Mis on kohanimeandmebaas?
Kohanimeandmebaas (KNAB) on Eesti Keele Instituudis arendatav süstemaatiline
kohanimeandmete kogu, mis hõlmab nii Eesti kui ka välismaa nimesid. Selle eesmärk on kaasa
aidata nimede uurimisele ja nende normimisele, pakkudes teavet nimede ajaloo ja tänapäeva
kohta. Andmebaas on kavandatud filoloogiakeskselt, võimaldamaks selle põhjal mitmesuguste
nimeloendite ja sõnastike koostamist.
Ajalugu
Arvutiandmebaasi kavandamist alustati 1988. aastal omaaegsete suurarvutite baasil. Esialgu sisestati u 6000 pms tänavanime, kasutades küllaltki primitiivset veergudega andmetabelit. 1989. a tehti uus, senisest põhjalikum ja paindlikum andmebaasi struktuur, mida pidevalt täiustades on jõutud praegusesse seisu. 1990. a oli andmebaasis juba 26 000 kirjet, ent personaalarvutitele üleminekul tekkis väike tagasiminek, sest osa andmeid oli konserveeritud lintidele, mida ei õnnestunud konverteerida. Uuesti käivitus töö andmebaasi kallal 1994. a ETFi grandi toetusel; töötati läbi uute elementide esitusviis ja ajakohastati vanu faile. 1996. a lõpuks oli andmebaasis 40000 nimeartiklit (neis lisaks 37 000 nimevarianti). Esialgu arenes kiiremini väliskohanimede osa: need andmefailid korrastati ja integreeriti ühtsesse kogusse; 1999. a ilmus selle põhjal koostatud sõnastik "Maailma kohanimed".
Eesti kohanimefailide integreerimine jõudis lõpule 2000. a koos loodusnimede süstemaatilise läbitöötamisega ETFi vastavateemalise grandi toetusel.
2000. a lõpul oli kohanimeandmebaasis 63 000 nimeartiklit (nendes omakorda 86 000 nimevarianti) -- Eesti kohanimesid 41 000 artiklit (neis 28 000 varianti) ja väliskohanimesid 22 000 artiklit (neis 58 000 varianti). Eesti kohanimedest u 32 000 kuulub territoriaalselt integreeritud andmebaasi, kus nimeobjektide korduvused on põhimõtteliselt välistatud; ülejäänud on mitmed eri aegadel tekkinud kaardinimede loendid või veel integreerimata nimeliigid, nt maanteede nimed. Interneti-versioonis on kättesaadav vaid integreeritud osa.
Andmebaasi struktuur
Kohanimeartikkel sisaldab täiskujul järgmist informatsiooni.
- Põhinimi, milles eraldi elementidena on eristatavad nimetuum, hargtäiend või eesnimi, arv (nt 9. Peetri tn), liigisõna ja seletus. Põhinimeks on ametlik nimi või muu eelistatav nimi; nimede keelelise korrastamise käigus võib põhinimi muutuda. Interneti-versioonis esitatakse nimi ilma liigendusteta oma normaalkujul, kajastamata jääb hääldusinfo (palatalisatsioon, välde jm).
- Nimevariandid, sealhulgas nii (ametlikud) rööpnimed kui ka vananenud või muukeelsed ajaloolised nimed. Registreeritakse ka mingis allikas esinevad vigased nimed.
- Nii iga põhinime kui ka nimevariandiga on vahetult seotud veel
- märgendid, s.o nime keelsus, staatus- ja stiilimärgendid (vt lähemalt), lisaks kohakäände kasutuse info jm (Interneti-versioonis ei kajastu)
- nime allikas (vt lähemalt)
- kommentaarid (Interneti-versioonis ei kajastu)
- Nimeartikli staatus: tavaartikkel, ajaloolise nime artikkel vms (vt lähemalt)
- Kohanimeobjekti liik (asula, veekogu, saar vms; vt lähemalt) ja klassifikaatoritunnus
- Kohanimeobjekti praegune halduskuuluvus: maakond ja linn või vald (võib kuuluda korraga mitme haldusüksuse alale)
- Kihelkond (-konnad), mille alale kohanimeobjekt kuulub; arvesse võetakse 1918. a kihelkondi; kui objekt kuulub mitmesse kihelkonda, siis lisatakse ka 1918. a maakonna lühend
- Kohanimeobjekti lähikuuluvus: linnade puhul on siin linnaosa või -jao tunnus, tänavate puhul nt asula (kui see pole haldusüksus) nimi, talude puhul külanimi jne. Loodusobjektidel võivad selles väljas olla nt saare nimi (kui objekt asub saarel); peajõe või lahe nimi, millesse jõgi suubub vms. Linnas asuvatel objektidel võib siin olla ka antud aadress.
