[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 132 artiklit
английский 129 П Inglise, inglise; английский флот Inglise laevastik, английский язык inglise keel, английская булавка van. haaknõel, vedrunõel, inglisnõel, английская соль keem. magneesiumsulfaat, mõrusool, inglissool, английская болезнь med. van. rahhiit, inglishaigus (van.)
безмятежный 126 П (кр. ф. безмятежен, безмятежна, безмятежно, безмятежны) muretu, häirimatu; безмятежный сон rahulik ~ segamatu ~ häirimatu uni, безмятежный нрав rahulik ~ muretu iseloom
беспокойный 126 П (кр. ф. беспокоен, беспокойна, беспокойно, беспокойны) rahutu; tülikas, häiriv; беспокойный взгляд rahutu pilk, беспокойный сон rahutu uni, беспокойный ребёнок rahutu laps, беспокойное море rahutu meri, беспокойная служба rahutu töö, беспокойная поездка rahutu ~ tülikas sõit
беспробудный 126 П (кр. ф. беспробуден, беспробудна, беспробудно, беспробудны) raske, sügav (uni); kõnek. katkematu, lakkamatu (pummeldamine); беспробудный сон raske ~ sügav ~ pikk ~ lõputu uni, беспробудный пьяница joomar, kes ei näe selget päeva;
◊ уснуть беспробудным сном igavesele unele suikuma
◊ уснуть беспробудным сном igavesele unele suikuma
богатырский 129 П vägilas-, vägimehe-, vägilaslik, sangari-, sangarlik; богатырские подвиги vägilasteod, богатырский сон vägimeheuni, богатырский эпос sangarieepos, vägilaseepos
борзый 119 П (кр. ф. борз, борза, борзо, борзы) van. kärmas, väle; борзый конь väle hobune, tuline ratsu
брыкливый 119 П (кр. ф. брыклив, брыклива, брыкливо, брыкливы) kõnek. põtkiv; брыкливый конь põtkiv hobune
быстроногий 122 П (кр. ф. быстроног, быстронога, быстроного, быстроноги) välejalgne, väle, nobe; быстроногий конь välejalgne ratsu
вещий 124 П luulek. endeline, ennustus-, ennustuslik, läbinägelik, tulevikku nägev; вещие слова endelised sõnad, ennustussõnad, вещий сон ennustusunenägu, endeline unenägu
взыграть 165b сов. rahutuks minema, möllama ~ mänglema hakkama (ka ülek.); конь взыграл hobune ~ ratsu läks rahutuks, море взыграло meri läks rahutuks ~ tõstis lainet, река взыграла jõgi tuli ~ tõusis üle kallaste;
◊ сердце взыграло, душа взыграла süda laulab sees, rind on rõõmu täis
◊ сердце взыграло, душа взыграла süda laulab sees, rind on rõõmu täis
взяться 262 (прош. вр. взялся и взялся, взялась, взялось, взялись) Г сов. → несов. браться
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
‣ за что millest kinni võtma; взяться за поручень käsipuust ~ reelingust kinni võtma, взяться за ру ки kätest kinni võtma;
‣ за кого-что mida alustama, mille kallale asuma, mida kätte ~ keda-mida käsile võtma, mida nõuks võtma; взяться за дело asja käsile võtma, asja kallale asuma, взяться за постройку дома majaehitust ette võtma, взяться за книгу raamatut kätte ~ käsile võtma (s. t. seda lugema v. kirjutama hakkama), взяться за книги raamatuid kätte võtma (s. t. õppimist alustama), взяться за иголку õmblustööd kätte võtma, взяться за перо sulge haarama, мы взялись за печенье me asusime küpsiste kallale, гость взялся за шапку külaline asutas end minekule ~ haaras mütsi järele, будет время, возьмусь и сделаю kui saan aega, võtan kätte ja teen ära, он взялся доставить меня на станцию ta võttis nõuks mind jaama viia, взяться помогать кому nõuks võtma abistada keda, отец строго взялся за сына kõnek. isa võttis poja kõvasti käsile;
‣ tulema, tekkima, ilmuma; откуда только взялась у него смелость kust ta küll selle julguse võttis ~ sai, откуда взялся у него конь kust ta hobuse sai, неоткуда здесь волкам взяться siin ei saa ~ ei või hunte olla, kust need hundid siia saavad, откуда что взялось? kõnek. kust see küll tuleb ~ tuli, et...;
◊ взяться ~ браться за ум aru pähe võtma; (вдруг) откуда ни возьмись... aga äkki, ei tea kust...
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
вонь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. hais, lehk, vina; одуряющая вонь iiveldama panev ~ ajav hais ~ lehk
выделять 255 Г несов. → сов. выделить
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
‣ кого-что esile tõstma, eristama; välja valima; выделять курсивом kursiiviga esile tõstma ~ eristama, выделять несколько этапов в чём milles mitut järku ~ etappi eristama;
‣ что eritama; eraldama; растения выделяют кислород taimed eritavad hapnikku, выделять соль soola eraldama;
‣ кого-что osastama, (osadeks) jaotama; (vara)osa eraldama; выделять сыновей poegadele varandusosi jaotama ~ määrama ~ andma, выделять землю кому maad eraldama kellele
выхоленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г выхолить;
‣ прич. → П hoolitsetud; выхоленный конь hoolitsetud hobune
‣ страд. прич. прош. вр. Г выхолить;
‣ прич. → П hoolitsetud; выхоленный конь hoolitsetud hobune
гигроскопический 129 П hügroskoopsus-, hügroskoop(ili)ne, (vett)imav; гигроскопическая соль hügroskoopne ~ vettimav sool, гигроскопическая вода geol. hügroskoopsusvesi, imavesi, adsorptsioonivesi
гипнотический 129 П hüpnoos-, hüpnoosi-, hüpnotismi-, hüpnootiline (ka ülek.); гипнотический сон hüpnoosuni, гипнотический сеанс hüpnoosiseanss
глубокий 122 П (кр. ф. глубок, глубока, глубоко и глубоко, глубоки и глубоки; сравн. ст. глубже, превосх. ст. глубочайший 124) sügav(-), süva(-), ülek. ka täielik, põhjalik; глубокая река sügav jõgi, глубокая вспашка põll. sügavkünd, süvakünd, глубокая печать trük. sügavtrükk, глубокий сон sügav uni, глубокая тишина sügav ~ täielik vaikus, глубокие знания sügavad ~ põhjalikud teadmised, глубокая старость kõrge vanadus, raugaiga, глубокой ночью südaööl, глубокая осень hilissügis, глубокая древность kauge minevik
горький 122 П (кр. ф. горек, горька, горько, горьки и горьки; сравн. ст. горче, превосх. ст. горчайший 124)
‣ mõru, kibe, viha; горькое лекарство mõru ~ kibe ravim, горький миндаль mõrumandel, горькая соль farm. mõrusool, inglissool, magneesiumsulfaat, горький пьяница kõnek. viinanina;
‣ (сравн. ст. горше) ülek. kibe, kurb, valus; горькие слёзы kibedad pisarad, горькая участь vilets ~ kibe ~ kurb saatus, горький опыт valus kogemus, горький сирота õnnetu vaeslaps;
‣ П → С горькая ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kibe (viin); пить горькую viina jooma;
◊ горькая пилюля mõru pill; запить горькую kõnek. jooma kukkuma
‣ mõru, kibe, viha; горькое лекарство mõru ~ kibe ravim, горький миндаль mõrumandel, горькая соль farm. mõrusool, inglissool, magneesiumsulfaat, горький пьяница kõnek. viinanina;
‣ (сравн. ст. горше) ülek. kibe, kurb, valus; горькие слёзы kibedad pisarad, горькая участь vilets ~ kibe ~ kurb saatus, горький опыт valus kogemus, горький сирота õnnetu vaeslaps;
‣ П → С горькая ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. kibe (viin); пить горькую viina jooma;
◊ горькая пилюля mõru pill; запить горькую kõnek. jooma kukkuma
гривастый 119 П (кр. ф. гриваст, гриваста, гривасто, гривасты) kõnek. pikalakaline; гривастый конь pikalakaline ~ suure lakaga hobune, гривастый ячмень bot. lakkoder (Hordeum jubatum)
грядущий 124 kõrgst.
‣ действ. прич. наст. вр. Г грясти;
‣ прич. → П tulevane, tulev; грядущие поколения tulevased põlved;
‣ прич. → С грядущее с. неод. (без мн. ч.) tulevik; в грядущем tulevikus;
◊ на сон грядущий une alla, enne suikumist
‣ действ. прич. наст. вр. Г грясти;
‣ прич. → П tulevane, tulev; грядущие поколения tulevased põlved;
‣ прич. → С грядущее с. неод. (без мн. ч.) tulevik; в грядущем tulevikus;
◊ на сон грядущий une alla, enne suikumist
задавить II 320 Г сов. → несов. задавливать
‣ кого surnuks muljuma ~ litsuma; конь упал и задавил под собою всадника hobune kukkus ja muljus ratsaniku ~ ratsuri surnuks ~ enda alla;
‣ кого, чем madalk. ära kägistama; задавить верёвкой nööriga pooma ~ kägistama, кошка задавила цыплёнка kass murdis kanapoja ära;
‣ что ülek. alla ~ maha suruma, lämmatama; задавить освободительное движение vabadusliikumist maha suruma ~ lämmatama
‣ кого surnuks muljuma ~ litsuma; конь упал и задавил под собою всадника hobune kukkus ja muljus ratsaniku ~ ratsuri surnuks ~ enda alla;
‣ кого, чем madalk. ära kägistama; задавить верёвкой nööriga pooma ~ kägistama, кошка задавила цыплёнка kass murdis kanapoja ära;
‣ что ülek. alla ~ maha suruma, lämmatama; задавить освободительное движение vabadusliikumist maha suruma ~ lämmatama
заспать 185a Г сов. кого-что kõnek. ära magama; заспать ребёнка last ära magama, заспать глаза silmi paksuks magama, заспать сон unenägu (uuesti uinumise tõttu) unustama
зашибить 333 Г сов. → несов. зашибать I madalk.
