[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 249 artiklit, väljastan 200
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
вверху Н ülal; ülaäärel; вверху над головой ülal pea kohal
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
виться 326 (прош. вр. вился, вилась, вилось и вилось, вились и вились) Г несов.
‣ väänlema, väänduma; хмель вьётся по яблоне humal väändub ümber õunapuu, змея вилась у его ног madu väänles ta jalge ees;
‣ keerlema, tiirutama, tiirlema (ka ülek.); орёл вьётся в небе kotkas tiirleb ~ tiirutab taeva all, пчёлы вились над головой mesilased keerlesid ~ tiirlesid pea kohal, комары вьются над головой sääsed suruvad pea kohal, парни вьются около неё poisid keerlevad tema ümber;
‣ looklema; дорога вьётся в гору tee lookleb mäkke;
‣ lehvima (lipu kohta);
‣ käharduma; у него волосы вьются от природы tal on loomulikud lokid;
‣ страд. к вить
‣ väänlema, väänduma; хмель вьётся по яблоне humal väändub ümber õunapuu, змея вилась у его ног madu väänles ta jalge ees;
‣ keerlema, tiirutama, tiirlema (ka ülek.); орёл вьётся в небе kotkas tiirleb ~ tiirutab taeva all, пчёлы вились над головой mesilased keerlesid ~ tiirlesid pea kohal, комары вьются над головой sääsed suruvad pea kohal, парни вьются около неё poisid keerlevad tema ümber;
‣ looklema; дорога вьётся в гору tee lookleb mäkke;
‣ lehvima (lipu kohta);
‣ käharduma; у него волосы вьются от природы tal on loomulikud lokid;
‣ страд. к вить
вихрь 10 С м. неод. tuulekeeris, keeris (ka ülek.); tuulispask, tuulispea; пыльный вихрь tolmukeeris, снежный вихрь lumekeeris, в вихре танца tantsukeerises, в вихре войны sõjakeerises, вихрь мыслей mõtete virvarr, вихри враждебные веют над нами vaenluse tormid meist tuiskavad üle
властвовать 171b Г несов. кем-чем, над кем-чем, без доп. valitsema keda-mida, kelle-mille üle; начать властвовать valitsema asuma, властвовать собой ennast valitsema
власть 91 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
‣ (без мн. ч.) võim (ka jur.); законодательная власть seadusandlik võim, исполнительная власть täidesaatev võim, верховная власть kõrgeim võim, предел власти võimupiirid, превышение власти võimupiiride ületamine, вопрос о власти võimuküsimus, приход к власти võimuletulek, злоупотребление властью võimu kuritarvitamine, находящийся у власти võimulolija, быть ~ находиться ~ стоять у власти võimul olema, valitsema, захватить власть võimu haarama, облекать властью кого võimu kelle kätesse andma;
‣ (без мн. ч.) võim, võimus; власть золота kulla võim;
‣ власти мн. ч. võimud, võimuorganid; местные власти kohalik võim, kohalikud võimuorganid, военные власти sõjaväevõim(ud);
◊ ваша власть kõnek. teie teha; (это) не в моей власти see ei seisa ~ ei ole minu võimuses; терять ~ потерять власть над собой enesevalitsust kaotama
возвышаться 169 Г несов.
‣ kõrguma; скалы возвышаются над морем kaljud kõrguvad mere kohal;
‣ сов. возвыситься tõusma, (esile) kerkima, kõrgenema; он возвышается в моём мнении minu arvamus temast tõuseb, певцы не возвышались над уровнем посредственности lauljad ei ületanud keskmist ~ keskpärast taset, голос его возвышается в редких случаях harva kõrgendab ta häält;
‣ страд. к возвышать
‣ kõrguma; скалы возвышаются над морем kaljud kõrguvad mere kohal;
‣ сов. возвыситься tõusma, (esile) kerkima, kõrgenema; он возвышается в моём мнении minu arvamus temast tõuseb, певцы не возвышались над уровнем посредственности lauljad ei ületanud keskmist ~ keskpärast taset, голос его возвышается в редких случаях harva kõrgendab ta häält;
‣ страд. к возвышать
возноситься 319 Г несов. → сов. вознестись
‣ liter. (ülespoole) tõusma ~ kerkima; над чем kõrguma mille kohal; вопли возносятся до небес nutt ~ kaebekisa tõuseb taevani, кремль возносится над городом kreml kõrgub linna kohal;
‣ ülek. kõnek. tähtis ~ kõrk olema; ты не очень возносись sa ära ole nii tähtis, ära oma nina nii püsti aja;
‣ страд. к возносить
‣ liter. (ülespoole) tõusma ~ kerkima; над чем kõrguma mille kohal; вопли возносятся до небес nutt ~ kaebekisa tõuseb taevani, кремль возносится над городом kreml kõrgub linna kohal;
‣ ülek. kõnek. tähtis ~ kõrk olema; ты не очень возносись sa ära ole nii tähtis, ära oma nina nii püsti aja;
‣ страд. к возносить
возобладать 165b Г сов. над кем-чем liter. võitma, peale jääma; чувство долга возобладало над страхом kohusetunne võitis hirmu, возобладало его мнение tema arvamus jäi peale
восторжествовать 172b Г сов. над кем-чем liter. võidutsema, võitu pühitsema, triumfeerima; võidule pääsema, võitu saavutama; восторжествовать над врагом vaenlase üle võitu saavutama, истина восторжествовала tõde pääses võidule
вырастить 296*a Г сов. → несов. выращивать кого-что (üles) kasvatama; мать вырастила троих детей ema kasvatas kolm last üles, колхозники вырастили высокий урожай kolhoosnikud saavutasid ~ said suure saagi, надо вырастить хорошие кадры tuleb kasvatada hea kaader; vrd. растить
выситься 273 Г несов. над чем, без доп. kõrguma, kõrgusse tõusma; над берегом высится скала kalda kohal kõrgub kalju
выслать 196*a Г сов. → несов. высылать кого-что, кому, куда (välja, vastu, ära, teele, järele) saatma; надо ему выслать посылку vaja talle pakk (teele) saata, выслать наложенным платежом lunaga saatma, выслать за пределы страны maalt välja saatma, за ним выслали машину на станцию talle saadeti auto jaama vastu
высота 53 С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) kõrgus; высота дома maja kõrgus, высота над уровнем моря kõrgus merepinnast, высота полёта lennukõrgus, высотой в три метра kolm meetrit kõrge, kolme meetri kõrgune, смотреть в высоту kõrgusse vaatama, набрать высоту kõrgust võtma (lennul), прыжки в высоту sport kõrgushüpe, взять высоту (1) sport kõrgust ületama, (2) sõj. kõrgendikku vallutama;
‣ kõrgendik;
◊ быть ~ оказаться на высоте oma ülesannete kõrgusel seisma, tasemel olema; с высоты своего величия iroon. ülalt alla, armulikult; с высоты птичьего полёта linnulennult
‣ (обычно без мн. ч.) kõrgus; высота дома maja kõrgus, высота над уровнем моря kõrgus merepinnast, высота полёта lennukõrgus, высотой в три метра kolm meetrit kõrge, kolme meetri kõrgune, смотреть в высоту kõrgusse vaatama, набрать высоту kõrgust võtma (lennul), прыжки в высоту sport kõrgushüpe, взять высоту (1) sport kõrgust ületama, (2) sõj. kõrgendikku vallutama;
‣ kõrgendik;
◊ быть ~ оказаться на высоте oma ülesannete kõrgusel seisma, tasemel olema; с высоты своего величия iroon. ülalt alla, armulikult; с высоты птичьего полёта linnulennult
вытопить I 323*a Г сов. → несов. вытапливать что (ära, soojaks) kütma; надо вытопить печь ahi tahab kütta, vaja ahi ära kütta, вытопить баню sauna kütma; vrd. топить I
голосить 297 Г несов.
‣ 297b по кому, над кем, без доп. itkema;
‣ что, без доп. kõnek. ulguma, kisama, töinama
‣ 297b по кому, над кем, без доп. itkema;
‣ что, без доп. kõnek. ulguma, kisama, töinama
господствовать 171b Г несов. без доп., над кем-чем valitsema keda-mida, ülek. ka domineerima kelle-mille üle; господствовать на морях meresid valitsema, господствовать над другими teisi valitsema, господствует убеждение, что... valitseb veendumus, et...
греть 247 Г несов. кого-что, на чём, без доп. soojendama, soojaks tegema, sooja andma; солнце греет päike soojendab ~ annab sooja, шуба хорошо греет kasukas on hästi soe, греть руки на костре ~ над костром lõkke kohal käsi soojendama;
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
◊ греть ~ нагреть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama
добро I 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
‣ hea, headus; добро и зло hea ja kuri, желаю вам только добра soovin teile ainult head, делать добро кому head tegema, из этого добра не выйдет sellest ei tule head (nahka);
‣ kõnek. vara(ndus), hüvis; народное добро rahvavara, такого добра нам не надо madalk. sellist rämpsu pole meil vaja;
◊ не к добру ei see head tähenda; нет худа без добра vanas. ei ole halba ilma heata; поминать ~ помянуть добром кого kõnek. hea sõnaga meenutama keda; от добра добра не ищут kõnekäänd ei maksa hea otsast paremat otsima minna
доминировать 171b Г несов.
‣ domineerima, üle ~ ülekaalus olema, valitsema; тогда доминировал другой репертуар siis oli ülekaalus teistsugune repertuaar;
‣ над чем kõrguma; гора доминирует над городом linna kohal kõrgub ~ linna üle domineerib mägi
‣ domineerima, üle ~ ülekaalus olema, valitsema; тогда доминировал другой репертуар siis oli ülekaalus teistsugune repertuaar;
‣ над чем kõrguma; гора доминирует над городом linna kohal kõrgub ~ linna üle domineerib mägi
дрожать 180 Г несов.
