[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 224 artiklit, väljastan 200
аж частица kõnek. isegi; у него аж голова заболела tal hakkas isegi pea valutama, солнце яркое, аж глазам больно päike on nii ere, et (isegi) silmadel hakkab valus
ай межд.
‣ ai, oi (valu); ай, как больно! ai, kui valus!
‣ ah, oh (imestus, imetlus); ай, как много! ah, kui palju! ай, как поёт! oh, kuidas laulab! ай-ай-ай (айяяй) ai(-ai-ai), oi, ui (laitus, kahetsus), ай, как стыдно! ai(-ai-ai) ~ oi ~ ui kui häbi;
◊ ай да küll on, on alles; ай красавица on see alles iludus
‣ ai, oi (valu); ай, как больно! ai, kui valus!
‣ ah, oh (imestus, imetlus); ай, как много! ah, kui palju! ай, как поёт! oh, kuidas laulab! ай-ай-ай (айяяй) ai(-ai-ai), oi, ui (laitus, kahetsus), ай, как стыдно! ai(-ai-ai) ~ oi ~ ui kui häbi;
◊ ай да küll on, on alles; ай красавица on see alles iludus
баба II 51 С ж. неод. tehn. ramm, tamp; ручная баба käsiramm, käsitamp, чугунная баба malmramm, баба молота vasarapea
бег I 21 (предл. п. ед. ч. о беге, на бегу) С м. неод. (без мн. ч.) jooks, jooksmine (ka sport); задыхаться от бега jooksust hingeldama, застёгивать пальто на бегу käigu peal mantlit kinni nööpima, барьерный бег tõkkejooks, бег на коньках kiiruisutamine, марафонский бег maraton(ijooks), скоростной бег на коньках kiiruisutamine, эстафетный бег teatejooks, стайерский бег pikamaajooks, бег на короткие дистанции lühimaajooks, бег на месте paigaljooks;
◊ (быть) в бегах (1) kõnek. jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van. redus ~ jooksus olema, redutama
◊ (быть) в бегах (1) kõnek. jooksus ~ lennus olema, ringi jooksma, (2) van. redus ~ jooksus olema, redutama
безлесный 126 П (кр. ф. безлесен, безлесна, безлесно, безлесны) metsatu, metsavaene; безлесные степные пространства metsatu rohtlaavarus, безлесное болото lagesoo, lageraba
боёк 27 С м. неод.
‣ tehn. laup, pinn; боёк молота vasara laup ~ pinn;
‣ sõj. lööknõel;
‣ etn. koodinui
‣ tehn. laup, pinn; боёк молота vasara laup ~ pinn;
‣ sõj. lööknõel;
‣ etn. koodinui
болото 94 С с. неод. soo, raba; ülek. mülgas; торфяное болото turbaraba, -soo, верховое болото raba, kõrgsoo, низинное болото madalsoo, переходное болото siirdesoo, обывательское болото väikekodanlik mülgas
больно I Н valusalt, valusasti; on valus; больно наступить на ногу valusalt jala peale astuma, больно ударить valusasti lööma, больно обидеть valusalt ~ rängalt solvama, больно смотреть на что valus vaadata mida, мне больно mul on valus, глазам больно silmadel on valus, сделать больно haiget tegema
больно II Н madalk. liiga; vägagi; вода больно холодная vesi on kole külm, уж больно ты умён vaat kus tark väljas, больно хитёр vägagi kaval
больной 120 П (кр. ф. болен, больна, больно, больны)
‣ чем haige; больной ребёнок haige laps, больное сердце haige süda, больной тифом tüüfusehaige;
‣ (без кр. ф.) valuline, valus, ülek. ka haiglane; больное самолюбие haiglane enesearmastus, больное воображение haiglane kujutlus(võime);
‣ П → С больной м., больная ж. од. haige; приём больных haigete vastuvõtt;
◊ больной вопрос hell ~ valus küsimus; больное место hell koht; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama
‣ чем haige; больной ребёнок haige laps, больное сердце haige süda, больной тифом tüüfusehaige;
‣ (без кр. ф.) valuline, valus, ülek. ka haiglane; больное самолюбие haiglane enesearmastus, больное воображение haiglane kujutlus(võime);
‣ П → С больной м., больная ж. од. haige; приём больных haigete vastuvõtt;
◊ больной вопрос hell ~ valus küsimus; больное место hell koht; валить ~ сваливать ~ свалить с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama
борт 4 (за борт, за борт, на борт, на борт, за бортом, за бортом, предл. п. ед. ч. о борте, на борту) С м. неод.
‣ lenn., mer. parras, poord; на борту pardal, на борту корабля laeva pardal, laevas, laeval, на борту самолёта lennukis, бросить за борт üle parda heitma, человек за бортом! mees üle parda! взять на борт pardale võtma, борт о борт parras pardas, poord poordis, право на борт! tüürpoord rool! лево на борт! pakpoord rool!
‣ poort, ääris; hõlm; serv; külg; борт пальто mantli ääris ~ hõlm ~ serv;
◊ оставаться ~ остаться за бортом üle parda heidetama, kõrvale jäetama
‣ lenn., mer. parras, poord; на борту pardal, на борту корабля laeva pardal, laevas, laeval, на борту самолёта lennukis, бросить за борт üle parda heitma, человек за бортом! mees üle parda! взять на борт pardale võtma, борт о борт parras pardas, poord poordis, право на борт! tüürpoord rool! лево на борт! pakpoord rool!
‣ poort, ääris; hõlm; serv; külg; борт пальто mantli ääris ~ hõlm ~ serv;
◊ оставаться ~ остаться за бортом üle parda heidetama, kõrvale jäetama
брызгать Г несов.
‣ 192 pritsima; фонтан брызжет purskkaev pritsib vett, грязь брызжет из-под копыт kapjade alt pritsib pori, kabjad pritsivad pori, искры брызжут из-под молота haamri ~ vasara alt lendavad sädemed ~ lendab sädemeid;
‣ 164a на кого-что, что, чем pritsima, piserdama mida; брызгать бельё pesu piserdama ~ niisutama, не брызгай водой ära pritsi veega ~ vett, не брызгай на меня ära pritsi mind (märjaks)
‣ 192 pritsima; фонтан брызжет purskkaev pritsib vett, грязь брызжет из-под копыт kapjade alt pritsib pori, kabjad pritsivad pori, искры брызжут из-под молота haamri ~ vasara alt lendavad sädemed ~ lendab sädemeid;
‣ 164a на кого-что, что, чем pritsima, piserdama mida; брызгать бельё pesu piserdama ~ niisutama, не брызгай водой ära pritsi veega ~ vett, не брызгай на меня ära pritsi mind (märjaks)
вата 51 С ж. неод. (без мн. ч.) vatt; пальто на вате vateeritud mantel, мягкий, как вата vattpehme, стеклянная вата ehit. klaasvatt, -vill
ватный 126 П vatt-, vati-; vatjas, vatitaoline; ватное пальто vattmantel, vateeritud mantel, ватное одеяло vatt-tekk, ватный тампон vatt-tampoon, ватные облака vatjad pilved
вбрасывать II 168a Г несов. → сов. вбросить что, во что sisse ~ läbi viskama; вбрасывать мяч в кольцо palli rõngasse ~ rõngast läbi viskama
вделывать 168a Г несов. → сов. вделать что во что sisse panema ~ tegema; (kuhugi) kinnitama; вделывать аметист в кольцо ametüsti sõrmusesse kinnitama
вешалка 72 С ж. неод.
‣ varn, nagi; повесить пальто на вешалку mantlit varna ~ nagisse riputama;
‣ riidepuu; пиджак сидит на нём как на вешалке pintsak lotendab tal seljas;
‣ tripp; пришить вешалку к пальто mantlile trippi õmblema;
‣ kõnek. riidehoid, rõivistu
‣ varn, nagi; повесить пальто на вешалку mantlit varna ~ nagisse riputama;
‣ riidepuu; пиджак сидит на нём как на вешалке pintsak lotendab tal seljas;
‣ tripp; пришить вешалку к пальто mantlile trippi õmblema;
‣ kõnek. riidehoid, rõivistu
вид I 1 (род. п. ед. ч. вида и виду, предл. п. ед. ч. о виде, в виду, на виду) С м. неод.
‣ väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
‣ vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
‣ виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
◊ быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
‣ väljanägemine, välimus; hoiak, olek; внешний вид välimus, väljanägemine, на вид, с виду, по виду pealtnäha, välimuselt, väljanägemiselt, ему на вид лет пятьдесят ta näib viiekümneaastasena, ta näeb välja nagu viiekümneaastane, пальто не имеет никакого вида mantlil pole nägu ega tegu, у него болезненный вид ta näeb haiglane välja, говорить с лукавым видом kavala näoga ~ moega rääkima, рассматривать с видом знатока vaadeldes tarka nägu tegema, с независимым видом sõltumatu hoiakuga, в нетрезвом ~ в пьяном виде joobnud olekus, в разбавленном виде lahjendatuna, lahjendatud kujul, lahjendatust peast, в исправленном виде parandatuna, parandatud peast, в готовом виде valmiskujul, осадки в виде дождя vihm;
‣ vaade; общий вид üldvaade, вид сверху ülaltvaade, pealtvaade, вид из окна vaade aknast, вид на море vaade merele, открытки с видами Таллинна postkaardid Tallinna vaadetega, Tallinna piltpostkaardid;
‣ виды мн. ч. väljavaade, väljavaated; виды на будущее tulevikuväljavaated;
◊ быть на виду (1) silme all ~ silme ees ~ nähtaval ~ vaateväljas olema, (2) silma paistma; у всех на виду kõigi nähes; терять ~ потерять из виду silmist kaotama; при виде кого keda nähes; скрываться ~ скрыться из виду silmapiirilt ~ vaateväljalt kaduma; видал виды kõnek. on palju näinud; делать ~ сделать вид nägu tegema, teesklema; для виду silmakirjaks; иметь в виду silmas pidama; не показывать ~ показать ~ не подавать ~ подать виду mitte välja näitama; иметь виды на кого-что keda-mida silmas pidama, kellele-millele pretendeerima; ни под каким видом mitte mingil juhul ~ kujul; под видом чего ettekäändel; под видом (врача) -na (näit. arstina esinema); упускать ~ упустить из вида ~ из виду kahe silma vahele jätma; ставить ~ поставить на вид кому noomitust tegema; вид на жительство (1) elamisluba, (2) van. isikutunnistus
висеть 233 Г несов. на ком-чём, над кем-чем, под чем rippuma, ripnema; ülek. hõljuma, seisma; зеркало висит в передней peegel ripub esikus, пальто висит на тебе mantel on sul seljas lottis (liiga lai), волосы висят до плеч juuksed ripnevad õlgadeni, висеть на телефоне kõnek. telefoni otsas kõlkuma (liiga kaua telefoniga rääkima), пыль висит в воздухе tolm hõljub ~ seisab õhus;
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
◊ висеть в воздухе õhus rippuma; висеть на волоске ~ на ниточке juuksekarva otsas rippuma; висеть на шее у кого (1) kellel (ristiks) kaelas olema, (2) kelle(l) kaelas rippuma; висеть над душой kõnek. hinge peale käima
внакидку Н üle õlgade, õlgadele; õlgadel; надеть пальто внакидку mantlit üle õlgade ~ õlgadele heitma, носить пальто внакидку mantlit õlgadel kandma
водораздельный 126 П veelahkme-; водораздельное болото veelahkmesoo, водораздельное пространство veelahkmeala
вольно Н vabalt; как здесь вольно дышится küll siin on hea hingata, siin saab vabalt ~ täiel rinnal hingata, вольно держаться vabalt käituma, вольно! sõj., sport vabalt!
вольно предик. väljendis вольно же тебе (вам, ему) было madalk. (no) oli sul (teil, temal) vaja ~ tarvis
вольно- часть сложных слов vaba-, prii-
вольный 126 П (кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны и вольны)
‣ vaba(-); вольная мысль vaba mõte, вольное поведение kõnek. vaba käitumine, вольные упражнения sport vabaharjutused, вольная борьба sport vabamaadlus, вольный порт, вольная гавань maj. vabasadam, вольная торговля maj. vabakaubandus, вольный город pol., aj. vabalinn, вольный перевод kirj. vaba tõlge, вольный стих kirj. vabavärss, valmivärss;
‣ (без полн. ф., кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны) väljendites ты волен думать, как хочешь sa võid mõtelda, mida tahad, вы вольны это сделать te võite seda teha, kui soovite;
‣ (без кр. ф.) van. era-; вольная типография eratrükikoda;
‣ П → С вольная ж. неод. aj. vaba(dus)kiri; дать вольную кому kellele vabakirja andma;
◊ вольный казак, вольная птица vaba hing ~ inimene
‣ vaba(-); вольная мысль vaba mõte, вольное поведение kõnek. vaba käitumine, вольные упражнения sport vabaharjutused, вольная борьба sport vabamaadlus, вольный порт, вольная гавань maj. vabasadam, вольная торговля maj. vabakaubandus, вольный город pol., aj. vabalinn, вольный перевод kirj. vaba tõlge, вольный стих kirj. vabavärss, valmivärss;
‣ (без полн. ф., кр. ф. волен, вольна, вольно, вольны) väljendites ты волен думать, как хочешь sa võid mõtelda, mida tahad, вы вольны это сделать te võite seda teha, kui soovite;
‣ (без кр. ф.) van. era-; вольная типография eratrükikoda;
‣ П → С вольная ж. неод. aj. vaba(dus)kiri; дать вольную кому kellele vabakirja andma;
◊ вольный казак, вольная птица vaba hing ~ inimene
вольт II 1 (предл. п. ед. ч. о вольте, на вольту) С м. неод. sport volt (ringsõit ja ringrada maneežis; pööre ratsutamisel; kõrvalepõige vehklemisel)
встряхнуть 336 Г сов. → несов. встряхивать кого-что, чем raputama, loksutama; kloppima; встряхнуть пальто mantlit raputama, он встряхнул головой ta raputas pead (tegi peaga järsu liigutuse), встряхнуть пробирку katseklaasi loksutama, встряхнуть градусник kraadiklaasi alla lööma
вымыть 347*a Г сов. → несов. вымывать
‣ кого-что puhtaks pesema; вымой лицо pese nägu puhtaks, вымытый пол puhtakspestud põrand;
‣ что välja ~ ära uhtuma; водой вымыло берег vesi oli kalda ära uhtunud;
‣ что, из чего välja pesema; вымыть золото kulda pesema; vrd. мыть
‣ кого-что puhtaks pesema; вымой лицо pese nägu puhtaks, вымытый пол puhtakspestud põrand;
‣ что välja ~ ära uhtuma; водой вымыло берег vesi oli kalda ära uhtunud;
‣ что, из чего välja pesema; вымыть золото kulda pesema; vrd. мыть
глотать 169a Г несов. что neelama (ka ülek.); глотать пищу toitu neelama, мне больно глотать mul on valus neelata, глотать книги raamatuid neelama, глотать воздух õhku ahmima, глотать слова sõnu (alla) neelama, ebaselgelt rääkima;
◊ глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
◊ глотать слёзы pisaraid (alla) neelama, nuttu tagasi hoidma; глотать слюнки kõnek. suud vesistama, vesise suuga pealt vaatama
долото 97 С с. неод.
