[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 125 artiklit
айда межд. madalk.
‣ läki; айда в лес! läki metsa!
‣ siva, viuhti; сел на велосипед и айда в город istusin rattale ja põrutasin linna
‣ läki; айда в лес! läki metsa!
‣ siva, viuhti; сел на велосипед и айда в город istusin rattale ja põrutasin linna
багряный 126 П (кр. ф. багрян, багряна, багряно, багряны) liter. purpurpunane, purpurne; багряное небо purpurne taevas, багряный лес purpurne mets
безлиственный 127 П (кр. ф. безлиствен и безлиственен, безлиственна, безлиственно, безлиственны) lehitu, lehtedeta; безлиственный лес lehitu mets
буковый 119 П
‣ pöögi-, pöökpuu-, pöökpuust; буковый лес pöögimets, pöökpuumets, буковая мебель pöökmööbel;
‣ П → С буковые мн. ч. неод. pöögilised (Fagaceae)
‣ pöögi-, pöökpuu-, pöökpuust; буковый лес pöögimets, pöökpuumets, буковая мебель pöökmööbel;
‣ П → С буковые мн. ч. неод. pöögilised (Fagaceae)
вдали Н eemal(t), kaugel(t), kauguses, taamal; вдали виднелся лес taamal ~ eemalt paistis mets, исчезать вдали kaugusse kaduma
возить 315 Г несов.
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
‣ кого-что vedama; возить лес metsa ~ metsamaterjali ~ puitu ~ palke vedama;
‣ что по чему, чем по чему madalk. lohistama, vedama; возить рукавом по столу varrukaga lauda nühkima;
◊ возить воду на ком kõnek. rasket ~ alandavat tööd kelle kaela ajama; vrd. везти
впереди I Н ees, eespool, eesotsas; мальчик шёл впереди poiss kõndis (teiste) ees, впереди показался лес eespool ilmus nähtavale mets, у него ещё вся жизнь впереди tal on veel kogu elu ees, об этом речь впереди sellest tuleb allpool ~ edaspidi juttu
втянуться 339 Г сов. → несов. втягиваться kõnek.
‣ во что (sisse) tõmbuma; пехота втянулась в лес jalavägi tõmbus metsa;
‣ во что ülek. harjuma, sisse elama, (millestki) haaratud olema; втянуться в работу töösse sisse elama, tööga harjuma
‣ во что (sisse) tõmbuma; пехота втянулась в лес jalavägi tõmbus metsa;
‣ во что ülek. harjuma, sisse elama, (millestki) haaratud olema; втянуться в работу töösse sisse elama, tööga harjuma
вязовый 119 П
‣ jalaka-, jalakane; künnapuu-; вязовая кора jalakakoor, вязовый лес jalakamets, вязовая палка jalakane kepp, jalakakepp;
‣ П → С вязовые мн. ч. неод. bot. jalakalised (Ulmaceae)
‣ jalaka-, jalakane; künnapuu-; вязовая кора jalakakoor, вязовый лес jalakamets, вязовая палка jalakane kepp, jalakakepp;
‣ П → С вязовые мн. ч. неод. bot. jalakalised (Ulmaceae)
горелый 119 П
‣ põlenud, kõrbenud; горелый лес põlenud mets, горелая корка kõrbenud koorik;
‣ pehkinud; горелые кожи pehkinud nahad
‣ põlenud, kõrbenud; горелый лес põlenud mets, горелая корка kõrbenud koorik;
‣ pehkinud; горелые кожи pehkinud nahad
грибной 120 П seene-, seen-; грибной лес seenemets, грибной запах seenelõhn, грибной суп seenesupp, грибной дождь seenevihm, грибная болезнь bot., med. seentõbi, -haigus
губить 320 Г несов. кого-что hävitama; hukutama, rikkuma; губить лес metsa hävitama, губить ребёнка баловством last hellitamisega rikkuma, губить себя end hukutama ~ raiskama; vrd. погубить, сгубить
густеть 229b Г несов. paksenema, paksemaks minema; tihenema; клей густеет liim läheb paksuks, лес густеет mets tiheneb, туман густеет udu tiheneb; vrd. загустеть, погустеть
густой 120 П (кр. ф. густ, густа, густо, густы и густы; сравн. ст. гуще, превосх. ст. густейший 124) tihe, paks; konsistentne; plastne; густой лес paks ~ tihe mets, густой туман tihe udu, густая каша paks puder, густой слой paks kiht, густая смазка plastne ~ konsistentne määre, густой голос mahlakas hääl
далеко I Н kaugel, kaugele, kaugelt(ki); eemal, eemale, eemalt; mis on kaugel, kuhu on pikk tee ~ palju maad (minna); далеко на горизонте виднелся лес eemal ~ kaugel silmapiiril paistis mets, далеко от города linnast kaugel ~ eemal, он убежал далеко в лес ta jooksis sügavale metsa, ему далеко за сорок ta on kaugelt üle neljakümne, это далеко не так see pole hoopiski ~ kaugeltki nii, далеко не все sugugi ~ kaugeltki mitte kõik, далеко не сразу sugugi mitte kohe, отсюда до дому очень далеко siit on koju väga palju maad, до обеда ещё далеко lõunani on veel (palju) aega, ему далеко до совершенства ta on täiuslikkusest kaugel, ta jääb täiuslikkusest kaugele;
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
◊ далеко пойти (elus) kaugele jõudma; далеко заходить ~ зайти в чём milles ~ millega liiale ~ liiga kaugele minema; далеко не уедешь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kaugele ei jõua; далеко ходить ~ искать не нужно pole vaja kaugelt otsida
девственный 127 П
‣ neitsi-, neitsilik, süütu; девственная плева anat. neitsinahk, hüümen;
‣ (кр. ф. девствен и девственен, девственна, девственно, девственны) ülek. puutumatu, puhas, neitsilik; девственный лес ürgmets, põlismets, põlislaas
‣ neitsi-, neitsilik, süütu; девственная плева anat. neitsinahk, hüümen;
‣ (кр. ф. девствен и девственен, девственна, девственно, девственны) ülek. puutumatu, puhas, neitsilik; девственный лес ürgmets, põlismets, põlislaas
дремучий 124 П (кр. ф. дремуч, дремуча, дремуче, дремучи) põlis-, tihe; дремучий лес (1) põlislaas, pime laas, (2) для кого ülek. tundmatu maa, дремучий невежда täielik võhik
дрова 95 С неод. (без ед. ч.) (kütte)puud, küttepuit, puitkütus; сырые дрова märjad puud, колоть дрова puid lõhkuma;
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
◊ наломать дров kõnek. putru kokku keetma, paksu pahandust tegema; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda keerulisem ~ raskem ~ hullem
жердевой 120 П (puit)latt-, (puit)lati-, ridva-, hirs-, hirre-, õrs-, õrre-; жердевая изгородь latt-tara, hirsaed, жердевые ворота lattvärav, жердевой лес latimets
забегать 165b Г несов. → сов. забежать
‣ куда, к кому (hetkeks) sisse astuma ~ jooksma ~ põikama; забегать по утрам в закусочную kõnek. hommikuti toidubaarist läbi astuma ~ lippama, время от времени она забегала во двор aeg-ajalt jooksis ~ lippas ta hoovi (sisse);
‣ kõnek. ette ~ taha ~ kaugele jooksma; ülek. ette ruttama ~ tõttama; забегать справа paremalt poolt ette jooksma, не стану забегать вперёд, прочтите сами ma ei rutta ette, lugege ise, забегать далеко в лес kaugele metsa jooksma
‣ куда, к кому (hetkeks) sisse astuma ~ jooksma ~ põikama; забегать по утрам в закусочную kõnek. hommikuti toidubaarist läbi astuma ~ lippama, время от времени она забегала во двор aeg-ajalt jooksis ~ lippas ta hoovi (sisse);
‣ kõnek. ette ~ taha ~ kaugele jooksma; ülek. ette ruttama ~ tõttama; забегать справа paremalt poolt ette jooksma, не стану забегать вперёд, прочтите сами ma ei rutta ette, lugege ise, забегать далеко в лес kaugele metsa jooksma
забрести 367 (без страд. прич.) Г сов. → несов. забредать куда kõnek. (kõndides juhuslikult) sattuma; kaugele lonkima ~ minema; забрести в незнакомое место tundmatusse kohta sattuma, забрести далеко в лес sügavale metsa minema ~ sattuma
загородный 126 П linnast väljas olev, linnalähedane, linnaäärne; maa-; загородная прогулка jalutuskäik linnast välja, загородный лес linnaäärne mets, загородный дом maamaja, загородная резиденция maaresidents
загубить 323a Г сов.