- Kohanimeobjekti geograafilised koordinaadid: laiuskraad ja pikkuskraad. Eesti kohtade koordinaadid fikseeritakse Eesti digitaalse põhikaardi andmete alusel, väliskohtadel on üldjuhul aluseks USA kohanimenõukogu andmebaas GEOnet. Punktobjektidel (asulad, talud) antakse tingliku keskkoha koordinaadid (asulatel sj võimalikult ajaloolises keskmes), joonobjektidel (jõed, tänavad) lähte- ja suudmekoordinaadid, pindalaobjektidel (suurtel soodel vms) aga nn vähima piirneva ristküliku äärmise edela- ja kirdepunkti koordinaadid.
Kohanimeandmebaasis on veel olemas, aga Interneti-versioonis ei kajastu järgmised nimeartikli andmed.
- Haldusüksuste puhul halduskeskuse nimi
- Kohanimeobjekti liigi, halduskuuluvuse jm ajalised laiendused (s.o kuuluvus varasematesse haldusüksustesse, varasem liigikood jms)
- Nimeobjekti lühike sõnaline iseloomustus
- Kohakäände kasutamine
- Alaobjektide nimed (s.o mida hõlmab; nt ametlike külade puhul mainitakse siin muud mitteametlikud külad, mida ametlik küla hõlmab)
- Ülaobjektide nimed (s.o mille alla kuulub)
- Võrdlused teiste nimedega, viited
- Nimeobjekti ajalooline tagapõhi; nime kujunemine ja seletused
Mida võib praegu andmebaasist leida?
Et andmebaas on tekkinud pika aja jooksul ja väga erinevate allikate põhjal, siis on paratamatu, et kõik nimeartiklid ei ole antud ühesuguse põhjalikkusega. Pisut üldistades võib andmebaasi nimistus esile tuua järgmisi nimeliike.
Eesti kohanimed
- Linnade tänavanimed olid esimesed, mis andmebaasi omal ajal sisestati. Aluseks olid Nõukogude-aegsed valimisjaoskondade loendid, telefoniraamatud jm. 1991. a saatis Statistikaamet omavalitsustele ringkirja, selgitamaks välja kõiki ametlikke tänavanimesid. See võimaldas fikseerida tolle aja seisuga enam-vähem täieliku Eesti tänavanimistu. 2000. a rahvaloendusega seoses täpsustas uut nimistut Regio, kelle andmed on siin samuti arvesse võetud. Hetkel on andmebaasis u 8900 kehtivat tänavanime, lisaks veel mitusada ajaloolist tänavanime. Tänavanimistut on täiendatud 20. sajandil varem kasutatud nimevariantidega, eeskätt ajalooliste linnade osas; Tallinna ja Tartu puhul ulatuvad nimevariandid ka varasematesse sajanditesse, sest kasutada olid Aleksander Kivi ja Niina Raidi põhjalikud uurimused [siinsed ja alljärgnevad viidad annavad täieliku bibliograafilise viite]. Tallinna tänavanimistu on ühtlasi ainus, mida pidevalt ajatasa hoitakse ja mille andmeid võib pidada ametlikeks, sest see toimub koostöös Tallinna nimekomisjoniga. Tartu nimistut on täiendatud iseseisvalt 19. sajandi kaartide-plaanide-linnajuhtide ning tollase eestikeelse ajakirjanduse andmetega. Teistest rohkem on läbi töötatud ka Haapsalu, Kuressaare ja Narva nimistuid.
- Kuigi asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetused ei ole rangelt võttes kohanimed, on ka neid eri aegadel andmebaasi kogunenud, pms küll vaid Tallinna ja Tartu puhul. Tallinna asutuste nimistu pärineb enamasti 1980. aastate teisest poolest ja seda on jõutud ajakohastada vaid mõnede all-liikide osas (koolid, raamatukogud, tervishoiuasutused, hotellid); muus osas on see aegunud (kauplused, kohvikud jne), ent võetagu seda vaid kui ühe perioodi nimede kajastust. Andmebaasis on asutusenimetusi jms 1700 artiklit.
