[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit

вертеться 241 Г несов. keerlema, keerutama (ka ülek.); колесо вертится ratas keerleb, вертеться около кого-чего kelle-mille ümber keerlema, вертеться на стуле toolil nihelema ~ keerlema, вертеться под ногами jalus keerlema, мысль вертится в голове mõte keerleb peas ~ käib peas ringi, вертеться перед зеркалом peegli ees keerutama;
◊
как ни вертись kõnek. keeruta (sa) kuidas tahes; вертится на языке kõnek. on keele peal; вертеться как белка в колесе nagu orav rattas keerlema; вертеться вьюном kõnek. vurrkannina keerlema
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊
бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
гвоздь 14 С м. неод. nael (kõnek. ka ülek.); шляпка гвоздя naelapea, висеть на гвозде naela otsas rippuma, подковный гвоздь hobuserauanael, kabjanael, гвоздь сезона hooaja nael;
◊
засесть ~ сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове kõnek. peas istuma kellel, keda alatasa vaevama ~ kummitama ~ painama
голова 57 С
‣ ж. неод. pea (kehaosa; keraja kujuga toiduaine; eesosa; karja loendusühik); надеть на голову шапку mütsi pähe panema, с непокрытой головой palja peaga, paljapäi, кивнуть головой pead noogutama, покачать головой pead vangutama ~ raputama, ранен в голову peast haavatud, голова сахару, сахарная голова suhkrupea, голова сыра juustukera, голова колонны kolonni pea, идти в голове eesotsas minema, стадо в двести голов kahesajapealine ~ kahesajaloomaline kari;
‣ (вин. п. ед. ч. голову) м. од. pea, juht; городской голова aj. linnapea;
◊
светлая ~ умная голова helge pea, tarkpea; глупая ~ дубовая ~ пустая ~ садовая голова kõnek. puupea, tainapea, jahupea, kõlupea, tuhajuhan; бедовая ~ горячая ~ отчаянная голова kõnek. uljaspea; дырявая голова kõnek. pea nagu sõelapõhi; голова варит у кого kõnek. pea jagab ~ lõikab kellel; голова на плечах у кого kellel on nuppu; голова пухнет у кого kõnek. kelle(l) pea huugab otsas; голова трещит у кого kõnek. kelle(l) pea lõhub otsas (valutada); сам себе голова ise enda peremees; ходить на голове pea peal käima; выдавать ~ выдать себя с головой ennast reetma; заплатить головой за что oma peaga maksma mille eest; стоять головой за кого oma elu andma ~ viimse hingetõmbeni võitlema kelle eest; уходить ~ уйти с головой в работу üle pea töösse sukelduma; человек с головой peaga ~ nupukas mees; в первую голову kõigepealt, esmajoones; сломя голову kõnek. ülepeakaela; как снег на голову nagu välk selgest taevast; на свежую голову selge ~ värske peaga; через голову кого keda vahele jättes ~ ignoreerides; на свою голову kõnek. endale nuhtluseks; очертя голову mõtlematult, uisapäisa; сложить голову langema, hukkuma; вешать ~ повесить голову kõnek. pead norgu laskma; кружить ~ вскружить голову кому kõnek. kellel pead segi ajama; намылить голову кому kõnek. peapesu tegema kellele; морочить голову кому kõnek. kärbseid pähe ajama kellele; снимать ~ снять голову с кого kõnek. kelle pead maha võtma; давать ~ дать голову на отсечение pead andma; вбивать ~ вбить ~ забирать ~ забрать себе в голову что kõnek. endale pähe võtma mida; (быть) на голову выше кого kellest pea jagu pikem ~ üle (olema); поставить с ног на голову что pea peale pöörama mida; садиться ~ сесть на голову кому üle pea kasvama kellel; биться головой об стену (oma) pead vastu seina taguma, juukseid katkuma; из головы вон kõnek. nagu peast pühitud; с ног до головы, с головы до ног pealaest jalatallani; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую kõnek. süüd süütule veeretama; (сидеть) в головах kõnek. peatsis ~ peaotsis (istuma)
забурлить Г сов.
‣ 285b mulinal keema ~ pulbitsema ~ kobrutama ~ mässama ~ tormitsema ~ tormlema hakkama; море забурлило meri hakkas mässama, в голове забурлили мысли mõtted hakkasid (peas) tormama;
‣ 285a что kobrutama ~ vahutama panema; винт забурлил воду kruvi lõi vee vahule
закопошиться 287 Г сов. kõnek.