‣ от чего, без доп. värisema, vappuma, võbisema, lõdisema, värelema; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, дрожать всем телом kogu kehast värisema, голос дрожит hääl väriseb, дрожмя дрожать madalk. nagu haavaleht värisema, üle keha värisema, свет дрожит на стене valgus väreleb seinal;
‣ за кого-что, над кем-чем, перед кем-чем ülek. värisema; дрожать за свою шкуру madalk. oma naha pärast värisema, дрожать над детьми laste pärast värisema;
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema; дрожать над (каждой) копейкой kõnek. halv. iga kopikat ~ penni näpu vahel veeretama, kopikakoi olema
‣ от чего, без доп. värisema, vappuma, võbisema, lõdisema, värelema; дрожать от холода külmast värisema ~ lõdisema, дрожать всем телом kogu kehast värisema, голос дрожит hääl väriseb, дрожмя дрожать madalk. nagu haavaleht värisema, üle keha värisema, свет дрожит на стене valgus väreleb seinal;
‣ за кого-что, над кем-чем, перед кем-чем ülek. värisema; дрожать за свою шкуру madalk. oma naha pärast värisema, дрожать над детьми laste pärast värisema;
◊ дрожать как осиновый лист kõnek. nagu haavaleht värisema; дрожать над (каждой) копейкой kõnek. halv. iga kopikat ~ penni näpu vahel veeretama, kopikakoi olema
думать 164a Г несов. о ком-чём, над чем, что, без доп. kelle-mille peale, kellest-millest, kellele-millele mõtlema; arvama; с инф. kavatsema; думать о брате vennale ~ vennast mõtlema, не долго думая kõnek. pikalt mõtlemata, kõhklemata, я думаю, что он не прав arvan, et ta eksib, как вы думаете? mida te arvate? mis te arvate? я думаю завтра окончить работу kavatsen töö homme lõpetada, и думать не смей ära kohe loodagi, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. arvata võib, muidugi, нечего было и думать polnud mõtet unistadagi millest, ei saanud mõeldagi millele
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
забирать Г несов. → сов. забрать
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
‣ 169a кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma ~ haarama, (kaasa, ära) viima ~ kiskuma; забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma ~ ostma, забирать вперёд van. võlgu võtma, забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma ~ arreteerima, забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, забирать власть võimu haarama, забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi ~ liiga tegema;
‣ 169b (kõrvale) kalduma ~ pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;
‣ 169a что, чем tarastama; kinni lööma;
‣ 169a что, во что sisse toppima, peitma; забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;
‣ 169a что sisse võtma ~ õmblema; забирать ширину kitsamaks tegema;
◊ забирать ~ забрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; забирать ~ забрать в (свои) руки что enda kätte haarama mida, käppa peale panema millele; забирать ~ забрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle; забирать ~ забрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust ~ uhkust riivama; забирать ~ забрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema
завеса 51 С ж. неод. kate, eesriie, loor, kardin (sõj. ka allveelaevade rivistusena); sõj. aj. kattesalk; покрыто ~ задёрнуто ~ скрыто завесой eesriidega varjatud ~ kaetud (ka ülek.), дымовая завеса sõj. suits(u)kate, завеса тумана uduloor, воздушная завеса õhkkardin, водяная завеса vesikardin, veekardin;
◊ завеса ~ пелена упала ~ спала с глаз silmilt on kate langenud, silmad on avanenud ~ lahti läinud; приподнимать ~ приподнять ~ приоткрывать ~ приоткрыть ~ поднять завесу над чем millelt katet kergitama, silmi avama
◊ завеса ~ пелена упала ~ спала с глаз silmilt on kate langenud, silmad on avanenud ~ lahti läinud; приподнимать ~ приподнять ~ приоткрывать ~ приоткрыть ~ поднять завесу над чем millelt katet kergitama, silmi avama
зависать 165b Г несов. → сов. зависнуть (paigal) rippuma, ripnema, kõlkuma; ветви ивы зависали над рекой paju oksad rippusid jõe kohal, самолёт зависал в воздухе lennuk rippus õhus
задуматься 164 Г сов. → несов. задумываться о чём, без доп. mõttesse jääma ~ vajuma, mõtlikuks jääma; над чем järele mõtlema hakkama; задуматься над своей участью oma saatuse ~ elu üle järele mõtlema hakkama
зажужжать 180 Г сов. sumisema ~ pirisema ~ pinisema ~ vihisema hakkama; пчёлы зажужжали mesilased hakkasid sumisema, толпа зажужжала rahvahulk hakkas sumisema, комары зажужжали над ухом sääsed hakkasid kõrva ääres pinisema, пули зажужжали над головой kuulid hakkasid pea kohal vihisema
заклубиться 302 Г сов. tupruma, pilvedena tõusma; дым заклубился над долиной suitsupilvi tõusis oru kohale
закрутить II Г сов.
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
закручиниться 269 Г сов. без доп., над чем folkl. kurvastama ~ nukrutsema hakkama mille üle, kurvaks ~ nukraks jääma mille peale
замечтаться 165 Г сов. о чём unistusse vajuma, unelema ~ unistama hakkama; mõtisklema ~ mõtteid mõlgutama hakkama; она замечталась о будущем ta unistas tulevikust, я замечтался над романом jäin romaani juurde unistama ~ unelema
засыпать 189 Г сов. → несов. засыпать II
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
зубоскалить 269b Г несов. над кем-чем, без доп. madalk. irvitama, nalja viskama kelle üle, lõõpima; pilkama, naeruvääristama keda; полно зубоскалить aitab lõõpimisest, vait lõõpimast
и I нескл. С
‣ с. täht и (i, j); строчное и väike и, восьмеричное и и-tähe endisaegne nimetus, десятеричное и endisaegse vene i-tähe nimetus;
‣ м. täishäälik и; безударный и rõhutu и;
◊ ставить точки над и i-le punkti (peale) panema
‣ с. täht и (i, j); строчное и väike и, восьмеричное и и-tähe endisaegne nimetus, десятеричное и endisaegse vene i-tähe nimetus;
‣ м. täishäälik и; безударный и rõhutu и;
◊ ставить точки над и i-le punkti (peale) panema
издевательство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) над кем-чем kelle mõnitamine, pilkamine, nöökimine, tögamine, narri(ta)mine, kelle-mille üle irvitamine; kelle piinamine;
‣ nööge, pilge, mõnitus, irv
‣ (без мн. ч.) над кем-чем kelle mõnitamine, pilkamine, nöökimine, tögamine, narri(ta)mine, kelle-mille üle irvitamine; kelle piinamine;
‣ nööge, pilge, mõnitus, irv
издеваться 169 Г несов. над кем-чем mõnitama, nöökima, tögama, pilkama, narri(ta)ma keda-mida, irvitama kelle-mille üle; piinama keda
измывательство 94 С с. неод. kõnek. mõnitus, pilge; над кем-чем kelle mõnitamine, pilkamine, nöökimine, kelle üle irvitamine
измываться 169 Г несов. над кем-чем, без доп. kõnek. mõnitama, pilkama, nöökima keda, irvitama kelle-mille üle
иметь 229b Г несов. кого-что olema kellel-millel, evima, omama; он имеет на это право tal on selleks õigus, надо иметь терпение peab olema kannatust, он имеет большой опыт tal on suured kogemused, это имеет важное значение sel on suur tähtsus, see on väga tähtis, я против него ничего не имею mul pole tema vastu midagi, он имел смелость заявить, что... tal oli julgust ~ südant öelda, et..., иметь хорошую репутацию heas kuulsuses ~ hea mainega olema, иметь успех edukas olema, kellel edu olema, иметь целью sihiks olema, он имел всё под рукой ~ под руками tal oli kõik käepärast ~ käe-jala juures, он не имеет понятия об этом tal pole sellest aimu(gi), я имею на него влияние mul on tema üle mõjuvõimu, честь имею доложить mul on au teatada, иметь разрыв mat. katkema, иметь место toimuma, mat. kehtima, иметь запах lõhnama, иметь намерения kavatsema;
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
◊ иметь в виду кого-что silmas pidama (näit. mingit asjaolu), (siinjuures) mõtlema, arvesse võtma keda-mida; иметь виды на кого-что arvestama kellega-millega, pretendeerima, hammast ihuma kellele-millele, kelle-mille peale; иметь голову на плечах kõnek. pead ~ nuppu olema kellel; иметь дело с кем-чем tegemist tegema kellega-millega; иметь зуб против кого kõnek. vimma ~ viha kandma kelle peale; иметь сердце на кого kõnek. okast südames kandma kelle vastu, vimma kandma kelle peale
иронизировать 171b Г несов. над кем-чем, без доп. pilkama, pilama keda-mida, ironiseerima kelle-mille üle
как I Н
‣ kuidas; как он это сделал? kuidas ta seda tegi? как ваши дела? kuidas käsi käib? kuidas teil läheb? вот как это надо делать nii tuleb teha, nii peab seda tegema, как кому kuidas keegi, kuidas kellel(e)gi;
‣ в функции союзн. сл. nagu, (niipea) kui; я сделаю, как ты мне сказал ma teen nii, nagu sa ütlesid;
‣ kui; как здесь хорошо kui hea siin on, как я рад olen ülimalt rõõmus, как скоро? millal?
‣ kõnek. kuidagi; нельзя ли как подешевле kas ei saa kuidagi odavamalt;
◊ как бы то ни было olgu, kuidas on, igal juhul; как ни говори kõnek. räägi, mis sa räägid; как можно больше võimalikult palju; как нельзя лучше ülimalt hästi, nii et paremini ei saagi; как раз (вчера) just (eile); как раз kõnek. (täpselt) paras ~ parajad; как сказать kõnek. kuidas (seda) ütelda ~ öelda; это ещё как сказать see pole veel kindel, seda veel vaatame
‣ kuidas; как он это сделал? kuidas ta seda tegi? как ваши дела? kuidas käsi käib? kuidas teil läheb? вот как это надо делать nii tuleb teha, nii peab seda tegema, как кому kuidas keegi, kuidas kellel(e)gi;
‣ в функции союзн. сл. nagu, (niipea) kui; я сделаю, как ты мне сказал ma teen nii, nagu sa ütlesid;
‣ kui; как здесь хорошо kui hea siin on, как я рад olen ülimalt rõõmus, как скоро? millal?
‣ kõnek. kuidagi; нельзя ли как подешевле kas ei saa kuidagi odavamalt;
◊ как бы то ни было olgu, kuidas on, igal juhul; как ни говори kõnek. räägi, mis sa räägid; как можно больше võimalikult palju; как нельзя лучше ülimalt hästi, nii et paremini ei saagi; как раз (вчера) just (eile); как раз kõnek. (täpselt) paras ~ parajad; как сказать kõnek. kuidas (seda) ütelda ~ öelda; это ещё как сказать see pole veel kindel, seda veel vaatame
как-нибудь Н
‣ kuidagi, mingil viisil ~ moel, kuidagimoodi; надо как-нибудь помочь tuleb kuidagi aidata;
‣ kõnek. kuidas juhtub; он всё делает как-нибудь ta teeb kõik läbi häda ~ lohakalt;
‣ kõnek. millalgi, kunagi; зайдите ко мне как-нибудь на следующей неделе astuge minu poolt kunagi tuleval nädalal läbi
‣ kuidagi, mingil viisil ~ moel, kuidagimoodi; надо как-нибудь помочь tuleb kuidagi aidata;
‣ kõnek. kuidas juhtub; он всё делает как-нибудь ta teeb kõik läbi häda ~ lohakalt;
‣ kõnek. millalgi, kunagi; зайдите ко мне как-нибудь на следующей неделе astuge minu poolt kunagi tuleval nädalal läbi
капать Г несов.
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
кое-куда Н kuhugi, kuskile; мне надо ещё кое-куда сходить pean veel mõnele poole sisse põikama
колдовать 172b Г несов.
‣ folkl. nõiduma, sortsima;
‣ над кем-чем, без доп. ülek. kõnek. nalj. võluma, nõiduma
‣ folkl. nõiduma, sortsima;
‣ над кем-чем, без доп. ülek. kõnek. nalj. võluma, nõiduma
командовать 171b Г несов.
‣ käsklema, käsutama, käsklusi ~ käsku ~ komandot andma; командовать «Огонь!» tulekäsklust andma, «Tuld!» hüüdma;
‣ кем-чем sõj. juhtima, komandör olema; kõnek. кем-чем, над кем-чем, без доп. kamandama; командовать полком polku ~ rügementi juhtima, polgukomandör ~ rügemendiülem olema, командовать парадом paraadi juhatama, не давай собой командовать ära lase ennast kamandada; vrd. скомандовать
‣ käsklema, käsutama, käsklusi ~ käsku ~ komandot andma; командовать «Огонь!» tulekäsklust andma, «Tuld!» hüüdma;
‣ кем-чем sõj. juhtima, komandör olema; kõnek. кем-чем, над кем-чем, без доп. kamandama; командовать полком polku ~ rügementi juhtima, polgukomandör ~ rügemendiülem olema, командовать парадом paraadi juhatama, не давай собой командовать ära lase ennast kamandada; vrd. скомандовать
контроль 10 С м. неод.
