?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 353 artiklit, väljastan 200
айда межд. madalk.
‣ läki; айда в лес! läki metsa!
‣ siva, viuhti; сел на велосипед и айда в город istusin rattale ja põrutasin linna
беглый 119 П‣ ärakaranud; беглый каторжник ärakaranud sunnitööline, беглый гласный lgv.
švaa, vahevokaal;
‣ (кр. ф. бегл, бегла, бегло, беглы) kiire, kiir-, väle; sorav; liikuv; põgus, pealiskaudne; беглый огонь sõj. kiirtuli, беглое чтение sorav lugemine, беглые тени liikuvad varjud, беглое замечание põgus märkus, беглое ознакомление põgus tutvus, бросить беглый взгляд põgusat pilku heitma, беглый просмотр чего mille põgus läbivaatus;
‣ П → С беглый м., беглая ж. од. jooksik, ärakaranu
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
бросать 169a Г несов.
→ сов.
бросить‣ кого-что, чем viskama, loopima, heitma, pilduma, ülek. ka pillama; бросать окурок suitsuotsa ära viskama, бросать гранату granaati heitma, бросать снежками в кого keda lumepallidega loopima, бросать оружие ülek.
relva maha panema, püssi põõsasse viskama, бросать в тюрьму vanglasse heitma;
‣ кого-что hülgama, maha jätma; бросать семью perekonda hülgama, бросать кого в беде keda hädas maha jätma, бросать имущество на произвол судьбы varandust saatuse hooleks jätma;
‣ что, с инф. maha jätma, katkestama, loobuma; бросать курить suitsetamist maha jätma, бросать работу (1) tööd kõrvale heitma, (2) töölt lahkuma, бросать учёбу õpinguid katkestama, бросьте! kõnek. ah, jätke (järele)! jätke ~ lõpetage juba!
‣ кого-что paiskama (ka ülek.); бросать в бой дивизию diviisi lahingusse paiskama, бросать правду в лицо кому tõde näkku paiskama kellele;
‣ кого во что безл. (higiseks, kuumaks) võtma ~ lööma; его бросало то в жар, то в холод tal oli vaheldumisi külm ja kuum;
◊ бросать ~ бросить камень ~ камушек в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; бросать ~ бросить жребий liisku heitma; бросать ~ бросить тень varju heitma; бросать ~ бросить якорь ankrusse jääma; бросать ~ бросить вызов väljakutset heitma; бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; бросать ~ бросить перчатку кому kinnast viskama kellele
везти 362 Г несов.
‣ кого-что, на ком-чём, куда vedama, viima, sõidutama; везти песок на стройку ehitusele liiva vedama, лошадь везёт телегу hobune veab vankrit, везти книгу профессору professorile raamatut viima, везти туристов в горы turiste mägedesse sõidutama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. veab kellel milles; ему везло в картах tal vedas kaardimängus; vrd. возить
вериться 269 Г несов.
безл.
кому, во что, чему uskuma; в это ~ этому верится с трудом seda on raske uskuda
взгрустнуться 337 Г сов.
безл.
кому, по кому-чему, без доп.
kõnek.
kurb hakkama; igatsema hakkama; мне что-то взгрустнулось mul hakkas millegipärast kurb, ему взгрустнулось по матери ta hakkas ema järele igatsema
вздуматься 164 Г сов.
безл.
кому (обычно с инф.
) kõnek.
pähe ~ mõttesse tulema; мне вздумалось пойти в гости mul tuli mõte külla minna, делать всё, что вздумается kõike tegema, mis pähe tuleb
влететь 234 Г сов.
→ несов.
влетать‣ во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek.
kõnek.
sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
‣ безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
◊ влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
врываться I 169 Г несов.
→ сов.
ворваться во что sisse tungima ~ tormama kuhu; врываться в город linna tungima, врываться в комнату tuppa tormama, врываться в чей разговор järsult jutusse sekkuma, kelle juttu läbi lõikama
выбор 1 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) valik, (välja)valimine; выбор пал на него valik langes temale, выбор профессии kutsevalik, выбор помощника abilise valimine, одобрить чей выбор kelle valikut heaks kiitma, у меня нет другого выбора mul pole teist valikut, mulle ei jää teist võimalust, в магазине большой выбор костюмов kaupluses on suures valikus ülikondi;
‣ выборы мн. ч. valimised; всеобщие выборы üldvalimised, üldised valimised;
◊ на выбор valikuks, (enda) valida
вызвать 215* Г сов.
→ несов.
вызывать‣ кого välja kutsuma ~ hüüdma; kohale ilmuda käskima; его вызвали из комнаты ta kutsuti toast välja, вызвать ученика õpilast küsima (tunnis), учитель вызвал его к доске õpetaja kutsus ta tahvli juurde, вызвать добровольцев vabatahtlikke välja hüüdma, вызвать скорую помощь kiirabi kutsuma, вызвать кого в суд keda kohtusse kutsuma, вызвать по телефону telefoni teel välja kutsuma;
‣ что esile kutsuma, tekitama; он старался вызвать улыбку жены ta püüdis naist naeratama panna, вызвать чей гнев kelle viha esile kutsuma, вызвать аппетит söögiisu tekitama, чем вызван пожар? mis põhjustas tulekahju? вызвать на разговор rääkima ärgitama;
‣ кого на что (üles)kutset esitama kellele, üles kutsuma keda; бригаду вызвали на соцсоревнование brigaadile tehti sotsialistliku võistluse ettepanek, brigaad kutsuti sotsialistlikule võistlusele, вызвать кого на поединок ~ на дуэль keda kahevõitlusele kutsuma
выпить 324 Г сов.
‣ несов.
выпивать что (ära) jooma; выпить стакан воды klaasi vett jooma, выпить воду vett ära jooma, выпить воды vett jooma;
‣ за кого-что (viina, veini vm.) kelle-mille terviseks jooma; выпить за юбиляра ~ за здоровье юбиляра juubilari terviseks jooma, выпить за чей успех kelle edu ~ õnne peale jooma;
‣ kõnek. napsi võtma; было ясно, что он выпил oli selge, et ta on võtnud, выпить на радостях suurest rõõmust ~ meeldiva sündmuse puhul (viina) võtma;
◊ (он) не дурак выпить kõnek. (ta) armastab napsi võtta ~ napsitada ~ on jooma peale kange
выпучить 271*a (повел. накл.
выпучи, выпучьте) Г сов.
→ несов.
выпучивать что‣ madalk.
pungi ~ ette ajama; выпучить живот kõhtu ette ajama, выпучить глаза silmi pungitama, jõllitama;
‣ безл. kõnek. kaardu kiskuma ~ minema
вырвать II 217* Г сов.
безл.
кого, чем kõnek.
(välja) oksendama; его вырвало ta oksendas, его вырвало водой ta oksendas (ainult) vett; vrd.
рвать
гейм 1 С м.
неод.
sport geim
двойник 19 С м.
‣ од.
чей kelle teisik;
‣ од. kõnek. kaksik (üks kaksikutest);
‣ неод. kaksikasi, kaksikese;
‣ неод. trük. kordus
доводиться 313 Г несов.
→ сов.
довестись‣ безл.
кому, с инф.
kõnek.
juhtuma, kellel juhust olema; мне не доводилось бывать там mul ei ole olnud juhust seal käia;
‣ (без сов) кому, кем kõnek. keegi olema kellele (sugulane); доводиться дядей кому onu olema kellele, кем он тебе доводится? kes ta sulle on? они доводились сродни моей матери nad olid mulle ema poolt sugulasi;
‣ страд. к доводить; всё доводилось до его сведения talle kanti kõigest ette
доставать 219 Г несов.
→ сов.
достать‣ чем, до чего ulatama, küündima; доставать рукой до потолка käega lakke ulatama;
‣ что (välja) võtma; доставать книгу с полки riiulilt raamatut võtma, доставать платок из сумочки kotist taskurätikut võtma;
‣ что hankima, muretsema; доставать билеты в театр teatripileteid hankima;
‣ безл. у кого, чего kõnek. jätkuma, piisama; денег доставало на всё raha jätkus kõigeks
достаться 223 Г сов.
→ несов.
доставаться‣ кому kellele jääma, saama; ему досталось от отца много книг isast jäi talle palju raamatuid, успех достался ему с большим трудом ta saavutas edu ränga tööga, нам ничего не досталось meie ei saanud midagi;
‣ безл. кому, за что kõnek. (karistada) saama; ему достанется за его шалости küll ta oma üleannetuse eest saab;
◊ (ему) досталось на орехи ta sai kõva nahatäie
дрематься 206 Г несов.
безл.
кому kõnek.
tukkuma; мне дремлется mul tuleb uni ~ tukk peale
думаться 164 Г несов.
безл.
кому, без доп.
‣ tunduma; думается, что он хороший человек tundub ~ paistab, et ta on hea inimene;
‣ о чём mõttes olema ~ mõlkuma, mõelda olema; ни о чём не думалось (ma, sa...) ei suutnud millestki mõelda ~ ei mõtelnud millestki, pea oli tühi, здесь хорошо думается siin on hea mõtteid mõlgutada
дышаться 183 Г несов.
безл.
кому hingama; (мне) легко дышится (mul) on kerge hingata
жезл 2 С м.
неод.
sau (ka tehn.
), kepp; жезл регулировщика liiklusekorraldaja sau, маршальский жезл marssalikepp, мерные жезлы geod.
mõõt(e)latid
житься 330 Г несов.
безл.
кому kõnek.
kuidas elada olema; ему хорошо живётся tema käsi käib hästi, tal on hea põli, ему не живётся на одном месте ta ei kärsi kaua ühes kohas elada
заблагорассудиться 270 Г сов.
безл.
кому pähe tulema ~ torkama, heaks arvama; он делает то, что ему заблагорассудится ta teeb alati, mis pähe tuleb ~ mida heaks arvab, я уеду тогда, когда мне заблагорассудится ma sõidan ära, kui ise tahan ~ heaks arvan
завечереть 229b Г сов.
безл.
kõnek.
õhtusse kalduma; завечерело õhtu jõudis (kätte), saabus õhtu
заволочь 381 Г сов.
→ несов.
заволакивать что‣ (без 1 и 2 л.
) (kinni) katma, mähkima, varjama, varjutama; тучи заволокли небо pilved katsid ~ varjasid taeva, глаза заволокло слезами безл.
silmad valgusid vett täis, туман заволок долину org on ~ oli uttu mattunud;
‣ madalk. (ära, sisse) vedama, lohistama; сани заволокли под навес regi veeti varju alla
загореться 231 Г сов.
