tonide öppetust woib isseärranis klaweri ehk orreli klahwidest ärra nähha
Murded: klaver R Rei Kul Tõs Tor Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt TLä; klavõŕ San Urv Krl Se; klaaver Rid Kul Ris Kei Tür; klaber Mar; klaveer Jäm Khk Emm; laver Khk Vll Pöi Var Tõs Tor Hää M; lavõr Krl; laber L Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 *klawer, -i 'Clavier'; *klara (P) 'Clavier'; Wiedemann 1869: 517 lawer, -i '= klawer'; ÕS 1980: 274 klaver; VL 2012 klaver < sks Klavier; Tuksam 1939: 564 Klavier 'klaver'
Käsitlused: < sks Klavier 'klaver' Treiman 1981: 45; EEW 1982: 864; EKS 2019
Läti keel: lt klaviẽres 'Klavier' Sehwers 1953: 49; lt klavieres 'Klavier' VLV 1944: 302; lt klavieres 'klaver' ELS 2015: 301
Sugulaskeeled: sm klaveeri 'klaver' Mägiste 1931: 192

klii, klii, pl. kliid 'teravilja seemnekestad; loomasööt' < kasks klîe, klige 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lijh 'Kleye'; Forselius 1694 kli; Hupel 1766: 146 woite ka sojad kli-jahhud tühti panna; Hupel 1780: 183 kli jahho r. d. 'Kley'; Arvelius 1790: 176 rukki jahhud ja kliid; Hupel 1818: 88 kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; Lunin 1853: 62 kli r. d. 'отруби'
Murded: kliid (liid) 'teravilja seemnekestad' R eP TLä; `liide M Rõn San; `liie^ʔ (`liide^ʔ) Hel V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī : pl. līd, līed '= klī'; klī : pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril mitm kliid
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie EEW 1982: 866; < kasks klie Raun 1982: 43; < kasks klie, klige Liin 1964: 55; < asks klie, klige 'klii' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt klijas, klĩjas [1638 Klijas] 'Kleie' < kasks klīge, klīe Sehwers 1918: 89, 150; lt klijas, klījas 'Kleie' < kasks klīge 'Kleie' Sehwers 1953: 50; klijas, klījas 'die Kleie' < kasks klîge ME: II: 226
Sugulaskeeled: sm klii [1637 kliidit] 'vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl' < rts klij, mr kli [‹ kasks klīe] SSA 1: 379; lv klija 'kleie' < kasks klīge, klīe Kettunen 1938: 139; lv klijād 'kliid / klijas' LELS 2012: 127; is liiᴅu, liiᴅu jauho 'klii, kliijahu' Laanest 1997: 102

klimp, klimbi 'supivedelikus keedetud tainapala' < bsks Klimpe 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 12 Piim Risi Klimpidega; Hupel 1818: 88 klimp r. d. 'Mehlkoß, lf. Klümpchen'; Lunin 1853: 62 klimp, -i r. d. 'клёцка'
Murded: klimp : klimbi 'taignapala supis; klomp' Hi Mar Tor sporK I; klimp : `klimbi R; kliḿp : klimbi TLä Urv Har; klõḿp : klõmbi VId; limp : limbi Sa sporL M EMS III: 323-324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klimp : klimbi 'Klump, Kloss, Mehlkloss'; ÕS 1980: 275 klimp
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 149 Klimpe 'Mehlklößchen'; Nottebeck 1988: 43 Klimpe 'kleiner Kloß /E. L. R.'
Käsitlused: < rts klimp EEW 1982: 867; < bsks Klimpe 'jahuklimp' Raun 1982: 43; < bsks Klimpe 'jahuklimp', rts klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala' EES 2012: 165; EKS 2019
Läti keel: lt klim̃pas, klim̃piņas 'Klümpen, Klöße aus gebeuteltem Mehl' < asks klümpe 'Klöße' Sehwers 1953: 50; lt klimpa 'klimp' ELS 2015: 302
Sugulaskeeled: sm klimppi [1749] 'kokkare, möykky, myky / Klümpchen, Klumpen, Kloß' < rts klimp SSA 1: 379; vdj klimppi 'klimp / пельмени' VKS: 440

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kloppima, klopin 'taguma' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

klunker, klunkri 'oleng, pidu' < bsks klunkern 'koos aega viitma'

Murded: `klunker 'külapidu, simman' Jõh IisR sporLä sporHa Amb Tür Pee Kad Sim Äks Lai Hel TLä Rõn Ote; `klunkur Ans JMd; `klunkar Jür Plt EMS III: 339
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 234 klunker 'simman, jubi (= pitspall, pilgar)'; ÕS 1980: 276 klunker 'kõnek oleng, simman'; EKSS 2: 332 klunker 'van, kõnek oleng, pitspall'
Saksa allikadA: Kobolt 1990: 150 klunkern 'in Gruppe zusammensitzen, klüngeln'
Käsitlused: < sks Klunker(ball) EEW 1982: 871; < bsks klunkern 'koos istuma, ühiselt aega viitma' EES 2012: 166
Läti keel: lt klunkuruôt 'sich herumtreiben' < sks klunkern 'schlendern' Sehwers 1953: 53; lt klunkstêt 'schluckern, klunkern' ME: II: 235

kohver, kohvri 'kastilaadne reisikott' < sks Koffer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 412 Koffer kohwer r., kohwre d.; Hupel 1818: 94 kohwer, -wri od. -wre r. d. 'Koffer'; Lunin 1853: 67 kohwer, -wri r. d. 'ящикъ, сундукъ, ларь'
Murded: `kohver : `kohvri (-re) 'riiete panipaik; reisikohver' R Rei L sporK Iis Trm Pal Lai Hls; `kohvri (`ku-) TLä Ote V; `kuhvre (-rõ) Räp Se EMS III: 453
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 *kohwer : kohwri, kohwre 'Koffer'; Grenzstein 1884: 62 kohwer (Koffer) 'reisikott, papist, nahast, riidest tehtud'; Wiedemann 1893: 328 *kohwer : kohwri, kohwre (kohwert, kuhwer) 'Koffer'; ÕS 1980: 281 kohver; Tuksam 1939: 572 Koffer 'kohver, sumadan'
Käsitlused: < sks Koffer 'kohver' EEW 1982: 899; Raun 1982: 45; EES 2012: 171; EKS 2019
Läti keel: lt kupare, kupars, kupure, kupurs 'ein hölzerner Kasten mit einem runden Deckel' < sks Koffer ME: II: 317; lt kupers, kuprs 'Koffer' < asks kuffer 'Koffer' Sehwers 1953: 61; lt koferis 'kohver' ELS 2015: 312