‣ kontroll, kontrollimine; народный контроль rahvakontroll, контроль за качеством ~ качества kvaliteedikontroll, контроль над производством tootmiskontroll, взять под контроль kontrolli alla võtma, держать под контролем kontrollima, kontrolli all hoidma, выйти из-под контроля kontrollile mitte alluma, отдел технического контроля (ОТК) tehnilise kontrolli ~ tehnokontrolli osakond (TKO), это не поддаётся контролю see pole kontrollitav;
‣ kõnek. kontrollija(d), kontrolör(id), kontroll (kõnek.); у входа стоит контроль sissepääsu juures seisab kontrolör ~ on kontroll
‣ kontroll, kontrollimine; народный контроль rahvakontroll, контроль за качеством ~ качества kvaliteedikontroll, контроль над производством tootmiskontroll, взять под контроль kontrolli alla võtma, держать под контролем kontrollima, kontrolli all hoidma, выйти из-под контроля kontrollile mitte alluma, отдел технического контроля (ОТК) tehnilise kontrolli ~ tehnokontrolli osakond (TKO), это не поддаётся контролю see pole kontrollitav;
‣ kõnek. kontrollija(d), kontrolör(id), kontroll (kõnek.); у входа стоит контроль sissepääsu juures seisab kontrolör ~ on kontroll
копаться 164 Г несов.
‣ в чём, без доп. kaevama, sobrima, sobrama, siblima, tuhnima, tuustima, sorima, urgitsema (ka ülek.); копаться в сумке kotis sobrama, курица копалась в пыли kana siblis tolmus, копаться в книгах raamatutes tuhnima, копаться в душе hinges sorima;
‣ с чем, над чем, без доп. kõnek. mille kallal pusima, kohmitsema, kohmerdama; что вы тут копаетесь? mis te siin kohmerdate?
‣ страд. к копать;
◊ копаться в грязном белье чьём kõnek. halv. kelle mustas pesus sorima
‣ в чём, без доп. kaevama, sobrima, sobrama, siblima, tuhnima, tuustima, sorima, urgitsema (ka ülek.); копаться в сумке kotis sobrama, курица копалась в пыли kana siblis tolmus, копаться в книгах raamatutes tuhnima, копаться в душе hinges sorima;
‣ с чем, над чем, без доп. kõnek. mille kallal pusima, kohmitsema, kohmerdama; что вы тут копаетесь? mis te siin kohmerdate?
‣ страд. к копать;
◊ копаться в грязном белье чьём kõnek. halv. kelle mustas pesus sorima
копейка 75 С ж. неод. kopikas; ülek. kõnek. raha; пять рублей с копейками viis rubla millegagi ~ kopikatega, купить на десять копеек kümne kopika eest ostma, марка в четыре копейки neljakopikane mark, жадность к копейке rahaahnus, сколотить копейку (head) kopikat koguma, kopikat kõrvale panema;
◊ копейка в копейку kõnek. kopika pealt; дрожать ~ трястись над (каждой) копейкой halv. kopikakoi olema; копейки нет за душой kõnek. pole kopikatki ~ pennigi hinge taga; перебиваться с гроша на копейку kõnek. peost suhu elama, kopikaid lugema; (пользы) ни на копейку kõnek. pole kopika eestki kasu; стать ~ влететь ~ вскочить в копейку кому kõnek. kellele ränka raha maksma minema; пропадать ~ пропасть ~ погибать ~ погибнуть ни за копейку kõnek. mõttetult ~ asja ees, teist taga hukkuma ~ otsa saama ~ raisku minema
◊ копейка в копейку kõnek. kopika pealt; дрожать ~ трястись над (каждой) копейкой halv. kopikakoi olema; копейки нет за душой kõnek. pole kopikatki ~ pennigi hinge taga; перебиваться с гроша на копейку kõnek. peost suhu elama, kopikaid lugema; (пользы) ни на копейку kõnek. pole kopika eestki kasu; стать ~ влететь ~ вскочить в копейку кому kõnek. kellele ränka raha maksma minema; пропадать ~ пропасть ~ погибать ~ погибнуть ни за копейку kõnek. mõttetult ~ asja ees, teist taga hukkuma ~ otsa saama ~ raisku minema
копошиться 287 Г несов.
‣ kihama, sagima, sebima; муравьи копошились в муравейнике sipelgad sagisid pesas, в душе копошилось сомнение hinges liigutas end ~ hinge vaevas kahtlus;
‣ над чем, без доп. kõnek. kohmitsema, kohmerdama, nokitsema, pusima
‣ kihama, sagima, sebima; муравьи копошились в муравейнике sipelgad sagisid pesas, в душе копошилось сомнение hinges liigutas end ~ hinge vaevas kahtlus;
‣ над чем, без доп. kõnek. kohmitsema, kohmerdama, nokitsema, pusima
коптеть II 234 Г несов. madalk. hallitama, kopitama, konutama; над чем pusima mille kallal; коптеть в провинции kolkas kopitama, коптеть над чертежами jooniste kallal pusima, joonistega jändama
корпеть 238 Г несов. над чем, без доп. kõnek. istuma mille kallal, vaeva nägema, pusima; корпеть над задачей ülesande kallal istuma
кощунство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) kirikl. pühaduseteotus, usumõnitus, pühaduserüvetus, blasfeemia;
‣ ülek. teotamine, irvitamine, mõnitamine; кощунство над чем mille teotamine, mille üle irvitamine
‣ (без мн. ч.) kirikl. pühaduseteotus, usumõnitus, pühaduserüvetus, blasfeemia;
‣ ülek. teotamine, irvitamine, mõnitamine; кощунство над чем mille teotamine, mille üle irvitamine
кощунствовать 171b Г несов. без доп., над чем pühadust teotama ~ rüvetama (ka ülek.), usku mõnitama; кощунствовать над смертью surma üle naerma ~ irvitama
круг 20 (род. п. ед. ч. круга и кругу, предл. п. в круге и в кругу) С м. неод.
‣ ring, sõõr, ringjoon, tiir; площадь круга mat. ringi pindala, вписанный круг mat. sissejoonestatud ring, siseringjoon, круг почёта auring, круг интересов huviring, круг деятельности tegevussfäär, большой круг кровообращения anat. suur vereringe, полярный круг polaarjoon, становиться в круг ringi võtma, двигаться по кругу ringjoont mööda liikuma, ringlema, бежать по кругу ringiratast jooksma, делать круги над чем mille kohal tiirutama, tiirlema, сделать ~ дать круг ringi tegema;
‣ rõngas; ketas; спасательный круг päästerõngas, круг колбасы vorstirõngas, круги под глазами mustad rõngad silm(ad)e all, точильный круг käi, teritusketas, шлифовальный круг lihvketas, -seib, наждачный круг smirgelketas, -käi, гончарный круг pottsepakeder;
‣ ring(kond), seltskond; в семейном кругу perekonnaringis, в своём кругу omade ~ omas ringis, omas seltskonnas, широкий круг знакомых suur tutvusringkond ~ tutvuskond, правящие круги valitsusringkond, valitsevad ringkonnad;
‣ aj. raada, ring (kasakate nõupidamine, rahvakoosolek);
◊ заколдованный круг nõiaring; порочный круг surnud ring, nõiaring, lad. ‘circulus vitiosus’; на круг kõnek. keskeltläbi, ligikaudu; спиться с кругу madalk. ennast põhja jooma
‣ ring, sõõr, ringjoon, tiir; площадь круга mat. ringi pindala, вписанный круг mat. sissejoonestatud ring, siseringjoon, круг почёта auring, круг интересов huviring, круг деятельности tegevussfäär, большой круг кровообращения anat. suur vereringe, полярный круг polaarjoon, становиться в круг ringi võtma, двигаться по кругу ringjoont mööda liikuma, ringlema, бежать по кругу ringiratast jooksma, делать круги над чем mille kohal tiirutama, tiirlema, сделать ~ дать круг ringi tegema;
‣ rõngas; ketas; спасательный круг päästerõngas, круг колбасы vorstirõngas, круги под глазами mustad rõngad silm(ad)e all, точильный круг käi, teritusketas, шлифовальный круг lihvketas, -seib, наждачный круг smirgelketas, -käi, гончарный круг pottsepakeder;
‣ ring(kond), seltskond; в семейном кругу perekonnaringis, в своём кругу omade ~ omas ringis, omas seltskonnas, широкий круг знакомых suur tutvusringkond ~ tutvuskond, правящие круги valitsusringkond, valitsevad ringkonnad;
‣ aj. raada, ring (kasakate nõupidamine, rahvakoosolek);
◊ заколдованный круг nõiaring; порочный круг surnud ring, nõiaring, lad. ‘circulus vitiosus’; на круг kõnek. keskeltläbi, ligikaudu; спиться с кругу madalk. ennast põhja jooma
кто 158 М kes; mõni; kõnek. keegi; кто это? kes see on? кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt ~ nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes ~ küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, кто как kuidas keegi, кто куда kuhu keegi, кто кого kes keda (võidab), кто да кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, кто слушал радио, кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema ~ on raskem kui kellelgi teisel;
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
куражиться 271 Г несов. madalk.
‣ kuraasitama, kuraasitsema, hooplema, kelkima, ärplema; vigurdama;
‣ над кем mõnitama keda
‣ kuraasitama, kuraasitsema, hooplema, kelkima, ärplema; vigurdama;
‣ над кем mõnitama keda
куриться 305 Г несов.
‣ põlema, hõõguma; сырой табак не курится niiske tubakas ei põle;
‣ (наст. вр. также 286) без доп., чем (õrnalt) suitsema, aurama, (suitsuna) tõusma ~ keerlema; костёр слабо курится lõke hingitseb, над рекой курится туман jõgi aurab, jõe kohal hõljub kerge udu, на дороге курилась пыль teel keerles tolm;
‣ страд. к курить
‣ põlema, hõõguma; сырой табак не курится niiske tubakas ei põle;
‣ (наст. вр. также 286) без доп., чем (õrnalt) suitsema, aurama, (suitsuna) tõusma ~ keerlema; костёр слабо курится lõke hingitseb, над рекой курится туман jõgi aurab, jõe kohal hõljub kerge udu, на дороге курилась пыль teel keerles tolm;
‣ страд. к курить
ломать 165a Г несов.
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek. käsi murdma, ломать язык ülek. keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek. perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek. vana korda lammutama, ломать традицию ülek. traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
ломаться 165 Г несов.
‣ katki ~ puruks minema, murduma, purunema (ka ülek.); ломаться под тяжестью чего raskusest murduma, ломались старые обычаи purunesid vanad tavad, у мальчика ломается голос poisil on häälemurre, ломающийся от слёз голос nutusegane hääl;
‣ kõnek. vigurdama, veiderdama, kometit tegema, janditama, edvistama, eputama;
‣ над кем madalk. irvitama kelle üle, mõnitama keda; vrd. сломаться
‣ katki ~ puruks minema, murduma, purunema (ka ülek.); ломаться под тяжестью чего raskusest murduma, ломались старые обычаи purunesid vanad tavad, у мальчика ломается голос poisil on häälemurre, ломающийся от слёз голос nutusegane hääl;
‣ kõnek. vigurdama, veiderdama, kometit tegema, janditama, edvistama, eputama;
‣ над кем madalk. irvitama kelle üle, mõnitama keda; vrd. сломаться
лучше II частица parem; пойдём лучше домой lähme parem koju, лучше подождём ootame parem, лучше не спрашивай parem ära küsi, ära parem küsigi, лучше не надо parem juba mitte
манипулировать 171b Г несов. чем, с чем, над чем, без доп. manipuleerima millega, käsitsema mida, manipulatsioone tegema (ka ülek.)