‣ sagima ~ sibama ~ kihama hakkama (ka ülek.); муравьи закопошились sipelgad hakkasid edasi-tagasi sibama, в голове закопошились мысли mõtted hakkasid peas kihama, в сердце закопошилась ревность südames hakkas armukadedus närima;
‣ kobistama ~ kohmitsema ~ kohmerdama hakkama; кто-то закопошился в углу keegi hakkas nurgas kobistama
зароиться 283 Г сов.
‣ peret heitma hakkama (mesilaste kohta);
‣ ülek. (hulgana) tekkima ~ tärkama; тысячи новых мыслей зароились в его голове ta peas tärkas tuhat uut mõtet, ta pea kubises uutest ideedest
засесть 353 Г сов. → несов. засаживаться
‣ за что, с инф. mille kallale v taha istuma ~ asuma; засесть писать kirjutama asuma, засесть за книги raamatute taha istuma;
‣ где varitsuskohta sisse võtma, varjuma;
‣ несов. заседать II (без 1 и 2 л.) в чём (sügavale) kinni jääma; пуля засела в ноге kuul jäi jalga, мысль засела в голове (üksainus) mõte püsis peas;
◊
засесть гвоздём в голове у кого kõnek. kinnisideeks muutunud olema kellel, keda alatasa jälitama ~ painama (mõtte kohta)
зашуметь 236 Г сов.
‣ kohama ~ kohisema ~ mühama ~ mühisema ~ kahisema ~ kumisema hakkama; чем kahistama hakkama; деревья зашумели puud hakkasid kohisema, самовар зашумел samovar hakkas kahisema, в голове зашумело pea hakkas kumisema;
‣ на кого, о чём, без доп. madalk. kisa ~ kära tõstma, lärmi lööma hakkama; häält tõstma kelle peale, tõrelema, pragama kellega
каша 76 С ж. неод.
‣ puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
‣ ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
‣ ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
◊
каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
крутиться 316 Г несов.
‣ keerlema, pöörlema, tiirlema, tiirutama; keerutama (kõnek. ka ülek.); keerduma; ringi sagima ~ askeldama; в голове крутятся невесёлые мысли peas keerlevad kurvad ~ rõõmutud mõtted, крутиться перед зеркалом kõnek. peegli ees keerutama, целый день кручусь päev otsa askeldan ringi, в этом парке всегда крутилось много курсантов kõnek. selles pargis liikus ~ sagis alati palju kursante;
‣ страд. к крутить
мелькнуть 336b Г сов. однокр. к мелькать где, перед кем-чем vilksatama, välgatama; в глазах мелькнула тревога silmis vilksatas ärevus, странная мысль мелькнула в голове ~ в уме ~ в сознании kummaline mõte käis ~ välgatas peast läbi
мутиться 294 Г несов.
‣ также 316 hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ähmastuma, tuhmuma; взор мутится pilk tuhmub, в голове мутится pea käib ringi ~ on uimane;
‣ страд. к мутить;
◊
в глазах мутится ~ темнеет silme ees virvendab ~ läheb mustaks; vrd. замутиться, помутиться
муть 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ hägu, soga; kõnts; поднять муть со дна põhjast muda ~ sodi üles ajama;
‣ vine, (kerge) udu; туманная муть uduvine;
‣ ülek. ähm(asus), segasus; в глазах муть silmad on tuhmid ~ ähmased, муть в голове pea on segi, peas on virvarr, муть на душе tuju on räbal ~ sant, meeleolu on must
недоставать 219 Г несов. → сов. недостать безл.
