[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

klikk, kliki 'kildkond, omakasupüüdlik rühmitus' < sks Clique

Esmamaining: Haljaspõld 1933
Murded: klike Emm Trm Nõo Võn; klikke VNg; klikõ Räp; like Tor Vil Hls (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´t, mes´ti 'Gesellschaft, Clique'; ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Wiedemann 1893: 595 ühes mestas (mes´tis) 'dicht zusammen'; Haljaspõld 1933: 619 klikk 'kildkond, ühehuviliste koondis (prants. clique)'; ÕS 1980: 275 klikk 'kildkond'; VL 2012 klikk '(pr clique 'kildkond')'; EKSS 2: 328 klike 'kõnek. klikk'; klikk 'omakasupüüdlik ühehuviliste rühmitus'; Tuksam 1939: 180 Clique 'kildkond, „klike“'
Käsitlused: < sks Klick (‹ Clique) (EEW 1982: 866); < sks Clique 'klikk, kildkond' (EKS 2019)
Läti keel: lt kliķe klikk (ELS 2015: 302)

lakk, laki 'vedelik pindade kaunistamiseks' < sks Lack

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 200) lak, lakki r. 'Lack, Siegellack'; (Hupel 1818: 115) lak, lakki r. d. 'Lack, Siegellack'; (Lunin 1853: 83) lak, -ki r. d. 'сургучь'
Murded: lakk, laki 'vedelik pindade katmiseks' Sa Muh L K I; lak´k, laki M San V(lakk, laaka Se); lakk, lakki R(lakki VNg Vai); plakk, plaki Khk Vig Hää (EMS IV: 875)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 498 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; Grenzstein 1884: 76 lakk (Lack) 'poleerimise wedelik, wärnitsest, waikudest etc. walmistatud'; Wiedemann 1893: 452 *lakk, laki 'Lack, Siegellack'; ÕS 1980: 351 lakk 'keem.'; VL 2012 lakk '(sks Lack ‹ it lacca ‹ ar lakk ‹ pärs lāk ‹ sankr lākshā)'; Tuksam 1939: 608 Lack 'lakk'
Käsitlused: < sks Lack 'lakk' (EEW 1982: 1220; EES 2012: 225; EKS 2019)
Läti keel: lt laka Siegellack < dt. Lack (Sehwers 1953: 68); lt laka Lack (VLV 1944: 321); lt laka lakk (ELS 2015: 410);
Sugulaskeeled: sm lakka [1637] < rts lack (‹ sks ) (Häkkinen 2004: 565); vdj laakka lakk; лак (VKS: 556)
Vrd lakkima

laks, laksi 'lõhekala (Salmo salar)' < sks Lachs

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laks 'lõhekala' Jäm Mus Phl Mar Plt; `laksi Kuu VNg (EMS IV: 878); laksikala 'lõhekala' Mus Mar Kod; laksilöhi Mus (EMS IV: 880)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 499 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; Wiedemann 1893: 452 laks; laksi-kala (SO, d) 'Lachs (Salmo Salar L.)'; EÕS 1925: 355 [laksikala] 'vt lõhekala, lõhi'; Tuksam 1939: 608 Lachs 'lõhi, lõhekala'
Käsitlused: < sks Lachs (EEW 1982: 1221)
Läti keel: lt lasvarde, lašvarde, lašvardis, lasveris, lašveris Lachsforelle < nd. laßfare, laßför (Sehwers 1953: 69); lt lasis Lachs (VLV 1944: 321)

liht, lihi 'mett, immutusvedelik' < sks Schlichte

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 205) liht kangas r., d. 'Schlichtleinwand'
Murded: liht : lihi 'mett' Jõh Hi L Ris liht : `lihti VNg (EMS V: 166)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; Wiedemann 1893: 498 liht, lihi; lihte, lihte 'Schlichte (d. Weber)'; EÕS 1925: 386 liht 'mete (pihkane vedelik) (Schlichte)'; ÕS 1980 liht 'tekst. mett'; Tuksam 1939: 854 Schlichte '(kanga) mitt, mett'
Käsitlused: < sks Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass' (EEW 1982: 1296; EES 2012: 239)
Vt lihtima1

lihv, lihvi 'töötlemisel saadud siledus ja läige' < sks Schliff

Murded: lihv 'lihvimine' Pöi (EKI MK)
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 387 lihv '(Schleife)'; ÕS 1980: 368 lihv; Tuksam 1939: 854 Schliff 'lihv; siledus; läige'
Käsitlused: < sks Schliff 'lihvimine, lihv' (EEW 1982: 1296; Raun 1982: 74; EES 2012: 239; EKS 2019)
Läti keel: lt slīpēšana Schleifen (Glätten) (VLV 1944: 449); lt slīpēšana lihv; lt (ģeoloģijā) šlifs lihv (ELS 2015: 427)