молчать 180 Г несов. о ком-чём, без доп. vaikima, vait ~ vakka olema; он дал клятву молчать ta andis vaikimisvande, ta tõotas vaikida, заставить молчать vaikima sundima (ka ülek.), молчать! vait (olla)! tasa! suu kinni! молчи ole ~ jää vait, об этом надо молчать sellest ei maksa ~ ei tohi rääkida, see tuleb maha vaikida
мудрить 285b Г несов. kõnek.
‣ targutama, targutlema;
‣ kavaldama, vigurdama, keerutama; не мудри, говори прямо ära keeruta, ütle otse välja;
‣ над кем van. pilkama keda, irvitama kelle üle; keda oma pilli järgi tantsima panema; vrd. смудрить
‣ targutama, targutlema;
‣ kavaldama, vigurdama, keerutama; не мудри, говори прямо ära keeruta, ütle otse välja;
‣ над кем van. pilkama keda, irvitama kelle üle; keda oma pilli järgi tantsima panema; vrd. смудрить
мучиться 271, наст. вр. также 164 Г несов.
‣ чем, от чего, без доп. piinlema, vaevlema; мучиться ревностью armukadeduses piinlema, мучиться зубами madalk. hambavalus vaevlema, мучиться животом madalk. kõhuvalu (all) kannatama, kõhuvalu käes vaevlema, мучиться сомнениями kahtluste küüsis vaevlema ~ olema, мучиться от зноя kuumuse käes vaevlema, kuumust raskesti taluma, мучиться догадками oletustega pead vaevama;
‣ над чем, с кем-чем vaeva nägema, hädas olema; мучиться с задачей ülesandega hädas olema, ülesande kallal pusima ~ vaeva nägema; vrd. измучиться
‣ чем, от чего, без доп. piinlema, vaevlema; мучиться ревностью armukadeduses piinlema, мучиться зубами madalk. hambavalus vaevlema, мучиться животом madalk. kõhuvalu (all) kannatama, kõhuvalu käes vaevlema, мучиться сомнениями kahtluste küüsis vaevlema ~ olema, мучиться от зноя kuumuse käes vaevlema, kuumust raskesti taluma, мучиться догадками oletustega pead vaevama;
‣ над чем, с кем-чем vaeva nägema, hädas olema; мучиться с задачей ülesandega hädas olema, ülesande kallal pusima ~ vaeva nägema; vrd. измучиться
нависать 165b Г несов. → сов. нависнуть на что, над кем-чем, без доп. rippuma, rippu jääma, rippus olema, kohal rippuma; ветви нависали на забор oksad rippusid üle aia
нагнуться 336 Г сов. → несов. нагибаться к кому-чему, над кем-чем, без доп. kummarduma, kallutuma, alla painduma; нагнуться к воде vee kohale kummarduma ~ painduma
над, надо предлог с твор. п.
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
‣ märkides isikut, eset, kohta, ruumi, mille kohal tegevus toimub kohal, kohale, üle, peale, -le; висеть над столом laua kohal rippuma, склониться над работой töö kohale kummarduma, занести шашку над головой mõõka pea kohale tõstma, надо мной minu kohal ~ kohale ~ üle, стоять над душой kellele millega hinge peale käima;
‣ märkides isikut, eset, nähtust, millele tegevus on suunatud kallal, juures, ääres, üle, pärast, -ga; трудиться над проектом projekti kallal töötama, ломать голову над задачей ülesande kallal pead murdma, плакать над письмом kirja lugedes nutma, скучать над книгой raamatu juures igavlema, стрелять над ухом kõrva juures ~ ääres paugutama, победа над врагом võit vaenlase üle, смеяться над самим собой iseenese üle naerma, дрожать над ребёнком lapse pärast värisema, опыты над растениями katsed taimedega, сделать над собой усилие oma jõudu kokku võtma, end sundima, жулики над жуликами kõnek. van. sulide sulid
над-, надо- приставка väljendab
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
‣ lisamist, suurendamist: juurde, külge, otsa, peale jt.; надклеить jätkuks juurde ~ otsa kleepima, надбавить juurde lisama, надшить otsa õmblema, jätkama, надстроить peale ehitama;
‣ osalist v. poolikut tegevust, poolelijätmist: -st, küljest, sisse jt.; надкусить tükki küljest hammustama, надрезать sisse lõikama, sisselõiget tegema, sälkama;
‣ (liitomadussõna osisena) pealolemist: -pealne, peal-; надземный maapealne, pealmaa-, надкостный luupealne
надзирать 165b Г несов. за кем-чем, над кем-чем, без доп. järele vaatama ~ valvama, jälgima; надзирать за детьми laste järele vaatama, надзирать за порядком korra järele valvama
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
надорваться 217 (прош. вр. надорвалось и надорвалось, надорвались и надорвались) Г сов. → несов. надрываться
‣ (veidi, teatava määrani) rebenema ~ kärisema; мешок сбоку надорвался kott on külje pealt kärisenud, koti õmblused on rebenenud;
‣ (без несов.) над чем, без доп. kõnek. end ära katkestama ~ venitama;
‣ (без несов.) ülek. murduma; она внутренне надорвалась ta on seesmiselt murdunud
‣ (veidi, teatava määrani) rebenema ~ kärisema; мешок сбоку надорвался kott on külje pealt kärisenud, koti õmblused on rebenenud;
‣ (без несов.) над чем, без доп. kõnek. end ära katkestama ~ venitama;
‣ (без несов.) ülek. murduma; она внутренне надорвалась ta on seesmiselt murdunud
надругаться 165 Г сов. над кем-чем teotama, mõnitama keda, rüvetama mida, irvitama kelle-mille üle; надругаться над чувствами tunnete üle irvitama, надругаться над могилой hauda rüvetama
надрываться 169 Г несов.
‣ сов. надорваться;
‣ над чем, от чего, без доп. ülek. kõigest jõust pingutama, end katkestama; надрываться на работе end tööga katkestama;
‣ madalk. (täiest kõrist) karjuma, lõugama;
‣ от чего ülek. piinlema, vaevlema;
◊ душа ~ сердце надрывается у кого kõnek. kelle süda on valust lõhkemas, kelle süda läheb valu pärast lõhki
‣ сов. надорваться;
‣ над чем, от чего, без доп. ülek. kõigest jõust pingutama, end katkestama; надрываться на работе end tööga katkestama;
‣ madalk. (täiest kõrist) karjuma, lõugama;
‣ от чего ülek. piinlema, vaevlema;
◊ душа ~ сердце надрывается у кого kõnek. kelle süda on valust lõhkemas, kelle süda läheb valu pärast lõhki
надсаживаться 168 Г несов. madalk.
‣ над чем, от чего, без доп. kõigest jõust pingutama, end katkestama;
‣ täiest kõrist karjuma
‣ над чем, от чего, без доп. kõigest jõust pingutama, end katkestama;
‣ täiest kõrist karjuma
надсматривать 168b Г несов. за кем-чем, над кем-чем kõnek. järele vaatama, valvama; надсматривать за всем в доме majapidamise eest hoolt kandma, kogu majapidamist juhtima
надсмеяться 260 Г сов. над кем-чем madalk. irvitama kelle-mille üle, pilkama, pilama, välja naerma keda-mida
наклониться 308 Г сов. → несов. наклоняться над кем-чем, к кому-чему, без доп. alla(poole) painduma, viltu ~ längu ~ kaldu vajuma, kummarduma kelle-mille kohale; столб наклонился вправо post on paremale viltu ~ küllakile ~ längu vajunud, ивы наклонились над водой pajud on vee kohale kummardunud
насилие 115 С с. неод. (без мн. ч.) vägivald(sus), vägivallavõim; применять насилие vägivalda tarvitama, чинить насилие vägivallatsema, vägivalda tarvitama, насилие над кем vägivalla tarvitamine kelle kallal, следы насилия на теле vägivalla jäljed kehal, совершать насилие над собой end vägisi ~ väevõimuga sundima
насмехаться 165 Г несов. над кем-чем, без доп. irvitama kelle-mille üle, pilkama, nöökama, tögama, pilama keda
насмешка 73 С ж. неод. pilge, irv, iroonia, pila, (solvav) nali, irvitus, pilkamine, irvitamine, tögamine, pilamine; насмешка судьбы saatuse pilge ~ iroonia, горькая насмешка kibe ~ kurb iroonia, язвительная насмешка õel nali, в насмешку pilkamisi, pilkeks, насмешкa над кем-чем kelle-mille üle irvitamine
насмешничать 168b Г несов. над кем-чем, без доп. kõnek. pilkama, ironiseerima, irvitama kelle-mille üle, tögama, nöökama, pilama, pilkealuseks tegema keda
насмеяться 260 Г сов.
‣ kõnek. küllalt naerma;
‣ над кем-чем irvitama kelle-mille üle, pilkama, (välja) naerma keda-mida
‣ kõnek. küllalt naerma;
‣ над кем-чем irvitama kelle-mille üle, pilkama, (välja) naerma keda-mida
натешиться 271 Г сов. kõnek.
‣ без доп., кем-чем isu täis lõbutsema, end küllalt lõbustama, (oma) meelt lahutama;
‣ над кем-чем küllalt naerma ~ irvitama kelle üle ~ mõnitama keda
‣ без доп., кем-чем isu täis lõbutsema, end küllalt lõbustama, (oma) meelt lahutama;
‣ над кем-чем küllalt naerma ~ irvitama kelle üle ~ mõnitama keda
нахохотаться 204 Г сов. над кем-чем, без доп. kõnek. palju ~ küllalt naerda lagistama, laginal naerda saama
начальство 94 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ juhtkond, ametivõimud; по распоряжению начальства juhtkonna korraldusel;
‣ kõnek. ülem, juhataja;
‣ juhtimine; принять начальство над кем-чем kelle-mille juhtimist üle võtma, быть под начальством у кого kelle alluvuses olema
‣ juhtkond, ametivõimud; по распоряжению начальства juhtkonna korraldusel;
‣ kõnek. ülem, juhataja;
‣ juhtimine; принять начальство над кем-чем kelle-mille juhtimist üle võtma, быть под начальством у кого kelle alluvuses olema
начальствовать 171b Г несов. над кем-чем, кем-чем, без доп. kõnek. (ülemana) juhtima, ülem ~ juhataja olema; начальствовать отрядом salka juhtima
невысоко, невысоко Н madalal; madalalt; предик. pole kõrge; солнце невысоко päike on madalal ~ pole kõrgel, невысоко пролетать над чем millest madalalt üle lendama, невысоко оценить madalalt hindama
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
обелиск 18 С м. неод. obelisk; гранитный обелиск graniitobelisk, обелиск на могиле героя ~ над могилой героя obelisk kangelaskalmul
одержать 183a Г сов. → несов. одерживать väljendeis одержать победу над кем-чем võitma keda-mida, võitu saavutama kelle-mille üle, одержать верх над кем-чем peale jääma kellele-millele, võitu saama kellest-millest
открыто Н
‣ avalikult, otsekoheselt, varjamatult, avameelselt, lausa, suisa; открыто издеваться над кем-чем avalikult ~ varjamatult ~ lausa irvitama kelle-mille üle, pilkama ~ mõnitama keda-mida;
‣ предик. on avatud ~ lahti; заходите, открыто! astuge sisse, uks on lahti
‣ avalikult, otsekoheselt, varjamatult, avameelselt, lausa, suisa; открыто издеваться над кем-чем avalikult ~ varjamatult ~ lausa irvitama kelle-mille üle, pilkama ~ mõnitama keda-mida;
‣ предик. on avatud ~ lahti; заходите, открыто! astuge sisse, uks on lahti
парок 24 С м. неод. (без мн. ч.) dem.