→ несов.
загораться‣ чем, от чего, без доп.
(põlema) süttima, tuld võtma (ka ülek.
); крыша загорелась katus läks põlema ~ süttis, на небе загорелись звёзды taevas süttisid tähed, глаза загорелись гневом silmad lõid vihast põlema, в окнах загорелся свет aknad lõid valgeks, загореться идеей ideest vaimustusse sattuma ~ süttima;
‣ ülek. algama, tekkima; загорелся бой läks lahinguks, загорелся спор puhkes äge vaidlus, läks vaidluseks;
‣ безл. кому, с инф. ülek. kõnek. kibelema; ему загорелось поехать немедленно ta kibeles kohe (ära) minema ~ sõitma;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. ülek. õhetama hakkama, punaseks minema, punetama lööma; уши загорелись kõrvad hakkasid õhetama, заря загорелась koit lõi punetama;
◊ сыр-бор загорелся kõnek. läks lahti kisa ja kära
задавить I 320 (без страд. прич.
) Г сов.
на что, без доп.
vajutama ~ pigistama ~ litsuma ~ rõhuma ~ ängistama hakkama; задавило в груди безл.
rinnus hakkas rõhuma
задёргать II 164a (без страд. прич.
) Г сов.
‣ кого-что, чем tõmbama ~ tirima ~ sikutama hakkama; задёргать вожжами ohje(st) sikutama ~ tõmbama hakkama, лошадь задёргала ушами hobune hakkas kõrvu lingutama;
‣ кого-что, чем tõmblema hakkama ~ panema; его всего задёргало безл. ta hakkas üleni tõmblema, он задёргал бровью tal hakkas kulm tõmblema
задержать 183a Г сов.
→ несов.
задерживать кого-что kinni hoidma ~ pidama, tagasi hoidma, takistama; aeglustama; дела меня задержали asjatoimetused pidasid mind kinni, задержать дыхание hinge kinni pidama, задержать преступника kurjategijat kinni pidama ~ vahistama, задержать чей отъезд kelle ärasõitu edasi lükkama ~ takistama, задержать шаг sammu aeglustama;
◊ задержать ~ задерживать взгляд на ком-чём pilku peatama kellel-millel
заесть 359 Г сов.
→ несов.
заедать‣ кого surnuks ~ vaeseomaks purema, maha ~ ära murdma, ära sööma; комары нас заели olime sääsekuppe täis, среда заела кого ülek.
kes on keskkonna ohver;
‣ кого, без доп. ülek. ära vaevama ~ piinama; тоска заела igatsus on (mu) ära vaevanud;
‣ что, чем peale hammustama ~ sööma; заесть лекарство печеньем rohule küpsist peale sööma;
‣ безл. что kõnek. kinni jääma ~ kiil(d)uma; врёвку заело в блоке köis jäi ~ kiil(d)us plokki kinni, ленту заело lint jäi kinni, lõi lindi kinni (näit. kuulipilduja kohta);
‣ безл. кого madalk. puudutama, riivama, hinge täis ajama; а меня заело minul aga kihvatas;
◊ заесть ~ заедать чей век ~ чью жизнь kõnek. kelle elu mokka ~ nahka panema, kelle hinge seest välja sööma
зажечь II 377 (без страд. прич.
) Г сов.
безл.
в чём kõnek.
põletama ~ kõrvetama hakkama; в груди зажгло kõrvetav valu lõi rindu
зазвенеть 231b Г сов.
‣ от чего, без доп.
helisema ~ kõlisema ~ tilisema ~ klirisema hakkama; лес зазвенел смехом mets lõi naerust helisema ~ helama, mets helatas naerust, колокольчик зазвенел kelluke hakkas tilisema, стёкла зазвенели aknaklaasid hakkasid klirisema, в ухе зазвенело безл.
kõrv hakkas huugama ~ kumisema ~ pilli ajama;
‣ чем kõlistama ~ kolistama hakkama; зазвенеть шпорами kannuseid kõlistama hakkama, зазвенеть посудой nõudega kolistama hakkama
зазнобить 300a Г сов.
‣ murd.
что ära külmetama; зазнобить ноги jalgu ära külmetama;
‣ (без 1 л.) murd., folkl. кого-что kirglikku armastust äratama; зазнобила меня краса-девица kaunitar süütas mus armulõõma;
‣ (без страд. прич.) безл. кого külmavärinaid tekitama kellel; больного зазнобило haigel hakkasid külmavärinad
закачать I 165a Г сов.
→ несов.
закачивать‣ кого kõnek.
magama kiigutama ~ hällitama;
‣ безл. кого kõnek. (õõtsumisest v. kiikumisest) läikima ajama (südame kohta), pööritama panema (pea kohta); на качелях нас закачало kiikumine pani meil pea pööritama;
‣ что sisse pumpama
закачать II 165a (без страд. прич.
) Г сов.
‣ кого-что, чем kiigutama ~ õõtsutama ~ kõigutama ~ hällitama ~ raputama ~ vangutama hakkama; закачать колыбель hälli kiigutama hakkama, его закачало от усталости ta vaarus väsimusest, поднялся ветер, и наше судно закачало безл.
tõstis tuult ja meie laev hakkas õõtsuma, закачать головой в знак несогласия eitavalt pead raputama;
‣ кого õhku loopima hakkama;
‣ что pumpama hakkama
заколоть II 252 (без страд. прич.
) Г сов.
‣ что, чем torkima ~ pistma ~ lõhkuma hakkama;
‣ безл. torkima ~ pistma hakkama (valu kohta); в груди закололо rinnus hakkas pistma
залезть 354 Г сов.
→ несов.
залезать ronima, pugema (ka ülek.
); залезть на дерево puu otsa ronima, залезть в окно aknast ~ akna kaudu ~ läbi akna sisse ronima, залезть в воду vette ronima ~ minema;
◊ залезть ~ залезать в долги kõnek.
üle pea võlgadesse sattuma; залезть ~ залезать в душу ~ в сердце кому, к кому kõnek.
kelle hinge pugema ~ hinges sorima; залезть ~ залезать в карман чей, к кому kõnek.
kätt kelle taskusse pistma
залихорадить 270a Г сов.
(без страд. прич.; обычно безл.
) кого, без доп.
külmavärinaid tekitama, (palavikuliselt) vappuma panema; больного залихорадило haigel hakkasid külmavärinad, завод залихорадило ülek.
tehases ~ vabrikus läks tormamiseks
заложить 311a Г сов.
→ несов.
закладывать что, куда, чем‣ (taha, sisse, vahele, kohale) panema ~ kuhjama; täis toppima; заложить руки за спину käsi selja taha panema, он заложил стол книгами ta laud on raamatuid täis, я заложил это место в книге ma panin raamatusse sinna kohta märgi vahele, заложить уши ватой kõrvu vatiga kinni toppima;
‣ что rajama; заложить парк parki rajama, заложить фундамент vundamenti ~ alusmüüri tegema ~ rajama, в ребёнке заложено доброе начало laps on oma olemuselt hea;
‣ кого-что ette rakendama; заложить рысаков traavleid ette rakendama, заложить коляску kalessi sõiduvalmis seadma;
‣ что pantima; заложить часы kella pantima;
‣ безл. что kõnek. kinni panema; нос заложило nina on kinni, грудь заложило matab hinge;
◊ заложить ~ закладывать за галстук madalk. kõrisse kallama, kõvu troppe tegema, kärakat panema, kõri ~ keelt kastma; заложить ~ закладывать основы ~ фундамент чего mille(le) alust rajama ~ panema, alusmüüri rajama
заломить II 323b Г сов.
безл.
что, кому, у кого kõnek.
valu tegema; ему заломило спину tal hakkas selg valutama
замести I 368 Г сов.
→ несов.
заметать III‣ что, во что (sisse, kokku) pühkima; она замела сор в угол ta pühkis prahi nurka;
‣ что, чем kinni tuiskama; метель замела палатку telk on lumme tuisanud, снег замёл лыжню suusarada on umbes ~ kinni tuisanud, следы замело снегом безл. jäljed on lund täis tuisanud;
‣ кого madalk. kinni võtma ~ nabima;
◊ замести ~ заметать след ~ следы jälgi segama ~ kaotama
замутить 249, 316a (страд. прич. прош. вр.
замутнённый) Г сов.
‣ что soga(sta)ma, sogaseks ~ ülek.
ähmaseks tegema; замутить воду vett sogama ~ sogaseks tegema, слёзы замутили глаза silmad on pisaraist udused;
‣ (без страд. прич.) безл. кого kõnek. oksele ~ iiveldama ajama;
‣ кого-что van. (üles v. mässule) ässitama ~ kihutama;
◊ (он) воды не замутит (ta on) vaga kui talleke, tallvaga; vrd. мутить
замыть 347a Г сов.
→ несов.
замывать что‣ välja pesema (plekke);
‣ tasaseks ~ kinni uhtuma; дождь замыл их следы vihm uhtus nende jäljed ära, якорь замыло безл. ankur on (oli) kinni uhtunud ~ vajunud
занести 365 Г сов.
→ несов.
заносить I‣ кого-что, куда (mööda minnes ära v. sisse) viima ~ tooma; (kaugele) kandma ~ viima; занеси мне книгу домой too mulle raamat koju, занести заразу nakkust tooma, судьба занесла его на юг saatus kandis ~ viis ta ~ saatuse sunnil sattus ta lõunasse, как тебя сюда занесло? kõnek.
mis sind siia tõi?
‣ что üles ~ kohale tõstma ~ viima; занести меч для удара mõõka löögiks tõstma, он занёс ногу на ступеньку ta tõstis juba jala, et trepile astuda, ta oli juba trepile astumas;
‣ безл. что lennutama (ka ülek.), kõrvale paiskama; сани занесло в левую сторону regi paiskus ~ rege kiskus vasakule;
‣ (обычно безл.) что, чем täis ajama ~ tuiskama, kinni tuiskama ~ matma; все дороги занесло снегом kõik teed on kinni tuisanud, занести песком liiva täis tuiskama;
‣ кого во что sisse võtma ~ kandma; меня занесли в список mind võeti nimekirja, занести в протокол protokolli kandma
запершить 287b Г сов.
