[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit
белый 119 П (кр. ф. бел, бела, бело и бело, белы и белы)
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
‣ valge(-); белый потолок valge lagi, белые облака valged pilved, белый как мел kriitvalge, белые ночи valged ööd, белое мясо valge liha (kana- v. vasikaliha), белый шар valge kuul (poolthäälena), белый чугун valgemalm, белое вещество мозга füsiol. aju valgeaine ~ valgeollus, белые кровяные тельца füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, белое каление tehn. valge hõõgus, белый шум tehn. valge müra, белый стих kirj. blankvärss, белое духовенство kirikl. valged vaimulikud, ilmikvaimulikud (mungaks pühitsemata), белая горячка med. joomahullus, белый медведь zool. jääkaru (Ursus v. Thalarctos maritimus), белый налив bot. valge klaar(õun), белый гриб bot. (harilik) kivipuravik (Boletus edulis);
‣ П → С м. од. valge (valgenahaline); pol. valge(kaartlane); в плену у белых (1) valgete (meeste) käes vangis, (2) valge(kaartlas)te käes vangis;
‣ П → С белые мн. ч. неод. valged (malendid);
◊ белая ворона valge vares; белая кость kõrgemast soost ~ sinivereline (inimene); белое пятно valge laik (uurimata ala); белый свет (1) füüs. valge valgus, (2) (maa)ilm; белые мухи lumehelbed, -räitsakad; доводить ~ довести до белого каления кого kõnek. marru ajama keda; сказка про белого бычка ikka üks ja sama laul; среди ~ средь белого ~ бела дня kõnek. päise päeva ajal; шито белыми нитками iroon. traagelniidid näha; чёрным по белому must valgel
варёный 119 П keedu-, keedetud; варёное мясо keeduliha, варёная колбаса keeduvorst, варёная картошка keedetud kartulid
вязнуть 342 Г несов.
‣ в чём kinni ~ toppama jääma (porri vm.), takerduma (ka ülek.); колёса вязнут в грязи rattad jäävad porri kinni, мясо вязнет в зубах kõnek. liha läheb hamba vahele;
‣ kõnek. tüütama
‣ в чём kinni ~ toppama jääma (porri vm.), takerduma (ka ülek.); колёса вязнут в грязи rattad jäävad porri kinni, мясо вязнет в зубах kõnek. liha läheb hamba vahele;
‣ kõnek. tüütama
вяленый 126 П (õues) kuivatatud, vinnutatud; вяленая рыба kuivatatud kala, вяленое мясо kuivatatud liha
гнилой 120 П (кр. ф. гнил, гнила, гнило, гнилы) mäda(-), kõdu(-), mädanenud, kõdunenud, pehkinud, roiskunud; гнилое яблоко mäda õun, гнилой ил kõdumuda, гнилое дерево pehkinud ~ kõdunenud puu, kõdupuu, гнилое мясо roiskunud liha, гнилая погода niiske ~ rõske ilm, гнилая горячка mädapalavik, -põletik, гнилое сено määndunud hein
гноить 284 Г несов. кого-что mädandama, määndama (liter. ka ülek.); гноить мясо liha mädandama ~ roisutama, гноить в тюрьме vanglas mädaneda laskma
дикий 122 П (кр. ф. дик, дика, дико, дики; сравн. ст. диче и дичее, превосх. ст. дичайший 124)
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
‣ mets-, uluk-, metsik; дикие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, дикая утка metspart, ulukpart, дикий виноград metsviinapuu, дикая яблоня metsõunapuu, дикие племена metsikud suguharud;
‣ asustamata; дикая местность asustamata maakoht;
‣ ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; дикий гнев meeletu ~ ohjeldamatu raev, дикий крик võigas karjatus ~ karjumine, дикая мысль meeletu mõte, дикий ужас kõnek. jõledus, дикий поступок kõnek. kummaline tegu ~ käitumine;
‣ ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; дикая девочка pelglik ~ arglik tüdruk;
‣ van. tumehall, hallikas;
◊ дикое мясо kõnek. liigliha
доварить 307 Г сов. → несов. доваривать что, до чего ära ~ lõpuni (v. mingi seisundini) keetma, keetmist lõpetama; завтра я доварю остальные ягоды ülejäänud marjad keedan homme, доварить мясо liha pehmeks keetma, liha keetmist lõpetama
жарить Г несов.