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ninck Samuel ütli se kocki wasto; Göseken 1660: 90 Kock/ a 'Koch'; Göseken 1660: 261 kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Niklas Kock; Vestring 1720-1730: 89 Kok, -ka 'Der Koch'; Helle 1732: 118 kok 'der Koch'; Hupel 1780: 187 kok, -ka r. d. 'der Koch'; Lunin 1853: 67 kok, -ka r. d. 'поваръ'
Murded: kokk : koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk : kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) EMS III: 469-470
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk : koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
Käsitlused: < kasks kok, asks kock(e) Liin 1964: 50; < kasks koch 'Koch' EEW 1982: 903; < kasks kok Raun 1982: 45; SSA 1: 387; < asks koch 'kokk' EES 2012: 171; < asks kok 'kokk' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm kokki [1609] 'keittäjä, ruonlaittaja / Koch' < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok; krj kokki; vdj kokki < sm kokki SSA 1: 387; lv kok̄ 'koch' < sks Kettunen 1938: 143; lv kok̄ < kasks kok SSA 1: 387; lv kok 'kokk / pavārs' LELS 2012: 131; vdj kokki 'kokk; laevakokk / повар' VKS: 454

komejant, komejandi 'näitleja; edendus' < sks Komödiant 'näitleja; veiderdaja'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 242 Tulleb siis ka lada ajal kõiksuggust muud rahwast seie .. nenda kui, mängomehhi, komediantisid, ja tõisi; Jannsen 1860: 390 müüs üks ronga-issa omma pissukest 5-aastast poega .. ühhe kommetiandi seltsile
Murded: komejańt 'kometi-, näitemängutegija' Trm Räp(komõ-); kommejańt Hää Saa M TLä San; kommõ-, kummõjańt V EMS III: 524
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 369 *komediant, -i 'Comödiant, Schauspieler'; Wiedemann 1893: 334 *komediant, komejant (kommejand) 'Comödiant, Schauspieler'; ÕS 1980: 288 komejant 'kõnek komet, jant'; Tuksam 1939: 577 Komödiant 'komödiant, jantleja, veiderdaja; näitleja'
Käsitlused: < sks Komödiant 'näitleja, veiderdaja' EEW 1982: 925; EES 2012: 173; < sks Comediant 'van näitleja' EKS 2019
Läti keel: lt komediants 'komejant, komödiant' ELS 2015: 320, 323
Sugulaskeeled: sm komeljanttari [1874] 'ilveilijä, leikinlaskija / Komödiant' SSA 1: 393
Vt komet, komöödia

kompost, komposti 'väetismuld, segaväetis' < sks Kompost 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857: 57 Sönnikoga läbbihappand mulla unnikud (komposti u.) on sureks sönniko jätkuks
Murded: kompośt 'kompost, väetis' Pöi Ote; `kompo·st Mär; kompo·śs Vig; `kompas Trm; `komprus Mus; `kompuss TLä Kam Plv; `kumpuss M EMS III: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 371 *kompost, -i 'Compost'; EÕS 1925: 252 kompost 'segaväetis'; ÕS 1980: 290 kompost '(väetis)'; Tuksam 1939: 578 Kompost 'kompost, segaväetis'
Käsitlused: < sks Kompost 'kompost' Treiman 1981: 45; EKS 2019
Läti keel: lt komposts (mēslu maisījums) 'Kompost' VLV 1944: 309; lt komposts 'kompost' ELS 2015: 322
Sugulaskeeled: sm komposti [1874] 'lanta-, jätetunkio / Kompost' < rts kompost SSA 1: 395

kontor, kontori 'asjaajamisruum, büroo' < sks Kontor 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 111 Kontor on ühhe sure kaupmehhe kodda, kel kaubaajamise pärrast kauge- ja liggi-ma kaupmeestega palju teggemist on; Jannsen 1862: 168 Mayeri & Co kontoris wahhetakse endist höbberahha sisse
Murded: `kontor (-ur) 'kantselei, ametiasutus' Pöi Vän HJn JMd VJg I Plt KJn TLä San; kontooŕ (-uuŕ) Krl Har; `kuntur (-or) R sporS L K M sporT Vas; `kuntru HJn; `kuntul Rei Mär JMd EMS III: 572
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 65 kontor (Komptoir) 'kaupluse ehk muu asjanduse tallituse-tuba'; Wiedemann 1893: 339 *kontōr, -i 'Comptoir'; EÕS 1925: 257 kontor; ÕS 1980: 295 kontor; Tuksam 1939: 581 Kontor 'kontor'
Käsitlused: < sks Kontor 'kontor' Treiman 1981: 45; EKS 2019
Läti keel: lt kantoris 'kontor' ELS 2015: 327
Sugulaskeeled: sm konttori [1748 contoiri] 'toimisto; säilytyshuone, -tila / Büro; Vorratskammer' < rts kontor SSA 1: 398; vdj konttori 'kontor / контора' VKS: 463

kontraht, kontrahi 'leping' < sks Kontrakt 'id.'

Esmamaining: Holz 1816
Vana kirjakeel: Holz 1816: 3 wastastikko tehtud Kuntraktid ehk leppimissed
Murded: `kontraht : `kontrahi 'leping, kontrakt' Kuu Vai sporS Pä; `kontrat, -i Lüg Lä Ris Rak Ksi Plt; `kon(d)rat, -i Lüg Vai JMd; `kuntraht, `kundraht, `kuntreht, `kuntrat Vai Khk Rei sporL; `kondrad´, `kondra(a)t´, -i Hls Hel TLä San sporV; kondrak´, -i VId EMS III: 573; EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 374 kontraht, -i (kontrahu) 'Contract'; kontrakt, -i '= kontraht'; Wiedemann 1893: 339 kontraht (kondraht, kuntrakt, kuntraht, kontrakt, kundrat) 'Contract'; EÕS 1925: 258 kontraht 'leping'; ÕS 1980: 295 kontraht 'van leping'; Tuksam 1939: 582 Kontrakt 'leping, kontraht'
Käsitlused: < sks Kontrakt 'leping' EEW 1982: 936; EKS 2019
Läti keel: lt kontrakts 'Kontrakt' VLV 1944: 309; lt kontrakts 'kontraht' ELS 2015: 327
Sugulaskeeled: sm kontrahti [1688] 'sopimus / Kontrakt' < rts kontrakt SSA 1: 398; vdj kontrahti 'leping / контракт' VKS: 463

koolera, koolera 'ohtlik nakkushaigus' < sks Cholera 'id.', vn холера 'id.' [Saksa laen kirjakeeles, vene laen murretes.]

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857: 84 kolleral polle pati tarwis, kui Rootsist ülle merre-silma (sunda) Danimale tahhab minna; Jannsen 1862: 84 Asiama katko-, willi-, kolera- ja muud többed nendega piddid linna tullema
Murded: koller 'koolera' Trm Kod KJn M TLä Kam San sporVId; kollõŕ Urv Har Rõu; haller Se Lut EMS III: 502; kolee·ra, kollee·ra, `kollie·ra, kulee·ra, kolera, koler 'koolera' R Khk Pöi Mär Ris Jür EMS III: 595
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōlera 'Cholera'; kōlera-tõbi 'Cholera'; EÕS 1925: 261 koolera 'Cholera'; ÕS 1980: 297 koolera 'med'; Tuksam 1939: 179 Cholera 'koolera[tõbi]'
Käsitlused: < sks Cholera 'Krankheit' EEW 1982: 941; < vn холера, sks Cholera Must 2000: 115; < sks Cholera 'koolera' EKS 2019
Läti keel: lt cholera 'Cholera' VLV 1944: 179; lt holera 'koolera' ELS 2015: 330
Sugulaskeeled: sm kolera [1874] 'vaarallinen tartuntatauti; perunarutto / Cholera; Schwarzbeinigkeit der Kartoffel' < rts kolera SSA 1: 389; vdj haleri 'koolera / холера' VKS: 245