‣ puidut. peitel, purask; плотничное долото puusepapeitel, ручное долото käsipeitel;
‣ mäend. peitelpuur; лопастное долото labapeitelpuur
‣ puidut. peitel, purask; плотничное долото puusepapeitel, ручное долото käsipeitel;
‣ mäend. peitelpuur; лопастное долото labapeitelpuur
завернуться 338 Г сов. → несов. завёртываться, заворачиваться
‣ во что end sisse mähkima ~ mässima; завернуться в плед end suurrätti mässima;
‣ kahekorra ~ tagurpidi ~ keerdu minema ~ pöörduma ~ käänduma ~ rulluma; пола пальто завернулась mantli äär on üles jäänud, стружка завернулась спиралью laast on spiraalina keerdus
‣ во что end sisse mähkima ~ mässima; завернуться в плед end suurrätti mässima;
‣ kahekorra ~ tagurpidi ~ keerdu minema ~ pöörduma ~ käänduma ~ rulluma; пола пальто завернулась mantli äär on üles jäänud, стружка завернулась спиралью laast on spiraalina keerdus
загнать I 184 Г сов. → несов. загонять I
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
‣ кого-что, во что, на что (kuhugi) ajama ~ suruma ~ lööma ~ taguma; загнать стадо в хлев karja ~ loomi lauta ajama, собака загнала кошку на крышу koer ajas kassi katusele, загнать в угол nurka suruma, (ülek. ka) kimpu ajama, загнать гвоздь в стену kõnek. naela seina lööma;
‣ что vulg. maha ärima; он загнал на базаре зимнее пальто и шапку ta äris turul talvepalitu ja mütsi maha;
◊ загнать ~ вогнать ~ вгонять в гроб ~ в могилу кого kõnek. keda hauda ajama ~ viima; загнать ~ загонять копейку madalk. raha tegema ~ kokku ajama
задеть 249 Г сов. → несов. задевать I кого-что, чем, за что keda-mida riivama, puudutama (ka ülek.); kuhu kinni jääma; пуля задела ногу kuul riivas jalga, задеть чьи интересы kelle huvisid puudutama ~ riivama, задеть чьё самолюбие kelle enesearmastust puudutama, задеть локтем стекло küünarnukiga vastu klaasi puutuma ~ lööma, пальто задело за гвоздь mantel jäi naela taha kinni;
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
◊ задеть ~ задевать за живое кого (1) kelle hella kohta puudutama, kelle südamesse lõikama, (2) kelle meeli köitma
зажимный 126 П tehn. klemm-, suru-, kinnitus-, pingutus-; зажимное крепление klemmkinnitus, зажимный винт surukruvi, зажимное кольцо kinnitusrõngas, pingutusrõngas
заколыхаться 195, 165 Г сов. õõtsuma ~ voogama ~ lainetama ~ hällima ~ luhtama ~ lehvima ~ vappuma ~ rappuma hakkama; болото заколыхалось под ногами soo hakkas jalge all õõtsuma, рожь заколыхалась rukis hakkas hällima, знамёна заколыхались lipud hakkasid ~ lõid lehvima, живот заколыхался от смеха kõht vappus naerust
замкнуть 336a Г сов. → несов. замыкать
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
‣ kõnek. кого-что luku(s)tama, lukku panema ~ keerama, luku taha panema; он замкнул дверь изнутри ta keeras ukse seestpoolt lukku, замкнуть дверь на ключ ust lukku keerama;
‣ что kokku pigistama ~ suruma, sulgema; замкнуть круг ringi kokku tõmbama, замкнуть кольцо окружения piiramisrõngast sulgema;
‣ что ümbritsema, piirama; озеро замкнуто со всех сторон горами mäed ümbritsevad järve igast küljest;
‣ что lõpus marssima ~ astuma; замкнуть шествие rongkäiku lõpetama (viimasena sammuma)
засосать I 214a Г сов. → несов. засасывать
‣ кого endasse imema ~ kiskuma (ka ülek.); болото засосало лошадь hobune vajus rabasse, soo tõmbas hobuse alla, жизнь засосала его ta on kergema vastupanu teed läinud;
‣ кого kurnama; его засосала тоска ta on igatsusest ~ kurvastusest päris otsa jäänud
‣ кого endasse imema ~ kiskuma (ka ülek.); болото засосало лошадь hobune vajus rabasse, soo tõmbas hobuse alla, жизнь засосала его ta on kergema vastupanu teed läinud;
‣ кого kurnama; его засосала тоска ta on igatsusest ~ kurvastusest päris otsa jäänud
застегнуть 338 Г сов. → несов. застёгивать что kinni nööpima ~ haakima ~ pannaldama, nööpe kinni panema; он застегнул пальто на все пуговицы ta pani kõik mantlinööbid kinni, застегнуть пряжкой pandlaga kinnitama, застегнуть ремни rihmu kinni panema
зато союз see-eest, seevastu; sellepärast; пальто дорогое, зато хорошее mantel on kallis, aga see-eest hea, немного тесно, зато всё под рукой veidi kitsas, aga see-eest on kõik käe-jala juures
затянуть 339a Г сов. → несов. затягивать
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
‣ кого-что, чем, во что kinni ~ kokku ~ pingule tõmbama; затянуть петлю silmust kinni tõmbama, затянуть талию корсетом korsetiga vöökohta kokku tõmbama, затянуть пояс vööd pingutama ~ kinnitama, затянуть гайку mutrit kinni keerama ~ pingutama;
‣ (без 1 и 2 л.) кого-что, во что sisse tõmbama, imama; ülek. põhja kiskuma; болото затянуло телёнка soo kiskus ~ tõmbas vasika alla, vasikas vajus sohu;
‣ кого, во что kaasa tõmbama ~ kiskuma; гостя затянули в разговор külaline tõmmati vestlusse (kaasa);
‣ что, чем katma, üle tõmbama; мороз затянул лужи тонким льдом külm tõmbas lombile jääkirme peale, külm kattis lombi jääkirmega, рану затянуло kõnek. haav on kinni kasvanud;
‣ что venitama, viivitama; затянуть собрание koosolekut pikale venitama;
‣ что, без доп. kõnek. (venitades) laulu alustama; рота затянула песню rood alustas laulu
зашить 325 Г сов. → несов. зашивать
‣ что, чем, во что kinni ~ kokku ~ sisse õmblema; зашить разорванное пальто lõhkist ~ katkist palitut kinni õmblema, зашить рану haava kinni õmblema;
‣ что (laudadega vm.) üle lööma; зашить досками laudadega üle lööma, plangutama, стена была зашита металлическими листами sein oli metallplaatidega üle löödud
‣ что, чем, во что kinni ~ kokku ~ sisse õmblema; зашить разорванное пальто lõhkist ~ katkist palitut kinni õmblema, зашить рану haava kinni õmblema;
‣ что (laudadega vm.) üle lööma; зашить досками laudadega üle lööma, plangutama, стена была зашита металлическими листами sein oli metallplaatidega üle löödud
золото 94 С с. неод. (без мн. ч.) kuld (Au); kuldraha; ülek. kullake; самородное золото ehe kuld, листовое золото lehtkuld, сусальное золото (1) lehtkuld, (2) ülek. kassikuld, червонное золото tukatikuld, чистое золото puhas ~ ehe kuld, белое золото ülek. valge kuld (puuvill), зелёное золото ülek. roheline kuld (mets), чёрное золото ülek. must kuld (nafta), платить золотом kullaga ~ kullas maksma ~ tasuma, шить золотом kullaga tikkima, kuldtikandit tegema, пять рублей золотом viis rubla kullas, это не человек, а золото see inimene on kullatükk;
◊ на вес золота (быть ~ цениться) kõrges hinnas olema, kulla kaalu omama
◊ на вес золота (быть ~ цениться) kõrges hinnas olema, kulla kaalu omama
золото- часть сложных слов kuld-, kulla-
золотой 120 П
‣ kuld-, kulla-, kuldne, ülek. ka kuldaväärt; kullakarva(line), kuldkollane; золотое кольцо kuldsõrmus, золотая валюта maj. kuldvääring, kuldvaluuta, золотое обеспечение maj. kuldkate (rahal), золотой рубль kuldrubla, золотое сечение mat. kuldlõige (lõikude suhe 1:1,618...), золотая рыбка zool. hõbekoger (Carassius auratus), kuldkala, золотые прииски kullakaevandus, золотое содержание kullasisaldus, золотой фонд maj. kullafond, ülek. ka raudvara, золотых дел мастер van. kullasseppmeister, золотая лихорадка kullapalavik, золотая осень kuldne sügis, золотые волосы kuldsed ~ kuldkollased juuksed, золотой человек kuldne inimene, kuldaväärt mees, золотая моя mu kullakallis;
‣ П → С м. неод. kuldraha;
◊ золотые руки kuldsed käed; золотая свадьба kuldpulmad; золотая середина kuldne kesktee; золотое дно kullaauk; золотой век kuldne ajastu ~ aeg, õitseaeg; золотой дождь kullavihm; золотой телец liter. kuldvasikas, mammon; сулить ~ обещать золотые горы kullamägesid lubama ~ tõotama
‣ kuld-, kulla-, kuldne, ülek. ka kuldaväärt; kullakarva(line), kuldkollane; золотое кольцо kuldsõrmus, золотая валюта maj. kuldvääring, kuldvaluuta, золотое обеспечение maj. kuldkate (rahal), золотой рубль kuldrubla, золотое сечение mat. kuldlõige (lõikude suhe 1:1,618...), золотая рыбка zool. hõbekoger (Carassius auratus), kuldkala, золотые прииски kullakaevandus, золотое содержание kullasisaldus, золотой фонд maj. kullafond, ülek. ka raudvara, золотых дел мастер van. kullasseppmeister, золотая лихорадка kullapalavik, золотая осень kuldne sügis, золотые волосы kuldsed ~ kuldkollased juuksed, золотой человек kuldne inimene, kuldaväärt mees, золотая моя mu kullakallis;
‣ П → С м. неод. kuldraha;
◊ золотые руки kuldsed käed; золотая свадьба kuldpulmad; золотая середина kuldne kesktee; золотое дно kullaauk; золотой век kuldne ajastu ~ aeg, õitseaeg; золотой дождь kullavihm; золотой телец liter. kuldvasikas, mammon; сулить ~ обещать золотые горы kullamägesid lubama ~ tõotama
золотце 109 С с. kõnek. hellitl. (без мн. ч.)
‣ неод. vt. золото;
‣ од. kullake, kullatükk (ka kõnetlussõnana)
‣ неод. vt. золото;
‣ од. kullake, kullatükk (ka kõnetlussõnana)
зыбкий 122 П (кр. ф. зыбок, зыбка и зыбка, зыбко, зыбки; сравн. ст. зыбче) õõts-, õõtsuv, kõikuv, vankuv; ülek. muutlik, ebakindel, ebapüsiv, heitlik; зыбкое болото õõtssoo, зыбкий грунт õõtspinnas, зыбкий мост õõtsuv ~ kõikuv sild, зыбкое настроение muutlik ~ heitlik meeleolu, зыбкие очертания ähmane piirjoon ~ kontuur
извлечь 378a Г сов. → несов. извлекать кого-что, из чего
‣ välja võtma ~ tõmbama ~ tirima; извлечь что из кармана taskust välja võtma ~ tõmbama mida;
‣ liter. esile ~ välja kutsuma; извлечь из гитары грустные звуки kitarrist nukraid helisid välja võluma;
‣ saama, ammutama (ka ülek.); извлечь пользу ~ выгоду kasu saama, извлечь урок õppust saama ~ võtma, извлечь цитату tsitaati leidma ~ välja kirjutama, извлечь золото из чего kulda uhtma millest, извлечь корень mat. juurima, извлечь квадратный корень mat. ruutjuurt leidma ~ võtma;
‣ keem. välja leotama, ekstraheerima
‣ välja võtma ~ tõmbama ~ tirima; извлечь что из кармана taskust välja võtma ~ tõmbama mida;
‣ liter. esile ~ välja kutsuma; извлечь из гитары грустные звуки kitarrist nukraid helisid välja võluma;
‣ saama, ammutama (ka ülek.); извлечь пользу ~ выгоду kasu saama, извлечь урок õppust saama ~ võtma, извлечь цитату tsitaati leidma ~ välja kirjutama, извлечь золото из чего kulda uhtma millest, извлечь корень mat. juurima, извлечь квадратный корень mat. ruutjuurt leidma ~ võtma;
‣ keem. välja leotama, ekstraheerima
износ 1 С м. неод. (без мн. ч.) kulumine; kulum, kulunud osa; износ покрытия (дороги) teekatte kulumine ~ kulum, не знать износа ~ износу kõnek. igavesti vastu pidama, kulumatu olema, носить пальто до износа ~ до износу kõnek. mantlit räbalaks ~ vanaks kandma, испытание на износ kulumisteim, работать на износ ülek. kõnek. endale armu andmata rühmama
изодранный 127 kõnek.
