[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 356 artiklit, väljastan 200
адресоваться 172 Г сов. и несов.
‣ куда, к кому-чему (isiklikult või kirjaga) pöörduma kelle-mille poole; адресоваться в правление juhatuse poole pöörduma;
‣ кому-чему saatma, adresseerima mida, kellele v kelle nimele; жалобы адресуются в министерство ~ министру kaebused tuleb saata ~ saadetakse ministeeriumi ~ ministrile ~ tuleb adresseerida ~ adresseeritakse ministri nimele
‣ куда, к кому-чему (isiklikult või kirjaga) pöörduma kelle-mille poole; адресоваться в правление juhatuse poole pöörduma;
‣ кому-чему saatma, adresseerima mida, kellele v kelle nimele; жалобы адресуются в министерство ~ министру kaebused tuleb saata ~ saadetakse ministeeriumi ~ ministrile ~ tuleb adresseerida ~ adresseeritakse ministri nimele
апеллировать 171b Г сов. и несов.
‣ куда apellatsiooni korras edasi kaebama; апеллировать в суд kohtusse edasi kaebama;
‣ к кому-чему apelleerima kellele-millele, pöörduma kelle-mille poole; апеллировать к здравому смыслу tervele mõistusele apelleerima, апеллировать к общему собранию üldkoosoleku poole pöörduma, üldkoosolekule apelleerima
‣ куда apellatsiooni korras edasi kaebama; апеллировать в суд kohtusse edasi kaebama;
‣ к кому-чему apelleerima kellele-millele, pöörduma kelle-mille poole; апеллировать к здравому смыслу tervele mõistusele apelleerima, апеллировать к общему собранию üldkoosoleku poole pöörduma, üldkoosolekule apelleerima
брести 367 (без страд. прич.) Г несов. где, куда lonkima, aeglaselt kõndima; брести по дороге mööda teed lonkima, брести по колено в воде põlvist saadik vees kahlama, брести в снегу lumes sumpama
бултыхаться 165 Г несов. kõnek.
‣ куда, где sumatama, sulpsatama; sumama; бултыхаться в снегу lumes sumama;
‣ loksuma
‣ куда, где sumatama, sulpsatama; sumama; бултыхаться в снегу lumes sumama;
‣ loksuma
булькнуть 335b Г сов.
‣ однокр. к булькать mulksatama;
‣ куда kõnek. sulpsatama; камень булькнул в воду kivi sulpsatas vette
‣ однокр. к булькать mulksatama;
‣ куда kõnek. sulpsatama; камень булькнул в воду kivi sulpsatas vette
бухнуть I Г сов. однокр. к бухать
‣ 335b põmatama, kõma(h)tama;
‣ 335a что ülek. kõnek. (midagi kohatut) välja pahvatama ~ ütlema;
‣ 335a кого-что prantsatama, mürinaga maha paiskama ~ pillama;
‣ 335b что, куда plärtsatama, lartsatama, sumahtama; куда prantsatama
‣ 335b põmatama, kõma(h)tama;
‣ 335a что ülek. kõnek. (midagi kohatut) välja pahvatama ~ ütlema;
‣ 335a кого-что prantsatama, mürinaga maha paiskama ~ pillama;
‣ 335b что, куда plärtsatama, lartsatama, sumahtama; куда prantsatama
валить I 307 Г несов.
‣ кого-что (ümber, maha) paiskama; валить с ног кого keda jalust maha paiskama, валить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;
‣ что куда kõnek. (hunnikusse) loopima ~ kuhjama ~ pilduma; валить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama ~ pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;
‣ что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; валить всё на других kõike teiste kaela ajama ~ veeretama, валить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;
‣ кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha;
◊ валить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama; валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)
‣ кого-что (ümber, maha) paiskama; валить с ног кого keda jalust maha paiskama, валить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;
‣ что куда kõnek. (hunnikusse) loopima ~ kuhjama ~ pilduma; валить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama ~ pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;
‣ что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; валить всё на других kõike teiste kaela ajama ~ veeretama, валить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;
‣ кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha;
◊ валить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama; валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)
везти 362 Г несов.
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
вести 367 Г несов.
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
‣ кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima (ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница ведёт на чердак trepp viib ~ läheb pööningule, куда ведёт эта дорога? kuhu see tee viib ~ läheb? вести ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, вести больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima ~ saatma ~ talutama, вести слепого через улицу pimedat üle tänava talutama ~ juhtima, вести осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima ~ toimetama, вести солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, вести за собой массы masse endaga kaasa viima ~ tõmbama, борьба ведёт к победе võitlus viib võidule, вести к цели eesmärgile viima, вести к возникновению чего mille tekkeni ~ tekkimiseni viima, шалости к добру не ведут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы ведёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, вести машину autot juhtima, капитан Сергеев ведёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, вести машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, веди его сюда too ta siia;
‣ что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; вести уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, вести научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, вести общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, вести подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, вести практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi ~ praktilisi töid juhatama ~ juhendama, вести собрание koosolekut juhatama, вести кружок ringi juhatama;
‣ что juhtima; вести хозяйство majapidamist juhtima, вести концерт kontserti juhtima, вести дела asju ajama;
‣ чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно вести смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli ~ üle keelte tõmbama, вести указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, вести железную дорогу raudteed rajama, вести телефонные провода telefoniliini vedama;
‣ что pidama; вести счёт чему arvet pidama mille üle; вести переписку kirjavahetust pidama, вести войну sõda pidama, sõdima, вести весёлую жизнь lõbusat elu elama, вести мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, вести перестрелку tulevahetust pidama, вести спор vaidlema, вести разговор jutlema, keskust(e)lema, вести дискуссию diskuteerima, вести торговлю kauplema, вести протокол protokollima, вести огонь tulistama, вести сев зерновых teravilja külvama;
◊ вести свой род от кого kellest põlvnema; вести начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama; вести себя как kuidas, millisel moel käituma; вести речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema ~ rääkima; и ухом не ведёт kõnek. ei tee kuulmagi ~ väljagi; vrd. водить
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
взбежать 182 Г сов. → несов. взбегать üles jooksma (ka ülek.); взбежать по лестнице куда trepist üles jooksma kuhu
водворять 255 Г несов. → сов. водворить
‣ кого куда paigutama, majutama; водворять преступников в тюрьму kurjategijaid vangi viima ~ panema ~ vanglasse paigutama;
‣ что куда panema, asetama; водворять на место paigaldama, paigale ~ paika ~ kohale panema;
‣ что ülek. jalule seadma; водворять порядок korda jalule seadma
‣ кого куда paigutama, majutama; водворять преступников в тюрьму kurjategijaid vangi viima ~ panema ~ vanglasse paigutama;
‣ что куда panema, asetama; водворять на место paigaldama, paigale ~ paika ~ kohale panema;
‣ что ülek. jalule seadma; водворять порядок korda jalule seadma
ворон 1 С м. од. zool. ronk, kaaren (Corvus corax);
◊ куда ворон костей не заносит ~ не занесёт pärapõrgu(s)
◊ куда ворон костей не заносит ~ не занесёт pärapõrgu(s)
вот частица
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
‣ siin on(gi), ongi; вот мельница siin on veski, вот и наш дом (see) ongi meie maja, вот здесь пойдём (nüüd) läheme siit, вот и прекрасно tore on;
‣ kuula, näe, vaat (alati rõhuga); вот что я тебе скажу kuula, mis ma sulle ütlen, вот куда попал näe, kuhu sattus(in), вот в чём беда vaat milles on häda;
‣ küll on, on alles; вот человек (1) halv. küll on inimene, on see ka üks inimene, (2) see on alles mees, вот ещё kõnek. või veel, vaat kus veel, вот так kõnek. nõnda jah, ja jutul lõpp, вот так история on alles (vast) lugu, вот тебе, вот тебе и раз, вот тебе на, вот так так kõnek. säh sulle, вот тебе и весь сказ ja ongi jutul lõpp
вселение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ кого куда kelle majutamine, paigutamine kuhu; вселение новых жильцов в квартиру uute elanike korterisse paigutamine;
‣ куда korterisse asumine, sissekolimine; вселение в новый дом будет происходить осенью (sisse)kolimine uude majja toimub sügisel, uude majja kolitakse sügisel
‣ кого куда kelle majutamine, paigutamine kuhu; вселение новых жильцов в квартиру uute elanike korterisse paigutamine;
‣ куда korterisse asumine, sissekolimine; вселение в новый дом будет происходить осенью (sisse)kolimine uude majja toimub sügisel, uude majja kolitakse sügisel
вылиться 324 Г сов. → несов. выливаться
‣ из чего, на что, куда (välja, maha, üle) voolama ~ jooksma ~ valguma, tulvama; топливо вылилось из цистерны kütus voolas paagist välja, толпа вылилась на площадь rahvas valgus väljakule, вылиться из души südamest tulema;
‣ во что ülek. kujunema, paisuma milleks; похороны революционера вылились в мощную демонстрацию revolutsionääri matused kujunesid võimsaks meeleavalduseks
‣ из чего, на что, куда (välja, maha, üle) voolama ~ jooksma ~ valguma, tulvama; топливо вылилось из цистерны kütus voolas paagist välja, толпа вылилась на площадь rahvas valgus väljakule, вылиться из души südamest tulema;
‣ во что ülek. kujunema, paisuma milleks; похороны революционера вылились в мощную демонстрацию revolutsionääri matused kujunesid võimsaks meeleavalduseks
выслать 196*a Г сов. → несов. высылать кого-что, кому, куда (välja, vastu, ära, teele, järele) saatma; надо ему выслать посылку vaja talle pakk (teele) saata, выслать наложенным платежом lunaga saatma, выслать за пределы страны maalt välja saatma, за ним выслали машину на станцию talle saadeti auto jaama vastu
выступить 323*b Г сов. → несов. выступать
‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
‣ из чего välja ~ ette astuma; ette ~ välja ulatuma; выступить из толпы rahvahulgast välja astuma;
‣ чем van. käima, käiku tegema; выступить пешкой etturiga käima;
‣ nähtavale tulema ~ ilmuma, paistma hakkama; на небе выступили первые звёзды taevas süttisid esimesed tähed, из мрака выступил дом pimedusest ilmus nähtavale maja;
‣ куда (jalgsi) teele asuma ~ minema; рота выступила в поход rood asus rännakule;
‣ против кого kelle vastu välja astuma, vastu astuma kellele, võitlema hakkama kellega; наша армия выступила против врага meie armee astus vaenlasele vastu, он выступил против нового проекта ta astus uue projekti vastu välja;
‣ с чем, в чём esinema; он выступил с речью на митинге ta pidas miitingul kõne, выступить с ответным словом vastuskõnega esinema, выступить с концертом kontserti andma, выступить с докладом ettekandega esinema, ettekannet pidama, выступить на суде защитником kohtus kaitsjana esinema, выступить на сцене laval esinema, выступи ть в роли первого любовника esimese armastaja osas esinema, выступить в печати ajakirjanduses ~ trükisõnas esinema ~ sõna võtma;
‣ из чего (üle kallaste) tõusma; ülek. (piire) ületama;
‣ на чём ilmuma, tulema; на глазах выступили слёзы pisarad tulid silma, silmad läksid märjaks, у него на лбу выступили капли пота tal tulid higipiisad ~ tõusis higi laubale, на их лицах выступил ужас nende näost paistis hirm;
‣ из чего van. välja astuma, lahkuma; выступить из общества ühingust välja astuma
высыпать 189* Г сов. → несов. высыпать
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
девать 169a Г kõnek.
‣ несов. → сов. деть (без прош. вр.) кого-что куда panema; мне некуда девать эти книги mul ei ole neid raamatuid kuhugi panna;
‣ сов. (без буд. вр.) panema, pistma, torkama; куда ты девал ~ дел тетрадь? kuhu sa vihiku pistsid ~ panid?
◊ девать некуда külluses, jalaga segada; (не знает,) куда глаза девать (ta ei tea,) kuhu silmi peita ~ panna; (не знает,) куда себя девать (ta) ei leia endale kohta
‣ несов. → сов. деть (без прош. вр.) кого-что куда panema; мне некуда девать эти книги mul ei ole neid raamatuid kuhugi panna;
‣ сов. (без буд. вр.) panema, pistma, torkama; куда ты девал ~ дел тетрадь? kuhu sa vihiku pistsid ~ panid?
◊ девать некуда külluses, jalaga segada; (не знает,) куда глаза девать (ta ei tea,) kuhu silmi peita ~ panna; (не знает,) куда себя девать (ta) ei leia endale kohta
деваться 169 Г kõnek.
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?
‣ несов. → сов. деться (без прош. вр.) куда kaduma, jääma, minema; куда девается ваша энергия? kuhu kaob teie energia? не знает, куда деваться от стыда ta ei tea, kuhu häbi pärast pugeda, некуда деваться (1) pole kuhugi minna, (2) ülek. pole pääsu, pole midagi parata;
‣ сов. (без буд. вр.) kaduma, jääma, minema; куда девались ~ делись остальные? kus teised on? kuhu teised jäid?
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
дёрнуть 335a Г сов.