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kraad, kraadi 'mõõtühik, pügal' < sks Grad 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 7 et se Ilma-Glaas .. ei kunnagi ülle wiis Gradit ehk Tähhet ei lähhä; Masing 1822: 36 õhto kello pool kahheksa [oli] 5 gradi soja; Jannsen 1862: 86 piddand Irkutski rahwas weel hirmust külma kannatama, 11. Jan. liggi 35 kradi; Jannsen 1865: 26 Tammiste möisa körtsis müakse wina, mis 40 gradi kange; Jakobson 1867: 182 kahekümne graadise soojaga
Murded: kraad (-d´) '(temperatuuri) mõõtühik; mõõteriist' R Jäm Ans Emm Khn Tor sporK I; kraat (-t´) Lüg Vai Var Pä Trv TLä Kam V; raad (-d´) Khk Vll Pöi Vän Tor Saa KJn sporM EMS III: 778
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 *krāt´ : krādi 'Grad'; Grenzstein 1884: 70 kraad (Grad) 'ringjoone 360nes jagu, mingi jagu pikkuse mõõdu külles, nagu soojamõõtja külles; aste, omaduse suurus'; ÕS 1980: 306 kraad; Tuksam 1939: 423 Grad 'kraad, pügal; aste'
Käsitlused: < sks Grad 'kraad' EKS 2019
Läti keel: lt grāds 'Grad' VLV 1944: 248; lt grāds 'kraad' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: vdj graadussa, graadussi 'kraad / градус' VKS: 235
Vt kraadima

kraan2, kraani 'seadis vee- või õhuvoolu reguleerimiseks' < bsks Kran 'id.', sks Kran 'id.'

Murded: kraan (-ń) : kraani 'kraan' Jäm Hi sporPä KPõ(-oa-, -ua-); kraan (-ń) : kraani I Plt TLä San sporV EMS III: 784
Eesti leksikonid: VSS 1917: 101 kraan, -i 'hana, kraana'; EÕS 1925: 274 kraań '= haań'; ÕS 1980: 306 kraan : kraani
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Nottebeck 1988: 48 Kran 'Wasserhahn /E.K.L.R./'
Käsitlused: < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
Läti keel: lt krāns 'kraan' ELS 2015: 342
Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nostokurki; savimylly; (vesi)hana)' < rts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite' = sks Kran 'nosturi; hana'] SSA 1: 416; vdj krana 'kraan / кран' VKS: 483

kraas, kraasi 'villakraas' < asks krasse 'id.', bsks Krase 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 kahset 'weberkarthe / wollenkarthe'; Vestring 1720-1730: 94 Krasid 'Woll Kratzen'; Krasima 'Die Wolle kratzen'; Helle 1732: 120 krasid 'Wollkratzen'; Helle 1732: 322 krasid 'die Krasen'; Hupel 1780: 190, 166 krasid pl. r. 'Wollkratzen'; kaarsed r., kaarsi pl. d. 'Wollkratzen'; kaarsma d. 'Wolle kratzen'; Hupel 1818: 100 kraas, -i r. d. 'Wollkratze, Krempel'; kraasma d. 'krempeln, Wolle kratzen'; Lunin 1853: 41, 72 kaars, -e ~ -i r. d. 'чесалка, гребень для чесанiя шерсти'; kaarsma d. 'чесать шерсть'; kraas -i r. d. 'чесалка'; kraasma d. 'чесать шерсть'
Murded: kraas : kraasi 'villakraas' K I TLä; kraaś Jä VJg I; kraass (-śs) Kam Urv Krl; kraas : `kraasi R; raas : raasi L KJn Trv Pst EMS III: 789; `kraaśsli Rõu; kraaśt Rõn EMS III: 791
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāź : krāzi 'Wollkratze'; Wiedemann 1893: 386 krāź : krāzi (kāŕ, kāŕs) 'Wollkratze'; EÕS 1925: 274 kraas 'Wollkratze'; kraasima 'kratzen, krempel, kardätschen'; ÕS 1980: 307 kraas
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krasse 'Wollkamm, Gerät zum Auskämmen der Wolle'; krassen (kratzen, krazen) 'kratzen, auskämmen, durchkämmen, krempeln (bei der Wollbereitung)'; Hupel 1795: 125 Krase (statt Wollkratze, Krempel) 'daher das Zeitwort krasen statt krempeln ’kämmen, kartetschen'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 975; < ee kraasima, vrd sm raasia Raun 1982: 50
Läti keel: lt karstūvis 'Wollkratze' VLV 1944: 313
Sugulaskeeled: sm karsta [1745] 'villan muokkaukseen käytetty piikikäs lauta(pari) / Wollkamm, Karde' < ? balti, vrd ld kar̃šti 'karstata villoja; sukia hevosta', lt kārst 'karstata (villoja), kammata' SSA 1: 318; sm raasi [1826] '(villa)karsta / Wollkamm, Karde' < ee kraas SSA 3: 34; sm karstata (villoja) 'Wolle kratzen, docken' Kettunen 1938: 107; lv kaŕ̄š̀ 'wolldocke'; lv kaŕ̄š̆šə̑ 'wolle kratzen, docken' < vrd kasks harst 'harke' Kettunen 1938: 107; is kraaziᴅ 'villakraasid' Laanest 1997: 82

kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019

krihvel, krihvli 'kirjutuspulk' < sks Griffel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 191 krihwl r., krihwli d. 'der Griffel'; Lunin 1853: 72 krihwl ~ krihwli r. d. 'грифель'
Murded: `krihvel 'kiltkivipulgake tahvlile kirjutamiseks' R sporS Mar Kse Tõs Khn Ris Juu Kos JMd VJg Iis Trm Plt Hel TLä; `krihvli Kam San Har Rõu; `krõhvli Vas Se; `rihvel Khk Pöi Muh Kse Han Pä KJn M; `rehvel sporSa EMS III: 833
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krihwel : krihwli 'Griffel'; EÕS 1925: 276 krihvel; krihvlikivi 'Griffelschiefer'; ÕS 1980: 309 krihvel; Tuksam 1939: 428 Griffel 'krihvel'
Käsitlused: < sks Griffel 'krihvel' EEW 1982: 986; Raun 1982: 51; EES 2012: 182; EKS 2019
Läti keel: lt gripele 'Griffel' Sehwers 1953: 37; lt grifele 'Griffel' VLV 1944: 250
Sugulaskeeled: vdj griiffeli 'krihvel / грифель' VKS: 237; is kriihveli, krihveli, kriifeli 'krihvel' Laanest 1997: 82

kriit, kriidi 'lubjakivist kirjutuspulk' < kasks krît(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Krîte 'Kreide'; Göseken 1660: 91 Rijhti 'Kreyde'; Göseken 1660: 266 rihti walgke 'weisse kreide'; Piibel 1739 Pusep .. märgib sedda ärra kridiga; Hupel 1766: 83 kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; Hupel 1780: 191 kriit : kriti r. d. 'Kreide'; Lunin 1853: 72 kriit, -i r. d. 'мелъ'
Murded: kriit : kriidi Hi L K I Rõn; kriit´ : kriidi TLä San V; kriit : `kriidi R; riit : riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik : riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´ : krõidi VId EMS III: 842
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´ : krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
Käsitlused: < kasks krite Liin 1964: 62; EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; SSA 2: 75; < asks krite 'kriit' EES 2012: 183; EKS 2019
Läti keel: lt krĩts [1638 Kriete] 'Kreide' < kasks krīte Sehwers 1918: 59, 90, 151; krĩts < kasks krīte 'Kreide' Sehwers 1953: 59; krīts, krīte 'Kreide' < kasks krite ME: II: 283
Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu [1670 kl-] 'Kreide' < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm SSA 2: 75; lv krī`t´ 'kreide' < kasks krīte Kettunen 1938: 155; lv krīţ 'kriit / krīts'; krīţõ 'kriitida, kriidiga kirjutada / krītot' LELS 2012: 140

