[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 251 artiklit, väljastan 200
авангард 1 С м. неод. (без мн. ч.) eelvägi, avangard; в авангарде борьбы за мир rahuvõitluse avangardis
агитировать 171a Г несов. кого, за кого-что, против кого-чего agiteerima keda, kelle-mille poolt, kelle-mille vastu; агитировать за мир rahu poolt agiteerima, агитировать против гонки вооружений võidurelvastumise vastu agiteerima, агитировать рабочих против войны töölisi sõja vastu agiteerima; vrd. сагитировать
античный 126 П antiik-, antiigi-, antiikne, kreeka-rooma, vanaaja; античная философия antiikfilosoofia, античное искусство antiikkunst, античный мир antiikmaailm, (kreeka-rooma) antiik
астральный 126 П astr. astraal-, astraalne (ka filos.), tähe-; астральный свет astraalvalgus, tähevalgus, астральный мир astraalne maailm
бак I 18 С м. неод. paak, tank; бензиновый бак bensiinipaak, бак для воды veepaak, подвесной бак lenn. ripp-paak, проявочный бак fot. ilmutuspaak, -tank
баклуши С мн. ч. неод. väljendis бить баклуши kõnek. lulli lööma
барабан 1 С м. неод.
‣ trumm; бить в барабан trummi lööma;
‣ tehn. trummel; rull; silinder; karp; тормозной барабан piduritrummel, пружинный барабан vedrutrummel, -karp, кабельный барабан kaablirull, печатный барабан trükisilinder
‣ trumm; бить в барабан trummi lööma;
‣ tehn. trummel; rull; silinder; karp; тормозной барабан piduritrummel, пружинный барабан vedrutrummel, -karp, кабельный барабан kaablirull, печатный барабан trükisilinder
бараний 130 П
‣ jäära-; lamba-; oina-; бараний рог oinasarv, jäärasarv, бараний жир lambarasv, бараньи котлеты lambalihakotletid;
‣ lambanahkne, lambanahka; баранья шапка lambanahka ~ lambanahkne müts;
◊ гнуть ~ согнуть ~ скрутить в бараний рог кого pehmeks tegema, sõlme keerama (endale alistamise mõttes) keda
‣ jäära-; lamba-; oina-; бараний рог oinasarv, jäärasarv, бараний жир lambarasv, бараньи котлеты lambalihakotletid;
‣ lambanahkne, lambanahka; баранья шапка lambanahka ~ lambanahkne müts;
◊ гнуть ~ согнуть ~ скрутить в бараний рог кого pehmeks tegema, sõlme keerama (endale alistamise mõttes) keda
бей I повел. накл. Г бить
бесчувствие 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
‣ meelemärkusetus, teadvusetus; в бесчувствии meelemärkuseta, пьян до бесчувствия maani purjus ~ täis, бить до бесчувствия oimetuks peksma;
‣ tundetus, osavõtmatus, tuimus
био- часть сложных слов bio-
бис межд. korrata! lad. ‘bis’; исполнить на бис (esitatut) kordama
бисер 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ (klaas-, kunst-, metall-) pärlid, helmed; вышивать бисером pärlitega tikkima;
‣ ülek. kirbukiri (käekirja kohta);
◊ метать бисер перед свиньями pärleid sigade ette pilduma
‣ (klaas-, kunst-, metall-) pärlid, helmed; вышивать бисером pärlitega tikkima;
‣ ülek. kirbukiri (käekirja kohta);
◊ метать бисер перед свиньями pärleid sigade ette pilduma
битый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
‣ страд. прич. прош. вр. Г бить;
‣ прич. → П katkine, purustatud; битая посуда katkised nõud, битое стекло purustatud klaas;
◊ битый час kõnek. terve tund
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
бич 29 С м. неод.
‣ piits, nuut; хлопать бичом piitsa plaksutama, бич сатиры ülek. satiiripiits, -vemmal, -vitsad;
‣ ülek. häda, nuhtlus; алкоголь -- бич общества alkohol on ühiskonna nuhtlus
‣ piits, nuut; хлопать бичом piitsa plaksutama, бич сатиры ülek. satiiripiits, -vemmal, -vitsad;
‣ ülek. häda, nuhtlus; алкоголь -- бич общества alkohol on ühiskonna nuhtlus
бишь частица kõnek. nüüd; как бишь его зовут mis ta nimi nüüd oligi, то бишь see tähendab, что бишь это было mis see n’d oligi
бобр 2 С м. од. zool. kobras, van. piiber (Castor); американский бобр kanada kobras (Castor canadensis)
бодрый 119 П (кр. ф. бодр, бодра, бодро, бодры и бодры) reibas, erk; kõbus; бодрое настроение reibas meeleolu, бодрый духом erksa vaimuga, vaimult ergas, бодрый старик kõbus vanamees ~ vanur ~ vanake
бой 44 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
бок 21 С м. неод. (род. п. ед. ч. бока, боку, предл. п. ед. ч. о боке, на боку) külg; ворочаться ~ поворачиваться с боку на бок vähkrema ~ end ühelt küljelt teisele keerama, лежать на боку küljeli ~ küliti lamama, külitama, ülek. laisklema, отлежать бок külge ära magama;
◊ намять ~ помять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; брать ~ взять ~ хватать ~ схватить за бока кого madalk. keda pihtide vahele võtma; бок о бок külg külje kõrval; под боком kõnek. külje all
◊ намять ~ помять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; брать ~ взять ~ хватать ~ схватить за бока кого madalk. keda pihtide vahele võtma; бок о бок külg külje kõrval; под боком kõnek. külje all
бор I 3 (предл. п. ед. ч. о боре, в бору) С м. неод. männik, palu(mets), nõmmemets; okasmets; сосновый бор männimets, palu;
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
◊ с бору да с сосенки kõnek. tükk siit, tükk sealt
бор III 1 С м. неод. (без мн. ч.) keem. boor (B); сернистый бор boorsulfiid, кристаллический бор kristalne boor
бор IV 1 С м. неод. (без мн. ч.) bot. saluhein (Milium); развесистый бор harilik saluhein (Milium effusum)
борьба 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
‣ за кого-что, против кого-чего, с кем-чем võitlus, heitlus kelle-mille vastu v eest, kellega-millega; tõrje; классовая борьба klassivõitlus, национально-освободительная борьба rahvusvõitlus, rahvuslik vabadusvõitlus, революционная борьба revolutsioonivõitlus, revolutsiooniline võitlus, борьба за мир rahuvõitlus, võitlus rahu eest, борьба за существование biol. olelusvõitlus, вести борьбу võitlema, борьба противоположностей filos. vastandite võitlus, возглавить борьбу võitlust juhtima, призывать на борьбу võitlusele kutsuma, борьба с сорняками umbrohutõrje, борьба с гололёдом jäitetõrje;
‣ maadlus (ka sport), maadlemine; соревнования по борьбе maadlusvõistlused, вольная борьба vabamaadlus, классическая борьба klassikaline ~ kreeka-rooma ~ prantsuse maadlus
в, во предлог I с вин. п.