безл.
kõnek.
kipitama ~ kõditama hakkama; в горле запершило kurgus kratsib
засквозить 293b Г сов.
‣ valgust mille vahelt läbi laskma ~ millest läbi paistma hakkama; сквозь густые ветки засквозило небо läbi tihedate okste paistis ~ vilkus taevast;
‣ безл. tõmbama hakkama (tuule kohta); засквозило tuul hakkas tõmbama
заслышать 179 Г сов.
что kõnek.
‣ kuulma; заслышав шум, он насторожился müra kuuldes ta teritas kõrvu ~ muutus valvsaks;
‣ (lõhna) tundma hakkama; заслышать чей запах kelle lõhna tundma
застопорить 269a (повел. накл.
застопори, застопорьте) Г сов.
→ несов.
застопоривать что‣ seiskama, seisma panema; ülek.
kõnek.
pidurdama, peatama, aeglustama; застопорить машины masinaid seiskama (näit. laevas);
‣ безл. seisma jääma; мотор застопорило mootor jäi seisma
затемнеть 229b Г сов.
kõnek.
‣ (обычно безл.
) pimenema, pimeda(ma)ks minema, hämarduma, tumenema;
‣ tumedana paistma ~ mustendama hakkama
затошнить 285b Г сов.
безл.
кого, от кого-чего keda iiveldama ~ oksele ajama (kõnek. ka ülek.
), kellel südant pahaks ajama; его затошнило tal läks süda pahaks
затрясти I 364 Г сов.
(обычно безл.
) кого raputamisega väsitama ~ rammestama ~ roiutama; raputades rikkuma; пассажира затрясло sõitja oli rappumisest roidunud ~ väsinud
захотеться 242 Г сов.
безл.
кому, чего, с инф.
tahtma hakkama; мне захотелось пить mul tuli joogijanu, моей дочери захотелось иметь такую же куклу minu tütar hakkas samasugust nukku tahtma, мне не захотелось идти в кино mul ei olnud tahtmist kinno minna
зашатать 165b Г сов.
кого-что, без доп.
kõnek.
kõigutama ~ liigutama ~ logistama ~ lõngutama hakkama; безл.
kõikuma ~ tuikuma ~ vankuma lööma; ülek.
kõikuma ~ vankuma panema; ветер зашатал ставни tuul hakkas aknaluuke lõngutama ~ logistama, его зашатало ta lõi ~ hakkas tuikuma, зашатать устои чего mille aluseid ~ talasid kõigutama ~ kõikuma panema
звенеть 231b Г несов.
‣ helisema, kõlisema, tilisema; klirisema; sumisema, pinisema; kõlama, sillerdama; колокольчик звенит kelluke heliseb, стёкла звенят klaasid klirisevad, звонок звенит kell heliseb ~ käib, комары звенят sääsed pinisevad, жаворонки звенят высоко в небе lõokesed lõõritavad taeva all, в ушах звенит чей смех kõrvus heliseb ~ kõlab kelle naer, в ушах звенит у кого kõnek.
kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad, kõrvad ajavad pilli, ручей звенит oja vuliseb;
‣ чем kõlistama; звенеть монетами raha kõlistama
знобить 300b Г несов.
безл.
кого raputama (külmavärinate kohta), lõdisema panema; меня знобит ma lõdisen külmast, mul hakkasid külmavärinad
играться 165 Г несов.
‣ безл.
кому, без доп.
kõnek.
mängutujus olema; мне сегодня не играется mul ei ole täna mängutuju;
‣ mängitama, esitatama; peetama, korraldatama; пьеса игралась не раз näidendit mängiti ~ etendati korduvalt ~ mitu korda, свадьбы игрались зимой kõnek. pulmi peeti talvel;
‣ страд. к играть
икаться 165 Г несов.
безл.
кому kõnek.
luksuma, kõõksuma; ребёнку икается laps luksub, lapsel käivad luksud
икнуться 336 Г сов.
однокр. к икаться безл.
кому kõnek.
luksatama, kõõksatama; мне икнулось ma luksatasin
исполниться I 281 Г сов.
→ несов.
исполняться‣ täide ~ tõeks minema, täituma; желание исполнилось soov on täide läinud, этому не суждено было исполниться see oli määratud nurjumisele;
‣ безл. кому, без доп. (täis) saama (vanuse v. aja kohta); мальчику исполнилось пять лет poiss sai viieaastaseks, сегодня исполнилось три года, как... täna saab ~ on möödunud sellest kolm aastat, kui...
казаться 198 Г несов.
‣ кем-чем, каким, кому (также безл.
) paistma, näima, tunduma; казаться старше своих лет (oma ea kohta) vanem välja nägema, vanemana tunduma ~ paistma, утро казалось прохладным hommik tundus jahe (olevat), это только так кажется see ainult näib nii, мне кажется, что он прав mulle tundub ~ näib, et tal on õigus, tal näib õigus olevat;
‣ (обычно безл.) кому viirastuma;
‣ кажется, казалось в функции вводн. сл. ilmselt, näikse, näib; он, кажется, согласен ta on nähtavasti nõus, küllap ta on nõus, вы, кажется, хотели что-то спросить? te (justkui) tahtsite midagi küsida?
‣ кому, без доп. madalk. end näitama; vrd. показаться
камень 16 (luulek.
17, мн. ч. также 49) С м.
неод.
kivi; булыжный камень munakivi, munakas, бутовый камень looduskivi, murdkivi, валунный камень rahn, камень для мощения sillutuskivi, естественный камень looduskivi, искусственный камень tehiskivi, драгоценный камень vääriskivi, самоцветный камень ilukivi, адский камень keem.
põrgukivi, hõbenitraat, точильный камень tehn.
terituskivi, -luisk, тёсаный камень kantkivi, надгробный камень hauakivi, угловой камень ehit.
nurgakivi, жёлчные камни мн. ч.
med.
sapikivid, сердце как камень kivist süda;
◊ краеугольный камень liter.
nurgakivi; пробный камень proovikivi; камень преткновения liter.
komistuskivi; камня на камне не оставил от чего tegi maatasa, ei jätnud kivi kivi peale; камень с души свалился kivi langes südamelt; забрасывать ~ забросать камнями кого kividega ~ poriga pilduma keda; бросать ~ бросить камень в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; держать камень за пазухой на кого, против кого kelle peale vimma kandma ~ hammast ihuma, kellega ninavingu pidama; нашла коса на камень kõnekäänd terav kirves leidis kivi, kaks kanget said kokku
камешек 25 С м.
неод.
dem.
väike kivi, kivike, kivikild;
◊ камешек в чей огород kivi kelle kapsaaeda
карман 1 С м.
неод.
tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek.
kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek.
kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek.
pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek.
oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek.
kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek.
ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek.
ära loodagi, pühi suu puhtaks
кидать 165a Г несов.
→ сов.
кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊ кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
колоть II 252 Г несов.
‣ кого-что, чем, без доп.
torkima, torkama, pistma (kõnek. ka ülek.
); снег колол лицо lumi torkis nägu, бок ~ в боку колет безл.
kõnek.
küljes pistab ~ torgib, колоть шилом naaskliga torkama, колоть кого штыком täägiga torkama ~ pistma, колоть злыми глазами kurja pilguga puurima;
‣ кого-что madalk. süstima;
‣ кого (koduloomi) tapma ~ veristama; колоть свинью siga veristama;
◊ колоть глаза kõnek. (1) кому, чем kellele mida nina peale viskama ~ ette heitma ~ süüks panema, (2) kellele pinnuks silmas olema; правда глаза колет vanas. tõde on valus kuulata
корёжить 271a Г несов.
madalk.
‣ что murdma, lõhkuma, juurtega üles kiskuma; буря корёжила деревья torm laastas ja murdis metsa;
‣ (обычно безл.) что, от чего kaardu ~ kummi ~ kumerasse kiskuma; фанеру корёжит от сырости vineer kisub niiskusest kaardu;
‣ кого-что, от чего krampi ~ kõverasse kiskuma; его всего корёжит teda kisub krampi ~ kõverasse;
‣ (обычно безл.) кого, от чего ülek. nörritama, nördima panema; его корёжит от грубости ta ei kannata toorutsemist; vrd. искорёжить, скорёжить
коробить 277 Г несов.
‣ что, от чего kaardu ~ kummi kiskuma ~ tõmbama; доски коробит от сырости lauad kisuvad niiskusest kaardu ~ kiiva;
‣ безл. кого, от чего madalk. krampi kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. kõnek. vastik olema kellele, vastikust äratama; его поведение коробило всех tema käitumine tõukas kõiki eemale; vrd. покоробить, скоробить
корчить 271a (повел. накл.
корчи и корчь, корчите и корчьте) Г несов.
‣ безл.
кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; его начало корчить ta sai (tõmblus)krambid;
‣ безл. кого, от чего kõnek. vastikust äratama; меня корчит от его смеха tema naer hakkab mulle vastu;
‣ кого-что kõnek. halv. mängima, teesklema; корчить из себя чудака veidrikku mängima;
◊ корчить дурака ~ ваньку kõnek. lolli ~ tola mängima, kometit tegema; корчить рожи ~ гримасы kõnek. grimasse ~ lõustu ~ nägusid tegema; vrd. скорчить
крепить 302 Г несов.
‣ что kinnitama; mäend.
toestama; kindlustama; крепить канат trossi kinnitama, крепить забой ett toestama, крепить паруса purjesid kokku panema;
‣ что tugevdama; крепить оборону kaitset tugevdama;
‣ что, без доп. (seedimist) kõvendama, (kõhtu) kinni panema; безл. кого kinni olema (seedimise kohta); ребёнка крепит lapsel on kõht kinni;
‣ van. kosutama, jõudu andma
крючить 271a Г несов.
(обычно безл.
) кого, от чего madalk.
krampi ~ kõverasse tõmbama ~ kiskuma; его крючит от боли ta tõmbub valust kõverasse ~ konksu; vrd.
скрючить
легчать 165b Г несов.
(без 1 и 2 л.
) kõnek.
‣ nõrgenema, järele andma; мороз легчает pakane annab järele;
‣ безл. кому kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; больному легчает haigel hakkab parem ~ läheb paremaks; vrd. полегчать
лежаться 181 Г несов.
безл.
(обычно с отрицанием) kõnek.
väljendeis не лежится кому kes ei läbe lamada ~ lebada ~ pikutada, ребёнку не лежится в постели laps ei püsi voodis ~ kipub voodist välja
лейб-... часть сложных слов ihu- (seoses võimukandjatega)
лихорадить Г несов.