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < asks schrubbe-hövel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; kruṕp- V; rupp- Pöi Hel EMS III: 881; kruop : `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg EMS III: 870; krubi`ü̬ü̬vel TLä EMS III: 875; kropp- (kroṕp-) Krl Rõu Vas EMS III: 872; krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha EMS III: 858; krump- Kod; rump- Muh Krk(-ḿ-) EMS III: 877; kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' Viires 1960: 68
Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele 'Schrubbhobel' < asks schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' Sehwers 1953: 107; lt skrube 'der Schrubbhobel' < asks schrubbe(-hövel) ME: III: 897
Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ 'schrubbhobel' < asks schrubbe-hövel Kettunen 1938: 373

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
Läti keel: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

kummut, kummuti 'sahtlitega mööbliese' < sks Kommode 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 355 Commode 'kommot r. d.'; Suwwe Jaan 1841: 88 kappid ja kummodid
Murded: kummut (-t´) 'mööbliese; riidekirst' Sa Emm Kse Pä sporK I M TLä San Krl Har Vas; kummuti (-di) Muh sporL KuuK; kumut R; kommut Hi EMS IV: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 451 *kummut, -i 'Commode'; Grenzstein 1884: 70 kummut (Commode) 'kapimoodu majariist, millel laudade asemel suhwlaadikud sees'; Wiedemann 1893: 410 *kummut, -i (kommod) 'Commode'; EÕS 1925: 291 kummut '(Kommode)'; ÕS 1980: 319 kummut; VL 2012 kummut < sks Kommode; Tuksam 1939: 577 Kommode 'kummut'
Käsitlused: < sks Kommode 'kummut' Treiman 1981: 46; EEW 1982: 1045; Raun 1982: 56; EKS 2019
Läti keel: lt kumode 'Kommode' VLV 1944: 308; lt kumode 'kummut' ELS 2015: 360
Sugulaskeeled: sm komuuti [1874] '(pesu)kaappi; komero; lipasto / Waschtisch; Kommode' < rts kommod SSA 1: 395

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kuraas, kuraasi 'uljus, südikus' < sks Courage 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Murded: kuraa·s (-ś) 'julgus, uljus' sporS Lä Tõs Hää KPõ Trm Kod Pal KJn M TLä San Har VId; `kursaa·si R; kuras (-ś) Vai Har; kurasi Vas EMS IV: 59
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 71 kuraas (Courage) 'julgus, südisus'; Wiedemann 1893: 414 kurāz : kurāzi 'Muth'; EÕS 1925: 294 kuraas 'julgus'; ÕS 1980: 320 kuraas 'julgus, uljus'; Tuksam 1939: 180 Courage 'julgus, kuraas'
Käsitlused: < sks Courage ~ vn kuraž 'julgus, kuraas' EES 2012: 193; < sks Courage 'julgus, kuraas' EKS 2019
Läti keel: lt kurāža 'kuraas' ELS 2015: 361
Sugulaskeeled: sm kuraasi [1874] 'rohkeus, into; kuri / Courage, Zucht' < rts kurage 'rohkeus, into' SSA 1: 447; vdj kuraažittaa 'jultunult võimutseda; jonnida / куражиться, упрямиться' VKS: 513

kuur1, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

kärner, kärneri 'aednik' < sks Gärtner 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Pöllo Mehhi, ja Wina Aido Kärnerid Mäggide möda; Vestring 1720-1730: 59 Kärnär 'Ein Gärtner'; Hupel 1766: 20 osta ennesele sedda .. kaupmeeste ehk karneritte käest; Hupel 1780: 168 kärner r. d. 'Gärtner'; Holst 1796: 2 Kärneril tullep omman aijan tähhele pannema; Masing 1821: 231 wõtko kärnär nodaniti, ni pitkalt kui penar on; Lunin 1853: 43 kärner, -i r. d. 'садовникъ'
Murded: `kärner (-när) 'aednik' VNg sporS Han Pä JMd Sim IPõ Kõp San Krl Vas; `kärnel (-näl, -näl´) R Rei L sporK I M TLä Rõn Kam Har Rõu Se; `kärnal (-nal´) Jõh IisR Lä Saa Ha ViK Plt Vil EMS IV: 503
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 274 kärner : kärneri 'Gärtner'; Wiedemann 1893: 249 kärner : kärneri (kärnal) 'Gärtner'; EÕS 1925: 325 [kärnal vt] kärner 'aednik'; ÕS 1980: 336 kärner 'van aednik'; Tuksam 1939: 356 Gärtner 'aednik, kärner; aiaviljur'
Käsitlused: < asks Garner Raun 1982: 63; < sks Gärtner 'aednik' EEW 1982: 1141; EES 2012: 208; EKS 2019

käärima, käärib 'vedeliku kohta' < kasks geren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 170 Se Armuliko Hallick .. paÿsub ninck gehrib igke|peiw rickasti; Arvelius 1790: 172 külmalt kärinud
Murded: `käärima 'hapnema; valmima' R eP(-ea-, -ia-); `käärmä Saa Hel TLä Se; `käärüm(m)ä Har Rõu Räp EMS IV: 583
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟrima : kǟrin 'gären'; ÕS 1980: 338 käärima '(vedeliku kohta)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 geren 'gähren'; MND HW II: 1 gēren 'gähren'
Käsitlused: < kasks geren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 93; EEW 1982: 1155; Raun 1982: 64; < asks geren 'käärima' EES 2012: 211; EKS 2019

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
Läti keel: lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < rts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

laager2, laagri 'masina või seadme osa' < sks Lager 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `laager 'seadme osa' R sporeP; `laagre M TLä; `laagri Ote San V EMS IV: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 470 lāger : lāgri 'Lager (auch unter Mühlrädern)'; VSS 1917: 126 laager '(pyörän) laakeri'; EÕS 1925: 343 laager 'tehn (masinaosa, mis võllide, telgede jne tappisid nii toetab, et need oma geomeetrilise telje ümber võivad pöörduda)'; ÕS 1980: 345 laager 'ka tehn'; Tuksam 1939: 609 Lager 'Maschinenteil' 'laager'
Käsitlused: < sks Lager 'laager, masinaosa' EEW 1982: 1190; EES 2012
Sugulaskeeled: sm laakeri [1883] 'Lager (techn.)' < rts lager 'Schicht; Lager (techn.)' Häkkinen 2004: 552; Bentlin 2008: 130