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
‣ sisseliikumise v. pihtamise märkimisel -sse, sisse, -le; войти в комнату tuppa minema, положить книгу в стол raamatut lauasahtlisse panema, уехать в деревню maale sõitma, стучать в дверь uksele koputama, трубить в трубу pasunat puhuma, бить в барабан trummi lööma;
‣ -st (välja), läbi, -ga; смотреть в окно aknast välja vaatama, подглядывать в замочную скважину lukuaugust ~ läbi lukuaugu piiluma, смотреть в бинокль binokliga ~ läbi binokli vaatama;
‣ uuele seisundile v. olekule osutamisel -ks; пойти в актрисы näitlejaks hakkama, избрать в председатели esimeheks valima, стать в тягость koormaks muutuma, превратить в развалины varemeiks muutma, износиться в лохмотья räbalaks kuluma, разлететься в щепки pilbasteks lendama;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -line, -ga, -tud (kesksõna); ситец в полоску triibuline sits, платье в горошинку täpiline kleit;
‣ -line, -ne (suurune, laiune jne.); дом в девять этажей üheksakorruseline maja, пять метров в ширину viie meetri laiune, в два раза меньше kaks korda vähem, весом в тонну ühe tonni raskune;
‣ ajamõistete puhul -l, -ga, -s; приехать в субботу laupäeval saabuma, в эту ночь sel(lel) ööl, в пять часов утра kell viis hommikul, поправиться в неделю nädalaga paranema, дважды в день kaks korda päevas, умереть в двадцать лет kahekümneaastaselt surema;
‣ sarnasuse märkimisel -sse, kelle sarnane; сын (вышел) в отца kõnek. poeg on isasse (läinud);
‣ eesmärgile v. otstarbele osutamisel -ks, -le, -da (tegevusnimi); сделать в отместку kättemaksuks tegema, сказать в шутку naljaviluks ütlema, ставить в пример eeskujuks seadma, отдать в пользование kasutada andma;
‣ tegutsemisviisi märkimisel -ga, -ks, -st; выпить в три глотка kolme sõõmuga tühjaks jooma, вытянуться в струнку tikksirgeks tõmbuma, кричать во всю глотку täiest kõrist karjuma;
‣ mängude puhul; играть в шахматы malet mängima, играть в прятки peitust mängima, играть в снежки lumesõda pidama; II с предл. п. . asu- v. tegevuskoha märkimisel -s, -l, -na; сидеть в комнате toas istuma, жить в деревне maal elama, учиться в университете ülikoolis õppima, состоять в партии parteis olema, книга лежит в столе raamat on lauasahtlis, столкнуться в дверях uksel kokku põrkama, служить в дворниках kõnek. kojamehena töötama;
‣ seisundile v. olekule osutamisel -s; город в развалинах linn on varemeis ~ rusudes, ходить в лохмотьях räbalates käima, жизнь прошла в страданиях elu möödus kannatustes;
‣ iseloomuliku tunnuse märkimisel -ga, -s, -line, -ne; драма в стихах värssdraama, девушка в очках prillidega neiu, лицо в веснушках tedretähniline nägu, широкий в плечах laiaõlgne;
‣ suurusele v. mõõtmele osutamisel -s, -line, kaugusel; пьеса в двух действиях näidend kahes vaatuses, kahevaatuseline näidend, стоять в двух шагах kahe sammu kaugusel seisma;
‣ ajamõistete puhul -s, -l; в сентябре septembris, в 1975 году 1975. aastal, в середине лета südasuvel, kesksuvel, в седьмом часу kella kuue ja poole seitsme vahel
валет 1 С м. од. soldat, sõdur (kaardimängus); червонный валет ärtusoldat, бубновый валет ruutusoldat, трефовый ~ трефовый валет ristisoldat, валет пик, пиковый валет potisoldat, ходить с валета soldatit välja käima
вещественный 127 П (кр. ф. веществен, вещественна, вещественно, вещественны)
‣ aineline, materiaalne; вещественный мир filos. materiaalne maailm, вещественный ущерб aineline kahju;
‣ esemeline, asi-, asja-; вещественное доказательство jur. asitõend
‣ aineline, materiaalne; вещественный мир filos. materiaalne maailm, вещественный ущерб aineline kahju;
‣ esemeline, asi-, asja-; вещественное доказательство jur. asitõend
вздувать 169a Г несов. → сов. вздуть I что (üles) puhuma; ülek. üles kruvima; ветер вздувает тучи искр tuul ajab sädemeid üles, вздувать огонь в печке madalk. tuld ahjus lõkkele puhuma, вздувать цены kõnek. hindu üles kruvima, вздувать паруса purjesid paisutama
вишнёвый 119 П
‣ kirsi(-); kirsipuust; вишнёвый сад kirsiaed, вишнёвое варенье kirsikeedis, -moos, вишнёвый ликёр kirsiliköör;
‣ kirsspunane; вишнёвого цвета kirsspunane, kirsspunast värvi
‣ kirsi(-); kirsipuust; вишнёвый сад kirsiaed, вишнёвое варенье kirsikeedis, -moos, вишнёвый ликёр kirsiliköör;
‣ kirsspunane; вишнёвого цвета kirsspunane, kirsspunast värvi
внешний 121 П väline, välis-; внешнее сходство väline ~ välispidine sarnasus, внешний мир välismaailm, внешняя среда väliskeskkond, внешняя политика välispoliitika, внешняя торговля väliskaubandus, внешний рынок välisturg, внешние отношения välissuhted, внешнее раздражение füsiol. välisärritus, внешний угол mat. välisnurk
внутренний 121 П sise-, sisemine; внутреннее помещение siseruum, внутренний мир sisemaailm, внутренний враг sisevaenlane, министерство внутренних дел siseministeerium, внутренний рынок maj. siseturg, внутренняя торговля sisekaubandus, внутренняя служба sõj. siseteenistus, внутренние войска siseväed, внутренние болезни sisehaigused, внутренняя секреция füsiol. sisesekretsioon, -nõristus, внутреннее ухо anat. sisekõrv, внутреннее трение tehn. sisehõõrdumine, двигатель внутреннего сгорания tehn. sisepõlemismootor, внутренние противоречия sisevastuolud, sisemised vastuolud, внутреннее кровоизлияние med. siseverejooks, sisemine verejooks, внутреннее убеждение sisim veendumus, для внутреннего употребления farm. seespidine, правила внутреннего распорядка kodukord
ворочаться 164 Г несов. kõnek.
‣ vähkrema, keerutama, keerlema, pöörlema; ворочаться с боку на бок küljelt küljele vähkrema, колесо ворочалось с трудом ratas keerles ~ pöörles raskelt;
‣ страд. к ворочать
‣ vähkrema, keerutama, keerlema, pöörlema; ворочаться с боку на бок küljelt küljele vähkrema, колесо ворочалось с трудом ratas keerles ~ pöörles raskelt;
‣ страд. к ворочать
впалый 119 П (кр. ф. впал, впала, впало, впалы) aukuvajunud, aukus, sisselangenud; впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, впалые бока sisselangenud küljed (loomal)
всадить 313a Г сов. → несов. всаживать что во что
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
‣ kõnek. (hooga, jõuga) sisse torkama ~ suruma ~ lööma; всадить копьё в бок oda külje sisse lööma, всадить топор в дерево kirvest puusse lööma ~ raksatama, всадить пулю в мишень kuuli märklauda kihutama;
‣ madalk. (sisse) summima ~ taguma (raha kohta)
вытопить II 323*a Г сов. → несов. вытапливать что, из чего (välja) sulatama; вытопить воск vaha sulatama, вытопить жир rasva välja sulatama
гигиенический 129 П tervishoiu-, hügieeni-, tervishoidlik, hügieeniline; гигиенические правила tervishoiureeglid, гигиенический бинт hügieeniline side, гигиеническая гимнастика koduvõimlemine, гигиеническое бельё tervispesu
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
гора 57 С ж. неод. mägi (ka ülek.); снежная гора lumemägi, уроженец гор mägilane, вершина горы mäetipp, у подножия горы mäe jalamil, взбираться на гору mäkke ronima, идти в гору ülesmäge minema (ka ülek.), идти под гору allamäge minema, ülek. ka alla käima, кататься с горы mäest alla laskma, горы книг raamatukuhjad, -mäed, -virnad;
◊ как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek. priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek. piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
◊ как гора с плеч (свалилась) у кого nagu koorem vajus õlgadelt, nagu kivi langes ~ vajus südamelt; не за горами pole mägede taga; стоять горой за кого müürina seisma kelle eest; пир горой kõnek. priske pidu, pidu pilvedeni; воротить ~ своротить горы kõnek. mägesid paigast liigutama ~ nihutama; сулить ~ обещать золотые горы kõnek. piimajõgesid ja pudrumägesid tõotama
грудь 91 (род. и предл. п. ед. ч. груди и груди) С ж. неод. rind; плоская грудь lame rind, широкая грудь lai rind, впалая грудь sisselangenud rind, дышать всей ~ полной грудью, дышать во всю грудь täie rinnaga hingama, прижать к груди vastu rinda suruma, скрестить руки на груди käsi risti rinnale panema, кормить ~ вскармливать грудью rinnaga toitma, отнять ребёнка от груди last (rinnast) võõrutama, грудь рубашки särgi rinnaesine, грудью проложить себе дорогу ülek. endale rinnaga teed murdma, таить в груди ülek. südames hoidma, бить себя в грудь endale vastu rindu taguma;
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
◊ встать ~ стоять ~ стать грудью за кого-что keda (oma) rinnaga kaitsma
двойка 75 С ж. неод.