‣ кого-что kõnek. hukka saatma, hukutama, hävitama; rikkuma; загубить чью жизнь (1) keda hukka saatma, (2) kelle elu nahka panema (madalk.), загубить лес metsa hukutama ~ hävitama, загубить здоровье tervist rikkuma ~ nahka panema;
‣ что madalk. raiskama, kulutama, läbi lööma (kõnek.); загубленные деньги mahavisatud raha;
◊ загубить (свою) душу kõnek. oma hinge hukka saatma, oma hinge hukutama, pattu oma hinge peale võtma
‣ кого-что kõnek. hukka saatma, hukutama, hävitama; rikkuma; загубить чью жизнь (1) keda hukka saatma, (2) kelle elu nahka panema (madalk.), загубить лес metsa hukutama ~ hävitama, загубить здоровье tervist rikkuma ~ nahka panema;
‣ что madalk. raiskama, kulutama, läbi lööma (kõnek.); загубленные деньги mahavisatud raha;
◊ загубить (свою) душу kõnek. oma hinge hukka saatma, oma hinge hukutama, pattu oma hinge peale võtma
зазвенеть 231b Г сов.
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
‣ от чего, без доп. helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл. kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
зазвучать 180 Г сов. kõlama ~ helisema ~ kajama ~ kostma hakkama; лес зазвучал птичьими голосами mets hakkas linnulaulust kajama, в зале зазвучала музыка saalis hakkas mängima muusika, saalist hakkas kostma muusikat, в произведениях декабристов зазвучали гражданские мотивы dekabristide teostes hakkasid kostma kodanikumotiivid, художник заставил зазвучать краски kunstnik andis värvidele kõlajõu
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
заповедный 126 П
‣ keelualune, kaitsealune; заповедный лес looduskaitsemets;
‣ ülek. sala-; kallis, püha; заповедная мечта salasoov, salaunistus, заповедное место salakoht, ainult kellele teada olev paik, заповедный дуб kellele püha ~ mälestusrikas tamm
‣ keelualune, kaitsealune; заповедный лес looduskaitsemets;
‣ ülek. sala-; kallis, püha; заповедная мечта salasoov, salaunistus, заповедное место salakoht, ainult kellele teada olev paik, заповедный дуб kellele püha ~ mälestusrikas tamm
запретный 126 П keelu-, keelatud; запретная зона keelupiirkond, keeluala, keelutsoon, запретный лес keelumets, запретные игры keelatud mängud;
◊ запретный плод keelatud vili
◊ запретный плод keelatud vili
зачернеться 229 Г сов. от чего, без доп. kõnek. mustendama ~ mustama hakkama; впереди зачернелся лес ees tõusis tume metsamüür
зелёный 119 П (кр. ф. зелен, зелена, зелено, зелены) roheline (ka ülek.); toores; (без кр. ф.) haljas(-), haljendav; зелёная краска roheline värv, зелёное мыло roheline seep, зелёный чай roheline tee, зелёное яблоко roheline ~ toores õun, зелёный лес haljas ~ haljendav mets, зелёный корм haljassööt, зелёное удобрение haljasväetis, зелёные насаждения haljastus, зелёный стол kaardilaud, зелёный театр vabaõhuteater;
◊ зелёная скука ~ тоска kõnek. tappev igavus; дать кому-чему зелёную улицу kellele-millele rohelist teed avama ~ andma; зелёный юнец kõnek. kollanokk, piimahabe; зелёный змей ~ змий van. viinakurat
◊ зелёная скука ~ тоска kõnek. tappev igavus; дать кому-чему зелёную улицу kellele-millele rohelist teed avama ~ andma; зелёный юнец kõnek. kollanokk, piimahabe; зелёный змей ~ змий van. viinakurat
золотеть 229b Г несов. kõnek. kullendama hakkama ~ lööma; kullakarvaliseks minema; kuldselt helkima; золотеют трубы оркестра orkestripillid säravad, лес золотеет изо дня в день metsa tuleb päev-päevalt rohkem sügiskulda
измельчать I 165b Г сов. väikse(ma)ks ~ madala(ma)ks jääma, vähenema, madalduma, kidurduma, känguma; ülek. alla käima, kõduma, manduma; река измельчала jõgi on madalaks jäänud, лес измельчал mets on kiduraks ~ kängu jäänud, их интересы измельчали neil pole enam õigeid ~ tõsiseid huve; vrd. мельчать
изрежённый 128 П (кр. ф. изрежён, изрежённа, изрежённо, изрежённы) (liiga) hõre ~ harv; hõrendatud, harvendatud; изрежённый лес hõre ~ hõrendatud mets
кокосовый 119 П kookos-, kookose-; кокосовое молоко kookospiim, кокосовая пальма kookospalm (Cocos nucifera), кокосовый орех kookospähkel, кокосовый лес kookosemets, kookospalmimets
корабельный 126 П laeva(ehitus)-; корабельный лес laevamets, mastimets, корабельная мачта laevamast, корабельный мастер laevameister, -ehitaja, корабельный червь zool. laevaoherdi (limune Teredo)
лес 4 (род. п. ед. ч. леса и лесу, предл. п. о лесе и в лесу) С м. неод.