- Asulate nimed on andmebaasis antud praegu kehtiva seisuga, s.o kõik ametlikud kohanimed on vastavalt märgendatud. (EKI andmebaasi põhjal on koostatud ka Riigi Teatajas ilmunud vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade ametlik nimistu.) Lisaks on läbi töötatud põhilised XX sajandi kättesaadavad kirjalikud allikad, sh kaardid: 1970. a rahvaloenduse külade nimekiri, 1945. asulate nimekiri, 1930. aastate topograafilised kaardid (1 : 50 000, 1 : 200 000), 1922. a rahvaloenduse materjalides esitatud külanimed, Eestimaa kubermangu asulate nimekiri 1913. a ning XX saj alguse nn verstakaart. Kõik loendid on täielikult andmebaasi sisestatud ja tollased nimekujud seostatud nüüdisnimedega ja varustatud koordinaatidega. Mõnel üksikul juhul on asula asukoht ja seos jäänud kindlaks tegemata, sel juhul on ta baasis märgendiga HIST. Kaartidelt on sisestatud kõik asulanimede šriftis esitatud nimekujud.
- Petserimaa kohanimed on olnud eraldi uurimise all ja seetõttu on selle maakonna nimed esindatud mõnevõrra põhjalikumalt: lisatud on palju varasemate kaartide ja nimestike nimevariante, samuti venekeelseid nimesid; eraldi võivad huvi pakkuda nt 1930. aastate lõpu nimede eestistuskavad, mida on kogutud Riigiarhiivis säilitatavate Kohanimede Nõukogu kaustade põhjal.
- Mõisate nimed on antud pms "Eesti ala mõisate nimestiku" põhjal, ent seda on muudest allikatest täpsustatud. Andmebaasis on 2400 mõisanimede artiklit, 2008. aastal täpsustatud andmetega (sh parandatud ka nimekujusid).
- Talude nimed sattusid varem andmebaasi juhuslikult. 2008. aastast lisatakse kihelkonnakogude süstemaatilise täiendamise käigus needki. Vt täienduste kohta lähemalt.
- Haldusüksuste nimistu on tekkinud suhteliselt hiljaaegu, siia on püütud lisada ka omaaegseid võõrkeelseid vasteid.
- Loodusobjektide nimistu on kujundatud mitmete poolametlike või enam-vähem ammendavate loendite põhjal, seda ei ole veel paljuski jõutud võrrelda uusimate Eesti põhikaardi nimekujudega, samuti EKI kohanimekartoteegi andmetega.
- Jõgede jm vooluvete nimistu aluseks on pms 1986. a "Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik", kust on arvesse võetud kõik nimevariandid. Seda on kohendatud pms ametlike asulanimede uusi kujusid arvesse võttes, ent ametliku korrastamise saaks ette võtta üksnes kohanimenõukogu eestvõttel. KNABis on 1900 jõenimede artiklit. Jõgedele lisatud koordinaadid on ligikaudsed.
- Järvede nimistu lähteks oli 1934. a H. Riikoja "Eesti järvede nimestik", kust on sisestatud kõik nimevariandid. Seda on võrdlevalt täiendatud 1964. a "Eesti NSV järvede nimestiku" (I. Kask) ja A. Mäemetsa 1977. a raamatu "Eesti NSV järved ja nende kaitse" andmetega, samuti muude allikate põhjal. KNABis kajastub ametlik järvede nimekiri, nii nagu see kinnitati 2006. aastal.
- Saarte nimistu aluseks on A. Loopmanni 1996. a ilmunud "Eesti meresaarte nimestik", mida on muude allikate (kaartide, EKI kohanimekartoteegi) põhjal kõvasti täiendatud, eriti Loopmanni loendis nimeta jäänud saarte osas. KNABis kajastub ametlik saarte nimekiri (kinnitatud 2008. aasta kevadel, ent seal on veel ette näha täpsustusi).
- Soode nimistu aluseks on 1993. a välja antud Eesti soode kaart (Regio ja Eesti Geoloogiakeskus), seda on täiendatud muude andmetega, kuid töö on osalt veel pooleli. KNABis on u 1300 soonimede artiklit. Lisatud koordinaadid on ligikaudsed.