‣ kõnek. kaks; ехать на двойке sõitma number kahega ~ number kaks bussiga (trammiga jne.), получить двойку по географии geograafias kahte saama, двойка пик poti kaks;
‣ sport kahe(mehe)paat; kahe(mehe)süst
‣ kõnek. kaks; ехать на двойке sõitma number kahega ~ number kaks bussiga (trammiga jne.), получить двойку по географии geograafias kahte saama, двойка пик poti kaks;
‣ sport kahe(mehe)paat; kahe(mehe)süst
девятка 72 С ж. неод. kõnek. üheksa; сесть на девятку number üheksa (trammi, trolli vm.) peale minema, девятка пик poti üheksa
деловой 120 П
‣ äri-, äriline; деловые круги äriringkonnad, majandusringkonnad, деловой мир ärimaailm;
‣ ametlik, ameti-, ametialane; деловая бумага ametlik paber, деловая часть собрания koosoleku ametlik osa, деловой разговор ametijutt, деловая поездка ametisõit, деловая переписка ametialane kirjavahetus, деловые отношения tööalased ~ ametialased suhted;
‣ asjalik, asjatundlik; toimekas; деловой тон asjalik toon, деловая критика asjalik kriitika, деловое руководство asjatundlik juhtimine, деловой разговор asjalik jutt, деловые качества asjalikkus;
‣ tarbe-; деловая древесина mets. tarbepuit
‣ äri-, äriline; деловые круги äriringkonnad, majandusringkonnad, деловой мир ärimaailm;
‣ ametlik, ameti-, ametialane; деловая бумага ametlik paber, деловая часть собрания koosoleku ametlik osa, деловой разговор ametijutt, деловая поездка ametisõit, деловая переписка ametialane kirjavahetus, деловые отношения tööalased ~ ametialased suhted;
‣ asjalik, asjatundlik; toimekas; деловой тон asjalik toon, деловая критика asjalik kriitika, деловое руководство asjatundlik juhtimine, деловой разговор asjalik jutt, деловые качества asjalikkus;
‣ tarbe-; деловая древесина mets. tarbepuit
десятка 72 С ж. неод. kõnek. kümme; kümneline, kümnerublaline; сесть на десятку number kümme bussi ~ trammi peale minema, десятка пик poti kümme, разменять десятку kümnerublalist peeneks vahetama
дикий 122 П (кр. ф. дик, дика, дико, дики; сравн. ст. диче и дичее, превосх. ст. дичайший 124)
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
дико Н
‣ metsikult; дико расти metsikult kasvama;
‣ ülek. kõnek. meeletult, metsikult, ohjeldamatult; on metsik ~ meeletu ~ kummaline; дико смеяться meeletult ~ metsikult ~ ohjeldamatult naerma, дико бояться meeletult kartma, дико кричать võikalt karjuma;
‣ ülek. kartlikult, pelglikult, arglikult, ujedalt; дико поглядывать по сторонам pelglikult ~ arglikult ringi vaatama
‣ metsikult; дико расти metsikult kasvama;
‣ ülek. kõnek. meeletult, metsikult, ohjeldamatult; on metsik ~ meeletu ~ kummaline; дико смеяться meeletult ~ metsikult ~ ohjeldamatult naerma, дико бояться meeletult kartma, дико кричать võikalt karjuma;
‣ ülek. kartlikult, pelglikult, arglikult, ujedalt; дико поглядывать по сторонам pelglikult ~ arglikult ringi vaatama
диспаратный 126 П loog. disparaatne, võrreldamatu; собака и треуголь ник -- диспаратные понятия koer ja kolmnurk on disparaatsed ~ võrreldamatud mõisted
древний 121 П (кр. ф. древен, древня, древне, древни) vana(aegne), iidne, põline, muistne, ennemuistne, muinas-; древние обычаи vanad ~ iidsed kombed, древние народы vanad ~ muistsed rahvad, древняя крепость vanaaegne ~ muistne kindlus, древние языки vanad keeled, muinaskeeled, древний мир vanaajamaailm, muinasmaailm, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), древняя рукопись vana(aegne) käsikiri, Древняя Греция Vana-Kreeka, Muinas-Kreeka, в древние времена iidsel ajal, древние деревья põlised ~ iidsed puud, древний старик igivana ~ muldvana mees
животный 126 П
‣ loom-, looma-, loomne; животный организм biol. loomorganism, животные продукты loomasaadused, loomsed saadused, животный клей loomne liim, животное масло või, животный жир loomarasv, loomne rasv, животный мир loomastik;
‣ ülek. loomalik, elajalik; животный страх loomalik ~ elajalik hirm
‣ loom-, looma-, loomne; животный организм biol. loomorganism, животные продукты loomasaadused, loomsed saadused, животный клей loomne liim, животное масло või, животный жир loomarasv, loomne rasv, животный мир loomastik;
‣ ülek. loomalik, elajalik; животный страх loomalik ~ elajalik hirm
жир 3 (род. п. ед. ч. жира и жиру, предл. п. о жире, в (на) жире, в (на) жиру) С м. неод. rasv, rasvaine; животный жир loomarasv, loomne rasv, говяжий жир veiserasv, loomarasv, почечный ~ внутренний жир ploomirasv, рыбий жир kalamaksaõli, kalarasv, растительный жир taimerasv;
◊ заплыть жиром kõnek. rasva ~ lihavaks minema, rasvuma; сбросить ~ спустить лишний жир kõnek. rasva maha võtma; с жиру бесится kõnek. on heast elust lolliks läinud, ei sünni sööma ega mahu magama
◊ заплыть жиром kõnek. rasva ~ lihavaks minema, rasvuma; сбросить ~ спустить лишний жир kõnek. rasva maha võtma; с жиру бесится kõnek. on heast elust lolliks läinud, ei sünni sööma ega mahu magama
задать 227 Г сов. → несов. задавать что, кому-чему, без доп.
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
‣ andma, üles ~ ette andma; määrama; задать тему для сочинения kirjandi teemat andma, задать лошадям сена hobustele heinu ette andma, задать страху hirmu peale ajama, задать темп tempot määrama ~ andma, задать вопрос küsimust esitama, küsima;
‣ kõnek. korraldama; задать пир pidu korraldama, я тебе задам! ma sulle (alles) näitan!
◊ задать ~ задавать баню ~ жару ~ пару ~ перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru ~ peapesu tegema, säru andma kellele; задать ~ задавать дёру ~ стрекача ~ тягу ~ хода kõnek. sääred ~ vehkat ~ putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld ~ valu andma, varvast viskama; задать ~ задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks; задать ~ задавать храповицкого ~ храпака madalk. norinal magama, magada norisema
зазвонистый 119 П (кр. ф. зазвонист, зазвониста, зазвонисто, зазвонисты) madalk. vali, kõva, kõlav, kõlisev, helisev; äge, kõva, jalustrabav; зазвонистая песня vali ~ kõva laul, зазвонистая монета kõlisev münt, зазвонистый пир uhke pidu(söök)
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
закатать I 165a Г сов. → несов. закатывать II
‣ кого-что во что sisse rullima ~ mähkima ~ mässima; закатать начинку в тесто täidist taignasse keerama, закатать в ковёр vaibasse rullima;
‣ что kõnek. üles käärima ~ rullima; закатать рукава käiseid üles käärima, закатать брюки püksisääri üles käärima;
‣ что siledaks, kinni jne. rullima, kinni keerama; закатать дорогу teed siledaks rullima, закатать банки purgikaasi kinni keerama ~ valtsima, (klaas)purke kaanetama (plekk-kaantega), закатать бинт sidet ~ paelikut kokku rullima;
‣ кого kõnek. (sõidutamisega) ära väsitama;
‣ кого ülek. madalk. saatma, kupatama; закатать на каторгу sunnitööle kupatama
‣ кого-что во что sisse rullima ~ mähkima ~ mässima; закатать начинку в тесто täidist taignasse keerama, закатать в ковёр vaibasse rullima;
‣ что kõnek. üles käärima ~ rullima; закатать рукава käiseid üles käärima, закатать брюки püksisääri üles käärima;
‣ что siledaks, kinni jne. rullima, kinni keerama; закатать дорогу teed siledaks rullima, закатать банки purgikaasi kinni keerama ~ valtsima, (klaas)purke kaanetama (plekk-kaantega), закатать бинт sidet ~ paelikut kokku rullima;
‣ кого kõnek. (sõidutamisega) ära väsitama;
‣ кого ülek. madalk. saatma, kupatama; закатать на каторгу sunnitööle kupatama
закатить Г сов. → несов. закатывать I
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
запавший 124
‣ действ. прич. прош. вр. Г запасть;
‣ прич. → П aukuvajunud, aukus, sisselangenud; запавшие щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, запавшие бока sisselangenud küljed (loomal)
‣ действ. прич. прош. вр. Г запасть;
‣ прич. → П aukuvajunud, aukus, sisselangenud; запавшие щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, запавшие бока sisselangenud küljed (loomal)
заправить 278a Г сов. → несов. заправлять I
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
зареветь 250 Г сов.
‣ möirgama hakkama, möiratama, röögatama; тигр заревел tiiger möiratas, шторм заревел maru hakkas möirgama;
‣ от чего, без доп. kõnek. kisendama ~ karjuma ~ nutma hakkama; зареветь от жалости kaastundest nutma hakkama;
◊ зареветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metslane röökima ~ karjuma ~ kisendama (hakkama)
‣ möirgama hakkama, möiratama, röögatama; тигр заревел tiiger möiratas, шторм заревел maru hakkas möirgama;
‣ от чего, без доп. kõnek. kisendama ~ karjuma ~ nutma hakkama; зареветь от жалости kaastundest nutma hakkama;
◊ зареветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metslane röökima ~ karjuma ~ kisendama (hakkama)
идея 82 С ж. неод. idee, mõte; aade; господствующие идеи valitsevad ideed, идея романа romaani idee, гениальная идея geniaalne idee, suurepärane mõte, он подал хорошую идею ta andis hea mõtte, бредовые идеи jamps, навязчивая идея, идея фикс kinnisidee, -mõte
иллюзорный 126 П (кр. ф. иллюзорен, иллюзорна, иллюзорно, иллюзорны) illusoorne, petlik, näiline, näiv, illusiooni(de)l põhinev; иллюзорная надежда petlik lootus, иллюзорный мир illusoorne ~ näiline maailm
камчатский 129 П Kamtšatka, kamtšatka; камчатский краб zool. kamtšatka krabi (Paralithodes camtschatica), камчатский бобр zool. merisaarmas, kalaan (Enhydra lutris)
карман 1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
китовый 119 П vaala-, valaskala-; китовый жир vaalarasv, traan, китовый ус kiussarvis, vaalakius, fišbein
колика 69 С ж. неод. (обычно мн. ч.) terav valu, (äge) valuhoog, koolik(ud), med. voolmed, vet. tiirud; его схватили колики tal tuli valuhoog, у меня колики в боку mul pistab küljes, смеяться до колик end kõveraks naerma, печёночная колика maksavoolmed
колоть II 252 Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
‣ кого-что, чем, без доп. torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл. kõnek. küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
конденсатный 126 П kondensaadi-; конденсатный бак tehn. kondensaadipaak, конденсатный насос tehn. kondensaadipump
косяком Н kõnek.
‣ kaldu, viltu; дождь бил косяком vihm peksis viltu ~ vastu;
‣ karjakaupa, parvedes
‣ kaldu, viltu; дождь бил косяком vihm peksis viltu ~ vastu;
‣ karjakaupa, parvedes
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
лизать 198 Г несов.