‣ страд. прич. прош. вр. Г изодрать;
‣ прич. → П (кр. ф. изодран, изодранна, изодранно, изодранны) katkine, näru, räbal, lõhkirebitud, rebenenud; изодранное пальто räbal ~ näru mantel
‣ страд. прич. прош. вр. Г изодрать;
‣ прич. → П (кр. ф. изодран, изодранна, изодранно, изодранны) katkine, näru, räbal, lõhkirebitud, rebenenud; изодранное пальто räbal ~ näru mantel
изъесть 359 Г сов. → несов. изъедать (без 1 и 2 л.)
‣ что puruks ~ katki ~ auklikuks sööma, läbi sööma; изъеденная молью шаль koide(st) aetud suurrätt, ведро изъедено ржавчиной ämber on läbi roostetanud, rooste on ämbri läbi söönud, столбы изъедены сыростью niiskus on postid ära määndanud, изъеденный временем ajahamba puretud, изъеденное оспой лицо rõugearmiline nägu;
‣ кого-что, чем kõnek. katki närima ~ hammustama; комары изъели ноги в кровь sääsed on jalad verele söönud
‣ что puruks ~ katki ~ auklikuks sööma, läbi sööma; изъеденная молью шаль koide(st) aetud suurrätt, ведро изъедено ржавчиной ämber on läbi roostetanud, rooste on ämbri läbi söönud, столбы изъедены сыростью niiskus on postid ära määndanud, изъеденный временем ajahamba puretud, изъеденное оспой лицо rõugearmiline nägu;
‣ кого-что, чем kõnek. katki närima ~ hammustama; комары изъели ноги в кровь sääsed on jalad verele söönud
искрить 285b Г несов. sädemeid pilduma, sädet andma; tehn. ka sädelema (rikkena); железо искрит под ударами молота sepavasara alt lendab sädemeid, контакты искрят kontaktid sädelevad
истаскать 165a Г сов. → несов. истаскивать что kõnek.
‣ katki ~ ära kandma; ära reenama ~ klaatserdama ~ trööpama; истаскать новое пальто uut mantlit ära reenama ~ klaatserdama;
‣ ülek. ära leierdama (viisi vm.)
‣ katki ~ ära kandma; ära reenama ~ klaatserdama ~ trööpama; истаскать новое пальто uut mantlit ära reenama ~ klaatserdama;
‣ ülek. ära leierdama (viisi vm.)
источить I 310 Г сов. → несов. истачивать что
‣ (teritamise v. ihumisega) õhukeseks kulutama;
‣ auklikuks uuristama; мебель источена молью mööbel on koitanud ~ koidest aetud;
‣ ülek. lõhkuma, järama, purema; источенный ветрами и дождями tuule ja vihma lõhutud, источенный временем ajahamba puretud, тело, источенное недугом tõvest puretud keha; vrd. точить I
‣ (teritamise v. ihumisega) õhukeseks kulutama;
‣ auklikuks uuristama; мебель источена молью mööbel on koitanud ~ koidest aetud;
‣ ülek. lõhkuma, järama, purema; источенный ветрами и дождями tuule ja vihma lõhutud, источенный временем ajahamba puretud, тело, источенное недугом tõvest puretud keha; vrd. точить I
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
касторовый I 119 П kastor-, kastorriidest; pehmekarvane; касторовое сукно kastorriie, касторовое пальто kastormantel
кинуть 334 Г сов. → несов. кидать
‣ что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
◊ куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
‣ что, во что, чем, в кого viskama, heitma, paiskama; кинуть снежком в кого lumepalliga viskama keda, кинуть пальто на стул mantlit toolile viskama, кинуть полки в атаку polke rünnakule paiskama, кинуть обвинение кому kellele süüdistust näkku heitma ~ paiskama;
‣ (без несов.) кого-что kõnek. hülgama, maha jätma; кинуть в беде кого keda õnnetuses maha jätma;
◊ куда ни кинь глазом kuhu ka vaataksid, kuhu iganes vaatad
кольцо 112 С с. неод.
‣ sõrmus; обручальное кольцо (1) kihlasõrmus, (2) abielusõrmus, laulatussõrmus, венчальное кольцо van. laulatussõrmus, кольцо с брильянтом briljantsõrmus;
‣ rõngas, ring, võru, ratas; кольцо для ключей võtmerõngas, пускать дым кольцами suitsurõngaid puhuma, кольцо блокады blokaadirõngas, взять в кольцо piiramisrõngasse võtma, свернуться кольцом rõngasse ~ rõngaks keerduma, rõngasse tõmbuma, годичное ~ годовое кольцо bot. aastarõngas, -ring, lõim, кольцо Сатурна Saturni rõngas, предохранительное кольцо tehn. kaitserõngas, -võru, упражнения на кольцах sport harjutused (ripp)rõngastel, вытяжное кольцо lenn. (langevarju) avamisrõngas, кольцо подшипника laagrivõru, кольца волос juuksekiharad;
‣ ringtee, ringliin; (rööbasteeliini silmusega) lõpp-peatus; доехать до трамвайного кольца trammi lõpp-peatusesse sõitma, кольцо московского метро Moskva allmaaraudtee ~ metroo ringliin ~ -tee
‣ sõrmus; обручальное кольцо (1) kihlasõrmus, (2) abielusõrmus, laulatussõrmus, венчальное кольцо van. laulatussõrmus, кольцо с брильянтом briljantsõrmus;
‣ rõngas, ring, võru, ratas; кольцо для ключей võtmerõngas, пускать дым кольцами suitsurõngaid puhuma, кольцо блокады blokaadirõngas, взять в кольцо piiramisrõngasse võtma, свернуться кольцом rõngasse ~ rõngaks keerduma, rõngasse tõmbuma, годичное ~ годовое кольцо bot. aastarõngas, -ring, lõim, кольцо Сатурна Saturni rõngas, предохранительное кольцо tehn. kaitserõngas, -võru, упражнения на кольцах sport harjutused (ripp)rõngastel, вытяжное кольцо lenn. (langevarju) avamisrõngas, кольцо подшипника laagrivõru, кольца волос juuksekiharad;
‣ ringtee, ringliin; (rööbasteeliini silmusega) lõpp-peatus; доехать до трамвайного кольца trammi lõpp-peatusesse sõitma, кольцо московского метро Moskva allmaaraudtee ~ metroo ringliin ~ -tee
корд 1 С м. неод. (без мн. ч.) koort (koordi), koortriie, koortniit (tugev niit koortriide v. -nööri tegemiseks); пальто из корда koortmantel
кочковатый 119 П (кр. ф. кочковат, кочковата, кочковато, кочковаты) mätlik, mättane; konarlik; кочковатое болото mätlik soo, mättasoo
крючок 24 С м.
‣ неод. konks (ka ülek.); haak; повесить пальто на крючок mantlit konksu (otsa) riputama, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, откинуть крючок haaki avama, haagist lahti tegema, пришить крючок к кофточке jakile haaki ette õmblema, спусковой крючок päästik;
‣ неод. heegelnõel; вязать крючком heegeldama;
‣ неод. õng, õngekonks; kisk, kida;
‣ од. kõnek. nõksumees, seaduseväänaja;
◊ попадаться ~ попасться на крючок õnge minema
‣ неод. konks (ka ülek.); haak; повесить пальто на крючок mantlit konksu (otsa) riputama, закрыть дверь на крючок ust haaki panema, откинуть крючок haaki avama, haagist lahti tegema, пришить крючок к кофточке jakile haaki ette õmblema, спусковой крючок päästik;
‣ неод. heegelnõel; вязать крючком heegeldama;
‣ неод. õng, õngekonks; kisk, kida;
‣ од. kõnek. nõksumees, seaduseväänaja;
◊ попадаться ~ попасться на крючок õnge minema
кулик 19 С м. од. nepp, kurvits; кулики zool. kurvitsalised (Charadriiformes);
◊ всяк кулик своё болото хвалит vanas. iga vares vaagub oma pesa juures
◊ всяк кулик своё болото хвалит vanas. iga vares vaagub oma pesa juures
лёгкий 122 П
‣ kerg-, kerge-; лёгкая постройка kergehitis, лёгкий сплав kergsulam, лёгкая промышленность kergetööstus, лёгкая артиллерия kergesuurtükivägi, лёгкая атлетика sport kergejõustik, лёгкий вес sport kergekaal;
‣ (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; лёгкий чемодан kerge kohver, лёгкий как пёрышко sulgkerge, лёгкое пальто kerge ~ õhuke mantel, лёгкая ткань õhuke riie, лёгкий завтрак kerge (hommiku)eine, лёгкая походка kerge kõnnak ~ jalg, лёгкая серна kergejalgne ~ välejalgne kaljukits, лёгкие роды kerge sünnitus, лёгкая задача kerge ~ lihtne ülesanne, лёгкий заработок kerge teenistus ~ leib, лёгкая жизнь kerge ~ hõlpus elu, hõlbuelu, лёгкое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, лёгкая комедия kerge komöödia ~ naljamäng, лёгкая музыка kerge muusika, лёгкая улыбка kerge ~ põgus naeratus, naeruvine, -virve, лёгкий туман kerge ~ nõrk udu, лёгкий запах смолы nõrk vaigulõhn, лёгкий характер lahe iseloom;
◊ лёгкая рука у кого kellel (on) hea ~ õnnelik käsi; с чьей лёгкой руки kelle õnnelikust käest ~ algatusest ~ näpunäitest; лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg; лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on; лёгок на подъём alati minekuvalmis; с лёгким сердцем kerge ~ rahuliku südamega; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast
‣ kerg-, kerge-; лёгкая постройка kergehitis, лёгкий сплав kergsulam, лёгкая промышленность kergetööstus, лёгкая артиллерия kergesuurtükivägi, лёгкая атлетика sport kergejõustik, лёгкий вес sport kergekaal;
‣ (кр. ф. лёгок, легка, легко, легки; сравн. ст. легче, превосх. ст. легчайший 124) kerge; lihtne, hõlpus; лёгкий чемодан kerge kohver, лёгкий как пёрышко sulgkerge, лёгкое пальто kerge ~ õhuke mantel, лёгкая ткань õhuke riie, лёгкий завтрак kerge (hommiku)eine, лёгкая походка kerge kõnnak ~ jalg, лёгкая серна kergejalgne ~ välejalgne kaljukits, лёгкие роды kerge sünnitus, лёгкая задача kerge ~ lihtne ülesanne, лёгкий заработок kerge teenistus ~ leib, лёгкая жизнь kerge ~ hõlpus elu, hõlbuelu, лёгкое отношение к жизни kerge(meelne) ellusuhtumine, лёгкая комедия kerge komöödia ~ naljamäng, лёгкая музыка kerge muusika, лёгкая улыбка kerge ~ põgus naeratus, naeruvine, -virve, лёгкий туман kerge ~ nõrk udu, лёгкий запах смолы nõrk vaigulõhn, лёгкий характер lahe iseloom;
◊ лёгкая рука у кого kellel (on) hea ~ õnnelik käsi; с чьей лёгкой руки kelle õnnelikust käest ~ algatusest ~ näpunäitest; лёгок на ногу kergejalgne, kellel on kerge jalg; лёгок на помине kõnek. kus hundist räägid, seal hunt on; лёгок на подъём alati minekuvalmis; с лёгким сердцем kerge ~ rahuliku südamega; с лёгким паром kõnek. tere saunast tulemast
летний 121 П suvi-, suve-, suvine; летний сорт яблок suviõunad, летний день suvepäev, летнее пальто suvemantel, летний театр suveteater, летние каникулы suvevaheaeg, летняя обработка почвы suvine mullaharimine
лицованный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г лицевать;
‣ прич. → П ümberpööratud; лицованное пальто ümberpööratud mantel
‣ страд. прич. прош. вр. Г лицевать;
‣ прич. → П ümberpööratud; лицованное пальто ümberpööratud mantel
маловат П ( кр. ф. маловата, маловато, маловаты; без полн. ф.) kõnek. väikesevõitu, napp, väheldane; пальто ему маловато mantel on talle väikesevõitu, он маловат ростом ta on väheldast kasvu
малый I 119 П (кр. ф. мал, мала, мало, малы; сравн. ст. меньше, меньший 124, van. менее, превосх. ст. малейший 124, меньший 124)
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
‣ väike(-), kasin, vähene, napp; малый круг кровообращения anat. väike vereringe, малое напряжение el. väikepinge, малая механизация väikemehhaniseerimine, -mehhanismid, малые формы arhit., kunst väikevormid, с малых лет maast madalast, малая калория (gramm)kalor, малый ход mer. tasane käik;
‣ (без полн. ф.) кому, для кого on väike ~ napp; пальто ему мало mantel on talle väike;
◊ мал мала меньше kõnek. üks väiksem kui teine, nagu oreliviled; от мала до велика, стар и мал kõnek. nii vanad kui noored, nii vanadusest väetid kui noorusest nõdrukesed; куча мала! kõnek. teeme kuhja ~ külakuhja! (mängus); без малого (сто) kõnek. pisut vähem kui sada, ligi sada, sadakond; малую толику kõnek. õige pisut; за малым дело стало ka iroon. õige pisut jäi puudu
метание 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) heitmine, viskamine (ka sport), van. pildumine, loopimine; метание гранаты granaadivise, метание копья odavise, метание диска kettaheide, метание молота vasaraheide;
‣ (без мн. ч.) hangumine, (heina vm.) kokkupanek;
‣ (без мн. ч.) poegimine;
‣ (обычно мн. ч.) visklemine, vähkremine; rabelemine, ringitormamine, sagimine, segelemine
‣ (без мн. ч.) heitmine, viskamine (ka sport), van. pildumine, loopimine; метание гранаты granaadivise, метание копья odavise, метание диска kettaheide, метание молота vasaraheide;
‣ (без мн. ч.) hangumine, (heina vm.) kokkupanek;
‣ (без мн. ч.) poegimine;
‣ (обычно мн. ч.) visklemine, vähkremine; rabelemine, ringitormamine, sagimine, segelemine
метатель 10 С м. од. sport heitja, viskaja; метатель диска kettaheitja, метатель молота vasaraheitja, метатель гранаты granaadiviskaja, метатель копья odaviskaja
мех I С м. неод.