‣ mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
‣ (предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
◊ дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
‣ mets (ka ülek.); густой лес tihe mets, девственный лес põlismets, дремучий лес pime laas, tihe mets, лиственный лес leht(puu)mets, смешанный лес segamets, хвойный лес okas(puu)mets, вырубка леса metsaraie, валка леса puude langetamine, лес штыков täägimets;
‣ (предл. п. в лесе, о лесе, без мн. ч.) puit, puitmaterjal, metsamaterjal; деловой ~ поделочный лес tarbepuit, крепёжный лес toestuspuit, пилёный лес saepuit, -materjal, строевой ~ строительный лес ehituspuit, круглый лес ümarpuit, palgid, сплавлять лес metsa ~ palke parvetama;
◊ дремучий ~ тёмный лес для кого, без доп. tundmatu maa; глядеть ~ смотреть в лес metsa poole vaatama; лес рубят -- щепки летят vanas. kus metsa ~ maja raiutakse, seal laastud lendavad; кто в лес, кто по дрова kõnekäänd igaüks ajab oma joru; чем дальше в лес, тем больше дров vanas. mida edasi, seda segasem ~ keerulisem
лиственничный 126 П lehise-; lehis-, lehisest; лиственничная смола lehisevaik, лиственничный лес lehisemets
лиственный 127 П leht-, lehtpuu-, lehe-; лиственное дерево lehtpuu, лиственный лес lehtmets, lehtpuumets, лиственные мхи bot. lehtsamblad (Bryopsida), лиственный перегной lehekõdu
мелколиственный 127 П väike(se)leheline, väikeselehine; kitsalehine; мелколиственный лес mets. kitsalehine mets
мельчать 165b Г несов.
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
‣ väiksemaks ~ madalamaks ~ peenemaks jääma ~ minema; рыба мельчает kala jääb pisemaks ~ peenemaks, лес мельчает mets jääb kiduramaks, река мельчает jõgi läheb ~ jääb madalamaks;
‣ ülek. väiklaseks ~ tühiseks muutuma, känguma; vrd. измельчать I
молодо Н noorelt, värskelt; он выглядит молодо ta näeb noor välja, молодо зеленеет лес mets on kevadroheline
молчаливый 119 П (кр. ф. молчалив, молчалива, молчаливо, молчаливы) sõnaaher, jutukehv, vaikiv, sõnatu, kõnetu, hääletu; он очень молчалив ta on väga sõnaaher ~ jutukehv, молчаливое согласие vaikiv nõusolek ~ lepe, молчаливый лес hääletu ~ häälitu ~ vaikiv mets, молчаливые слёзы vaikne ~ hääletu nutt, tummad pisarad
наползти 363 Г сов. → несов. наползать на кого-что, куда
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
‣ (ronides v. roomates) otsa ~ peale sattuma, otsa ~ peale roomama; ülek. vajuma, libisema; наползти на колючую проволоку (roomates) okastraati minema ~ sattuma, туман наполз на лес mets mattus uttu, шапка наползла на глаза müts vajus silmadele;
‣ (hulgana) peale ~ sisse ronima; муравьи наползли в палатку sipelgad ronisid telki
насадить I 313a Г сов. → несов. насаживать
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
‣ что, чего (palju puid vm.) istutama; насадить лес metsa istutama, насадить аллею puiesteed rajama;
‣ кого-что, на что otsa panema ~ lööma; насадить червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, насадить топор на топорище kirvele vart taha panema ~ lööma;
‣ кого-что, во что, куда madalk. (hulgaliselt) paigutama ~ panema; насадить кроликов в клетку puuri küülikuid täis toppima
негустой 120 П (кр. ф. негуст, негуста, негусто, негусты; без сравн. ст.)
‣ üsna hõre, hõredavõitu, mitte tihe; лес был негустой mets ei olnud tihe, mets oli hõredavõitu, негустые волосы hõredavõitu juuksed, негустой туман hõre udu;
‣ vedelavõitu, vedel; негустой мёд vedelavõitu mesi
‣ üsna hõre, hõredavõitu, mitte tihe; лес был негустой mets ei olnud tihe, mets oli hõredavõitu, негустые волосы hõredavõitu juuksed, негустой туман hõre udu;
‣ vedelavõitu, vedel; негустой мёд vedelavõitu mesi
недалёкий 122 П
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
‣ (кр. ф. недалёк, недалека, недалеко и недалёко, недалеки и недалёки; без сравн. ст.) lähedane, mittekauge; недалёкий лес lähedane ~ lähedal asuv mets, в недалёком будущем peatselt, lähemal ajal, в недалёком прошлом hiljuti, этот час уже недалёк see tund ei ole enam kaugel, он недалёк от истины ta on tõele üsna lähedal, недалёкая прогулка lühike jalutuskäik;
‣ (кр. ф. недалёк, недалёка, недалёко, недалёки; без сравн. ст.) rumalavõitu, piiratud, mitte eriti tark; недалёкий человек rumalavõitu ~ kohtlane inimene, недалёкого ума lühikese aruga, piiratud mõistusega
облазить 272a Г сов. что kõnek. (risti ja põiki) läbi ronima ~ kolama ~ ülek. tuhnima; облазить весь чердак kogu pööningut läbi kolama ~ tuhnima, облазить весь лес kogu metsa läbi kolama ~ kammima
обнажиться 287 Г сов. → несов. обнажаться
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
‣ end paljaks ~ alasti võtma;
‣ paljaks jääma ~ minema (ka ülek.); спина обнажилась selg on paljas, лес обнажился mets on raagus;
‣ nähtavale tulema, paljastuma (ka ülek.); нерв обнажился (hamba)närv on väljas, обнажились тайные замыслы salaplaanid tulid päevavalgele ~ ilmsiks, душа обнажилась hing on valla;
‣ ülek. (vaenlase vastu) kaitseta jääma; фронт обнажился rinne jäi kaitseta
обрыскать 194a, 164a Г сов. что kõnek. läbi tuhnima ~ nuuskima; обрыскать весь лес (kogu) metsa läbi luusima
огласить 297a Г сов. → несов. оглашать
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
‣ кого-что, кем-чем (kõvasti) ette lugema, avalikult ~ kõigile kuulutama, avaldama, teatavaks tegema, teatama; огласить приказ käskkirja ette lugema, огласить приговор kohtuotsust (kriminaalasjas) teatavaks tegema, огласить показания свидетелей tunnistajate ütlusi ~ tunnistusi teatavaks tegema;
‣ что чем rõkkama ~ helama ~ helisema panema; птицы огласили лес звонким щебетанием mets helises linnulaulust
окутать 164a Г сов. → несов. окутывать кого-что, чем ümber ~ sisse mässima ~ mähkima (ka ülek.); окутать шею шарфом salli kaela ümber mässima, туман окутал лес mets on uttu mattunud, окутать тайной saladuskattega ümbritsema ~ varjama
опушиться 287 Г сов. → несов. опушаться чем, без доп.