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
Läti keel: lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

latern, laterna 'välivalgusti' < sks Laterne 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 201 latter, -i r. d. 'die Laterne; Lateere oder Stelle für ein Pferd'; Hupel 1818: 116 latter : laatri od. latri od. lattri r. d. 'Laterne; Pferde-Latere'; Masing 1821: 32 kui sedda [tuld] õhtuti latternis laddusse todi; Lunin 1853: 85 latter : laatri r. d. 'фонарь; стойло'
Murded: latern (-tt-) 'välitingimustele kohandatud valgusti' Khk Vll Pöi Ris HJn Trm Äks TLä Võn; latõrna V EMS IV: 993; `lahter 'latern' Hls EMS IV: 838; later 'latern' Mär Pä VlPõ M; latter IisR Vai Var Tõs Mih Tor Ris Iis KJn Krk; latõr Khn EMS IV: 991; latermu 'latern' I Ran; lattermu RId EMS IV: 992; `latron (-un) 'latern' Hlj Lüg Jõh Jäm Khk Mus Hi Mar EMS IV: 995; lattorn 'latern' sporR Mus Muh Lä KPõ Lai; lattun Sa VJg EMS IV: 1003
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 latern : laterni, laterna (SO) 'Laterne'; Wiedemann 1893: 462 latern : laterni, laterna (SO) (latorn, laterm, latun) 'Laterne'; ÕS 1980: 356 latern
Käsitlused: < sks Laterne 'latern' EEW 1982: 1243; EES 2012: 229; EKS 2019
Läti keel: lt laterna 'Laterne' VLV 1944: 326; lt laterna 'latern' ELS 2015: 415
Sugulaskeeled: vdj lanttõri 'latern / фонарь' VKS: 576

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < rts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leier, leieri 'loor' < sks Schleier 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `leier '(pruudi)loor' R sporSa Muh sporLä Saa Ha Koe Rak Nõo; leier Jäm Mus Hi Var Pä Juu Kos VJg I VlPõ M TLä San V; sleiar Hää Vil EMS V: 68
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 482 leiar : leiari (leier) 'Schleier'; EÕS 1925: 376 leier '(Schleier)'; ÕS 1980: 362 leier 'van loor'; Tuksam 1939: 852 Schleier 'loor, leier'
Käsitlused: < sks Schleier 'loor, kate' EEW 1982: 1272; EES 2012: 235; EKS 2019
Läti keel: lt sleieris 'Schleier' < kasks sleiger 'Schleier' Sehwers 1953: 110
Sugulaskeeled: lv šleiõr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 313

leier|kast, -kasti 'väntorel' < sks Leierkasten 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861: 120 et ulitsa peal rahwale leierkasti ehk wänt-orrelid aias; Erlemann 1864: 86 need on need keigile tuttawad leierkastid
Murded: leier-, `leierkast 'kantav väntorel' R Khk Kaa Pöi Muh Rei L Ris Juu Koe VJg I Plt KJn SJn M TLä San V EMS V: 68
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 533 *leier-kaśt 'Leierkasten'; Salem 1890: 170 leier-kast : -kasti 'шарманка'; EÕS 1925: 376 leierkast 'väntorel'; ÕS 1980: 362 leierkast 'kantav väntorel'; Tuksam 1939: 629 Leierkasten 'leierkast; väntorel'
Käsitlused: < sks Leierkasten 'väntorel' EEW 1982: 1273; EES 2012: 235; < sks Leierkasten 'leierkast' EKS 2019
Läti keel: lt leijerkaste 'Leierkasten' VLV 1944: 333; lt leijerkaste 'leierkast' ELS 2015: 420
Vt leierdama

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lett, leti 'müügilaud' < bsks Lette 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1857
Vana kirjakeel: Jannsen 1857 25. IX: körtsi letti tagga
Murded: let´t (-tt) 'müügilaud' sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä San V; letti Kuu VNg Lüg IisR EMS V: 122
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 let´t´ : leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; EÕS 1925: 381 lett 'müümalaud'; ÕS 1980: 365 lett
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 54 Lette 'Tresen, Theke / E. K. L. R.'
Käsitlused: < bsks Lette 'lett' Uibo 2007a: 306-308; EES 2012: 237; EKS 2019
Läti keel: lt lete 'Lette (Budentisch)' VLV 1944: 335; lt lete 'lett' ELS 2015: 424

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liiderlik, liiderliku 'kombelõtv' < sks liederlich 'lohakas; lodev'

Esmamaining: Rosenplänter 1813
Vana kirjakeel: Rosenplänter 1813: 64 liderlik 'Liederlich'; Masing 1823: 59 agga mõistis peagi, et .. mitmed lüderlikud teda ka petsid; Masing 1825: 108 et rahha mitte liderlikude ja laiskleja ja pettise weddelejate kätte sa minnema; Lunin 1853: 88 liderlik d. 'нерадивый, безпорядочный'
Murded: liiderlik, -u 'kergemeelne, kombelõtv' eP Trv TLä Krl; `liiderlik Kuu VNg Lüg(-rik); liiderik Saa M EMS V: 175-126
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 562 *līderlih : līderlihi; līderlik : līderliku 'lüderlich'; EÕS 1925: 387 liiderlik; liiderlikkus '(Unzucht)'; ÕS 1980: 368 liiderlik; Tuksam 1939: 637 liederlich 'lohakas, korratu; liiderlik, lodev'
Käsitlused: < sks liederlich 'liiderlik, kombelõtv' EEW 1982: 1298; Raun 1982: 75; EES 2012: 239; < sks liederlich 'räpakas, lohakas; kõlvatu, liiderlik' EKS 2019
Läti keel: lt lĩderis 'ein liederlicher Mensch' ME: II: 477; lt lĩderîgs liederlich Sehwers 1953: 72

liikva, liikva 'eeterpiiritus' < ? bsks Likwasser 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Jannsen 1849: 116 Külma wee ja liikwari ölliga tousis ka wimaks Pilla jälle ellama
Murded: `liikva 'eeterpiiritus' Kuu RId Khk Pöi Rei Muh sporL Juu JMd Koe VJg IPõ Plt KJn Trv TLä San V; `liikver VNg Khk Kaa Pöi Emm Kse Var Hls Krk; `liikveri Khk Vll EMS V: 190
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 564 līkwa : līkwa '= līkwer'; līkwar : līkwari; līkwari-eli; līkwasser : līkwasseri; līkwater : līkwatri; līkwater-wesi '= likwer'; līkwer : līkweri 'Liquor (Liquor anodynus)'; EÕS 1925: 390 liikva 'eeterpiiritus'; ÕS 1980: 370 liikva 'eeterpiiritus'
Käsitlused: < bsks līkwāter Raun 1982: 75; < asks līkwater ~ bsks Likwasser EES 2012: 239; < lad Liquor anodynus mineralis Hoffmanni 'eeterpiiritus, Hoffmanni tilgad' EKS 2019

liim, liimi 'kleepimisvahend' < kasks lîm 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 Lihm : lihmi∫t 'Leim'; Göseken 1660: 91, 253 Lijhm/ i 'Leim'; Lijmi 'leim (der Tischler)'; Göseken 1660: 278 lijmi kaas üchte panna 'leimen'; Vestring 1720-1730: 114, 115 Liim, -mi 'Der Leim'; limima 'leimen'; Helle 1732: 131 liim 'der Leim'; Hupel 1780: 205 liim, -i r. d. 'Leim'; Lunin 1853: 89 liim, -i r. d. 'клей'
Murded: liim : liimi 'kinnitussegu' eP Hls TLä San VLä(-ḿ); liim : `liimi R(`liimi VNg Vai) EMS V: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 564, 565 līm : līmi 'Leim'; līmima, -min; līmma (d) 'leimen'; ÕS 1980: 370 liim
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîm 'Leim'; Schiller-Lübben lîm 'Leim, bitumen'; MND HW II: 1 lîm 'Leim, weiches Bindemittel zum Zusammenfügen von Holz'
Käsitlused: < kasks lîm Ariste 1963: 95; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1302; Raun 1982: 75; < kasks līm SSA 2: 73; < asks līm 'kleepaine' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt lĩme, lĩms 'Leim' < kasks līm 'Leim' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73; līme, līms 'Leim' < kasks lîm Jordan 1995: 75; lĩmêt 'leimen' < asks līmen 'leimen' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm liima [1637] 'kiinnitysaine / Leim, Klebstoff' < mr līm 'kiinnitysaine, liima, kalkki' SSA 2: 73; lv līm 'leim' < kasks lîm Kettunen 1938: 198; SSA 2: 73; lv līm 'liim / līme'; līmõ, līmtõ 'liimida / līmēt' LELS 2012: 169, 170