‣ кого-что, за что, без доп. однокр. к дёргать (üks kord) tõmbama, sikutama;
‣ куда madalk. põrutama kuhu;
‣ что, без доп. madalk. klõmakat võtma
‣ кого-что, за что, без доп. однокр. к дёргать (üks kord) tõmbama, sikutama;
‣ куда madalk. põrutama kuhu;
‣ что, без доп. madalk. klõmakat võtma
доковылять 254b Г сов. до кого-чего, куда kõnek. kuhu, milleni longates ~ luugates ~ lombates ~ lääbates minema, kohale komberdama
домчать 180 Г сов. кого-что, до чего, куда kõnek. kihutades ~ lennates ~ tuhatnelja kohale viima ~ tooma
доносить I Г несов. → сов. донести
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
дотащить 310 Г сов. → несов. дотаскивать кого-что, до чего, куда kohale ~ pärale ~ milleni kandma ~ tassima ~ kõnek. vedama ~ vedima; дотащить лодку до воды paati veepiirile vedama ~ vette kandma, еле ~ едва ноги дотащить kõnek. end suure vaevaga ~ läbi häda kohale vedama
ездить 270b (повел. накл. езди) Г несов. на чём, куда sõitma (ei viita ühesuunalisusele), käima; ездить на велосипеде jalgrattaga sõitma, ездить по стране mööda maad sõitma, ездить верхом ratsutama, ездить в командировки lähetusel ~ komandeeringus käima;
◊ ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma ~ ratsutama; vrd. ехать
◊ ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma ~ ratsutama; vrd. ехать
ехать 224 Г несов. на чём, куда, откуда (ühes suunas) sõitma ~ minema ~ tulema; ехать на пароходе aurikuga sõitma, ехать на поезде rongiga sõitma, ехать верхом ratsutama, ехать в Москву Moskvasse sõitma ~ minema, ехать в экспедицию ekspeditsioonile ~ uurimisretkele sõitma, ехать навстречу vastu sõitma, ехать к нам meie juurde sõitma ~ tulema; vrd. ездить
забегать 165b Г несов. → сов. забежать
‣ куда, к кому (hetkeks) sisse astuma ~ jooksma ~ põikama; забегать по утрам в закусочную kõnek. hommikuti toidubaarist läbi astuma ~ lippama, время от времени она забегала во двор aeg-ajalt jooksis ~ lippas ta hoovi (sisse);
‣ kõnek. ette ~ taha ~ kaugele jooksma; ülek. ette ruttama ~ tõttama; забегать справа paremalt poolt ette jooksma, не стану забегать вперёд, прочтите сами ma ei rutta ette, lugege ise, забегать далеко в лес kaugele metsa jooksma
‣ куда, к кому (hetkeks) sisse astuma ~ jooksma ~ põikama; забегать по утрам в закусочную kõnek. hommikuti toidubaarist läbi astuma ~ lippama, время от времени она забегала во двор aeg-ajalt jooksis ~ lippas ta hoovi (sisse);
‣ kõnek. ette ~ taha ~ kaugele jooksma; ülek. ette ruttama ~ tõttama; забегать справа paremalt poolt ette jooksma, не стану забегать вперёд, прочтите сами ma ei rutta ette, lugege ise, забегать далеко в лес kaugele metsa jooksma
забираться 169 Г несов. → сов. забраться во что, на что, куда
‣ sisse ~ üles ronima ~ pugema ~ hiilima ~ minema; забираться на чердак pööningule ronima, холод забирается за пазуху külm poeb hõlma alla, забираться в чужой дом võõrasse majja hiilima, забираться в самую глушь kõnek. kõige kaugemasse kolkasse minema ~ sattuma;
‣ страд. к забирать 1., 3., 4., 5.
‣ sisse ~ üles ronima ~ pugema ~ hiilima ~ minema; забираться на чердак pööningule ronima, холод забирается за пазуху külm poeb hõlma alla, забираться в чужой дом võõrasse majja hiilima, забираться в самую глушь kõnek. kõige kaugemasse kolkasse minema ~ sattuma;
‣ страд. к забирать 1., 3., 4., 5.
забиться I 325 Г сов. → несов. забиваться
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
забрести 367 (без страд. прич.) Г сов. → несов. забредать куда kõnek. (kõndides juhuslikult) sattuma; kaugele lonkima ~ minema; забрести в незнакомое место tundmatusse kohta sattuma, забрести далеко в лес sügavale metsa minema ~ sattuma
забросить 273a Г сов. → несов. забрасывать I кого-что
‣ куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
‣ ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
‣ куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
◊ забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
‣ куда (sisse) viskama ~ heitma ~ paiskama; рыбаки забросили сети kalurid heitsid võrgud vette, забросить мяч в сетку palli võrku viskama, забросить шайбу в ворота litrit väravasse lööma, забросить ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба забросила меня сюда saatus tõi ~ on paisanud mu siia;
‣ ülek. unarusse ~ hooletusse jätma; она забросила книги ta ei hoolinud enam raamatutest, забросить детей lapsi hooletusse jätma;
‣ куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama ~ viima; забросить чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima;
◊ забросить ~ забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma
завалиться 305 Г сов. → несов. заваливаться
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
‣ külili kalduma, viltu vajuma; телега завалилась vanker vajus külili;
‣ за что, куда kukkuma, libisema; книга завалилась за диван raamat kukkus sohva ~ diivani taha;
‣ на что, чем, без доп. (taha) langema ~ vajuma ~ viskuma; голова завалилась на спинку кресла pea vajus tugitooli seljatoele;
‣ kokku ~ sisse langema, kokku varisema; избушка завалилась hurtsik on kokku varisenud;
‣ на чём, без доп. kõnek. läbi põruma;
‣ на что, с инф. kõnek. end pikali viskama; завалиться спать voodisse vajuma, põõnama heitma;
◊ чего хоть завались madalk. mida on jalaga segada ~ ülearugi
завербоваться 172 Г сов. → несов. завербовываться куда end värvata laskma; он завербовался на Крайний Север ta läks ~ siirdus (lepingu alusel) Kaug-Põhja tööle
завернуть 338 Г сов. → несов. завёртывать, заворачивать
‣ кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
‣ к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
‣ (без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
‣ что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
‣ что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
‣ (без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
‣ (без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
‣ кого-что, во что, чем (sisse) pakkima ~ keerama ~ mässima ~ mähkima; завернуть покупку в бумагу ostu paberisse pakkima, завернуть шею шарфом salli kaela ümber mähkima, завернуть ребёнка в одеяло last tekisse mähkima;
‣ к кому-чему, куда, кого-что (kõrvale, tagasi) pöörduma ~ pöörama; завернуть к крыльцу trepi ette pöörama, treppi sõitma, завернуть за угол nurga taha pöörama ~ pöörduma, завернуть коня hobust ringi ~ tagasi pöörama;
‣ (без страд. прич.) куда kõnek. (mööda minnes) sisse ~ läbi astuma ~ sõitma; завернуть к приятелю sõbra poole sisse põikama;
‣ что kõnek. kinni kruvima ~ keerama; завернуть кран kraani kinni keerama;
‣ что üles keerama ~ käärima; завернуть рукава käiseid üles käärima;
‣ (без несов.; без страд. прич.; без 1 и 2 л.) madalk. van. (äkki) saabuma ~ algama; завернули морозы äkki keeras külmale;
‣ (без несов.) что madalk. vahele ~ sekka torkama ~ pistma; завернуть словцо sõna sekka ütlema ~ pistma
завести 367 Г сов. → несов. заводить I
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
‣ кого-что, куда (teatud paika v. kaugele) viima ~ tooma ~ panema ~ juhtima ~ talutama; завести за угол nurga taha viima, завести слишком далеко liiga kaugele viima, завести лошадей в конюшню hobuseid talli viima, завести машину в гараж autot garaaži ajama, завести в тупик ummikusse viima ~ ajama (ka ülek.), ему завели руки назад tal väänati käed selja taha, завести глаза silmi pahupidi ajama ~ pöörama;
‣ что sisse seadma, maksma ~ kehtima panema; они завели новые порядки nad seadsid uue korra sisse, так у нас заведено nii on meil kombeks;
‣ кого-что kõnek. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завести корову endale lehma soetama;
‣ что sõlmima, sobitama; завести знакомство с кем tutvust sõlmima ~ sobitama;
‣ что, о ком-чём alustama; завести речь о ком-чём kellest-millest juttu tegema, завести тесто taignat kerkima panema;
‣ что käivitama, käima panema; üles keerama; завести мотор mootorit käivitama, завести часы kella üles keerama, как заведённый nagu üleskeeratud
завлечь 378a Г сов. → несов. завлекать кого, чем, куда meelitama, võrgutama, peibutama, ahvatlema; kõnek. kaasa kiskuma ~ tõmbama, köitma; завлечь обещаниями lubadustega ahvatlema ~ meelitama, завлечь в ущелье kitsasteele ~ mäekitsusse meelitama, завлечь в серьёзный разговор tõsisesse juttu kaasa tõmbama
заворачивать Г несов.
‣ 168a сов. завернуть, kõnek. заворотить кого, без доп. (kõrvale) pöörama ~ pöörduma; заворачивать в переулок põiktänavasse pöörduma ~ pöörama, заворачивать лошадь назад hobust tagasi pöörama;
‣ 168a сов. завернуть, kõnek. заворотить что üles keerama ~ käärima; заворачивать рукава käiseid üles käärima;
‣ 168b сов. завернуть куда kõnek. sisse põikama, mööda minnes sisse astuma; он иногда заворачивал в книжный магазин vahetevahel astus ta raamatukauplusse(gi);
‣ 168b чем madalk. juhtima; заворачивать большими делами suuri tegusid tegema;
‣ 168a сов. завернуть кого-что, во что sisse pakkima ~ mähkima ~ mässima; заворачивать книги в бумагу raamatuid paberisse pakkima
‣ 168a сов. завернуть, kõnek. заворотить кого, без доп. (kõrvale) pöörama ~ pöörduma; заворачивать в переулок põiktänavasse pöörduma ~ pöörama, заворачивать лошадь назад hobust tagasi pöörama;
‣ 168a сов. завернуть, kõnek. заворотить что üles keerama ~ käärima; заворачивать рукава käiseid üles käärima;
‣ 168b сов. завернуть куда kõnek. sisse põikama, mööda minnes sisse astuma; он иногда заворачивал в книжный магазин vahetevahel astus ta raamatukauplusse(gi);
‣ 168b чем madalk. juhtima; заворачивать большими делами suuri tegusid tegema;
‣ 168a сов. завернуть кого-что, во что sisse pakkima ~ mähkima ~ mässima; заворачивать книги в бумагу raamatuid paberisse pakkima
загибать 169a Г несов. → сов. загнуть что, без доп.
‣ (üles, alla, kõrvale) pöörama ~ keerama ~ käänama; (viltu, kõveraks, üles, alla, kõrvale) painutama ~ koolutama ~ niverdama ~ murdma ~ kallutama; ülek. madalk. sihtima, tüürima; загибать за угол kõnek. nurga taha pöörama ~ pöörduma, река загибает вправо kõnek. jõgi keerab paremale, загибать угол листа lehenurka kahekorra käänama, загибать пальцы sõrmi kõverdama, загибать ресницы ripsmeid koolutama, загибать цену madalk. soolast hinda küsima, вон он куда загибает näe, kuhu ta sihib;
‣ ülek. madalk. põrutama, soolast panema, kõvasti ütlema;
◊ загибать ~ загнуть салазки madalk. kellel jalgu ja pead kokku väänama, keda kringliks keerama
‣ (üles, alla, kõrvale) pöörama ~ keerama ~ käänama; (viltu, kõveraks, üles, alla, kõrvale) painutama ~ koolutama ~ niverdama ~ murdma ~ kallutama; ülek. madalk. sihtima, tüürima; загибать за угол kõnek. nurga taha pöörama ~ pöörduma, река загибает вправо kõnek. jõgi keerab paremale, загибать угол листа lehenurka kahekorra käänama, загибать пальцы sõrmi kõverdama, загибать ресницы ripsmeid koolutama, загибать цену madalk. soolast hinda küsima, вон он куда загибает näe, kuhu ta sihib;
‣ ülek. madalk. põrutama, soolast panema, kõvasti ütlema;
◊ загибать ~ загнуть салазки madalk. kellel jalgu ja pead kokku väänama, keda kringliks keerama
задвинуть 334 Г сов. → несов. задвигать что, куда, чем (kinni, ette, taha, alla) lükkama; задвинуть стол в угол lauda nurka lükkama, задвинуть засов riivi ette lükkama, задвинуть занавес eesriiet ette tõmbama
задевать II 166 (без страд. прич.) Г сов. что kõnek. panema, toppima, pistma; куда ты задевал мои очки? kuhu sa mu prillid oled pannud?