‣ lume ~ härmaga kattuma;
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega jne. kattuma; птенец опушился linnupoeg on udusulis, лес опушился mets on lehtinud
‣ lume ~ härmaga kattuma;
‣ udusulgedega ~ pehme karvaga ~ ebemetega jne. kattuma; птенец опушился linnupoeg on udusulis, лес опушился mets on lehtinud
отправиться 278 Г сов. → несов. отправляться куда ära ~ teele minema ~ asuma, välja sõitma, väljuma; отправиться в поход matkale minema, отправиться в плавание merele ~ meresõidule minema, отправиться в лес за грибами metsa seenele minema, отправиться в дорогу teele asuma, отправиться восвояси oma teed koju minema, отправиться на боковую kõnek. külili ~ pikali viskama, põhku pugema, поезд отправится только утром rong läheb ~ väljub alles hommikul;
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
◊ отправиться ~ отправляться к праотцам ~ на тот свет kõnek. teise ilma ~ looja karja ~ Liiva-Annuse juurde minema
первобытный 126 П (кр. ф. первобытен, первобытна, первобытно, первобытны)
‣ ürg-, ürgne, ürgaegne, ürgaja, esiaegne, esiaja, põlis-, põline; первобытный человек ürginimene, первобытное общество ürgühiskond, первобытная община ürgkogukond, первобытный бык ürgveis, tarvas, первобытный лес ürgmets, põlismets, первобытные нравы ürgsed ~ iidsed kombed;
‣ ülek. primitiivne, algeline, «ürgaja»; первобытная техника primitiivne ~ algeline tehnika
‣ ürg-, ürgne, ürgaegne, ürgaja, esiaegne, esiaja, põlis-, põline; первобытный человек ürginimene, первобытное общество ürgühiskond, первобытная община ürgkogukond, первобытный бык ürgveis, tarvas, первобытный лес ürgmets, põlismets, первобытные нравы ürgsed ~ iidsed kombed;
‣ ülek. primitiivne, algeline, «ürgaja»; первобытная техника primitiivne ~ algeline tehnika
переплавить II 278a Г сов. → несов. переплавлять что (edasi) parvetama; переплавить лес palke parvetama
перестойный 126 П seiskunud, liisunud, jääbinud; vanaks kasvanud, üleküpsenud; перестойный лес üleküpsenud ~ ülekasvanud mets ~ puistu
пилёный 126 П sae-, saetud; пилёный лес saepuit, -materjal, пилёные дрова saetud puud, пилёный камень ehit. saekivi, saetud kivi, пилёный сахар tükksuhkur
повести 367 Г сов.
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
‣ кого-что viima ~ talutama ~ juhtima (hakkama); повести ребёнка к врачу last arsti juurde viima, повести под руку käe alt kinni (hoides) talutama ~ viima, повести кого в бой keda lahingusse viima, тропинка повела нас в гору teerada viis meid mäkke, повести машину autot juhtima, повести бег jooksu juhtima asuma, jooksjate etteotsa asuma, повести разговор о ком--чём juttu ajama ~ rääkima ~ vestlema hakkama kellest-millest, повести хозяйство majapidamist korraldama ~ maja pidama hakkama, это к хорошему не поведёт see ei too head;
‣ чем, по чему vedama ~ tõmbama (hakkama); повести пальцем по карте sõrmega mööda kaarti vedama, повести смычком по струнам poognaga üle pillikeelte tõmbama;
‣ что rajama; повести телеграфную линию через лес läbi metsa telegraafiliini rajama;
‣ что pidama (hakkama); повести переписку kirjavahetust pidama hakkama;
‣ несов. поводить чем liigutama; повести плечами õlgu kehitama, повести бровью kulmu kergitama, лошадь повела ушами hobune lingutas kõrvu;
◊ и бровью ~ и ухом ~ и глазом не поведёт ~ не повёл ~ не ведёт kõnek. ei pilguta ~ ei pilgutanud silmagi, ei tee ~ ei teinud kuulmagi ~ väljagi ~ teist nägugi
погорелый 119 П kõnek. van. põlenud, tules hävinud, tulekahjus kannatada saanud; погорелый лес põlenud ~ tules hävinud mets, põlendik
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
поделочный 126 П tarbe-; поделочный лес tarbepuit, поделочный камень ehiskivi, poolvääriskivi, поделочная мастерская töökoda
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
полюбить 323a Г сов. кого-что, с инф., без доп. keda-mida armastama hakkama, kellesse-millesse kiinduma, meelduma; полюбить девушку neiusse armuma ~ kiinduma, полюбить с первого взгляда esimesest pilgust armuma, он полюбил впервые ta oli esmakordselt armunud, полюбить живопись maalikunsti kiinduma, ребёнок полюбил сказки muinasjutud said lapsele armsaks, он полюбил ходить в лес talle meeldis ~ meeldib nüüd metsas käia
прифронтовой 120 П rindelähedane, rinde lähedal asuv; прифронтовой лес rindelähedane mets, прифронтовая полоса rindelähedane vöönd
провезти 362 Г сов. → несов. провозить I кого-что (sõidukiga) kohale ~ pärale ~ mööda viima ~ tooma ~ vedama, transportima; провезти кратчайшим путём lühimat teed pidi kohale viima, провезти полем põllu kaudu viima, провезти через лес läbi metsa viima, провезти мимо театра teatrist mööda sõidutama, провезти книги в чемодане raamatuid kohvriga kohale tooma
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
прорезать 186 Г сов. → несов. прорезать, прорезывать
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
‣ что, чем sisse ~ läbi ~ välja lõikama, pilu ~ sälku sisse lõikama; прорезать ворот kaelaauku (sisse) lõikama, прорезать петли nööpauke sisse lõikama, прорезать окно aknaava sisse saagima ~ raiuma;
‣ что ülek. põiki ~ pikuti läbi lõikama ~ minema, läbima, läbistama; lõhestama; дорога прорезала лес tee läks läbi metsa ~ viis metsast läbi, молния прорезала небо välk lõhestas taevavõlvi, морщины прорезали лоб laubal olid sügavad kortsud;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) lõikama
прочесать 202a (страд. прич. прош. вр. прочёсанный, кр. ф. прочёсан, прочесатьа, прочесатьо, прочесатьы) Г сов. → несов. прочёсывать
‣ что läbi kammima (ka ülek.), siledaks sugema, läbi kraasima; прочесать шерсть villa kraasima, прочесать лес metsa läbi kammima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) kammima ~ sugema ~ kraasima
‣ что läbi kammima (ka ülek.), siledaks sugema, läbi kraasima; прочесать шерсть villa kraasima, прочесать лес metsa läbi kammima;
‣ (без несов.) что, без доп. (teatud aeg) kammima ~ sugema ~ kraasima
прочистить 276a Г сов. → несов. прочищать что
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
‣ puhastama, puhtaks tegema; прочистить дымовую трубу korstnat puhastama, прочистить трубку piipu puhastama, прочистить лес puhastusraiet tegema, прочистить себе дорогу через заросли endale läbi võsa teed tegema, end võsast läbi raiuma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) puhastama ~ küürima; я целый час прочистил картошку terve tund aega koorisin kartuleid
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊ пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
раздвинуться 334 Г сов. → несов. раздвигаться laiali ~ eemale ~ kõrvale nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, lahti käima; laienema, avarduma; толпа раздвинулась rahvahulk andis teed ~ taandus kahele poole, лицо раздвинулось в улыбку kõnek. nägu tõmbus ~ läks naerule, занавес раздвинулся eesriie avanes, лес раздвинулся mets taandus kahele poole, горизонт раздвинулся vaateväli ~ silmapiir avardus
раньше Н
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
‣ сравн. ст. Н рано;
‣ varem, varemalt, varemini, enne, ennemalt; он пришёл раньше всех ta tuli kõige varem, раньше здесь был лес varem ~ varemalt ~ ennemalt oli siin mets, раньше срока enne tähtaega, раньше времени enneaegu, enneaegselt, ennakult
расчистить 276a Г сов. → несов. расчищать что, от чего ära puhastama (kõnek. ka ülek.), puhtaks tegema ~ rookima; расчистить двор hoovi puhtaks tegema, расчистить лес metsa raadama ~ võsast puhastama, расчистить дорогу от развалин varemeid teelt koristama, расчистить снег на льду jäält lund rookima, расчистить себе дорогу endale teed tegema ~ rajama
редкий 122 П (кр. ф. редок, редка, редко, редки; сравн. ст. реже, превосх. ст. редчайший 124)
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
редкостный 126 П (кр. ф. редкостен, редкостна, редкостно, редкостны) harvaesinev, harv, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкостная болезнь harvaesinev haigus, редкостный случай harv ~ harukordne juhtum, редкостный урожай harukordne ~ haruldane saak, редкостный лес haruldane mets
рубить 320 Г несов. кого-что
‣ raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
‣ ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
‣ murdma (paekivi vm.);
◊ рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
‣ raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
‣ ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
‣ murdma (paekivi vm.);
◊ рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
садить 313a Г несов. madalk.