‣ 270b palavikus olema; külmavärinaid ~ vappekülma tundma; больной лихорадит haige on palavikus ~ väriseb palavikust;
‣ 270a кого безл. värisema ~ vappuma panema (palaviku kohta); külmavärinaid tekitama;
‣ 270a кого-что, без доп. ülek. kõnek. palavikku ajama (normaalset töörütmi häirima)
ловить 321 Г несов.
→ сов.
поймать кого-что, чем püüdma (ka ülek.
); на чём ülek.
tabama; ловить мяч palli püüdma, ловить птиц сетями võrguga linde püüdma, он любит ловить рыбу talle meeldib kala püüda, ловить жениха kõnek.
meest püüdma, ловить чей взгляд kelle pilku püüdma, ловить каждое слово оратора kõnelejat pingsalt kuulama, ловить вора varast taga ajama, ловить случай (sobivat) juhust otsima ~ ootama, ловить себя на чём end millelt tabama, ловить кого на лжи keda valetamiselt tabama;
◊ ловить на лету что (1) lennult tabama, õhust haarama; (2) ahnelt kuulama; ловить ~ поймать на слове кого (1) sõnast püüdma keda, (2) sõna sabast kinni haarama kellel, ловлю на слове meest sõnast, härga sarvest; ловить рыбу в мутной воде sogases vees kalu püüdma
ломать 165a Г несов.
‣ что, чем murdma, murima, katki tegema, purustama, lõhkuma, lammutama; ломать деревья puid murdma, ломать хлеб leiba murdma, ломать лёд jääd murdma ~ lõhkuma ~ raiuma, ломать руки ülek.
käsi murdma, ломать язык ülek.
keelt murdma, purssima, ломать дверь ust maha murdma ~ lõhkuma, ломать мебель mööblit lõhkuma, ломать семью ülek.
perekonda lõhkuma, ломать старый дом vana maja lammutama, ломать старый порядок ülek.
vana korda lammutama, ломать традицию ülek.
traditsiooni murdma ~ väärama;
‣ кого-что ülek. (järsult) muutma; ломать себя end muutma;
‣ (обычно безл.) кого-что ülek. kõnek. luid-konte valutama panema; меня всего ломало kõik mu luud valutasid;
◊ ломать ~ поломать голову над чем pead murdma mille kallal; ломать ~ играть ~ разыгрывать комедию kõnek. kometit tegema ~ mängima; ломать ~ поломать копья из-за чего mille pärast piike murdma; ломать ~ гнуть спину ~ горб kõnek. selga küürutama; ломать ~ ломить шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees; vrd. сломать
ломить 321 Г несов.
‣ что kõnek.
murdma, lõhkuma, murima, purustama; ветер ломит деревья tuul murrab puid;
‣ во что (rüsinal) tungima; народ ломит в ворота inimesed murravad väravast sisse, ломить стеной nagu müür peale vajuma ~ rõhuma;
‣ безл. что, без доп. valu tegema; в висках ломило meelekohad valutasid, ломит плечи õlad valutavad;
‣ что kõnek. välja pressima; ломить цену hingehinda võtma;
◊ ломить ~ ломать шапку перед кем (1) kõnek. mütsi mudima, end alandama, pugema kelle ees, (2) van. alandlikult mütsi kergitama ~ kummardama kelle ees
маршальский 129 П marssali(-); маршальский жезл marssalikepp
мести 368 Г несов.
что‣ (luua v. põrandaharjaga) pühkima; мести пол в кухне köögipõrandat pühkima;
‣ (без 1 и 2 л.) (üles, ringi) keerutama, tuiskama (также безл. ); на улице метёт, вьюга метёт õues ~ väljas tuiskab
миновать 172a (без страд. прич. прош. вр.
) Г‣ сов. и несов.
кого-что mööduma, mööda minema (ülek.
без доп.
) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
‣ сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
‣ сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
морозить Г несов.
‣ 272a что külmutama; морозить рыбу kala külmutama;
‣ 272a кого-что kõnek. ära külmetama, külmetada laskma; külmaga hävitama; морозить кого на улице keda ~ kellel õues külmetada laskma;
‣ 272b безл. külmaks minema, külmenema; külmetama; на дворе морозит väljas külmetab ~ kahutab
мотать I Г несов.
‣ 165a что kerima (madalk. ka ülek.
); haspeldama; мотать нитки lõnga ~ niiti kerima, мотай отсюда! madalk.
keri (siit) minema!;
‣ 165b чем kõnek. vangutama; vehkima; мотать головой pead vangutama ~ raputama, лошадь мотает головой hobune vehib peaga, мотать хвостом sabaga vehkima, saba liputama;
‣ 165a кого-что madalk. sakutama, sikutama;
‣ 165b безл. кого-что kõnek. raputama, loopima, pilduma, pillutama, kõigutama; вагон мотало vagun rappus;
‣ 165a кого madalk. (ära) vintsutama ~ vaevama;
◊ мотать ~ намотать (себе) на ус kõnek. (endale) kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. намотать
мочься 380 Г несов.
безл.
väljendis как можется? kuidas läheb ~ on? kuidas käsi käib?
мутить 294a (без страд. прич. прош. вр.
) Г несов.
‣ также 316a (без страд. прич. прош. вр.
) что, чем hägustama, sogastama, sogama, häguseks ~ sogaseks tegema; мутить воду vett sogastama, ülek.
(1) vett segama, (2) tolmu üles keerutama;
‣ что ähmastama, ähmaseks tegema; мутить сознание mõistust ~ meeli segi ajama;
‣ кого ülek. häirima, rahutuks tegema, vaevama;
‣ кого ülek. ässitama, ärevile ajama; мутить народ rahvast ässitama;
‣ безл. кого, от чего kõnek. iiveldama panema, oksele ajama; его мутит от этого лекарства see rohi ajab ~ paneb ta iiveldama; vrd. замутить, помутить
набегать 165b Г несов.
‣ сов.
набежать;
‣ на что, без доп. röövretki tegema ~ korraldama, teiste valdustesse ~ võõrastesse piiridesse tungima, sisse ~ üle piiri ~ kallale tungima; ründama;
‣ kõnek. läbi astuma, sisse põikama;
‣ безл. kõnek. (kortsu, volti) kiskuma; около воротника набегает krae juurest (veidi) kisub ~ hoiab volti
набежать Г сов. → несов. набегать
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
набиться 325 Г сов.
→ несов.
набиваться‣ во что, безл.
также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
‣ kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
набраться 216 (прош. вр.
набралось и набралось, набрались и набрались) Г сов.
→ несов.
набираться‣ во что, без доп.
, безл.
также кого-чего kogunema, korjuma; набралось много впечатлений kogunes palju muljeid, хорошо если наберётся 10 человек hea kui saame ~ tuleb 10 inimestki, у него и десяти рублей не наберётся tal ei tule kokku ~ tal pole ühtekokku kümmet rublagi;
‣ чего koguma, omandama; kõnek. saama; набраться смелости julgust koguma, набраться сил jõudu koguma, набраться страху hirmu tundma ~ täis minema;
‣ madalk. end purju jooma;
◊ набраться ~ набираться духу südant rindu võtma; набраться ~ набираться ума kõnek. mõistust koguma, aru pähe saama; с кем поведёшься, от того и наберёшься vanas. lind õpib laulu lepikust
набрести 367 (без страд. прич.
) Г сов.
→ несов.
набредать‣ на кого-что (lonkides) peale sattuma; в толпе я набрёл на знакомого rahva hulgas juhtusin tuttava inimesega kokku;
‣ во что, без доп., безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kogunema; набрело много народу palju rahvast oli kokku tulnud;
‣ на что, без доп. ülek. kõnek. mille peale tulema; набрести на мысль (pool)kogemata mõttele tulema
навалить 306 Г сов.
→ несов.
наваливать‣ что, кого-чего, на кого-что (midagi rasket) peale veeretama ~ vinnama, peale ~ selga laduma (ka ülek.
); навалить камень на машину kivi autole veeretama, навалить чёрную работу на кого kõnek.
musta tööd kelle kaela ajama, навалить на себя мешок endale kotti selga vinnama;
‣ что, чего kõnek. (sisse, peale, hooletult hunnikusse) loopima ~ pilduma, kokku kuhjama; безл. kuhjuma; навалить хлам на чердак pööningule koli kuhjama, навалило много снегу paks lumi on maha sadanud, on sadanud palju lund;
‣ (без страд. прич.) куда, безл. также кого-чего madalk. (suurel hulgal, murruna) kokku voolama ~ voorima; навалило всякого народу igasugust rahvast on kokku voolanud;
‣ что, чего (hulgaviisi) maha ~ ümber paiskama; навалило много деревьев tuul on palju puid maha murdnud
навалиться 306 Г сов.
→ несов.
наваливаться‣ на кого-что, чем peale vajuma ~ langema (ka ülek.
); навалиться грудью на стол rinnuli lauale rõhuma ~ vajuma, навалиться плечом на дверь õlaga ust suruma ~ rõhuma, навалиться на вёсла aerudele rõhuma, корабль навалился на другой борт laev kaldus ~ vajus teisele küljele, навалился густой туман kõnek.
paks ~ tihe udu langes maha, на нас вдруг навалилась страшная усталость meile tuli äkki hirmus väsimus peale;
‣ на кого-что, без доп. ülek. madalk. kallale tormama ~ sööstma ~ kargama; навалиться на еду toidu kallale tormama, ahnelt sööma asuma;
‣ во что, на что, безл. также чего kõnek. (hulgana) langema ~ varisema; в яму навалилось много земли auku oli palju mulda varisenud
навлечь 378a Г сов.
→ несов.
навлекать что, на кого-что peale tõmbama, esile kutsuma; навлечь на себя подозрение endale kahtlust tõmbama, навлечь на себя беду endale õnnetust ~ häda kaela tõmbama, навлечь на себя чей гнев kelle viha endale ~ enda peale tõmbama
нагореть 231b Г сов.
→ несов.
нагорать‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
надлежать 180 Г несов.
безл.
кому-чему, с инф.
liter.
kohustatud olema, pidama, tulema, tarvis olema; ему надлежит явиться в срок ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma, это надлежит сделать в короткий срок seda peab kiiresti tegema, надлежит быть справедливым tuleb olla õiglane
надоесть 359 (без страд. прич.