задеваться 166 Г сов. куда kõnek. kaotsi minema, kaduma; молоток куда-то задевался vasar on kuhugi kadunud
заехать 224 Г сов. → несов. заезжать I
‣ к кому, за кем-чем, куда, на чём (sisse, läbi, järele, juurde, taha) sõitma; заехать во двор hoovi sisse sõitma, заехать к знакомому tuttava (mehe) poolt läbi sõitma, хочу как-нибудь заехать к вам vahest saab kunagi teie poolt läbi sõita ~ tulla, отец заехал за ней на машине isa sõitis talle autoga järele, заехать с левой стороны vasakult poolt juurde sõitma, заехать за тысячу километров tuhande kilomeetri taha sõitma;
‣ во что, чем, по чему, без доп. madalk. virutama; заехать в зубы кому kellele vastu hambaid virutama
‣ к кому, за кем-чем, куда, на чём (sisse, läbi, järele, juurde, taha) sõitma; заехать во двор hoovi sisse sõitma, заехать к знакомому tuttava (mehe) poolt läbi sõitma, хочу как-нибудь заехать к вам vahest saab kunagi teie poolt läbi sõita ~ tulla, отец заехал за ней на машине isa sõitis talle autoga järele, заехать с левой стороны vasakult poolt juurde sõitma, заехать за тысячу километров tuhande kilomeetri taha sõitma;
‣ во что, чем, по чему, без доп. madalk. virutama; заехать в зубы кому kellele vastu hambaid virutama
зазвать 215 Г сов. → несов. зазывать кого, куда kõnek. (tungivalt) kutsuma; зазвать в гости külla kutsuma, enda poole ~ endale külla saama keda
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
заказать 198 Г сов. → несов. заказывать
‣ что, у кого, кому-чему tellima; заказать портрет художнику kunstnikult portreed tellima, заказать обед из трёх блюд kolmeroalist ~ kolmekäigulist lõunat tellima, заказать лекарство в аптеке apteegist rohtu tellima, retsepti apteeki viima;
‣ кому, с инф. madalk. käskima, manitsema;
‣ что, кому, с инф. van. keelama;
◊ заказать ~ заказывать путь ~ дорогу куда madalk. teed kuhu sulgema; дорога туда ему заказана tee sinna on talle suletud
‣ что, у кого, кому-чему tellima; заказать портрет художнику kunstnikult portreed tellima, заказать обед из трёх блюд kolmeroalist ~ kolmekäigulist lõunat tellima, заказать лекарство в аптеке apteegist rohtu tellima, retsepti apteeki viima;
‣ кому, с инф. madalk. käskima, manitsema;
‣ что, кому, с инф. van. keelama;
◊ заказать ~ заказывать путь ~ дорогу куда madalk. teed kuhu sulgema; дорога туда ему заказана tee sinna on talle suletud
закатить Г сов. → несов. закатывать I
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
‣ 316a что, во что, на что veeretama; закатить бочку на машину vaati auto peale veeretama, закатить глаза silmi pahupidi pöörama;
‣ 316b куда madalk. minema sõitma ~ põrutama ~ kihutama;
‣ 316a что madalk. tegema, korraldama; закатить пир pidu püsti panema, закатить скандал skandaalitama, skandaali lahti lööma;
‣ 316a что, чем, по чему madalk. virutama; закатить кому в ухо kellele vastu kõrvu andma ~ lajatama, закатить двойку в дневник kahte päevikusse virutama
закатиться 316 Г сов. → несов. закатываться
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
законопатить 274a Г сов. → несов. законопачивать
‣ что, чем takutama, kinni toppima, tihtima; законопатить щели паклей pragusid takutama ~ takuga kinni toppima;
‣ кого, куда ülek. madalk. panema, pistma, kupatama; законопатить в тюрьму türmi pistma
‣ что, чем takutama, kinni toppima, tihtima; законопатить щели паклей pragusid takutama ~ takuga kinni toppima;
‣ кого, куда ülek. madalk. panema, pistma, kupatama; законопатить в тюрьму türmi pistma
залететь 234 Г сов. → несов. залетать I куда (sisse, taha, kaugele) lendama; бабочка залетела в комнату liblikas lendas tuppa, ветерок залетел в окно mahe tuul puhus aknast sisse
залечь 375 Г сов. → несов. залегать I куда, где, с инф.
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
залиться 327 (прош. вр. залилось и залилось, залились и залились) Г сов. → несов. заливаться
‣ чем endale mida peale valama ~ ajama, end ära määrima; залиться чернилами end tinti täis ajama ~ valama;
‣ куда voolama; вода залилась в сапог vesi tuli üle saapasääre;
‣ чем, без доп. (heledalt v. sillerdavalt v. järsku v. intensiivselt) häälitsema hakkama; valama hakkama; (nutma v. naerma) puhkema; собаки залились лаем koerad hakkasid heledalt klähvima, жаворонки залились звонкой песней lõokesed hakkasid lõõritama, она залилась слезами pisarad purskusid ta silmist, она залилась смехом ta puhkes heledalt naerma;
‣ чем täis valguma; лицо залилось румянцем puna tõusis palgele, улицы залились светом tänav lõi valgeks;
◊ залиться ~ заливаться соловьём nalj. lõõritama nagu lõoke
‣ чем endale mida peale valama ~ ajama, end ära määrima; залиться чернилами end tinti täis ajama ~ valama;
‣ куда voolama; вода залилась в сапог vesi tuli üle saapasääre;
‣ чем, без доп. (heledalt v. sillerdavalt v. järsku v. intensiivselt) häälitsema hakkama; valama hakkama; (nutma v. naerma) puhkema; собаки залились лаем koerad hakkasid heledalt klähvima, жаворонки залились звонкой песней lõokesed hakkasid lõõritama, она залилась слезами pisarad purskusid ta silmist, она залилась смехом ta puhkes heledalt naerma;
‣ чем täis valguma; лицо залилось румянцем puna tõusis palgele, улицы залились светом tänav lõi valgeks;
◊ залиться ~ заливаться соловьём nalj. lõõritama nagu lõoke
заложить 311a Г сов. → несов. закладывать что, куда, чем
‣ (taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
‣ что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
‣ кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
‣ что pantima; заложить часы kella pantima;
‣ безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
◊ заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
‣ (taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
‣ что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
‣ кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
‣ что pantima; заложить часы kella pantima;
‣ безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
◊ заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
залучить 287a Г сов. → несов. залучать кого куда kõnek. meelitama, ahvatlema; залучить кого к себе в гости keda endale külla meelitama
заманить 305a Г сов. → несов. заманивать кого-что, чем (sisse, ligi) meelitama; заманить кого в ловушку keda lõksu meelitama (ka ülek.);
◊ калачом не заманишь кого куда kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu
◊ калачом не заманишь кого куда kõnek. ükski vägi ei vii ~ ei too keda kuhu
занести 365 Г сов. → несов. заносить I
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek. mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
заноситься I 319 Г несов. → сов. занестись I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
запасть 356b Г сов. → несов. западать
‣ sisse langema, sisse ~ auku vajuma; запавшие глаза aukuvajunud silmad;
‣ куда kõnek. mille sisse ~ taha kukkuma ~ langema ~ veerema;
‣ во что ülek. tungima, sööbima; запасть в душу hinge sööbima, запасть в сердце südamesse jääma
‣ sisse langema, sisse ~ auku vajuma; запавшие глаза aukuvajunud silmad;
‣ куда kõnek. mille sisse ~ taha kukkuma ~ langema ~ veerema;
‣ во что ülek. tungima, sööbima; запасть в душу hinge sööbima, запасть в сердце südamesse jääma
запереть 244a (деепр. заперев и заперши) Г сов. → несов. запирать
‣ что lukku ~ riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama ~ panema; он запер дверь на ключ ~ на замок ta pani ~ keeras ukse lukku, запереть ворота väravat sulgema ~ kinni panema ~ lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;
‣ кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;
‣ что sulustama (kabemängus);
◊ дух ~ дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge
‣ что lukku ~ riivi panema, luku(s)tama, kinni keerama ~ panema; он запер дверь на ключ ~ на замок ta pani ~ keeras ukse lukku, запереть ворота väravat sulgema ~ kinni panema ~ lukustama, он запер дверь на крючок ta pani ukse haaki;
‣ кого-что где, куда lukustama, luku taha panema, sulgema keda-mida kuhu; запереть кого в сарае keda kuuri kinni panema, запереть альбом в стол albumit laekasse lukustama;
‣ что sulustama (kabemängus);
◊ дух ~ дыхание заперло madalk. hing jäi kinni, matab hinge
записаться 202 Г сов. → несов. записываться
‣ куда end ~ oma nime kirja panema, registreeruma; записаться на приём к врачу arsti vastuvõtule registreeruma, записаться в библиотеку end raamatukogus lugejaks võtma, записаться на курсы трактористов traktoristikursustele astuma;
‣ в кого-что ülek. kõnek. end kelle kilda ~ sekka arvama; записаться в старики end vanade kilda arvama;
‣ madalk. oma abielu registreerima;
‣ до чего, без доп. kõnek. kirjutamishoogu sattuma
‣ куда end ~ oma nime kirja panema, registreeruma; записаться на приём к врачу arsti vastuvõtule registreeruma, записаться в библиотеку end raamatukogus lugejaks võtma, записаться на курсы трактористов traktoristikursustele astuma;
‣ в кого-что ülek. kõnek. end kelle kilda ~ sekka arvama; записаться в старики end vanade kilda arvama;
‣ madalk. oma abielu registreerima;
‣ до чего, без доп. kõnek. kirjutamishoogu sattuma
записывать 168a Г несов. → сов. записать I
‣ что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
‣ кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
‣ кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
‣ что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
‣ что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
‣ что, чем täis kirjutama
‣ что kirja panema, üles kirjutama ~ märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты записывают лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он записывал всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;
‣ кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; записывать кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;
‣ кого ülek. kelle kilda ~ mesti arvama; записывать в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama ~ arvama;
‣ что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; записывать концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, записывать звук heli salvestama;
‣ что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; записывать дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;
‣ что, чем täis kirjutama
заплыть 349 Г сов. → несов. заплывать
‣ за что, во что, куда kuhu ujuma, ujudes sattuma ~ tulema; он заплыл за буёк ta ujus poist kaugemale, заплыть вперёд ette ujuma;
‣ чем, без доп. täis ~ laiali valguma; глаза заплыли слезами silmad valgusid vett täis, свеча заплыла küünal sulas üles;
‣ чем, без доп. rasvuma; tursuma, paistetama; заплывшие жиром глаза rasva uppuvad silmad, заплывшее лицо rasvunud ~ tursunud nägu, заплыть жиром ~ салом rasvuma, rasva minema
‣ за что, во что, куда kuhu ujuma, ujudes sattuma ~ tulema; он заплыл за буёк ta ujus poist kaugemale, заплыть вперёд ette ujuma;
‣ чем, без доп. täis ~ laiali valguma; глаза заплыли слезами silmad valgusid vett täis, свеча заплыла küünal sulas üles;
‣ чем, без доп. rasvuma; tursuma, paistetama; заплывшие жиром глаза rasva uppuvad silmad, заплывшее лицо rasvunud ~ tursunud nägu, заплыть жиром ~ салом rasvuma, rasva minema
заползти 363 Г сов. → несов. заползать куда sisse ~ peale ~ taha ~ alla roomama ~ ronima; pugema kuhu (ka ülek.); заползти под крыльцо trepi alla roomama ~ pugema, в душу заползло сомнение hinge puges ~ sigines kahtlus
запропаститься 296 Г сов. madalk. teadmata kuhu (ära) kaduma ~ jääma; куда ты запропастился kuhu sa ometi kadusid ~ jäid
запустить I 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
‣ что kõnek. käima panema, käiku laskma, käivitama; запустить мотор mootorit käima panema, запустить в производство tootmisse laskma;
‣ что üles laskma ~ lennutama, lendu laskma; мальчик запустил бумажного змея poiss lennutas ~ laskis lohe üles, запустить голубя tuvi lendu laskma, запустить ракету в космос raketti kosmosesse lennutama ~ saatma, запустить космический корабль kosmose- ~ ruumilaeva lähetama ~ üles saatma ~ välja saatma;
‣ чем, что, в кого-что kõnek. virutama, viskama;
‣ что, во что kõnek. sisse torkama ~ pistma ~ suruma ~ laskma; он запустил руку глубоко в карман ta pistis käe sügavale taskusse;
‣ кого-что, куда kõnek. (lahti) laskma; лошадей запустили в пшеницу hobused on nisusse lastud, запустить в пруд карасей kokri tiiki laskma;
◊ запустить ~ запускать лапу ~ руку куда kõnek. kuhu kätt toppima, mille järele kätt välja sirutama
заронить 305a Г сов. → несов. заронять I
‣ что, куда kõnek. pillama, poetama, heitma; солнце заронило луч в комнату päike piilus tuppa, заронить искру tulekibet (maha) pillama;
‣ что в ком ülek. tekitama, esile kutsuma, äratama; он заронил во мне подозрение ta pani mind kahtlema, заронить мечту в ком keda unistama panema;
◊ заронить искру ~ зерно ~ семя чего в кого-что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema, sädet süütama kelles
‣ что, куда kõnek. pillama, poetama, heitma; солнце заронило луч в комнату päike piilus tuppa, заронить искру tulekibet (maha) pillama;
‣ что в ком ülek. tekitama, esile kutsuma, äratama; он заронил во мне подозрение ta pani mind kahtlema, заронить мечту в ком keda unistama panema;
◊ заронить искру ~ зерно ~ семя чего в кого-что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema, sädet süütama kelles
заскочить 319b Г сов. → несов. заскакивать kõnek.