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper1

liist1, liistu 'kingaliist' < asks līste 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 278 leisti 'leiste (zum Schuhe)'; Hupel 1818: 118 leest, -i d. 'Schuhleisten'; Lunin 1853: 86, 90 leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'; Jannsen 1862: 108 mönned wanna liisto järrele kooldund pead
Murded: liist : liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist : `liistu RId; liist : liisti Kod Lai Hls Krk San; list : listi Krl Vas EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēśt : lēśti 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'; Kobolt 1990: 172 Leiste [mnd. līste] 'Schusterleisten'
Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste EEW 1982: 1265
Läti keel: lt lĩste 'die Leiste' < mnd. liste ME: II: 490; liẽste, liests 'Schuhmacherleiste' < kasks lēste Sehwers 1953: 71; lieste 'Schusterleiste; Stück, Teil' < kasks lêst Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] '(kengän) malli, muotti / Leisten' < rts läst SSA 2: 65
Vrd laist

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke 'id.'

Esmamaining: Holz 1817
Vana kirjakeel: Holz 1817: 133 seädsid temma juuksed mitto lokki; Hupel 1818: 418 lok 'Haar-Lock'
Murded: lokk (-k´k) : loki 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv EMS V: 359
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk : loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019
Läti keel: lt lokes 'Locken' Sehwers 1953: 73; lt loka 'lokk' ELS 2015: 437
Sugulaskeeled: lv lok 'lokk / cirta, loka' LELS 2012: 172

loos, loosi 'liisk' < sks Los 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 193 Ninck nemmat heitsit se losz ülle neine, ninck se loß langsi Matthiasse pähle; Göseken 1660: 283 lotti 'Los'
Murded: loos (-ś) 'loosimine; loosipilet' Jäm Muh Emm Rei Mär Kse Han Tõs Tor Juu Trm Ksi Plt; loes Khk Kaa Vll Mar; lu̬u̬ś Hää Saa Kod KJn Trv Hel TLä Kam San sporV EMS V: 423; luos (-ś) Kuu Jõh Ris Koe VJg Iis; `luosi VNg Vai EMS V: 423
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 *lōz : lōzi 'Loos'; EÕS 1925: 416 loos; ÕS 1980: 381 loos; Tuksam 1939: 643 Los 'loos, liisk, arp'
Käsitlused: < sks Loos EEW 1982: 1364; < sks Los 'loos, liisk; saatus' Raun 1982: 79; EES 2012: 250; EKS 2019
Läti keel: lt luõze 'Los' Sehwers 1953: 74; lt loze '(gezogenes) Los' VLV 1944: 339; lt loze 'loos' ELS 2015: 440
Sugulaskeeled: lv lōz 'loos, liisk / loze' LELS 2012: 175
Vt loosima

loosima, loosin 'liisku heitma; loosi tõmbama' < sks losen 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1867
Vana kirjakeel: Jannsen 1867: 308 Olgo kül, et kauba seitung sesuggust losimist laidab
Murded: `loosima 'loosi teel otsustama; loteriil võite määrama' sporS L Juu Trm Plt; `luosima Kuu VNg Vai Ris JMd Koe VJg Iis; `lu̬u̬śma KJn Trv TLä San sporV EMS V: 424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 *lōzima 'loosen'; EÕS 1925: 416 loosima; loositama 'разыгрывать лотерею'; ÕS 1980: 381 loosima; Tuksam 1939: 644 losen 'loosima; liisku heitma; arbutama'
Käsitlused: < sks loosen EEW 1982: 1364; < sks losen 'liisku heitma, loosima' EES 2012: 250
Läti keel: lt luõzêt 'losen, das Los ziehen' ME: II: 529; Sehwers 1953: 74; lt lozēt 'loosima' ELS 2015: 440
Sugulaskeeled: lv lōzõ 'loosida / lozēt, izlozēt' LELS 2012: 175
Vt loos

luhvt, luhvti 'õhk; lõhn, hais' < sks Luft 'id.'

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Lenz 1796: 16 et enne neil Seemne juurtel antas Luhwti; Hupel 1818: 129 luhwt, -i r. d. 'Luft'; Lunin 1853: 95 luhwt, -i r. d. 'воздухъ'; Erlemann 1864: 83 Nende jures saab toon ühhe torro sees seiswa luhwti likumisse läbbi puhhudes sünnitud
Murded: luht (-h´-) 'õhk; hõng, lõhn' R SaLä Vll Hi sporL KPõ Kod TaPõ Plt M TLä V; luhvt IisR Kaa Juu Trm Ran Kam San; pluht Jäm Muh LäLõ Mih Tõs Khn Aud KJn Urv Krl Har EMS V: 487
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 608 luhwt : luhwti 'Luft'; Wiedemann 1893: 549 luhwt : luhwti (luft, luht) 'Luft'; EÕS 1925: 421 [luhvtaken] 'vt õhuaken'
Käsitlused: < sks Luft 'õhk' EEW 1982: 1381; EES 2012: 253; EKS 2019
Sugulaskeeled: vdj luhti 'õhk / воздух' VKS: 639
Vt luhvtitama

luhvtitama, luhvtitan 'tuulutama, õhutama' < sks lüften 'id.', ee luhvt

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `luhvtitama 'õhutama; (end) tuulutama' IisR Iis; luhvtitama Tor; `luhtitama Kuu; luhtitama Kaa Han Hää Saa Juu Jür Trm Plt KJn TLä(luhvi- Nõo); luhtitamma, -õmmõ Krl Har Plv; luhtiteme Hls Hel; luhitama Ann Koe VJg EMS V: 489
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 608 *luhwtitama 'lüften'
Käsitlused: < sks Luft EEW 1982: 1381
Vt luhvt

lõvi, lõvi 'lõukoer (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Läti keel: lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < rts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
Vrd alarm

lüht1, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
Läti keel: lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < mr lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