) Г сов.
→ несов.
надоедать кому-чему, чем; с инф.
безл.
(ära) tüütama keda, tüütavaks minema, pealetükkiv olema; надоесть кому своими вопросами keda oma pärimisega tüütama, мне надоело читать lugemine on mind ära tüüdanud;
◊ надоесть ~ осточертеть хуже горькой редьки кому kõnek.
kõrini ära tüütama keda
надуть 346 Г сов.
→ несов.
надувать‣ что täis puhuma ~ pumpama; paisutama; надуть мяч palli täis puhuma, надуть шины (auto vm.) kumme täis pumpama, надуть щёки põski punni ajama, ветер надул паруса tuul paisutas purjesid;
‣ (без 1 и 2 л.) что, чего kokku puhuma; безл. kõnek. sisse puhuma (külma tuule kohta); ветер надул снегу tuul on lund kokku ajanud, надуло в дверь ukse vahelt on külma sisse tulnud;
‣ безл. во что, что, кому kõnek. läbi tõmbama; надуло уши tuul on kõrvadest läbi tõmmanud;
‣ кого-что ülek. madalk. tüssama, alt tõmbama, sohki tegema, petma;
◊ надуть ~ надувать в уши кому madalk. (kõrva) sosistama ~ puhuma, ette rääkima; надуть ~ надувать губы ~ губки kõnek. mossi tõmbuma, suud virildama, (huuli) mossitama ~ pruntima ~ torutama
наехать 224 Г сов.
→ несов.
наезжать II‣ на кого-что otsa ~ peale sõitma ~ ajama, vastu mida sõitma; наехать на пешехода jalakäijale otsa sõitma;
‣ куда, безл. также кого kõnek. (suurel hulgal) kokku sõitma; madalk. (ootamatult) kaela sadama; наехало много гостей hulk külalisi sõitis kokku;
‣ на кого-что (teel v. sõites) sattuma; наехать на свежие следы värsketele jälgedele sattuma;
‣ на что ülek. madalk. libisema, vajuma; шапка наехала на глаза müts vajus silmadele
найти II 374 Г сов.
→ несов.
находить‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
накатить 316а Г сов.
→ несов.
накатывать‣ что, чего, во что, на что (mingit hulka) kohale ~ sisse ~ peale veeretama; накатить бочек в вагон (hulka) vaate vagunisse veeretama, накатить орудие (pärast lasku tagasijooksnud) suurtükki lähteasendisse veeretama;
‣ (без несов.) kõnek. (ootamatult, suurel hulgal) kohale sõitma ~ kaela sadama;
‣ (также безл.) на кого ülek. madalk. valdama, haarama, peale tulema;
‣ на что veerema, rulluma; волна накатила на берег laine veeres kaldale
налететь 234 Г сов.
→ несов.
налетать I‣ на кого-что otsa ~ vastu mida lendama, vastu mida põrkama; налететь на столб vastu posti põrkama, самолёт налетел на скалу lennuk põrkas vastu kaljut, на лестнице я налетел на знакомого ülek.
kõnek.
trepil põrkasin tuttavaga kokku, налететь на выговор ülek.
kõnek.
(ootamatult) noomitust saama, налететь на обманщика ülek.
kõnek.
petisega kokku juhtuma;
‣ на кого-что, без доп. kõnek. kallale ~ jaole sööstma ~ tormama ~ kargama, ründama (ka sõj.); ястреб налетел на гнездо kull sööstis pesa kallale, бомбардировщики налетели на станцию pommituslennukid ründasid jaama, налететь с кулаками на кого rusikatega kallale minema ~ tormama kellele, налететь с руганью на кого sõimama pistma keda, налететь с упрёками на кого etteheidetega üle külvama keda, налететь с угрозами на кого ähvardama keda;
‣ puhkema, tõusma; налетел ураган puhkes torm, налетел ветер tõusis suur tuul;
‣ куда, безл. также кого-чего (teatud hulgal) sisse ~ peale ~ kokku tulema ~ lendama; в комнату налетело много комаров tuppa on palju sääski tulnud, на свет налетело много мотыльков valguse peale on palju ööliblikaid kokku lennanud
напорошить 287a Г сов.
безл.
чего peent lund sadama ~ puistama, pihutama, kibendama; напорошило снегу on pihulund sadanud ~ lund pihutanud
напротив II предлог с род. п. kelle-mille vastu ~ vastas; я сел напротив друга ma istusin sõbra vastu, напротив дома maja vastas
нарасти 369 Г сов.
→ несов.
нарастать‣ на чём, без доп.
(peale) kasvama;
‣ без доп., безл. также чего (mingil hulgal) kasvama (ka ülek.); наросли проценты protsendid on juurde tulnud ~ lisa toonud, в этом году наросло много травы sel aastal on hea rohukasv
наслаждать 169a Г несов.
→ сов.
насладить кого-что, чем liter.
naudingut valmistama, heameelt tegema; наслаждать чей взор kellele silmarõõmu tegema, наслаждать свой слух музыкой muusikat nautima, muusikaga oma kõrvu hellitama
натянуть 339a Г сов.
→ несов.
натягивать‣ что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
‣ что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
‣ что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
‣ безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
◊ натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
нахлебаться 165 Г сов.
чего, без доп.
madalk.
‣ küllalt helpima ~ larpima; нахлебаться щей kõhtu kapsasuppi täis helpima;
‣ ülek. (midagi halba) näha ~ tunda saama; нахлебаться горя häda ja viletsust tunda saama
невредимый 119 П (кр. ф.
невредим, невредима, невредимо, невредимы) terve, kahjustamata, vigastamata; цел и невредим, целый и невредимый elus ja terve
недоставать 219 Г несов.
→ сов.
недостать безл.
‣ кого-чего, кому-чему (millestki) vajaka ~ puudu olema, mitte jätkuma ~ piisama; недоставало силы воли tahtejõust jäi puudu, недоставало терпения kannatust ei jätkunud;
‣ (без сов) кого-чего puuduma; все были на месте, недоставало только бригадира kõik olid kohal, puudus vaid brigadir;
‣ (без сов) кого-чего, кому-чему puudust tundma; нам очень тебя недоставало tundsime sinust suurt puudust;
◊ винтиков ~ клёпок недостаёт (в голове) у кого madalk. mõni kruvi on puudu, kruvid logisevad peas kellel; этого ещё ~ только недоставало ~ недостаёт kõnek. see veel puudus
недужиться 271 Г несов.
безл.
кому madalk.
end haiglaselt ~ tõbiselt tundma
нездоровиться 277 Г несов.
безл.
кому, без доп.
haiglane ~ tõbine olema; мне уже с неделю нездоровится ma tunnen end juba nädalapäevad haiglaselt
неймётся Г несов. (только 3 л. ед. ч. наст. вр.) безл. кому, без доп. kõnek. kes ei püsi paigal, kes ei leia asu; им неймётся уехать nad kibelevad ära sõitma
неможется Г несов. (только 3 л. ед. ч. наст. вр.) безл. кому madalk. kes on haiglane ~ tõbine; мне неможется tunnen end haiglaselt ~ kehvasti, olen tõbine
нести I 365 Г несов.
‣ кого-что (edasi) kandma (ka ülek.
), tassima; нести чемодан kohvrit kandma, нести мешок на спине kotti seljas tassima, нести на себе seljas ~ turjal kandma ~ tassima, течение быстро несло лодку vool kandis kiirelt paati edasi, нести наказание karistust kandma, нести потери kaotusi kandma, нести расходы kulusid kandma, нести убытки kahju kannatama;
‣ что, кому ülek. viima, (endaga kaasa) tooma, edasi andma; нести культуру в массы kultuuri massidesse viima, нести гибель hukatust tooma, нести страдания kannatusi tooma;
‣ что ülek. täitma (kohustusi); нести службу teenima, teenistuses olema, нести ответственность перед кем-чем, за кого-что kelle-mille ees v eest vastutama, нести вахту vahis olema;
‣ безл. чем, от кого-чего, откуда kõnek. lõhnama, haisema millest, mille järele; õhkuma, tulema, hoovama; от него несёт табаком ta haiseb tubaka järele, от печки несёт жаром ahi õhkab ~ hõõgab kuuma, от окна несёт холодом aknast õhkab ~ tuleb külma, из погреба несёт сыростью keldrist tuleb niiskust ~ niisket õhku;
‣ кого-что viima, sõidutama; лошади легко несли сани saan otse lendas hobuste järel;
‣ madalk. väljendeis куда тебя (нелёгкая) несёт? куда тебя черти несут? kuhu sa kipud? kes sind sinna ajab?;
‣ что ülek. kõnek. jamama, loba ajama; ну что ты несёшь mis jama sa küll ajad, mida sa ometi suust välja ajad;
◊ нести чепуху ~ вздор ~ ахинею ~ околесицу ~ ересь kõnek. jama ~ pada ajama; нести свой крест oma risti kandma; vrd. носить
носить 319а Г несов.
кого-что‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.
), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.
), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
обветрить 269a (повел. накл.
обветри) Г сов.
→ несов.
обветривать что‣ murendama; обветренная статуя murendatud ~ porsunud (kivi)kuju;
‣ безл. tuuletama, (tuule käes) kuivaks ~ karedaks tegema, kare(s)tama
обкидать 165a Г сов.
→ несов.
обкидывать кого-что, чем‣ kõnek.
ümbert ~ pealt täis loopima ~ pilduma; обкидать песком liiva peale loopima;
‣ (без несов.) безл. madalk. lööbima, lööbega kattuma; лицо обкидало näole lõi ~ tuli lööve, nägu on lööbes
обложить II 311a Г сов.
→ несов.
обкладывать‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van.
ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл.
kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
обметать II Г сов.
→ несов.
обмётывать что, чем‣ 166 (õmblus)ääri üle lööma, äärestama; обметать петли nööpauke tegema;
‣ 210 безл. kõnek. ohatama panema; губы обметало huuled ~ suu on (ära) ohatanud
обнять 265 (прош. вр.
обнял и обнял, обняло и обняло, обняли и обняли) Г сов.
→ несов.
обнимать кого-что embama, sülelema, kaelustama, kaisutama, kallistama; embusesse haarama ~ võtma (ka ülek.