‣ 21 (предл. п. ед. ч. о мехе, на меху) karusnahk, nahk, karus; лисий мех rebasenahk, заячий мех jänesenahk, искусственный мех tehiskarusnahk, kunstkarusnahk, пальто на меху karusvoodriga mantel;
‣ 21 (без мн. ч.) (karusloomade) karv(kate), karvad; густой мех tihe karv;
‣ 20 van. burdjukk (nahklähker, nahkvaat);
◊ на рыбьем меху kõnek. nalj. vilets, õhuke, vile, nagu viidikavõrk (ülerõiva kohta)
‣ 21 (предл. п. ед. ч. о мехе, на меху) karusnahk, nahk, karus; лисий мех rebasenahk, заячий мех jänesenahk, искусственный мех tehiskarusnahk, kunstkarusnahk, пальто на меху karusvoodriga mantel;
‣ 21 (без мн. ч.) (karusloomade) karv(kate), karvad; густой мех tihe karv;
‣ 20 van. burdjukk (nahklähker, nahkvaat);
◊ на рыбьем меху kõnek. nalj. vilets, õhuke, vile, nagu viidikavõrk (ülerõiva kohta)
молот 1 С м. неод. vasar, haamer; боевой молот suurvasar, pealelöömisvasar, ковочный молот sepistusvasar, кузнечный молот sepavasar, штамповочный молот stants(imis)vasar, серп и молот sirp ja vasar, метание молота sport vasaraheide;
◊ между молотом и наковальней haamri ja alasi vahel, kahe tule vahel
◊ между молотом и наковальней haamri ja alasi vahel, kahe tule vahel
моль I 90 С ж. од. (обычно ед. ч.) koi; zool. настоящие моли koilased (Tineidae), зерновая моль terakoi (Nemapogon granellus, Tinea granella), платяная моль riidekoi (Tineola biselliella), побитый ~ изъеденный ~ съеденный ~ тронутый молью koitanud, koidest aetud
моховой 120 П sammal-, sambla-, samblane; моховой покров sammalkate, моховое болото samblasoo, моховая кочка samblane mätas, моховое дерево sammaldunud puu
мужской 123 П mees-, mehe-, meeste-; biol. isas-; мужской пол meessugu, мужской род lgv. meessugu, мужская рифма kirj. meesriim, мужская сила mehejõud, мужской разговор meestejutt, мужское пальто meestemantel, мужская работа meestetöö, мужская гимназия poeglaste gümnaasium, мужская половая клетка biol. isassugurakk, мужское потомство põll. isasjärglased, мужская особь isasloom, -isend
мульти- часть сложных слов multi-
мучительно Н piinavalt, piinarikkalt; piinlevalt; on raske ~ valus; мучительно больно (on) piinavalt valus, мучительно долго vaevavalt ~ tapvalt ~ ääretult kaua, сердце мучительно сжимается süda kisub valust kokku, мучительно было вспоминать о ком-чём piin ~ valus oli meenutada keda-mida
мшистый 119 П (кр. ф. мшист, мшиста, мшисто, мшисты) sambla-, sammal-, samblane, sammaldunud; sammalpehme; мшистое болото samblasoo, мшистый берег реки samblane jõeäär, sammalkallas, мшистая тропа samblane rada, мшистая кочка samblane mätas, мшистый камень sammaldunud kivi, мшистая трава sammalpehme rohi
мыть 347a Г несов.
‣ кого-что, чем, в чём pesema (van. ka pesu kohta), küürima; мыть волосы дождевой водой juukseid vihmaveega pesema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ что uhtma; мыть золото kulda uhtma, вода моет берега vesi uhub kaldaid;
◊ рука руку моет vanas. käsi peseb kätt; vrd. вымыть
‣ кого-что, чем, в чём pesema (van. ka pesu kohta), küürima; мыть волосы дождевой водой juukseid vihmaveega pesema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ что uhtma; мыть золото kulda uhtma, вода моет берега vesi uhub kaldaid;
◊ рука руку моет vanas. käsi peseb kätt; vrd. вымыть
мышиный 126 П hiire(-); hiirhall, hiirekarva, hiir (hiiru), hiirjas, hiirukas; пальто мышиного цвета hiirekarva ~ hiirhall mantel, мышиный хвост hiiresaba (ka ülek.), мышиный горошек bot. harilik hiirehernes (Vicia cracca);
◊ мышиная возня ~ беготня ~ суета ~ сутолока kõnek. halv. argipäeva pisiaskeldused ~ sigin-sagin
◊ мышиная возня ~ беготня ~ суета ~ сутолока kõnek. halv. argipäeva pisiaskeldused ~ sigin-sagin
мышка II 73 С ж. неод. väljendeis под мышкой ~ под мышками kaenla all, несёт под мышкой ~ под мышками что kannab kaenlas mida, под мышку ~ под мышки kaenla alla, пальто давит под мышками mantel soonib ~ pigistab kaenla alt
на I предлог I с вин. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
‣ suuna v. suundumuse märkimisel otsa, peale, kallale, poole, -le, -sse; залезть на дерево puu otsa ronima, вскочить на коня ratsu selga hüppama, наткнуться на камень kivi otsa komistama, надеяться на товарища sõbra peale ~ sõbrale lootma, брать на себя enda peale ~ enda teha võtma, с боку на бок küljelt küljele, окна выходят на море aknad on mere poole, на восток itta, ida poole, ida suunas, вид на море vaade merele, сесть на стул toolile istuma, (пригласить) на обед lõunale ~ lõunasöögile (kutsuma), отправиться на охоту jahile minema, (надевать) на голову, на руку, на ногу pähe, kätte, jalga (panema), приходить на ум mõttesse tulema, поехать на Украину Ukrainasse sõitma, автобус на Пярну Pärnu buss, Pärnusse sõitev buss, на свадьбу pulma, на войну sõtta, брать работу на дом tööd koju võtma, взять на руки sülle võtma, попасться на глаза silma alla sattuma;
‣ aja v. ajapiiri märkimisel -l, -ks; на следующий день (1) järgmisel päeval, (2) järgmiseks päevaks, в ночь с субботы на воскресенье ööl vastu pühapäeva, он уехал на три года ta sõitis kolmeks aastaks ära, на этот раз seekord;
‣ toimimisviisi märkimisel -le, peale, -st, -ga; опуститься на колени põlvili ~ põlvedele laskuma, встать на цыпочки kikivarvule tõusma, перейти на ты sina peale minema, sinatama hakkama, сказать на ухо kõrva sisse ütlema, kõrva sosistama, запереть на замок lukustama, lukku panema, говорить на память peast kõnelema, верить на слово sõnast uskuma;
‣ mõõdu v. määra märkimisel eest, võrra, jagu jt.; купить на рубль rubla eest ostma, опоздать на несколько минут mõni minut hilinema, разделить на части osadeks jaotama ~ jagama, каюта на два человека kaheinimesekajut, выше на голову pea jagu üle ~ kõrgem ~ pikem, (длиннее, шире) на один метр ühe meetri võrra ~ meeter (pikem, laiem), он старше меня на три года ta on minust kolm aastat vanem, на рубль дороже rubla võrra kallim, прославиться на весь мир maailmakuulsaks saama, (кричать) на весь дом (karjuma) üle kogu maja ~ nii et terve maja kajab;
‣ tunnuse v. suhte märkimisel -st, -ga jt.; слепой на один глаз ühest silmast pime, хромать на одну ногу ühte jalga ~ ühest jalast lonkama, боек на язык sõnakas, лёгкий на ногу kergejalgne, на мой вкус minu maitse järgi, слово оканчивается на гласный sõna lõpeb täishäälikuga, sõna on vokaallõpuline;
‣ võrdluse v. sarnasuse märkimisel kelle-mille sarnane ~ taoline; походить на отца isa nägu olema, isaga sarnanema, послышалось что-то похожее на выстрел nagu oleks pauk käinud;
‣ eesmärgi, sihi vm. märkimisel -ks, -le jt.; взять на поруки käendusele võtma, подарить на день рождения sünnipäevaks kinkima, работать на кого kelle heaks ~ kasuks töötama, учиться на инженера inseneriks õppima, учиться на пятёрки ~ на отлично viitele õppima, разрешение на проезд läbisõiduluba, испытание на растяжение venitusteim, билет на самолёт lennu(ki)pilet, деньги на пальто mantliraha, на благо родины kodumaa hüvanguks, матч на первенство мира maailmameistri(tiitli)matš, право на самоопределение enesemääramisõigus, право на труд õigus tööle, монополия на продажу нефти naftamüügimonopol, подозрение на рак vähikahtlus(tus), на чьё счастье (1) kelle õnne peale, (2) kelle õnneks (vedamise mõttes), на зависть kiuste, nimme; II с предл. п. . koha v. toimimissfääri märkimisel peal, otsas, -l, -s; сидеть на стуле toolil istuma, стоять на горе mäe otsas ~ mäel seisma ~ asuma, на берегу kaldal, на Волге Volgal, Volga jõel, Volga ääres, Volga kaldal, на лугу niidul, aasal, выступать на собрании koosolekul sõna võtma, на работе tööl, на похоронах matus(t)el, весь дом на ней kõnek. tema õlul on kogu majapidamine, на заводе tehases, на Кавказе Kaukaasias, на севере põhjas, põhjalas, põhjamaal, на войне sõjas, шапка на голове müts on peas, туфли на ногах kingad on jalas, что у тебя на уме mis su mõttes küll on, на службе teenistuses, на свадьбе pulmas, на медицинском факультете arstiteaduskonnas, на приёме у врача arsti juures;
‣ aja märkimisel -l; отправляться на рассвете koidikul teele asuma, на прошлой неделе möödunud ~ läinud nädalal, на днях neil päevil, на каникулах koolivaheajal, на старости лет vanuigi, vanas eas, на первых порах esialgu;
‣ toimimisviisi märkimisel peal, all, ees, eest, -l, -lt, -ga, -il jt.; у всех на глазах kõigi silme all ~ ees, kõigi nähes, ходить на цыпочках kikivarvul käima, на карачках kõnek. neljakäpukil, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, на бегу jooksu peal(t), спрыгнуть на ходу käigul ~ käigu peal(t) maha hüppama, машина на ходу auto on sõidukorras, жарить на масле võiga praadima, на выгодных условиях soodsatel tingimustel, обещать на словах (1) suuliselt ~ suusõnal lubama, (2) vaid moepärast lubama, говорить на английском языке inglise keelt rääkima;
‣ tunnuse märkimisel -ga, nimetavaline ~ omastavaline täiendsõna jt.; туфли на высоком каблуке kõrge kontsaga kingad, пальто на меху karusvoodriga mantel, мост на понтонах pontoonsild, ujuksild, матрас на пружинах vedrumadrats;
‣ vahendi märkimisel -l, -ga, osastav; выполнять упражнения на кольцах rõngastel võimlema ~ harjutusi tegema, работать на ткацком станке kudumistelgedel ~ kangastelgedel töötama, ходить на костылях karkudel ~ karkudega käima, кататься на лыжах suusatama, ехать на трамвае trammiga sõitma, играть на скрипке viiulit ~ (midagi) viiulil mängima;
◊ на свой страх и риск omal riisikol ~ vastutusel; на свежую голову selge peaga; мастер на все руки meister igal alal, mees iga asja peale; злой на язык kurja ~ salvava keelega; нечист на руку pikanäpumees; сводить на нет luhta ~ nurja ajama, nurjama, nullini viima
надеть 249 Г сов. → несов. надевать что, на кого-что, кому selga ~ jalga ~ kätte ~ pähe panema ~ tõmbama; peale ~ otsa ~ alla ~ ette ~ ümber panema, peale tõmbama; надеть пальто mantlit selga panema ~ tõmbama, надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, надеть значок märki rinda panema, надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, надеть галстук lipsu ette panema, надеть коньки uiske alla panema, надеть очки prille ette panema, надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama;
◊ надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
◊ надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
налегке Н kõnek.