‣ 269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
‣ 269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
‣ 269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
‣ 269a что praadima, küpsetama; röstima; жарить мясо liha praadima ~ küpsetama, жарить кофе kohvi(ube) praadima ~ röstima;
‣ 269b ülek. kõnek. kõrvetama; солнце жарит päike kõrvetab;
‣ 269b madalk. mis tahes intensiivset tegevust märkiv verb; жарить в шашки tamkat ~ kabet vihtuma ~ taguma, жарить на гармошке marudalt lõõtsa tõmbama, жарить наизусть peast panema ~ laduma, дождь так и жарит vihma valab (nagu oavarrest); vrd. изжарить, сжарить
жариться 269 Г несов.
‣ praadima (kõnek. ka ülek.), küpsema; мясо жарится на сковороде liha praeb pannil, жариться на солнце (end) päikese käes praadima, peesitama;
‣ страд. к жарить; vrd. изжариться, сжариться
‣ praadima (kõnek. ka ülek.), küpsema; мясо жарится на сковороде liha praeb pannil, жариться на солнце (end) päikese käes praadima, peesitama;
‣ страд. к жарить; vrd. изжариться, сжариться
жёсткий 122 П (кр. ф. жёсток, жёстка и жестка, жёстко, жёстки; сравн. ст. жёстче, превосх. ст. самый жёсткий) kõva, jäik, karm, kare, kalk, vintske; жёсткий матрац kõva madrats, жёсткий вагон kõva(istmeline) vagun, жёсткое правило ülek. jäik ~ karm reegel, жёсткая политика ülek. jäik ~ paindumatu poliitika, жёсткие волосы karmid juuksed, жёсткая материя karm ~ kare riie, жёсткое лицо ülek. karm ~ kalk nägu, жёсткая вода kare vesi, жёсткое мясо vintske liha, жёсткий ветер vali tuul
жирный 126 П
‣ rasva-; жирное пятно rasvaplekk;
‣ (кр. ф. жирен, жирна, жирно, жирны и жирны) rasvane; rasvas, rasvunud, rammus; жирное мясо rasvane liha, жирное лицо rasvas ~ rasvunud nägu, жирная глина rammus savi;
‣ jäme(-), paks; жирный шрифт trük. jäme ~ paks kiri, жирная линейка trük. jämejoon, жирная черта jäme joon;
◊ жирный кусок kõnek. rasvane suutäis
‣ rasva-; жирное пятно rasvaplekk;
‣ (кр. ф. жирен, жирна, жирно, жирны и жирны) rasvane; rasvas, rasvunud, rammus; жирное мясо rasvane liha, жирное лицо rasvas ~ rasvunud nägu, жирная глина rammus savi;
‣ jäme(-), paks; жирный шрифт trük. jäme ~ paks kiri, жирная линейка trük. jämejoon, жирная черта jäme joon;
◊ жирный кусок kõnek. rasvane suutäis
залежаться 181 Г сов. → несов. залёживаться kõnek.
‣ kauaks lamama ~ lebama ~ vedelema ~ seisma jääma; залежаться в постели kauaks voodisse jääma, письма залежались на почте kirjad jäid kauaks postile, залежавшийся снег vana lumi;
‣ seisma jääma; такой товар не залежится niisugune kaup ei jää seisma, деньги у него не залежатся raha ei seisa ta käes;
‣ seiskuma, jääbima; мясо залежалось liha on seiskunud ~ halvaks läinud ~ riknenud
‣ kauaks lamama ~ lebama ~ vedelema ~ seisma jääma; залежаться в постели kauaks voodisse jääma, письма залежались на почте kirjad jäid kauaks postile, залежавшийся снег vana lumi;
‣ seisma jääma; такой товар не залежится niisugune kaup ei jää seisma, деньги у него не залежатся raha ei seisa ta käes;
‣ seiskuma, jääbima; мясо залежалось liha on seiskunud ~ halvaks läinud ~ riknenud
замороженный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г заморозить;
‣ прич. → П külmutatud, külmunud, jäätunud; ülek. ükskõikne, külm, jäine; замороженное мясо külmutatud liha, замороженные окна jäätunud aknad, замороженные лица külmad ~ jäised ~ ükskõiksed näod
‣ страд. прич. прош. вр. Г заморозить;
‣ прич. → П külmutatud, külmunud, jäätunud; ülek. ükskõikne, külm, jäine; замороженное мясо külmutatud liha, замороженные окна jäätunud aknad, замороженные лица külmad ~ jäised ~ ükskõiksed näod
изжарить 269a Г сов. кого-что (ära) küpsetama ~ praadima; ülek. ära kõrvetama; изжарить грибы seeni praadima, изжарить мясо liha küpsetama; vrd. жарить
изрубить 320 Г сов. → несов. изрубать кого-что, чем katki ~ puruks ~ tükkideks raiuma, tükeldama; surnuks raiuma; изрубить мясо в куски ~ на куски liha tükeldama, изрубить капусту kapsast raiuma ~ riivima
копчёный 126 П
‣ suitsu-, suitsutatud; копчёная рыба suitsukala, копчёное мясо suitsuliha;
‣ tahmane, tahmunud, nõgine, suitsunud
‣ suitsu-, suitsutatud; копчёная рыба suitsukala, копчёное мясо suitsuliha;
‣ tahmane, tahmunud, nõgine, suitsunud
кошка 73 С ж.