‣ kerge aur, udu(vine); лёгкий парок над озером uduvine ~ uduloor järve kohal;
‣ leil; поддать парку leili viskama
‣ kerge aur, udu(vine); лёгкий парок над озером uduvine ~ uduloor järve kohal;
‣ leil; поддать парку leili viskama
первенствовать 171b, van. первенствовать 172b Г несов. над кем-чем, перед кем-чем, между кем-чем, среди кого-чего, в чём, без доп. esimene ~ esikohal olema, üle olema; первенствовать над товарищами kaaslaste hulgas esimene olema
переобуться 346 Г сов. → несов. переобуваться во что, без доп. endale teisi jalatseid jalga panema, endal jalanõusid vahetama; (kingi) uuesti ~ paremini jalga panema; переобуться в туфли (vahetus)kingi jalga panema, тебе надо переобуться sa pead jalanõud vahetama
печально Н kurvalt, nukralt, nukrutsevalt, kurvameelselt; (on) kurb ~ nukker; печально улыбаться kurvalt ~ nukralt naeratama, печально, что надо расставаться on kurb ~ kahju, et peab lahkuma
плакать 193b Г несов.
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
плыть 349 Г несов.
‣ ujuma (kindlas suunas); плыть на спине selili ujuma, плыть к лодке paadi poole ujuma;
‣ на чём (laevaga vm.) sõitma (kindlas suunas); плыть на плоту parvega sõitma, плыть под парусами purjetama, purjede all ~ purjelaevaga sõitma, seilama, плыть на вёслах sõudepaadiga sõitma, aerutama, плыть по воле волн luulek. lainete kanda olema;
‣ ülek. ujuma, liuglema, lauglema, (mööda) jooksma; voogama; veerlema; облака плывут по небу ~ по небу pilved sõuavad ~ ujuvad taevas, мимо окон плывут дома, сады, огороды (vaguni)akendest jooksevad ~ vilksatavad mööda majad puu- ja juurviljaaedade rüpes, орёл плывёт под облаками kotkas laugleb pilvede all, всё плыло перед глазами kõik hõljus ~ ujus silmade ees, звуки плыли над полями heli ~ hääl ~ kaja kaikus väljade kohal ~ kandus ~ veeres üle väljade;
‣ kõnek. laiali valguma (soojusest), üle ääre valguma; молоко плывёт piim keeb üle, тесто плывёт taigen jookseb ~ tuleb üle ääre;
◊ плыть в руки кому kõnek. kellele sülle langema, kätte jooksma; плыть по течению pärivett minema ~ ujuma; плыть против течения vastuvett ujuma; плыть ~ уплывать между пальцами ~ пальцев kõnek. sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; vrd. плавать
‣ ujuma (kindlas suunas); плыть на спине selili ujuma, плыть к лодке paadi poole ujuma;
‣ на чём (laevaga vm.) sõitma (kindlas suunas); плыть на плоту parvega sõitma, плыть под парусами purjetama, purjede all ~ purjelaevaga sõitma, seilama, плыть на вёслах sõudepaadiga sõitma, aerutama, плыть по воле волн luulek. lainete kanda olema;
‣ ülek. ujuma, liuglema, lauglema, (mööda) jooksma; voogama; veerlema; облака плывут по небу ~ по небу pilved sõuavad ~ ujuvad taevas, мимо окон плывут дома, сады, огороды (vaguni)akendest jooksevad ~ vilksatavad mööda majad puu- ja juurviljaaedade rüpes, орёл плывёт под облаками kotkas laugleb pilvede all, всё плыло перед глазами kõik hõljus ~ ujus silmade ees, звуки плыли над полями heli ~ hääl ~ kaja kaikus väljade kohal ~ kandus ~ veeres üle väljade;
‣ kõnek. laiali valguma (soojusest), üle ääre valguma; молоко плывёт piim keeb üle, тесто плывёт taigen jookseb ~ tuleb üle ääre;
◊ плыть в руки кому kõnek. kellele sülle langema, kätte jooksma; плыть по течению pärivett minema ~ ujuma; плыть против течения vastuvett ujuma; плыть ~ уплывать между пальцами ~ пальцев kõnek. sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; vrd. плавать
победа 51 С ж. неод. võit; трудовая победа töövõit, победа над кем-чем võit kelle-mille üle, всемирно-историческая победа maailmaajalooline võit, одержать победу võitma, võitu saama ~ saavutama, победа по очкам sport punktivõit, võit punktiarvestuses;
◊ пиррова победа liter. Pürrose ~ Pyrrhose võit
◊ пиррова победа liter. Pürrose ~ Pyrrhose võit
побиться 325 Г сов.
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
‣ muljuda ~ kloppida saama; яблоки побились õunad on kloppida saanud;
‣ kõnek. (hulgaviisi) katki minema ~ purunema; посуда побилась palju nõusid on katki läinud;
‣ над чем, с кем-чем, без доп. ülek. kõnek. (teatud aeg) vaeva nägema;
‣ с кем van. võitlema, rammu katsuma;
‣ (mõnda aega) visklema ~ pekslema;
◊ побиться ~ биться об заклад kihla vedama
повиснуть 342 Г сов. → несов. повисать на чём, без доп. rippu ~ rippuma jääma, longu ~ lonti vajuma; повиснуть над пропастью kuristiku kohal rippuma, повиснуть на руках kätega rippuma jääma, ветви повисли oksad on rippu;
◊ повиснуть ~ повисать ~ висеть в воздухе õhus rippuma, õhku rippuma jääma; повиснуть ~ висеть ~ держаться на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; повиснуть ~ виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) alatasa kelle kaelas rippuma, (2) kellel ristiks kaelas olema, kelle kaela jääma
◊ повиснуть ~ повисать ~ висеть в воздухе õhus rippuma, õhku rippuma jääma; повиснуть ~ висеть ~ держаться на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; повиснуть ~ виснуть ~ висеть на шее у кого kõnek. (1) alatasa kelle kaelas rippuma, (2) kellel ristiks kaelas olema, kelle kaela jääma
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подвесить 273a Г сов. → несов. подвешивать что, над чем, под чем, на что, к чему üles ~ külge riputama; подвесить лампу к потолку ~ под потолком lampi lakke riputama;
◊ язык хорошо подвешен у кого kõnek. kellel jutt jookseb, kes pole suu peale kukkunud, kellel on hea suuvärk
◊ язык хорошо подвешен у кого kõnek. kellel jutt jookseb, kes pole suu peale kukkunud, kellel on hea suuvärk
поделать 164a Г сов. что kõnek. (mõnda aega v. aeg-ajalt) tegema mida; надо поделать гимнастику peab veidi ~ aeg-ajalt võimlema, что я могу поделать? mida ma saan teha ~ parata?
◊ ничего не поделаешь pole midagi teha ~ parata; что поделать ~ поделаешь mis sinna parata, mis seal ikka teha
◊ ничего не поделаешь pole midagi teha ~ parata; что поделать ~ поделаешь mis sinna parata, mis seal ikka teha
подержать 183a Г сов. кого-что (mõnda aega, enda käes) hoidma ~ pidama; подержать окна открытыми aknaid (veidi aega) lahti hoidma, подержать детей дома lapsi (mõnda aega) kodus hoidma, подержать руки над головой käsi pea kohal hoidma, подержать собаку (mõnda aega) koera pidama
подзаняться 263 Г сов. кем-чем kõnek. käsile võtma, tegelema hakkama; надо этим подзаняться peaks selle asja õige käsile võtma
подковаться 176 Г сов. → несов. подковываться в чём, без доп. madalk. vajalikke teadmisi saama; ему надо подковаться в технике tal on vaja tehnikas põhi alla saada
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. → несов. подниматься
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
подсмеиваться 168 Г несов. → сов. подсмеяться
‣ над кем-чем kelle üle naerma, nalja heitma;
‣ (без сов) (omaette) naerma, itsitama
‣ над кем-чем kelle üle naerma, nalja heitma;
‣ (без сов) (omaette) naerma, itsitama
подтрунивание 115 С с. неод. tögamine, nokkimine, (kerge) pilkamine, nöökamine; подтрунивание над кем kelle tögamine
подтрунивать 168b Г несов. → сов. подтрунить над кем-чем tögama, nokkima, (kergelt) pilkama, nöökama
подумать 164b Г сов.
‣ что, о ком-чём, над чем, без доп. (järele) mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama, arvama; подумать о сыне pojast mõtlema, подумать над задачей ülesande juures mõtlema, страшно подумать hirmus mõeldagi, juba paljas mõtegi sellest ajab hirmu peale, подумать только mõelda vaid, и не подумаю этого делать ei mõtlegi ~ ei tule mõttessegi seda teha, кто мог подумать kes oleks võinud arvata, я уже подумала, что ты не придёшь arvasin juba, et sa ei tule, подумать о ночлеге öömaja pärast muretsema;
‣ подумаешь в функции межд. kõnek. mõtleks, mõtleks vaid, või veel, tühja kah; подумаешь, какой умник нашёлся mõtleks, kus tuli tarkpea välja;
‣ подумать (только), подумай(те) в функции межд. mõelda (vaid); подумать (только), сколько времени ушло! mõelda vaid, kui palju see aega võttis ~ kui palju kulus aega!
‣ что, о ком-чём, над чем, без доп. (järele) mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama, arvama; подумать о сыне pojast mõtlema, подумать над задачей ülesande juures mõtlema, страшно подумать hirmus mõeldagi, juba paljas mõtegi sellest ajab hirmu peale, подумать только mõelda vaid, и не подумаю этого делать ei mõtlegi ~ ei tule mõttessegi seda teha, кто мог подумать kes oleks võinud arvata, я уже подумала, что ты не придёшь arvasin juba, et sa ei tule, подумать о ночлеге öömaja pärast muretsema;
‣ подумаешь в функции межд. kõnek. mõtleks, mõtleks vaid, või veel, tühja kah; подумаешь, какой умник нашёлся mõtleks, kus tuli tarkpea välja;
‣ подумать (только), подумай(те) в функции межд. mõelda (vaid); подумать (только), сколько времени ушло! mõelda vaid, kui palju see aega võttis ~ kui palju kulus aega!