- Rannajoonenimistu (neemed, poolsaared, lahed, madalad jne), samuti meremärkide nimestiku aluseks olid 1990. aastate esimese poole merekaardid, mille põhjal valmistas n-ö toorloendi ette Eesti Veeteede Amet. Seda on täiendatud Eesti baaskaardi (1 : 50000), samuti muude kaartide ja EKI kohanimekartoteegi andmetega.
Välisriikide kohanimed
Väliskohanimede andmekogu on niisamuti kujunenud mitmesugustest lähteloenditest (eestikeelsed eksonüümid, vene-eesti sõnaraamatu 4. köite kohanimelisa jm) ning on suhteliselt ebaühtlane. Üldistades võib öelda, et Eesti-lähedased kohad on esindatud paremini kui kaugemad piirkonnad, nt Ladina-Ameerika. Nimeobjektide umbkaudset jaotust maade kaupa vt tabelist. Eraldi vääriksid esiletõstmist järgmised nimeliigid:
- Haldusüksused on andmekogus esindatud kõigi riikide kohta vähemalt 1. tasandi haldusüksuste tasemel, s.t siit võib leida provintside, maakondade, läänide jm nimesid; Läti, Rootsi, Soome, Venemaa ja mõne muu maa puhul on esindatud ka väiksema tasandi haldusüksused (vallad, rajoonid jm). Täpsema ülevaate saab eraldi leheküljelt.
- Venemaa üksikute piirkondade (Adõgee, Inguššia, Kabardi-Balkaaria, Karatšai-Tšerkessia, Põhja-Osseetia jt) nimesid on eraldi kogutud, pidades silmas just kohalikke nimevasteid; eriti palju on Udmurtia ja selle naaberalade kohanimesid
- Väikerahvaste kohanimed on olnud erilise tähelepanu all, osaliselt ka tänu GeoNative'is avaldatud loenditele: KNABis on nt põhjalikumalt gaeli, kõmri ja tšetšeeni nimesid; hõlmatud on kogu Baskimaa kohanimeloend.
- Eksonüümide e väliskeelsete kohanimede loendeid on kogutud algselt "Maailma kohanimede" sõnastiku tarbeks; püütud on hõlmata võimalikult palju nimede erikeelseid variante. Eestikeelsete eksonüümide kõrval on rohkem esindatud inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene nimekujud.
Oluline teada
Kohanimeandmebaasi kasutaja peaks silmas pidama veel järgmist.
- Tegemist ei ole ametliku kohanimede allikaga, mis annab ainuõige nimekuju. Ametlikku seisu kajastab andmebaas vaid mõnede nimeliikide (Tallinna tänavanimed, Eesti asulanimed) osas. Eesti riigi ametlikke kohanimesid registreerib riigi kohanimeregister, mille pidaja on Maa-amet.
- Kuigi andmebaasi lõppsihiks on keeleliselt korrastatud nimekujude soovitamine, ei ole see praegu veel mitmel põhjusel teostunud, sest selleks on liiga vähe allikaid läbi töötatud. Seepärast ei tule esitatud esikohanimesid võtta lõplikena, vaid andmetesse võib tulla pidevalt muutusi.
- Kohanimeandmebaasi täiendatakse ja uuendatakse pidevalt. Kohati on tegemist veel väga kontrollimata, võib-olla isegi vigaste andmetega. Internetti on andmebaas aga välja pandud siiski selleks, et pakkuda kriitilisele kasutajale esmaseid pidepunkte, millest edasisel uurimisel lähtuda. Kindlasti pakub huvi võimalus seostada ajalooliselt esinenud nimevariante nüüdisnimedega.
- Väliskohanimede andmekogu puhul on tarvis teada, et ühtegi nimede, riigipiiride vm määratlust ei saa võtta kui antud asjaolude juriidilist tunnustamist. Andmebaas esitab nimesid üksnes praktilistel kaalutlustel, lähtudes eelkõige faktilisest olukorrast. Siiski ei sisalda ta nende riikide tunnuseid, mida rahvusvaheliselt ei tunnustata (Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros, Somaalimaa jms), ning võib ka muus osas järgida rahvusvaheliselt üldiselt järgitavat tunnustuspoliitikat.