‣ од. zool. kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv. ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud
‣ од. zool. kass (Felis); ema(s)kass; домашняя кошка kodukass, рыжая кошка kollane kass (halv. ka punapäise naise kohta), дикая кошка metsik kass, лесная кошка zool. metskass (Felis silvestris), ангорская кошка angoorakass;
‣ неод. (без мн. ч.) kassinahk;
‣ неод. tehn. kass; mer. otsiankur;
‣ кошки мн. ч. неод. ronirauad; sport kassid (alpinisti varustusest);
‣ кошки мн. ч. неод. van. (mitme) piuga piits;
◊ драная кошка madalk. räsitud krõhva; ( жить м е жду собой) как кошка с собакой nagu kass ja koer (elama); знает кошка, чьё мясо съела kõnekäänd küll kass teab, kelle kirnu kallal käis; кошки скребут на душе ~ на сердце у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; (бегать, метаться...) как угорелая кошка kõnek. nagu peata kana (jooksma, tormama); чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud
медвежий 130 П karu(-); karunahkne, karunahast; медвежье мясо karuliha, медвежья шкура karunahk, медвежья походка ülek. karukõnnak, tatsuv kõnnak, медвежий праздник folkl. karupeied, медвежья шуба karunahkne ~ karunahast ~ karunahka kasukas, медвежье ухо, обыкновенный коровяк bot. üheksavägine (Verbascum thapsus), медвежий лук bot. karulauk (Allium ursinum), медвежьи ушки, толокнянка bot. leesikas (Arctostaphylos), медвежья ягода, обыкновенная толокнянка bot. harilik leesikas, seapohl (Arctostaphylos uva-ursi), медвежья болезнь kõnek. nalj. kõht lahti (hirmust);
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
молотый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г молоть;
‣ прич. → П jahvatatud, peen-, peenestatud; молотый кофе jahvatatud kohv, молотый перец peenpipar, молотое мясо hakkliha
‣ страд. прич. прош. вр. Г молоть;
‣ прич. → П jahvatatud, peen-, peenestatud; молотый кофе jahvatatud kohv, молотый перец peenpipar, молотое мясо hakkliha
молоть 251 Г несов. что jahvatama (madalk. ka ülek.); peenestama; молоть зерно на мельнице veskil ~ veskis vilja jahvatama, молоть кофе kohvi jahvatama, молоть пшеницу на крупу nisutangu tegema, молоть камни kive purustama ~ killustama, молоть мясо liha hakkima (masinaga);
◊ молоть языком madalk. suuga jahvatama, lõhverdama; молоть чепуху madalk. loba suust välja ajama; vrd. смолоть
◊ молоть языком madalk. suuga jahvatama, lõhverdama; молоть чепуху madalk. loba suust välja ajama; vrd. смолоть
мясо 94 С с. неод. (без мн. ч.) liha; kõnek. loomaliha; kõnek. viljaliha; белое мясо valge liha, kanaliha, piimavasika liha, варёное мясо keeduliha, keedetud liha, говяжье мясо loomaliha, veiseliha, жареное мясо praeliha, praetud liha, постное мясо tailiha, lahja liha, вырвать пуговицу с мясом kõnek. nööpi koos riidega ära tõmbama;
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
мясо- часть сложных слов liha-
недоварить 305a Г сов. → несов. недоваривать что (keetmisel) pooltooreks ~ poolkõvaks ~ vintskeks jätma, pehmeks keetmata jätma; мясо недоварено liha on poolkõvaks ~ vintskeks jäänud, liha ei ole pehme, суп недоварен supp tahab veel keeda, suppi tuleb veel keeta
несвежий 124 П (кр. ф. несвеж, несвежа, несвеже, несвежи; без сравн. ст.)