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
‣ что istutama, maha panema; садить лес metsa istutama, садить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что panema, paigutama, asetama, istuma seadma ~ panema; садить хлебы в печь leiba ~ leibasid ahju panema, садить птицу в клетку lindu puuri panema, садить собаку на цепь koera ketti panema, садить на скамью подсудимых kohtupinki ~ süüpinki panema, садить в тюрьму vangi ~ türmi ~ kinni ~ istuma panema, садить кого за работу keda tööle panema, садить ребёнка за стол last laua taha (istuma) panema, садить кого на диван keda diivanile istuma seadma ~ sättima, садить курицу на яйца kana hauduma panema, садить самолёт lennukit maandama, садить судно на мель laeva madalikule ajama;
‣ что, без доп. hooga, jõuliselt, kiiresti, hasardiga tegema; мальчик так и садит по дороге poiss silkab ~ sibab ~ leegib mööda teed, садить пулю за пулей kuuli kuuli järel laskma ~ saatma;
‣ кого-что, без доп. hoope (paremale ja vasakule) jagama, peksma
свалить I 305a Г сов. → несов. сваливать I
‣ кого-что maha paiskama ~ murdma (kõnek. ka ülek.) ~ ajama; ümber ~ maha tõukama, küljele kallutama, (jalust) rabama, maha niitma; langetama; ветер свалил дерево tuul murdis puu maha, пуля свалила его kuul niitis ta maha ~ lõi ta jalust maha ~ rabas ta jalust, свалить лес metsa langetama, болезнь свалила его haigus murdis ta maha;
‣ ülek. kukutama; свалить колониальный строй koloniaalkorda kukutama;
‣ кого-что alla ~ hunnikusse maha viskama ~ loopima ~ puistama ~ laadima, kokku kuhjama; свалить в кучу hunnikusse viskama ~ loopima;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; свалить с себя хлопоты toimetusi ~ askeldusi enda kaelast veeretama, свалить вину на другого süüd teise kaela ajama ~ teise peale veeretama;
◊ свалить ~ сваливать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama ~ ajama, süüd süütule veeretama
‣ кого-что maha paiskama ~ murdma (kõnek. ka ülek.) ~ ajama; ümber ~ maha tõukama, küljele kallutama, (jalust) rabama, maha niitma; langetama; ветер свалил дерево tuul murdis puu maha, пуля свалила его kuul niitis ta maha ~ lõi ta jalust maha ~ rabas ta jalust, свалить лес metsa langetama, болезнь свалила его haigus murdis ta maha;
‣ ülek. kukutama; свалить колониальный строй koloniaalkorda kukutama;
‣ кого-что alla ~ hunnikusse maha viskama ~ loopima ~ puistama ~ laadima, kokku kuhjama; свалить в кучу hunnikusse viskama ~ loopima;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; свалить с себя хлопоты toimetusi ~ askeldusi enda kaelast veeretama, свалить вину на другого süüd teise kaela ajama ~ teise peale veeretama;
◊ свалить ~ сваливать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama ~ ajama, süüd süütule veeretama
свести 367 Г сов. → несов. сводить II
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
‣ кого-что, на что, с чего, к чему alla ~ ära ~ kõrvale viima ~ juhtima ~ talutama; свести ребёнка с лестницы last trepist alla aitama, свести разговор на что juttu millele viima, свести всё к шутке kõike naljaks pöörama;
‣ (без несов.) кого-что, куда kuhu viima; свести ребёнка к врачу last arsti juurde viima;
‣ что välja ~ maha võtma, eemaldama, ärastama; свести пятно plekki välja võtma, свести загар päevitust maha võtma, свести веснушки tedretähti pleegitama, свести лес metsa maha võtma;
‣ кого-что, с кем kokku viima, ühendama, liitma; свести мост sillapooli kokku viima ~ ühendama, свести арку võlvi ~ kaart kokku viima, свести брови kulmu kortsutama, kulmu kortsu ~ kipra tõmbama, их свела судьба saatus viis nad kokku, свести дружбу kõnek. sõprust sõlmima;
‣ что, во что koondama, ühendama; свести в одно целое üheks tervikuks ühendama;
‣ кого-что, до чего, на что, к чему milleni viima; свести расходы к минимуму kulutusi miinimumi(ni) viima, свести расход с приходом kulusid ja tulusid ots otsaga kokku viima, свести к ничьей viiki mängima ~ viima;
‣ что, на что kõnek. üle kandma; свести рисунок на кальку mustrit kalkale üle kandma;
‣ что kokku ~ viltu ~ könksu ~ kõveraks kiskuma, könksuma, kootama; ногу свело jalg kiskus krampi;
◊ свести ~ сводить концы с концами (1) otsi kokku viima; (2) ots otsaga kokku saama ~ välja tulema; свести ~ сводить с ума кого kõnek. (1) keda hulluks ajama ~ tegema, (2) kelle pead segi ajama, hullutama; свести ~ сводить счёты с кем kellega arveid õiendama; свести ~ сводить в могилу кого kõnek. hauda ajama keda; свести ~ сводить на нет ~ к нулю что, чем nulliks tegema, tühja viima
сквозной 120 П
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
‣ läbi-, läbiv(-), läbis-, läbiulatuv, pidev; сквозное отверстие mulk, läbiauk, сквозное промачивание läbiligunemine, сквозная скважина mäend. läbispuurauk, сквозной подъезд mäend. läbisjuurdesõit; сквозной фронт работ карьера mäend. karjääri läbisrinne, сквозная коррозия keem. läbiskorrosioon, сквозная долина geol. puhandusorg, сквозная рана läbiulatuv ~ mulgustav haav, сквозной ток el. läbiv vool, сквозные профессии üldkutsealad, сквозной график pidev graafik, сквозная бригада ahelbrigaad, сквозной ветер tõmbetuul, сквозное сообщение otseühendus, transiitühendus, сквозной поезд otseühendusrong;
‣ läbipaistev, hõre; сквозная материя läbipaistev riie, сквозной лес hõre mets
смешанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
‣ страд. прич. прош. вр. Г смешать;
‣ прич. → П sega-, segu-, segatud; смешанный лес segamets, смешанный хор segakoor, смешанное происхождение segapõlvnemine, смешанная нагрузка segakoormus, смешанный груз segalast, segakoorem, смешанное удобрение põll. segaväetis, смешанная порода скота põll. veiste segatõug, смешанное страхование maj. segakindlustus, смешанная вина jur. segasüü, смешанный вис sport segaripe, смешанный цемент ehit. segatsement, смешанная руда mäend. segamaak, смешанное число mat. segaarv, смешанный газ keem. segugaas, смешанное чувство segane tunne
сосновый 119 П
‣ männi-, männipuu-, männipuust; сосновый лес männimets, männik, сосновая древесина männipuit, сосновое масло männiõli, сосновая настойка männiekstrakt, сосновый торф männiturvas, сосновый стол männipuulaud, männipuust laud, сосновый коконопряд zool. männikedrik (taimekahjur Dendrolimus pini);
‣ П → С сосновые мн. ч. неод. bot. männilised (Pinaceae)