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
‣ кого-что lakkuma, noolima, nilpsima, nälpima, limpsima (ka ülek.); собака лижет ему руку koer lakub ~ noolib ta kätt, кошка лижет блюдце kass limpsib alustassi, волна лижет бока корабля laine peseb laeva külgi;
‣ кого-что madalk. musitama, musutama; lakkuma;
◊ лизать пятки ~ ноги ~ руки ~ сапоги кому, у кого halv. kelle taldu lakkuma, kintsu kaapima
лик I 18 С м. неод. luulek. van. pale, nägu; kõrgst. kuju; лик святого pühaku pale, pühamehenägu, бледный лик луны kuu kaame pale
лик II 18 С м. неод. kirikl. väljendeis причислить к лику ангелов ingliks ~ inglite hulka võtma, причислить к лику святых (pühakuks) kanoniseerima, pühaks kuulutama
литавра 51 С ж. неод. (обычно мн. ч.) muus. timpan, litaur; бить в литавры (1) timpaneid mängima, (2) ülek. (võidu puhul) juubeldama, võidutrumme taguma
литраж 29 С м. неод. litraaž, liitermaht, maht (liitrites); литраж двигателя mootori silindrimaht, бак небольшого литража väikese mahuga paak
лукуллов 132 П Luculluse; lukulluslik, luksuslik, külluslik, pillav;
◊ лукуллов пир Luculluse pidusöök, lukulluslik ~ luksuslik võõruspidu
◊ лукуллов пир Luculluse pidusöök, lukulluslik ~ luksuslik võõruspidu
лучший 124
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
‣ сравн. ст. П хороший parem;
‣ превосх. ст. П хороший parim; лучший друг parim sõber, в лучшем случае parimal juhul;
‣ П → С лучшее с. неод. (без мн. ч.) (kõik) parim ~ kõige parem; лучшее, что у нас есть parim, mis meil on, всё идёт к лучшему kõik läheb paremuse poole, лучшего не пожелаешь paremat ei oska tahtagi, paremat ei või soovidagi;
‣ П → С лучший м, лучшая ж. од. parim;
◊ оставляет желать лучшего jätab soovida; уходить ~ уйти ~ переселиться в лучший ~ иной мир van., iroon. igavesse rahupaika minema, teise ilma minema, siit ilmast lahkuma
масло 96 (род. п. мн. ч. масел) С с. неод.
‣ või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
‣ kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
◊ подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
‣ või; õli; коровье ~ сливочное ~ животное масло või, топлёное масло sulatatud või, прогорклое масло kibe ~ rääsunud või, сбивать ~ бить масло võid tegema, жарить на масле võiga praadima, какаовое масло (1) kakaovõi, (2) kakaoõli, льняное масло lina(seemne)õli, оливковое масло oliiviõli, прованское масло provanksõli (eriti hea oliiviõli), подсолнечное масло päevalilleõli, розовое масло roosiõli, постное масло söögiõli, paastuõli (van.), растительное масло taimeõli, конопляное масло kanepiõli, гвоздичное масло nelgiõli, касторовое масло farm. kastoorõli, riitsinusõli, каменноугольное масло kivisöetõrv, -õli, сланцевое масло põlevkiviõli, купоросное масло keem. (suitsev) väävelhape, vitrioliõli (van.), машинное масло masinaõli, смазочное масло määrdeõli, лёгкое масло tehn. kergõli, тяжёлое масло tehn. raskõli, швейное масло õmblusmasinaõli, эфирное масло eeterlik õli;
‣ kunst õlivärv(id); kõnek. õlimaal; писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima;
◊ подливать ~ подлить масла в огонь õli tulle valama; как сыр в масле (катается) elab nagu kuninga kass; ерунда ~ чепуха на постном масле madalk. asi või midagi, möga; кашу маслом не испортишь kõnekäänd ega küll küllale liiga tee; кукиш ~ фига с маслом madalk. ei tuhkagi; (идёт) как по маслу (läheb) nagu lep(a)se reega ~ nagu õlitatud
материальный 126 П (кр. ф. материален, материальна, материально, материальны)
‣ filos. materiaal-, materiaalne; материальный мир materiaalne maailm;
‣ (без кр. ф.) materiaalne, aineline; материальная ответственность materiaalne vastutus, материальные стимулы ainelised ergutusvahendid, materiaalsed stiimulid, материальная ценность aineline väärtus, материальный ущерб aineline kahju, материальное благосостояние народа rahva aineline heaolu, материальный уровень жизни (aineline) elujärg;
‣ (без кр. ф.) materjali-; материальная часть sõj. materjalosa, материальная касса trük. materjalikast
‣ filos. materiaal-, materiaalne; материальный мир materiaalne maailm;
‣ (без кр. ф.) materiaalne, aineline; материальная ответственность materiaalne vastutus, материальные стимулы ainelised ergutusvahendid, materiaalsed stiimulid, материальная ценность aineline väärtus, материальный ущерб aineline kahju, материальное благосостояние народа rahva aineline heaolu, материальный уровень жизни (aineline) elujärg;
‣ (без кр. ф.) materjali-; материальная часть sõj. materjalosa, материальная касса trük. materjalikast
между предлог с твор. и van. с род. п.
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
‣ vahel, vahele, vahelt; между деревьями puude vahel, прийти между двумя и тремя часами kella kahe ja kolme vahel tulema, между небом и землёй maa ja taeva vahel, они между собой большие приятели nad on omavahel suured sõbrad, поделить между собой omavahel jagama, за мир и дружбу между народами rahvastevahelise rahu ja sõpruse nimel ~ eest, сообщение между городами linnadevaheline liiklus ~ ühendus, в промежутках между боями lahingute vahepeal ~ vaheajal, время делилось между лекциями и сном ajast jätkus vaid loenguteks ja magamiseks, читать между строк ridade vahelt lugema, между гор mägede vahel, ударить между глаз silmade vahele lööma;
‣ seas(t), keskel(t), hulgas(t); такие рассказчики часто встречаются между охотниками niisuguseid jutumehi leidub küttide hulgas tihti, между бумагами отца она нашла какие-то письма isa paberite hulgast leidis ta mingid kirjad;
◊ между прочим (1) Н muu hulgas (2) в знач. вводн. сл. muuseas; между нами (говоря) omavahel öelda; между двух огней kahe tule vahel; между тем как... kuna, sellal kui; между тем sellal, samal ajal; между делом muu seas, muu töö vahel; между двух стульев (сидеть) kahe tooli vahel (istuma), kahe pere koer olema
метать I 210 Г несов.
‣ что, чем, в кого viskama, heitma, pilduma (ka ülek.), loopima; метать копьё sport oda viskama, метать гранату sport granaati viskama, метать жребий liisku heitma, метать взоры (kiireid) pilke heitma, метать молнии välke pilduma, глаза мечут искры silmad pilluvad sädemeid, ветер метал жёлтые листья tuul pillutas kollaseid lehti, метать пар van. kesa kündma;
‣ что, чем hanguma, (heina vm.) kokku panema; метать стог kuhja tegema;
‣ кого-что poegi tooma; зайчихи мечут зайчат несколько раз в год jänesed poegivad mitu korda aastas, метать икру kudema;
◊ метать бисер перед свиньями kõnek. pärleid sigade ette viskama ~ heitma; метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. kärkima ja paukuma, tuld ja tõrva pilduma ~ sülitama; рвать и метать kõnek. (vihahoos) märatsema, raevutsema; vrd. сметать III
‣ что, чем, в кого viskama, heitma, pilduma (ka ülek.), loopima; метать копьё sport oda viskama, метать гранату sport granaati viskama, метать жребий liisku heitma, метать взоры (kiireid) pilke heitma, метать молнии välke pilduma, глаза мечут искры silmad pilluvad sädemeid, ветер метал жёлтые листья tuul pillutas kollaseid lehti, метать пар van. kesa kündma;
‣ что, чем hanguma, (heina vm.) kokku panema; метать стог kuhja tegema;
‣ кого-что poegi tooma; зайчихи мечут зайчат несколько раз в год jänesed poegivad mitu korda aastas, метать икру kudema;
◊ метать бисер перед свиньями kõnek. pärleid sigade ette viskama ~ heitma; метать громы и молнии на кого, против кого, без доп. kärkima ja paukuma, tuld ja tõrva pilduma ~ sülitama; рвать и метать kõnek. (vihahoos) märatsema, raevutsema; vrd. сметать III
микро- часть сложных слов mikro-, väike-, pisi-
мир I 3 С м. неод.
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
‣ maailm, ilm; античный мир antiikmaailm, antiik, старый мир vana maailm, окружающий (нас) мир ümbritsev maailm, внутренний мир человека inimese sisemaailm, душевный мир человека inimese hingeelu, научный мир teadusmaailm, животный мир loomariik, loomastik, растительный мир taimeriik, taimestik, мир животных loomade maailm, мир звуков helidemaailm, происхождение мира maailma tekkimine, maailmateke, сотворение мира maailma loomine, во всём мире kogu maailmas, объехать весь мир kogu maailma läbi reisima ~ sõitma, со всего мира kogu maailmast, чемпион мира maailmameister;
‣ (предл. п. о мире, на миру; без мн. ч.) van. külakogukond;
‣ (предл. п. в миру; без мн. ч.) maine elu; ilmalik elu; удалиться от мира ilmalikku elu ~ ilmaelu maha jätma, kloostrisse minema;
◊ сильные ~ великие мира сего iroon. selle (maa)ilma vägevad; (быть) не от мира сего nagu teisest ilmast (olema); уходить ~ уйти в лучший ~ иной мир liter., iroon. teise ilma minema, siit ilmast lahkuma, manalasse varisema; пускать ~ пустить по миру kõnek. kepi ja kotiga rändama saatma, kerjama ajama; идти ~ пойти по миру kõnek. kerjama minema, kerjakotti võtma; ходить по миру kõnek. kerjama; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
множить 271a Г несов.