); девочка обняла отца за шею тонкими ручонками tüdruk pani oma peenikesed käed isa kaela ümber, обнять одной рукою ühe käega embama, обнять кого за шею keda kaelustama, обнять чей стан liter.
kelle piha ümbert kinni võtma, обнять голову руками pead käte vahele võtma, сидеть, обняв колени руками istuma, käed ümber põlvede, обнять мыслью mõistusega ~ mõttega haarama, его обнял страх teda haaras ~ valdas hirm, обнять взглядом ~ взором pilguga haarama, пламя обняло дом maja oli leekides, горы с трёх сторон обняли наш городок mäed piirasid ~ ümbritsesid meie linna kolmest küljest, зарево пожара обняло полнеба tule(kahju)kuma tõusis poole taevani
обсыпать 189 Г сов.
→ несов.
обсыпать‣ кого-что, чем peale ~ üle ~ täis puistama ~ raputama; обсыпать сахаром suhkruga üle puistama, suhkrut peale raputama, звёзды обсыпали небо taevas on tähine ~ tähti täis;
‣ безл. кого-что kõnek. lööbega katma; спину обсыпало seljale lõi lööve;
‣ что varistama, varisema panema, maha raputama; обсыпать кучу песка liivahunnikut laiali ajama
объесть 359 Г сов.
→ несов.
объедать‣ что (ümbertringi) ära ~ (pealt) paljaks sööma;
‣ кого-что ülek. madalk. vaeseks ~ paljaks sööma;
‣ (обычно безл.) что kõnek. katki sööma (happe vm. kohta)
огород 1 С м.
неод.
‣ köögiviljaaed, juurviljaaed, aiamaa;
‣ murd. tara, aed;
◊ огород городить kõnek. mida ette võtma; камешек в чей огород (бросать ~ бросить ~ кидать ~ кинуть) kivi kelle kapsaaeda (viskama); пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema; совать нос в чужой огород kõnek. oma nina võõrastesse asjadesse toppima
опалить 285a Г сов.
→ несов.
опаливать, опалять кого-что, чем‣ (ära, puhtaks) põletama ~ kõrvetama; опалить курицу kana puhtaks kõrvetama;
‣ (также безл.) karedaks tegema, karestama, tuuletama; лицо опалило ветром nägu on tuuletanud ~ tuulest kare
опахнуть 337 Г сов.
→ несов.
опахивать кого-что, чем kõnek.
‣ (также безл.
) peale puhuma ~ uhkama; лицо опахнуло ветром tuult puhatas näkku, нас опахнуло сыростью meie peale uhkas niiskust;
‣ kõnek. (üks kord) tuult lehvitama; опахнуть платком rätikuga (korraks) tuult lehvitama
осточертеть 229b Г сов.
кому, безл.
также с инф.
kõnek.
surmani ära tüütama, villand saama, kõrini olema; ей осточертело сидеть дома tal sai kodus istumisest villand
отдать 227 Г сов.
→ несов.
отдавать‣ кого-что, кому-чему tagasi ~ ära andma, tagastama; отдать долг võlga tagasi andma ~ tasuma, отдать книгу в библиотеку raamatut raamatukogusse tagastama, отдать визит vastukülaskäiku ~ vastuvisiiti tegema, отдать в аренду välja rentima, rendile andma, отдать напрокат laenutama, laenuks andma (tarbeesemeid), отдать вещи на хранение asju hoiule andma, отдать в починку parandusse andma, отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, отдать свои знания кому oma teadmisi edasi andma kellele, отдать голос за кого kelle poolt hääletama ~ oma häält andma, отдать за бесценок kõnek.
poolmuidu ~ võileivahinna eest ära andma ~ müüma, много бы отдал за что oleksin paljugi andnud ~ annaksin paljugi mille eest, отдать под суд kohtu alla andma, отдать в солдаты aj.
nekrutiks andma, отдать на растерзание кому kelle lõugade vahele viskama (ka ülek.
), отдать приказ käsku andma, отдать честь sõj.
au andma, отдать предпочтение eelistama, отдать поклон van.
kummardama, kummardust tegema;
‣ кого, за кого, куда (mehele, kooli) panema; отдать за старика vanamehele mehele panema, отдать замуж за кого ~ в жёны кому mehele panema, отдать в школу kooli panema;
‣ (также безл.) tagasi lööma; ружьё отдало в плечо püss lõi tagasi, отдало в спину seljast käis valuhoog läbi;
‣ что mer. lahti päästma, hiivama; pöörama; отдать канат köit lahti päästma ~ tegema, отдать концы (1) mer. otsi lahti andma, (2) ülek. madalk. vedru välja viskama, (3) ülek. madalk. plehku panema, varvast viskama, отдать якорь ankrut hiivama, отдать рычаг на себя hooba enda poole tõmbama, отдать назад madalk. taganema;
‣ кого-что, кому-чему pühendama; отдать жизнь науке oma elu teadusele pühendama, отдать все силы чему kogu jõudu pühendama millele;
◊ отдать ~ отдавать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema; отдать ~ отдавать ~ платить дань чему (1) vääriliselt hindama mida, (2) lõivu maksma, tähelepanu osutama millele; отдать ~ отдавать последний долг кому liter. viimset ~ viimast austust avaldama; отдать ~ отдавать должное ~ справедливость кому-чему vääriliselt hindama keda-mida
откачнуть 337 (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
кого-что, от кого-чего kõnek.
‣ kõikuma ~ viipuma panema; откачнуть маятник pendlit viipuma ~ liikuma panema;
‣ madalk. eemale tõukama, безл. ka ülek.
отшибить 333 Г сов.
→ несов.
отшибать kõnek.
‣ что küljest ära ~ maha lööma ~ taguma;
‣ что vigaseks lööma ~ peksma ~ taguma; отшибить себе руку oma kätt ära lööma;
‣ безл. что ära võtma ~ kaotama; у него отшибло охоту к чему tal võttis isu ära (midagi teha), у кого память отшибло kellel on mälukaotus, kes kaotas äkki mälu;
‣ кого-что kõrvale ~ eemale lükkama ~ tõukama (ka ülek.) ~ viskama; отшибить его в сторону teda kõrvale ~ eemale lükkama
охладить 292 Г сов.
→ несов.
охлаждать кого-что jahutama (ka ülek.
); охладить воду vett jahutama, охладить чей восторг kelle vaimustust jahutama
охота II 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
охранять 255 Г несов.
→ сов.
охранить кого-что, от кого-чего kaitsma, hoidma, valvama; охранять чью собственность kelle omandit kaitsma, охранять мир rahu kaitsma ~ hoidma, охранять чей сон kelle und valvama, охранять стадо karja valvama
парить I Г несов.
‣ 269a кого-что aurutama; hautama; парить бочку tünni aurutama, парить овощи juurvilja hautama, парить клопов madalk.
lutikaid kõrvetama (kuuma veega);
‣ 269a что kõnek. auruvanni tegema, (vees) kuumutama; кого kõnek. vihtlema; парить ноги jalgu kuumutama;
‣ 269b (обычно безл.) lämbe olema; перед грозой парило enne äikest oli lämbe, (ilm) haudus äikest; vrd. выпарить
парусить 273a, b (повел. накл.
паруси и парусь, парусьте; без 1 л. ед. ч.
) Г несов.
‣ против чего, без доп.
(purjega) tuult püüdma, tuules loovima; что безл.
loksutama, kõigutama, laperdama ~ kõikuma panema;
‣ nagu puri paisuma; что kõnek. nagu purje paisutama
пахнуть 344b чем, от кого-чего, без доп.
lõhnama (kõnek.
ka ülek.
, обычно безл.
); безл.
lõhna tunda olema; цветы приятно пахнут lilledel on meeldiv lõhn, lilled lõhnavad imehästi, пахнет сеном heinad lõhnavad, tuleb heinalõhna, lõhnab heina järele, здесь пахнет цветами siin on (tunda) lillelõhna, приятно пахнет (siin) on meeldiv lõhn, пахнет скандалом lõhnab skandaali järele, ähvardab tulla skandaal, это пахнет тюрьмой see lõhnab vangimaja järele;
◊ пахнет порохом kõnek.
õhus on tunda püssirohu lõhna; деньги не пахнут kõnekäänd halv.
raha on raha, ega raha haise; чтобы (и) духом твоим (здесь) не пахло madalk.
et su lõhnagi ~ haisugi siin ei oleks
перекоробить 277 Г сов.
(обычно безл.
) kõnek.
‣ что, от чего (tugevasti) kaardu ~ viltu ~ kiiva ~ kõveraks kiskuma ~ tõmbama; доски перекоробило от сырости lauad on niiskusest tugevasti kaardu kiskunud ~ kõmmeldunud;
‣ кого, от чего ülek. (äärmiselt) nördima panema ~ nörritama; меня перекоробило от его грубости tema jõhkrus pani mind nördima
переть 243 Г несов.
madalk.
‣ куда litsuma, käia vuhtima; прёт по улице под самым дождём ta vuhib ~ litsub mööda tänavat lausa vihma käes;
‣ trügima, pressima; прёт напролом ta trügib rinnaga läbi ~ sisse;
‣ voorima;
‣ что tirima, tarima, vinnama (ka ülek.); прёт на плечах мешок ta tassib kotti turjal, у своих прёт ta vinnab ~ varastab omade tagant;
‣ ülek. välja paistma, näha olema; välja pressima ~ tungima; здоровье так и прёт из него ta lausa pakatab tervisest;
‣ безл. paksuks ~ laiaks ~ lihavaks minema; и с чего его прёт! mis teda küll nii paksuks ajab! millest ta küll nõnda paksuks läheb!
◊ переть ~ лезть на рожон, переть против рожна oma pead tulle pistma, oma nahka turule viima
першить 287b Г несов.
безл.
kõnek.
(kurgus) kõditama ~ (köhima ajavalt) kõpitsema ~ kipitama; в горле першит kurgus kõditab
пестрить 285a (без страд. прич.
) Г несов.
‣ что, чем kirjuks ~ kirevaks tegema (ka ülek.
), kirjama; пестрить речь иностранными словами juttu võõrsõnadega (üle)küllastama;
‣ kirendama, (õige) kirju olema (ka ülek.); платье пестрит kleit on õige kirju;
‣ безл. virvendama; в глазах пестрит silme ees virvendab ~ on kirju
петься 248 Г несов.
‣ безл.
кому laulutahtmist ~ laulutuju olema; мне сегодня не поётся mul ei ole täna laulutuju;
‣ страд. к петь
печь II Г несов.