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
‣ кого-что, чем ära lööma, vigastama; он зашиб ногу ta lõi jala ära, ta vigastas jala, конь зашиб его копытом hobune lõi teda jalaga, ta sai hobuselt kabjahoobi;
‣ кого maha ~ surnuks lööma;
‣ что rabama, kokku ajama; зашибить тысячи tuhandeid kokku ajama, зашибить деньгу suurt raha kokku ajama ~ lööma;
◊ зашибить муху kõnek. kärakat viskama, topsi tõstma, troppe tegema, napsi võtma
игривый 119 П (кр. ф. игрив, игрива, игриво, игривы)
‣ mänglev, vallatu, kelmikas, naljatlev; игривый котёнок vallatu kassipoeg, игривый конь tuline ratsu, игривая волна mänglev laine, игривая мысль kelmikas ~ vallatu mõte;
‣ kahemõtteline, pikantne
‣ mänglev, vallatu, kelmikas, naljatlev; игривый котёнок vallatu kassipoeg, игривый конь tuline ratsu, игривая волна mänglev laine, игривая мысль kelmikas ~ vallatu mõte;
‣ kahemõtteline, pikantne
идти 371 Г несов.
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
‣ куда, откуда, с кем-чем, за кем-чем, на кого-что, с инф., без доп. minema, tulema, liikuma (sõltuvalt kontekstist: kõndima, sammuma, astuma, jooksma, ujuma, aerutama, purjetama, traavima, voolama, tõusma, laskuma, mööduma jne.); идти туда sinna minema, идти сюда siia tulema, идти оттуда sealt tulema, идти вперёд edasi minema, идти назад tagasi minema ~ tulema, идти навстречу vastu minema ~ tulema, идти домой koju minema ~ tulema, идти в библиотеку raamatukokku minema, идти на работу tööle minema, идти из театра teatrist tulema, идти из школы koolist tulema, идти со стадиона staadionilt ~ spordiväljakult tulema, идти к врачу arstile ~ arsti juurde minema, идти от подруги sõbratari poolt tulema, идти в гости külla minema, идти из гостей külast tulema, идти с друзьями koos sõpradega minema ~ tulema, идти пешком jala ~ jalgsi minema ~ tulema, идти шагом sammuma, sammu käima, идти гуськом hanereas minema ~ tulema ~ liikuma, идти друг за другом üksteisele ~ teineteisele järgnema, идти по дороге mööda teed minema ~ tulema ~ kõndima ~ liikuma, идти к реке jõe äärde ~ jõele minema, идти мимо mööduma, идти в магазин за хлебом poest leiba tooma minema, идти за сыном в детский сад pojale lasteaeda järele minema, идти обедать lõunale minema, идти гулять jalutama minema, идти на охоту jahile minema, идти на медведя karujahile minema, идти по ягоды marjule minema, идти в монастырь kloostrisse minema, идти на войну sõtta minema, идти в атаку rünnakule minema, rünnakut alustama, идти в наступление peale tungima, pealetungile minema, идти в разведку luurele minema, идти на выручку appi minema, идти в отпуск puhkusele minema, идти к намеченной цели eesmärgi poole minema ~ liikuma, всё идёт к лучшему kõik läheb paremaks, asjad liiguvad paremuse poole, идти по пути технического прогресса tehnilise edu teed käima, идти за своим учителем oma õpetaja jälil ~ jälgedes käima, идти рука об руку käsikäes minema ~ sammuma, идти в авангарде esirinnas sammuma, поезд идёт! rong tuleb ~ saabub, следующий поезд идёт утром järgmine rong läheb hommikul, от вокзала до центра города автобус идёт двадцать минут jaamast kesklinna sõidab buss kakskümmend minutit, грядою идут облака pilved sõuavad reas, машины шли плотной колонной autod liikusid tiheda kolonnina, про него идёт слух ~ молва tema kohta liigub kuuldus, письма идут долго kirjad lähevad ~ tulevad ~ käivad kaua, идти рысью traavima, traavi sõitma, идти на вёслах aerutama, идти на парусах purjetama, с севера шли холода põhja poolt lähenes külm, põhja poolt tuli üks külmalaine teise järel, день идёт за днём päev möödub päeva järel, время идёт aeg läheb ~ möödub, весна идёт kevad tuleb, из трубы идёт дым korstnast tõuseb ~ tuleb suitsu, из раны идёт кровь haavast tuleb verd, сон не идёт uni ei tule, идти на растопку tulehakatuseks ~ läiteks minema, идти в пищу toiduks minema, идти (замуж) за кого kellele (mehele) minema ~ (naiseks) tulema, идти в починку parandusse minema, идти в продажу müügile minema, идти на экспорт ekspordiks minema, идти на подъём tõusuteed käima ~ minema, идти в уровень с веком ajaga sammu pidama, идти ко дну ~ на дно (1) põhja minema, (2) ülek. põhja kõrbema, товар идёт за бесценок kaup tuleb poolmuidu käest anda, идти походом на кого kelle vastu sõjakäiku alustama, идти в открытую против кого kelle vastu otse ~ avalikult välja astuma, идти добровольцем в армию vabatahtlikuna sõjaväkke astuma, идти в комсомол komsomoli astuma, идти в ремесленное училище tööstuskooli astuma ~ (õppima) minema, река идёт изгибами jõgi lookleb, шрам идёт через всю щеку arm jookseb üle kogu põse, жалованье идёт kõnek. palk jookseb, на экранах идёт новая кинокомедия kinodes jookseb uus komöödiafilm, картофель идёт в ботву kartul kasvab pealsesse, идти на убыль kahanema, идти впрок кому kellele kasuks tulema, идти к концу lõpule lähenema, идти на поправку paranema, идти на снижение laskuma, идти на понижение alanema, идти на посадку maandele ~ maandumisele minema ~ tulema, maandumist alustama, идти на сближение lähenema, идти на примирение (ära) leppima, идти на риск riskima, riskile välja minema, идти на обман pettusele välja minema, идти на уступки järele andma, järeleandmisi tegema, идти на жертвы ohvreid tooma, идти на хитрость kavaldama, идти на всё kõigeks valmis olema, не идёт ни на какие уговоры ta ei lase end karvavõrdki veenda, не идёт ни в какое сравнение ei lase end võrreldagi;
‣ käima, toimuma, olema; часы идут точно kell käib täpselt, разговор идёт об уборке урожая jutt käib viljakoristusest, речь идёт о судьбе девушки jutt on neiu saatusest, идут последние приготовления on käimas viimased ettevalmistused, идут экзамены on (käimas) eksamid, идёт заседание koosolek käib (parajasti), идут бои käivad lahingud, идёт 19...-й год on aasta 19..., ребёнку идёт пятый год laps käib viiendat aastat, он идёт первым в списке ta on nimekirjas esimene;
‣ (välja) käima, käiku tegema; идти конём ratsuga käima, идти козырем trumpi välja käima;
‣ edenema, laabuma; работа идёт вяло töö edeneb visalt ~ aeglaselt, работа не идёт töö ei laabu ~ ei lähe, дело идёт на лад asi hakkab laabuma;
‣ кому, к чему sobima; этот цвет ей очень идёт see värv sobib talle väga;
‣ на кого-что kuluma, minema; много сил идёт на подготовку ettevalmistuseks kulub palju jõudu, на костюм идёт три метра материи ülikonnale ~ kostüümile läheb kolm meetrit riiet, много денег идёт на ремонт remont läheb palju maksma;
‣ sadama; идёт дождь vihma sajab, идёт снег lund sajab;
‣ куда viima; дверь идёт в кабинет uks viib kabinetti, дорога идёт в гору tee viib ~ läheb mäkke;
‣ от кого-чего pärinema, tulenema; его музыкальность идёт от матери musikaalsuse on ta pärinud emalt, musikaalsuse poolest on ta emasse;
‣ на что kõnek. näkkama (kala kohta);
‣ kõnek. õppima; она хорошо идёт по всем предметам tal on edu kõigis õppeaineis;
◊ идти в гору ülesmäge minema ~ sammuma; идти в ногу с кем-чем sammu pidama kellega-millega; идти к венцу ~ под венец с кем van. altari ette astuma kellega; идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. põhku pugema, küliti viskama; идти на поводу у кого kelle lõa otsas olema; идти на удочку kõnek. õnge ~ liimile minema; идти насмарку kõnek. vett vedama ~ mokka ~ aia taha minema; идти по миру kerjama, kerjakotiga käima; идти по следам ~ стопам кого kelle jälgedes käima; vrd. ходить
кажись вводн. сл. madalk. näib, näikse; кажись, тебя в сон клонит sulle näib tukk peale tulevat
калиевый 119 П kaali(um)-, kaaliumi-; калиевое удобрение kaaliväetis, калиевая соль kaalisool, калиевое месторождение kaaliumimaardla
калийный 126 П kaali(um)-, kaaliumi-; калийное удобрение kaaliumväetis, калийная промышленность kaaliumitööstus, калийная соль kaaliumisool, kaalisool, kaaliväetis (van.)