‣ что, на что mat. korrutama; множить двузначные числа kahekohalisi arve korrutama, множить два на пять kaht(e) viiega ~ kaht(e) ja viit korrutama;
‣ что suurendama, rohkendama; множить ряды борцов за мир rahuvõitlejate hulka suurendama ~ mitmekordistama; vrd. помножить, умножить
‣ что, на что mat. korrutama; множить двузначные числа kahekohalisi arve korrutama, множить два на пять kaht(e) viiega ~ kaht(e) ja viit korrutama;
‣ что suurendama, rohkendama; множить ряды борцов за мир rahuvõitlejate hulka suurendama ~ mitmekordistama; vrd. помножить, умножить
моечный 126 П pesu-, pesemis-; моечный бак pesupaak, -astja, моечная машина pesemismasin, pesumasin, pesur
мокрый 119 П (кр. ф. мокр, мокра, мокро, мокры) märg(-), lige, niiske, rõske; мокрое бельё märg pesu, мокрый песок märg ~ niiske liiv, мокрый снег lobjakas, мокрые от слёз глаза pisaraist märjad silmad, мокрая земля märg ~ lige ~ niiske maa ~ muld, мокрое бурение mäend. märgpuurimine, мокрая погода niiske ~ rõske ilm;
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
молоток 24 С м. неод. vasar, haamer; бурильный молоток mäend. puurvasar, кузнечный молоток sepavasar, отбойный молоток mäend. piikvasar, сапожный молоток kingsepavasar, молоток с гвоздодёром ehit. sõrgvasar, бить молотком haamerdama, vasardama, vasaraga ~ haamriga lööma, продавать с молотка ülek. oksjonil müüma, пойти с молотка ülek. haamri alla minema, oksjonil maha müüdama
мордасы 1 С неод. (без ед. ч.) väljendis бить ~ дать ~ ударить по мордасам vulg. vastu vahtimist andma
мутовка 72 С ж. неод.
‣ bot. männas (samal kõrgusel ümber varre kasvavad lehed vm.);
‣ mänd (männa); взбивать ~ бить масло мутовкой männaga võid tegema, мешать мутовкой кашу männaga putru segama
‣ bot. männas (samal kõrgusel ümber varre kasvavad lehed vm.);
‣ mänd (männa); взбивать ~ бить масло мутовкой männaga võid tegema, мешать мутовкой кашу männaga putru segama
мять 261 Г несов.
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
‣ что, чем muljuma, mudima, sõtkuma, tallama, pigistama; мять в руках käes ~ käte vahel muljuma ~ mudima, мять руками kätega mudima, мять кожу nahat. nahka mudima, мять глину savi sõtkuma, мять траву rohtu tallama;
‣ что kortsutama, kortsu ~ käkra ajama, kägardama; мять платье kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ что lõugutama (lina, kanepit);
◊ мять бока кому madalk. kellele nahatäit ~ keretäit andma; vrd. измять, смять
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
набат 1 С м. неод. häirekell, hädakell, alarm(ikell); бить в набат häirekella ~ hädakella lööma (ka ülek.)
нагреть 247 Г сов. → несов. нагревать
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
‣ что kuumutama, kuumaks ~ tuliseks ajama, soojendama, soojutama, lämmitama; нагреть воду vett soojendama ~ kuumaks ajama, солнце нагрело камни kivid on päikese käes soojaks ~ kuumaks läinud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, petma; нагреть на десять рублей kümne rublaga tüssama;
◊ нагреть ~ намять бока кому madalk. nahka kuumaks kütma kellel, tublit ~ mehist keretäit andma kellele; нагреть ~ нагревать ~ греть руки на ком-чём kõnek. mille pealt matti võtma, (kõvasti) vahelt tegema, mille arvel oma taskuid täitma, kelle-mille arvel kasu lõikama
наломать 165a Г сов. → несов. наламывать
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
‣ что, чего (mingit hulka) maha ~ katki ~ valmis murdma; она наломала букет сирени ta murdis kimbu sireleid, буря наломала деревьев torm on puid maha murdnud, наломать руды maaki murdma, наломать веников vihtasid tegema, наломать игрушек hulka mänguasju katki tegema;
‣ что madalk. (kehaliikmeid) ära väsitama, haigeks tegema;
◊ наломать ~ намять ~ нагреть бока кому madalk. (head) keretäit ~ nahatäit andma kellele, kellel nahka parkima ~ nahavahet kuumaks kütma; наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema
намять 261 Г сов. → несов. наминать
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
‣ что, чего (mingit hulka) sõtkuma ~ pehmeks tampima; намять глины savi sõtkuma, намять картошки kartuleid pudruks tampima, намять льна linu lõugutama;
‣ что kõnek. maha tallama ~ sõtkuma;
‣ что kõnek. ära muljuma ~ hõõruma; намять ногу jalga ära hõõruma;
◊ намять бока ~ шею кому madalk. kellele (head) keretäit andma, kelle(l) nahka parkima
напустить 317 Г сов. → несов. напускать
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
насасывать 168a Г несов. → сов. насосать
‣ что, чего (mingit kogust) välja imema ~ pumpama; kõnek. valusaks imema; насасывать бензин из бака bensiini paagist välja pumpama;
‣ (без сов) что kõnek. (intensiivselt) imema; насасывать трубку piipu imema
‣ что, чего (mingit kogust) välja imema ~ pumpama; kõnek. valusaks imema; насасывать бензин из бака bensiini paagist välja pumpama;
‣ (без сов) что kõnek. (intensiivselt) imema; насасывать трубку piipu imema
наскрести 370 Г сов. → несов. наскребать, наскрёбывать что, чего (mingit kogust) kokku kraapima, ülek. kõnek. ka hädavaevu kokku saama ~ korjama; наскрести горсть соли peotäit soola kokku kraapima, едва наскребли литр бензина hädavaevu saadi kokku liitrijagu bensiini
натолкать 165a Г сов. → несов. наталкивать madalk.
‣ кому, что vigaseks litsuma, (ära) muljuma; ему натолкали бока ta sai muljuda;
‣ что, чего, во что (mingil hulgal) sisse ~ täis toppima
‣ кому, что vigaseks litsuma, (ära) muljuma; ему натолкали бока ta sai muljuda;
‣ что, чего, во что (mingil hulgal) sisse ~ täis toppima
недолить 326 Г сов. → несов. недоливать что, чего täis valamata jätma, ettenähtust vähem (sisse) kallama ~ valama; в бак недолито три литра бензина paaki valati bensiini kolm liitrit vajalikust vähem
неземной 120 П ebamaine, taevalik; võlu-; неземная любовь ebamaine armastus, неземная сила ebamaised jõud, неземная красота taevalik ilu, неземной мир võlumaailm
неосязаемый 119 П (кр. ф. неосязаем, неосязаема, неосязаемо, неосязаемы) tunnetamatu, tajumatu, ülek. ka mittetuntav, märkamatu, vaevumärgatav; неосязаемый мир tunnetamatu maailm, неосязаемая разница vaevumärgatav erinevus, tajumatu vahe, неосязаемые результаты vaevumärgatavad tulemused
неохватно Н mõõtmatult, tohutult, määratult, ääretult; неохватно огромный мир tohutult ~ mõõtmatult suur maailm
нереальный 126 П (кр. ф. нереален, нереальна, нереально, нереальны) ebareaalne, irreaalne, ebatõenäoline, teostamatu; нереальный мир illusoorne ~ ebareaalne maailm, нереальный план ebareaalne ~ teostamatu plaan ~ kava
неуклюже Н kohmakalt, rohmakalt; неуклюже переваливаться с боку на бок (kohmakalt) komberdama ~ taaruma
ниспослать 196a Г сов. → несов. ниспосылать кого-что, кому-чему liter. van. (taevaliku armulikkuse märgina) läkitama; ниспослать мир душе hingele rahu saatma
нутряной 120 П
‣ sisikonna-; нутряной жир sisikonnarasv, siserasv, ploomirasv;
‣ madalk. sisemine, seesmine, sihemine (murd.), kõhu-; нутряные болезни kõhuhaigused, seesmised haigused, нутряной смех kõhunaer
‣ sisikonna-; нутряной жир sisikonnarasv, siserasv, ploomirasv;
‣ madalk. sisemine, seesmine, sihemine (murd.), kõhu-; нутряные болезни kõhuhaigused, seesmised haigused, нутряной смех kõhunaer
о II, об, обо предлог I с вин. п.