‣ куда sisse ~ peale hüppama ~ kargama; заскочим к нему на минутку ülek. hüppame hetkeks tema poole sisse;
‣ ette tormama ~ ruttama;
‣ за что kinni jääma mille taha
‣ куда sisse ~ peale hüppama ~ kargama; заскочим к нему на минутку ülek. hüppame hetkeks tema poole sisse;
‣ ette tormama ~ ruttama;
‣ за что kinni jääma mille taha
засунуть 334 Г сов. → несов. засовывать что куда kõnek. (sisse, taha, vahele) pistma ~ torkama ~ toppima; засунуть руку в карман kätt taskusse pistma, засунуть книгу в стол raamatut laualaekasse ~ sahtlisse pistma
затащить 310 Г сов. → несов. затаскивать кого-что куда sisse ~ alla ~ ära tassima ~ tirima ~ vedama ~ vedima; телегу затащили под навес vanker veeti varju alla, он затащил меня в кафе kõnek. ta tiris ~ vedas mu kohvikusse, щенок затащил туфли под шкаф kutsikas on kingad kapi alla tirinud
затвориться 305, 285 Г сов. → несов. затворяться
‣ где, куда sulguma, end sulgema, eralduma, pagema kuhu; затвориться в монастыре kloostrisse minema;
‣ kinni ~ lukku ~ riivi minema; дверь не затворилась uks ei läinud kinni ~ lukku
‣ где, куда sulguma, end sulgema, eralduma, pagema kuhu; затвориться в монастыре kloostrisse minema;
‣ kinni ~ lukku ~ riivi minema; дверь не затворилась uks ei läinud kinni ~ lukku
захаживать 163b Г несов. куда, к кому kõnek. sisse ~ läbi astuma, sisse põikama; захаживайте к нам почаще astuge meile sagedamini sisse
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
зачастить 296b Г сов. kõnek.
‣ куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
‣ tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
‣ куда, к кому, без доп. sageli ~ tihti kus käima hakkama; в последнее время она зачастила к нам в гости viimasel ajal on ta hakanud tihti meil käima;
‣ tihenema, kiirenema, tugevnema, intensiivistuma; что kiirendama mida; к вечеру зачастил дождь õhtuks vihm tihenes, зачастил пулемёт kuulipilduja hakkas kiirelt tärisema
зашвырнуть 337 Г сов. → несов. зашвыривать кого-что куда kõnek. viskama, paiskama (ka ülek.); зашвырнуть мяч на крышу palli katusele viskama, судьба зашвырнула его в глушь saatus paiskas ta kolkasse
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
изволить 269b Г несов.
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
‣ чего, с инф. van. soovima; suvatsema, vaevaks võtma; чего изволите teie soov palun, mida soovite, куда изволите (ехать)? kuhu soovite sõita? извольте выйти palun ~ suvatsege lahkuda ~ välja minna, что же ты не изволил явиться? miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda?
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. hea küll, hästi, nõus; изволь, я поеду hästi, ma sõidan;
‣ изволь, извольте (только повел. накл.) kõnek. palun, ol(g)e lahke(d); eks proovi(ge), eks katsu(ge); вот бумага, извольте palun, paber on siin
казать 198 Г несов. кого-что, чем madalk. näitama, ilmutama, osutama;
◊ не казать виду kõnek. mitte välja näitama, mitte välja paista laskma; не казать глаз ~ носу куда kõnek. mitte näolegi andma kellele, mitte nägugi näitama, mitte jalgagi tõstma kuhu
◊ не казать виду kõnek. mitte välja näitama, mitte välja paista laskma; не казать глаз ~ носу куда kõnek. mitte näolegi andma kellele, mitte nägugi näitama, mitte jalgagi tõstma kuhu
кануть 334 (без страд. прич.) Г сов. куда
‣ van. (tilgana) langema ~ kukkuma;
‣ põhja minema, millesse vajuma; ülek. kaduma; кануть во тьму веков sajandite hämarusse kaduma;
◊ кануть в вечность liter. igavikku vajuma, minevikku kaduma; кануть в Лету liter. unu(stuse) hõlma vajuma; как в воду канул kõnek. kadus kui vits vette ~ nagu tina tuhka
‣ van. (tilgana) langema ~ kukkuma;
‣ põhja minema, millesse vajuma; ülek. kaduma; кануть во тьму веков sajandite hämarusse kaduma;
◊ кануть в вечность liter. igavikku vajuma, minevikku kaduma; кануть в Лету liter. unu(stuse) hõlma vajuma; как в воду канул kõnek. kadus kui vits vette ~ nagu tina tuhka
капать Г несов.
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
‣ 164b, 195b из чего, на что, без доп. tilkuma, tibama, tibutama, piiskama; с крыш каплет räästad tilguvad, дождь каплет vihma tibutab, слёзы капали из глаз silmist kukkus pisaraid;
‣ 164a что, чем, куда tilgutama; капать лекарство в глаз rohtu silma tilgutama;
‣ 164b на кого madalk. halv. peale kaebama, öördama;
◊ не каплет над кем kõnek. pole kiiret kellel, ega tuld takus ~ taga ei ole kellel; vrd. накапать
капнуть 335a Г сов. однокр. к капать
‣ на что, без доп. kukkuma (ühe tilga v. piisa kohta);
‣ что, чем, куда (ühte tilka) tilgutama
‣ на что, без доп. kukkuma (ühe tilga v. piisa kohta);
‣ что, чем, куда (ühte tilka) tilgutama
катиться 316 Г несов. куда, откуда, по чему, без доп.
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
‣ (ühes suunas) veerema, rulluma; voolama; libisema; камни катятся с горы mäelt veereb kive alla, день катится за днём päev veereb päeva järel, слёзы катились из глаз silmist veeresid pisarad, волны катятся laine(id) veereb ~ rullub, лыжи хорошо катятся suusad libisevad hästi, дождь катился по стёклам окон vihm nõrgus ~ vihmapiisad veeresid mööda akent alla, пот катится градом с кого kellel voolab higi ojadena, kes nõretab higist, катись отсюда ülek. madalk. käi ~ keri ~ aura siit minema, hakka astuma;
‣ kihutama, vurama; телеги катятся по шоссе vankrid veerevad ~ vuravad mööda maanteed; vrd. кататься
кинуть 334 Г сов. → несов. кидать
‣ что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
◊ куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
‣ что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
◊ куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
клин ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. неод.
‣ kiil, talb; вогнать клин kiilu sisse taguma, борода клином kikkhabe;
‣ (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньев nelja paaniga seelik, озимый клин taliviljapõld;
‣ aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi);
◊ клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)
‣ kiil, talb; вогнать клин kiilu sisse taguma, борода клином kikkhabe;
‣ (põllu-, riide-) siil (-u), paan; põllutükk; вшить клин siilu vahele õmblema, юбка из четырёх клиньев nelja paaniga seelik, озимый клин taliviljapõld;
‣ aj., sõj. seanina (kiilukujuline lahingurivi);
◊ клином не вышибешь чего из кого kõnek. löö või maha, aga seda mõtet vm. kellest välja ei saa; свет не клином сошёлся на ком-чём kõnek. egas see (sina, tema jne.) ole ainuke (koht, tegija vm.), kelle-mille pärast ei lähe veel maailm hukka; клин клином вышибать kõnek. talba talvaga välja taguma, millest tõbi, sellest abi; куда ни кинь -- всё клин vanas. igal pool pigi (väljapääsutu olukorra kohta)
красться 356 Г несов. куда, за кем, к кому-чему hiilima (ka ülek.); (hiilimisi) varitsema; красться на цыпочках в комнату kikivarvul tuppa hiilima
кривой 120 П (кр. ф. крив, крива, криво, кривы)
‣ kõver(-); viltune; кривое зеркало kõverpeegel, кривая улица kõver tänav, кривые ворота vildakas värav, кривая улыбка viril ~ võlts naeratus;
‣ П → С кривая ж. неод. mat., füüs., tehn. kõver(joon), joon, graafik; кривая скоростей kiiruskõver, -graafik, соединительная кривая ühenduskõverik (pöörmel), узловая кривая sõlmjoon, сопряжённые кривые kaasharmoonilised jooned;
‣ kõnek. ühesilmaline, ühe silmaga; кривой на левый глаз vasakust silmast pime;
‣ П → С кривой м, кривая ж. од. ühesilmaline;
◊ куда кривая ни вывезет ~ ни вынесет madalk. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; на кривой не объедешь кого madalk. keda alt ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
‣ kõver(-); viltune; кривое зеркало kõverpeegel, кривая улица kõver tänav, кривые ворота vildakas värav, кривая улыбка viril ~ võlts naeratus;
‣ П → С кривая ж. неод. mat., füüs., tehn. kõver(joon), joon, graafik; кривая скоростей kiiruskõver, -graafik, соединительная кривая ühenduskõverik (pöörmel), узловая кривая sõlmjoon, сопряжённые кривые kaasharmoonilised jooned;
‣ kõnek. ühesilmaline, ühe silmaga; кривой на левый глаз vasakust silmast pime;
‣ П → С кривой м, кривая ж. од. ühesilmaline;
◊ куда кривая ни вывезет ~ ни вынесет madalk. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; на кривой не объедешь кого madalk. keda alt ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
кто 158 М kes; mõni; kõnek. keegi; кто это? kes see on? кто там? kes seal on? о ком речь? kellest on jutt? кто бы это мог быть? kes see küll võiks olla? кто бы ни был olgu see kes tahes, kes see ka (iganes) oleks, кому, как не им, лучше знать kes veel paremini teab kui mitte nemad, хоть кого спросите küsige kellelt tahes, вот у кого надо учиться temalt ~ nendelt tuleb õppida, нет ли кого-нибудь, кто знает kas pole kedagi, kes teaks, не кто иной, как ei keegi muu kui, кому-кому, а им-то уж известно kõnek. nemad igatahes ~ küll teavad, kui teised ei tea, siis nemad ikka teavad, кто как kuidas keegi, кто куда kuhu keegi, кто кого kes keda (võidab), кто да кто приходил? madalk. kes need siin käisid? мало ли кто kõnek. paljugi kes, nii mõnigi, see ja teine, кто слушал радио, кто читал mõni kuulas raadiot, mõni luges, не пойдёт ли кто со мной? kõnek. kas keegi ei tuleks minuga kaasa? если кто придёт, пусть подождёт kõnek. kui keegi tuleb, las ootab, кому другому, а тебе тяжело придётся kõnek. sinul saab olema ~ on raskem kui kellelgi teisel;
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
◊ кто его знает kõnek. kes (teda v. seda) teab; кто ни на есть kõnek. kes (see) ka oleks, igaüks
куда Н
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
‣ kuhu; куда вы идёте? kuhu te lähete? куда бы нам сегодня пойти? kuhu me täna läheme? kuhu täna minna võiks? куда тебя несёт? madalk. kus sa (ometi) tormad? куда он ни пойдёт kuhu ta ka (iganes) läheb ~ läheks;
‣ kõnek. milleks, misjaoks, mistarvis; куда тебе столько денег milleks sulle nii palju raha;
‣ kõnek. kuhugi, kuskile; если куда пойдёте, скажите kui te kuhugi lähete, siis ütelge;
‣ в функции частицы kõnek. palju, hoopis; куда лучше palju ~ kaugelt parem;
‣ в функции частицы kõnek. kus, mis; куда уж мне, старику, плясать kus nüüd mina, vana mees, veel tantsima lähen, куда там kus nüüd seda, kus sa sellega, куда тебе kus nüüd sina, куда тут спать magamisest ei saa juttugi olla, kus sa siin (veel) magad;
◊ (ещё) куда ни шло kõnek. see ehk veel tuleb kuidagi kõne alla ~ kuidagi kõlbab, olgu pealegi; куда ни кинь, всё клин vanas. igal teel tõke eel; хоть куда kõnek. täitsa tore ~ vahva ~ toredalt ~ vahvasti; куда попало kõnek. kuhu juhtub; куда глаза глядят kuhu jalad viivad, kuhu nina näitab
лезть 354 Г несов.