каменный 126 П
‣ kivi-, kivine, kivist; каменный дом kivimaja, каменная ограда kiviaed, каменный могильник arheol. kivikalme, каменная мостовая kivisillutis, каменный уголь kivisüsi, каменная соль min. kivisool, haliit, каменный век kiviaeg, каменное русло kivine (jõe)säng, каменные работы müüritööd, каменный мешок ülek. vangla;
‣ ülek. kivinenud, kivine, kalk; kaljukindel; каменное сердце kivine ~ kivinenud ~ kalk süda;
◊ как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga
‣ kivi-, kivine, kivist; каменный дом kivimaja, каменная ограда kiviaed, каменный могильник arheol. kivikalme, каменная мостовая kivisillutis, каменный уголь kivisüsi, каменная соль min. kivisool, haliit, каменный век kiviaeg, каменное русло kivine (jõe)säng, каменные работы müüritööd, каменный мешок ülek. vangla;
‣ ülek. kivinenud, kivine, kalk; kaljukindel; каменное сердце kivine ~ kivinenud ~ kalk süda;
◊ как за каменной стеной nagu vanajumala selja taga
каталептический 129 П katalepsia-, kataleptiline; каталептический припадок katalepsiahoog, каталептический сон kataleptiline uni
конь 14 С м. од. hobune (ka võimlemisriist), ratsu (ka males); оседлать коня hobust saduldama, упражнения на коне sport harjutused hobusel, боевой конь lahinguratsu, ход конём (1) ratsukäik, (2) ülek. järsk ~ viimane meede, по коням! sadulasse!, железный конь ülek. raudruun;
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
конь-качалка (конь 14, качалка 72) С м. неод. kiikhobu
кошмарный 126 П
‣ košmaarne, painajalik; кошмарный сон painajalik uni;
‣ (кр. ф. кошмарен, кошмарна, кошмарно, кошмарны) ülek. kõnek. kohutav, õudne; кошмарный почерк õudne ~ kohutav ~ jube käekiri
‣ košmaarne, painajalik; кошмарный сон painajalik uni;
‣ (кр. ф. кошмарен, кошмарна, кошмарно, кошмарны) ülek. kõnek. kohutav, õudne; кошмарный почерк õudne ~ kohutav ~ jube käekiri
ладный 126 П (кр. ф. ладен, ладна и ладна, ладно, ладны) madalk. osav, ladus; sihvakas, ilus; hea, tubli, korras; üksmeelne; ладные движения osavad liigutused, ладная походка ilus kõnnak, ладная фигура sihvakas ~ ilus figuur, ладный конь sihvakas ~ hoolitsetud hobune, ладная телега korras ~ korralik vanker, ладный хозяин tubli peremees, ладная семья üksmeelne pere, ладная девичья песня neidude kõlav laul
лихой II 123 П (кр. ф. лих, лиха, лихо, лихи и лихи) uljas, vahva, (hull)julge, vapper, osav; лихой парень uljas ~ julge ~ vahva noormees, лихая езда hulljulge ~ uljas ~ hoogne sõit, лихой танцор osav ~ vahva tantsumees, лихой конь tuline ratsu
лысина 51 С ж. неод.
‣ paljas pealagi; ülek. paljak, paljas koht;
‣ lauk (looma otsmikul); конь с белой лысиной valge lauguga hobune, lauk
‣ paljas pealagi; ülek. paljak, paljas koht;
‣ lauk (looma otsmikul); конь с белой лысиной valge lauguga hobune, lauk
минеральный 126 П mineraal-, mineraali-, mineraalne; минеральное удобрение mineraalväetis, минеральная соль mineraalsool, минеральное масло mineraalõli, минеральная вода mineraalvesi, минеральные воды tervisveed, mineraalveed, минеральный обмен füsiol. mineraali(aine)vahetus, минеральное происхождение geol. mineraalne päritolu
мирный 126 П (кр. ф. мирен, мирна и мирна, мирно, мирны) rahu-, rahulik, rahus(-a), rahuline, rahumeelne, rahuarmastav; rahuaegne; vaikne, leplik, tasane; мирная политика rahupoliitika, мирный договор rahuleping, в мирное время rahuajal, rahu ajal, мирные переговоры rahuotstarbelised läbirääkimised, мирное население rahulikud elanikud, tsiviilelanikud, мирный сон rahulik uni, мирное сосуществование rahumeelne ~ rahulik kooseksisteerimine, мирный человек rahuarmastav ~ rahumeelne inimene, мирное строительство rahuaegne ülesehitus(töö), мирный характер leplik ~ tasane iseloom
навевать Г несов. → сов. навеять I
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
‣ 169b (без сов.) (nõrgalt, kergelt) puhuma, puhelema;
‣ 169a что (puhudes) kaasa tooma, peale ~ kokku puhuma; ветер навевал прохладу tuul tõi jahedat;
‣ 169a что, на кого ülek. tegema milliseks, peale ajama; навевать дремоту ~ сон на кого uniseks tegema keda, навевать страх hirmu peale ajama, навевать грусть kurvaks tegema
нагнать 184 Г сов. → несов. нагонять I
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
‣ кого-что järele jõudma (kõnek. ka ülek.), kätte saama; нагнать друзей в учёбе kaaslastele ~ sõpradele õppimises järele jõudma, нагнать беглеца põgenikku kätte saama;
‣ что tasa tegema; нагнать потерянное время kaotatud aega tasa tegema;
‣ кого-чего, что, куда kokku ~ otsa ajama; нагнать народу rahvast kokku ajama;
‣ что, чего, на кого-что ülek. kõnek. peale ajama, sisendama; нагнать сон und peale ajama, нагнать страх ~ страху hirmu peale ajama, нагнать панику paanikasse ajama, paanikat tegema ~ tekitama, нагнать тоску kurvaks tegema;
‣ что, на что peale ajama ~ lööma; нагнать обруч на бочку tünnile vitsa peale ajama;
‣ что, чего kõnek. (kunstlikult) kõrgeks ajama, kergitama; нагнать цену hinda üles kruvima, нагнать температуру palavikku üles ajama, нагнать мускулы madalk. muskleid kasvatama;
‣ что, чего (mingit hulka) ajama ~ põletama; нагнать смолы tõrva ajama
нарушить 271a Г сов. → несов. нарушать что rikkuma, üle astuma, häirima, segama; нарушить закон seadust rikkuma, seadusest üle astuma, нарушить границу piiri rikkuma, нарушить воздушное пространство (võõrasse) õhuruumi tungima, нарушить слово sõna murdma, нарушить тишину vaikust häirima, нарушить сон und segama
нарушиться 271 Г сов. → несов. нарушаться rikutud ~ häiritud ~ segatud saama ~ olema, häiruma; сон нарушился uni on rikutud, порядок нарушился kord on segi läinud, тишина нарушилась vaikus on häiritud
неглубокий 122 П (кр. ф. неглубок, неглубока, неглубоко и неглубоко, неглубоки и неглубоки; без сравн. ст.)
‣ madal, madalavõitu, mitte (eriti) sügav; неглубокий колодец madal kaev, неглубокая речка madalavõitu ~ mitte eriti sügav jõgi;
‣ ülek. pinnaline, pinnapealne, pealiskaudne, kerge, kerglane; неглубокие знания pinnalised teadmised, неглубокий сон kerge uni, девушка показалась неглубокой neiu jättis kerglase mulje
‣ madal, madalavõitu, mitte (eriti) sügav; неглубокий колодец madal kaev, неглубокая речка madalavõitu ~ mitte eriti sügav jõgi;
‣ ülek. pinnaline, pinnapealne, pealiskaudne, kerge, kerglane; неглубокие знания pinnalised teadmised, неглубокий сон kerge uni, девушка показалась неглубокой neiu jättis kerglase mulje
недобрый 119 П (кр. ф. недобр, недобра, недобро, недобры и недобры; без сравн. ст.)