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
‣ puudutatava eseme märkimisel vastu mida, mille vastu ~ taha ~ otsa ~ külge ~ sisse, -l, -le; ударить об пол ~ об пол vastu põrandat lööma, волны бьются о берег lained löövad kaldale, lained peksavad vastu kallast, запачкаться о стену end seina vastu ära määrima, споткнуться о порог lävel ~ künnisel ~ lävepaku taha ~ lävepaku otsa komistama, вытереть руки о фартук käsi põlle sisse ~ külge pühkima, опереться о спинку стула toolileenile toetuma ~ nõjatuma;
‣ van. aja märkimisel ajal, -l; об эту пору, о сю пору sel ajal, о полночь keskööl; II с предл. п. . objekti märkimisel üle, kohta, eest, -st, -le jt. (ka liitsõnaliselt); спорить о фильме filmi üle vaidlema, сказать несколько слов о чём mille kohta paar ~ mõne sõna ütlema, заботиться о детях laste eest hoolitsema ~ hoolt kandma, предупреждать об опасности ohu eest hoiatama, мечтать о поездке reisist unistama, говорить обо всём kõigest ~ kõige üle rääkima, речь идёт о детях jutt on ~ käib lastest, книга об учёном raamat teadlasest, думать о родителях vanematele mõtlema, плакать о погибших langenuid leinama ~ taga nutma, тоска о близких igatsus omaste järele, на память о встрече kohtumise mälestuseks, лекция о воспитании kasvatusteemaline loeng, законодательство о труде jur. tööseadusandlus, решение о принятии санкций sanktsioonide rakendamise otsus, вопрос о разоружении desarmeerimisküsimus, декрет о мире rahudekreet;
‣ van. suuruse märkimisel -line, -ga, -suurune, -laiune jt.; дом о двух этажах kahekorruseline maja;
◊ палка о двух концах kahe teraga mõõk; биться как рыба об лёд nagu kala kuival visklema ~ olema; бок о бок külg külje kõrval; рука об руку käsikäes
обеспечить 271a Г сов. → несов. обеспечивать что, кому-чему tagama, kindlustama, garanteerima; кого-что, кем-чем varustama; обеспечить выполнение чего mille täitmist tagama, обеспечить успех edu tagama, обеспечить мир во всём мире kogu maailmas rahu tagama ~ kindlustama ~ kaitsma, обеспечить семью материально perekonda materiaalselt kindlustama, мы всем обеспечены oleme igati kindlustatud, обеспечить строительство всем необходимым ehitust kõige vajalikuga varustama, обеспечить колхоз тракторами kolhoosile piisavalt traktoreid andma, kolhoosi traktoritega varustama
обломать 165a Г сов. → несов. обламывать
‣ что küljest ~ ümbert (ära) ~ paljaks ~ lagedaks ~ katki murdma ~ murima; обломать кусты põõsad okstest lagedaks tegema;
‣ кого-что ülek. madalk. (vastupanu vm.) murdma, jagu saama; со временем и его обломают küllap ajapikku temastki jagu saadakse;
◊ обломать ~ нагреть ~ намять ~ помять бока кому madalk. keda läbi kolkima, valu ~ nahatäit ~ keretäit andma kellele; обломать ~ обламывать рога кому kõnek. rõngast ninna panema kellele, taltsaks tegema keda; обломать зубы обо что madalk. kõrvetada saama millega
‣ что küljest ~ ümbert (ära) ~ paljaks ~ lagedaks ~ katki murdma ~ murima; обломать кусты põõsad okstest lagedaks tegema;
‣ кого-что ülek. madalk. (vastupanu vm.) murdma, jagu saama; со временем и его обломают küllap ajapikku temastki jagu saadakse;
◊ обломать ~ нагреть ~ намять ~ помять бока кому madalk. keda läbi kolkima, valu ~ nahatäit ~ keretäit andma kellele; обломать ~ обламывать рога кому kõnek. rõngast ninna panema kellele, taltsaks tegema keda; обломать зубы обо что madalk. kõrvetada saama millega
обольстительный 126 П (кр. ф. обольстителен, обольстительна, обольстительно, обольстительны) ahvatlev, meelitav; võluv, veetlev, paeluv, hurmav; обольстительный мир ahvatlev maailm, обольстительные дали meelitavad kaugused, обольстительная улыбка võluv ~ hurmav naeratus
оборудовать 171a Г сов. и несов. что, чем
‣ seadmestama, seadmetega varustama; оборудовать завод современной техникой tehast moodsalt ~ ajakohaselt seadmestama;
‣ kohandama; оборудовать площадку для игр mänguväljakut tegema ~ rajama
‣ seadmestama, seadmetega varustama; оборудовать завод современной техникой tehast moodsalt ~ ajakohaselt seadmestama;
‣ kohandama; оборудовать площадку для игр mänguväljakut tegema ~ rajama
обух 18, обух 19 С м. неод. kirveselg, kirvesilm;
◊ как ~ точно ~ будто обухом по голове (бить ~ ударять ~ ударить) кого kõnek. nagu puuga pähe (lööma v. virutama); как обухом по голове ударило nagu oleks puuga pähe saanud; плетью обуха не перешибёшь vanas. pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta, ega nõrgem tugevama vastu saa
◊ как ~ точно ~ будто обухом по голове (бить ~ ударять ~ ударить) кого kõnek. nagu puuga pähe (lööma v. virutama); как обухом по голове ударило nagu oleks puuga pähe saanud; плетью обуха не перешибёшь vanas. pole mõtet peaga vastu seina ~ müüri joosta, ega nõrgem tugevama vastu saa
общедемократический 129 П ülddemokraatlik; общедемократическое движение за мир ülddemokraatlik rahuliikumine
однако союз
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
окровавленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г окровавить;
‣ прич. → П verine, verega määrdunud ~ koos; окровавленный бинт verine ~ verega määrdunud side
‣ страд. прич. прош. вр. Г окровавить;
‣ прич. → П verine, verega määrdunud ~ koos; окровавленный бинт verine ~ verega määrdunud side
осязаемый 119 П (кр. ф. осязаем, осязаема, осязаемо, осязаемы)
‣ страд. прич. наст. вр. Г осязать;
‣ прич. → П kombitav; ülek. tuntav, käegakatsutav, ilmne, märgatav; осязаемый мир tunnetatav maailm
‣ страд. прич. наст. вр. Г осязать;
‣ прич. → П kombitav; ülek. tuntav, käegakatsutav, ilmne, märgatav; осязаемый мир tunnetatav maailm
отбой 41 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) tagasilöömine, tagasilöök, (tagasi)tõrjumine;
‣ (без мн. ч.) pinnimine; отбой косы vikati pinnimine;
‣ (без мн. ч.) märgistamine; van. mahamärkimine; väljamõõtmine;
‣ lõpusignaal; öörahu(signaal); lahutus, ärakell (telefonis); давать ~ бить ~ трубить ~ играть отбой lõpusignaali andma, отбой воздушной тревоги õhuhäire lõpp, телефонный отбой telefoniärakell, kõnelahutus;
◊ отбою ~ отбоя нет ~ не было от кого-чего kõnek. keda-mida on ~ oli musttuhat, on ~ oli jalaga segada
‣ (без мн. ч.) tagasilöömine, tagasilöök, (tagasi)tõrjumine;
‣ (без мн. ч.) pinnimine; отбой косы vikati pinnimine;
‣ (без мн. ч.) märgistamine; van. mahamärkimine; väljamõõtmine;
‣ lõpusignaal; öörahu(signaal); lahutus, ärakell (telefonis); давать ~ бить ~ трубить ~ играть отбой lõpusignaali andma, отбой воздушной тревоги õhuhäire lõpp, телефонный отбой telefoniärakell, kõnelahutus;
◊ отбою ~ отбоя нет ~ не было от кого-чего kõnek. keda-mida on ~ oli musttuhat, on ~ oli jalaga segada
отживший 124
‣ действ. прич. прош. вр. Г отжить;
‣ прич. → П elu ~ aja äraelanud; kõnek. iganenud, ajast ja arust; jahenenud, jahtunud; отживший мир vana maailm, отжившее понятие vananenud mõiste, отживший обычай iganenud ~ ajast ja arust komme ~ tava, отжившие чувства jahtunud tunded
‣ действ. прич. прош. вр. Г отжить;
‣ прич. → П elu ~ aja äraelanud; kõnek. iganenud, ajast ja arust; jahenenud, jahtunud; отживший мир vana maailm, отжившее понятие vananenud mõiste, отживший обычай iganenud ~ ajast ja arust komme ~ tava, отжившие чувства jahtunud tunded
отмочить 310 Г сов. → несов. отмачивать что
‣ (lahti) leotama; отмочить бинт sidet lahti leotama, отмочить рыбу kala leotama;
‣ ülek. madalk. midagi ootamatut tegema ~ ütlema; отмочить глупость rumalusega hakkama saama, отмочить штуку vempu viskama
‣ (lahti) leotama; отмочить бинт sidet lahti leotama, отмочить рыбу kala leotama;
‣ ülek. madalk. midagi ootamatut tegema ~ ütlema; отмочить глупость rumalusega hakkama saama, отмочить штуку vempu viskama
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
палка 72 С ж. неод. kepp, sau, varb, pulk; vars; лыжная палка suusakepp, опираться на палку kepile toetuma, бить палкой kepiga lööma;
◊ из-под палки kõnek. kepihirmus, piitsa sunnil; вставлять ~ ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaraisse pilduma; палка о двух концах kahe teraga mõõk; перегибать ~ перегнуть палку kõnek. pilli lõhki ajama
◊ из-под палки kõnek. kepihirmus, piitsa sunnil; вставлять ~ ставить палки в колёса кому kõnek. kellele kaikaid kodaraisse pilduma; палка о двух концах kahe teraga mõõk; перегибать ~ перегнуть палку kõnek. pilli lõhki ajama
переваливаться 168 Г несов.