‣ kergelt riides, kerge riidega; он вышел налегке, без пальто ta tuli välja liiga kergelt, ilma mantlita;
‣ ilma pagasita, kerge kohvriga; отправиться в путь налегке ilma pakkideta ~ kompsudeta teele ~ reisile minema
‣ kergelt riides, kerge riidega; он вышел налегке, без пальто ta tuli välja liiga kergelt, ilma mantlita;
‣ ilma pagasita, kerge kohvriga; отправиться в путь налегке ilma pakkideta ~ kompsudeta teele ~ reisile minema
налезть 354 Г сов. → несов. налезать (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
наложить 311a Г сов. → несов. накладывать
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
‣ что, на что peale panema ~ asetama; наложить выкройку lõiget peale panema, наложить компресс kompressi peale panema, наложить шов haava kinni õmblema, (haava-, keevis- vm.) õmblust tegema, наложить повязку на руку kätt kinni siduma, käele sidet tegema, наложить шину на ногу jalga lahasesse panema, наложить гипс kipsi panema, наложить клеймо на что (ära) märgistama mida, наложить печать на помещение ruumi (kinni) pitseerima;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. (peale) panema ~ vajutama; наложить резолюцию на заявление avaldusele resolutsiooni (peale) kirjutama, наложить бремя забот на кого murekoormat kelle õlule panema, наложить отпечаток на характер iseloomule pitserit vajutama, наложить печать pitserit vajutama, jälge jätma;
‣ несов. также налагать что, на кого-что ülek. peale ~ alla panema; наложить запрет keeldu peale panema, ära keelama, keelu alla panema, наложить арест на имущество vara arestima ~ aresti alla panema, наложить штраф trahvi määrama, trahvima;
‣ что katma; наложить лак lakiga katma, lakkima, наложить золото kuldama;
‣ что, чего, чем täis panema; наложить чемодан книгами kohvrit raamatuid täis panema, наложить дров в печку ahju puid (täis) panema;
‣ 311b кому, без доп. madalk. läbi peksma ~ kolkima; наложить по шее vastu kaela andma;
◊ наложить ~ накладывать лапу ~ руку на кого-что kõnek. käppa peale panema kellele-millele; наложить ~ накладывать на себя руки kõnek. vabasurma minema, kätt enda külge ~ oma elu külge panema
нараспашку Н kõnek. lahti, valla, avali, pärani; дверь нараспашку uks on ristseliti lahti, пальто нараспашку mantlihõlmad on valla, mantel on eest lahti;
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
◊ душа нараспашку у кого kõnek. kellel on aval hing
настоящий 124 П
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
‣ käesolev, praegune, antud; в настоящее время käesoleval ajal, praegusajal, в настоящей статье liter. käesolevas ~ nimetatud ~ kõnesolevas kirjutises ~ artiklis, настоящее время lgv. olevik;
‣ tõeline, ehtne; настоящий друг tõeline sõber, настоящее мастерство tõeline kunst ~ meisterlikkus, настоящее золото ehtne kuld, настоящий ад ehtne ~ päris põrgu, настоящая цена õige hind, найти своё настоящее место oma õiget kohta leidma, настоящий дурак kõnek. pururumal, loll mis loll, настоящим образом tõeliselt, nagu kord ja kohus;
‣ П → С настоящее с. неод. (без мн. ч.) olevik, tänapäev, nüüdisaeg, praegusaeg
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
ненастоящий 124 П mittetõeline, ebaehtne, kunstlik, kunst-, võlts-, (järele)tehtud, tehis-; эта дружба ненастоящая see pole õige ~ tõeline sõprus, ненастоящие цветы kunstlilled, ненастоящий мех tehiskarusnahk, ненастоящее золото kassikuld
непроходимый 119 П (кр. ф. непроходим, непроходима, непроходимо, непроходимы)
‣ läbipääs(e)matu; непроходимое болото läbipääsmatu soo, непроходимая грязь põhjatu pori;
‣ (без кр. ф.) ülek. kõnek. halv. täielik; непроходимый дурак puruloll, непроходимая бедность äärmine vaesus
‣ läbipääs(e)matu; непроходимое болото läbipääsmatu soo, непроходимая грязь põhjatu pori;
‣ (без кр. ф.) ülek. kõnek. halv. täielik; непроходимый дурак puruloll, непроходимая бедность äärmine vaesus
низкопробный 126 П (кр. ф. низкопробен, низкопробна, низкопробно, низкопробны)
‣ madalaprooviline, madala prooviga; низкопробное золото madalaprooviline kuld;
‣ ülek. kõnek. halva kvaliteediga, alaväärtuslik, halb, vilets, kehv; низкопробный товар halb ~ alakvaliteediline kaup, низкопробная пьеса vilets ~ kehv ~ madalatasemeline näidend
‣ madalaprooviline, madala prooviga; низкопробное золото madalaprooviline kuld;
‣ ülek. kõnek. halva kvaliteediga, alaväärtuslik, halb, vilets, kehv; низкопробный товар halb ~ alakvaliteediline kaup, низкопробная пьеса vilets ~ kehv ~ madalatasemeline näidend
нормированный, нормированный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г нормировать, нормировать;
‣ прич. → П normitud, normeeritud; нормированный рабочий день norm(eer)itud tööpäev, нормированное кольцо mat. normeeritud ring
‣ страд. прич. прош. вр. Г нормировать, нормировать;
‣ прич. → П normitud, normeeritud; нормированный рабочий день norm(eer)itud tööpäev, нормированное кольцо mat. normeeritud ring
о III межд.
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
‣ oh!, oo! (ekspressiivsuse, eituse v. jaatuse rõhutamisel v. retoorilise pöördumise korral); о, какая прелесть! оо, kui ilus! о нет, этого я делать не буду оо ei, seda ma küll tegema ei hakka;
‣ ai, oh (valu väljendamisel); o-o, больно ai, valus on
оборванный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г оборвать;
‣ прич. → П kõnek. räbaldunud, räbalais, narmendav, katkine, katkirebitud; оборванное пальто räbaldunud ~ katkine mantel, оборванный мальчик räbalais ~ närudes poiss
‣ страд. прич. прош. вр. Г оборвать;
‣ прич. → П kõnek. räbaldunud, räbalais, narmendav, katkine, katkirebitud; оборванное пальто räbaldunud ~ katkine mantel, оборванный мальчик räbalais ~ närudes poiss
обручальный 126 П kihlus-, kihla-; обручальный обряд kihluskombestik, обручальное кольцо kihlasõrmus
обшарпанный 127 madalk.
‣ страд. прич. прош. вр. Г обшарпать;
‣ прич. → П (кр. ф. обшарпан, обшарпанна, обшарпанно, обшарпанны) ärakulunud, räbaldunud, äralörtsitud, äratallatud, ärakriimustatud; обшарпанное пальто ärakulunud ~ äralörtsitud mantel, обшарпанные туфли lääpatallatud kingad
‣ страд. прич. прош. вр. Г обшарпать;
‣ прич. → П (кр. ф. обшарпан, обшарпанна, обшарпанно, обшарпанны) ärakulunud, räbaldunud, äralörtsitud, äratallatud, ärakriimustatud; обшарпанное пальто ärakulunud ~ äralörtsitud mantel, обшарпанные туфли lääpatallatud kingad
объехать 224 Г сов. → несов. объезжать
‣ что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
‣ кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
‣ кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
◊ кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
‣ что, вокруг чего ümber ~ ringiga sõitma; объехать болото (ringiga) ümber soo sõitma, soost ringiga mööda sõitma;
‣ кого-что kõnek. kellest-millest mööda sõitma; объехать грузовик veoautost mööda sõitma;
‣ кого-что läbi sõitma; объехать всю страну kogu maad läbi sõitma;
◊ кого на кривой ~ на козе не объедешь madalk. keda juba alt ei tõmba ~ ei vea, keda haneks ei püüa ~ ei tõmba
ой, ой-ой, ой-ой-ой межд. oi, oi-oi, ohoo! ohoh! oh! ah! uh! ой, как хорошо! ah ~ oi kui kena ~ ilus! ой, страшно! uhh ~ oh kui hirmus! ой-ой, как идёт время ah kuidas aeg lendab, в море теперь шторм -- ой-ой! meri tormab nüüd nii, et hoia alt, ой, как больно! ai, küll on valus! oi kui valus! жилось ой как туго elu oli väga raske ~ oh kui raske, ой ли? madalk. tohoo? noo? kas tõesti?
опоясать 188 Г сов. → несов. опоясывать
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
‣ кого-что, чем vöötama, vööd peale ~ ümber panema; van. vööle panema (relva kohta); опоясать пальто mantlile vööd peale panema, опоясать меч ~ мечом mõõka vööle panema;
‣ что ülek. (vööna) ümbritsema ~ piirama; опоясать дом деревьями maja ümber puid istutama;
‣ кого, чем madalk. üle kere tõmbama, sirakat andma, nähvama, peksma; опоясать кнутом nuutima, nuudiga lööma, piitsaga ~ vemblaga üle kere tõmbama, опоясать ремнём rihma andma
осоковый 119 П
‣ tarna-; осоковое болото tarnasoo;
‣ П → С осоковые мн. ч. неод. bot. lõikheinalised (Cyperaceae)
‣ tarna-; осоковое болото tarnasoo;
‣ П → С осоковые мн. ч. неод. bot. lõikheinalised (Cyperaceae)
осушить 311a Г сов. → несов. осушать что
‣ kuivatama; kuivendama; осушить болото sood kuivendama;
‣ ülek. (klaasi) kummutama, põhjani jooma;
◊ осушить ~ осушать слёзы (1) чьи, кому kelle pisaraid kuivatama, (2) nutmast lakkama
‣ kuivatama; kuivendama; осушить болото sood kuivendama;
‣ ülek. (klaasi) kummutama, põhjani jooma;
◊ осушить ~ осушать слёзы (1) чьи, кому kelle pisaraid kuivatama, (2) nutmast lakkama
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отдавить Г сов. → несов. отдавливать кому что ära ~ puruks tallama ~ sõtkuma, (valusasti) peale astuma; лошадь отдавила собаке лапу hobune sõtkus koeral käpa katki ~ haigeks, в толпе ему больно отдавили ногу talle astuti rahvamurrus valusasti jala peale
отмутить 295, буд. вр. также 316a Г сов. → несов. отмучивать что, от чего selitama, puhastama, pesema; отмутить золото kulda (välja) pesema
отрез 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (ära-, maha-, küljest, otsast) lõikamine; (piiriga) eraldamine;
‣ lõige, lõikekoht; линия отреза lõikejoon;
‣ (lõigatud) riidetükk; отрез на пальто mantlijagu riiet
‣ (без мн. ч.) (ära-, maha-, küljest, otsast) lõikamine; (piiriga) eraldamine;
‣ lõige, lõikekoht; линия отреза lõikejoon;
‣ (lõigatud) riidetükk; отрез на пальто mantlijagu riiet
отряхнуть 337 Г сов. → несов. отряхивать что maha ~ küljest ~ puhtaks raputama ~ rapsima; отряхнуть снег с пальто mantlilt lund maha raputama
пальто нескл. С с. неод. mantel, palitu; детское пальто lastemantel, -palitu, демисезонное пальто kevad-sügismantel, зимнее пальто talvemantel, летнее пальто suvemantel
перевернуть 338 Г сов. → несов. переворачивать, перевёртывать
‣ кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
‣ что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
‣ кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
◊ перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
‣ кого-что ümber keerama ~ pöörama; kõnek. ümber ~ kummuli ajama ~ keerama, kaadama; перевернуть страницу lehte keerama ~ pöörama, перевернуть раненого haavatut ümber keerama, перевернуть пальто kõnek. mantlit ümber pöörama, перевернуть лодку paati ümber ajama, перевернуть бочку вверх дном tünni kummuli keerama;
‣ что ülek. kõnek. segi paiskama, pahupidi ~ pea peale pöörama; põhjalikult muutma (ka välimuselt); teist otsa ~ lehekülge pöörama; перевернуть весь дом kogu maja pahupidi pöörama, эта новость перевернула мои планы see uudis ajas mu plaanid segi, перевернуть всю жизнь elule teist lehekülge pöörama, перевернуть понятия arusaamu kummutama, эх, как тебя перевернуло! madalk. sa oled ju näost päris ära langenud;
‣ кого-что vapustama; от моих слов его перевернуло minu sõnad vapustasid teda ~ panid ta võpatama;
◊ перевернуть весь мир kogu maailma pea peale pöörama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать (всю) душу кому, чью kõnek. läbi raputama, vapustama; перевернуть ~ переворачивать ~ перевёртывать вверх ~ кверху дном что kõnek. kõike pea peale pöörama
перелицевать 175 Г сов. → несов. перелицовывать что
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
‣ ümber pöörama; перелицевать пальто palitut ümber pöörama;
‣ ülek. kõnek. vana uue pähe pakkuma, teist külge ~ poolt ette keerama; это старая идея, перелицованная на новый лад see idee on vana vein uues astjas
перепоясать 188 Г сов. → несов. перепоясывать кого-что keda (uuesti) vöötama, kellele vööd peale siduma ~ panema; перепоясать кушак потуже vööd kõvemini siduma ~ kinni tõmbama ~ pingutama, туго перепоясанное пальто pingul vööga mantel
переходный 126 П
‣ ülemineku-, siirde-; переходный период üleminekuaeg, -periood, переходный возраст puberteediiga, murdeiga, переходное болото siirdesoo;
‣ lgv. transitiivne, sihiline; переходный глагол transitiiv, transitiivne ~ sihiline verb
‣ ülemineku-, siirde-; переходный период üleminekuaeg, -periood, переходный возраст puberteediiga, murdeiga, переходное болото siirdesoo;
‣ lgv. transitiivne, sihiline; переходный глагол transitiiv, transitiivne ~ sihiline verb
перешить 325 Г сов. → несов. перешивать
‣ что, из чего ümber õmblema ~ tegema; teise kohta õmblema; перешить платье kleiti ümber tegema, перешить из пальто куртку mantlist jopet tegema;
‣ что kõnek. (kõike, hulka) valmis õmblema;
‣ что uuesti vooderdama ~ üle lööma;
‣ что raudt. ümber naelutama
‣ что, из чего ümber õmblema ~ tegema; teise kohta õmblema; перешить платье kleiti ümber tegema, перешить из пальто куртку mantlist jopet tegema;
‣ что kõnek. (kõike, hulka) valmis õmblema;
‣ что uuesti vooderdama ~ üle lööma;
‣ что raudt. ümber naelutama
песочный 126 П
‣ liiv-, liiva-; песочный камень geol. liivakivi, песочные часы liivakell, песочное тесто liivataigen, песочное пирожное kok. liivakook;
‣ liivkollane, liivakarva; песочное пальто liivakarva mantel, песочного цвета liivakarva
‣ liiv-, liiva-; песочный камень geol. liivakivi, песочные часы liivakell, песочное тесто liivataigen, песочное пирожное kok. liivakook;
‣ liivkollane, liivakarva; песочное пальто liivakarva mantel, песочного цвета liivakarva
плечико 105a С с. неод.