lühter, lühtri 'küünlajalg' < kasks lüchter(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 86 lüchter : lüchtri∫t 'leuchter'; Gutslaff 1647-1657: 225 ütte lüchterj pähle; Göseken 1660: 91 Lüchter/ i 'Leuchter'; Göseken 1660: 279 lüchter 'leuchter'; Hornung 1693: 59 Lühter : Lühtri : Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; Vestring 1720-1730: 125 Lühter, -tri 'Der Leuchter'; Helle 1732: 134 lühter 'der Leuchter'; Hupel 1780: 210 lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; Hupel 1818: 125, 130 löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; Lunin 1853: 92, 96 löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
Murded: `lühter : `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) EMS V: 797
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter : lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
Käsitlused: < kasks luchter 'Leuchter' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 85; Raag 1987: 324; < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' EEW 1982: 1460; < asks luchter 'küünlajalg, lühter' EES 2012: 266; EKS 2019
Läti keel: lt lukturis [1638 Luckters] 'Leuchter' < kasks luchter Sehwers 1918: 33, 91, 153; lukturis, likteris 'Leuchter' < asks lüchter 'Leuchter' ~ kasks luchter 'Leuchter' Sehwers 1953: 72, 73; lukturis, lukteris 'Leuchter' < kasks lüchter(e) Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: lvS lückter [1769] 'Leuchter' SLW 2009: 116; lv luk̆tàr, luk̄tə̑r 'laterne, leuchter' < kasks luchter Kettunen 1938: 206; luktār 'latern, lühter / laterna, lukturis' LELS 2012: 177; vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri 'kroonlühter / люстра' VKS: 647

lürpima, lürbin 'vedelat toitu sööma' < vrd sks schlürfen 'id.'

Murded: `lürpima 'lurinal sööma või jooma' IisR Khk; `lüŕpma (-me) Krk; `lüŕpmä TLä Võn EMS V: 810
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 394 lürpima 'lurinal sööma'; Tuksam 1939: 856 schlürfen 'rüüpima; lürpsima, ruupsima, lurpima, larpima'
Käsitlused: < ? kasks ~ ee [onom] EEW 1982: 1464; < vrd sks schlürfen, ee larpima Raun 1982: 86; < vrd ee larpima, lurpima, lõrpima, ja/või sks schlürfen EES 2012: 267; < ? sks schlürfen '(kuuldavalt) rüüpama, larpima, lürpima' EKS 2019

magas, magasi 'magasiait, valla varuvilja ait' < bsks Magazin 'id.'

Esmamaining: Tarto maa 1806
Vana kirjakeel: Tarto maa 1806: 37 kik wimäne [kui vili], mes seni ajani egga ajastaiga piddi kokko korjatus sama, täwweste peap walla aita ehk magasini sissen, käen ollema; Rosenplänter 1813: 64 magatsin, walla ait, pea-willi-ait 'das Magazin'; Masing 1821: 184 et tallorahwal omma wallaaidad ehk maggasid on, kust leiwakitsuse ajal ni paljo sada; Lunin 1853: 100 magatsin r. d. 'магазинъ'
Murded: magas : magasi 'magasiait' VNg Mär Kei HJn Kod Puh; magasi Kad IPõ sporVId Räp(-e); magasi- Kuu RId Khk Muh Emm Rei sporL HMd Kos Kod Äks Plt KJn TLä Võn Ote Har VId EMS V: 875
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 622 magatsin, -a '= magasi'; magasi : magasi; magasim : magasime; magasin : magasini; magaski : magaski 'Magazin, Vorrathshaus'; Wiedemann 1893: 562 magaś : magasi (d); magasi : magasi; magasim, -e; magasin, -i; magaski : magaski (magats, magatsin, magaś) 'Magazin, Vorrathshaus'; EÕS 1925: 459 magas '= magasiait'; magasiait 'tagavaraait, ladu'; ÕS 1980: 398 magas, magasiait 'aj valla varuvilja ait'; VL 2012 magas < sks Magazin; Tuksam 1939: 652 Magazin 'magasin; ladu'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 177 Magazin 'Vorratshaus, Laden'
Käsitlused: < sks Magasin EEW 1982: 1478; < bsks Magazin Raun 1982: 87
Läti keel: lt magazīna '(Korn)magazin' Sehwers 1953: 75; lt magazīna 'Magazin (Getreidekammer)' VLV 1944: 344; lt magazīna 'magasiait' ELS 2015: 468
Sugulaskeeled: sm makasiini [1721] 'Magazin, Speicher' < rts magasin, sks Magazin SSA 2: 140; vdj magazei, magazi 'magasiait / магазин (в значении склада для зерна и продовольственных товаров)' VKS: 689

mamsel, mamsli 'virtin, naisteenija' < sks Mamsell 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 10 jäime üksi, ühhe wanna mamselli, ja kokka Petri Lenoga
Murded: `mamsel (-l´) 'naisteenija mõisas; preili' Kuu sporSa Muh Mar Hää JMd Trm Plt KJn M TLä Plv Vas; `mamssel Khk Krj Pöi Rei Tõs Kir Plt; `mamsell Har Rõu Plv; `mampsel sporSa sporL Ris Kei Kos Koe ViK Iis Trm Ksi EMS V: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mamsel : mamsli 'Demoiselle'; ÕS 1980: 404 mampsel = mamsel 'kõnek'; Tuksam 1939: 655 Mamsell 'mamsel'
Käsitlused: < sks Mamsell 'mamsel; virtin' Treiman 1981: 46; EEW 1982: 1496; EES 2012: 274; EKS 2019
Läti keel: lt mam̃zele 'Mamsell' Sehwers 1953: 76; lt mamzele 'mamsel' ELS 2015: 476
Sugulaskeeled: sm mamselli [1799] 'neiti, hieno neiti / Fräulein' < rts mamsell SSA 2: 145; lv mamzõl 'mamsel / mamzele' LELS 2012: 182; vdj mamzeli 'mamsel / мамзель' VKS: 699

manna, manna 'nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Läti keel: lt manna LELS 2012: 183
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < rts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
Läti keel: lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < mr mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

marjas, marjase 'kaardimäng' < sks Mariage 'id.', vrd vn марьяж 'id.'

Murded: `marjaa·s 'marjas, kaardimäng' Lüg Jõh IisR Pha Emm Rei LNg Mar Kos Jür HljK EMS V: 960; marjas (-ŕ-) 'kaardimäng' Jür Trm Kod KJn; marjass (-ŕ-) Hel TLä San Plv Se; `marjass Vai EMS V: 962
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 474 marjas 'kaardimäng (mariage)'; Haljaspõld 1933: 761 marjas 'prants mariage ’kaardimäng'; ÕS 1980: 407 marjas 'kaardimäng'
Käsitlused: < sks Mariage EEW 1982: 1505
Läti keel: lt mariaža (precēšanās kāršu spēlē) 'Mariage' VLV 1944: 347
Sugulaskeeled: sm marjaasi 'marjas(emäng), mariaaž' Mägiste 1931: 309

marli, marli 'hõre puuvillriie (haavasidemeks)' < bsks Marle, Marli 'id.', vrd sks Marli 'id.'