‣ сов. перевалиться;
‣ kõnek. taaruma; переваливаться с боку на бок taaruma, taarudes käima;
‣ страд. к переваливать
‣ сов. перевалиться;
‣ kõnek. taaruma; переваливаться с боку на бок taaruma, taarudes käima;
‣ страд. к переваливать
перевалиться 305 Г сов. → несов. переваливаться
‣ через что end üle vinnama; перевалиться через забор end üle aia vinnama;
‣ на что kõnek. end pöörama ~ keerama; перевалиться на бок külge keerama, külili vajuma, перевалиться на живот kõhuli keerama
‣ через что end üle vinnama; перевалиться через забор end üle aia vinnama;
‣ на что kõnek. end pöörama ~ keerama; перевалиться на бок külge keerama, külili vajuma, перевалиться на живот kõhuli keerama
перевернуть 338 Г сов. → несов. переворачивать, перевёртывать
‣ кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
‣ что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
‣ кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
◊ перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
‣ кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
‣ что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
‣ кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
◊ перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
перевернуться 338 Г сов. → несов. переворачиваться, перевёртываться
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
перекатиться 316 Г сов. → несов. перекатываться üle ~ teisale ~ edasi ~ ära veerema; end veeretama; перекатиться с боку на бок end ühelt küljelt teisele veeretama
переселиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. → несов. переселяться к кому, куда teisale elama asuma, ümber kolima;
◊ переселиться ~ уходить ~ уйти в лучший ~ иной ~ другой мир igavesse rahupaika ~ teise ilma ~ Liiva-Annuse juurde minema, Toonela tubadesse astuma
◊ переселиться ~ уходить ~ уйти в лучший ~ иной ~ другой мир igavesse rahupaika ~ teise ilma ~ Liiva-Annuse juurde minema, Toonela tubadesse astuma
пернатый 119 П
‣ suline, sulgne, sulis, sulgedega kaetud; пернатое царство, пернатый мир linnuriik, suline maailm;
‣ П → С пернатые мн. ч. од. linnud, tiivulised, sulelised; царство пернатых linnuriik, suline maailm
‣ suline, sulgne, sulis, sulgedega kaetud; пернатое царство, пернатый мир linnuriik, suline maailm;
‣ П → С пернатые мн. ч. од. linnud, tiivulised, sulelised; царство пернатых linnuriik, suline maailm
пик 18 С м. неод.
‣ mäetipp;
‣ tipp, haripunkt, kõrgpunkt, kõrgseis, kulminatsioon, äkktõus (näit. liikluses); пик нагрузки el. koormustipp, tippkoormus;
‣ С → П нескл. tipp-, hari-; часы пик tipptund, haritund;
‣ mer. piik (ruum laeva ahtris v. vööris; purje piiginurk); кормовой пик ahterpiik
‣ mäetipp;
‣ tipp, haripunkt, kõrgpunkt, kõrgseis, kulminatsioon, äkktõus (näit. liikluses); пик нагрузки el. koormustipp, tippkoormus;
‣ С → П нескл. tipp-, hari-; часы пик tipptund, haritund;
‣ mer. piik (ruum laeva ahtris v. vööris; purje piiginurk); кормовой пик ahterpiik
пика 69 С ж. неод.
‣ piik (pikk oda);
‣ trük. piika (mõõtühik);
◊ (сказать ~ сделать) в пику кому kõnek. kelle kiuste (ütlema, tegema)
‣ piik (pikk oda);
‣ trük. piika (mõõtühik);
◊ (сказать ~ сделать) в пику кому kõnek. kelle kiuste (ütlema, tegema)
пике I нескл. С с. неод. tekst.
‣ pikee (riidesort); платье из пике pikeekleit;
‣ С → П нескл. pikee-; воротник пике pikeekrae
‣ pikee (riidesort); платье из пике pikeekleit;
‣ С → П нескл. pikee-; воротник пике pikeekrae
пике II нескл. С с. неод. lenn., sõj. pikee, pikeerimine, pikeering, sööstlend (lennuki järsk allalend)
пики 69 С неод. мн. ч. (ед. ч. kõnek. пика ж. р.) poti, pada (kaardimast), potimast; две пики kaks potit, дама пик potiemand, padaemand
пир 3 (предл. п. ед. ч. о пире, в пиру, на пиру и на пире) С м. неод. pidu, söömapidu, pidusöök; свадебный пир pulmapidu, задать пир kõnek. pidu püsti lööma ~ panema;
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
◊ кровавый пир verepulm; пир во время чумы pidu katku ajal; пир горой, пир на весь мир kõnek. priske pidu, pidu missugune, pidu pilvedeni; в чужом пиру похмелье kõnek. kellele peatäis, kellele peavalu
повернуть 338 Г сов. → несов. повёртывать, поворачивать кого-что, без доп., куда keerama, pöörama (ka ülek.); повернуть кран kraani keerama, повернуть больного на другой бок haiget teisele küljele keerama, повернуть лицо к свету nägu valguse poole pöörama, повернуть направо paremale pöörama, повернуть назад tagasi pöörduma, повернуть разговор juttu teisale keerama ~ pöörama, jutuainet ~ jututeemat muutma, повернуть дело по-своему asja oma tahte järgi pöörama;
◊ повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
◊ повернуть ~ поворачивать оглобли madalk. (1) otsa ringi ~ ümber pöörama, (2) oma sõnu sööma, (hoopis) teist laulu laulma (hakkama)
повернуться 338 Г сов. → несов. повёртываться, поворачиваться
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
‣ end keerama ~ pöörama; повернуться на другой бок teist külge keerama, ключ повернулся в замке võti keeras lukuaugus, повернуться в сторону end ära pöörama, повернуться спиной к кому-чему selga pöörama kellele-millele (ka ülek.), повернуться лицом к кому-чему nägu kelle-mille poole pöörama;
‣ ülek. uue pöörde võtma; дело повернулось к лучшему asi võttis uue ~ parema pöörde ~ hakkas paremini minema;
◊ язык не повернулся ~ не поворачивался (сказать) у кого kes ei söandanud öelda, kelle keel ei paindunud ütlema
подлить 327 (буд. вр. подолью, подольёшь..., прош. вр. подлил, подлитьа, подлитьо, подлитьи; страд. прич. подлитый) Г сов. → несов. подливать что, чего, во что, к чему juurde valama ~ kallama, (valades) lisama; что, подо что, чем alla valama (näit. mörti); подлить в бак бензина paaki bensiini lisama ~ juurde panema;
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
подпереться 243 (буд. вр. подопрусь, подопрёшься...; повел. накл. подо прись; дееприч. подпёршись и подпершись) Г сов. → несов. подпираться чем kõnek. toetuma; сидит, подпершись руками ta istub käsipõsakil ~ pea käte vahel, подпереться руками в бока käsi puusa panema ~ toetama
покалывать 168b Г несов. что kõnek. (aeg-ajalt pisut) torkima ~ pistma; у меня покалывает в боку mul (vahetevahel) küljes torgib ~ pistab
поклон 1 С м. неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
пол-литра С
‣ (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + литр 1) pool liitrit; там около пол-литра ~ полулитра молока seal on umbes pool liitrit piima;
‣ нескл. madalk. poolik (pool liitrit viina)
‣ (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + литр 1) pool liitrit; там около пол-литра ~ полулитра молока seal on umbes pool liitrit piima;
‣ нескл. madalk. poolik (pool liitrit viina)
помять 261 Г сов.
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
‣ что kõnek. ära kortsutama ~ kägardama, kortsu ~ käkra ajama; помять платье kleiti ära kortsutama, kleiti kortsu istuma ~ ajama;
‣ кого-что, чем, кому (mõnda aega) muljuma, mudima, sõtkuma, tallama; pigistama; ему помяли крылышки ta tiivad said muljuda, помять траву rohtu ära tallama;
◊ помять бока ~ рёбра кому madalk. kere peale ~ keretäit andma kellele
попадя väljendeis чем попадя, чем ни попадя madalk. millega juhtub; бить чем попадя lööma, millega juhtub
поступить 323b Г сов. → несов. поступать
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
преступный 126 П (кр. ф. преступен, преступна, преступно, преступны) kuritegelik; преступные действия kuriteod, jur. kuritegelik tegevus, pol. kuritegelikud aktsioonid, преступное деяние jur. kuritegelik tegu, преступная небрежность jur. kuritegelik hooletus, преступный мир kurjategijate ~ roimarite maailm, allmaailm
прогреметь 236 Г сов.
‣ kärgatama, kõmatama, müristama (kõnek. ka ülek.); прогремел выстрел kärgatas lask, прогремел гром müristas, kärgatas kõu;
‣ чем kolistama, kõlistama; прогреметь ключами võtmeid kõlistama;
‣ (suure) mürina ~ kolinaga läbi ~ mööda sõitma;
‣ ülek. kuulsaks saama, kuulsuses kõlama; его имя прогремело на весь мир ta nimi kõlas kogu maailmas;
‣ (teatud aeg v. ajani) müristama; vrd. греметь
‣ kärgatama, kõmatama, müristama (kõnek. ka ülek.); прогремел выстрел kärgatas lask, прогремел гром müristas, kärgatas kõu;
‣ чем kolistama, kõlistama; прогреметь ключами võtmeid kõlistama;
‣ (suure) mürina ~ kolinaga läbi ~ mööda sõitma;
‣ ülek. kuulsaks saama, kuulsuses kõlama; его имя прогремело на весь мир ta nimi kõlas kogu maailmas;
‣ (teatud aeg v. ajani) müristama; vrd. греметь
производить 313a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов.