‣ mittevärske, seiskunud, riknenud, vana; несвежий хлеб vana ~ kõva leib, несвежая вода seiskunud vesi, несвежее пиво liisunud õlu, несвежее мясо halvaksläinud liha, несвежие консервы riknenud konservid, несвежая газета kõnek. vana ajaleht, несвежие сведения kõnek. aegunud ~ vanad andmed, несвежий воздух umbne ~ saastatud õhk, несвежее лицо mittevärske ~ närtsinud näojume;
‣ must, võidunud (pesu v. riiete kohta); несвежее бельё must pesu
‣ mittevärske, seiskunud, riknenud, vana; несвежий хлеб vana ~ kõva leib, несвежая вода seiskunud vesi, несвежее пиво liisunud õlu, несвежее мясо halvaksläinud liha, несвежие консервы riknenud konservid, несвежая газета kõnek. vana ajaleht, несвежие сведения kõnek. aegunud ~ vanad andmed, несвежий воздух umbne ~ saastatud õhk, несвежее лицо mittevärske ~ närtsinud näojume;
‣ must, võidunud (pesu v. riiete kohta); несвежее бельё must pesu
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
обжарить 269a Г сов. → несов. обжаривать что (üle, pealt, ümbert) praadima, pruunistama, pruuniks praadima; обжарить мясо liha pruunistama
оттаять Г сов. → несов. оттаивать
‣ 259b (lahti, üles) sulama (ka ülek.); земля оттаяла maa ~ muld on sulanud;
‣ 259a что (lahti, üles) sulatama (ka ülek.); оттаять мясо liha (üles) sulatama
‣ 259b (lahti, üles) sulama (ka ülek.); земля оттаяла maa ~ muld on sulanud;
‣ 259a что (lahti, üles) sulatama (ka ülek.); оттаять мясо liha (üles) sulatama
парной 120 П
‣ soe, verivärske; парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, парное мясо verivärske ~ tapasoe liha, парная шкура verinahk (värske toornahk);
‣ kõnek. lämbe, sumbe, haudjas, leitsene; парной воздух sumbe ~ leitsene õhk, парная баня leilisaun, vihusaun, vihtlemissaun
‣ soe, verivärske; парное молоко lüpsisoe ~ vastlüpstud piim, парное мясо verivärske ~ tapasoe liha, парная шкура verinahk (värske toornahk);
‣ kõnek. lämbe, sumbe, haudjas, leitsene; парной воздух sumbe ~ leitsene õhk, парная баня leilisaun, vihusaun, vihtlemissaun
перепариться 269 Г сов. → несов. перепариваться
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
‣ üle hauduma, liiga pehmeks hauduma; мясо перепарилось liha on liiga pehmeks haudunud;
‣ kõnek. end üleliia vihtlema, endale vihtlemisega liiga tegema;
‣ (üksteise järel) vihtlemas käima (paljude kohta)
перепреть 229b Г сов. → несов. перепревать
‣ läbinisti määnduma ~ kõdunema ~ kopitama; солома перепрела põhk on läbini määndunud, навоз перепрел sõnnik on täielikult kõdunenud;
‣ (liiga pehmeks, ära) hauduma; мясо перепрело liha on liiga pehmeks haudunud
‣ läbinisti määnduma ~ kõdunema ~ kopitama; солома перепрела põhk on läbini määndunud, навоз перепрел sõnnik on täielikult kõdunenud;
‣ (liiga pehmeks, ära) hauduma; мясо перепрело liha on liiga pehmeks haudunud
пересыпать 189 Г сов. → несов. пересыпать I
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
‣ что, куда ümber puistama ~ valama (puisteainete kohta);
‣ что, чего, куда kõnek. liiga palju ~ üleliia puistama ~ valama; пересыпать сахару в чай liiga palju suhkrut tee sisse panema;
‣ что, чем vahele riputama ~ puistama; пересыпать мясо солью lihale soola vahele riputama, пересыпать вещи нафталином esemete vahele naftaliini puistama;
‣ что, чем ülek. üle külvama; пересыпать разговор остротами juttu teravmeelsustega vürtsitama
погноить 283 Г сов. что kõnek. (ajapikku kõike v. palju) ära mädandama ~ määndama ~ roiskuda laskma; погноить мясо liha roiskuma minna laskma
пожарить 269a Г сов. kõnek.
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
‣ что (mõnda aega) praadima ~ küpsetama; пожарить немного мясо liha mõni aeg küpseda laskma;
‣ что, чего (kõike, teatud kogust) ära küpsetama ~ praadima
пожариться 269 Г сов. (mõnda aega) küpsema ~ praadima; пусть мясо ещё немного пожарится las liha(l) veel küpseda, las liha veel veidi ~ natuke küpseb
помолоть 251 Г сов.