подчитать 165a Г сов. → несов. подчитывать что
‣ kõnek. pisut lugema, lisaks lugema; надо бы подчитать педагогическую литературу peaks pisut pedagoogilist kirjandust lugema;
‣ trük. ette lugema; подчитать корректуру korrektuuri ette lugema
‣ kõnek. pisut lugema, lisaks lugema; надо бы подчитать педагогическую литературу peaks pisut pedagoogilist kirjandust lugema;
‣ trük. ette lugema; подчитать корректуру korrektuuri ette lugema
подшутить 316b Г сов. → несов. подшучивать над кем-чем, без доп. kelle üle naerma ~ nalja heitma, keda nokkima; подшутить над приятелем sõpra nokkima, sõbra kallal nokkima, судьба подшутила над ним saatus tegi temaga (halba) nalja
позлорадствовать 171b Г сов. над кем, без доп. (mõnda aega) kahjurõõmutsema ~ kahjurõõmu tundma ~ parastama
позубоскалить 269b Г сов. над кем-чем, с кем, без доп. madalk. (mõnda aega) irvitama ~ naerma, (pisut) nalja tegema ~ viskama ~ heitma kelle-mille üle
поиздеваться 165 Г сов. над кем-чем, без доп. (mõnda aega, pisut) irvitama kelle-mille üle ~ mõnitama keda
поизмываться 165 Г сов. над кем-чем, без доп. kõnek. (mõnda aega, pisut) irvitama kelle-mille üle ~ mõnitama keda
покомандовать 171b Г сов. кем-чем keda-mida (teatud aeg) juhtima; кем-чем, над кем-чем, без доп. kõnek. keda (mõnda aega) kamandama ~ käsutama; год покомандовать батальоном aasta vältel pataljoni juhtima
покраснеть 229b Г сов. от чего, без доп. punaseks minema, punetama lööma; punastama; небо над горизонтом покраснело taevas lõi silmapiiril punetama, ягоды уже покраснели marjad punetavad juba ~ on juba punakaks tõmbunud, густо покраснеть näost tulipunaseks minema, покраснеть до ушей kõrvuni punaseks minema ~ punastama, покраснеть от стыда häbi pärast punastama; vrd. краснеть
покумекать 164b Г сов. над чем, без доп. madalk. (veidi v. pisut) pead murdma, päid kokku panema, nuputama
покуражиться 271 Г сов. madalk.
‣ (mõnda aega) kuraasitama ~ (oma julgusega) hooplema ~ kelkima ~ ärplema;
‣ над кем (mõnda aega) mõnitama keda;
‣ (mõnda aega) vigurdama
‣ (mõnda aega) kuraasitama ~ (oma julgusega) hooplema ~ kelkima ~ ärplema;
‣ над кем (mõnda aega) mõnitama keda;
‣ (mõnda aega) vigurdama
полагать 169a Г несов.
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
‣ во что, на что van. (sisse) panema, millele andma; всю силу полагать в работу kogu jõudu töösse panema;
‣ сов. положить kõrgst. van. panema; полагать конец спору vaidlust lõpetama;
‣ кого-что, каким, с твор. п. и с инф., с союзом что liter. pidama, arvama; полагать его больным teda haigeks pidama, полагать необходимым сказать hädavajalikuks pidama öelda, полагать целесообразным уехать ärasõitu otstarbekaks pidama, полагать возможным võimalikuks pidama, полагаю, что он прав arvan, et tal on õigus, надо полагать, что он не придёт arvatavasti ~ vististi ~ ilmselt ta ei tule;
‣ 169b с инф. liter. kavatsema; он полагал начать работу сегодня ta kavatses täna tööd alustada, он полагал уехать вечером ta kavatses õhtul ära sõita
поломать 165a Г сов.
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
‣ что (ära) lõhkuma, katki murdma ~ tegema, purustama (ka ülek.); ветром поломало много деревьев tuul murdis palju puid, поломать все планы kõiki plaane segi lööma;
‣ кого kõnek. vigastama, muljuma; медведь поломал охотника jahimees sai karu käes muljuda ~ vigastada;
‣ кого-что ülek. muserdama;
‣ что (mõnda aega) lõhkuma ~ purustama;
◊ поломать голову над чем pead murdma mille üle; поломать зубы на ком-чём, об кого, обо что (1) hirmsat vaeva nägema, valu ja välku saama millega, (2) kaela murdma, kaotajaks ~ alla jääma
помучиться 271, буд. вр. также 165 Г сов. с кем-чем, от чего, чем, над чем, без доп. (mõnda aega) piinlema ~ vaevlema, vaeva nägema, hädas olema; помучиться над трудной задачей raske ülesande kallal (mõnda aega) vaeva nägema ~ pusima
попариться 269 Г сов.
‣ kõnek. (mõnda aega) end vihtlema, leili võtma;
‣ madalk. (mõnda aega) hauduma (kuumuse käes);
‣ над чем ülek. madalk. (mõnda aega) higistama mille kallal
‣ kõnek. (mõnda aega) end vihtlema, leili võtma;
‣ madalk. (mõnda aega) hauduma (kuumuse käes);
‣ над чем ülek. madalk. (mõnda aega) higistama mille kallal
поплыть 349 Г сов.
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
‣ (kindlas suunas) ujuma ~ libisema hakkama; ülek. liuglema ~ lauglema ~ hõljuma hakkama; voogama ~ kaikuma (hakkama); лодка поплыла к острову paat hakkas saare poole liikuma ~ libisema, она поплыла в танце ta libises kergelt üle tantsupõranda, песня поплыла над рекой üle jõe voogas ~ kaikus laul, всё поплыло перед глазами ülek. silme ees hakkas virvendama;
‣ на чём (laevaga vm. kindlas suunas) sõitma (hakkama); он поплыл в Астрахань ta sõitis Astrah(h)ani;
‣ kõnek. laiali ~ üle ääre valguma, üles sulama
попотеть 229b Г сов. над чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) higistama, ülek. ka vaeva nägema; попотеть над задачей ülesande kallal higistama ~ vaeva nägema
попыхтеть 234 Г сов. над чем, без доп. kõnek. (veidi) puhkima ~ ähkima (ka ülek.); попыхтеть над задачей ülesande kallal puhkima ~ vaeva nägema
поработать 164b Г сов. над чем, кем-чем, с кем-чем, без доп. (mõnda aega) töötama; поработать над проектом projekti kallal töötama, поработать шофёром autojuhina töötama, autojuhiametit pidama, поработать с отстающими mahajääjatega töötama
поразмыслить 269b (повел. накл. поразмысли) Г сов. о ком-чём, над чем, без доп. kõnek. põhjalikult järele mõtlema; об этом надо поразмыслить selle üle peab põhjalikult järele mõtlema
посмеиваться 168 Г несов. (vahetevahel, kergelt) muhelema ~ naeratama; над кем-чем kelle-mille üle (pisut) naerma; посмеиваться в бороду vaikselt habemesse muhelema
посмешище 108 С с. неод.
‣ pilkealune, naerualune, pilkeobjekt, pilkelaud; обратить ~ превратить в посмешище naerualuseks ~ pilkeobjektiks tegema ~ jätma, быть ~ служить посмешищем кому kelle pilkealune ~ pilgata olema, обратиться ~ превратиться в посмешище pilkeobjektiks ~ pilkealuseks ~ pilkelauaks ~ naerualuseks saama ~ jääma;
‣ (без мн. ч.) pilkamine, narrimine, pilamine, irvitamine; выставить кого на посмешище кому keda kelle silmis pilkealuseks tegema, посмешище над кем kelle üle naermine, kelle pilkamine
‣ pilkealune, naerualune, pilkeobjekt, pilkelaud; обратить ~ превратить в посмешище naerualuseks ~ pilkeobjektiks tegema ~ jätma, быть ~ служить посмешищем кому kelle pilkealune ~ pilgata olema, обратиться ~ превратиться в посмешище pilkeobjektiks ~ pilkealuseks ~ pilkelauaks ~ naerualuseks saama ~ jääma;
‣ (без мн. ч.) pilkamine, narrimine, pilamine, irvitamine; выставить кого на посмешище кому keda kelle silmis pilkealuseks tegema, посмешище над кем kelle üle naermine, kelle pilkamine
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
потеть 229b Г несов. higistama (над чем ka ülek. madalk.), higiseks minema; (без 1 и 2 л.) auruseks ~ uduseks ~ higiseks tõmbuma ; потеть над чертежом joonestustöö kallal higistama, окна потеют aknad tõmbuvad higiseks ~ uduseks; vrd. вспотеть
потешаться 169 Г несов. над кем-чем, без доп. kõnek. kelle-mille kulul ~ üle nalja tegema ~ heitma; потешаться над глупостью rumalust naeruks tegema ~ panema
потешиться 271 Г сов.
‣ над кем-чем kõnek. naerualuseks tegema keda-mida, naerma kelle-mille üle;
‣ чем, без доп. van. (enda) meelt lahutama
‣ над кем-чем kõnek. naerualuseks tegema keda-mida, naerma kelle-mille üle;
‣ чем, без доп. van. (enda) meelt lahutama
пошутить 316b Г сов.
‣ (mõnda aega) naljatama, nalja heitma ~ tegema;
‣ над кем-чем nalja viskama ~ heitma kelle üle ~ kelle kulul, naerualuseks tegema keda
‣ (mõnda aega) naljatama, nalja heitma ~ tegema;
‣ над кем-чем nalja viskama ~ heitma kelle üle ~ kelle kulul, naerualuseks tegema keda
превалировать 171b Г несов. над кем-чем, без доп. liter. prevaleerima, ülekaalus ~ valitsevas seisundis olema, domineerima; интересы коллектива превалируют над интересами одного человека kollektiivi huvid on tähtsamad ~ käivad üle üksiku huvidest
превосходство 94 С с. неод. (без мн. ч.) üleolek, ülekaal; превосходство над v перед кем kellest üle olemine, численное превосходство arvuline ülekaal, превосходство в ловкости üleolek osavuses
предвидеть 230 Г несов. что ette nägema ~ aimama ~ arvama ~ tundma; предвидеть успех edu aimama, чтобы руководить, надо предвидеть et juhtida, tuleb ette näha
преобладание 115 С с. неод. (без мн. ч.) üleolemine, domineerimine, ülekaalus olek; преобладание над кем kellest üle olemine, преобладание хвойных лесов okaspuumetsade domineerimine, добиться преобладания ülekaalu saama
преобладать 169b Г несов. над кем-чем, среди кого-чего, без доп. ülekaalus ~ valdavuses olema, domineerima, üle olema
призадуматься 164 Г сов. → несов. призадумываться mõttesse ~ mõtlikuks jääma, mõttesse vajuma; над чем, о чём, без доп. kõnek. mõtisklema, aru pidama; есть над чем призадуматься on, mille üle järele mõtelda, on põhjust järele mõelda
примат 1 С м. неод. (без мн. ч.) liter. primaat, primaarsus, esimus, esmasus (esikoht, valdav tähtsus); примат разума над чувствами mõistuse ülekaal tunnetest, mõistuse esmasus ~ esmatähtsus ~ enamtähtsus tunnete ees
приникнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. → несов. приникать
‣ к кому-чему, над кем-чем van. kelle-mille kohale kummarduma; к кому-чему, чем (end) kelle-mille vastu suruma, liibuma; приникнуть к земле end maa ligi suruma, приникнуть губами к чему huuli mille vastu suruma, приникнуть ухом к двери kõrva vastu ust suruma, ребёнок приник к матери laps surus end ema vastu, жадно приникнуть к воде vett ahnelt jooma hakkama;
‣ ülek. kõnek. vaikseks ~ vakka jääma
‣ к кому-чему, над кем-чем van. kelle-mille kohale kummarduma; к кому-чему, чем (end) kelle-mille vastu suruma, liibuma; приникнуть к земле end maa ligi suruma, приникнуть губами к чему huuli mille vastu suruma, приникнуть ухом к двери kõrva vastu ust suruma, ребёнок приник к матери laps surus end ema vastu, жадно приникнуть к воде vett ahnelt jooma hakkama;
‣ ülek. kõnek. vaikseks ~ vakka jääma
приподнять 264 (прош. вр. также приподнял, приподнятьо, приподнятьи; страд. прич. прош. вр. приподнятый, кр. ф. приподнят, приподнятьа, приподнятьо, приподнятьы) Г сов. → несов. приподнимать, kõnek. приподымать кого-что
‣ (pisut) kergitama ~ üles tõstma; приподнять занавеску eesriiet (pisut) kergitama, приподнять голову pead tõstma ~ kergitama, приподнять брови kulmu kergitama, приподнять шапку mütsi kergitama, приподнять воротник kraed üles tõstma, приподнять больного в постели haiget voodis kergitama ~ poolistuli ~ istukile tõstma;
‣ ülek. kõnek. (pisut) ergutama, virgutama; ülek. millele pidulikku ilmet andma, pidulikkust lisama; приподнять чьё настроение kelle tuju tõstma;
‣ ülek. kelle silmis tõstma;
◊ приподнять ~ приподнимать завесу над чем millelt (saladus)katet kergitama
‣ (pisut) kergitama ~ üles tõstma; приподнять занавеску eesriiet (pisut) kergitama, приподнять голову pead tõstma ~ kergitama, приподнять брови kulmu kergitama, приподнять шапку mütsi kergitama, приподнять воротник kraed üles tõstma, приподнять больного в постели haiget voodis kergitama ~ poolistuli ~ istukile tõstma;
‣ ülek. kõnek. (pisut) ergutama, virgutama; ülek. millele pidulikku ilmet andma, pidulikkust lisama; приподнять чьё настроение kelle tuju tõstma;
‣ ülek. kelle silmis tõstma;
◊ приподнять ~ приподнимать завесу над чем millelt (saladus)katet kergitama
пробиться 325 Г сов. → несов. пробиваться
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
провентилировать 171a Г сов. что
‣ kõnek. õhu(s)tama, tuulutama, ventileerima;
‣ ülek. madalk. arutama, selgitama, täpsustama; это дело надо провентилировать seda asja tuleb täpsustada ~ vaagida
‣ kõnek. õhu(s)tama, tuulutama, ventileerima;
‣ ülek. madalk. arutama, selgitama, täpsustama; это дело надо провентилировать seda asja tuleb täpsustada ~ vaagida
провозиться 313 Г сов. kõnek.