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
‣ на что, во что, подо что, через что, по чему (sisse, üles, alla, peale) ronima ~ pugema; лезть на дерево puu otsa ronima, лезть на гору mäkke ronima, лезть в окно aknast sisse ronima, лезть в воду kõnek. vette ronima, лезть под стол laua alla ronima ~ pugema;
‣ во что kõnek. käsipidi minema, kätt pistma kuhu; он лезет в карман и достаёт пачку сигарет ta pistab käe taskusse ja võtab sigaretipaki, лезть в аптечку rohukapi kallale minema;
‣ на что, во что, из чего kõnek. tükkima, tikkuma, tungima, laskuma; лезть в драку kaklusse tükkima, лезть не в своё дело oma nina võõrastesse asjadesse toppima, волосы лезут на глаза juuksed tikuvad silmadele, пыль лезет в нос и в глаза tolm tungib ninna ja silmadesse, лопух лезет из густой травы takjas ajab end paksust rohust üles;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama keda, peale käima kellele; не лезь к ней с пустяками ära tüüta teda tühiste asjadega;
‣ куда kõnek. trügima kelleks; лезть в начальники ülemuseks trügima;
‣ на кого-что, во что, без доп. kõnek. (selga, jalga, pähe, sisse) mahtuma ~ minema; сапог не лезет на ногу saabas ei lähe jalga, книги не лезут в портфель raamatud ei mahu portfelli;
‣ kõnek. välja langema ~ tulema (karvkatte, harjaste vm. kohta);
◊ лезть ~ полезть в бутылку kõnek. (asjatult) ägestuma ~ vihastuma; лезть в душу кому kõnek. (1) hinge ligi pugema kellele, (2) kelle hinges sorima; лезть в петлю kõnek. pead silmusesse pistma; из кожи ~ из шкуры (вон) лезть kõnek. kas või nahast välja pugema; лезть ~ полезть на рожон kõnek. peadpidi tulle jooksma; лезть ~ полезть на стену ~ на стенку madalk. raevu sattuma, marru minema; лезть в глаза ~ на глаза kõnek. (1) silma alla tikkuma, (2) silma torkama; ни в какие ворота не лезет kõnek. (see) ei kõlba enam (mitte) kuhugi, (see) ületab juba kõik piirid; не лезет в горло ~ в рот ~ в глотку kõnek. ei lähe suu sisse(gi); за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud, ei jää vastust võlgu; у кого глаза на лоб лезут ~ полезли madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad, kellel lähevad ~ läksid silmad suureks ~ peas pahupidi; vrd. лазить
летать 165b Г несов. на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (korduvalt v. edasi-tagasi; kõnek. ka ülek.), lendlema; летать по воздуху ~ в воздухе õhus lendama, руки летали по клавишам käed ~ sõrmed lausa lendasid mööda klahve;
◊ летать высоко (1) kõrget lendu tegema; (2) endast palju pidama; vrd. лететь
◊ летать высоко (1) kõrget lendu tegema; (2) endast palju pidama; vrd. лететь
лететь 234 Г несов.
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
‣ на чём, по чему, через что, где, куда, откуда lendama (üks kord v. samas suunas), ülek. kõnek. ka kukkuma; птицы летят на юг linnud lendavad lõunasse ~ lõuna poole, завтра лечу в Ялту homme sõidan (lennukiga) ~ lendan Jaltasse, пули летят kuulid lendavad, шапки летят в воздух mütsid lendavad õhku, время летит aeg lendab, он со всего маху летит в сугроб ta lendas täie hooga hange, лететь стрелой noolena lendama, акции летят вниз aktsiad langevad;
‣ ülek. tormama, kihutama; мимо летят поезда rongid kihutavad mööda, ronge kihutab mööda;
‣ чем, к кому ülek. kanduma; лететь мечтой куда mõttes kuhu kanduma, все думы летят к ней kõik mõtted on tema juures;
◊ лететь вверх тормашками kõnek. uperkuuti ~ vastu taevast lendama; лететь кувырком uperpalli lendama ~ veerema; vrd. летать
лечь 375 Г сов. → несов. ложиться
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
ложиться 287 Г несов. → сов. лечь
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
‣ на что, во что, подо что, без доп. pikali heitma, pikali viskama; magama minema; ложиться на кровать voodisse ~ voodi peale pikali heitma, ложиться в постель ~ в кровать kõnek. (voodisse) magama heitma ~ minema, ложиться отдыхать puhkama heitma, ложись! pikali! ложиться на операцию operatsioonile minema;
‣ van. langema, elu jätma;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; снаряды ложились за лесом mürsud langesid metsa taha, на землю ложились длинные тени pikki varje langes maale ~ maha, вся ответственность ложится на него kogu vastutus langeb temale ~ lasub temal;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; ложиться в дрейф triivima hakkama, ложиться на курс kursile asuma, suunda võtma;
◊ ложиться ~ лечь в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; хоть в гроб ложись kõnek. pane või nöör kaela, tõmba end või oksa
ломиться 321 Г несов.
‣ от чего, под чем, без доп. mille raskuse all lookas ~ mida puupüsti täis olema; яблони ломились под тяжестью плодов õunapuud olid viljade raskuse all lookas, столы ломятся от множества яств lauad on roogade all lookas, театр ломился от зрителей teater oli vaatajaid puupüsti täis;
‣ murduma, purunema, katki minema; гнётся, да не ломится paindub, aga ei murdu;
‣ во что, куда kõnek. sisse murdma, lõhkuma; ломиться в дверь ukse taga lõhkuma;
◊ ломиться в открытую дверь ~ в открытые двери lahtisest uksest sisse murdma
‣ от чего, под чем, без доп. mille raskuse all lookas ~ mida puupüsti täis olema; яблони ломились под тяжестью плодов õunapuud olid viljade raskuse all lookas, столы ломятся от множества яств lauad on roogade all lookas, театр ломился от зрителей teater oli vaatajaid puupüsti täis;
‣ murduma, purunema, katki minema; гнётся, да не ломится paindub, aga ei murdu;
‣ во что, куда kõnek. sisse murdma, lõhkuma; ломиться в дверь ukse taga lõhkuma;
◊ ломиться в открытую дверь ~ в открытые двери lahtisest uksest sisse murdma
метить I 274b Г несов. в кого-что, чем, ülek. kõnek. в кого с мн. ч., на что sihtima, на кого-что, куда van., kõnek. ka vihjama millele; метить в цель märki sihtima, метить в министры ministrikohta sihtima, куда вы метите? kuhu te sihite? millele te vihjate?
мобилизоваться 172 Г сов. и несов.
‣ во что, на что, куда, без доп. sõj. mobiliseeritama; mobiliseeruma, ülek. ka koonduma;
‣ страд. к мобилизовать несов.
‣ во что, на что, куда, без доп. sõj. mobiliseeritama; mobiliseeruma, ülek. ka koonduma;
‣ страд. к мобилизовать несов.
навалить 306 Г сов. → несов. наваливать
‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek. musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
наведаться 164 Г сов. → несов. наведываться куда, к кому kõnek. läbi astuma, sisse põikama, külastama; наведаться домой koduseid vaatamas käima, наведайтесь к нам tulge meid vaatama, astuge meile ~ meie poole sisse, наведаться на днях neil päevil läbi ~ sisse astuma
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
наволочь 381 Г сов. → несов. наволакивать madalk.
‣ что, чего, куда (suurt hulka) kokku ~ kohale tassima ~ tirima ~ ajama; наволочь всякой дряни igasugust pahna kokku tassima;
‣ что, на кого peale tõmbama; наволочь на себя одеяло endale tekki peale tõmbama
‣ что, чего, куда (suurt hulka) kokku ~ kohale tassima ~ tirima ~ ajama; наволочь всякой дряни igasugust pahna kokku tassima;
‣ что, на кого peale tõmbama; наволочь на себя одеяло endale tekki peale tõmbama
нагнать 184 Г сов. → несов. нагонять I
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
нагрянуть 334 (без страд. прич.) Г сов.
‣ к кому-чему, на кого-что, без доп., с инф., куда ootamatult ilmuma ~ saabuma, kaela sadama (kõnek.); неожиданно нагрянули гости ootamatult tulid külalised, нагрянула беда äkki tabas ~ sadas kaela õnnetus;
‣ algama, puhkema; нагрянула война äkki puhkes sõda
‣ к кому-чему, на кого-что, без доп., с инф., куда ootamatult ilmuma ~ saabuma, kaela sadama (kõnek.); неожиданно нагрянули гости ootamatult tulid külalised, нагрянула беда äkki tabas ~ sadas kaela õnnetus;
‣ algama, puhkema; нагрянула война äkki puhkes sõda
наехать 224 Г сов. → несов. наезжать II
‣ на кого-что otsa ~ peale sõitma ~ ajama, vastu mida sõitma; наехать на пешехода jalakäijale otsa sõitma;
‣ куда, безл. также кого kõnek. (suurel hulgal) kokku sõitma; madalk. (ootamatult) kaela sadama; наехало много гостей hulk külalisi sõitis kokku;
‣ на кого-что (teel v. sõites) sattuma; наехать на свежие следы värsketele jälgedele sattuma;
‣ на что ülek. madalk. libisema, vajuma; шапка наехала на глаза müts vajus silmadele
‣ на кого-что otsa ~ peale sõitma ~ ajama, vastu mida sõitma; наехать на пешехода jalakäijale otsa sõitma;
‣ куда, безл. также кого kõnek. (suurel hulgal) kokku sõitma; madalk. (ootamatult) kaela sadama; наехало много гостей hulk külalisi sõitis kokku;
‣ на кого-что (teel v. sõites) sattuma; наехать на свежие следы värsketele jälgedele sattuma;
‣ на что ülek. madalk. libisema, vajuma; шапка наехала на глаза müts vajus silmadele
назваться 215 (прош. вр. назвалось и назвалось, назвались и назвались) Г сов. → несов. называться
‣ кем-чем end nimetama kelleks; назваться ревизором end revidendiks nimetama;
‣ кем-чем, без доп. end esitlema kellena; вошедший назвался tuppaastunu esitles end, назваться чужим именем end võõra nime all esitlema ~ tutvustama;
‣ (без несов.) куда, с инф. kõnek. tikkuma, kippuma, tükkima; назваться в гости külla tikkuma, назваться в помощники abimeheks kippuma
‣ кем-чем end nimetama kelleks; назваться ревизором end revidendiks nimetama;
‣ кем-чем, без доп. end esitlema kellena; вошедший назвался tuppaastunu esitles end, назваться чужим именем end võõra nime all esitlema ~ tutvustama;
‣ (без несов.) куда, с инф. kõnek. tikkuma, kippuma, tükkima; назваться в гости külla tikkuma, назваться в помощники abimeheks kippuma
назначить 271a Г сов. → несов. назначать кого-что, куда, кем, кому määrama; назначить свидание kohtamist määrama, назначить срок tähtaega määrama, назначить пенсию pensioni määrama, назначить на должность ametisse määrama ~ nimetama, назначить директором direktoriks määrama, назначить на пост министра ministriks nimetama, назначить в начальники kõnek. ülemaks määrama, назначить лекарство kõnek. ravimit määrama ~ ette kirjutama
найти II 374 Г сов. → несов. находить
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
накидать 165a Г сов. → несов. накидывать
‣ что, чего, куда kokku ~ täis viskama ~ loopima; накидать бумаги на пол paberitükke maha loopima, накидать как попало hooletult ~ kuidas juhtub viskama;
‣ что, чем ülek. van. visandama, skitseerima
‣ что, чего, куда kokku ~ täis viskama ~ loopima; накидать бумаги на пол paberitükke maha loopima, накидать как попало hooletult ~ kuidas juhtub viskama;
‣ что, чем ülek. van. visandama, skitseerima
налететь 234 Г сов. → несов. налетать I
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek. kõnek. trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek. kõnek. (ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek. kõnek. petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
напереть 243 (без страд. прич.) Г сов. → несов. напирать
‣ на кого-что madalk. peale suruma ~ rõhuma ~ litsuma; напереть на дверь (vastu) ust ~ uksele suruma;
‣ (без несов) куда vulg. sisse trügima
‣ на кого-что madalk. peale suruma ~ rõhuma ~ litsuma; напереть на дверь (vastu) ust ~ uksele suruma;
‣ (без несов) куда vulg. sisse trügima
наплескаться 209, 166 Г сов. kõnek.
‣ küllalt ~ isu täis sulistama ~ solistama ~ lobistama;
‣ несов. наплёскиваться куда (mingil hulgal) maha loksuma
‣ küllalt ~ isu täis sulistama ~ solistama ~ lobistama;
‣ несов. наплёскиваться куда (mingil hulgal) maha loksuma
наползти 363 Г сов. → несов. наползать на кого-что, куда
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
направиться 278 Г сов. → несов. направляться
‣ куда suunduma, suunda võtma, siirduma, minema; корабль направился в гавань laev võttis kursi ~ koosi sadamale, направиться в город linna minema;
‣ madalk. ladusalt minema hakkama, edenema, laabuma; работа направилась töö hakkas laabuma
‣ куда suunduma, suunda võtma, siirduma, minema; корабль направился в гавань laev võttis kursi ~ koosi sadamale, направиться в город linna minema;
‣ madalk. ladusalt minema hakkama, edenema, laabuma; работа направилась töö hakkas laabuma
направление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
‣ (без мн. ч.) suunamine, saatmine; срочное направление кого куда kelle kiire suunamine kuhu, направление на работу tööle suunamine, направление внимания на что tähelepanu pööramine ~ juhtimine millele;
‣ suund, siht; противоположное ~ обратное направление vastassuund, направление движения sõidusuund, liikumissuund, направление полёта lennusuund, направление главного удара pealöögi suund, бой на западном направлении lahing läänesuunal, во всех направлениях igas suunas, по направлению к кому-чему kelle-mille suunas, идти в направлении леса ~ по направлению к лесу metsa poole minema, менять направление suunda muutma, правильное направление в работе õiged töösihid, õige töösuund, направление ума mõttesuund, реалистическое направление в искусстве realistlik suund kunstis, литературное направление kirjandusvool, главное направление mat. peasiht;
‣ saatekiri, suunamiskiri; направление на рентген saatekiri röntgenisse, вручить направление на работу tööle suunamise kirja kätte andma, он получил направление на завод ta suunati tehasesse tööle
напроситься 319 Г сов. → несов. напрашиваться 1. kõnek.