liin, liini 'sirge joon, rida, trass' < sks Linie

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: liin (-n´) '(kujutletav) sirge joon, rida; rinne; trass' R eP Hls sporV (EMS V: 195)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 511 *līn´, -i 'Linie'; *līnia, līnie 'Linie'; EÕS 1925: 391 liin 'joon; pikkusemõõt (Linie; Kleinforem)'; ÕS 1980: 370 liin 'ka teat. pikkusmõõt'; VL 2012 liin '(ld linea 'nöör; joon')'; Tuksam 1939: 639 Linie 'liin, rivi, rida, joon'
Käsitlused: < sks Linie ~ ? vn линия (EEW 1982: 1304)
Läti keel: lt līnija Linie (Sehwers 1953: 73; VLV 1944: 337); lt līnija liin (ELS 2015: 429);
Sugulaskeeled: sm linja [1746] < mrts linia (Häkkinen 2004: 612); vdj line joon, liin; линия, черта (VKS: 619)

lips, lipsu 'kaelaside' < sks Schlips

Esmamaining: Jannsen 1876
Vana kirjakeel: (Jannsen 1876) 14.07: shlipsid iga värvi
Murded: lips, lipsu '(meeste) kaelaside' sporS Mar Kse sporPä HaLä JMd Koe Kad VJg IPõ sporM Kan; lips (-p´-), lipsi Jäm Khk Mar VJg KJn Ran San sporV; `lipsu RId (EMS V: 267)
Eesti leksikonid: VSS 1917: 141, 270 lips '= slips'; slips 'kravatti, rusetti'; EÕS 1925: 401 lips 'kaelaside'; Haljaspõld 1933: 1220 slips '(ingl. mitm.) pikad kitsad kaelarätid suurte sõlmedega'; ÕS 1980: 375 lips 'kaelaside'; Tuksam 1939: 855 Schlips 'lips, kaelaside'
Käsitlused: < sks Schlips 'lips, kaelaside' (EEW 1982: 1325; EES 2012: 243; EKS 2019)
Sugulaskeeled: lv šlips lips; kaklasaite (LELS 2012: 313)

lits, litsu 'uisk, jääraud' < sks Schlittschuh

Murded: lits, litsu 'uisk, jääraud' Sa Mär Kse Saa Juu (EMS V: 290); klits, pl. klitsud 'uisud' Kul; `klitsud Jõe Kuu Hlj (EMS III: 326)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1027 jalg-rauad 'Schlittschuhe'; jǟ-rauad 'Schlittschuhe'; Wiedemann 1893: 931 jalg-rauad 'Schlittschuhe'; jǟ-rauad 'Schlittschuhe'
Läti keel: lt šļicavas Schlittschuhe < dt. Schlittschuhe (Sehwers 1953: 135); lt sklī̀ts Schlittschuh (Kettunen 1938: 59); lt slida Schlittschuh (VLV 1944: 451); lt slida uisk (ELS 2015: 949);
Sugulaskeeled: lv glit̄´šə̑ᴅ Schlittschuh < (= jeì̯-rōdaᴅ) (Kettunen 1938: 59)

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke

Esmamaining: Holz 1817
Vana kirjakeel: (Holz 1817: 133) seädseid temma juuksed mitto lokki; (Hupel 1818: 418) lok 'Haar-Lock'
Murded: lokk (-k´k) 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv (EMS V: 359)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk, loki 'Locke; Flocke'; Wiedemann 1893: 519 lokk, loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' (EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019)
Läti keel: lt lokes Locken (Sehwers 1953: 73); lt loka lokk (ELS 2015: 437);
Sugulaskeeled: lv lok lokk; cirta, loka (LELS 2012: 172)

miiu, miiu 'nurgamõõteriist' < sks Schmiege

Murded: miiu 'miiunurgik; teatud nurk, kalle' Mus Emm Mär Nis Kei Kad Iis; `miiu Kuu Lüg; mii Var Khn Saa Lai Hls Krk Kan; miigu Khk Pöi Kan; miius (`miius) Kuu Lüg Jäm Khk Rei Phl Han; miis Mih Plt (EMS VI: 54)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 422 miiu 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõteriist'; EKSS 3: 419 miiu '= miiunurgik'; miiunurgik 'tehn. reguleeritava keelega nurgamõõdik'; Tuksam 1939: 858 Schmiege 'seadnurgik, -vinkel'
Käsitlused: < sks Schmiege 'nurgamõõteriist, miiu' (Mereleksikon 1996: 276; EES 2012: 281; EKS 2019)
Läti keel: lt šmĩga ein Winkelmaß des Tischlers mit beweglichem Winkelarm < dt. Schmiege (Sehwers 1953: 136); lt leņķmērs Schmiege (VLV 1944: 455)