‣ что, без доп. (mõnda aega) jahvatama ~ peenestama; помолоть табак tubakat peenestama, помолоть мясо (veidi) liha hakkima (masinaga);
‣ что, чего kõnek. (kõike) ära jahvatama ~ peenestama;
‣ чем, без доп. ülek. madalk. jahvatama, vatrama; помолоть языком suuga jahvatama
‣ что, без доп. (mõnda aega) jahvatama ~ peenestama; помолоть табак tubakat peenestama, помолоть мясо (veidi) liha hakkima (masinaga);
‣ что, чего kõnek. (kõike) ära jahvatama ~ peenestama;
‣ чем, без доп. ülek. madalk. jahvatama, vatrama; помолоть языком suuga jahvatama
попортиться 274 (повел. накл. ед. ч. попортись и попорться) Г сов. от чего, без доп. kõnek. (teatud määral) riknema ~ rikki ~ halvaks minema, halvenema (ka kõige kohta); мясо попортилось liha on halvaks läinud
порченый 119 П
‣ kõnek. riknenud, halvaks läinud; порченое мясо riknenud ~ halvaksläinud liha;
‣ П → С порченый м, порченая ж. од. madalk. äranõiutud, äratehtud, (kurjast silmast) kaetud
‣ kõnek. riknenud, halvaks läinud; порченое мясо riknenud ~ halvaksläinud liha;
‣ П → С порченый м, порченая ж. од. madalk. äranõiutud, äratehtud, (kurjast silmast) kaetud
постный 126 П (кр. ф. постен, постна, постно, постны)
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
присолить 305a, буд. вр. также 286 Г сов. → несов. присаливать что kõnek. pisut soola panema ~ lisama; присолить мясо lihale pisut soola panema ~ lisama, liha kergelt soolama
провернуть 338 Г сов. → несов. провёртывать, проворачивать что
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
‣ kõnek. (auku) sisse ~ läbi puurima; провернуть буравом доску laua sisse auku puurima;
‣ kõnek. läbi hakkmasina laskma, peenestama, peeneks tegema; провернуть мясо hakkliha tegema;
‣ pöörlema ~ keerlema ~ ringi käima panema;
‣ несов. проворачивать ülek. madalk. käima panema, kiiresti tegema ~ lahendama; провернуть дело asja läbi suruma, провернуть работу за неделю nädalaga tööd valmis tegema ~ tööga toime tulema
прожариться 269 Г сов. → несов. прожариваться
‣ küpseks saama (toidu kohta); мясо прожарилось liha on küps ~ küpsenud ~ läbi praadinud;
‣ kõnek. end kõrvetama ~ praadima ~ kuumendama; прожариться на солнце (end) päikese käes praadima;
‣ (без несов.) (teatud aeg) praadima ~ küpsema ~ kuumutada saama
‣ küpseks saama (toidu kohta); мясо прожарилось liha on küps ~ küpsenud ~ läbi praadinud;
‣ kõnek. end kõrvetama ~ praadima ~ kuumendama; прожариться на солнце (end) päikese käes praadima;
‣ (без несов.) (teatud aeg) praadima ~ küpsema ~ kuumutada saama
прокрутить 316a Г сов. → несов. прокручивать что
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
‣ läbi keerama ~ keerutama ~ väntama; прокрутить вал võlli edasi keerama, прокрутить пластинку kõnek. plaati läbi mängima, прокрутить фильм kõnek. filmi (läbi) väntama, прокрутить мясо kõnek. liha läbi masina laskma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mida keerama ~ keerutama ~ väntama; он прокрутил баранку тридцать лет kõnek. ta on kolmkümmend aastat (auto)rooli keeranud
пропахнуть 343 (без страд. прич.) Г сов.
‣ чем (lõhnast, haisust) läbi imbuma; пропахнуть дымом suitsuhaisust läbi imbuma;
‣ kõnek. lehkama, haisema; мясо пропахло lihal on halb lõhn juures, liha lehkab
‣ чем (lõhnast, haisust) läbi imbuma; пропахнуть дымом suitsuhaisust läbi imbuma;
‣ kõnek. lehkama, haisema; мясо пропахло lihal on halb lõhn juures, liha lehkab
пропустить 317 Г сов. → несов. пропускать
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
‣ кого-что sisse ~ läbi laskma (ka ülek.); что läbi pistma ~ ajama; пропустить мяч в ворота palli väravasse (lüüa) laskma, пропустить через границу üle piiri laskma, сторож пропустил нас valvur laskis meid läbi ~ välja ~ sisse, пропустить нитку сквозь ушко иголки niiti nõelasilmast läbi pistma ~ ajama, пропустить мясо через мясорубку liha läbi hakkmasina ajama, пропустить воду через фильтр vett filtrima ~ filtreerima;
‣ кого-что vastu võtma, teenindama; столовая пропустила в день тысячу человек söökla teenindas päevas tuhat inimest, sööklast käis päevas tuhat inimest läbi;
‣ кого-что teed andma, ette ~ mööda laskma (ka ülek.); пропустить детей вперёд lastele teed andma, lapsi ette laskma, пропустить срок tähtaega mööda laskma, пропустить удобный случай head juhust mööda laskma, пропустить поворот дороги teekäänakust mööda sõitma;
‣ что vahele ~ välja jätma; пропустить букву tähte vahele jätma;
‣ что (koolist, koosolekult vm.) puuduma; пропустить урок tunnist puuduma;
‣ что madalk. võtma, kummutama; ära sööma; пропустить по рюмочке väikseid troppe tegema;
◊ пропустить ~ пропускать мимо ушей kõnek. kõrvust mööda (libiseda) laskma
прорость 90 С ж. неод.