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
‣ с кем-чем, над чем (teatud aeg v. ajani) tegelema, askeldama, jändama; провозиться с больным весь день haigega kogu päeva tegelema;
‣ с кем (teatud aeg) hullama ~ vallatlema ~ vallatusi tegema
провыть 347b Г сов.
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
‣ (teatud aeg v. ajani) uluma, ulguma (kõnek. ka ülek.); провыл гудок käis ~ kostis vile, над головой провыла первая мина esimene miin lendas unnates ~ ulgudes üle pea, собака провыла всю ночь koer ulus kogu öö;
‣ что, без доп. ulgudes lausuma
прозвенеть 231b Г сов.
‣ (ära) helisema ~ kõlama ~ kõlisema ~ tirisema; siristades mööda ~ üle lendama; прозвенел колокольчик helises kelluke, прозвенел третий звонок kõlas kolmas kell, прозвенел весёлый смех kõlas ~ kaikus lõbus naer, прозвенела над головой птица lind lendas siristades üle pea;
‣ (teatud aeg v. ajani) helisema ~ kõlama ~ kõlisema
‣ (ära) helisema ~ kõlama ~ kõlisema ~ tirisema; siristades mööda ~ üle lendama; прозвенел колокольчик helises kelluke, прозвенел третий звонок kõlas kolmas kell, прозвенел весёлый смех kõlas ~ kaikus lõbus naer, прозвенела над головой птица lind lendas siristades üle pea;
‣ (teatud aeg v. ajani) helisema ~ kõlama ~ kõlisema
прокоптеть 234 Г сов. madalk.
‣ nõe ~ tahmaga kattuma, suitsust ~ suitsuga läbi imbuma;
‣ ülek. konutama, hallitama, kopitama; прокоптеть целое лето в глуши kogu suve kolkas kopitama;
‣ над чем ülek. kõnek. (teatud aeg v. ajani) pusima mille kallal; прокоптеть над задачей ülesande kallal pusima
‣ nõe ~ tahmaga kattuma, suitsust ~ suitsuga läbi imbuma;
‣ ülek. konutama, hallitama, kopitama; прокоптеть целое лето в глуши kogu suve kolkas kopitama;
‣ над чем ülek. kõnek. (teatud aeg v. ajani) pusima mille kallal; прокоптеть над задачей ülesande kallal pusima
прокорпеть 238 Г сов. над чем, без доп. madalk. (teatud aeg v. ajani) nokitsema ~ pusima mille kallal; прокорпеть над корректурой целый день kogu päeva korrektuuri kallal vaeva nägema, прокорпеть шесть лет в гимназии kuus aastat gümnaasiumipinki kulutama
пролететь 234 Г сов. → несов. пролетать I
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
проплакать 193b Г сов. (teatud aeg) nutma ~ pisaraid valama; долго проплакать над письмом kirja juures kaua nutma;
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
◊ проплакать (все) глаза silmi peast (välja) nutma
пропотеть 229b Г сов.
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
‣ от чего, без доп. higistama, higiseks minema; (без 1 и 2 л.) higiseks saama, higist märg olema (näit. särgi kohta) ; он пропотел от лекарства ravim pani ta higistama, рубаха пропотела särk on higist märg;
‣ (teatud aeg) higistama;
‣ над чем ülek. (teatud aeg) mille kallal higistama ~ vaeva nägema; пропотеть час над задачей tund aega ülesande kallal higistama
пропыхтеть 234 Г сов.
‣ puhkima, ähkima; что ähkides ~ puhkides lausuma;
‣ kõnek. puhkides ~ ähkides mööda minema;
‣ над чем, без доп. ülek. madalk. mille kallal (teatud aeg v. ajani) ähkima ~ vaeva nägema
‣ puhkima, ähkima; что ähkides ~ puhkides lausuma;
‣ kõnek. puhkides ~ ähkides mööda minema;
‣ над чем, без доп. ülek. madalk. mille kallal (teatud aeg v. ajani) ähkima ~ vaeva nägema
просидеть 232 Г сов. → несов. просиживать
‣ (teatud aeg v. ajani) istuma; просидеть всю ночь у больного kogu öö haige juures istuma, просидеть над работой шесть часов kuus tundi paigast liikumata tööd tegema, просидеть в гостях до вечера õhtuni külas olema;
‣ что kõnek. (istumisega) ära ~ siledaks ~ viledaks nühkima ~ kulutama;
‣ что kõnek. auku ~ lohku istuma (näit. diivanit v. tooli)
‣ (teatud aeg v. ajani) istuma; просидеть всю ночь у больного kogu öö haige juures istuma, просидеть над работой шесть часов kuus tundi paigast liikumata tööd tegema, просидеть в гостях до вечера õhtuni külas olema;
‣ что kõnek. (istumisega) ära ~ siledaks ~ viledaks nühkima ~ kulutama;
‣ что kõnek. auku ~ lohku istuma (näit. diivanit v. tooli)
прошуметь 236 Г сов.
‣ müra ~ kära ~ mürinat ~ mühinat tegema; mürinal ~ mühisedes mööduma; по дороге прошумела машина auto sõitis mürinal mööda, над головой прошумела ласточка pääsuke vuhises pea kohal üle;
‣ чем, без доп. ülek. kõnek. kõmu tekitama;
‣ (teatud aeg v. ajani) mürisema ~ mühisema ~ käratsema ~ kära ~ müra tegema;
◊ прошуметь уши кому kõnek. kelle kõrvu millega huugama ~ kumisema ~ pilli ajama panema, keda oma jutuga ära tüütama
‣ müra ~ kära ~ mürinat ~ mühinat tegema; mürinal ~ mühisedes mööduma; по дороге прошумела машина auto sõitis mürinal mööda, над головой прошумела ласточка pääsuke vuhises pea kohal üle;
‣ чем, без доп. ülek. kõnek. kõmu tekitama;
‣ (teatud aeg v. ajani) mürisema ~ mühisema ~ käratsema ~ kära ~ müra tegema;
◊ прошуметь уши кому kõnek. kelle kõrvu millega huugama ~ kumisema ~ pilli ajama panema, keda oma jutuga ära tüütama
пыхтеть 234 Г несов. kõnek.