‣ vaenulik, ebasõbralik, halb, kuri, paha; sünge, kurjakuulutav; испытывать недобрые чувства к кому vaenulikult meelestatud olema ~ vaenu tundma kelle vastu, недобрый взгляд vaenulik ~ ebasõbralik ~ sünge ~ kuri pilk, недобрая шутка halb ~ õel nali, недобрые вести halvad teated ~ uudised, в недобрый час, в недоброе время halval ajal, недобрые намерения kurjad plaanid, поминать недобрым словом paha sõnaga meenutama, недобрый сон sünge ~ paha uni, глаза горели недобрым огнём silmad põlesid kurjakuulutavalt, silmis välkus vihaleek;
‣ П → С недоброе с. неод. (без мн. ч.) halbus, halb; замышлять недоброе halba ~ kurja kavatsema
‣ vaenulik, ebasõbralik, halb, kuri, paha; sünge, kurjakuulutav; испытывать недобрые чувства к кому vaenulikult meelestatud olema ~ vaenu tundma kelle vastu, недобрый взгляд vaenulik ~ ebasõbralik ~ sünge ~ kuri pilk, недобрая шутка halb ~ õel nali, недобрые вести halvad teated ~ uudised, в недобрый час, в недоброе время halval ajal, недобрые намерения kurjad plaanid, поминать недобрым словом paha sõnaga meenutama, недобрый сон sünge ~ paha uni, глаза горели недобрым огнём silmad põlesid kurjakuulutavalt, silmis välkus vihaleek;
‣ П → С недоброе с. неод. (без мн. ч.) halbus, halb; замышлять недоброе halba ~ kurja kavatsema
неезженый 126 П
‣ sõidustamata, (sõiduks) väljaõpetamata; неезженый конь väljaõpetamata ~ sõitma õpetamata hobune;
‣ vähesõidetud, vähesõidetav, mahajäetud, unaruses (sõidutee kohta); неезженая дорога unaruses ~ mahajäetud ~ kaua kasutamata ~ sõitmata tee
‣ sõidustamata, (sõiduks) väljaõpetamata; неезженый конь väljaõpetamata ~ sõitma õpetamata hobune;
‣ vähesõidetud, vähesõidetav, mahajäetud, unaruses (sõidutee kohta); неезженая дорога unaruses ~ mahajäetud ~ kaua kasutamata ~ sõitmata tee
необоримый 119 П (кр. ф. необорим, необорима, необоримо, необоримы) liter. võitmatu, ülesaamatu, ületamatu; необоримый страх ületamatu ~ võitmatu hirm, kabuhirm, необоримый сон vastupandamatu uni
непокорный 126 П (кр. ф. непокорен, непокорна, непокорно, непокорны) alistumatu, kangekaelne, isemeelne, tõrges, mittekuulekas; непокорный нрав alistumatu loomus, непокорный конь tõrges ratsu, непокорные волосы ülek. tõrksad ~ kangekaelsed juuksesalgud
непробудный 126 П (кр. ф. непробуден, непробудна, непробудно, непробудны)
‣ sügav, raske; непробудный сон sügav ~ raske uni;
‣ (без кр. ф.) ülek. kõnek. lakkamatu, pidev; непробудный пьяница sopajoodik, joodik, kes selget päeva ei näe;
◊ заснуть непробудным ~ вечным сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
‣ sügav, raske; непробудный сон sügav ~ raske uni;
‣ (без кр. ф.) ülek. kõnek. lakkamatu, pidev; непробудный пьяница sopajoodik, joodik, kes selget päeva ei näe;
◊ заснуть непробудным ~ вечным сном igavesele ~ viimsele unele suikuma
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
огневой 120 П
‣ tuli-, tule-, leek-; огневое заграждение sõj. tulitõke, огневой налёт sõj. tulelöök, огневой рубеж sõj. tulejoon, огневая коробка tehn. tulekarp;
‣ ülek. tuline, põletav, kirglik; огневой конь tuline ratsu, огневой взгляд tuline ~ põletav pilk, огневой характер tuline ~ kirglik iseloom;
‣ tulipunane, tulekarva, leekpunane; огневой флаг tulipunane lipp
‣ tuli-, tule-, leek-; огневое заграждение sõj. tulitõke, огневой налёт sõj. tulelöök, огневой рубеж sõj. tulejoon, огневая коробка tehn. tulekarp;
‣ ülek. tuline, põletav, kirglik; огневой конь tuline ratsu, огневой взгляд tuline ~ põletav pilk, огневой характер tuline ~ kirglik iseloom;
‣ tulipunane, tulekarva, leekpunane; огневой флаг tulipunane lipp
одолеть 229a Г сов. → несов. одолевать кого-что
‣ võitu ~ jagu ~ üle saama, (ära) võitma (kõnek. ka ülek.); võimust võtma; одолеть врага vaenlast võitma, одолеть себя van. endast võitu saama, одолеть трудности raskustest üle saama, мне такой порции не одолеть ma ei saa niisugusest portsjonist jagu, сон одолел uni võttis võimust;
‣ ülek. kõnek. ära vaevama ~ piinama, võhma välja võtma; комары одолели sääsed on kellele liiga teinud, sääsed teevad liiga ~ võtavad hinge seest välja, кашель одолел kellel on kange ~ äge köha
‣ võitu ~ jagu ~ üle saama, (ära) võitma (kõnek. ka ülek.); võimust võtma; одолеть врага vaenlast võitma, одолеть себя van. endast võitu saama, одолеть трудности raskustest üle saama, мне такой порции не одолеть ma ei saa niisugusest portsjonist jagu, сон одолел uni võttis võimust;
‣ ülek. kõnek. ära vaevama ~ piinama, võhma välja võtma; комары одолели sääsed on kellele liiga teinud, sääsed teevad liiga ~ võtavad hinge seest välja, кашель одолел kellel on kange ~ äge köha
освежительный 126 П (кр. ф. освежителен, освежительна, освежительно, освежительны) värskendav, karastav, kosutav, reibastav, reipaks tegev; освежительный ветер värskendav tuul, освежительный сон kosutav uni, освежительные напитки karastusjoogid
охранять 255 Г несов. → сов. охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
пасть II 356b Г сов. → несов. падать
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
‣ van. langema, kukkuma, laskuma; конь пал на землю hobune langes ~ kukkus maha, они пали на колени nad vajusid ~ langesid ~ laskusid põlvili, настроение пало tuju langes, подозрение пало на него kahtlus langes tema peale;
‣ (без несов.) ülek. langema, alla käima; пасть низко madalale langema, alla käima;
‣ lõpma, otsa saama (loomade kohta); корова пала lehm lõppes ~ lõppis;
‣ (без несов.) liter. hukkuma, langema (lahingus); пасть в бою lahingus langema, пасть смертью храбрых kangelassurma surema, sangarina langema, пасть от руки кого kelle käe läbi hukkuma ~ surma saama, пасть жертвой кого ülek. kelle ohvriks langema;
‣ (без несов.) kukutatud olema; царское самодержавие пало tsaari isevalitsus ~ tsaarivõim on kukutatud;
‣ (без несов.) alla andma; крепость пала kindlus andis alla ~ langes ~ vallutati
переломить 321 Г сов. → несов. переламывать
‣ что pooleks ~ katki murdma; переломить палку keppi pooleks murdma, он переломил себе ногу ta murdis jala(luu);
‣ кого-что ülek. murdma, muutma (tahet, iseloomu vm.), kõnek. jagu ~ võitu saama; переломить упрямство kangekaelsust murdma, переломить сон unest võitu saama, переломить себя (1) endast jagu saama, (2) end muutma ~ ümber tegema
‣ что pooleks ~ katki murdma; переломить палку keppi pooleks murdma, он переломил себе ногу ta murdis jala(luu);
‣ кого-что ülek. murdma, muutma (tahet, iseloomu vm.), kõnek. jagu ~ võitu saama; переломить упрямство kangekaelsust murdma, переломить сон unest võitu saama, переломить себя (1) endast jagu saama, (2) end muutma ~ ümber tegema
поваренный 127 П keedu-, koka-; поваренная соль keedusool, naatriumkloriid, поваренная книга kokaraamat, поваренное искусство keedukunst, kokakunst
погрузиться Г сов. → несов. погружаться
‣ 289 во что vajuma, ülek. ka sukelduma, süvenema, süüvima; погрузиться в воду vette vajuma, погрузиться в сон unne vajuma, погрузиться в раздумья sügavalt mõttesse vajuma, погрузиться в темноту pimedusse vajuma ~ sukelduma, погрузиться в дела askeldustesse sukelduma, погрузиться в чтение lugemisse süvenema, погрузиться в воспоминания mälestustesse süüvima;
‣ 313 во что, на что, без доп. (koos pagasiga) peale minema ~ istuma; погрузиться в вагон kimpsude-kompsudega vagunisse minema;
◊ погрузиться ~ погружаться с головой во что üle pea millesse sukelduma
‣ 289 во что vajuma, ülek. ka sukelduma, süvenema, süüvima; погрузиться в воду vette vajuma, погрузиться в сон unne vajuma, погрузиться в раздумья sügavalt mõttesse vajuma, погрузиться в темноту pimedusse vajuma ~ sukelduma, погрузиться в дела askeldustesse sukelduma, погрузиться в чтение lugemisse süvenema, погрузиться в воспоминания mälestustesse süüvima;
‣ 313 во что, на что, без доп. (koos pagasiga) peale minema ~ istuma; погрузиться в вагон kimpsude-kompsudega vagunisse minema;
◊ погрузиться ~ погружаться с головой во что üle pea millesse sukelduma
подбросить 273a Г сов. → несов. подбрасывать
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
‣ кого-что, подо что üles(poole) viskama; высоко подбросить мяч palli kõrgele viskama, подбросить под потолок lae alla viskama ~ hüpitama, подбросить голову kõnek. pead selga viskama ~ lööma, конь подбросил задом kõnek. hobune lõi takka üles;
‣ что, чего (juurde, lisaks) viskama, visates lisama; (lisaks) paiskama; подбросить дров в печь puid ahju juurde panema ~ viskama, подбросить резервы на фронт reserve rindele (juurde) paiskama;
‣ кого-что kõnek. (salaja) panema ~ jätma ~ poetama kuhu; подбросить письмо кому на стол kirja kelle lauale poetama ~ sokutama, подбросить ребёнка родителям last vanematele ära sokutama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ toimetama; подбросить кого до станции keda jaama sõidutama ~ viima
поддать 227 Г сов. → несов. поддавать
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
‣ что, чем üles lööma; чем, кому madalk. virutama; поддать мяч ногой palli jalaga üles lööma, конь поддал задом hobune lõi takka üles, поддать коленом põlvehoopi andma;
‣ чего, что, ülek. ka кому-чему kõnek. juurde andma ~ panema; поддать пару leili lisama ~ juurde viskama, поддать ходу kiirust lisama;
‣ что kõnek. ohverdama, ära andma (kabes, kaardimängus vms.); поддать пешку etturit ohverdama ~ kahima;
◊ поддать ~ поддавать жару ~ пару кому madalk. keda tagant kihutama ~ tõukama, kellele hoogu juurde andma; поддать ~ поддавать ~ дать ~ давать леща кому madalk. kellele lajatama ~ virutama
подкинуть 334 Г сов. → несов. подкидывать
‣ кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
‣ что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
‣ кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
‣ кого-что üles viskama; подкинуть мяч palli üles viskama, конь подкинул задом kõnek. hobune lõi takka üles, машину подкинуло auto hüppas;
‣ что, чего juurde ~ alla viskama; kõnek. juurde paiskama; подкинуть дров в печку ahju puid peale panema, подкинуть боеприпасы lahingumoona juurde andma ~ tooma ~ viima;
‣ кого-что, кому, куда (salaja) pistma ~ jätma ~ sokutama; подкинуть ребёнка (1) last salaja jätma kellele, (2) last kelle juurde sokutama, подкинуть письмо kirja sokutama, подкинуть листовки lendlehti salaja levitama;
‣ кого-что kõnek. kohale viima ~ tooma ~ sõidutama (mööda minnes) keda kuhu; подкинуть кого по дороге keda üksiti ~ ühtaegu ~ mööda sõites kohale viima
подкрепить 302 Г сов. → несов. подкреплять
‣ что, чем tugevdama, toetama; kinnitama; подкрепить забор подпоркой plangule tuge panema, planku toestama, подкрепить своё мнение аргументами oma arvamust põhjendama ~ argumenteerima, подкрепить слова делами sõnu tegudega tõendama;
‣ кого-что turgutama, kosutama; подкрепить силы jõudu kosutama ~ koguma, сон подкрепит твои силы uni kosutab sind
‣ что, чем tugevdama, toetama; kinnitama; подкрепить забор подпоркой plangule tuge panema, planku toestama, подкрепить своё мнение аргументами oma arvamust põhjendama ~ argumenteerima, подкрепить слова делами sõnu tegudega tõendama;
‣ кого-что turgutama, kosutama; подкрепить силы jõudu kosutama ~ koguma, сон подкрепит твои силы uni kosutab sind
подпалина 51 С ж. неод.