‣ mets. mõlu (armistunud tüvehaavand, läbikasve);
‣ pekikiht ~ rasvariba tailihas; мясо с проростью läbikasvanud sealiha
‣ mets. mõlu (armistunud tüvehaavand, läbikasve);
‣ pekikiht ~ rasvariba tailihas; мясо с проростью läbikasvanud sealiha
протухлый 119 П kõnek. halvaks läinud, riknenud, roiskunud, mäda-, mädanenud; протухлое мясо halvaks läinud ~ roiskunud liha, протухлое яйцо mädamuna
пушечный 126 П kahuri-; пушечный выстрел kahurilask, -pauk, пушечное ядро kahurikuul;
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; не подпускать ~ не допускать на пушечный выстрел кого kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; не подпускать ~ не допускать на пушечный выстрел кого kõnek. ligilähedalegi mitte laskma keda
разморозить 272a Г сов. → несов. размораживать что (külmutatut) lahti ~ üles sulatama; разморозить мясо liha üles sulatama
разрубить 320 Г сов. → несов. разрубать что, на что katki ~ läbi ~ tükkideks raiuma, (kirvega vms.) lõhki ~ katki lööma; разрубить мясо liha raiuma ~ tükeldama, разрубить полено puuhalgu lõhki lööma;
◊ разрубить ~ разрубать гордиев узел liter. Gordioni sõlme läbi raiuma
◊ разрубить ~ разрубать гордиев узел liter. Gordioni sõlme läbi raiuma
рубить 320 Г несов. кого-что
‣ raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
‣ ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
‣ murdma (paekivi vm.);
◊ рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
‣ raiuma (kõnek. ka ülek.); рубить ветки oksi raiuma, рубить дрова puid lõhkuma ~ raiuma, рубить мясо liha raiuma ~ hakkima, рубить лес metsa raiuma, puid langetama, рубить шашкой mõõgaga raiuma, рубить рангоут mer. maste maha võtma, рубить правду tõtt raiuma, рубить сплеча (1) suure hooga raiuma, (2) ülek. kõnek. tõtt näkku paiskama, (3) ülek. kõnek. rind ees edasi tormama ~ murdma;
‣ ehit. üles raiuma, palkidest ehitama; рубить амбар palkidest aita üles raiuma ~ ehitama;
‣ murdma (paekivi vm.);
◊ рубить в капусту кого kõnek. kellest hakkliha tegema
рыба 51 С ж. од. kala; kõnek. ülek. kalaverega inimene; пресноводная рыба mageveekala, донная рыба põhjakala, живая рыба eluskala, свежая рыба värske kala, рыба промысловых размеров täiemõõduline ~ püügimõõduline kala, маломерная рыба alamõõduline kala, вяленая рыба vinnutatud ~ (välisõhus) kuivatatud kala, солёная рыба soolakala, копчёная рыба suitsukala, рыбы zool. kalad (Pisces), ловить рыбу kala püüdma, kalastama, удить рыбу õngitsema, ты как рыба sul on kalaveri;
◊ ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma; как рыба в воде nagu kala vees, oma sõiduvees; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; ни рыба ни мясо kõnek. halv. ei (ole) liha ega kala
◊ ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma; как рыба в воде nagu kala vees, oma sõiduvees; биться как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; ни рыба ни мясо kõnek. halv. ei (ole) liha ega kala
свариться 305 Г сов. → несов. свариваться
‣ (без несов) pehmeks keema, (keemisega) valmis saama; суп сварился supp on keenud ~ valmis, мясо не сварилось liha on kõvaks jäänud;
‣ tehn. kokku keevituma; vrd. вариться
‣ (без несов) pehmeks keema, (keemisega) valmis saama; суп сварился supp on keenud ~ valmis, мясо не сварилось liha on kõvaks jäänud;
‣ tehn. kokku keevituma; vrd. вариться
смолоть 251 Г сов. → несов. смалывать что
‣ peeneks jahvatama; läbi hakkmasina ajama, (liha) masindama; смолоть кофе kohvi(ube) jahvatama, смолоть мясо на котлеты kotletiliha ~ hakkliha tegema;
‣ (без несов.) ülek. madalk. kokku jahvatama ~ vatrama ~ patrama; vrd. молоть
‣ peeneks jahvatama; läbi hakkmasina ajama, (liha) masindama; смолоть кофе kohvi(ube) jahvatama, смолоть мясо на котлеты kotletiliha ~ hakkliha tegema;