‣ männi-, männipuu-, männipuust; сосновый лес männimets, männik, сосновая древесина männipuit, сосновое масло männiõli, сосновая настойка männiekstrakt, сосновый торф männiturvas, сосновый стол männipuulaud, männipuust laud, сосновый коконопряд zool. männikedrik (taimekahjur Dendrolimus pini);
‣ П → С сосновые мн. ч. неод. bot. männilised (Pinaceae)
сплавить II 278a Г сов. → несов. сплавлять II
‣ что (alla) parvetama; сплавить лес palke parvetama;
‣ кого-что, кому ülek. madalk. ära sokutama, kaela määrima; сплавить билеты кому kellele pileteid ära sokutama, сплавить гостя külalisest lahti saama, külalist minema sokutama ~ toimetama ~ saatma
‣ что (alla) parvetama; сплавить лес palke parvetama;
‣ кого-что, кому ülek. madalk. ära sokutama, kaela määrima; сплавить билеты кому kellele pileteid ära sokutama, сплавить гостя külalisest lahti saama, külalist minema sokutama ~ toimetama ~ saatma
сплошь Н üleni, terveni(sti), täiesti, läbini(sti), lausa, puha; небо сплошь заволокло тучами taevas läks üleni pilve ~ lauspilve, лес состоял сплошь из елей see oli puhas ~ puhtalt kuusemets, metsas olid puha kuused;
◊ сплошь и ~ да рядом kõnek. ühtelugu, tihtilugu, tihtipeale, ilmast ilma, alailma, alalõpmata
◊ сплошь и ~ да рядом kõnek. ühtelugu, tihtilugu, tihtipeale, ilmast ilma, alailma, alalõpmata
срубить 320 Г сов. → несов. срубать что
‣ maha ~ ära ~ puhtaks raiuma; срубить дерево puud maha raiuma, срубить лес metsa maha raiuma ~ maha võtma, puid langetama, срубить лёд jääst puhtaks raiuma, срубить голову pead maha raiuma ~ võtma;
‣ (без несов.) üles raiuma (palkidest ehitama); срубить избу maja üles raiuma, palkmaja seinu ehitama; vrd. рубить
‣ maha ~ ära ~ puhtaks raiuma; срубить дерево puud maha raiuma, срубить лес metsa maha raiuma ~ maha võtma, puid langetama, срубить лёд jääst puhtaks raiuma, срубить голову pead maha raiuma ~ võtma;
‣ (без несов.) üles raiuma (palkidest ehitama); срубить избу maja üles raiuma, palkmaja seinu ehitama; vrd. рубить
сумрачный 126 П (кр. ф. сумрачен, сумрачна, сумрачно, сумрачны)
‣ hämar, videv, vidune, sume, poolpime; сумрачный лес hämar ~ pime mets, сумрачная погода vidune ~ pilves ilm;
‣ ülek. sünge, tusane; сумрачное лицо sünge ~ tusane nägu, сумрачные мысли sünged mõtted
‣ hämar, videv, vidune, sume, poolpime; сумрачный лес hämar ~ pime mets, сумрачная погода vidune ~ pilves ilm;
‣ ülek. sünge, tusane; сумрачное лицо sünge ~ tusane nägu, сумрачные мысли sünged mõtted
темнеть 229b Г несов.
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
‣ tumeda(ma)ks ~ mustaks minema, tumenema, tuhmuma; серебро темнеет hõbe läheb mustaks ~ tuhmub;
‣ mustendama, mustama, tumendama, tume(dana) paistma ~ näima; вдали темнеет лес eemal ~ kauguses mustendab mets;
‣ (безл.) pimenema, pimedaks minema, hämarduma; зимой рано темнеет talvel läheb vara pimedaks;
‣ süngestuma, mornistuma, süngeks ~ morniks minema ~ muutuma; лицо темнеет nägu läheb süngeks;
◊ в глазах темнеет silme ees läheb ~ lööb mustaks; vrd. потемнеть, стемнеть
тёмный 126 П (кр. ф. тёмен, темна, темно, темны)
‣ pime (ka ülek.); тёмная ночь pime öö, тёмная улица pime tänav, тёмные люди harimatud inimesed, pime rahvas, тёмная злоба pime viha;
‣ tume, must (ka ülek.); тёмное платье tume kleit, тёмные волосы tumedad juuksed, тёмные очки (1) tumedad prillid, (2) päik(e)seprillid, тёмный смысл ähmane ~ segane mõte, тёмное от горя лицо murest must nägu, тёмные годы реакции reaktsiooni sünge ~ rõõmutu aeg, тёмное прошлое must ~ kahtlane minevik, тёмные дела mustad ~ kahtlased asjad ~ teod, тёмная личность kahtlane tüüp, тёмная история tume ~ kahtlane ~ segane lugu, тёмное пятно must ~ tume plekk (ka ülek.);
‣ П → С тёмная ж. неод. van. karts, kartser;
◊ темна вода во облацех liter. nalj. segane ~ selgusetu (olema), segane kui mustlase unenägu (olema); тёмный лес для кого kelle jaoks tume ~ tundmatu maa, segane värk; устроить тёмную кому madalk. kellele kott pähe ja kere peale; тёмное царство pimeduseriik; с ~ от темна до темна kõnek. varavalgest hilisõhtuni
‣ pime (ka ülek.); тёмная ночь pime öö, тёмная улица pime tänav, тёмные люди harimatud inimesed, pime rahvas, тёмная злоба pime viha;
‣ tume, must (ka ülek.); тёмное платье tume kleit, тёмные волосы tumedad juuksed, тёмные очки (1) tumedad prillid, (2) päik(e)seprillid, тёмный смысл ähmane ~ segane mõte, тёмное от горя лицо murest must nägu, тёмные годы реакции reaktsiooni sünge ~ rõõmutu aeg, тёмное прошлое must ~ kahtlane minevik, тёмные дела mustad ~ kahtlased asjad ~ teod, тёмная личность kahtlane tüüp, тёмная история tume ~ kahtlane ~ segane lugu, тёмное пятно must ~ tume plekk (ka ülek.);
‣ П → С тёмная ж. неод. van. karts, kartser;
◊ темна вода во облацех liter. nalj. segane ~ selgusetu (olema), segane kui mustlase unenägu (olema); тёмный лес для кого kelle jaoks tume ~ tundmatu maa, segane värk; устроить тёмную кому madalk. kellele kott pähe ja kere peale; тёмное царство pimeduseriik; с ~ от темна до темна kõnek. varavalgest hilisõhtuni
токарный 126 П trei(mis)-, treiali-, treialite; токарный станок treipink, токарный лес treipuit, токарная мастерская treikoda, treialitöökoda, токарная бригада treialite brigaad, токарная обработка treimine
торговый 119 П
‣ kauba-, kaubandus-, kaubanduslik, müügi-; торговая база kaubabaas, торговый договор kaubaleping, kaubandusleping, торговое судно kaubalaev, торговый капитал kaubanduskapital, торговая сеть kaubandusvõrk, торговая палата kaubanduspalat, торговый работник kaubandustöötaja, торговая сделка kaubanduslik tehing, kaubatehing, äritehing, торговый посредник kaubanduslik vahendaja, kaubandusvahendaja, торговое представительство maj. kaubandusesindus, торговый лес müügimets, торговые ряды van. kaubahoov, торговая казнь aj. avalik ihunuhtlus;
‣ kaupmeeste(-), ärimeeste(-); в торговом быту ärimaailmas
‣ kauba-, kaubandus-, kaubanduslik, müügi-; торговая база kaubabaas, торговый договор kaubaleping, kaubandusleping, торговое судно kaubalaev, торговый капитал kaubanduskapital, торговая сеть kaubandusvõrk, торговая палата kaubanduspalat, торговый работник kaubandustöötaja, торговая сделка kaubanduslik tehing, kaubatehing, äritehing, торговый посредник kaubanduslik vahendaja, kaubandusvahendaja, торговое представительство maj. kaubandusesindus, торговый лес müügimets, торговые ряды van. kaubahoov, торговая казнь aj. avalik ihunuhtlus;
‣ kaupmeeste(-), ärimeeste(-); в торговом быту ärimaailmas
убежать 182 Г сов. → несов. убегать
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
убор 1 С м. неод.