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama, ähkima, puhkima (ka ülek.), ähklema, puhklema; чем pahvima; паровоз пыхтит vedur puhib sõita ~ sõidab puhkides, пыхтеть папироской suitsu pahvima;
‣ над чем ülek. vaeva nägema, pead murdma; пыхтеть над задачей ülesande kallal pead murdma
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama, ähkima, puhkima (ka ülek.), ähklema, puhklema; чем pahvima; паровоз пыхтит vedur puhib sõita ~ sõidab puhkides, пыхтеть папироской suitsu pahvima;
‣ над чем ülek. vaeva nägema, pead murdma; пыхтеть над задачей ülesande kallal pead murdma
работа 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
‣ (без мн. ч.) töö, töötamine, töötegemine, tegutsemine, toimimine, toiming; käimine (masina kohta); el. talitlus; воспитательная работа kasvatus, kasvatustöö, научно-исследовательская работа teaduslik uurimistöö, teadustöö, исследовательская работа uurimine, uurimistöö, общественная работа ühiskondlik töö, ühiskonnatöö, политико-воспитательная работа poliitkasvatustöö, poliitiline kasvatus, работа по найму palgatöö, подённая работа päevatöö, сдельная работа tükitöö, сверхурочная работа ületunnitöö, совместная работа koostöö, ühistöö, подрывная работа õõnestustöö, ударная работа lööktöö, умственная работа vaimne töö, vaimutöö, физическая работа kehaline ~ füüsiline töö, ручная работа käsitöö, käsitsitöö, безотказная работа tõrketu töö, машинная работа masinatöö, работа на высоте, верхолазная работа kõrgtöö, основная работа põhitöö, подземная работа allmaatöö, подсобная работа abitöö, трудоёмкая работа palju (töö)jõukulu nõudev ~ töömahukas töö, информационная работа informatsioonindus, infotöö, infotegevus, infoteenindus, справочно-информационная работа teatmeteenindus, teadistus, работа над собой töö enese kallal, enese kasvatamine ~ täiustamine, работа над романом töö romaani kallal, romaani kirjutamine, место работы töökoht, работа конференции продолжается konverents kestab ~ jätkub, пленум закончил свою работу pleenum lõppes ~ on lõppenud, он весь в работе ta on üle pea töös, tal on tööd üle pea, фильм ещё в работе film on alles tegemisel ~ teoksil, работа вхолостую tehn. tühikäik, tühikäigul töötamine, длительная работа kestev töötamine ~ tegutsemine, el. kestustalitlus, синхронная работа el. sünkroontalitlus, sünkroontöö(tamine), взяться ~ приняться за работу töö kallale asuma, поступать на работу tööle asuma ~ minema, устроиться на работу töökohta saama, снять с работы töölt vallandama ~ tagandama, увольняться с работы end töölt lahti võtma, быть на работе tööl olema, проделать большую работу suurt tööd (ära) tegema, вовлекать в работу töösse kaasa tõmbama;
‣ работы мн. ч. töö(d); арматурные работы ehit. sarrusetööd, монтажные работы montaažitööd, paigaldustööd, горные работы mäend. mäetööd, поисковые работы geol. otsing, otsingutööd, otsimine, мелиоративные ~ мелиорационные работы maaparandus, maaparandustööd, melioratsioonitööd, осушительные работы kuivendus, kuivendustööd, полевые работы põllutööd, välitööd (ka geol.), сельскохозяйственные работы põllumajandustööd, põllumajanduslikud tööd, землеройные работы kaevetööd, земляные работы mullatööd, ирригационные работы niisutus, niisutustööd, внутренние работы ehit. sisetöö(d), наружные работы välistöö(d), каменные работы ehit. müüritööd, подготовительные работы ettevalmistus, ettevalmistustööd, valmendus, valmendustööd, строительно-монтажные работы ehitustööd, ehitus- ja montaažitööd, ehitusmontaažitööd, ehitustarindite montaaž, строительные работы ehitustööd, погрузочно-разгрузочные работы laadimine, laadimistööd, peale- ja mahalaadimine, сезонные работы hooajatööd, исправительно-трудовые работы paranduslikud tööd, принудительные работы sundtöö, sunniviisiline töö;
‣ töö, teos; töötlus; дипломная работа diplomitöö, контрольная работа kontrolltöö (koolis), печатная работа trükitöö, trükis, работы известного художника kuulsa kunstniku tööd ~ teosed ~ taiesed, вещь тонкой работы peenelt töödeldud ~ peentöötlusega ese, грубая работа jäme töö, jämetöötlus, топорная работа ülek. kirvetöö;
◊ брать ~ взять в работу кого kõnek. (1) keda töötlema hakkama ~ ette ~ käsile võtma, (2) pähe andma kellele
работать 164b Г несов. кем-чем, над чем, с кем-чем, на кого-что, на чём, без доп. töötama, tööd tegema; käima (masina kohta); работать бухгалтером raamatupidajana töötama, работать над диссертацией väitekirja kallal töötama, väitekirja tegema, работать с кадрами kaadriga tegelema, работать лопатой labidaga tööd ~ labidatööd tegema, работать с микроскопом mikroskoobiga töötama, завод работает на местном сырье tehas töötab kohaliku tooraine ~ toorme baasil, работать над собой enese kallal töötama, ennast kasvatama ~ täiustama, работать в поле (1) põllul töötama, põllutööd tegema, (2) välioludes töötama, работать на кого kelle kasuks ~ heaks töötama, работать с полной нагрузкой täiskoormusega ~ täie koormusega töötama, работать на себя enese heaks tööd tegema, работать по хозяйству koduseid töid ~ majapidamistöid tegema, работать за двоих kahe eest tööd tegema, работать по найму palgatööd tegema, palgatööl olema, работать по старинке vanaviisi ~ endistviisi ~ vanamoodi töötama, магазин работает до восьми kauplus on lahti ~ avatud kaheksani, работать в две смены kahe vahetusega ~ kahes vahetuses töötama, работать сверхурочно ületunnitööd tegema, работать локтями kõnek. küünarnukke käiku laskma, küünarnukkidega teed tegema, время работает на нас aeg töötab meie kasuks
развлекаться 169 Г несов. → сов. развлечься oma meelt lahutama, lõbutsema, lõbusasti aega veetma; тебе надо больше развлекаться sa pead sagedamini oma meelt lahutama, молодёжь умеет развлекаться noored oskavad lõbutseda ~ lustlikult aega veeta
раздумывать 168a Г несов. о ком-чём, над чем, без доп. mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama; järele mõtlema; он месяц раздумывал, потом решился ta mõtles kuu aega, alles siis otsustas, долго не раздумывая pikalt ~ pikemalt mõtlemata, раздумывать над словами отца isa sõnade üle järele mõtlema
разлиться 326 (буд. вр. разольётся, прош. вр. разлилось и разлилось, разлились и разлились) Г сов. → несов. разливаться
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
разум 1 С м. неод. (без мн. ч.) mõistus, aru, oid; здравый разум terve ~ kaine mõistus, холодный разум külm ~ kaine mõistus, вера в человеческий разум usk inimmõistusesse, победа разума над чувствами mõistuse võit tunnete üle, потерять разум aru kaotama, с разумом делать что mida arukalt tegema;
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
раскатиться 316 Г сов. → несов. раскатываться
‣ kiiremini ~ hooga veerema ~ libisema hakkama; hoogu võtma ~ sisse saama;
‣ laiali veerema; мячи раскатились по площадке pallid veeresid mööda väljakut laiali;
‣ ülek. kajama, kõmama, kõmisema; выстрел раскатился над рекой jõe kohal kajas lask;
‣ jõõrduma, viitama, viltu kiskuma ~ kalduma
‣ kiiremini ~ hooga veerema ~ libisema hakkama; hoogu võtma ~ sisse saama;
‣ laiali veerema; мячи раскатились по площадке pallid veeresid mööda väljakut laiali;
‣ ülek. kajama, kõmama, kõmisema; выстрел раскатился над рекой jõe kohal kajas lask;
‣ jõõrduma, viitama, viltu kiskuma ~ kalduma
расправа 51 С ж. неод.
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
‣ arveteõiendus, arveteõiendamine, (kätte)tasumine; кровавая расправа verine arveteõiendus, veresaun, tapatalgud, зверская расправа metsik ~ julm arveteõiendus, кулачная расправа rusikaõigus, omakohus, учинить расправу над кем kellega arveid õiendama;
‣ aj. alamkorrakohus, alamraspraava (maakondlik esimese astme erikohus Venemaal XVIII saj.);
◊ короткая ~ коротка расправа с кем kõnek. kellega pikka pidu ei peeta, kes saab oma koosa ~ oma jao kohe kätte, kellega tehakse sotid sirgeks jalapealt
рыдать 169b Г несов. над кем-чем, о чём, без доп. (valjusti, kõvasti, südantlõhestavalt) nutma; рыдать в голос suure häälega nutma
свирепствовать 171b Г несов. без доп., над кем-чем julmusi ~ metsikusi tegema ~ toime panema, julmutsema, raevutsema, möllama, märatsema (ka ülek.); каратели свирепствовали karistussalklased tegid ~ panid toime julmi ~ metsikuid tegusid, буря свирепствовала maru möllas, torm märatses
свисать 165b Г несов. → сов. свиснуть с чего, до чего, над чем, без доп. nõres ~ rippus ~ alla rippuv olema, alla rippuma; ripnema, ripendama; ветки свисают oksad on nõres, волосы свисают на лоб juuksed on laubale langenud ~ vajunud, усы свисают vurrud on sorgus ~ sorus
сгрузиться 293, 313 Г сов. → несов. сгружаться kõnek. maha ~ tühjaks laaditama, lossitama, maha ~ tühjaks laaditud ~ lossitud olema; сгрузиться во время õigeks ajaks maha ~ tühjaks laaditama, надо дотемна успеть сгрузиться peab jõudma enne pimedat koorma maha laadida, koorem tuleb veel enne pimedat maha laadida
сгущаться 169 Г несов. → сов. сгуститься;
◊ тучи сгущаются над кем-чем äikesepilved kogunevad kelle pea kohale ~ mille kohale
◊ тучи сгущаются над кем-чем äikesepilved kogunevad kelle pea kohale ~ mille kohale
сейчас Н
‣ kohe, praegu, nüüd; я сейчас приду tulen kohe ~ õige varsti, мне сейчас некогда mul ei ole praegu aega, как сейчас помню selgesti mäletan, nagu oleks see täna olnud;
‣ kõnek. nüüdsama, äsja, vast, just praegu; он сейчас вышел ta läks just praegu välja;
‣ с частицей же otsemaid, otsekohe, silmapilk, jalamaid; сейчас же извинись otsemaid ~ silmapilk palu vabandust, надо сейчас же сообщить об этом sellest tuleb otsekohe teatada
‣ kohe, praegu, nüüd; я сейчас приду tulen kohe ~ õige varsti, мне сейчас некогда mul ei ole praegu aega, как сейчас помню selgesti mäletan, nagu oleks see täna olnud;
‣ kõnek. nüüdsama, äsja, vast, just praegu; он сейчас вышел ta läks just praegu välja;
‣ с частицей же otsemaid, otsekohe, silmapilk, jalamaid; сейчас же извинись otsemaid ~ silmapilk palu vabandust, надо сейчас же сообщить об этом sellest tuleb otsekohe teatada
сжалиться 269 Г сов. над кем-чем, без доп. halastama, armu heitma kellele-millele; härduma, härdaks minema
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
склониться 308 Г сов. → несов. склоняться
‣ на что, к чему, над чем kummarduma; (alla) vajuma; склониться над колыбелью hälli kohale kummarduma, ветви склонились над водой oksad kummardusid vee kohale, голова склонилась на плечо pea vajus õlale;
‣ перед кем-чем ülek. alla andma ~ vanduma; alistuma; склониться перед судьбой saatusele alistuma;
‣ на что, к чему kalduma (ka ülek.); ülek. omaks võtma, nõustuma; день склонился к вечеру päev kaldus õhtusse, солнце склонилось к западу päike veeres läände, разговор склонился на личные дела jutt läks isiklikele asjadele, склониться к чьему мнению kelle arvamust omaks võtma, kelle arvamusega nõustuma
‣ на что, к чему, над чем kummarduma; (alla) vajuma; склониться над колыбелью hälli kohale kummarduma, ветви склонились над водой oksad kummardusid vee kohale, голова склонилась на плечо pea vajus õlale;
‣ перед кем-чем ülek. alla andma ~ vanduma; alistuma; склониться перед судьбой saatusele alistuma;
‣ на что, к чему kalduma (ka ülek.); ülek. omaks võtma, nõustuma; день склонился к вечеру päev kaldus õhtusse, солнце склонилось к западу päike veeres läände, разговор склонился на личные дела jutt läks isiklikele asjadele, склониться к чьему мнению kelle arvamust omaks võtma, kelle arvamusega nõustuma
скорбеть 237 Г несов. о ком-чём, над кем (sügavalt) kurvastama, nukrutsema, taga nutma, leinama; скорбеть над погибшими langenuid leinama, страна скорбит maa on sügavas leinas
словечко 107 С с. неод. dem. kõnek. sõnake, sõna; мне надо вам словечко сказать mul on tarvis teile paar sõna(kest) ütelda;
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
◊ крепкое словечко kõnek. vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; замолвить словечко о ком, за кого, перед кем kõnek. kelle eest ~ kaitseks ~ heaks sõna(kest) ütlema ~ kostma ~ paari sõna kostma; закидывать ~ закинуть ~ запускать ~ запустить словечко за кого, о ком-чём kõnek. sõnakest lausuma kelle-mille kohta ~ eest; перекинуться ~ обменяться словечком kõnek. mõnda ~ paari sõna(kest) vahetama
слоиться 283 Г несов. kihituma, kihistuma, kihtidesse jagunema; над морем слоится туман mere kohal heljub uduloor ~ hõljuvad udukihid ~ liiguvad udujooned ~ lasub udukiht ~ lasub kihtidena udu
смеяться 260 Г несов.
‣ над кем-чем, от чего naerma; смеяться от всей души südamest naerma, смеяться до слёз pisarateni naerma, смеяться над глупостью rumalust naeruks tegema;
‣ nalja tegema ~ heitma; да вы смеётесь te teete nalja;
◊ смеяться в глаза кому kellele näkku naerma; смеяться до упаду kõnek. end puruks ~ lõhki naerma
‣ над кем-чем, от чего naerma; смеяться от всей души südamest naerma, смеяться до слёз pisarateni naerma, смеяться над глупостью rumalust naeruks tegema;
‣ nalja tegema ~ heitma; да вы смеётесь te teete nalja;
◊ смеяться в глаза кому kellele näkku naerma; смеяться до упаду kõnek. end puruks ~ lõhki naerma
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