‣ kõnek. kõrbenud koht ~ laik;
‣ punakas ~ valkjas laik looma nahal; конь с подпалинами pugal ~ laiguline hobune
‣ kõnek. kõrbenud koht ~ laik;
‣ punakas ~ valkjas laik looma nahal; конь с подпалинами pugal ~ laiguline hobune
порох 21 (род. п. ед. ч. пороха и пороху) С м. неод. püssirohi; ülek. kõnek. tulesäde; бездымный порох suitsuta püssirohi, дымный ~ чёрный порох suitsuga ~ must püssirohi, охотничий порох jahipüssirohi, эта девочка -- настоящий порох see tüdruk on nagu kadakapõõsas ~ püssipauk;
◊ даром тратить порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema ~ tööd tegema; держать порох сухим löögivalmis ~ lahinguvalmis olema; пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna; не хватает пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest ~ julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu; понюхать пороху kõnek. püssirohtu nuusutama; (ни) синь пороха van. mitte tuhkagi; пороха ~ пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas
◊ даром тратить порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema ~ tööd tegema; держать порох сухим löögivalmis ~ lahinguvalmis olema; пахнет порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna; не хватает пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest ~ julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu; понюхать пороху kõnek. püssirohtu nuusutama; (ни) синь пороха van. mitte tuhkagi; пороха ~ пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas
потряхивать 168a Г несов. кого-что, чем kõnek. (aeg-ajalt) raputama; потряхивать головой pead raputama, потряхивать хвостом sabaga vehkima, конь потряхивает гривой hobune raputab ~ väristab lakka
превозмочь 380 Г сов. → несов. превозмогать кого-что liter. üle ~ võitu ~ jagu saama kellest-millest; превозмочь усталость väsimusest võitu saama, превозмочь сон unest võitu ~ jagu saama, превозмочь боль valu maha suruma, превозмочь отвращение vastikustunnet maha suruma
присниться 285 Г сов. кому unes nägema, unenäos ilmuma; ему приснился плохой сон ta nägi halba und; vrd. сниться
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
развеять 259 Г сов. → несов. развеивать что
‣ laiali puhuma ~ ajama ~ viima; ветер развеял облака tuul ajas pilved laiali;
‣ ülek. hajutama, eemale peletama; развеять сомнения kahtlusi hajutama, развеять сон und eemale peletama, развеять миф müüti hajutama
‣ laiali puhuma ~ ajama ~ viima; ветер развеял облака tuul ajas pilved laiali;
‣ ülek. hajutama, eemale peletama; развеять сомнения kahtlusi hajutama, развеять сон und eemale peletama, развеять миф müüti hajutama
разлететься 234 Г сов. → несов. разлетаться I
‣ (без 1 и 2 л.) laiali lendama (kõnek. ka ülek.); птицы разлетелись linnud lendasid laiali, всадники разлетелись в разные стороны ratsurid tuiskasid ~ sööstsid igaüks ise suunas, весть быстро разлетелась sõnum levis kiiresti;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kildudeks ~ tükkideks lendama, purunema (ka ülek.); тарелка разлетелась вдребезги taldrik lendas ~ kukkus kildudeks, разлететься в щепки pilbasteks purunema, мечты разлетелись unistused haihtusid, надежды разлетелись lootused purunesid ~ luhtusid;
‣ kõnek. üha kiiremini ~ järjest suurema hooga lendama; санки разлетелись с горы kelk lendas järjest kiiremini ~ järjest suurema hooga mäest alla;
‣ к кому madalk. juurde ~ kohale lendama ~ tormama; конь разлетелся к хозяину hobune tormas peremehe juurde, я разлетелся за покупками, а магазины закрыты tormasin ~ kihutasin sisseoste tegema, kuid kauplused olid kinni
‣ (без 1 и 2 л.) laiali lendama (kõnek. ka ülek.); птицы разлетелись linnud lendasid laiali, всадники разлетелись в разные стороны ratsurid tuiskasid ~ sööstsid igaüks ise suunas, весть быстро разлетелась sõnum levis kiiresti;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kildudeks ~ tükkideks lendama, purunema (ka ülek.); тарелка разлетелась вдребезги taldrik lendas ~ kukkus kildudeks, разлететься в щепки pilbasteks purunema, мечты разлетелись unistused haihtusid, надежды разлетелись lootused purunesid ~ luhtusid;
‣ kõnek. üha kiiremini ~ järjest suurema hooga lendama; санки разлетелись с горы kelk lendas järjest kiiremini ~ järjest suurema hooga mäest alla;
‣ к кому madalk. juurde ~ kohale lendama ~ tormama; конь разлетелся к хозяину hobune tormas peremehe juurde, я разлетелся за покупками, а магазины закрыты tormasin ~ kihutasin sisseoste tegema, kuid kauplused olid kinni
размельчить 287a Г сов. → несов. размельчать что peenestama, peenendama, peeneks ~ väikesteks tükkideks tegema; размельчить соль soola peeneks tegema, размельчить в порошок pulbriks tegema, pulbristama; vrd. мельчить
расплавленный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г расплавить;
‣ прич. → П sula-, (üles)sulatatud, (üles)sulanud; расплавленная магма geol. sulamagma, расплавленная соль keem. sulasool
‣ страд. прич. прош. вр. Г расплавить;
‣ прич. → П sula-, (üles)sulatatud, (üles)sulanud; расплавленная магма geol. sulamagma, расплавленная соль keem. sulasool
распуститься 317 Г сов. → несов. распускаться
‣ puhkema, õide ~ õitsele minema, õitsema hakkama, lahti minema ~ lööma; цветы распустились lilled hakkasid õitsema ~ lõid õitsele, почки распустились pungad pakatasid ~ läksid lahti, берёза распустилась kask on lehte läinud ~ lehes;
‣ kõnek. lahti minema ~ tulema, vallanduma, valla pääsema, lõdvenema, lõdvaks minema, järele andma (kõnek. ka ülek.); kõnek. end lõdvaks laskma; ремень распустился rihm läks lõdvaks ~ andis järele, волосы распустились juuksed pääsesid valla, локоны распустились lokid on välja ~ sirgeks läinud, косы распустились patsid on lahti läinud, конец троса распустился trossiots on lahti keerdunud;
‣ kõnek. käest ära ~ ülekäte minema; ученики совсем распустились õpilased on täiesti käest ära;
‣ kõnek. (ära) lahustuma ~ sulama; соль распустилась в воде sool lahustus vees;
‣ kõnek. üles harunema (kootu v. heegeldatu kohta); чулок распустился sukasilmad jooksevad ~ jooksid maha
‣ puhkema, õide ~ õitsele minema, õitsema hakkama, lahti minema ~ lööma; цветы распустились lilled hakkasid õitsema ~ lõid õitsele, почки распустились pungad pakatasid ~ läksid lahti, берёза распустилась kask on lehte läinud ~ lehes;
‣ kõnek. lahti minema ~ tulema, vallanduma, valla pääsema, lõdvenema, lõdvaks minema, järele andma (kõnek. ka ülek.); kõnek. end lõdvaks laskma; ремень распустился rihm läks lõdvaks ~ andis järele, волосы распустились juuksed pääsesid valla, локоны распустились lokid on välja ~ sirgeks läinud, косы распустились patsid on lahti läinud, конец троса распустился trossiots on lahti keerdunud;
‣ kõnek. käest ära ~ ülekäte minema; ученики совсем распустились õpilased on täiesti käest ära;
‣ kõnek. (ära) lahustuma ~ sulama; соль распустилась в воде sool lahustus vees;
‣ kõnek. üles harunema (kootu v. heegeldatu kohta); чулок распустился sukasilmad jooksevad ~ jooksid maha
раствориться II 285 Г сов. → несов. растворяться II (без 1 и 2 л.)