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
‣ rüü (ka ülek.); van. riietus, rõivastus; свадебный убор pulmarüü, головной убор peakate, лес в весеннем уборе mets on kevadehtes ~ kevadrüüs, в уборах инея härmaehtes, härmarüüs;
‣ van. ehe, kaunistus; золотой убор kuldehe
убраться 216 (прош. вр. убралось и убралось, убрались и убрались) Г сов. → несов. убираться
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
‣ kõnek. minema kasima ~ kebima ~ kobima ~ kerima; убраться восвояси koju kobima, oma koju minema, убраться подобру-поздорову heaga minema ~ end koristama;
‣ с чем, где kõnek. töödega ühele poole saama, töid lõpetama; korda tegema; убраться с посевом külvitöid lõpetama, külviga ühele poole saama, убраться с сенокосом heinategu lõpetama, убраться в комнатах tubade kraamimisega ~ kasimisega ühele poole saama, tubade kraamimist ~ kasimist lõpetama, она убралась рано ta sai oma talitustega varakult valmis, убраться к празднику pühadeks kõike korda tegema;
‣ rüütama (ka ülek.); van. end ehtima, ehtesse panema; убраться в праздничный наряд end pidurüüsse ehtima, end pidupäevaselt riidesse panema, девушки убрались в праздничный наряд neiud panid end pidulikult riidesse ~ piduriidesse, лес убрался инеем mets oli ~ on härmaehtes
углубиться 302 Г сов. → несов. углубляться во что
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
‣ süvenema, süüvima (ka ülek.), sügavamaks ~ süvemaks minema ~ muutuma; углубиться в чтение lugemisse süvenema, углубиться в научную работу teadustöösse süüvima, знания углубились teadmised on täienenud ~ süvenenud, углубиться в воспоминания mälestustesse süüvima, складка на лбу углубилась kurd otsaees ~ laubal läks ~ tõmbus sügavamaks, противоречия углубились vastuolud süvenesid;
‣ sügavamale vajuma ~ laskuma ~ tungima; углубиться в лес sügavamale metsa ~ metsasügavusse minema ~ tungima;
◊ углубиться ~ углубляться в самого себя endasse süüvima ~ süvenema
угрюмый 119 П (кр. ф. угрюм, угрюма, угрюмо, угрюмы) sünge, sünk, morn, tusane (ka ülek.), torsakas; угрюмый старик sünge ~ torsakas ~ morn vanamees, угрюмый характер sünge iseloom, угрюмое лицо sünge ~ tusane nägu, угрюмый лес sünge ~ sünk mets, угрюмая тишина sünge vaikus, угрюмая осенняя погода morn sügisilm, угрюмые скалы mornid ~ tusased kaljud
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
умыться 347 Г сов. → несов. умываться чем (nägu, silma, käsi) puhtaks pesema, end puhtaks pesema (ka ülek.); умыться холодной водой end külma veega pesema, он быстро умылся ta pesi kiiresti silmad ~ silmnäo puhtaks, лес умылся дождём vihm pesi metsa puhtaks;
◊ умыться ~ умываться кровью madalk. (1) (nii et) veri väljas ~ lendab, verest nõretama, (2) за что verd valama
◊ умыться ~ умываться кровью madalk. (1) (nii et) veri väljas ~ lendab, verest nõretama, (2) за что verd valama
уходить I 313b Г несов. → сов. уйти
‣ vt. уйти;
‣ (без сов.) (без 1 и 2 л.) minema, kulgema, suunduma; дорога уходит в лес tee läheb ~ suundub metsa
‣ vt. уйти;
‣ (без сов.) (без 1 и 2 л.) minema, kulgema, suunduma; дорога уходит в лес tee läheb ~ suundub metsa
хвойно-лиственный 127 П okas- ja lehtpuu-, sega-; хвойно-лиственный лес okas- ja lehtpuumets, segamets
хвойный 126 П
‣ okas-, okka-, okaspuu-; хвойное дерево okaspuu, хвойный лес okas(puu)mets, хвойный покров okkad, okastik, okaskate, хвойное масло okkaõli, okaspuuõli, хвойные ванны okkaekstraktivannid;
‣ П → С хвойные мн. ч. неод. bot. okaspuud (Coniferae)
‣ okas-, okka-, okaspuu-; хвойное дерево okaspuu, хвойный лес okas(puu)mets, хвойный покров okkad, okastik, okaskate, хвойное масло okkaõli, okaspuuõli, хвойные ванны okkaekstraktivannid;
‣ П → С хвойные мн. ч. неод. bot. okaspuud (Coniferae)
хоромный 126 П van.
‣ puitelamu-, puitelamute;
‣ ehitus-; хоромный лес ehituspuit;
‣ maja-; хоромная утварь majakraam
‣ puitelamu-, puitelamute;
‣ ehitus-; хоромный лес ehituspuit;
‣ maja-; хоромная утварь majakraam
целиться 269 Г несов.
‣ в кого-что sihtima (kõnek. ka ülek.); целиться в мишень märklehte ~ märklauda ~ märki sihtima, целиться в директора direktorikohta ~ direktoriks sihtima;
‣ с инф. ülek. kõnek. sättima, seadma, asutama; он целится идти в лес ta asutab end metsaminekule ~ metsa minema; vrd. нацелиться
‣ в кого-что sihtima (kõnek. ka ülek.); целиться в мишень märklehte ~ märklauda ~ märki sihtima, целиться в директора direktorikohta ~ direktoriks sihtima;
‣ с инф. ülek. kõnek. sättima, seadma, asutama; он целится идти в лес ta asutab end metsaminekule ~ metsa minema; vrd. нацелиться
частый 119 П (кр. ф. част, часта, часто, часты; сравн. ст. чаще)
‣ tihe, tihke; частый гребень tihe kamm, tihtkamm (kõnek.), частый лес tihe ~ paks mets, частый дождь tihe vihm, частый шаг tihe ~ kiire samm, частый пулемётный огонь tihe kuulipildujatuli;
‣ sage, sagedane; kiire; частый гость sage ~ sagedane külaline, частые встречи sageda(se)d kohtumised, частый пульс kiire ~ sage pulss, частый ритм kiire rütm
‣ tihe, tihke; частый гребень tihe kamm, tihtkamm (kõnek.), частый лес tihe ~ paks mets, частый дождь tihe vihm, частый шаг tihe ~ kiire samm, частый пулемётный огонь tihe kuulipildujatuli;
‣ sage, sagedane; kiire; частый гость sage ~ sagedane külaline, частые встречи sageda(se)d kohtumised, частый пульс kiire ~ sage pulss, частый ритм kiire rütm
червобойный 126 П ussirikutud, tõugurikutud, ussirikkega, tõugurikkega, ussitanud; червобойный лес tõugurikutud mets, червобойная груша ussitanud pirn
чернеть 229b Г несов.