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
‣ куда, с инф. tükkima, tikkuma, end pakkuma ~ peale sundima; напроситься в гости külla tulla tahtma ~ tikkuma, напроситься провожать saatma tikkuma, напроситься в помощники appi tulla tahtma ~ abiliseks tikkuma;
‣ на что välja ~ esile kutsuma, provotseerima; напроситься на комплимент (vägisi v. provotseerides) komplimenti püüdma ~ tahtma;
‣ (без несов) чего, без доп. (tungivalt v. kaua) paluma, anuma; придёт время -- сам напросишься помощи tuleb aeg, ja pead ise teistelt abi paluma
напустить 317 Г сов. → несов. напускать
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
нарядить II 289, 313a Г сов. → несов. наряжать кого-что, куда, с инф.
‣ korraldust ~ käsku andma, käskima ~ ülesandeks tegema; нарядить людей на уборку хлеба ~ убирать хлеб inimesi viljakoristusele saatma;
‣ sõj. (toimkonda) saatma ~ määrama; нарядить в караул vahtkonda määrama
‣ korraldust ~ käsku andma, käskima ~ ülesandeks tegema; нарядить людей на уборку хлеба ~ убирать хлеб inimesi viljakoristusele saatma;
‣ sõj. (toimkonda) saatma ~ määrama; нарядить в караул vahtkonda määrama
насадить I 313a Г сов. → несов. насаживать
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
насажать 165a (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. насаживать
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama;
‣ кого-чего, что, куда kõnek. (hulgaliselt) paigutama ~ (istuma) panema;
‣ чего madalk. taguma, kolkima; насажать синяков siniseks peksma
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama;
‣ кого-чего, что, куда kõnek. (hulgaliselt) paigutama ~ (istuma) panema;
‣ чего madalk. taguma, kolkima; насажать синяков siniseks peksma
наскакать 201 Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (kapates v. kihutades) otsa ~ peale sõitma ~ põrkama; наскакать на ворота väravale otsa kappama ~ kihutama;
‣ (без несов) куда kõnek. (suurel hulgal) kokku kappama ~ (ratsahobustel) kohale sõitma
‣ на кого-что (kapates v. kihutades) otsa ~ peale sõitma ~ põrkama; наскакать на ворота väravale otsa kappama ~ kihutama;
‣ (без несов) куда kõnek. (suurel hulgal) kokku kappama ~ (ratsahobustel) kohale sõitma
насовать 176 Г сов. → несов. насовывать
‣ что, чего, куда täis toppima, (mingit hulka kuhugi) pistma; насовать конфет в карман kompvekke taskusse toppima ~ pistma;
‣ (без несов) что, чего, кому, чем madalk. võmme ~ vopse ~ vopsakaid jagama
‣ что, чего, куда täis toppima, (mingit hulka kuhugi) pistma; насовать конфет в карман kompvekke taskusse toppima ~ pistma;
‣ (без несов) что, чего, кому, чем madalk. võmme ~ vopse ~ vopsakaid jagama
натечь 378b Г сов. → несов. натекать куда (hulgana) voolama ~ valguma ~ nõrguma; в лодку натекло много воды paati on palju vett tulnud
натискаться 164 Г сов. → несов. натискиваться куда kõnek. (hulgana) sisse trügima; натискаться в трамвай end trammi pressima (hulga inimeste kohta)
нахлынуть 335 (повел. накл. нахлынь) Г сов. на кого-что, куда, без доп. (peale) paiskuma, valguma, hoovama, tulvama (ka ülek.); ülek. haarama, valdama; волны нахлынули на берег lained paiskusid kaldale, толпа нахлынула на площадь rahvahulk tulvas väljakule, разом нахлынули мысли pea oli korraga mõtteist tulvil, на него неожиданно нахлынули воспоминания äkki haaras teda mälestustetulv
невзначай Н kõnek. kogemata, juhuslikult; ootamatult; встретиться невзначай juhuslikult kohtuma, явиться невзначай куда kuhu ootamatult ilmuma, будто невзначай делать что nagu kogemata tegema mida
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
нестись I 365 Г несов.
‣ kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
‣ ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
‣ страд. к нести I; vrd. носиться
‣ kihutama, kõnek. tormama; яхта несётся по волнам purjekas kihutab lainetel, нестись во весь опор tuhatnelja kihutama, нестись вскачь kappama, куда ты несёшься? kuhu sa tormad?;
‣ ülek. levima, kanduma, kostma; из кухни несётся запах жаркого köögist tuleb praelõhna, откуда-то неслись песни kuskilt kostis laulu;
‣ страд. к нести I; vrd. носиться
низойти 373 (действ. прич. прош. вр. нисшедший; без страд. прич.) Г сов. → несов. нисходить куда, на кого-что, до кого-чего, к кому-чему liter. van. (alla) laskuma (ka ülek.); тишина низошла на нивы vaikus laskus nurmedele, вдохновение низошло на поэта luuletaja leidis inspiratsiooni ~ oma muusa, он низошёл к моей просьбе ta võttis mu palvet kuulda
низринуть 334 Г сов. кого-что, куда liter. alla ~ maha paiskama ~ tõukama; ülek. kukutama, hävitama; низринуть в бездну kuristikku paiskama, низринуть в прах põrmu paiskama
низринуться 334 Г сов. куда liter. alla sööstma ~ langema ~ kukkuma; сани низринулись с горы saan sööstis mäest alla
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
обернуть 338 Г сов. → несов. обёртывать, оборачивать
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
‣ что, чем, во что, вокруг чего ümber panema ~ keerama mida millele, pakkima ~ mähkima ~ keerama mida millesse; обернуть книгу бумагой ~ книгу в бумагу raamatule paberit ümber panema, обернуть платок вокруг головы rätikut ümber pea mässima;
‣ что к кому-чему, куда (ümber) pöörama; обернуть лицо к окну nägu akna poole pöörama, näoga akna poole pöörduma, обернуть дело в свою пользу asja oma kasuks pöörama, обернуть разговор в другую сторону kõnek. juttu teisale pöörama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. kummuli keerama, ümber ajama;
‣ несов. оборачивать что kõnek. van. käibele ~ ringlusse laskma;
‣ несов. оборачивать что kõnek. ära ~ korda tegema, joonde ajama, hakkama saama; быстро обернуть дело asja kiiresti joonde ajama;
‣ кого-что, в кого-что, кем muutma, moondama; обернуть кого волком ~ в волка hundiks moondama keda, обернуть кого в камень kiviks moondama keda;
◊ обернуть ~ обводить ~ обвести вокруг пальца кого kõnek. keda haneks püüdma ~ tõmbama, alt tõmbama
обернуться 338 Г сов. → несов. обёртываться, оборачиваться
‣ чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
‣ чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
‣ несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
‣ несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
‣ несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
‣ кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
‣ чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
‣ чем, к кому-чему, куда, без доп. end pöörama, (ümber) pöörduma; обернуться к кому спиной kellele selga pöörama, обернуться лицом к кому nägu kelle poole pöörama, näoga kelle poole pöörduma, он обернулся ta pööras (end) ümber, куда ни обернёшься, всюду степь kuhu ka ei vaataks, ümberringi on rohtla ~ stepp;
‣ чем, как ülek. mingit pööret võtma; счастье обернулось несчастьем õnnest sai õnnetus, дела обернулись хорошо asjad võtsid soodsa pöörde ~ laabusid hästi, обстоятельства обернулись против меня olukord muutus minu kahjuks;
‣ несов. оборачиваться käibima, ringlema, käibes ~ ringluses olema;
‣ несов. оборачиваться kõnek. (edasi-tagasi) ära käima; раньше часу не обернуться alla tunni seal ära ei käi;
‣ несов. оборачиваться kõnek. hakkama saama, toime tulema; мы сами обернёмся saame ise ~ omal jõul hakkama;
‣ кем-чем, в кого-что moonduma; обернуться волком ~ в волка hundiks moonduma;
‣ чем, во что madalk. end millesse mähkima ~ keerama; обернуться в одеяло ~ одеялом end teki sisse mähkima
обращать 169a Г несов. → сов. обратить
‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
‣ кого-что, на кого-что, во что, к кому-чему pöörama, suunama, juhtima; обращать взгляд на что pilku pöörama ~ suunama millele (ka ülek.), обращать внимание на что tähelepanu pöörama millele, обращать оружие против противника relva vastasele suunama, обращать в шутку naljaks ajama ~ pöörama, обращать в другую веру teise usku pöörama, обращать в свою веру oma usku pöörama (ka ülek.), обращать доходы на модернизацию оборудования sissetulekuid seadmete ajakohastamiseks ~ moderniseerimiseks kasutama, обращать стопы куда samme seadma kuhu, обращать в бегство põgenema sundima;
‣ кого-что во что muutma; mat. teisendama; обращать воду в пар vett aurustama ~ auruks muutma, обращать в рабство orjastama, обращать город в пепел linna tuhaks tegema;
‣ кого-что в кого-что moondama kelleks-milleks
обрушиться 271 Г сов. → несов. обрушиваться
‣ куда, без доп. maha ~ kokku varisema, ümber ~ sisse kukkuma, sisse langema; стена обрушилась sein varises maha ~ kokku;
‣ на кого-что, чем, с чем kallale ~ peale tungima (ka ülek.), (kaela) langema, tabama (ka ülek.); paiskuma; обрушиться с нападками на кого maruliselt ~ tormakalt süüdistama keda, ründama keda, бомбы обрушились на город pommirahe langes linnale, на него обрушилось несчастье kõnek. teda on tabanud õnnetus, на нас обрушился ливень meid tabas vihmavaling, jäime paduvihma kätte, вода обрушилась на палубу vesi paiskus tekile
‣ куда, без доп. maha ~ kokku varisema, ümber ~ sisse kukkuma, sisse langema; стена обрушилась sein varises maha ~ kokku;
‣ на кого-что, чем, с чем kallale ~ peale tungima (ka ülek.), (kaela) langema, tabama (ka ülek.); paiskuma; обрушиться с нападками на кого maruliselt ~ tormakalt süüdistama keda, ründama keda, бомбы обрушились на город pommirahe langes linnale, на него обрушилось несчастье kõnek. teda on tabanud õnnetus, на нас обрушился ливень meid tabas vihmavaling, jäime paduvihma kätte, вода обрушилась на палубу vesi paiskus tekile
определить 285a Г сов. → несов. определять
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
определиться 285 Г сов. → несов. определяться
‣ kindlaks ~ välja kujunema; selguma, selgeks saama; его характер определился ta iseloom on välja kujunenud, цены определились hinnad on kindlaks ~ välja kujunenud, цель определилась eesmärk sai selgeks;
‣ oma asukohta määrama, orienteeruma; определиться по компасу kompassi järgi orienteeruma;
‣ куда, кем van., kõnek. ametisse astuma, tööle asuma; определиться на работу tööle asuma, определиться учителем õpetajana ametisse ~ õpetajaametisse asuma
‣ kindlaks ~ välja kujunema; selguma, selgeks saama; его характер определился ta iseloom on välja kujunenud, цены определились hinnad on kindlaks ~ välja kujunenud, цель определилась eesmärk sai selgeks;
‣ oma asukohta määrama, orienteeruma; определиться по компасу kompassi järgi orienteeruma;
‣ куда, кем van., kõnek. ametisse astuma, tööle asuma; определиться на работу tööle asuma, определиться учителем õpetajana ametisse ~ õpetajaametisse asuma
отбыть 352 Г сов. → несов. отбывать
‣ куда, откуда välja ~ ära sõitma, lahkuma; отбыть к месту назначения sihtkohta välja sõitma, отбыть на родину kodumaale tagasi pöörduma;
‣ что, где (karistusaega vm.) ära olema ~ kandma ~ istuma
‣ куда, откуда välja ~ ära sõitma, lahkuma; отбыть к месту назначения sihtkohta välja sõitma, отбыть на родину kodumaale tagasi pöörduma;
‣ что, где (karistusaega vm.) ära olema ~ kandma ~ istuma
отвезти 362 Г сов. → несов. отвозить I кого-что, куда (sõites, sõidukiga) kohale toimetama ~ viima; кого-что, от чего eemale vedama ~ viima; отвезти кого на станцию keda jaama viima ~ sõidutama
отвести 367 Г сов. → несов. отводить
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
‣ кого-что, куда, от чего (ära, eemale) viima; отвести детей домой lapsi koju viima, отвести от окна akna juurest eemale viima, отвести войска в тыл vägesid tagalasse viima;
‣ что, от кого-чего kõrvale ~ eemale ~ ära juhtima, tõrjuma, (kõrvale) pöörama; отвести удар lööki kõrvale juhtima ~ tõrjuma, отвести волосы со лба juukseid laubalt ära lükkama, отвести глаза от книги silmi raamatult ära pöörama, не мог отвести глаз ei saanud silmi pealt ära ~ küljest lahti;
‣ кого-что tagasi lükkama; jur. taandama, kõrvaldama; отвести заявление avaldust tagasi lükkama, отвести свидетеля tunnistajat taandama ~ kõrvaldama;
‣ что, кому-чему määrama, kasutamiseks andma, eraldama; отвести участок под огород krunti ~ maatükki aiamaaks eraldama, отвести комнату кому kellele tuba eraldama ~ andma, отвести время aega andma ~ jätma;
‣ что kõnek. ära hoidma; отвести беду õnnetust ära hoidma;
‣ aiand. võrsikutega paljundama;
◊ отвести ~ отводить душу kõnek. (1) südant kergendama, südamelt ära rääkima ~ ütlema, (2) millest hingekosutust saama; отвести ~ отводить глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima
отдать 227 Г сов. → несов. отдавать
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek. poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj. nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj. au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van. kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
откомандировать 172a Г сов. → несов. откомандировывать кого-что куда komandeerima, saatma, lähetama; откомандировать в чьё распоряжение kelle käsutusse saatma
отнести 365 Г сов. → несов. относить
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
‣ что, кому, куда (ära, kõrvale, eemale) viima ~ kandma; отнести продукты в погреб toidukraami keldrisse viima, отнести письмо на почту kirja posti viima, отнести руку в сторону kätt kõrvale viima ~ sirutama, отнести забор на метр к дороге aeda ~ tara meetri võrra tee poole nihutama, лодку отнесло течением на середину реки vool on paadi jõe keskele kandnud;