Esmamaining: Willmann 1782
Vana kirjakeel: Willmann 1782: 195 Osta siis ennesele nisuggust riet, mis saksad nimmetawad marliks
Murded: marle : marle 'riidesort' Rei Mar Saa Kod TLä Kam; `marli Lüg; `marla sporR EMS V: 964
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 475 marli 'riie (Marly)'; ÕS 1980: 408 marli
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 58 Marle 'Verbandgaze (E. K. L. R.)'; Kobolt 1990: 178 Marle, Marli 'gazeartiges Gewebe'
Käsitlused: < sks Marli 'van marli' EKS 2019
Läti keel: lt marle 'marli' ELS 2015: 479
Sugulaskeeled: lv marle, marlõ 'marli / marle' LELS 2012: 183; vdj marl´a, marli 'marli / марля' VKS: 705

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < asks Marten, Merten 'Martin'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mart : `mardi R; mart : mardi Hi; maŕt : mardi (-ŕ-) Sa Muh L Ha JJn Ann VMr Kad VJg Trm Lai VlPõ EMS V: 968; märt : märdi TLä Har Vas Lei EKI MK; `mäŕtnäpäiv 'mardipäev' Har VId EMS VI: 348
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 Maŕt : Maŕdi 'männl. Name'; Maŕdid, sańdi-Maŕdid, Maŕdi-sańdid 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; ÕS 1980: 408 mart 'folkl mardisant; kõnek mardipäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Merten 'Martin'; St. Mertensdach '10. November, bezeichnete früher den Anfang des Winters'; Schiller-Lübben Merten 'St. Mertensdach, 10. November, bezeichnete früher das Ende des Sommers'; MND HW II: 1 Merten, Marten 'Martin, der heilige Martin'
Käsitlused: < vrd asks Marten Raun 1982: 89
Sugulaskeeled: lv mar̄´`t 'Martin; vernummtes martinskind' Kettunen 1938: 217; lv maŗţ 'mart, mardisant / mārtindieņas ķekatnieks'; māŗţõdajāji, māŗţõdsaņţ 'mardisant / Mārtindieņas ķekatnieks' LELS 2012: 183

masin, masina 'seade, mehhanism' < sks Maschine 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 31 Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule; Kreutzwald 1848: 29 weerattaga ümber aetud massin; Jannsen 1857: 62 Seäl on ühhes ainsas trükkimaias 22 massinat; Erlemann 1864: 86 Leierkast polle muud kui üks mängoriista massin, mis isseennesest mängib
Murded: masin 'seade, mehhanism; mootorsõiduk' Jõe Kuu SaLä Jaa hvHi L K ILõ M TLä TMr Rõn; massin (-śs-) S Rid ViK IPõ TaPõ KJn SJn T sporV; `massin Hlj RId EMS V: 973
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 639 mazin : mazina, mazini (I); mazing : mazingi (mashin, masin) 'Maschine'; ÕS 1980: 409 masin; Tuksam 1939: 661 Maschine 'masin'
Käsitlused: < sks Maschine 'masin; lennuk' Treiman 1981: 46; EEW 1982: 1510; EES 2012: 277; < sks Maschine 'masin' EKS 2019
Läti keel: lt mašina 'Maschine' VLV 1944: 348; lt mašīna 'masin' ELS 2015: 480
Sugulaskeeled: sm masiina [1756] 'kone / Maschine' < rts maskin SSA 2: 152; lv mašin 'masin / mašina' LELS 2012: 183; vdj mašina 'masin / машина' VKS: 706
Vt masinist

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Läti keel: lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < mr mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

materjal, materjali 'aine millegi valmistamiseks' < sks Material 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 20. V: Wanna ehhitamisse materiali
Murded: materjal (-l´), -jaal (-l´) 'millegi valmistamiseks vajalik' sporSa Phl sporPä Juu Kos JMd Koe VJg Trm VlPõ Trv Võn Rõn; materjaa·l sporS LäPõ; matõrjaal´, matõrja(a)ń sporV; matterjal, `matriaa·l, matterjaa·l sporR; materjan (-ń) Lä Hää Kei Juu Koe Äks Kõp Nõo; materjaan (-jaań) Han Kod Vil Trv TLä Kam Krl Plv; matõrjaan (-jaa·ń) Har Plv Vas; mateljaań Krk; madrial Har EMS V: 982
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māteriāl, -i 'Material'; Wiedemann 1893: 575 *materiāl, -i (materjāl) 'Material'; *matriāl, -i 'Material'; EÕS 1925: 479 materjal; ÕS 1980: 410 materjal; Tuksam 1939: 663 Material 'materjal, aines; tooraine'
Käsitlused: < sks Material 'materjal' EKS 2019
Läti keel: lt materiāls 'Material' VLV 1944: 349; lt materiāls 'materjal' ELS 2015: 482
Sugulaskeeled: sm materiali, aineet 'materjal' VSS 1917: 161; lv materjal 'materjal / materiāls' LELS 2012: 183; vdj mat´eriala '(ehitus)materjal / материал (стройтельный)' VKS: 708

medal, medali 'auraha, aumärk' < sks Medaille 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: medal 'aumärk, -raha' Khn; midal Hää TLä; midal´ V(metal´ Lut); mitaal Rid EMS V: 1000
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 592 *medalje; medall, -i 'Medaille'; EÕS 1925: 481 medal 'mälestuseraha (Medaille)'; ÕS 1980: 411 medal; Tuksam 1939: 666 Medaille 'medal, mälestusraha'
Käsitlused: < sks Medaille 'medal' EKS 2019
Läti keel: lt medaļa 'Medaille' VLV 1944: 350; lt medaļa 'medal' ELS 2015: 483
Sugulaskeeled: sm mitali [1874] 'kunnia-, muistoraha / Medaille' < rts medalj SSA 2: 168; lv medāl 'medal / medaļa' LELS 2012: 185; vdj medal´i, metali 'medal / медаль' VKS: 711

mehkeldama, mehkeldan 'kellegagi koketeerivalt tegelema' < sks schmeicheln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mehkeldama 'meelitama, lipitsema' Pha Pöi Mär Vig Han Tõs Hää Saa Ris JõeK JMd Pee Koe VMr Kad IPõ Plt KJn Puh; mehkeldäm(m)ä Kod KJn TLä sporV(-õmmõ Krl); mehkeldeme Hls San; `mehkeldam(m)a, -äm(m)ä R EMS VI: 6
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 *meiheldama 'schmeicheln'; Wiedemann 1893: 593 mehkeldama (S) 'sich einschmeicheln'; *meiheldama 'schmeicheln'; EÕS 1925: 486 mehkeldama; ÕS 1980: 414 mehkeldama; Tuksam 1939: 857 schmeicheln 'meelitama, libitsema; hellitsema'
Käsitlused: < sks schmeicheln 'meelitama' EEW 1982: 1523; Raun 1982: 90; EES 2012: 279; EKS 2019

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

miilits, miilitsa 'korrakaitseorgan; maakaitsesõdur' < sks Miliz 'maakaitsevägi'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 298 ja olli ka Kindral Markow kubbernemango miilitsatega sinna jõudnud
Murded: miilits 'korravalvur' Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär sporPä sporHa JMd VJg Trm Plt KJn M TLä sporV; `miilits sporR EMS VI: 52
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīlits, -a, -e (milīts, -i) 'Miliz, Landwehr'; EÕS 1925: 505 miilits 'maakaitse-, kodanikuvägi'; ÕS 1980: 422 miilits; Tuksam 1939: 676 Miliz 'miilits, maakaitse-, kodanikuvägi'
Käsitlused: < sks Miliz EEW 1982: 1536
Läti keel: lt mĩlice, mielice [1807] 'Miliz, Landmiliz' Sehwers 1953: 80; lt miliči 'Miliz' VLV 1944: 355; lt milicis 'miilits' ELS 2015: 496
Sugulaskeeled: sm miliisi 'miilits, maakaitsevägi' Mägiste 1931: 325; vdj miilittsa, mil´ittsi 'miilits(ajaoskond) / милиция' VKS: 730, 733

veebiliides @ veebihaldur