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
‣ must(em)aks ~ tuhmi(ma)ks muutuma ~ minema, mustenema, mustuma, tuhmuma, tumenema; серебро чернеет hõbe tuhmub ~ läheb mustaks ~ oksüdeerub, в глазах чернеет silmade ees läheb mustaks;
‣ mustendama, mustana paistma, mustama; чернеют фабричные трубы vabrikukorstnad mustendavad, вдали чернеет лес kaugel mustab mets; vrd. почернеть
чёрный 126 П (кр. ф. чёрен, черна, черно, черны)
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
чистить 276a Г несов. кого-что
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
‣ чем puhastama, puhtaks ~ korda tegema, kasima; чистить обувь jalatseid puhastama, чистить ногти küüsi puhastama, чистить зубы hambaid pesema, чистить грибы seeni puhastama, чистить рыбу kala puhastama ~ rappima ~ rookima, чистить картофель kartuleid koorima, чистить щёткой harjama, чистить пылесосом ковёр tolmuimejaga vaipa puhastama, чистить лес metsa puhastama, puhastusraiet tegema, чистить дно реки jõepõhja puhastama, jõge süvendama, чистить коня hobust puhastama ~ harjama;
‣ ülek. kõnek. puhastustööd tegema (näit. organisatsioonis);
‣ ülek. madalk. puhast tööd tegema, puhtaks ~ tühjaks tegema (röövima); чистить карманы taskuid tühjendama (ka ülek.);
‣ ülek. madalk. kelle kallal võtma, keda sõimama;
‣ madalk. lahmima, peksma; vrd. вычистить, очистить
шелохнуть Г сов.
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
‣ 336a что, чем (korraks kergelt) liigutama, kõigutama, hõljutama, heljutama, hällitama, (korraks, hetkeks) vabisema ~ värelema ~ hubisema panema; ветер шелохнул листву lehtedest käis läbi tuulesahin, ветер шелохнул занавески tuul hõljutas kardinaid;
‣ 336b liigatama, õõtsatama, korraks liikuma ~ õõtsuma; лес не шелохнёт mets on liikumatu, metsas ei liigu ükski oksaraag;
‣ 336b kergelt puhuma (tuule kohta)
широколиственный 127 П
‣ laialehine; широколиственные деревья laialehised (leht)puud, широколиственный лес laialehine mets, salu-lehtmets, hiismets;
‣ kahar, lopsaka lehestikuga; широколиственная пальма lopsakas palm
‣ laialehine; широколиственные деревья laialehised (leht)puud, широколиственный лес laialehine mets, salu-lehtmets, hiismets;
‣ kahar, lopsaka lehestikuga; широколиственная пальма lopsakas palm
шуметь 236 Г несов.
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
‣ mühisema, mühama, mürisema, kohisema, kohama, kahisema, sahisema, pahisema, sumisema; лес шумит mets mühiseb ~ mühab ~ kohiseb ~ kohab, листья шумят lehed sahisevad, море шумит meri mühab, ветер шумит tuul mühiseb ~ tuhiseb, камыш шумит kõrkjad sahisevad, моторы шумят mootorid mürisevad, самовар шумит teemasin ~ samovar pahiseb ~ kahiseb, шумит в голове у кого kelle(l) peas kohiseb ~ sumiseb, ladvas kohiseb kõnek., шумит в ушах у кого kelle kõrvad kohisevad, kellel kõrvus kohiseb ~ huugab, дети стали шуметь lapsed tõstsid kära ~ hakkasid sumisema ~ käratsema, здесь недавно шумел бой alles hiljuti oli siin lahingumüra ~ lahingukära, alles hiljuti mürises siin lahing;
‣ чем kolistama; kahistama, sahistama; шуметь посудой nõudega kolistama, шуметь платьем kleidiga kahistama ~ sahistama;
‣ kõnek. kisama (ka ülek.), lärmama, lärmi lööma, käratsema; шуметь из-за пустяков tühiste asjade ~ tühja pärast tüli tõstma ~ lärmama ~ lärmi lööma ~ kisa tegema, успокойся, не шуми rahune (maha) ja ära käratse ~ lärma, об этом так много шумели в газетах sellest tehti ajalehtedes nii palju kära, selle ümber lärmati nii palju ajalehtede veergudel, шуметь о своих успехах oma edust kõigile kuulutama ~ pasundama
эвкалиптовый 119 П eukalüpti-, eukalüptist; эвкалиптовый лес eukalüptimets, эвкалиптовое масло eukalüptiõli, эвкалиптовое дерево eukalüpt, eukalüptipuu
экскурсия 89 С ж. неод.
‣ ekskursioon (huvireis, huvisõit, huvikäik, õppereis, õppesõit, õppekäik); экскурсия на автобусе, автобусная экскурсия (auto)bussiekskursioon, экскурсия в Москву Moskva ekskursioon ~ reis, ekskursioon ~ huvisõit Moskvasse, учебная экскурсия õppeekskursioon, õppereis (sõidukiga), õppekäik (jalgsi), экскурсия в музей külaskäik muuseumi, muuseumikülastus, экскурсия за город, загородная экскурсия matk rohelisse, roheliseretk, учебная экскурсия в лес õppekäik metsa, совершить экскурсию ekskursiooni ~ huvireisi ~ huvisõitu ~ õppereisi ~ õppesõitu tegema, ездить на экскурсию ekskursioonil ~ huvireisil ~ õppereisil käima;
‣ kõnek. ekskursandid, ekskursioonirühm; приехала экскурсия tuli ~ saabus ekskursioonirühm
‣ ekskursioon (huvireis, huvisõit, huvikäik, õppereis, õppesõit, õppekäik); экскурсия на автобусе, автобусная экскурсия (auto)bussiekskursioon, экскурсия в Москву Moskva ekskursioon ~ reis, ekskursioon ~ huvisõit Moskvasse, учебная экскурсия õppeekskursioon, õppereis (sõidukiga), õppekäik (jalgsi), экскурсия в музей külaskäik muuseumi, muuseumikülastus, экскурсия за город, загородная экскурсия matk rohelisse, roheliseretk, учебная экскурсия в лес õppekäik metsa, совершить экскурсию ekskursiooni ~ huvireisi ~ huvisõitu ~ õppereisi ~ õppesõitu tegema, ездить на экскурсию ekskursioonil ~ huvireisil ~ õppereisil käima;
‣ kõnek. ekskursandid, ekskursioonirühm; приехала экскурсия tuli ~ saabus ekskursioonirühm