‣ сов. произвести;
‣ кого-что, от кого-чего tuletama;
◊ свет ~ мир не производил кого kõnek. enne pole sellist nähtud ~ kuuldud (näit. petise, logardi kohta)
‣ сов. произвести;
‣ кого-что, от кого-чего tuletama;
◊ свет ~ мир не производил кого kõnek. enne pole sellist nähtud ~ kuuldud (näit. petise, logardi kohta)
пролежать Г сов. → несов. пролёживать
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
‣ 180 (mõnda aega) lamama ~ pikutama; пролежать до обеда в постели lõunani voodis olema;
‣ 180 (без 1 и 2 л.) (teatud aeg) vedelema, (teatud ajani) seisma jääma; письмо долго пролежало на почте kiri seisis kaua postkontoris;
‣ 181 что kõnek. ära lamama, lamamisest valusaks ~ lohku ~ auku jääma; я пролежал себе бок olen külje ära lamanud, külg on lamamisest valus, ты все диваны пролежал kõik diivanid oled lohku lesinud;
‣ 180 (без несов.) kõnek. (teatud aeg v. ajani) haigevoodis ~ haigena maas olema; он пролежал неделю в жару ta oli nädal aega palavikuga maas
прочный 126 П (кр. ф. прочен, прочна, прочно, прочны и прочны)
‣ tugev, kõva, vastupidav; прочный мост tugev ~ vastupidav sild, прочный шов tugev õmblus, прочная ткань tugev ~ kõva riie;
‣ ülek. kindel, kestev, püsiv; прочный мир kindel rahu, прочные знания kindlad teadmised, прочное счастье kestev ~ püsiv õnn, прочная семья tugev ~ püsiv perekond, прочное основание püsiv alus
‣ tugev, kõva, vastupidav; прочный мост tugev ~ vastupidav sild, прочный шов tugev õmblus, прочная ткань tugev ~ kõva riie;
‣ ülek. kindel, kestev, püsiv; прочный мир kindel rahu, прочные знания kindlad teadmised, прочное счастье kestev ~ püsiv õnn, прочная семья tugev ~ püsiv perekond, прочное основание püsiv alus
развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
размотать I 165a Г сов. → несов. разматывать I что lahti kerima ~ harutama (madalk. ka ülek.); размотать верёвку nööri lahti harutama, размотать бинт sidet lahti harutama, он это дело размотает küll ta selle loo lahti harutab
распростереться 243 Г сов. → несов. распростираться liter.
‣ täies pikkuses maha heitma ~ kukkuma; sirulema, sirevil ~ väljasirutatult lamama; распростереться на земле siruli ~ täies pikkuses maas olema;
‣ laiuma, laotuma, ulatuma; во все стороны распростёрлась степь ümberringi laius stepp;
‣ ülek. на кого-что laienema, levima; распростереться на весь мир üle kogu maailma levima
‣ täies pikkuses maha heitma ~ kukkuma; sirulema, sirevil ~ väljasirutatult lamama; распростереться на земле siruli ~ täies pikkuses maas olema;
‣ laiuma, laotuma, ulatuma; во все стороны распростёрлась степь ümberringi laius stepp;
‣ ülek. на кого-что laienema, levima; распростереться на весь мир üle kogu maailma levima
растительный 126 П
‣ taim-, taime-, taimne; растительный покров taimkate, растительный орнамент kunst taimornament, растительная пища taimetoit, растительный клей taimeliim, растительный жир taimerasv, растительное масло taimeõli, растительное вещество taimne aine, растительный мир taimeriik, taimestik, растительный слой mullakiht, растительная тля lehetäi;
‣ kasvu-; растительный процесс kasvuprotsess, растительная сила kasvujõud, растительная жизнь ülek. vegeteeriv elu, päevast päeva olelemine, растительна земля kasvumuld
‣ taim-, taime-, taimne; растительный покров taimkate, растительный орнамент kunst taimornament, растительная пища taimetoit, растительный клей taimeliim, растительный жир taimerasv, растительное масло taimeõli, растительное вещество taimne aine, растительный мир taimeriik, taimestik, растительный слой mullakiht, растительная тля lehetäi;
‣ kasvu-; растительный процесс kasvuprotsess, растительная сила kasvujõud, растительная жизнь ülek. vegeteeriv elu, päevast päeva olelemine, растительна земля kasvumuld
растопиться II 323 Г сов. → несов. растапливаться II ära ~ üles sulama; жир растопился rasv on üles sulanud
речной 120 П jõe(-), jõeline; речная вода jõevesi, речное судно jõelaev, речная рыба jõekala, речной вокзал jõevaksal, речной порт jõesadam, речной транспорт jõetransport, jõevedu, jõeveondus, речное пароходство jõelaevandus, речной флот jõelaevastik, речной трамвай jõetramm, речное плавание jõesõit, речное рыболовство jõepüük, речные перевозки jõeveod, речная сеть jõgede võrk, речная система jõestik, речная форма рельефа jõeline pinnavorm, речной окунь zool. harilik ahven (Perca fluviatilis), речной рак zool. jõevähk (Astacus astacus), речной бобр zool. euroopa kobras (Castor fiber), речная выдра zool. saarmas (Lutra lutra)
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
руководитель 10 С м. од. juht, juhataja, ohjur, juhendaja; художественный руководитель kunstiline juht, руководитель восстания ülestõusu juht, руководитель правительства valitsuse juht, военный руководитель sõjandusõpetaja, sõjalise ala juhataja, классный руководитель klassijuhataja, научный руководитель teaduslik juhendaja, руководитель драмкружка näiteringi juhendaja, руководитель игр mängujuht
рыбий 130 П
‣ kala(-) (ka ülek.); рыбий хвост kala saba, рыбий жир kalarasv, kalamaksaõli, рыбий клей kalaliim, рыбья кровь ülek. kalaveri;
‣ ülek. kõnek. kalaverega, külm, kiretu, ilmetu; рыбья натура kalaverega ~ külm ~ kiretu natuur ~ loomus, рыбьи глаза kalasilmad, ilmetud ~ värvita silmad;
◊ на рыбьем меху kõnek. humor. vilets ~ viledaks kulunud ihuvari
‣ kala(-) (ka ülek.); рыбий хвост kala saba, рыбий жир kalarasv, kalamaksaõli, рыбий клей kalaliim, рыбья кровь ülek. kalaveri;
‣ ülek. kõnek. kalaverega, külm, kiretu, ilmetu; рыбья натура kalaverega ~ külm ~ kiretu natuur ~ loomus, рыбьи глаза kalasilmad, ilmetud ~ värvita silmad;
◊ на рыбьем меху kõnek. humor. vilets ~ viledaks kulunud ihuvari
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сбросить 273a Г сов. → несов. сбрасывать
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
‣ кого-что alla ~ maha ~ kokku viskama; что (hulgakaupa) alla ~ maha ~ kokku pilduma ~ loopima; kõnek. pealt ~ kõrvale ~ ära ~ endalt heitma, seljast ~ jalast viskama; ülek. lahti saama; сбросить с машины мешки autolt kotte (maha) laadima, сбросить ношу с плеч kandamit seljast maha viskama, сбросить на парашюте langevarjuga alla laskma ~ heitma, сбросить в воду vette laskma, сбросить буй mer. poid sisse viskama ~ laskma, сбросить одеяло tekki pealt viskama ~ ära ajama, сбросить с себя шубу kasukat seljast viskama, сбросить кожу kesta heitma ~ vahetama, сбросить рога sarvi vahetama, сбросить лень ülek. laiskusest lahti saama;
‣ ülek. что kukutama, (ära) heitma; сбросить самодержавие isevalitsust kukutama, сбросить иго рабства eneselt orjaiket heitma;
‣ что vähendama, maha võtma, alandama; lähtestama, algseisu taastama; info nullima, nullseisu viima; сбросить скорость kiirust vähendama, сбросить цену hinda alandama, hinnast alla jätma, сбросить вес kaalus maha võtma;
‣ что summat arvelaualt kustutama ~ ära lööma; сбросить косточки на счётах arvelauanuppe tagasi lööma ~ lükkima;
‣ что на что ära andma ~ viskama (kaardimängus);
‣ что (vett) ära juhtima;
◊ сбросить ~ сбрасывать с плеч что kaelast ära saama; сбросить ~ сбрасывать со счетов ~ счёта кого-что kõnek. arvelt maha kandma; сбросить жир(ок) kõnek. rasva ~ rasvu maha võtma; сбросить ~ сбрасывать маску oma õiget nägu näitama, maski kõrvale heitma
сегодняшний 121 П
‣ tänane; tänapäeva(-), tänapäevane, nüüdis-; сегодняшний день tänane päev, сегодняшняя газета tänane ajaleht, сегодняшние условия tänapäevaolud, nüüdisolud, сегодняшний мир tänane ~ tänapäevane maailm, nüüdismaailm;
‣ П → С сегодняшнее с. неод. tänane päev, tänapäev; говорить о сегодняшнем tänasest päevast ~ tänapäevast rääkima;
◊ жить сегодняшним днём tänasele päevale elama
‣ tänane; tänapäeva(-), tänapäevane, nüüdis-; сегодняшний день tänane päev, сегодняшняя газета tänane ajaleht, сегодняшние условия tänapäevaolud, nüüdisolud, сегодняшний мир tänane ~ tänapäevane maailm, nüüdismaailm;
‣ П → С сегодняшнее с. неод. tänane päev, tänapäev; говорить о сегодняшнем tänasest päevast ~ tänapäevast rääkima;
◊ жить сегодняшним днём tänasele päevale elama