‣ (без несов.) ülek. madalk. kokku jahvatama ~ vatrama ~ patrama; vrd. молоть
сырой 120 П (кр. ф. сыр, сыра, сыро, сыры)
‣ rõske, niiske; сырое помещение rõske ruum, сырая комната rõske tuba, сырой воздух rõske ~ niiske õhk, сырой климат niiske kliima, сырая погода rõske ~ niiske ilm, сырое лето niiske ~ vihmane suvi, сырое бельё niiske pesu, сырой пол niiske põrand, сырые дрова märjad ~ toored puud, сырая трава märg rohi;
‣ (без кр. ф.) toor-, toores (ka ülek.), keetmata, töötlemata; сырой материал (1) toores materjal, (2) ülek. toores asi (näit. käsikiri), сырая руда toormaak, сырая нефть toornafta, сырое масло toorõli, сырые овощи toores aedvili, сырой картофель toores kartul, сырое мясо toores liha, сырая вода toores ~ keetmata vesi, сырой вариант рассказа ülek. jutustuse toorvariant, сырой хлеб nätske ~ tainane leib, в сыром виде toorelt;
‣ kõnek. ülek. (haiglaselt) lihav ~ paks (inimene);
◊ лежать в сырой земле maamullas ~ maa all ~ külmas hauas olema
‣ rõske, niiske; сырое помещение rõske ruum, сырая комната rõske tuba, сырой воздух rõske ~ niiske õhk, сырой климат niiske kliima, сырая погода rõske ~ niiske ilm, сырое лето niiske ~ vihmane suvi, сырое бельё niiske pesu, сырой пол niiske põrand, сырые дрова märjad ~ toored puud, сырая трава märg rohi;
‣ (без кр. ф.) toor-, toores (ka ülek.), keetmata, töötlemata; сырой материал (1) toores materjal, (2) ülek. toores asi (näit. käsikiri), сырая руда toormaak, сырая нефть toornafta, сырое масло toorõli, сырые овощи toores aedvili, сырой картофель toores kartul, сырое мясо toores liha, сырая вода toores ~ keetmata vesi, сырой вариант рассказа ülek. jutustuse toorvariant, сырой хлеб nätske ~ tainane leib, в сыром виде toorelt;
‣ kõnek. ülek. (haiglaselt) lihav ~ paks (inimene);
◊ лежать в сырой земле maamullas ~ maa all ~ külmas hauas olema
телячий 130 П vasika-; vasikanahkne, vasikanahast; vasikaliha-, vasikalihast; телячья кожа vasikanahk, телячий ранец vasikanahkne ~ vasikanahast ranits, телячье мясо vasikaliha, телячья котлета vasikalihakotlet, телячьи глаза vasikasilmad (ka ülek.), телячий вагон kõnek. loomavagun;
◊ телячий восторг kõnek. iroon. vasikavaimustus; телячьи нежности kõnek. tuvikudrutus, imal õrnutsemine
◊ телячий восторг kõnek. iroon. vasikavaimustus; телячьи нежности kõnek. tuvikudrutus, imal õrnutsemine
трихинозный 126 П trihhinoos-, trihhinoosne, trihhiinidest nakatatud; трихинозное мясо trihhiinidest nakatatud ~ trihhiininakkuses liha
туберкулёзный 126 П
‣ tuberkuloosi-, tuberkuloosne, tuberkuloosile omane; tuberkuloosi põdev; туберкулёзная палочка tuberkuloosibakter, туберкулёзная больница tuberkuloosihaigla, туберкулёзный больной tuberkuloosihaige, туберкулёзный санаторий tuberkuloosisanatoorium, туберкулёзный процесс tuberkuloosiprotsess, tuberkuloosne protsess, туберкулёзный юноша tuberkuloosihaige ~ tuberkuloosi põdev noormees;
‣ tuberkuloosist nakatatud; туберкулёзное мясо tuberkuloosist nakatatud liha;
‣ П → С туберкулёзный м., туберкулёзная ж. од. tuberkuloosihaige
‣ tuberkuloosi-, tuberkuloosne, tuberkuloosile omane; tuberkuloosi põdev; туберкулёзная палочка tuberkuloosibakter, туберкулёзная больница tuberkuloosihaigla, туберкулёзный больной tuberkuloosihaige, туберкулёзный санаторий tuberkuloosisanatoorium, туберкулёзный процесс tuberkuloosiprotsess, tuberkuloosne protsess, туберкулёзный юноша tuberkuloosihaige ~ tuberkuloosi põdev noormees;
‣ tuberkuloosist nakatatud; туберкулёзное мясо tuberkuloosist nakatatud liha;
‣ П → С туберкулёзный м., туберкулёзная ж. од. tuberkuloosihaige
уварить 307 Г сов. → несов. уваривать что kõnek.