‣ кого-чего, кому-чему (millestki) vajaka ~ puudu olema, mitte jätkuma ~ piisama; недоставало силы воли tahtejõust jäi puudu, недоставало терпения kannatust ei jätkunud;
‣ (без сов) кого-чего puuduma; все были на месте, недоставало только бригадира kõik olid kohal, puudus vaid brigadir;
‣ (без сов) кого-чего, кому-чему puudust tundma; нам очень тебя недоставало tundsime sinust suurt puudust;
◊
винтиков ~ клёпок недостаёт (в голове) у кого madalk. mõni kruvi on puudu, kruvid logisevad peas kellel; этого ещё ~ только недоставало ~ недостаёт kõnek. see veel puudus
окрошка 73 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kok. (külm) kaljasupp, külmsupp, okroška;
‣ ülek. halv. segapuder, virvarr; окрошка из чужих мыслей laenatud mõtete segapuder, у меня в голове настоящая окрошка mul on peas üksainus virvarr ~ kõik segi
перемешаться 165 Г сов. → несов. перемешиваться с кем-чем, без доп. segunema, segamini ~ segi minema (ka ülek.); книги и бумаги перемешались raamatud on muude paberitega segi, всё в голове перемешалось kõik läks peas segi
переплестись 368 Г сов. → несов. переплетаться с чем, без доп. läbi ~ ühte põimuma; sassi ~ segi minema; мысли переплелись в голове peas oli mõtete virvarr, наши интересы переплелись meie huvid põimusid, meil olid ühised huvid
перепутаться 164 Г сов. → несов. перепутываться (без 1 и 2 л.) sassi ~ segamini ~ segi minema; мысли перепутались mõtted on sassis, в голове всё перепуталось peas on kõik segi
пролететь 234 Г сов. → несов. пролетать I
‣ что, без доп. mööda ~ üle lendama; самолёт пролетел пустыню lennuk jättis kõrbe seljataha, пролететь по воздуху õhus lendama, копьё пролетело мимо плеча oda lendas mööda, õlga riivamata, пролететь в окно aknasse ~ aknast sisse lendama, камень пролетел у кого над головой kivi lendas üle kelle pea;
‣ что lennates ~ lennukiga läbima; пролететь на самолёте три тысячи километров lennukiga kolm tuhat kilomeetrit ära ~ maha sõitma;
‣ что, без доп. mööda ~ läbi kihutama (ka ülek.), linnutiivul ~ lennates ~ kiiresti mööduma; мимо пролетел курьерский поезд kiirrong kihutas mööda, пролетела молодость noorus on linnutiivul möödunud, как быстро пролетело время kui kiiresti on aeg läinud ~ lennanud;
‣ ülek. välgatama, vilksatama; в голове пролетела страшная мысль peas välgatas kohutav mõte
промелькнуть 336b Г сов. (mööda) vilksatama ~ välgatama (ka ülek.); промелькнуть мимо окон akendest mööda vilksatama, промелькнуть перед глазами silmade eest mööda vilksatama, в голове промелькнула новая мысль peas välgatas uus mõte, в его словах промелькнула насмешка tema sõnades oli tunda kerget irooniat ~ pilget, в газете промелькнуло сообщение о чём ajalehes vilksatas teade mille kohta
пронестись 365 Г сов. → несов. проноситься I
‣ mööda ~ üle sööstma ~ kihutama ~ tormama; пронеслась гроза maruhooga läks äike üle, пронеслась буря tormihoog sööstis üle, пронеслась война sõjalaine käis üle, в голове пронеслась мысль peast käis mõte läbi;
‣ ülek. mööda lendama, linnutiivul mööduma (aja vm. kohta); пронеслась молодость noorus möödus linnutiivul;
‣ ülek. kulutulena levima; по городу пронеслась весть teade levis linnas kulutulena;
‣ kõlama, kuulduma
путаница 80 С ж. неод. segadus, sasipundar, segasus, ebaselgus; у кого путаница в голове kelle peas on kõik sassis ~ segi, путаница в мыслях mõtete virvarr
роиться 284 Г несов.
‣ sülemlema, peret heitma (mesilaste kohta);
‣ kihama, (pilvena) keerlema ~ tiirlema (ka ülek.); мысли роятся в голове peas kihavad mõtted, pea kubiseb mõtetest
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊
сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
слагаться 169 Г несов. → сов. сложиться II
‣ tekkima, kujunema, välja kujunema ~ arenema; у меня слагалось мнение, что... mul küpses arusaamine, et..., mul kujunes arvamus, et..., обстановка слагалась такая, что... olukord oli kujunemas selline, et..., обстоятельства слагались в нашу пользу asjaolud hakkasid meie kasuks kalduma, слагаться в уме ~ в голове mõttes kuju võtma;
‣ valmima, valmis saama; стихи слагались легко värsid tulid nobedasti;
‣ (без сов.) koosnema; материя слагается из молекул aine koosneb molekulidest;
‣ страд. к слагать
стесниться 285 Г сов. → несов. стесняться
‣ kobaras koos olema, kelle ümber olema; tunglema (ka ülek.); стесниться у входа sissepääsu ees tunglema, мысли стеснились в голове mõtted tunglesid peas;
‣ kõnek. end kitsendama ~ piirama;
‣ raskeks minema, raskenema (hingamise kohta); дыхание стеснилось hingamine läks raskeks;
‣ ülek. ängistust ~ pitsitust ~ ahistust tundma; у меня стеснилось сердце tundsin ängistust, miski ahistas mu südant
столпиться 302 Г сов. (hulganisti, murruna) kokku kogunema, tunglema; столпиться в дверях uksel tunglema, народ столпился на площади väljakul on ~ oli rahvast murdu koos, мысли столпились в голове ülek. mõtted tunglesid ~ kihutasid peas, üks mõte jooksis teise järel ~ ajas teist taga, peas oli mõtete virvarr
стучать 180 Г несов.