‣ lahustuma; соль растворилась sool on lahustunud ~ sulanud;
‣ ülek. ühte sulama, hajuma; раствориться в темноте pimedusega ühte sulama, раствориться в толпе rahvahulgaga ühte sulama, rahvasumma kaduma, огни растворились в тумане tuled kadusid uttu ~ hajusid udus
‣ lahustuma; соль растворилась sool on lahustunud ~ sulanud;
‣ ülek. ühte sulama, hajuma; раствориться в темноте pimedusega ühte sulama, раствориться в толпе rahvahulgaga ühte sulama, rahvasumma kaduma, огни растворились в тумане tuled kadusid uttu ~ hajusid udus
резвый 119 П (кр. ф. резв, резва, резво, резвы) vallatu, elav, elavaloomuline, elava loomuga, vilgas; väle, kärmas, kärme, nobe; резвый ребёнок vallatu ~ elava loomuga laps, резвая фантазия ülek. elav fantaasia ~ kujutlusvõime, резвый конь väle hobune ~ ratsu, резвые ноги väledad jalad, резвая белка vilgas orav
ретивый 119 П (кр. ф. ретив, ретива, ретиво, ретивы) (üli)agar, usin, innukas, tuline; ретивый хозяин agar ~ usin peremees, ретивое сердце kuum süda, ретивый конь tuline ratsu
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
рьяный 119 П (кр. ф. рьян, рьяна, рьяно, рьяны) üliagar, innukas, äge, keevaline; рьяный хозяин üliagar ~ ülipüüdlik peremees, рьяный критик äge ~ keevaline kriitik, рьяный спортсмен tulihingeline sportlane, рьяный конь kõnek. tuline ~ väle ratsu
свинцовый 119 П (кр. ф. свинцов, свинцова, свинцово, свинцовы)
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
сень 90 С ж. неод. liter. van. vari, kate; под сенью деревьев puude vilus, под сенью кого-чего ülek. kaitse all, kaitsva tiiva all, varjus
синий 121 П (кр. ф. синь, синя, сине, сини) sini-, sinine; синее небо sinitaevas, sinine taevas, синие глаза sinisilmad, sinised silmad, синяя глина sinisavi, синее от холода лицо külmast sinine nägu, синяя акула zool. sinihai (Prionace glauca), синяя птица (1) zool. sini-vilerästas (Myophonus caeruleus), (2) ülek. sinilind;
◊ синий чулок iroon. sinisukk
◊ синий чулок iroon. sinisukk
синь 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ sina, sinakus, sinendus; синь неба taevasina;
‣ sinine (värv); метиленовая синь keem. metüleensinine
‣ sina, sinakus, sinendus; синь неба taevasina;
‣ sinine (värv); метиленовая синь keem. metüleensinine
сквозь предлог с вин. п. läbi mille, millest läbi; сквозь сон läbi une, сквозь стену läbi seina, сквозь плач läbi nutu, сквозь зубы läbi hammaste, смотреть сквозь щель läbi pilu vaatama, сеять муку сквозь сито jahu sõeluma ~ läbi sõela laskma, пробираться сквозь толпу läbi rahvahulga ~ rahvahulgast läbi trügima, прогнать сквозь строй aj. läbi kadalipu ajama;
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
◊ как ~ точно сквозь землю провалиться kõnek. nagu maa alla vajuma, nagu tina tuhka kaduma, nagu vits vette kaduma; смотреть на что сквозь пальцы läbi sõrmede vaatama millele; пройти сквозь огонь, воду и медные трубы tulest ja veest läbi käima
складный 126 П (кр. ф. складен, складна, складно, складны) kõnek.
‣ sihvakas, hea kehaehitusega; складный парень sihvakas noormees, складный конь hea kehaehitusega hobune;
‣ sorav, ladus, sobe, sujuv; складная речь sorav ~ ladus ~ sobe kõne ~ jutt
‣ sihvakas, hea kehaehitusega; складный парень sihvakas noormees, складный конь hea kehaehitusega hobune;
‣ sorav, ladus, sobe, sujuv; складная речь sorav ~ ladus ~ sobe kõne ~ jutt
сладкий 122 П (кр. ф. сладок, сладка, сладко, сладки; сравн. ст. слаще, превосх. ст. сладчайший 124)
‣ magus (ka ülek.); сладкие ягоды magusad marjad, сладкая каша magus puder, сладкий запах лип pärnade ~ pärnaõite magus ~ hõrk lõhn, сладкий сон magus uni, сладкие грёзы luulek. sulnid ~ magus-armsad unistused ~ unelmad, сладкие звуки mahedad helid;
‣ ülek. kõnek. mesimagus, imalmagus, maguslääge, lipitsev, meelitlev; сладкий голос mesimagus ~ mahemagus hääl, сладкая улыбка imalmagus naeratus, сладкие речи imalmagusad ~ mesimagusad ~ lipitsevad ~ meelitlevad jutud;
‣ П → С сладкое с. неод. magustoit, magusroog
‣ magus (ka ülek.); сладкие ягоды magusad marjad, сладкая каша magus puder, сладкий запах лип pärnade ~ pärnaõite magus ~ hõrk lõhn, сладкий сон magus uni, сладкие грёзы luulek. sulnid ~ magus-armsad unistused ~ unelmad, сладкие звуки mahedad helid;
‣ ülek. kõnek. mesimagus, imalmagus, maguslääge, lipitsev, meelitlev; сладкий голос mesimagus ~ mahemagus hääl, сладкая улыбка imalmagus naeratus, сладкие речи imalmagusad ~ mesimagusad ~ lipitsevad ~ meelitlevad jutud;
‣ П → С сладкое с. неод. magustoit, magusroog
слететь 234 Г сов. → несов. слетать II с кого-чего
‣ ära ~ alla lendama (kõnek. ka ülek.); lendu tõusma; птица слетела с дерева lind laskus puult, бабочка слетела с цветка liblikas tõusis lillelt ~ õielt lendu, шапка слетела с головы müts lendas peast, слететь с крыльца kõnek. trepist alla lendama ~ sadama, слететь с места madalk. (ameti)kohalt lendama;
‣ (välkkiirelt) kaduma; сон мигом слетел uni oli nagu käega pühitud;
‣ ülek. valla pääsema, (keelelt, huulilt) libisema; с губ слетело неосторожное слово suust lipsas ~ huulilt libises ettevaatamatu sõna, улыбка слетела с лица naeratusvine ~ muie kadus näolt
‣ ära ~ alla lendama (kõnek. ka ülek.); lendu tõusma; птица слетела с дерева lind laskus puult, бабочка слетела с цветка liblikas tõusis lillelt ~ õielt lendu, шапка слетела с головы müts lendas peast, слететь с крыльца kõnek. trepist alla lendama ~ sadama, слететь с места madalk. (ameti)kohalt lendama;
‣ (välkkiirelt) kaduma; сон мигом слетел uni oli nagu käega pühitud;
‣ ülek. valla pääsema, (keelelt, huulilt) libisema; с губ слетело неосторожное слово suust lipsas ~ huulilt libises ettevaatamatu sõna, улыбка слетела с лица naeratusvine ~ muie kadus näolt
смежить 287a Г сов. → несов. смежать что sulgema (silmi, lauge); сон смежил веки uni sulges laud, sõba langes ~ vajus ~ tuli silmale ~ laskus laule;
◊ смежить очи silma kinni ~ looja laskma, sõba silmale saama
◊ смежить очи silma kinni ~ looja laskma, sõba silmale saama
сморить 285a Г сов. → несов. смаривать kõnek.
‣ кого-что, чем ära kurnama ~ piinama, rammestama; жара сморила его ta on palavusest rammetu, palavus on talle liiga teinud;
‣ кого võitu saama (une kohta); сон сморил его uni sai tast võitu, после еды его сморило pärast sööki kippus tal tukk ~ tukastus peale; vrd. морить
‣ кого-что, чем ära kurnama ~ piinama, rammestama; жара сморила его ta on palavusest rammetu, palavus on talle liiga teinud;
‣ кого võitu saama (une kohta); сон сморил его uni sai tast võitu, после еды его сморило pärast sööki kippus tal tukk ~ tukastus peale; vrd. морить
сниться 285 Г несов. кому und ~ unes nägema; мне снилось ~ снился сон nägin unes ~ und;
◊ и во сне не снилось pole uneski näinud; vrd. присниться
◊ и во сне не снилось pole uneski näinud; vrd. присниться
согнать 184 (буд. вр. сгоню, сгонишь, сгонит) Г сов. → несов. сгонять I
‣ кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
‣ parvetama;
◊ согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
‣ кого-что, с кого-чего välja ~ ära ~ minema ajama; kokku ajama; согнать скот к водопою karja jooma ~ joogikohta ajama, согнать муху kärbest peletama ~ ära ajama, согнать с квартиры kõnek. korterist välja ajama, согнать со двора (majast, õuest) minema ajama ~ kihutama, согнать с кого сон ülek. kellelt und ära ajama ~ peletama, согнать усталость väsimust peletama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama; согнать веснушки tedretähti pleegitama ~ eemaldama, согнать вес kõnek. kaalu maha võtma, согнать улыбку с лица tõsist nägu tegema, tõsiseks tõmbuma, солнце согнало снег päike on lume ära võtnud ~ sulatanud;
‣ parvetama;
◊ согнать ~ сгонять семь потов с кого kõnek. kelle seljast mitut ~ seitset nahka võtma; согнать ~ сгонять со света кого kõnek. kellel eluisu ära võtma, keda surmani ära vaevama, kellel hinge seest välja sööma, keda hauda viima
соль I 91 С ж. неод.