‣ dem. õlake;
‣ õlapael, traks;
‣ плечики мн. ч. õlandid (õlapadjandid);
‣ плечики мн. ч. kõnek. riidepuu, õlp (õlba); повесить пальто на плечики mantlit riidepuule panema
‣ dem. õlake;
‣ õlapael, traks;
‣ плечики мн. ч. õlandid (õlapadjandid);
‣ плечики мн. ч. kõnek. riidepuu, õlp (õlba); повесить пальто на плечики mantlit riidepuule panema
плечо ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; плечо рычага kangi õlg, плечо силы jõu õlg, широкий в плечах laiaõlgne, пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на плечах õlgadel ~ õlul ~ õlal kandma, пожать плечами õlgu kehitama, похлопать по плечу õlale patsutama, на плечо! sõj. õlale võtt! левое плечо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!;
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
◊ плечо в плечо, плечо к плечу, плечом к плечу, плечо о плечо õlg õla kõrval; с плеч долой kõnek. kaelast ära; как гора с плеч (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud ~ koorem õlgadelt veerenud; голова с плеч pea maha; с плеча kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt; со всего плеча kõigest jõust (lööma); с чужого плеча mitte oma, teise oma (rõiva kohta); за плечами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus; на плечах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul ~ kukil; лежать на плечах у кого, чьих, кого kelle õlgadel ~ õlul lasuma; выносить ~ вынести ~ вывозить ~ вывезти на своих (собственных) плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul toime tulema ~ hakkama saama millega; (есть) голова на плечах у кого kõnek. kellel on pea otsas ~ on nuppu, kelle pea lõikab; взваливать ~ взвалить ~ класть ~ положить на чьи плечи что kelle õlule mida veeretama; лечь ~ ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema ~ kandma jääma
плотнический 129 П puusepa-; плотнический инструмент puusepatööriist, плотническое долото puusepapeitel
плюшевый 119 П plüüs-, plüüš-, plüüsi(-), plüüši(-), plüüsist; плюшевое пальто plüüsmantel, плюшевое производство plüüsitööstus, plüüsi tootmine
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
подложить 311a Г сов. → несов. подкладывать
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
‣ что, подо что alla panema; что, чего juurde panema ~ võtma; подложить подушку под голову patja pea alla panema, подложить камень под колёса kivi ratta alla panema, подложить подкладку под пальто kõnek. mantlile voodrit alla panema, подложить каши putru juurde tõstma, подложить дров в печь ahju puid peale panema;
‣ что, кому salaja panema, sokutama; подложить на стол письмо kirja salaja lauale panema ~ sokutama;
◊ подложить ~ подкладывать ~ подводить ~ подвести мину под кого, кому kelle jalgealust tuliseks kütma, kellele auku kaevama; подложить ~ подкладывать свинью кому madalk. kellele seatempu mängima ~ tegema, keda alt tõmbama
подпороть 252 Г сов. → несов. подпарывать что (mõnest kohast) lahti harutama; подпороть шов õmblusest lahti võtma, õmblust lahti harutama, подпороть подкладку пальто mantli voodrit (ühest kohast) lahti harutama
подшивка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) allaõmblemine; tallutamine; подшивка подкладки к пальто mantlile voodri allaõmblemine;
‣ (без мн. ч.) palistamine; подшивка юбки seeliku palistamine;
‣ (без мн. ч.) vooderdamine, vooderdus; подшивка потолков lagede vooderdamine ~ vooderdus;
‣ vooder, vooderdis; подшивка пальто mantlivooder, деревянная подшивка потолка lae puuvooder ~ puitvooderdis;
‣ köitmik; газетная подшивка, подшивка газет ajaleheköitmik, köidetud ajalehed
‣ (без мн. ч.) allaõmblemine; tallutamine; подшивка подкладки к пальто mantlile voodri allaõmblemine;
‣ (без мн. ч.) palistamine; подшивка юбки seeliku palistamine;
‣ (без мн. ч.) vooderdamine, vooderdus; подшивка потолков lagede vooderdamine ~ vooderdus;
‣ vooder, vooderdis; подшивка пальто mantlivooder, деревянная подшивка потолка lae puuvooder ~ puitvooderdis;
‣ köitmik; газетная подшивка, подшивка газет ajaleheköitmik, köidetud ajalehed
подшить 325 (буд. вр. подошью, подошьёшь...) Г сов. → несов. подшивать
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
‣ что, к чему, чем alla õmblema; tallutama; подшить подкладку к пальто mantlile voodrit alla õmblema, подшить валенки viltidele taldu alla õmblema, подшить каймой kantima, kandiga ääristama;
‣ что palistama; подшить платок rätti palistama;
‣ что (kokku) köitma; подшить документы к делу dokumente kausta köitma;
‣ что, чем ehit. vooderdama; подшить потолок lage vooderdama
покрой 41 С м. неод. tegumood, lõige; пальто модного покроя moodsa tegumoega ~ lõikega mantel, интеллигент старинного покроя ülek. liter. endisaja ~ vana kooli intelligent;
◊ на один покрой, одного покроя nagu ühe vitsaga löödud, nagu ühest laastust
◊ на один покрой, одного покроя nagu ühe vitsaga löödud, nagu ühest laastust
полезть 354 (повел. накл. полезь и полезай) Г сов.
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
поносить I 319a Г сов. кого-что (mõnda aega) kandma ~ tassima ~ viima ~ tooma; поносить ребёнка на руках last veidi süles kandma, поносить пальто брата mõnda aega venna mantlit kandma
поршневой 120 П tehn. kolb-, kolvi-; поршневой насос kolbpump, поршневой питатель kolbtoitur, поршневое кольцо kolvirõngas
посадить 313a Г сов. → несов. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
‣ что istutama, maha panema; посадить цветы lilli istutama, посадить картофель kartuleid maha panema;
‣ кого-что, на что, куда istuma panema; кого, за что, с инф. mida tegema sundima ~ panema; посадить малыша на стул väikemeest toolile istuma panema, посадить его рядом с собой teda enda kõrvale istuma panema, посадить ребёнка за уроки last õppetükke tegema ~ õppima sundima, посадить курицу на яйца kana hauduma panema;
‣ кого-что, куда panema, asetama; посадить на поезд rongi peale panema ~ aitama, посадить больного на диету kõnek. haiget dieedile panema, посадить топор на топорище kirvele vart taha panema, посадить пироги в печь pirukaid ahju panema, посадить собаку на цепь koera ketti panema, наискось посаженные глаза veidi pilukil silmad, глубоко посаженные глаза sügavad ~ sügaval asetsevad silmad;
‣ кого-что, куда vangi ~ kinni panema; посадить в тюрьму vangi ~ kinni panema, vangistama, посадить под арест aresti panema;
‣ что, на что kõnek. peale ajama (näit. plekki); посадить в тетради кляксу tindiplekki vihikusse tegema;
‣ что, на что kõnek. peale ~ külge õmblema ~ kinnitama; посадить пуговицы на пальто mantlile nööpe külge õmblema ~ ajama;
‣ кого-что maandama, maanduma sundima; madalikule ajama; посадить самолёт lennukit maandama, посадить судно на мель laeva madalikule ~ karile ajama;
‣ кого madalk. täbarasse olukorda panema; посадить на экзамене eksamil küsimustega vahele võtma;
‣ что, кому madalk. sisse lööma ~ taguma;
◊ посадить ~ сажать в калошу ~ в лужу кого kõnek. keda rumalasse ~ täbarasse olukorda panema; посадить ~ сажать на шею чью, кого, кому kõnek. kellele kaela määrima; посадить ~ сажать на хлеб и (на) воду кого kõnek. keda vee ja leiva peale panema; vrd. сажать
потрёпанный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г потрепать;
‣ прич. → П kõnek. kulunud, räbaldunud, katkine; потрёпанное пальто kulunud ~ äratrööbatud mantel, потрёпанная книга kapsaks ~ räbalaks loetud raamat;
‣ прич. → П ülek. kõnek. räsitud, kulunud, katkutud; потрёпанный вид räsitud ~ katkutud välimus
‣ страд. прич. прош. вр. Г потрепать;
‣ прич. → П kõnek. kulunud, räbaldunud, katkine; потрёпанное пальто kulunud ~ äratrööbatud mantel, потрёпанная книга kapsaks ~ räbalaks loetud raamat;
‣ прич. → П ülek. kõnek. räsitud, kulunud, katkutud; потрёпанный вид räsitud ~ katkutud välimus
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊ прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
проба 51 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) proov, proovimine, teim; проба голосов hääleproov, проба на искру met. sädemeproov, проба тормозов pidurite proovimine, проба на воспламенение keem. süttimisteim, взять на пробу prooviks võtma;
‣ (kauba vm.) näidis; proov; проба воды veeproov, проба молока piimaproov, почвенная проба mullaproov, золото высокой пробы kõrge prooviga kuld, взять несколько проб mitut proovi võtma ~ tegema, метод проб и ошибок proovimeetod;
◊ проба пера suleproov
‣ (без мн. ч.) proov, proovimine, teim; проба голосов hääleproov, проба на искру met. sädemeproov, проба тормозов pidurite proovimine, проба на воспламенение keem. süttimisteim, взять на пробу prooviks võtma;
‣ (kauba vm.) näidis; proov; проба воды veeproov, проба молока piimaproov, почвенная проба mullaproov, золото высокой пробы kõrge prooviga kuld, взять несколько проб mitut proovi võtma ~ tegema, метод проб и ошибок proovimeetod;
◊ проба пера suleproov
пробиться 325 Г сов. → несов. пробиваться
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
‣ сквозь что, к кому-чему (läbi) tungima; отряд пробился к реке salk tungis jõeni välja, пробиться сквозь кольцо окружения piiramisrõngast läbi murdma, солнце пробилось сквозь облака päike tungis ~ tuli pilvede vahelt välja ~ hakkas pilvede vahelt paistma, пробиться сквозь толпу läbi rahvamurru ~ rahvamurrust läbi trügima;
‣ (без несов.) над чем kõnek. (teatud aja jooksul, kindla ajani) vaeva nägema; пробиться целый день над задачей ülesande kallal päev otsa vaeva nägema;
‣ чем, без доп. kõnek. (hädaga pooleks) läbi ajama, (vaevu) ots otsaga kokku ~ välja tulema;
‣ (без несов.) (teatud aja jooksul) lööma, tuksuma, põksuma;
‣ ilmuma, tärkama; пробились первые всходы хлебов oras on tärkama hakanud, пробились усы vurruudemed on juba näha;
◊ пробиться ~ пробиваться ~ выйти ~ выходить в люди (teatud) positsiooni ~ midagi elus saavutama, haljale oksale jõudma
пробный 126 П proovi-, proovimis-, katse-; teimi-; пробная работа proovitöö, пробный экземпляр proovieksemplar, пробный камень proovikivi (ka ülek.), пробное бурение mäend. proovipuurimine, пробная стрельба proovilaskmine, пробный полёт proovilend, пробное золото proovikuld, пробный урок proovitund, пробный рейс proovisõit, -reis, пробная лепёшка katsekakk, пробный спектакль kontrolletendus
продеть 249 Г сов. → несов. продевать что, во что läbi panema ~ pistma ~ tõmbama; продеть верёвку в кольцо nööri rõngast läbi panema, продеть в петлю что nööpauku panema mida, продеть нитку в иголку niiti nõelasilmast läbi pistma
прокидать 165a Г сов. → несов. прокидывать что kõnek.
‣ (ära, lõpuni, maha) viskama ~ loopima ~ pilduma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) viskama ~ loopima ~ pilduma; прокидать мяч в кольцо до вечера palli õhtuni korvirõngasse loopima
‣ (ära, lõpuni, maha) viskama ~ loopima ~ pilduma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) viskama ~ loopima ~ pilduma; прокидать мяч в кольцо до вечера palli õhtuni korvirõngasse loopima
промежуточный 126 П vahe-, vahepealne, vahelmine; промежуточное расстояние vahemaa, промежуточная станция vahejaam, промежуточная стадия vaheaste, промежуточная культура põll. vahekultuur, промежуточный баланс maj. vahebilanss, промежуточный мозг anat. vaheaju, промежуточное кольцо tehn. vaherõngas, distantsrõngas, промежуточная палуба mer. vahetekk (laeval), промежуточный отчёт vahearuanne, vahepealne aruanne, промежуточный закон jur. vahepealne seadus
промыть 347a Г сов. → несов. промывать что
‣ puhtaks ~ läbi pesema ~ loputama; med. loputust tegema, puhastama; промыть желудок maoloputust tegema, промыть рану haava puhastama, промыть глаз silma puhastama ~ loputama;
‣ tehn. välja ~ läbi uhtma (maaki, kulda); промыть золото kulda pesema;
‣ (без 1 и 2 л.) purustama, läbi murdma, uuristama (vee kohta); вода промыла запруду vesi murdis tõkkest ~ tammist läbi;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) loputama ~ pesema ~ uhtma
‣ puhtaks ~ läbi pesema ~ loputama; med. loputust tegema, puhastama; промыть желудок maoloputust tegema, промыть рану haava puhastama, промыть глаз silma puhastama ~ loputama;
‣ tehn. välja ~ läbi uhtma (maaki, kulda); промыть золото kulda pesema;
‣ (без 1 и 2 л.) purustama, läbi murdma, uuristama (vee kohta); вода промыла запруду vesi murdis tõkkest ~ tammist läbi;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) loputama ~ pesema ~ uhtma
пропылиться 285 Г сов. (ära) tolmuma, tolmuseks saama; пальто пропылилось в дороге mantel on reisi ajal ära tolmunud ~ tolmuseks saanud
прослужить Г сов.