‣ 378a что küpsetama; печь пироги pirukaid küpsetama;
‣ 378b (без 1 и 2 л.) кого-что, без доп. kõrvetama (безл. kõnek. ka valu kohta); солнце печёт päike kõrvetab;
◊ печь как блины kõnek. kelle käes kui käkitegu käima, nagu Vändrast saelaudu tulema; vrd. испечь
писаться 202 Г несов.
‣ безл.
кому, без доп.
kõnek.
kirjutamistahtmist ~ -tuju olema; сегодня мне не пишется täna mul kirjutamine ~ kirjatöö ei edene ~ ei istu, täna ei ole mul kirjutamistuju ~ ei ole vaimu peal;
‣ kirjutatama, kirjutatud olema; это слово пишется через чёрточку see sõna kirjutatakse ~ tuleb kirjutada sidekriipsuga;
‣ кем-чем van. kirjade järgi olema kes-mis; писаться торговцем kaupmehena kirjas olema ~ seisma, kirjade järgi kaupmees olema;
‣ страд. к писать
плакаться 193 Г несов.
kõnek.
‣ на кого-что, с союзом что, без доп.
kaeblema, kaebama, kurtma, halisema, hädatsema; плакаться на свою судьбу oma saatuse üle ~ oma saatust kurtma;
‣ безл. кому, без доп. nututuju olema, aina nutma; мне плачется ma aina nutan;
◊ плакаться в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
побурчать 180 Г сов.
kõnek.
‣ на кого, без доп.
(veidi) podisema ~ pomisema ~ porisema ~ torisema;
‣ безл. (veidi) korisema (näit. kurgus, kõhus)
повалять 254a Г сов.
kõnek.
‣ что, в чём (kergelt, mõnda aega) veeretama;
‣ безл. кого-что (mõnda aega) tugevasti loksutama ~ õõtsutama (näit. lainetel)
повезти 362 Г сов.
‣ кого-что, кому-чему, куда (sõidukiga) toimetama ~ viima; повезти вещи на вокзал asju jaama toimetama;
‣ безл. кому, в чём kõnek. vedama; мне повезло mul vedas ~ oli õnne
повечереть 229b Г сов.
безл.
hämarduma, õhtusse kalduma; повечерело päev kaldus õhtusse
подвалить II 285b, буд. вр. также 307 Г сов.
→ несов.
подваливать‣ (без 1 и 2 л. ед. ч.
) кого-чего, к кому-чему, куда madalk.
juurde voorima; на площадь подвалила уйма народу väljakule on ~ oli rahvamurd kokku tulnud ~ voolanud;
‣ (также безл.) чего madalk. juurde sadama; в конце месяца подвалило ещё много снегу kuu lõpul sadas ~ tuli veel palju lund;
‣ 307 (без страд. прич.) к чему silduma, randuma; катер подвалил к пристани kaater sildus
подвезти 326 Г сов.
→ несов.
подвозить‣ кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
‣ (без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
подвести 367 Г сов.
→ несов.
подводить‣ кого-что к кому-чему juurde ~ lähedale ~ ette juhtima ~ talutama ~ tooma ~ viima; подвести детей к школе lapsi koolimaja juurde ~ lähedusse ~ ette tooma, подвести коня к крыльцу hobust trepi ette tooma, подвести лодку к берегу paati kaldasse ~ randa juhtima, подвести разговор к чему juttu viima ~ juhtima millele, подвести часы kella õigeks ~ ette ~ taha keerama, просека подвела нас к реке (metsa)sihti mööda jõudsime jõeni;
‣ что подо что alla panema ~ ehitama ~ viima; подвести фундамент под здание hoonele uut vundamenti ehitama, подвести дом под крышу maja katuse alla viima;
‣ что, подо что ülek. (teoreetiliselt) põhjendama; подвести теоретическую базу под свои рассуждения oma arutlusi teoreetiliselt põhjendama; подвести преступление под статью закона kuritegu seaduse järgi kvalifitseerima;
‣ кого-что kõnek. alt ~ sisse vedama; он никогда не подведёт ta ei vea kunagi alt, подвести под суд keda kohtu alla tõmbama, kellele kohut kaela tõmbama, подвести кого под выговор kellele noomitust kaela sokutama;
‣ что otsi kokku tõmbama, kokkuvõtet tegema; подвести итоги kokkuvõtet tegema;
‣ что toonitama, välja joonistama; подвести брови kulme toonitama;
‣ безл. kõnek. õõnsaks ~ sisse tõmbama; kõhnaks tegema; живот подвело kellel on kõht selja küljes (kõhnusest);
◊ живот подводит ~ подвело ~ подтянуло у кого kõnek. kellel kõht lööb ~ soolikad löövad pilli ~ mängivad marjast; подвести ~ подводить ~ подложить ~ подкладывать мину под кого-что kõnek. kelle jalgealust õõnestama ~ tuliseks tegema, kellele auku kaevama; подвести ~ подводить под монастырь кого madalk. kelle nahka turule viima, kellele õnnetust kaela tõmbama
подгонять 225 Г несов.
→ сов.
подогнать‣ кого-что tagant ajama ~ sundima, kiiremaks ~ kiirustama sundima; подгонять лошадей hobuseid kiiremale käigule sundima, подгоняемые холодом, мы пошли быстрее külm ajas meid tagant ~ sundis meid kiiremini astuma, подгонять план kõnek.
plaanitäitmist kiirendama, подгонять по математике matemaatikas järele aitama;
‣ кого-что, к кому-чему, подо что lähemale ~ ligemale ~ juurde ~ alla ajama; подгонять плот к берегу parve kaldasse ajama;
‣ что, к чему sobitama (kõnek. ka ülek.); подгонять рамы к окнам aknaraame ette sobitama, подгонять костюм по фигуре kostüümi ~ ülikonda kandjale sobivaks tegema, подгонять отпуск к приезду гостя puhkust külalise saabumise ajaks sättima, подгонять под чей вкус kelle maitsele vastavaks tegema
поддувать Г несов.
→ сов.
поддуть‣ 169a что, без доп.
põlema puhuma;
‣ 169b (без сов., также безл.) (veidi) puhuma; из-под пола поддувает põranda alt puhub, põrand laseb tuult läbi
подёргивать I Г несов.
‣ 168a кого-что, за что, чем (aeg-ajalt) kergelt tõmbama ~ sikutama; подёргивать бородку oma habet näppima, подёргивать вожжами (aeg-ajalt) ohje liigutama;
‣ 168b безл. кого-что kõnek. (aeg-ajalt) tõmblema; губы его подёргивало ta huuled tukslesid, его подёргивает от отвращения tal käib vastikusest judin üle selja;
‣ 168b чем mida (aeg-ajalt) väristama ~ vabistama ~ siputama, millega jõnksa(ta)ma; подёргивать головой peaga nõksama ~ nõksatama, pead väristama, подёргивать плечами õlgu kehitama
подёрнуть I 335a (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
безл.
кого, от чего madalk.
nördima panema, šokeerima
подморозить 272a Г сов.
→ несов.
подмораживать‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
подмывать 169a Г несов.
→ сов.
подмыть‣ кого-что (alt) pesema; что kõnek.
(kiiruga) puhtaks pesema; подмывать ребёнка last alt pesema, подмывать пол põrandat kergelt üle pesema ~ käima;
‣ что (alt) uhtuma ~ uuristama;
‣ (без сов.; обычно безл.) кого, на что, с инф. ülek. kõnek. tagant kihutama; его так и подмывало рассказать обо всём teda kihutas tagant soov kõik ära rääkida
поднабраться 216 (прош. вр.
поднабралось и поднабралось, поднабрались и поднабрались) Г сов.
→ несов.
поднабираться чего kõnek.
(pisut) koguma ~ omandama ~ saama; (обычно безл.
) kogunema; поднабраться опыта kogemusi saama, поднабралось порядочно народу kogunes ~ tuli kohale kenakesti ~ kena hulk rahvast
подобать 165b Г несов.
(обычно безл.
) кому-чему sobima, kõlbama, sünnis ~ kohane olema; тебе не подобает так говорить sul ei sobi ~ ei kõlba nii rääkida, веди себя как подобает käitu korralikult ~ nagu kord ja kohus
подорвать 217a (страд. прич. прош. вр.
подорванный, кр. ф.
подорван, подорватьа, подорватьо, подорватьы) Г сов.
→ несов.
подрывать I кого-что‣ õhku laskma, õhkima (näit. silda); lõhkama (näit. kivi); подорвать мост silda õhku laskma;
‣ ülek. õõnestama, lõhkuma, laostama, ruineerima; подорвать чей авторитет kelle autoriteeti õõnestama, подорвать доверие usaldusvahekorda rikkuma, подорвать чьё влияние kelle mõju kahandama, подорвать своё здоровье oma tervist kahjustama ~ laostama
подпереть 243 (буд. вр.
подопру, подопрёшь...
; повел. накл.
подопри) Г сов.
→ несов.
подпирать‣ кого-что, чем millele tugesid alla panema, mida toestama, keda-mida toetama (kõnek. ka ülek.
); подпереть потолки lagesid toestama, подпереть голову руками pead kätele toetama;
‣ безл. кого-что ülek. madalk. ummikusse ajama, vastu seina suruma;
‣ что tõkestama; подпереть струю воды veejuga tõkestama;
‣ безл. ülek. madalk. hinge matma, peale pressima (köha- v. valuhoo kohta);
◊ подпереть ~ подпирать стены madalk. seina püsti hoidma (tegevuseta seisma)
подражатель 10 С м.
од.
jäljendaja, matkija, järeletegija, imitaator; подражатель кого-чего, чей kelle jäljendaja ~ matkija
подсасывать 168a Г несов.
‣ сов.
подсосать .
aeg-ajalt imema ~ lutsima;
‣ безл. ülek. vaevama, pitsitama; в груди подсасывает rinnus pitsitab
подслушать 164a Г сов.
→ несов.
подслушивать кого-что (salaja) pealt kuulama ~ kuulma; подслушать чей разговор kelle juttu pealt kuulama
подсосать 214a Г сов.
→ несов.
подсасывать‣ что tehn.
juurde ~ sisse imema;
‣ что kõnek. ära ~ välja ~ tühjaks imema;
‣ безл. кого-что, подо что alla tõmbama ~ vedama; бревно подсосало под мельничное колесо neel tõmbas palgi veskiratta alla
подташнивать 164b Г несов.
безл.
кого, от чего, без доп.
vastu hakkama, (pisut) iiveldama panema; его слегка подташнивало от запаха рыбы talle hakkas kalahais kergelt vastu, kalalõhn ajas teda kergelt iiveldama
подуматься 164 Г сов.
безл.
кому kõnek.
mõttesse ~ pähe tulema, mõtteis välgatama; мне подуматьсялось, что...
mul tuli mõttesse, et..., mul käis peast läbi mõte, et...
позанести 365 Г сов.
безл.
что, чем kõnek.
(kõike, ääreni, üleni) täis tuiskama
познабливать 168a Г несов.
безл.
кого, от чего kõnek.
keda (aeg-ajalt, kergelt) vappuma panema (külmavärinate kohta); меня познабливает mul oleks nagu külmavärinad
позывать 169a Г несов.
безл.
кого, на что, с инф.
kõnek.
tungi ~ vajadust tundma; меня позывает ко сну mulle tikub uni peale
поклон 1 С м.
неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
покой I 41 (род. п.
покоя и покою) С м.
неод.
(без мн. ч.
) rahu, vaikus, liikumatus, paigalseis, puhkeolek; puhkus; душевный покой hingerahu, потерять покой hingerahu kaotama, нет покоя от кого kes ei anna hingerahu, больному нужен покой haige vajab rahu, не давать покоя кому keda häirima, kellele rahu mitte andma, нарушить чей покой kelle rahu häirima, вечный покой ülek.
igavene rahu (surm), состояние покоя füüs.
paigalseis, относительный покой füüs.
suhteline ~ relatiivne paigalseis ~ tasakaal;
◊ уходить ~ уйти ~ удаляться ~ удалиться на покой van.
vanaduspuhkusele minema; оставлять ~ оставить кого в покое keda rahule jätma
поколоть I 252 Г сов.
‣ что, чем (mitmest kohast katki) torkama;
‣ безл. что, в чём kus (mõnda aega) torkima ~ pistma;
‣ кого (kõiki, paljusid) maha lööma ~ surnuks torkama
покорёжить 271a Г сов.
(также безл.
) madalk.
‣ что purustama, lõhkuma, moonutama, kõveraks painutama; земля была покорёжена снарядами maa oli mürskudest ~ mürsuplahvatustest üles küntud;
‣ что, от чего kaardu ~ kummi ~ kiiva kiskuma ~ tõmbama;
‣ кого, от чего, ülek. krampi ~ kõverasse kiskuma;
‣ кого, от чего ülek. nördima panema
покосить II 297 Г сов.
‣ что kõnek.
kallutama, kaldu ~ längu ajama; безл.
viltu ~ kiiva kiskuma ; дверь покосило uks on viltu vajunud;
‣ väljendeis покосить глаза ~ глазом ~ глазами ~ взглядом на кого kellele kõõrdpilku heitma, keda kõõritama
полегчать 165b Г сов.
безл.
кому, без доп.
madalk.
kergem ~ parem hakkama, kergemaks ~ paremaks minema; vrd.
легчать
поломить 323 (без страд. прич. прош. вр.
) Г сов.
что, без доп.
, безл.
kõnek.
(mõnda aega) valutama, pakitsema; поломило немного ноги ~ в ногах jalad valutasid ~ pakitsesid väheke
помотать I Г сов.
‣ 165a что (mõnda aega) kerima;
‣ 165b чем kõnek. (veidi, mõne korra) vangutama ~ vehkima ~ vibutama; помотать головой pead vangutama ~ raputama, помотать хвостом sabaga vehkima;
‣ 165b безл. кого-что (mõnda aega) loksutama ~ raputama (näit. sõidukis)
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.
) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
попасть 356b Г сов.
→ несов.
попадать‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
портрет 1 С м.
неод.
portree; портрет во весь ~ в полный рост täisportree, täisfiguurportree, поясной портрет poolportree, poolfiguurportree, скульптурный портрет skulptuurportree, групповой портрет rühmavõte, grupipilt, портрет маслом õliportree, писать портрет чей ~ с кого kelle portreed maalima, литературный портрет kirjanduslik portree, сын -- живой портрет отца kõnek.
poeg on nagu isa suust kukkunud
постреливать 168b Г несов.
‣ из чего, без доп.
kõnek.
(aeg-ajalt) tulistama ~ laskma ~ paugutama ~ kõmmutama;
‣ безл. где (kergelt) torkima, pistma (valu kohta); постреливает в ухе kõrvas torgib
посчастливиться 278 Г сов.
безл.
кому, в чём, с инф.
, без доп.
õnneks minema, õnne olema, õnnestuma; нам посчастливилось провести лето в горах meil läks õnneks ~ õnnestus ~ oli õnne veeta suvi mägedes
пот 3 С м.
неод.
higi; обильный пот rohke higi ~ higistamine, бросать ~ кидать ~ ударять кого в пот безл.
keda higistama ajama, холодный пот выступил ~ проступил на лице у кого kellel tuli külm higi otsaette, пот катился градом с лица higi voolas ojadena mööda nägu;
◊ (трудиться ~ работать) в поте лица pal(g)ehigis töötama; до седьмого пота kõnek.
nii et nahk seljas märg; вогнать кого в пот kõnek.
keda võhmale ajama; согнать семь потов с кого kõnek.
kellelt ~ kelle seljast seitset nahka võtma; обливаться потом higist nõretama; потом и кровью (добывать) verehinnaga, vere ja vaevaga (saama)
поташнивать 168b Г несов.
безл.
кого (aeg-ajalt, vahetevahel) iiveldama ~ oksele ~ südant pahaks ajama
потемнеть 229b Г сов.
‣ tumenema, tumeda(ma)ks minema ~ tõmbuma; ülek.
süngestuma; ähmastuma;
‣ безл. pimenema, pimedaks minema;
◊ в глазах потемнело у кого kellel läks ~ lõi silme ees mustaks
потерять 254a Г сов.
кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek.
keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek.
mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn.
kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd.
терять
потрафить 278b Г сов.
→ несов.
потрафлять кому-чему, на кого-что, без доп.
madalk.
kelle meele järele olema ~ talitama; безл.
кому, с кем-чем vedama
потягивать Г несов.
‣ 168a кого-что, за что, без доп.
kõnek.
(aeg-ajalt, veidi) tõmbama (ka ülek.
) ~ tirima ~ sikutama; потягивать кого за рукав keda käisest tõmbama ~ tirima ~ sikutama, потягивать носом ninaga õhku nuhutama;
‣ 168a что kõnek. (aeg-ajalt, veidi) imema ~ rüüpama; limpsima, trimpama; потягивать вино veini rüüpama ~ imema, потягивать трубку piipu tõmbama ~ popsima;
‣ 168b безл. чем (aeg-ajalt) puhuma ~ hoovama; от реки потягивает свежестью jõelt uhkab jahedust
похвала 52 (род. п. мн. ч.
похвал) С ж.
неод.
kiitus, ülistus; заслужить похвалу kiitust ära teenima, быть достойным похвалы kiiduväärt olema, kiitust ära teenima, рассыпаться в похвалах кому kõnek.
keda taevani ülistama ~ kiitma, говорить ~ отзываться с похвалой о ком kellest head rääkima, расточать похвалы в чей адрес ohtrasti kiitust jagama kelle aadressil
похолоднеть 229b Г сов.
безл.
külmemaks minema
поцарапать 164a Г сов.
кого-что, чем (kergelt, natuke) kriimustama (ka ülek.
) ~ küünistama; kergelt haavama; что (pisut) kriipima ~ kribima; его слегка поцарапало безл.
ta sai kergelt kriimustada ~ haavata
почин 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ algatus, initsiatiiv; по своему ~ личному ~ собственному почину omal algatusel, взять на себя почин в чём mille algatajaks hakkama, подхватить ~ поддержать чей почин kelle algatust toetama;
‣ madalk. van. algus, alustus, hakatus, hakk; брать ~ делать ~ класть почин alustama, algust ~ hakatust tegema
пошатывать 168a Г несов.
кого-что kõnek.
(aeg-ajalt, kergelt) kõigutama ~ nõtkutama; безл.
(kergelt) tuikuma (panema); его пошатывало ta tuikus jalul
предмет 1 С м.
неод.
‣ asi, ese; предметы роскоши luksusesemed, предметы широкого потребления (laia)tarbeesemed, предметы первой необходимости esmatarbekaup, tarbekaup, предмет торговли kaup, предметы домашнего обихода maja(pidamis)tarbed, kodused tarbeesemed, одушевлённый предмет elusolend (ka lgv.
), неодушевлённый предмет elutu olend (ka lgv.
);
‣ (kõne-, õppe-) aine, objekt; предмет разговора kõneaine, учебный предмет õppeaine, обязательный предмет kohustuslik õppeaine, экзамены по двум предметам eksamid kahes (õppe)aines, предмет изучения uurimisobjekt, предмет спора vaidlusküsimus, -objekt, jur. vaidlusese, предмет разногласий lahkhelide põhjus ~ alus, tüliõun, предмет насмешек naerualune, pilkeobjekt;
‣ kõnek. van. armastatu, armsam, kallim;
◊ на предмет чего van. mille jaoks ~ tarvis; на сей ~ тот ~ этот предмет van. sel puhul, selleks otstarbeks; на какой предмет? van. milleks? mistarvis?
предчувствовать 171a (без страд. прич. прош. вр.
) Г несов.
что ette tundma, (ette) aimama; предчувствовать чей приход kelle tulekut ette tundma, он предчувствовал радостное событие tal oli tunne, et teda ootab ees rõõmus sündmus
приводиться 313 Г несов.
→ сов.
привестись kõnek.
‣ безл.
кому juhust olema, juhtuma, osaks saama; приводилось быть где on olnud juhust kus käia;
‣ (без сов.) кому, кем (sugulusvahekorras) olema; он приводится мне двоюродным братом ta on mu onupoeg ~ tädipoeg
привычный 126 П (кр. ф.
привычен, привычна, привычно, привычны) harjumus-, harjumuslik, harjumuspärane, harilik, harjunud, tavapärane, tavaline; привычное преступление jur.
harjumuskuritegu, привычный образ жизни harjumuspärane ~ harjumuslik eluviis, привычная дорога tavaline ~ harjumuspärane tee, привычное дело harjunud asi ~ toiming, привычные к труду руки tööga harjunud käed, привычный глаз vilunud silm, он сел на привычное место ta istus oma tavalisele ~ harjunud kohale