‣ кого-что к кому-чему ülek. arvama, pidama; отнести рукопись к XV веку käsikirja XV sajandil kirjutatuks pidama ~ XV sajandisse arvama, отнести к ведению министерства ministeeriumi võimkonda arvama, отнести к числу слабых nõrkade hulka arvama, отнести к исключениям erandiks pidama, erandite hulka arvama;
‣ что, на какое время üle viima ~ kandma, edasi lükkama; отнести экзамен на осень eksamit sügise peale viima ~ sügiseks lükkama;
‣ что madalk. maha raiuma, otsast lööma;
◊ отнести ~ относить за счёт ~ на счёт кого-чего kelle-mille arvele panema
относиться 319 Г несов. → сов. отнестись
‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
отправить I 278a Г сов. → несов. отправлять кого-что, куда ära ~ teele saatma, läkitama; отправить почтой postiga saatma, отправить в магазин poodi saatma, отправить в плавание merele saatma;
◊ отправить ~ отправлять на тот свет ~ к праотцам kõnek. teise ilma ~ looja karja saatma
◊ отправить ~ отправлять на тот свет ~ к праотцам kõnek. teise ilma ~ looja karja saatma
отправиться 278 Г сов. → несов. отправляться куда ära ~ teele minema ~ asuma, välja sõitma, väljuma; отправиться в поход matkale minema, отправиться в плавание merele ~ meresõidule minema, отправиться в лес за грибами metsa seenele minema, отправиться в дорогу teele asuma, отправиться восвояси oma teed koju minema, отправиться на боковую kõnek. külili ~ pikali viskama, põhku pugema, поезд отправится только утром rong läheb ~ väljub alles hommikul;
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
отрядить 289 Г сов. → несов. отряжать кого-что, куда (välja v. teele) saatma, läkitama, lähetama; отрядить бойцов в разведку võitlejaid luurele saatma
отскочить 310 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отскакивать
‣ от кого-чего, без доп., куда eemale ~ kaugemale hüppama ~ kargama; отскочить в сторону kõrvale hüppama;
‣ от чего tagasi põrkama, lahti hüppama; мяч отскочил от стены pall põrkas seinast tagasi, мяч отскочил от пола pall hüppas põrandalt üles;
‣ kõnek. (küljest, otsast) ära tulema ~ lendama ~ kargama; пуговица отскочила nööp tuli ~ lendas eest ära
‣ от кого-чего, без доп., куда eemale ~ kaugemale hüppama ~ kargama; отскочить в сторону kõrvale hüppama;
‣ от чего tagasi põrkama, lahti hüppama; мяч отскочил от стены pall põrkas seinast tagasi, мяч отскочил от пола pall hüppas põrandalt üles;
‣ kõnek. (küljest, otsast) ära tulema ~ lendama ~ kargama; пуговица отскочила nööp tuli ~ lendas eest ära
перебежать 182 Г сов. → несов. перебегать что, через что üle jooksma (к кому, куда ka ülek. kõnek.), ühest kohast teise jooksma; ülek. üle libisema; перебежать улицу ~ через улицу üle tänava jooksma, перебежать в соседний двор naaberõue jooksma ~ pagema, перебежать на сторону врага vaenlase poole üle jooksma, её взгляд перебежал с картины на вазу ta pilk libises maalilt vaasile;
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
◊ перебежать ~ перебегать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest ette jõudma
перебросить 273a Г сов. → несов. перебрасывать
‣ кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
‣ что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
‣ кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
‣ кого-что, через что, за что üle ~ teisale ~ kaugemale viskama; перебросить шаль через плечо salliotsi üle õla viskama, перебросить плащ через руку vihmakuube käe peale võtma, перебросить ружьё за плечо püssi üle õla viskama;
‣ что, через что (silda vms.) ehitama; перебросить мост через реку jõele silda ehitama;
‣ кого-что, куда ümber paigutama, teise kohta saatma, üle viima, siirma; kõnek. kohale ~ pärale viima ~ toimetama ~ vedama, kohale ~ edasi transportima; перебросить войска на южный фронт vägesid lõunarindele ümber paigutama ~ paiskama, перебросить кого на другую работу keda teisele tööle üle viima
переброситься 273 Г сов. → несов. перебрасываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; переброситься через забор hooga üle aia hüppama;
‣ через что, куда kõnek. kiiresti ühest kohast teise minema; levima; отряд перебросился через мост salk tegi kiirmarsi üle silla, огонь перебросился на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale;
‣ чем, с кем teineteisele viskama; переброситься мячом teineteisele palli viskama ~ söötma ~ lööma;
‣ чем, с кем ülek. vahetama; переброситься взглядами pilke vahetama, переброситься несколькими словами paari sõna vahetama;
‣ van. üle jooksma ~ minema; переброситься к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; переброситься через забор hooga üle aia hüppama;
‣ через что, куда kõnek. kiiresti ühest kohast teise minema; levima; отряд перебросился через мост salk tegi kiirmarsi üle silla, огонь перебросился на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale;
‣ чем, с кем teineteisele viskama; переброситься мячом teineteisele palli viskama ~ söötma ~ lööma;
‣ чем, с кем ülek. vahetama; переброситься взглядами pilke vahetama, переброситься несколькими словами paari sõna vahetama;
‣ van. üle jooksma ~ minema; переброситься к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma
перевезти 362 Г сов. → несов. перевозить кого-что, через что, куда (sõidutades) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama; перевезти вещи на новую квартиру asju uude korterisse viima, перевезти на лодке через реку paadiga üle jõe viima ~ vedama
перевести 367 Г сов. → несов. переводить
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma, siirma; перевести детей через улицу ~ на другую сторону улицы lapsi üle tänava viima ~ tooma, перевести учреждение в другое здание asutust teise hoonesse üle viima, перевести на другую работу teisele tööle üle viima, перевести на следующий курс järgmisele kursusele (üle) viima, перевести предприятие на хозрасчёт ettevõtet isemajandamisele üle viima, перевести стрелку часов kellaosutit nihutama, перевести стрелку raudt. pöörangut seadma, перевести дыхание (1) sügavalt sisse hingama, (2) ülek. hinge tagasi tõmbama, endale hingetõmbeaega andma, перевести дом на чьё имя maja kelle nimele kirjutama;
‣ что, на что, во что, куда ülek. (pilku, juttu) pöörama; перевести взгляд на брата pilku vennale pöörama, перевести разговор на другое juttu teisale pöörama;
‣ что, кому, куда üle ~ peale kandma; перевести деньги по телеграфу raha telegraafi teel üle kandma, перевести выкройку lõiget peale kandma, перевести картинку pilti läbi ajama, pilti üle ~ peale kandma;
‣ что, kõnek. кого, с чего, на что tõlkima; перевести с русского языка на эстонский vene keelest eesti keelde tõlkima, перевести слово в слово sõna-sõnalt tõlkima;
‣ что во что, на что ümber arvestama; перевести фунты в килограммы naelu kilogrammideks ümber arvestama;
‣ кого-что kõnek. hävitama; перевести мышей hiiri hävitama;
‣ что kõnek. ära raiskama ~ kulutama; перевести деньги на пустяки raha tühja-tähja peale kulutama, перевести много топлива palju kütust kulutama
перевестись 367 Г сов. → несов. переводиться
‣ куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
‣ kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
‣ куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
‣ kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
перевозить II 313a Г сов. кого-что, через что, куда kõnek. (paljusid v. kõiki sõidukiga) üle ~ ühest kohast teise viima ~ vedama
перегнать 184 (страд. прич. прош. вр. перегнанный, кр. ф. перегнан, перегнаа, перегнао, перегнаы) Г сов. → несов. перегонять
‣ кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
‣ кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
‣ что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
‣ кого-что, куда teisale ~ teise kohta ajama ~ viima; перегнать скот на другое пастбище karja teisele karjamaale ajama;
‣ кого-что, в чём edestama, ette jõudma (ka ülek.); kellest mööda ajama; перегнать кого в беге keda jooksus edestama, перегнать кого в развитии kellest arengus ette jõudma, перегнать всех на бегах võiduajamistel kõiki võitma ~ kõigist ette kihutama ~ mööda ajama, перегнать в успехах кого kellest edukam olema, он перегнал одноклассников в математике ta oli matemaatikas klassikaaslastest ees ~ tugevam;
‣ что, на что, во что destilleerima, aetama, ajama, utma; перегнать что в скипидар millest tärpentini ajama
передвигаться 169 Г несов. → сов. передвинуться где, откуда, куда
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
‣ edasi ~ kohalt ~ paigast liikuma ~ nihkuma;
‣ (без сов) (ringi) liikuma, asupaika vahetama; передвигаться по залу saalis ringi liikuma, передвигаться с места на место ühest kohast teise ~ paigast paika liikuma ~ siirduma, передвигаться ползком käpuli ~ roomates edasi liikuma, roomama, передвигаться на машине autoga sõitma;
‣ страд. к передвигать
передвинуть 334 Г сов. → несов. передвигать кого-что, куда
‣ ümber paigutama ~ asetama, teisaldama; передвинуть мебель mööblit ümber paigutama;
‣ edasi lükkama ~ nihutama; передвинуть часовую стрелку kellaosutit edasi lükkama, передвинуть срок tähtaega edasi lükkama;
‣ (teise kohta, teisele kohale) üle viima, siirma; передвинуть войска к границе vägesid piirile viima
‣ ümber paigutama ~ asetama, teisaldama; передвинуть мебель mööblit ümber paigutama;
‣ edasi lükkama ~ nihutama; передвинуть часовую стрелку kellaosutit edasi lükkama, передвинуть срок tähtaega edasi lükkama;
‣ (teise kohta, teisele kohale) üle viima, siirma; передвинуть войска к границе vägesid piirile viima
переехать 224 Г сов. → несов. переезжать
‣ кого-что, через что üle sõitma; переехать реку ~ через реку üle jõe sõitma, машина переехала собаку koer jäi auto alla;
‣ куда üle ~ ümber kolima; переехать на новую квартиру uude korterisse kolima
‣ кого-что, через что üle sõitma; переехать реку ~ через реку üle jõe sõitma, машина переехала собаку koer jäi auto alla;
‣ куда üle ~ ümber kolima; переехать на новую квартиру uude korterisse kolima
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перекатать 165a Г сов. → несов. перекатывать kõnek.
‣ что, куда (järjest kõike v. palju) üle ~ teisale veeretama;
‣ (без несов) кого-что, на чём (järgemööda kõiki v. paljusid) sõidutama; перекатать многих ребят на санках paljudele lastele kelgusõitu tegema;
‣ что (suurt pesuhulka) siledaks ~ uuesti ~ üle rullima
‣ что, куда (järjest kõike v. palju) üle ~ teisale veeretama;
‣ (без несов) кого-что, на чём (järgemööda kõiki v. paljusid) sõidutama; перекатать многих ребят на санках paljudele lastele kelgusõitu tegema;
‣ что (suurt pesuhulka) siledaks ~ uuesti ~ üle rullima
перекинуться 334 Г сов. → несов. перекидываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
перекладывать 168a Г несов. → сов. переложить
‣ кого-что, на кого-что, куда ümber ~ teise kohta panema ~ paigutama ~ tõstma; перекладывать книги из шкафа на полку raamatuid kapist riiulile paigutama, перекладывать раненого на носилки haavatut kanderaamile (ümber) tõstma, перекладывать вину на другого süüd teise kaela ajama ~ veeretama, перекладывать ответственность на другого vastutust teisele panema ~ veeretama;
‣ что, чем vahele panema (pakkimisel); перекладывать яблоки стружкой õuntele laaste vahele panema, õunu laastudega kihitama;
‣ что uuesti tegema ~ laduma ~ panema; перекладывать печь ahju uuesti ~ ümber laduma;
‣ что, чего kõnek. üleliia panema; перекладывать перцу в суп suppi üle pipardama;
‣ что, на что, во что ümber panema ~ seadma; перекладывать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перекладывать на музыку viisistama (luuletust), muusikasse seadma, helindama;
‣ кого kõnek. van. ümber ~ uuesti rakendama
‣ кого-что, на кого-что, куда ümber ~ teise kohta panema ~ paigutama ~ tõstma; перекладывать книги из шкафа на полку raamatuid kapist riiulile paigutama, перекладывать раненого на носилки haavatut kanderaamile (ümber) tõstma, перекладывать вину на другого süüd teise kaela ajama ~ veeretama, перекладывать ответственность на другого vastutust teisele panema ~ veeretama;
‣ что, чем vahele panema (pakkimisel); перекладывать яблоки стружкой õuntele laaste vahele panema, õunu laastudega kihitama;
‣ что uuesti tegema ~ laduma ~ panema; перекладывать печь ahju uuesti ~ ümber laduma;
‣ что, чего kõnek. üleliia panema; перекладывать перцу в суп suppi üle pipardama;
‣ что, на что, во что ümber panema ~ seadma; перекладывать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перекладывать на музыку viisistama (luuletust), muusikasse seadma, helindama;
‣ кого kõnek. van. ümber ~ uuesti rakendama
перелететь 234 Г сов. → несов. перелетать что, через что, откуда куда, без доп. üle ~ teisale ~ liiga kaugele lendama (kõnek. ka ülek.); перелететь через горы mägedest üle lendama, перелететь из Москвы в Ленинград Moskvast Leningradi lendama ~ lennukiga sõitma, мальчик перелетел через забор poiss otse lendas ~ läks nagu lennul üle aia
перелиться 326 (прош. вр. перелилось и перелилось, перелились и перелились) Г сов. → несов. переливаться из чего, во что, куда, через что ühest kohast teise ~ üle voolama; перелиться через край üle ääre ajama ~ jooksma ~ voolama
перемахнуть 336b Г сов. → несов. перемахивать madalk.