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
‣ 311a (teatud aeg v. ajani) teenistuses olema ~ teenima ~ töötama;
‣ 311b (teatud aeg v. ajani) käigus olema ~ vastu pidama; эти шины долго прослужили need rehvid ~ (auto)kummid pidasid kaua vastu, пальто прослужит ещё сезон mantel käib veel ühe hooaja
проходимый 119 П (кр. ф. проходим, проходима, проходимо, проходимы)
‣ страд. прич. наст. вр. Г проходить;
‣ прич. → П läbitav, läbipääsetav; проходимое болото läbitav soo
‣ страд. прич. наст. вр. Г проходить;
‣ прич. → П läbitav, läbipääsetav; проходимое болото läbitav soo
прыткий 122 П (кр. ф. прыток, прытка, прытко, прытки; сравн. ст. прытче) kõnek. kärme, nobe, väle; прыткий мальчик nobe ~ väle poiss, уж больно ты прыток (1) küll sa oled alles kärsitu, (2) oled liig agar
пуговица 80 С ж. неод. nööp; бельевая пуговица pesunööp, медная пуговица vasknööp, перламутровая пуговица pärlmutternööp, форменная пуговица vorminööp, пришить пуговицу nööpi ette õmblema, застегнуть пуговицу nööpi kinni panema, застегнуть пальто на все пуговицы mantlil kõiki nööpe kinni panema, mantlit kinni nööpima, расстегнуть пуговицы nööpe lahti tegema, пуговица расстегнулась nööp on lahti läinud
раскроить 284 Г сов. → несов. раскраивать что
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
‣ juurde ~ välja lõikama; раскроить пальто mantlit juurde lõikama, раскроить рубашку särki välja lõikama;
‣ madalk. lõhki ~ puruks lööma; раскроить голову pead lõhki ~ puruks lööma
распахнуться 337 Г сов. → несов. распахиваться pärani ~ lahti minema ~ paiskuma, vallanduma; пальто распахнулось palituhõlmad lõid lahti, распахнуться настежь ristseliti lahti minema
распирать 169a Г несов. → сов. распереть
‣ что, чем laiali ~ lõhki suruma ~ pressima; распирать распорками ehit. rõhttugedega laiali suruma, газы распирают болото gaasid pressivad soopinda lõhki, лёд распирает банку jää surub ~ pressib purgi katki ~ lõhki;
‣ (безл.) madalk. täis ajama (näit. kõhtu);
‣ (безл.) vulg. paksuks ~ laiaks minema (inimese kohta);
‣ (без сов.) кого-что kõnek. lõhki kiskuma, käristama, matma, pakil olema; его распирает веселье ta on pakil lõbu ja lusti, тоска распирает грудь rind lõhkeb igatsusesest, igatsus matab hinge
‣ что, чем laiali ~ lõhki suruma ~ pressima; распирать распорками ehit. rõhttugedega laiali suruma, газы распирают болото gaasid pressivad soopinda lõhki, лёд распирает банку jää surub ~ pressib purgi katki ~ lõhki;
‣ (безл.) madalk. täis ajama (näit. kõhtu);
‣ (безл.) vulg. paksuks ~ laiaks minema (inimese kohta);
‣ (без сов.) кого-что kõnek. lõhki kiskuma, käristama, matma, pakil olema; его распирает веселье ta on pakil lõbu ja lusti, тоска распирает грудь rind lõhkeb igatsusesest, igatsus matab hinge
расстегнуть 338 Г сов. → несов. расстёгивать I что lahti nööpima ~ haakima ~ tegema ~ võtma; расстегнуть пальто mantlit lahti nööpima, расстегнуть воротник kraenööpe lahti tegema, расстегнуть ремень püksirihma lahti võtma
рассыпаться 189 Г сов. → несов. рассыпаться
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
‣ maha minema ~ pudenema, laiali minema ~ pudenema ~ valguma (ka ülek.); мука рассыпалась jahu pudenes maha, картофель рассыпался по дороге kartulid veeresid tee peale laiali, карандаши рассыпались по полу pliiatsid kukkusid põrandale ~ põrandat mööda laiali, толпа рассыпалась по площади rahvahulk pudenes mööda väljakut laiali, волосы рассыпались по плечам juuksed olid ~ on õlgadel laiali;
‣ (koost) pudenema ~ murenema, purunema; рассыпаться в порошок pulbriks pudenema, печенье рассыпалось küpsised on murenenud, камень рассыпался от удара молота kivi pudenes haamrilöögi all kildudeks;
‣ перед кем, в чём kõnek. meelitusi puistama, meelitustega üle külvama, lipitsema; рассыпаться в комплиментах komplimentidega üle külvama, рассыпаться в благодарностях lipitsev-ohtrasti tänama, tänusõnu puistama, рассыпаться перед начальником ülemuse ees lipitsema;
‣ чем trillerdama, sillerdama (hääle kohta); соловей рассыпался звонкой трелью ööbik lõi trilleri lahti, рассыпаться звонким смехом hõbedaselt naerma (hakkama)
рвануть 336b Г сов.
‣ кого-что, за что (järsku) haarama, rapsama, krahmama, kahmama, rahmama, tarima, rabama; рвануть дверь ust prauhti lahti tõmbama, рвануть с вешалки пальто nagist mantlit haarama ~ krahmama, рвануть за воротник kraest kinni rabama;
‣ kõnek. sööstma, tormama; лошади рванули вперёд hobused sööstsid paigalt, рванул ветер käis üle tuuleiil ~ äkiline tuulehoog;
‣ куда madalk. põrutama (ülek.); рвануть на юг lõunasse põrutama;
‣ что ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвануть изрядный куш suurt ~ prisket noosi rabama ~ krabama
‣ кого-что, за что (järsku) haarama, rapsama, krahmama, kahmama, rahmama, tarima, rabama; рвануть дверь ust prauhti lahti tõmbama, рвануть с вешалки пальто nagist mantlit haarama ~ krahmama, рвануть за воротник kraest kinni rabama;
‣ kõnek. sööstma, tormama; лошади рванули вперёд hobused sööstsid paigalt, рванул ветер käis üle tuuleiil ~ äkiline tuulehoog;
‣ куда madalk. põrutama (ülek.); рвануть на юг lõunasse põrutama;
‣ что ülek. madalk. (pettusega) endale kahmama ~ rabama ~ krabama; рвануть изрядный куш suurt ~ prisket noosi rabama ~ krabama
реглан нескл.
‣ П raglaan-, raglaanlõikeline; рукав реглан raglaanvarrukas, пальто реглан raglaanmantel, raglaanlõikeline mantel;
‣ П → С м. неод. kõnek. raglaanrõivas
‣ П raglaan-, raglaanlõikeline; рукав реглан raglaanvarrukas, пальто реглан raglaanmantel, raglaanlõikeline mantel;
‣ П → С м. неод. kõnek. raglaanrõivas
россыпный 126 П geol. puist-; россыпное месторождение puistmaardla, россыпное взрывчатое вещество puistlõhkeaine, россыпное золото kullaliiv
рубиновый 119 П
‣ rubiin-, rubiini-; рубиновое кольцо rubiinsõrmus;
‣ rubiinpunane; рубиновое вино rubiinpunane vein
‣ rubiin-, rubiini-; рубиновое кольцо rubiinsõrmus;
‣ rubiinpunane; рубиновое вино rubiinpunane vein
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
с-, со-, съ- приставка I verbiliitena väljendab
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
‣ liikumise ülalt-alla suunda alla, maha; скатиться alla ~ maha veerema, стечь maha voolama ~ jooksma, сойти maha ~ alla minema ~ tulema, laskuma, сбросить alla ~ maha viskama;
‣ eemaldamist v eraldamist maha, ära, ült, pealt, küljest; сбрить бороду habet maha ajama, срубить дерево puud maha raiuma ~ langetama, сбросить пальто kõnek. mantlit ült ~ seljast võtma;
‣ kuskil käimist ära; сходить в аптеку apteegis ära käima, сбегать за хлебом leiba toomas käima;
‣ mitmelt poolt ühte ja samasse kohta suundumist v kutsumist kokku; согнать kokku ajama, созвать kokku kutsuma;
‣ ühendamist kokku, ühte; связать kokku siduma, ühte köitma, склеить kokku kleepima ~ liimima;
‣ osalemist koos-, kaasas; сопровождать saatma, kaasas olema ~ käima;
‣ (ся -verbide puhul) vastastikust tegevust kokku; сговориться kokku rääkima;
‣ võrdlemist; сверить õigsust kontrollima, сравнить võrdlema, kõrvutama, kõrvu seadma;
‣ kopeerimist maha; списать maha kirjutama, срисовать maha joonistama;
‣ muutmist v muutumist; сузить kitsamaks tegema, смягчить pehmendama, сморщиться kirtsu ~ kortsu ~ krimpsu ~ kipra tõmbuma ~ minema;
‣ ärakulutamist ära, lõpuni, viimseni; скормить ära söötma (sööta), смылить seepi ära pesema ~ (pestes) kulutama;
‣ valmistegemist valmis; сшить платье kleiti valmis õmblema, спечь пирог pirukat valmis küpsetama, станцевать польку polkat maha tantsima;
‣ perfektiivset aspektipaarikut; делать tegema -- сделать ära ~ valmis ~ lõpuni tegema, варить keetma -- сварить ära ~ pehmeks ~ valmis keetma, петь laulma -- спеть ära ~ maha laulma; II adverbiliitena väljendab . kohta v suunda; сбоку külje pealt, снизу alt, справа paremalt;
‣ põhjust; сгоряча tulisest peast, ägedushoos, смолоду nooruse tõttu
сальниковый 119 П tehn. tihend-, tihendi-, tihendikarbi-; сальниковый компенсатор tihendkompensaator, сальниковое кольцо tihendirõngas, сальниковый кран tihendikarbiga kraan
сальто нескл. С с. неод. sport salto (akrobaatiline hüpe); двойное сальто kahekordne salto, затяжное сальто viitsalto, сальто вперёд salto ette, сальто назад salto taha
самородный 126 П (кр. ф. самороден, самородна, самородно, самородны)
‣ ehe, looduslik, puhas, täisväärtuslik; самородное золото ehe ~ puhas kuld;
‣ loomupärane; самородный талант loomupärane anne
‣ ehe, looduslik, puhas, täisväärtuslik; самородное золото ehe ~ puhas kuld;
‣ loomupärane; самородный талант loomupärane anne
самоцветный 126 П ilukivi-, ehis-; самоцветный камень ilukivi, ehiskivi, самоцветное кольцо kiviga sõrmus
сапфирный 126 П
‣ safiir-, safiiriga; сапфирное кольцо safiirsõrmus, safiiriga sõrmus;
‣ safiirsinine; сапфирный цвет safiirsinine värvus
‣ safiir-, safiiriga; сапфирное кольцо safiirsõrmus, safiiriga sõrmus;
‣ safiirsinine; сапфирный цвет safiirsinine värvus
свежо Н
‣ värske (ka ülek.); выглядеть свежо värske ~ puhanud välja nägema;
‣ предик. on jahe; по утрам свежо hommikuti on jahe, без пальто ещё свежо mantlita käia on veel jahe
‣ värske (ka ülek.); выглядеть свежо värske ~ puhanud välja nägema;
‣ предик. on jahe; по утрам свежо hommikuti on jahe, без пальто ещё свежо mantlita käia on veel jahe
сверх предлог с род. п.
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
‣ pealepanemise v pealoleku märkimisel peale, peal; сверх пальто mantli peale ~ peal;
‣ millestki kõrgemal toimuva märkimisel üle, üleval, kõrgemal, pealpool; смотреть сверх очков üle prillide vaatama;
‣ lisa märkimisel peale, lisaks, väljaspool; сверх того peale selle, сверх всего он ещё умён kõigele lisaks on ta arukas ~ tark;
‣ määra v normi ületamise märkimisel üle; работать сверх сил üle jõu töötama, служить сверх срока üle aja teenima, üleajateenija olema, производить сверх плана üle plaani tootma, сверх нормы üle normi;
‣ vastupidisuse märkimisel vastu, kiuste; сверх ожидания vastu ootusi, ootuste kiuste
светлый 126 П (кр. ф. светел, светла, светло, светлы)
‣ valge, ere, valgusküllane, hele; светлое солнце ere päike, светлая комната valge ~ valgusküllane tuba, светлая ночь (kuu)valge öö, светлое пальто hele mantel, светлые глаза heledad silmad, светлый шрифт trük. harilik kiri;
‣ selge (ka ülek.), läbipaistev; светлая вода selge vesi, светлый ручеёк selge ojake, светлое стекло läbipaistev klaas, свет голос selge hääl, свет ум selge aru ~ mõistus;
‣ ülek. helge, kirgas; светлые воспоминания helged mälestused, светлая радость puhas ~ kirgas rõõm, светлое будущее helge tulevik, светлая жизнь õnnelik elu, светлые стороны кого-чего kelle-mille head küljed ~ omadused, светлая личность kirgas isiksus, светлый образ helge kuju, светлая память о ком helge mälestus, светлый взгляд на жизнь optimistlik ellusuhtumine;
‣ (без кр. ф.) kirikl. lihavõtte-, ülestõusmis-; светлый праздник lihavõtted, ülestõusmispühad, lihavõttepühad, светлое воскресенье esimene lihavõttepüha;
◊ светлая голова (1) helge ~ selge ~ tark pea, (2) tarkpea
‣ valge, ere, valgusküllane, hele; светлое солнце ere päike, светлая комната valge ~ valgusküllane tuba, светлая ночь (kuu)valge öö, светлое пальто hele mantel, светлые глаза heledad silmad, светлый шрифт trük. harilik kiri;
‣ selge (ka ülek.), läbipaistev; светлая вода selge vesi, светлый ручеёк selge ojake, светлое стекло läbipaistev klaas, свет голос selge hääl, свет ум selge aru ~ mõistus;
‣ ülek. helge, kirgas; светлые воспоминания helged mälestused, светлая радость puhas ~ kirgas rõõm, светлое будущее helge tulevik, светлая жизнь õnnelik elu, светлые стороны кого-чего kelle-mille head küljed ~ omadused, светлая личность kirgas isiksus, светлый образ helge kuju, светлая память о ком helge mälestus, светлый взгляд на жизнь optimistlik ellusuhtumine;
‣ (без кр. ф.) kirikl. lihavõtte-, ülestõusmis-; светлый праздник lihavõtted, ülestõusmispühad, lihavõttepühad, светлое воскресенье esimene lihavõttepüha;
◊ светлая голова (1) helge ~ selge ~ tark pea, (2) tarkpea
сердоликовый 119 П sardoonüks-, sardoonüksi-; сердоликовое кольцо sardoonükssõrmus, sardoonüksiga sõrmus
серебряный 119 П
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
сидеть 232b Г несов. где, над чем, на чём, без чего istuma (ka ülek.); сидеть за рулём roolis ~ rooli taga istuma ~ olema, сидеть целыми днями в библиотеке päevad läbi raamatukogus istuma, сидеть за обедом lõunalauas istuma, lõunat sööma, сидеть за чаем teelauas istuma, teed jooma, сидеть без дела tegevuseta ~ käed rüpes istuma, сидеть в тюрьме vangis ~ kinni istuma, сидеть под арестом vahistatud ~ vahi all olema, сидеть без денег kõnek. ilma rahata olema, сидеть на диете dieedil olema, сидеть на картошке kõnek. palja kartuli peal ~ ainult kartulist elama, сидеть на корточках kükitama, kükkima, сидеть на вёслах aerutama, сидеть на гребне волны mer. (1) lainelaual sõitma, (2) (laineil) liuguma, сидеть на мели (1) madalikule ~ karile jooksnud olema, (2) kõnek. ülek. näpud põhjas ~ peenike peos ~ kuival olema, omadega sees olema, глаза сидят глубоко silmad on sügaval ~ aukus, собака сидит на цепи koer on ~ istub ketis, лодка сидела глубоко paat istus sügavalt vees, пальто сидело безукоризненно mantel istus laitmatult, в ней сидела крепкая уверенность ta oli kindlalt veendunud;
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
◊ сидеть в печёнках у кого kõnek. kellel pinnuks silmas olema, kellel kui täi krae vahel olema; сидеть гвоздём ~ как гвоздь в голове у кого kõnek. kellel peas istuma, kellel kinnisideeks muutunud olema, keda alatasa jälitama ~ vaevama ~ kummitama ~ painama; сидеть между двух стульев ~ двумя стульями kahe pere koer olema; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сидеть не шее у кого kõnek. kelle kaelas ~ kaela peal olema; сидеть как на иголках kõnek. nagu tulistel sütel ~ nõeltel istuma; сидеть в голове kõnek. peas istuma, asu mitte andma (näit. mõte); сидеть в девках madalk. vanatüdruk olema; вот где сидит кто-что у кого kõnek. siiamaani ~ kõrini olema kellest-millest; сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma, kodus konutama; сидеть на пище святого Антония kõnek. humor. näljakäppa imema; сидеть у разбитого корыта lõhkise küna ees ~ ääres olema ~ istuma, omadega läbi olema
скатиться I 316 Г сов. → несов. скатываться II с кого-чего alla ~ maha veerema ~ libisema ~ kukkuma; скатиться с горы на лыжах suuskadega mäest alla sõitma ~ laskma ~ libisema, скатиться с лестницы кувырком ~ кубарем trepist uperkuuti ~ käkaskaela alla kukkuma, по щеке скатилась слеза mööda põske veeres pisar, солнце скатилось päike loojus, скатиться в болото оппортунизма ülek. oportunismi rappa veerema, oportunismi sohu vajuma
склоновый 119 П nõlva-, veeru-, nõlvaku-, kallaku-; склоновое болото geol. nõlvasoo, склоновая эрозия geol. nõlvaerosioon, nõlvauuristus
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
смиренный 127 П (кр. ф. смирен, смиренна, смиренно, смиренны) liter. vagur, vagune, alandlik, tasane, alistuv, allaheitlik; смиренная девушка tasane ~ vagur tütarlaps, смиренная мольба alandlik palve, смиренный вид alandlik nägu
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
сомкнуть 336a Г сов. → несов. смыкать что koondama, ühendama, ühte liitma, sulgema; сомкнуть ножки циркуля sirklit kokku panema, сомкнуть веки lauge sulgema, сомкнуть кольцо окружения sõj. piiramisrõngast sulgema, сомкнуть ряды ridu koondama (ka ülek.), сомкнуть руки kätest kinni võtma;
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
◊ не сомкнуть ~ не смыкать глаз mitte sõba silmale saama, mitte silmagi kinni saama
сомкнуться 336 Г сов. → несов. смыкаться sulguma, liituma, koonduma, ühinema; веки сомкнулись laud vajusid kinni, глаза сомкнулись от усталости silmad läksid ~ vajusid väsimusest kinni, кольцо сомкнулось sõj. piiramisrõngas sulgus, сомкнись! sport, sõj. koondu!