‣ чем, во что koputama, koppima, kopsima, taguma, peksma; стучать в дверь uksele koputama, стучать ногами jalgadega trampima, стучать кулаком по столу rusikaga vastu lauda taguma, стучать молотком vasaraga ~ haamriga kopsima, зубы стучат hambad plagisevad, эта мысль всё время стучит в голове see mõte vasardab kogu aeg peas;
‣ (без 1 и 2 л.) tuksuma, põksuma; сердце стучит süda tuksub ~ lööb, стучит в висках meelekohad tuksuvad, мотор стучит mootor põksub;
‣ чем, без доп. kolistama, klõbistama, kobistama, täristama; стучать посудой nõudega kolistama, стучать на машинке kirjutusmasinal klõbistama, стучать ногами (jalgadega) kobistama, пулемёты стучат kuulipildujad täristavad, дождь стучал в окно vihm rabistas vastu akent
сумбур 1 С м. неод. (без мн. ч.) segadus, kaos, korralagedus, tohuvabohu, surimuri; möll, madin; сумбур в мыслях mõttekaos, сумбур в голове peas on mõtete virvarr
сумятица 80 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. segadus, suur sagin, igavene ~ hirmus sagimine, tohuvabohu, suma, korralagedus, kaos, möll, madin; поднялась сумятица läks mölluks, вызвать сумятицу segadust tegema, сумятица в голове peas on kõik sassis
тесниться 285 Г несов.
‣ tihedalt ~ tiivilt ~ kobaras koos olema;
‣ tunglema, trügima, rüsima, tõuklema; тесниться к выходу väljapääsu poole trügima, тесниться у входа sissekäigu juures rüsima ~ tõuklema;
‣ kitsalt ~ pead-jalad koos ~ hunnikus elama ~ töötama;
‣ koomale tõmbuma, end koomale tõmbama, ruumi tegema;
‣ ülek. (valust) kokku tõmbuma;
‣ ülek. (rinda südant) täitma; мысли теснятся в голове pea kubiseb mõtteist ~ on mõtteid täis;
‣ страд. к теснить
толпиться 304 Г несов. у кого-чего, около кого-чего, возле кого-чего, где tunglema; kihama (ka ülek.); parvlema (lindude kohta); parve kogunema; толпиться у входа sissepääsu juures tunglema, в голове толпились мысли ülek. peas kihasid mõtted
труха 70 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ pebred, pudemed, puru, pihu, (kuiv) kõdu; сенная труха heinapuru, heinapebred, соломенная труха õlepuru, õlepihu, снежная труха lumepihu, pihulumi, обратиться ~ рассыпаться в труху pihuks pudenema;
‣ ülek. kõnek. pahn, põhk; труха в голове peas on paljas põhk
туман I 1 (род. п. ед. ч. тумана и туману) С м. неод. udu (ka ülek.), hämu, tohu, sumu, hägu, vine, somp; густой туман tihe udu, somp, слабый туман hõre udu, лёгкий туман uduvine, kerge udu, сухой туман põuavine, põuaudu, пелена тумана uduloor, над рекой стелется туман jõe kohal hõljub udu, туман рассеялся udu haihtus ~ on haihtunud;
◊
напускать ~ напустить туману kõnek. udu(juttu) ajama, suitsukatet tegema, vett segama ~ sogama; как в тумане (видеть, помнить) nagu läbi udu (nägema, mäletama); туман в голове у кого kõnek. kelle pea on raske ~ paks ~ uimane
туманно Н
‣ ülek. uduselt, ähmaselt, häguselt, segaselt; туманно выражаться uduselt ~ segaselt väljenduma, туманно представлять ähmaselt ~ uduselt kujutlema;
‣ в функции предик. on udune ~ sompus ~ hägune ~ hämune ~ sumune; сегодня туманно täna on udune ~ sompus (ilm);
‣ в функции предик. ülek. on uimane ~ segane; в голове туманно pea on uimane ~ segane