niks, niksu 'kummardus' < sks Knicks

Murded: kniks 'põlvenõtkutus teretamisel või tänamisel' Tor Trm; niks Lüg IisR Jäm Kaa Vll Tor Juu Kod Hls Nõo Räp; nik´s, nik´si Har Rõu (EMS VI: 571)
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 592 niks 'naisterahva kummarduseviis (Knicks)'; ÕS 1980: 456 niks '(nõksutus)'; Tuksam 1939: 570 Knicks 'niks, naisterahva kummardusviis'
Käsitlused: < Bsks Knicks (Raun 1982: 103); < sks Knicks 'niks' (EKS 2019)
Läti keel: lt kniksis Knicks (VLV 1944: 305); lt kniksis kniks (ELS 2015: 303)
Vt kniks

tikk, tiki '(triibuline) mööbliriie' < sks Dicktuch

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 712 tikkriie 'tekst.triibuline madratsi- ja mööbliriie'; EKSS 5: 776, 777 tikk '= tikkriie'; tikkriie 'triibuline madratsi- ja mööbliriie, tikk'
Käsitlused: < sks Dicktuch 'tugev villane riie' (EES 2012: 529; EKS 2019)
Läti keel: lt tiks tikk, tikkriie (ELS 2015: 886)

vikk1, viki 'söödataim, kaunvili (Vicia)' < sks Wicke

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: vikk 'segavili; söödahernes' R Jäm Khk Muh Emm Rei Lä Tor Hää JMd JJn Koe VJg Sim IisK I Plt KJn Trv Võn; vik´k eL; viki Jäm Mih Tõs Hää (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1357 *wikk, wikid 'Wicken (Vicia L.)'; EÕS 1937: 1667 vikk 'kurehernes'; ÕS 1980: 791 vikk 'põll. (söödataim)'; Tuksam 1939: 1121 Wicke 'vikk, kurehernes, hiirehernes'
Käsitlused: < sks Wicke 'vikk' (EEW 1982: 3839; Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)
Läti keel: lt vika, viks die Wicke < dt. Wicke (Sehwers 1953: 157); lt pl. vīķi Wicke (VLV 1944: 644);
Sugulaskeeled: is viikka (hev) vikk (Laanest 1997: 223)

vikk2, viki 'saapanael, tsvikknael' < sks Zwicke

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vikk 'suure peaga saapanael' Lüg Khk Kaa HJn Kad Kod (EKI MK); vikinael 'nael, mis paadi laudu koos hoiab' Ran (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke';
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 272 Zwick 'heißt nicht wie in Deutschland (ein eiserner Stift im Bodenstück des Fasses), sondern ein kleiner Hölzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'; Kluge: 820 Zwick 'Nagel (Nebenform von Zweck)'
Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838)
Läti keel: lt cviķis der Zapfen, den man ins Zwickloch der Tonne steckt < dt. Zwick 'kurzer, dünner Holznagel' (Sehwers 1953: 25)

viks1, viksi 'korralik; kärmas' < sks fix

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wiks, -si 'Braf, hurtig, geschwind'; (Hupel 1780: 312) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Hupel 1818: 285) wiks, -i r., d. 'geschwind, hurtig, fix, fertig; gut, hübsch'; (Lunin 1853: 229) wiks, -i r. d. 'скорый, проворный; готовый, хорошiй'
Murded: viks 'nobe, virk; hoolas' R S sporLä Tor Hää sporKPõ I Plt KJn; vik´s eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; Wiedemann 1893: 1357 wiks 'geschwind, hurtig, rasch, „fix“, gut'; EÕS 1937: 1667 viks 'kiire, kärmas; korralik, tubli; pai'; ÕS 1980: 791 viks 'korralik, tubli; kärmas'; Tuksam 1939: 318 fix 'väle, kärmas, nobe; osav; tubli'
Käsitlused: < Bsks fix (EEW 1982: 3839); < sks fix 'kindel; viks, tubli, kärmas' (Raun 1982: 204; EES 2012: 605; EKS 2019)

viks2, viksi 'kingakreem' < sks Wichse

Esmamaining: Jannsen 1859
Vana kirjakeel: (Jannsen 1859) 06.05: 1 wiksi harri, 1 wiksi toos
Murded: viks 'saapamääre, kingakreem' R sporS L sporHa JMd VJg Iis Kod Plt KJn sporM TLä San Krl Har Plv Lei (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1504 *wiks, wiksi 'Wichse'; Wiedemann 1893: 1357 *wiks, wiksi 'Wichse'; EÕS 1937: 1667 viks '(määre)'; ÕS 1980: 791 viks 'kingamääre'; Tuksam 1939: 1120 Wichse 'viks (saapamääre)'
Käsitlused: < sks Wichse 'viks' (EEW 1982: 3839; EES 2012: 605); < sks Wichse 'kingakreem, saapamääre' (‹ sks wichsen 'viksima') (EKS 2019)
Läti keel: lt vikse Wichse, Schuhwachschmiere < dt. Wichse 'Wachsschmiere' (Sehwers 1953: 157); lt vikse, spodre Wichse (VLV 1944: 643); lt apavu krēms viks (ELS 2015: 1010)