‣ sool; бертолетовая соль keem. kaaliumkloraat, Berthollet’ sool, каменная соль min. kivisool, haliit, поваренная соль keem. keedusool, naatriumkloriid, столовая соль söögisool, lauasool, соль железа keem. raua sool;
‣ ülek. tuum, iva; соль вопроса küsimuse tuum ~ mõte;
◊ аттическая соль Atika sool, peen pilge, teravmeelsus; соль земли maa sool; съесть много ~ пуд ~ куль соли с кем kõnek. kellega puuda soola üheskoos ära sööma; хлеб да ~ и соль (1) jätku leiba ~ leivale, (2) sool-leib
‣ sool; бертолетовая соль keem. kaaliumkloraat, Berthollet’ sool, каменная соль min. kivisool, haliit, поваренная соль keem. keedusool, naatriumkloriid, столовая соль söögisool, lauasool, соль железа keem. raua sool;
‣ ülek. tuum, iva; соль вопроса küsimuse tuum ~ mõte;
◊ аттическая соль Atika sool, peen pilge, teravmeelsus; соль земли maa sool; съесть много ~ пуд ~ куль соли с кем kõnek. kellega puuda soola üheskoos ära sööma; хлеб да ~ и соль (1) jätku leiba ~ leivale, (2) sool-leib
соль II нескл. С с. неод. muus. sol
сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide
сонм С м. неод. liter. van. parmas, parv, trobikond, salk; целые сонмы мух kärbseparved;
◊ причислить к сонму кого liter. keda (oma) mesti ~ kilda arvama, kelle leeri arvama
◊ причислить к сонму кого liter. keda (oma) mesti ~ kilda arvama, kelle leeri arvama
соня 63 С
‣ м. и ж. од. kõnek. unimüts, unekott;
‣ ж. од. unilane (näriline); орешниковая соня zool. pähklinäpp (Muscardinus avellanarius)
‣ м. и ж. од. kõnek. unimüts, unekott;
‣ ж. од. unilane (näriline); орешниковая соня zool. pähklinäpp (Muscardinus avellanarius)
стеречь 379 Г несов. кого-что
‣ hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
‣ varitsema; стеречь медведя karu varitsema
‣ hoidma, valvama; стеречь стадо karja hoidma ~ valvama, стеречь дом maja valvama, стеречь границу piiri valvama, стеречь арестанта vahialust valvama, стеречь чей сон kelle und valvama;
‣ varitsema; стеречь медведя karu varitsema
столовый I 119 П
‣ laud- (ka geogr.), laua-; geogr. lava-; столовая скатерть laudlina, столовый ящик lauasahtel, laualaegas, столовый нож lauanuga, столовая соль lauasool, столовое вино lauavein, столовая ложка supilusikas, столовый сервиз lõunaserviis, столовый айсберг, столовая ледяная гора laudjäämägi, столовая гора lavamägi, столовая страна lavamaa, столовый перевал lavakuru;
‣ söögi-; столовая свёкла söögipeet
‣ laud- (ka geogr.), laua-; geogr. lava-; столовая скатерть laudlina, столовый ящик lauasahtel, laualaegas, столовый нож lauanuga, столовая соль lauasool, столовое вино lauavein, столовая ложка supilusikas, столовый сервиз lõunaserviis, столовый айсберг, столовая ледяная гора laudjäämägi, столовая гора lavamägi, столовая страна lavamaa, столовый перевал lavakuru;
‣ söögi-; столовая свёкла söögipeet
столочь 382 Г сов. что, с чем kõnek. (peeneks, segi) tampima, uhmerdama; столочь соль soola peeneks tampima, столочь сахар с корицей suhkrut kaneeliga segi tampima, столочь в порошок pulbriks hõõruma, pulbristama
сторожкий 122 П (кр. ф. сторожек, сторожка, сторожко, сторожки) madalk. valvas, valvakas, kohklik, kartlik; сторожкий взгляд valvas pilk, сторожкая птица kohklik ~ kartlik lind, сторожкий сон erk uni
страшный 126 П (кр. ф. страшен, страшна, страшно, страшны и страшны) hirmus, hirmuäratav, kohutav, jube, õudne, kole; страшный вид hirmus ~ hirmuäratav välimus, страшные времена hirmsad ~ kohutavad ~ õudsed ajad, страшный сон kohutav ~ õudne uni, страшный шум hirmus ~ kohutav ~ kole lärm ~ müra, страшная боль kole ~ hirmus valu, страшная дорога jube tee, страшные годы войны hirmsad sõja-aastad, страшный ветер hirmus tuul, страшная скука õudne igavus, страшный суд kirikl. viimsepäevakohus;
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
◊ не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse
строптивый 119 П (кр. ф. строптив, строптива, строптиво, строптивы) tõrges, tõrkuv, jonnakas, tortsakas, kangekaelne, põikpäine; строптивый характер tõrges iseloom, строптивый старик tõrges ~ kangekaelne ~ põikpäine vanaätt, строптивый конь isepäine ~ kõva peaga hobune
сыпать 189 Г несов.
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
‣ что puistama, riputama; чем ülek. pilduma; сыпать муку в мешок jahu kotti puistama, сыпать соль в суп supi sisse soola riputama ~ panema, сыпать удары lööke jagama, сыпать цифрами arvusid ~ arve puistama, сыпать цитатами tsitaate puistama, сыпать словами sõnatulval tulla laskma, сыпать двойки kõnek. kahtesid laduma, сыпать из пулемёта kõnek. kuulipildujast (järjepanu) põrutama, сыпать остротами ülek. vaimukusi puistama ~ pilduma, сыпать искрами sädemeid pilduma, сыпать деньгами ülek. raha pilduma;
‣ pihutama; дождь сыплет pihutab vihma, sajab pihuvihma, снег сыпает pihutab lund, sajab pihulund;
‣ что, чем ülek. üle külvama; сыпать пулями kuulirahega üle külvama;
‣ сыпь повел. накл. что без доп. madalk. lase käia; сыпь отсюда lase siit jalga, kasi minema, viska varvast, сыпь в магазин põruta poodi;
◊ сыпать соли на хвост кому madalk. kellele saba peale soola riputama
танцевать 172a Г несов. что, под что, без доп. tantsima, tantsisklema (ka ülek.); танцевать вальс valssi tantsima, танцевать в балете balletis tantsima, танцевать под гармошку lõõtspilli saatel tantsima, конь танцует hobune tantsib, пламя свечи танцует от ветра küünlaleek tantsiskleb ~ võbeleb ~ väreleb ~ hubiseb tuules;
◊ танцевать от печки kõnek. sissetallatud ~ vana rada käima, uuesti otsast peale hakkama; танцевать на одном месте kõnek. paigal tammuma; vrd. станцевать
◊ танцевать от печки kõnek. sissetallatud ~ vana rada käima, uuesti otsast peale hakkama; танцевать на одном месте kõnek. paigal tammuma; vrd. станцевать
толочь 382 Г несов. что, чем peeneks ~ puruks tampima, peenestama, uhmerdama, pihustama; толочь соль soola peenestama, толочь перец pipart peeneks tampima;
◊ толочь воду в ступе sõelaga vett kandma; vrd. растолочь
◊ толочь воду в ступе sõelaga vett kandma; vrd. растолочь
толчёный 126 П peen-, peenike, peeneks tambitud, uhmerdatud, peenestatud, purustatud, pihustatud; толчёная соль peenike sool, толчёный миндаль peenestatud mandlid
тревожить 271a Г несов.