спороть 252 Г сов. → несов. спарывать
‣ что, с чего, у чего (õmmeldut) lahti ~ küljest ära harutama; спороть карманы у пальто palitul taskuid ära harutama;
‣ (без несов.) что kõnek. patrama, parnama; спороть чепуху jama ajama
‣ что, с чего, у чего (õmmeldut) lahti ~ küljest ära harutama; спороть карманы у пальто palitul taskuid ära harutama;
‣ (без несов.) что kõnek. patrama, parnama; спороть чепуху jama ajama
справить 278a Г сов. → несов. справлять
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
‣ что kõnek. tähistama, pühitsema, pidama; справить свадьбу pulmi pidama, справить день рождения sünnipäeva pidama ~ tähistama;
‣ что madalk. (tööd) tegema, täitma; справить домашние дела koduste töödega ühele poole saama;
‣ что madalk. muretsema, hankima, soetama; справить пальто mantlit muretsema;
‣ кого-что madalk. kõige vajalikuga varustama; справить в дорогу teele kõike vajalikku kaasa andma;
‣ что madalk. parandama, korda tegema;
‣ что van. madalk. (dokumenti) hankima
сторублёвый 119 П sajarublane, saja rubla suurune, sada rubla maksev; сторублёвое пальто sajarublane mantel
стоячий 124 П
‣ püst-, püsi(-), püstiseisev, püstine; стоячий воротник püstkrae, в стоячем положении püsti seistes, püstasendis, стоячие уши kikkis kõrvad;
‣ seisu-, seisev(-); стоячая вода seisev vesi, стоячая волна seisulaine, стоячий такелаж mer. seisevtaglas, стоячее болото mädasoo (ka ülek.)
‣ püst-, püsi(-), püstiseisev, püstine; стоячий воротник püstkrae, в стоячем положении püsti seistes, püstasendis, стоячие уши kikkis kõrvad;
‣ seisu-, seisev(-); стоячая вода seisev vesi, стоячая волна seisulaine, стоячий такелаж mer. seisevtaglas, стоячее болото mädasoo (ka ülek.)
суконный 127 П kalevi-, kalevine, kalevist; суконная фабрика kalevivabrik, суконное пальто kalevine ~ kalevist mantel;
◊ суконный язык, суконная речь kõnek. maavillane ~ puine keel
◊ суконный язык, суконная речь kõnek. maavillane ~ puine keel
сусальный 126 П
‣ leht-; сусальное золото (1) lehtkuld, (2) kassikuld; сусальное серебро lehthõbe;
‣ (кр. ф. сусален, сусальна, сусально, сусальны) suhkurmagus (ka ülek.); ülek. (imal)magus, läila,sentimentaalne; сусальные пряники suhkurmagusad präänikud, сусальная речь sentimentaalne ~ magususest nõretav jutt
‣ leht-; сусальное золото (1) lehtkuld, (2) kassikuld; сусальное серебро lehthõbe;
‣ (кр. ф. сусален, сусальна, сусально, сусальны) suhkurmagus (ka ülek.); ülek. (imal)magus, läila,sentimentaalne; сусальные пряники suhkurmagusad präänikud, сусальная речь sentimentaalne ~ magususest nõretav jutt
сушить 310 Г несов.
‣ что kuivatama, tahendama, kuivaks pühkima ~ tegema; сушить бельё pesu kuivatama, сушить грибы seeni kuivatama, сушить болото kõnek. sood kuivendama, солнце сушит землю päike kuivatab maad ~ teeb maa kuivaks;
‣ кого-что ülek. kuivetuks ~ kõhnaks tegema; tuimaks tegema; горе сушит человека inimene kuivab murest kokku, сушить душу hinge tuimaks tegema; vrd. высушить
‣ что kuivatama, tahendama, kuivaks pühkima ~ tegema; сушить бельё pesu kuivatama, сушить грибы seeni kuivatama, сушить болото kõnek. sood kuivendama, солнце сушит землю päike kuivatab maad ~ teeb maa kuivaks;
‣ кого-что ülek. kuivetuks ~ kõhnaks tegema; tuimaks tegema; горе сушит человека inimene kuivab murest kokku, сушить душу hinge tuimaks tegema; vrd. высушить
сшить 325 (буд. вр. сошью, сошьёшь, сошьёт) Г сов. → несов. сшивать что
‣ kokku ~ valmis õmblema; сшить пальто palitut valmis õmblema;
‣ ühendama, liitma; сшить листы железа (клёпкой) plekitahvleid kokku neetima, сшить доски laudu kokku lööma; vrd. шить
‣ kokku ~ valmis õmblema; сшить пальто palitut valmis õmblema;
‣ ühendama, liitma; сшить листы железа (клёпкой) plekitahvleid kokku neetima, сшить доски laudu kokku lööma; vrd. шить
съесть 359 Г сов. → несов. съедать
‣ что, чего ära sööma (kõnek. ka ülek.); съесть яблоко õuna ära sööma, он съест меня, если узнает об этом ta sööb mu ära, kui seda kuuleb, болезнь съела все деньги ülek. haigus neelas kogu raha;
‣ что läbi sööma ~ närima; платье сьедено молью kleit on koidest aetud, ржавчина съела нож nuga on läbi roostetanud;
‣ кого ülek. kõnek. ära piinama, hinge närima ~ purema ~ vaevama; ревность съела его armukadedus on ta ära piinanud, зависть съела кого kelle hing on kadedusest järatud ~ puretud;
‣ что ülek. madalk. vaikides alla neelama; съесть пощёчину kõrvakiilu vaikides vastu võtma;
◊ собаку съел на чём ~ в чём kõnek., зубы съел на чём kõnek. milles täiesti kodus olema, milles kõva ~ kibe käsi olema; съесть пуд ~ куль ~ много соли с кем kõnek. kellega puuda ~ vakka soola üheskoos ära sööma; vrd. есть I
‣ что, чего ära sööma (kõnek. ka ülek.); съесть яблоко õuna ära sööma, он съест меня, если узнает об этом ta sööb mu ära, kui seda kuuleb, болезнь съела все деньги ülek. haigus neelas kogu raha;
‣ что läbi sööma ~ närima; платье сьедено молью kleit on koidest aetud, ржавчина съела нож nuga on läbi roostetanud;
‣ кого ülek. kõnek. ära piinama, hinge närima ~ purema ~ vaevama; ревность съела его armukadedus on ta ära piinanud, зависть съела кого kelle hing on kadedusest järatud ~ puretud;
‣ что ülek. madalk. vaikides alla neelama; съесть пощёчину kõrvakiilu vaikides vastu võtma;
◊ собаку съел на чём ~ в чём kõnek., зубы съел на чём kõnek. milles täiesti kodus olema, milles kõva ~ kibe käsi olema; съесть пуд ~ куль ~ много соли с кем kõnek. kellega puuda ~ vakka soola üheskoos ära sööma; vrd. есть I
талия 89 С ж. неод. talje, piht; тонкая талия peenike piht, осиная талия sipelgapiht, тонкая в талии peenikese pihaga, пальто в талию taljes mantel, платье с удлинённой; талией pikendatud pihaga kleit, обнять кого за талию kellele kätt ümber piha panema
темповый 119 П
‣ tempo-; темповые особенности танца tantsu tempoiseärasused, темповое сальто sport temposalto;
‣ tempokas, kiiretempoline, temporikas; темповая игра tempokas ~ kiiretempoline mäng
‣ tempo-; темповые особенности танца tantsu tempoiseärasused, темповое сальто sport temposalto;
‣ tempokas, kiiretempoline, temporikas; темповая игра tempokas ~ kiiretempoline mäng
толсто Н (сравн. ст. толще) jämedalt, paksult; резать хлеб толсто pakse leivaviile lõikama
толсто- часть сложных слов paks-, paksu(-), jäme-, jämeda(-), jämedus-; толсто-головность med. pakspeasus, paksupealisus, толсто-стенный paksuseinaline, paksude seintega, толсто-ствольный jämedatüveline, jämeda tüvega, толсто-мер puidut. jämedusmõõtur, jäme tarbepuit
толстый 119 П (кр. ф. толст, толста, толсто, толсты и толсты; сравн. ст. толще) jäme(-), paks, väga tüse; толстая кишка anat. jämesool, толстый ствол дерева jäme puutüvi, толстый человек paks inimene, толстый слой paks kiht, толстые чулки paksud sukad, толстые губы paksud ~ lihavad huuled, толстый голос kõnek. jäme ~ madal hääl, толстый журнал (mahukas) kultuuriajakiri;
◊ толстая мошна, толстый карман, толстый кошелёк у кого kõnek. kellel on tüse rahakott ~ kõva kukkur ~ rahakott pungis ~ raha laialt käes ~ jalaga segada ~ raha kui raba; поперёк себя толще madalk. nii pikk kui lai; тонкий намёк на толстое обстоятельство iroon. otsene vihje ilmselgetele asjadele
◊ толстая мошна, толстый карман, толстый кошелёк у кого kõnek. kellel on tüse rahakott ~ kõva kukkur ~ rahakott pungis ~ raha laialt käes ~ jalaga segada ~ raha kui raba; поперёк себя толще madalk. nii pikk kui lai; тонкий намёк на толстое обстоятельство iroon. otsene vihje ilmselgetele asjadele
толще сравн. ст. П толстый, Н толсто
торфяной 120 П turvas-, turba-; торфяное удобрение turvasväetis, торфяные почвы turvasmullad, торфяной покров turvaskate, turbakiht, торфяное болото turbaraba, turbasoo, торфяные машины turbamasinad, торфяной бур turbapuur, торфяная ворошилка turbakaaruti, торфяной брикет turbabrikett, brikett-turvas, торфяная подстилка alusturvas, allapanuturvas, turvasallapanu, торфяной мох bot. turbasammal (Sphagnum)
травяной 120 П
‣ rohttaime-, rohttaimede; травяная пыльца rohttaimede õietolm;
‣ roht-, rohu-; травяной покров rohtkate, heinkate, травяной запах rohulõhn, травяное болото rohusoo, травяной торф rohuturvas, травяная кочка rohumätas, травяная мука rohujahu, травяная лягушка zool. rohukonn (Rana temporaria);
‣ rohukarva, rohiroheline; пальто травяного цвета rohukarva ~ rohiroheline mantel
‣ rohttaime-, rohttaimede; травяная пыльца rohttaimede õietolm;
‣ roht-, rohu-; травяной покров rohtkate, heinkate, травяной запах rohulõhn, травяное болото rohusoo, травяной торф rohuturvas, травяная кочка rohumätas, травяная мука rohujahu, травяная лягушка zool. rohukonn (Rana temporaria);
‣ rohukarva, rohiroheline; пальто травяного цвета rohukarva ~ rohiroheline mantel