‣ что, через что (hooga) üle hüppama ~ kargama; он перемахнул (через) забор viuhti hüppas ta üle aia, ta vupsas ~ viskus üle aia;
‣ что, через что, куда kihutama, põrutama; он перемахнул в другой город ta põrutas teise linna;
‣ кого-что, куда üle viima ~ toimetama; перемахни его на другой берег pane ~ viska ta teisele kaldale
‣ что, через что (hooga) üle hüppama ~ kargama; он перемахнул (через) забор viuhti hüppas ta üle aia, ta vupsas ~ viskus üle aia;
‣ что, через что, куда kihutama, põrutama; он перемахнул в другой город ta põrutas teise linna;
‣ кого-что, куда üle viima ~ toimetama; перемахни его на другой берег pane ~ viska ta teisele kaldale
перемести 368 Г сов. → несов. переметать I kõnek.
‣ что üle ~ uuesti pühkima;
‣ что, через что, куда kuhu, millest üle pühkima; перемести сор через порог prügi üle läve (välja) pühkima;
‣ что (kõike, hulka) puhtaks pühkima;
‣ что täis tuiskama; дорогу сильно перемело tee on umbe tuisanud ~ laushanges
‣ что üle ~ uuesti pühkima;
‣ что, через что, куда kuhu, millest üle pühkima; перемести сор через порог prügi üle läve (välja) pühkima;
‣ что (kõike, hulka) puhtaks pühkima;
‣ что täis tuiskama; дорогу сильно перемело tee on umbe tuisanud ~ laushanges
переместить 296a Г сов. → несов. перемещать кого-что, куда ümber ~ teisale paigutama ~ asetama ~ nihutama, teisaldama; переместить мебель mööblit ümber paigutama, переместить на другую должность teisele tööle üle viima
переместиться 296 Г сов. → несов. перемещаться куда ümber ~ teisale paigutuma ~ asetuma ~ nihkuma; teisele kohale liikuma ~ siirduma; тень его переместилась направо vari jäi nüüd temast paremale, луна немного переместилась kuu oli jõudnud veidi edasi liikuda, батарея переместилась на новые позиции patarei läks uuele positsioonile ~ on uue positsiooni sisse võtnud
переметать II 210 Г сов. → несов. перемётывать
‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
переметнуть 338 Г сов. → несов. перемётывать что, через что, куда madalk. (hooga) üle paiskama ~ viskama ~ heitma
переметнуться 338 Г сов. → несов. перемётываться kõnek.
‣ через что üle mille vupsama ~ kargama ~ (viuhti) hüppama; он переметнулся через забор ta vupsas ~ lendas hooga üle aia;
‣ куда, к кому halv. üle jooksma ~ minema ~ kargama; переметнуться к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma ~ minema, переметнуться в другой лагерь teise leeri üle minema
‣ через что üle mille vupsama ~ kargama ~ (viuhti) hüppama; он переметнулся через забор ta vupsas ~ lendas hooga üle aia;
‣ куда, к кому halv. üle jooksma ~ minema ~ kargama; переметнуться к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma ~ minema, переметнуться в другой лагерь teise leeri üle minema
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
перенестись 365 Г сов. → несов. переноситься I
‣ через что, куда kõnek. (hooga) üle jooksma ~ hüppama ~ sõitma ~ kihutama ~ lendama; перенестись через канаву üle kraavi hüppama;
‣ куда ülek. (mõtetes, mälestustes) kanduma; мысленно перенестись в детские годы mõttes lapsepõlve kanduma, мысленно перенестись в родной дом mõttes sünnikodus viibima
‣ через что, куда kõnek. (hooga) üle jooksma ~ hüppama ~ sõitma ~ kihutama ~ lendama; перенестись через канаву üle kraavi hüppama;
‣ куда ülek. (mõtetes, mälestustes) kanduma; мысленно перенестись в детские годы mõttes lapsepõlve kanduma, мысленно перенестись в родной дом mõttes sünnikodus viibima
переписать 202a Г сов. → несов. переписывать
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
переползти 363 Г сов. → несов. переползать что, через кого-что, куда üle ~ ühest kohast teise roomama; переползти (через) дорогу üle tee roomama
переправить 278a Г сов. → несов. переправлять
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
‣ кого-что, куда, на чём üle vedama ~ viima ~ tooma ~ toimetama, edasi toimetama ~ saatma; переправить кого на плоту на другой берег keda parvel teisele kaldale toimetama;
‣ что kõnek. (järjest kõike v. paljut) ära parandama ~ kohendama ~ praavitama (kõnek.); переправить статью kirjutist kohendama, переправить точку на запятую punktist koma tegema
переправиться 278 Г сов. → несов. переправляться через что, куда, на чём üle sõitma ~ minema, ületama; переправиться через реку на лодке paadiga üle jõe sõitma
перепрыгнуть 335a Г сов. → несов. перепрыгивать что, через что, куда üle hüppama; перепрыгнуть канаву ~ через канаву üle kraavi hüppama, перепрыгнуть с камня на камень kivilt kivile hüppama
перепрятать 187 Г сов. → несов. перепрятывать кого-что, куда
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
перепустить 317 Г сов. → несов. перепускать madalk.
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
‣ что, куда üle laskma, üle ~ teisale juhtima; перепустить воду из одного пруда в другой vett ühest tiigist teise juhtima;
‣ что järele ~ lõdvemaks laskma, lõdvendama;
‣ что (teel) mööda laskma (näit. autot);
‣ что üles sulatama
пересадить 313a Г сов. → несов. пересаживать
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
‣ кого-что, куда teisale istuma panema ~ viima ~ tooma; teisale ümber paigutama; пересадить гостя в кресло külalist tugitooli ümber istuda paluma, пересадить ученика за другую парту õpilast teise pinki istuma panema, пересадить кого в другой вагон keda teise vagunisse viima, пересади его к нам too ta siia meie juurde istuma, пересадить пуговицы nööpe ettepoole ~ lähemale ~ kaugemale ~ teise kohta ümber õmblema;
‣ кого, на что ülek. kõnek. (teisele toidule) üle viima; пересадить кого на диету keda dieedile panema, пересадить кого на молочную пищу keda piimatoidule üle viima;
‣ что, куда ümber istutama; пересадить огурцы из парника на грядки kurke lavast peenrale istutama;
‣ что med. siirdama, siirdistutama, transplanteerima; пересадить кожу nahka siirdama;
‣ что, на что (teisale) otsa panema; пересадить топор на другое топорище kirvele teist vart (taha) panema;
‣ кого-что, через что kõnek. üle tõstma ~ aitama; пересадить кого через забор keda üle aia tõstma ~ aitama
переселить 285a, буд. вр. также 308 Г сов. → несов. переселять кого-что, куда ümber asustama, asundama, teisale elama panema; переселить на ~ в новую квартиру uude korterisse elama panema
переселиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. → несов. переселяться к кому, куда teisale elama asuma, ümber kolima;
◊ переселиться ~ уходить ~ уйти в лучший ~ иной ~ другой мир igavesse rahupaika ~ teise ilma ~ Liiva-Annuse juurde minema, Toonela tubadesse astuma
◊ переселиться ~ уходить ~ уйти в лучший ~ иной ~ другой мир igavesse rahupaika ~ teise ilma ~ Liiva-Annuse juurde minema, Toonela tubadesse astuma
пересесть 353 Г сов. → несов. пересаживаться с чего, на что, куда (iste)kohta vahetama, teisale ~ ümber istuma; пересесть на скорый поезд kiirrongile ümber istuma
переставлять 255 Г несов. → сов. переставить
‣ что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
‣ (без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma
‣ что, куда ümber paigutama ~ asetama ~ tõstma, teisaldama; ümber järjestama; переставлять мебель mööblit ümber paigutama, переставлять часы kella ette ~ taha lükkama, kella õigeks panema, переставлять слова в предложении (lauses) sõnajärge muutma;
‣ (без сов) edasi tõstma, liigutama; еле ~ едва переставлять ноги vaevu jalga jala ette tõstma, vaevaliselt liikuma
пересыпать 189 Г сов. → несов. пересыпать I
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
перетаскать 165a Г сов. → несов. перетаскивать
‣ кого-что, через что, куда (järgemööda kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üle v. teise kohta) tassima ~ tirima ~ kandma;
‣ что kõnek. (järgemööda kõike v. paljut) ära tõmbama ~ varastama ~ näppama
‣ кого-что, через что, куда (järgemööda kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üle v. teise kohta) tassima ~ tirima ~ kandma;
‣ что kõnek. (järgemööda kõike v. paljut) ära tõmbama ~ varastama ~ näppama
перетащить 311а Г сов. → несов. перетаскивать
‣ кого-что, через что, куда üle ~ ümber tassima ~ vedama ~ tirima ~ lohistama;
‣ кого-что ülek. kõnek. ära ~ üle meelitama ~ tooma (näit. uuele tööle)
‣ кого-что, через что, куда üle ~ ümber tassima ~ vedama ~ tirima ~ lohistama;
‣ кого-что ülek. kõnek. ära ~ üle meelitama ~ tooma (näit. uuele tööle)
перетащиться 311 Г сов. → несов. перетаскиваться куда madalk. teisele kohale loivama, end üle vedama kuhu
переть 243 Г несов. madalk.
‣ куда litsuma, käia vuhtima; прёт по улице под самым дождём ta vuhib ~ litsub mööda tänavat lausa vihma käes;
‣ trügima, pressima; прёт напролом ta trügib rinnaga läbi ~ sisse;
‣ voorima;
‣ что tirima, tarima, vinnama (ka ülek.); прёт на плечах мешок ta tassib kotti turjal, у своих прёт ta vinnab ~ varastab omade tagant;
‣ ülek. välja paistma, näha olema; välja pressima ~ tungima; здоровье так и прёт из него ta lausa pakatab tervisest;
‣ безл. paksuks ~ laiaks ~ lihavaks minema; и с чего его прёт! mis teda küll nii paksuks ajab! millest ta küll nõnda paksuks läheb!
◊ переть ~ лезть на рожон, переть против рожна oma pead tulle pistma, oma nahka turule viima
‣ куда litsuma, käia vuhtima; прёт по улице под самым дождём ta vuhib ~ litsub mööda tänavat lausa vihma käes;
‣ trügima, pressima; прёт напролом ta trügib rinnaga läbi ~ sisse;
‣ voorima;
‣ что tirima, tarima, vinnama (ka ülek.); прёт на плечах мешок ta tassib kotti turjal, у своих прёт ta vinnab ~ varastab omade tagant;
‣ ülek. välja paistma, näha olema; välja pressima ~ tungima; здоровье так и прёт из него ta lausa pakatab tervisest;
‣ безл. paksuks ~ laiaks ~ lihavaks minema; и с чего его прёт! mis teda küll nii paksuks ajab! millest ta küll nõnda paksuks läheb!
◊ переть ~ лезть на рожон, переть против рожна oma pead tulle pistma, oma nahka turule viima
перетянуть 339а Г сов. → несов. перетягивать
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
‣ что, куда (teise kohta) vedama ~ tõmbama; mer. haalama; перетянуть лодку по берегу paati (nööripidi) mööda kallast vedama, перетянуть баржу к мосту pargast silla juurde haalama;
‣ кого ülek. kõnek. üle meelitama; перетянуть на свою сторону enda poole üle meelitama;
‣ что ülevenitama, uuesti ~ liiga pingule tõmbama; перетянуть шины на колёсах rattarehve ülevenitama;
‣ что, чем (kõvasti) siduma ~ kokku tõmbama, (kinni) nöörima; перетянуть корзину верёвкой korvi nööriga siduma;
‣ (без 1 и 2 л.) что, без доп. üles kaaluma;
‣ кого-что kõnek. (köieveos vm.) peale jääma; кто кого перетянет? kes peale jääb?
‣ (sõites, lennates, minnes vaevaliselt) üle saama