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
‣ кого-что, чем ärevaks ~ rahutuks ~ murelikuks tegema, muretama; меня тревожит его отсутствие tema äraolek teeb mind murelikuks ~ teeb mulle muret, тревожить сердце südant rahutuks tegema;
‣ кого-что, чем häirima, rahu rikkuma, tülitama, segama; тревожить сон und häirima, шум тревожит больного kära segab haiget, тревожить рану haava osatama, старое ранение начинает тревожить vana haav hakkab tunda andma ~ valu tegema; vrd. встревожить, потревожить
тревожный 126 П (кр. ф. тревожен, тревожна, тревожно, тревожны)
‣ ärev, erev, rahutu; rahutuks tegev, murettekitav, muretav; тревожные мысли ärevad mõtted, тревожный взгляд ärev ~ rahutu pilk, тревожный сон rahutu uni, тревожные вести ärevad ~ rahutuks tegevad ~ murettekitavad ~ muretavad teated, тревожная ночь ärev ~ rahutu öö;
‣ (без кр. ф.) häire-, alarmi-; тревожный сигнал häiresignaal, alarmisignaal
‣ ärev, erev, rahutu; rahutuks tegev, murettekitav, muretav; тревожные мысли ärevad mõtted, тревожный взгляд ärev ~ rahutu pilk, тревожный сон rahutu uni, тревожные вести ärevad ~ rahutuks tegevad ~ murettekitavad ~ muretavad teated, тревожная ночь ärev ~ rahutu öö;
‣ (без кр. ф.) häire-, alarmi-; тревожный сигнал häiresignaal, alarmisignaal
труднорастворимый 119 П (кр. ф. труднорастворим, труднорастворима, труднорастворимо, труднорастворимы) rasklahustuv, raskesti lahustuv; труднорастворимая соль raskesti lahustuv sool
тяжёлый 119 П
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
увидеть 230 Г сов. кого-что nägema, silmama, märkama; увидеть мельком vilksamisi nägema, увидеть из окна aknast ~ läbi akna nägema ~ silmama, увидеть своими глазами oma silmaga nägema, увидеть сон ~ во сне und ~ unes nägema, увидеть новые возможности uusi võimalusi nägema, увидеть по глазам näost nägema, он увидел, что ошибся ta nägi ~ märkas, et oli eksinud, вот увидишь küll sa näed, увидим eks me näe, saame näha, küll näeme;
◊ поживём -- увидим kõnekäänd elame -- näeme, eks me näe; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; не увидеть как своих ушей кого-чего kõnek. niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama; vrd. видеть
◊ поживём -- увидим kõnekäänd elame -- näeme, eks me näe; увидеть свет (1) ilmale tulema, ilmavalgust nägema, (2) trükivalgust nägema, trükist ilmuma, (3) kergemalt hingata saama, elust rõõmu tunda saama, valust ~ murest lahti saama; не увидеть как своих ушей кого-чего kõnek. niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama; vrd. видеть
углекислый 119 П keem. süsihappe-, -karbonaat; углекислый газ süsihappegaas, süsinikdioksiid, углекислая соль karbonaat, углекислый кальций kaltsiumkarbonaat, углекислый натрий naatriumkarbonaat, kaltsineeritud sooda, углекислая вода süsihappegaasirikas vesi
ужасный 126 П (кр. ф. ужасен, ужасна, ужасно, ужасны) hirmus, õudne, jube, kohutav, kole; ужасный вид hirmus ~ kohutav ~ õudne välimus, ужасный сон hirmus ~ kohutav ~ õudne ~ kole uni, ужасная погода kõnek. kole ~ vilets ~ sant ilm, koerailm, ужасный ветер kõnek. hirmus ~ kole ~ jube tuul, ужасный трус kõnek. hirmus ~ kohutav argpüks, ужасный характер kõnek. kohutavalt halb iseloom, ужасная боль hirmus ~ jube valu, ужасные цены kohutavad ~ kohutavalt kõrged hinnad
уксуснокислый 119 П äädikhap(p)e(-), etaanhap(p)e(-); уксуснокислое брожение äädikhappekäärimine, etaanhappekäärimine, уксуснокислая бактерия äädikhappebakter, уксуснокислая соль keem. äädikhappe sool, atsetaat
упряжной 120 П
‣ rakendi-, rakke-; упряжной вол rakkehärg, rakendihärg, упряжной конь rakkehobune, etterakendatav hobune;
‣ rakme-; упряжной ремень rakmerihm
‣ rakendi-, rakke-; упряжной вол rakkehärg, rakendihärg, упряжной конь rakkehobune, etterakendatav hobune;
‣ rakme-; упряжной ремень rakmerihm
усладительный 126 П (кр. ф. усладителен, усладительна, усладительно, усладительны) van. liter. nauditav, meeldiv, hurmav, õnnestav, südantkosutav, kosutav (ülek.); mõnus, magus (ülek.); усладительное пение naudingut pakkuv ~ hurmav laul(mine), усладительный сон mõnus ~ kosutav ~ magus uni
хлеб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
‣ (без мн. ч.) leib (toiduaine; ka ülek.); пшеничный хлеб nisuleib, чёрный ~ ржаной хлеб rukkileib, белый хлеб (vormi)sai, сыропёклый хлеб läbiküpsemata ~ nätske leib, свежий хлеб värske leib, чёрствый хлеб tahke ~ kõva leib, кусок хлеба (1) leivatükk, tükk leiba, (2) ülek. kõnek. leivatükk, leivakannikas, ломоть хлеба leivaviil, есть один хлеб paljast ~ kuiva ~ ainult leiba sööma, мазать ~ намазать хлеб чем mida leivale peale määrima, добывать хлеб ihutoidust ~ peatoidust hankima, зарабатывать на хлеб leivaraha ~ leiba teenima, верный хлеб ülek. kindel leib ~ teenistus, лёгкий хлеб ülek. kerge leib ~ teenistus;
‣ (мн. ч. хлебы) leivapäts, leib; круглый хлеб ümmargune leib, формовой хлеб vormileib, подовый хлеб põrandaleib, ставить ~ сажать хлебы в печь leiba ~ leibu ahju panema;
‣ (без мн. ч.) (tera)vili, viljaterad; заготовка хлеба viljavarumine, сеять хлеб vilja külvama;
‣ (мн. ч. хлеба, 4) teravili, teraviljad; полёгшие хлеба lamandunud vili, lamavili, яровые хлеба suvivili, tõuvili, озимые хлеба talivili, хлеб ещё на корню vili on lõikamata, уборка хлебов viljalõikus, урожай хлебов teraviljasaak;
◊ отнимать ~ отбивать кусок хлеба у кого kellelt leivakannikat ära võtma; хлеб да соль, хлеб и соль jätku leiba ~ leivale; с хлеба на квас перебиваться kõnek. vett ja leiba sööma, peost suhu elama; хлебом не корми кого kõnek. kas või ilma söömata, söömatagi (millestki innustumise puhul), saaks vaid mida teha; и то хлеб kõnek.hea seegi; хлеб насущный (meie) igapäevane leib, peatoidus, ihutoidus; быть на хлебах (1) чьих kelle leival ~ toita olema, kelle leiba sööma, (2) у кого van. kelle kosti peal olema
хлеб-соль (хлеб 1, соль 92) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ sool-leib, külalislahkus, kostitamine; встречать (с) хлебом-солью soola-leivaga vastu võtma, подносить хлеб-соль soola-leiba tooma;
‣ jätku leiba ~ leivale;
◊ водить хлеб-соль с кем kõnek. kellega läbi käima, lävima, kelle juures (vastastikku) võõrusel käima, kellega sõprust pidama, heal jalal olema; забыть ~ забывать хлеб-соль чью kelle vastu tänamatu olema, kelle heategusid unustama; хлеб-соль ешь, а правду режь vanas. söö, mis küps, räägi, mis tõsi
‣ sool-leib, külalislahkus, kostitamine; встречать (с) хлебом-солью soola-leivaga vastu võtma, подносить хлеб-соль soola-leiba tooma;
‣ jätku leiba ~ leivale;
◊ водить хлеб-соль с кем kõnek. kellega läbi käima, lävima, kelle juures (vastastikku) võõrusel käima, kellega sõprust pidama, heal jalal olema; забыть ~ забывать хлеб-соль чью kelle vastu tänamatu olema, kelle heategusid unustama; хлеб-соль ешь, а правду режь vanas. söö, mis küps, räägi, mis tõsi
холощёный 126 П kohi-, kohitsetud, kastreeritud, lõigatud, ruunatud; холощёный бык kohihärg, kohitsetud ~ kastreeritud härg, холощёный конь ruunatud hobune, ruun, ruunhobune
худой II 120 П (кр. ф. худ, худа, худо, худы; сравн. ст. хуже и худее, превосх. ст. худший 124) kõnek.
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
‣ (сравн. ст. хуже) kehv, vilets, halb, paha; худой сон halb uni ~ unenägu, худая примета halb enne ~ märk, худая слава halb kuulsus, не говоря худого слова paha sõna ütlemata;
‣ (сравн. ст. худее) kulunud, katkine, auklik; худые рукавицы katkised kindad;
‣ П → С худое с. неод. halb; делать худое halba tegema;
◊ на худой конец kõnek. äärmisel ~ kõige halvemal juhul; худой мир лучше доброй ссоры vanas. parem lahja rahu kui rammus tüli
целебный 126 П (кр. ф. целебен, целебна, целебно, целебны) tervis-, tervise-, tervistus-, tervistav, raviv, tervislik, tervisele kasulik; целебная вода tervis(e)vesi, целебные грязи tervis(e)muda, целебный ключ tervis(e)veeallikas, целебный напиток tervistusjook, целебная трава ravimtaim, целебный воздух tervistav õhk, целебное средство ravivahend, ravim, arstim, целебный сон tervislik ~ tervistav ~ kosutav uni
целительный 126 П (кр. ф. целителен, целительна, целительно, целительны) raviv, tervistav, terveks tegev; целительная вода tervistav vesi, tervis(e)vesi, целительное действие tervistav ~ raviv toime, целительный сон kosutav ~ tervistav uni
чуткий 122 П (кр. ф. чуток, чутка, чутко чутки; сравн. ст. чутче)
‣ ergas, erk, valvas, terane, terav, terava haistmisega ~ kuulmisega; чуткий зверь ergas loom, чуткий нос terav ~ peen ~ hea nina, чуткое ухо terav kõrv, чуткая тишина pingas vaikus, чуткий сон linnuuni;
‣ tundlik, tundeline, (teiste muresid) südamessevõttev, hell, kaastundlik, väga tähelepanelik, osavõtlik, kaasaelav; чуткая душа tundeline ~ hell hing, чуткое сердце kaastundlik ~ kaasatundev süda, чуткое отношение к людям tähelepanelik ~ osavõtlik suhtumine inimestesse, чуток ко всякой шутке hell iga nalja suhtes, чуткий учитель osavõtlik õpetaja, чуткий подход südamlik suhtumine, чуткий прибор tundlik mõõteriist, чуткий к холоду külmatundlik, külmakartlik
‣ ergas, erk, valvas, terane, terav, terava haistmisega ~ kuulmisega; чуткий зверь ergas loom, чуткий нос terav ~ peen ~ hea nina, чуткое ухо terav kõrv, чуткая тишина pingas vaikus, чуткий сон linnuuni;
‣ tundlik, tundeline, (teiste muresid) südamessevõttev, hell, kaastundlik, väga tähelepanelik, osavõtlik, kaasaelav; чуткая душа tundeline ~ hell hing, чуткое сердце kaastundlik ~ kaasatundev süda, чуткое отношение к людям tähelepanelik ~ osavõtlik suhtumine inimestesse, чуток ко всякой шутке hell iga nalja suhtes, чуткий учитель osavõtlik õpetaja, чуткий подход südamlik suhtumine, чуткий прибор tundlik mõõteriist, чуткий к холоду külmatundlik, külmakartlik