‣ pehmeks ~ valmis keetma; уварить мясо liha pehmeks keetma;
‣ paksemaks ~ paksuks ~ vähemaks keetma; уварить сироп siirupit paksuks keetma
‣ pehmeks ~ valmis keetma; уварить мясо liha pehmeks keetma;
‣ paksemaks ~ paksuks ~ vähemaks keetma; уварить сироп siirupit paksuks keetma
увариться 305 Г сов. → несов. увариваться kõnek.
‣ pehmeks ~ valmis keema, (keedes, keemisega) valmis saama;
‣ kokku ~ vähemaks ~ paksemaks ~ paksuks ~ ära keema; бульон уварился puljong kees ära, мясо намного уварилoсь liha läks keetmisel palju kokku
‣ pehmeks ~ valmis keema, (keedes, keemisega) valmis saama;
‣ kokku ~ vähemaks ~ paksemaks ~ paksuks ~ ära keema; бульон уварился puljong kees ära, мясо намного уварилoсь liha läks keetmisel palju kokku
хрящеватый I 119 П (кр. ф. хрящеват, хрящевата, хрящевато, хрящеваты) kõhrjas, kõhretaoline, kõhreline, suure kõhrluuga, krõmpsluuga; хрящеватое мясо kõhreline ~ krõmpsuline liha, хрящеватый нос kondine nina
цена 53 (вин. п. ед. ч. цену) С ж. неод. hind, väärtus (ka ülek.); высокая цена kõrge hind, оптовая цена hulgi(müügi)hind, розничная цена jae(müügi)hind, рыночная цена turuhind, закупочная цена kokkuostuhind, покупная цена ostuhind, сниженная цена alandatud hind, твёрдая цена kindel hind, бросовая цена maj. dumpinguhind (välisturul ajutiselt alandatud hind), красная цена kõrgeim hind, цены на товары kaubahinnad, цена билета pileti hind, цена на мясо liha hind, цена три кроны за килограмм kolm krooni kilogramm, kilo hind kolm krooni, снижение цен hindade alandamine ~ alanemine, цена дружбы sõpruse hind, цена деления шкалы skaalajaotise väärtus, ценой больших усилий suurte pingutustega, ценой упорного труда visa tööga, назначить цену hinda ~ väärtust määrama, купить за сходную цену mõõduka ~ talutava hinnaga ostma, цена поднимается hind tõuseb, набивать цену на что mille hinda tõstma ~ üles lööma ~ üles kruvima, сбивать цену на что mille hinda alandama ~ alla laskma ~ alla lööma, падать в цене hinnas langema, odavamaks minema, запрашивать высокую цену kõrget hinda nõudma ~ küsima, продать за свою цену omahinnaga müüma;
◊ терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; придавать цену кому-чему keda-mida tähtsaks pidama; быть в цене hinnas olema; любой ценой iga hinna eest, maksku mis maksab; знать цену кому-чему teadma mida kes-mis väärt on, kelle-mille hinda ~ väärtust teadma ~ tundma; дорогой ценой kalli hinnaga, missuguse hinnaga küll, kallilt (kätte tulema); грош цена кому-чему kõnek. kes-mis pole krossigi väärt; цены нет (1) кому kes on kuldaväärt inimene, (2) чему mis on hindamatu väärtusega; набить ~ набивать себе цену kõnek. enese hinda üles kruvima ~ kõrgeks ajama
◊ терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; придавать цену кому-чему keda-mida tähtsaks pidama; быть в цене hinnas olema; любой ценой iga hinna eest, maksku mis maksab; знать цену кому-чему teadma mida kes-mis väärt on, kelle-mille hinda ~ väärtust teadma ~ tundma; дорогой ценой kalli hinnaga, missuguse hinnaga küll, kallilt (kätte tulema); грош цена кому-чему kõnek. kes-mis pole krossigi väärt; цены нет (1) кому kes on kuldaväärt inimene, (2) чему mis on hindamatu väärtusega; набить ~ набивать себе цену kõnek. enese hinda üles kruvima ~ kõrgeks ajama