тяжесть 90 С ж. неод. raskus, ränkus; koorem, taak; kaal; тяжесть ноши kandami raskus ~ kaal, тяжесть труда töö raskus, тяжесть войны sõja raskus ~ ränkus, тяжесть наказания karistuse raskus, поднятие тяжестей raskuste tõstmine, в голове тяжесть pea on raske ~ uimane, тяжесть на сердце süda on raske, центр тяжести füüs. raskuskese, massikese, сила тяжести meh. raskusjõud, всей тяжестью лечь на чьи плечи kogu raskusega kelle õlgadele langema ~ vajuma, тяжесть спала ~ упала с сердца ~ отлегла от сердца koorem langes südamelt, süda(mel) läks kergemaks, словно тяжесть с плеч свалилaсь nagu oleks koorem õlgadelt maha langenud
укладываться II 168 Г несов. → сов. уложиться;
◊
не укладываться в голове у кого kellele üle mõistuse käima, pähe mitte mahtuma
уложиться 311 Г сов. → несов. укладываться II
‣ pakkima, asju kokku panema; наскоро уложиться kiiruga (asju) pakkima, он быстро уложился ta pani asjad kiiresti kokku;
‣ во что ära ~ sisse mahtuma (liter. ka ülek.); все вещи уложились в чемодан kõik asjad mahtusid kohvrisse, тезисы уложились на двух страницах teesid mahtusid kahele leheküljele ~ kahe lehekülje peale;
‣ во что ülek. (ajaliselt) toime tulema, hakkama saama; докладчик уложился в час aruandja ~ esineja tuli toime ~ sai hakkama tunni ajaga, он не уложился в сроки ta ei suutnud tähtajast kinni pidada, ta ei tulnud tähtajaks toime, уложиться в график graafikus püsima;
◊
уложиться в голове ~ в сознании kõnek. pähe mahtuma, mõistusesse ~ ajudeni jõudma
хаос II, хаос 1 С м. неод. kaos, korralagedus, tohuvabohu, segadik, täielik segadus, korratus, segiolek; хаос в делах korralagedus ~ segadus asjaajamises, хаос мыслей mõtete virvarr, хаос красок värvide pillerkaar ~ uperpall, хаос звуков helide möll, в голове хаос peas on kõik segi, в комнатах хаос toad on segamini ~ segi ~ pilla-palla, tubades on tohuvabohu
хватать II 165b Г несов. vt. хватить II;
◊
этого ещё не хватало see veel puudus; насколько хватает глаз nii kaugele kui silm seletab; винтиков (в голове) не хватает у кого madalk. kellel on (peas) mõni kruvi lahti ~ puudu, kellel kruvid logisevad peas; пороху не хватает у кого kellel pole jõudu milleks, kellest pole asja, kellel ütleb jaks üles
хмель 10 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ bot. humal (Humalus); обыкновенный хмель tapp (tapu), harilik humal (Humulus lupulus);
‣ humalakäbid (humala emasõisikud);
‣ kõnek. humalauim, humalaaur, humalavägi, humalaving, vint, kilk; быть под хмелем ~ во хмелю vintis ~ auru all ~ sopsus ~ jokkis ~ nokastanud olema, хмель бродит ~ гуляет в голове kilk on peas, samm on sees, хмель сходит с кого kellel kaob viinauim peast, хмель ударил в голову kilk lõi pähe;
‣ ülek. kõnek. joovastus, joobumus; хмель любви armujoovastus, хмель успеха peapööritus edust
царь 11 С м. од. tsaar, (Vene) keiser, kuningas (ka ülek.); при царе Петре I tsaar Peeter I ajal, свержение царя tsaari ~ keisri ~ kuninga kukutamine, лев -- царь зверей lõvi on loomade kuningas, человек -- царь природы inimene on looduse kuningas ~ kroon;
◊
без царя ~ нет царя в голове kõnek. arust lage ~ puupea ~ kõlupea (olema); не без царя в голове kõnek. kellel on nutti, nupukas ~ nutikas ~ taiplik (olema); олух царя небесного vulg. viimane puupea ~ tainapea ~ kõlupea; при царе Горохе kõnek. humor. vanal hallil ajal, Noa ajal; царь небесный taevaisa
шалтай-болтай нескл. С м. неод. madalk.
‣ tühi-tähi, jama, joba, lora, jora; у него в голове шалтай-болтай ta pea on tühja tuult ~ tühja-tähja täis, нести всякий шалтай-болтай igavest jama ~ loba ~ pada ajama, pada panema;
‣ С → Н tühja logeldes, lorutades; целыми днями по двору ходит шалтай-болтай päevad läbi ~ terved päevad lorutab õues
шуметь 236 Г несов.
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur