[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

hekk1, heki 'elavtara' < sks Hecke

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: (Lenz 1796: 16) Ent aijan peap neid hekkit ehk lehmusse sainad sell kuul leikama; (Hupel 1818: 41) hek, hekki r. d. 'Gartenhecke'; (Lunin 1853: 26) hek, -ki r. d. 'заборъ, тынъ, плетень'
• Murded: ekk S(hekk Phl); ekk L K I; ek´k M T(jekk Nõo); hek´k Se (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki 'Hecke, Gartenhecke'; ÕS 1980: 155 hekk 'elavtara'; VL 2012 hekk '(sks Hecke)'; Tuksam 1939: 464 Hecke 'põõsastara, hekk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hecke, heck 'Hecke, Wallhecke, Dornhecke'
• Käsitlused: < sks Hecke 'hekk; elav-, põõsastara' (EEW 1982: 321; EES 2012: 73; EKS 2019); < kasks heck (Raun 1982: 12)

hekk2, heki 'laevapära' < sks Heck, vrd asks heck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ekk 'ahtri veepealne väljaulatuv osa' Emm Hää (EMS I: 647)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 101 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe'; Wiedemann 1893: 91 hekk, heki (D) 'Schiffsspiegel'; hekis lūp 'die am Spiegel hängende Schalupe';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Heck 'Hinterteil des Schiffes, Schiffsheck'
• Käsitlused: < sks Heck 'Schiffshinterteil' (EEW 1982: 321); < sks Heck (EKS 2019); < asks hek 'Teil des Hinterschiffes von platter, abgegrundeter oder spitzer Form bis zum Hintermast' ~ kasks heck 'Hecke, Umzäunung, Einfassung' (GMust 1948: 25)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
• Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
• Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
• Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
• Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
• Vrd lakkima

leen, leeni '(tooli) seljatugi, kori' < sks Lehne

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 111) Leen 'die Lehne'; (Hupel 1780: 198) lään r. 'eine Lehne, Stütze'
• Murded: leen (-n´) '(tooli) seljatugi' Jäm Mar Mär Pä Juu Plt; l̬i̬in M sporV; lien (-n´) Khn Ris Hag JõeK Kad Iis; `lieni R; lein Trm Kod Pil KJn; kleen Käi Koe (EMS V: 35)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; Wiedemann 1893: 491 *lēn´, lēni (klēn´) 'Lehn'; lēn´-tōl´ 'Lehnstuhl'; EÕS 1925: 369 leen 'kori, seljatugi'; ÕS 1980: 360 leen '(tooli) seljatugi'; Tuksam 1939: 625 Lehne 'seljatugi, kori, leen'
• Käsitlused: < sks Lehne 'käe- või seljatugi' (EEW 1982: 1262; Raun 1982: 72; EES 2012: 233); < sks Lehne 'toolikori, leen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt lēne; lēnkrēsls [1782] Lehne, Stuhllehne; Armstuhl (Sehwers 1953: 71)

lehv, lehvi 'aaspael' < sks Schleife

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: lehv (-h´v) '(aasadeks seotud) lint, pael' Jäm Khk Pha Muh L sporHa Koe Rak VJg I Plt KJn M sporT Har Rõu Plv; `lehvi Kuu Vai; leihv Lüg Tor Hel San Krl Plv; `leihvi VNg Vai (EMS V: 60)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 532 lehw, lehwi (Pp, SO) 'Schleife (b. Binden)'; Wiedemann 1893: 481 lehw, lehwi (Pp, SO) 'Schleife (b. Binden)'; Wiedemann 1893: 483 *leihw, -i 'Schleife'; EÕS 1925: 374 lehv 'aasa seotud, aasakujuline lai pael, aaspael'; ÕS 1980: 362 lehv 'aasa seotud, aasakujuline pael'; Tuksam 1939: 852 Schleife 'lehv, aaspael'
• Käsitlused: < sks Schleife 'lehv; silmus' (EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; EES 2012: 234; EKS 2019)

lett, leti 'müügilaud' < Bsks Lette

• Esmamaining: Jannsen 1857
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1857) 25.09: körtsi letti tagga
• Murded: let´t (-tt) 'müügilaud' sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn M TLä San V; letti Kuu VNg Lüg IisR (EMS V: 122)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; Wiedemann 1893: 490 let´t´, leti 'Verkauftisch (in Krambuden)'; EÕS 1925: 381 lett 'müümalaud'; ÕS 1980: 365 lett;
• Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 54 Lette 'Tresen, Theke ((E. K. L. R.)'
• Käsitlused: < Bsks Lette 'lett' (Uibo 2007a: 306-308; EES 2012: 237; EKS 2019)
• Läti keel: lt lete Lette (Budentisch) (VLV 1944: 335); lt lete lett (ELS 2015: 424)

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke

• Esmamaining: Holz 1817
• Vana kirjakeel: (Holz 1817: 133) seädseid temma juuksed mitto lokki; (Hupel 1818: 418) lok 'Haar-Lock'
• Murded: lokk (-k´k) 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv (EMS V: 359)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk, loki 'Locke; Flocke'; Wiedemann 1893: 519 lokk, loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
• Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' (EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019)
• Läti keel: lt lokes Locken (Sehwers 1953: 73); lt loka lokk (ELS 2015: 437);
• Sugulaskeeled: lv lok lokk; cirta, loka (LELS 2012: 172)

mink, mingi 'kosmeetiline näovärv' < sks Schminke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 548) palle warw 'schmincke 'mink''
• Murded: mink (-n´-) 'kosmeetikavahend' Mar Tor Hää Kod Trv Ran; min´t Kod; `minki VNg Vai (EMS VI: 82)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 miṅk, miṅgi 'Schminke'; Wiedemann 1893: 607 miṅk, miṅgi 'Schminke'; EÕS 1925: 509 mink 'näovärv (Schminke)'; ÕS 1980: 424 mink 'kosmeetiline näovärv'; VL 2012 mink '(sks Schminke)'; Tuksam 1939: 859 Schminke 'mink, [näo]värv'
• Käsitlused: < sks Schminke 'mink, näovärv' (EEW 1982: 1541; Raun 1982: 91; EES 2012: 282; EKS 2019)
• Läti keel: lt sminka Schminke (Sehwers 1953: 112); lt smiņķe Schminke (VLV 1944: 455); lt novec. smiņķis mink (ELS 2015: 501)
• Vt minkima

nelk, nelgi 'lill; vürts (Dianthus)' < sks Nelke

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: nel´k, nel´gi '(aia)lill; vürts' Tor Hää Saa IisK sporI Plt KJn Ote Har Rõu; nel´k, nelgi Jäm Khk Pöi Tõs M; nelk, nelgi Puh Ote; nelk, `nelgi Kuu Lüg (EMS VI: 531)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 733 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; Wiedemann 1893: 664 *nel´k, nel´gi 'Nelke'; wir´ts-nel´k 'Gewürznelke'; EÕS 1930: 585 nelk 'bot. (Dianthus, Nelke)'; ÕS 1980: 453 nelk 'bot. (Dianthus); kok. (vürts)'; VL 2012 nelk '(sks Nelke)'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike[ne]'
• Käsitlused: < sks Nelke 'nelk' (EEW 1982: 1685; SSA 2: 211; EKS 2019)
• Läti keel: lt naglene Nelke (VLV 1944: 375); lt neļķe nelk (ELS 2015: 547);
• Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] Dianthus / Nelke, Gewürznelke < mrts næylika, nælika 'mausteneilikka' (SSA 2: 211); sm neilikka, nelik(k)a Nelke; Gewürznelke < ? asks nēgelke(n), negliken, neylkin Gewürznelke (Bentlin 2008: 149)

pank, panga 'rahaasutus' < sks Bank

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 199) ja tõiwad 172 tuhhat 433 rubla temma kätte, mis nim metud banki rendi peäle läks
• Murded: pank, panga 'rahaasutus' sporSa Muh Mär sporPä JMd sporViK IPõ KJn Vil M TLä San V; pank, `panga (`panka) sporR (EMS VII: 183)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu 'Bank (Geldanstalt)'; Salem 1890: 261 pank, panga 'банкъ'; Wiedemann 1893: 767 *paṅk, paṅga, paṅgi, paṅgu; paṅka, paṅka 'Bank (Geldanstalt)'; EÕS 1930: 699 pank 'raha-asutis; kaardimäng'
• Käsitlused: < vn банк, sks Bank (EEW 1982: 1925)
• Läti keel: lt banka pank (ELS 2015: 606);
• Sugulaskeeled: sm pankki [1800] rahalaitos / Geldinstitut, Bank < rts bank 'pankki' (SSA 2: 308); vdj bankka, dengabankka pank; банк (VKS: 158, 182)

plank, plangi 'rahatu, paljas' < sks blank

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 182) Plank '- -'
• Murded: plank, plangi 'paljas, lage, vaene' sporL Ris JMd Koe VJg Kod Plt KJn; plank, `plangi Kuu RId; plan´k, plangi (-n´-) Nõo San Har VId; lank (-n´-), langi Khk Muh Tõs Tor sporM (EMS VII: 566)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plaṅk, plaṅgi (SO) 'unfruchtbar'; Wiedemann 1893: 836 plaṅk, plaṅgi (SO) 'unfruchtbar'; EÕS 1930: 787 plank '(blank, ohne alle ([Geld]Mittel)'; ÕS 1980: 519 plank 'blankett; kõnek. ilma rahata, paljas'; Tuksam 1939: 156 blank 'rahast lage ehk plank'
• Käsitlused: < sks blank 'paljas, lage; puhas' (EEW 1982: 2094; EES 2012: 375); < sks blank 'läikiv; paljas', pilt 'rahast lage'' (EKS 2019)

plekk, pleki 'kontsaplekk' < sks Fleck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plekk 'kontsaplekk' IisR Mar; lekk Krk (EMS VII: 583)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plekk, pleki 'Fleck'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki 'Fleck'; EÕS 1930: 790 plekk 'kard, õhuke metallplaat (Blech); nahaplaadike (näit. saapakontsal)'; ÕS 1980: 520 plekk 'laik'; 296 kontsaplekk; Tuksam 1939: 320 Fleck '(für Stiefelabsätze) kontsaplekk'
• Läti keel: lt bleķis, bleķa, pleķis Fleck (Sehwers 1953: 14); lt pleķis, pleķe Fleck (Sehwers 1953: 91)

plink, plingi 'tihe, sile' < sks flink

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 243) plink r. 'tüchtig; taugliches'; (Hupel 1818: 185) plink, -i r. 'tüchtig; gebiegen; compact; dicht'; (Lunin 1853: 143) plink, -i r. 'крѣпкий; здоровый; чистый; плотный'
• Murded: plink (-n´-), plingi (-n´-) 'tihke, tihe; tükkis' Käi sporLä Pär Äks Ris Rap Juu Jä VJg Sim sporI Plt KJn Hel sporT VLä Rõu; plink, `plingi R; link, lingi Mus Krj Rei sporL Ris Juu KJn Pil SJn Kõp M San (EMS VII: 590)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; Wiedemann 1893: 839 pliṅk, pliṅgi 'flink; fest, tüchtig'; EÕS 1930: 792 plink 'ka agr. tihke, sitke (fest); anat. compactus'; ÕS 1980: 521 plink 'tihe, sile, sitke'; Tuksam 1939: 322 flink 'väle, kärmas, nobe'
• Käsitlused: < sks flink (EEW 1982: 2103); < sks flink 'kärmas, nobe, väle' ~ rts flink 'kärmas, nobe, väle' (EES 2012: 376)
• Sugulaskeeled: vdj plinkki, plinttši nätske, plintske, plinkis; сырой, недопечёной (VKS: 937)

sekk, seki 'väike kott' < sks Säckchen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1134 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; Wiedemann 1893: 1027 sekk, seki 'Seckel, Säckchen'; EÕS 1937: 1306 sekk 'kott'; ÕS 1980: 627 sekk 'van. kott'
• Käsitlused: < sks Säckchen 'kotike' (EKS 2019)

sink, singi 'suitsuliha (eriti sea reieosa)' < sks Schinken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1154 siṅk, siṅgi 'Schinken'; Wiedemann 1893: 1046 siṅk, siṅgi 'Schinken'; ÕS 1980: 640 sink; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
• Käsitlused: < sks Schinken 'sink' (EEW 1982: 2806; Raun 1982: 157; EES 2012: 474; EKS 2019)
• Läti keel: lt šķiņ̃ķis der Schinken < mnd. schinke 'Schinken' (Sehwers 1953: 133); lt šķiņķis Schinken (VLV 1944: 446); lt šķiņķis sink (ELS 2015: 787);
• Sugulaskeeled: sm kinkku Schinken < rts skinka (Bentlin 2008: 124)

tekk, teki 'laevalagi' < asks deck, sks Deck

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa pöning (laevatekk) 'gang im schiff'
• Murded: tekk, tekki Jõe Kuu VNg; tekki, tegi Vai; tekk, teki Khk Mus Pha Muh Hi Rid Var Tõs Khn Aud Hää Saa Ris Kad (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Verdeck'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Verdeck'; EÕS 1937: 1533 tekk 'laevalagi'; ÕS 1980: 702 tekk 'laevalagi';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'; decke, gedecke 'Deckel, Schutzdach'
• Käsitlused: < sks Deck (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174); < asks deck 'Deck, Verdeck' (GMust 1948: 24, 93); < asks deck 'kate, katus' ~ sks Deck 'tekk, laevalagi' (EES 2012: 522); < sks Deck 'tekk, laevalagi' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm täkki [1787] laivan kansi / Deck < rts däck 'laivan kansi'; is täkki; vdj täkki < sm (SSA 3: 354); lv dek̄, kͧo'ig-dek̄ Verdeck des Schiffes < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); lv dek laevalagi, laevatekk; kuģa klājs (LELS 2012: 52)

vunk, vungi 'hoog, ind' < sks Schwung

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vunk (-n´-) 'hoog; kiire minek' Lüg Mus Kaa Krj Emm Rid Kul Saa Juu Krk Nõo Ote San sporV(vun´g Plv); svunk Kaa; vunkratas(s) 'hooratas' Lüg Khk Kaa Pöi Emm Mar Kse Tõs Tor Juu JMd VJg Iis San Krl Har Plv Vas; vonkratas Tor; ponkratas Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1025 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; Wiedemann 1893: 929 wuṅk-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; rammu-ratas 'Drehling in der Sägemühle'; hōg-ratas, hōu-ratas 'Schwungrad'; ÕS 1980: 800 vunk 'kõnek. hoog'; Tuksam 1939: 883 Schwung 'hoog, van. fam. vunk'
• Käsitlused: < sks Schwung 'hoog' (EEW 1982: 3928; EKS 2019); < sks Schwung 'hoog; vaimustus; liikumiskaar' (EES 2012: 614)
• Läti keel: lt švuñka Schwingung < dt. Schwung 'starke Schwingung' (Sehwers 1953: 141); lt sar. švunka, spars vunk (ELS 2015: 1021)