Itaalia keelest Villem Grünthal-Ridala

KEVADE TAGASITULEK

Zephyros ilmub ja toob ilma hele
Ja lilled, rohud, hõrna sugu ka:
To hüüdja Prokne, nutja Philomele,
Ja kevade nii valge, punaka.

Eks väljad naera siis, ilm sätendele,
Jupiter rõõmsat tütart jäljenda;
Õhk, vesi, maad on altid armudele,
Ja iga elaja siis võtab armasta.

Kuid mulle, väsinule, ohkamised
Siis tulevad, mis rinnust kisub see,
Kes taevasse viis võtmed ülesse.

Ja lauljad linnud, aasad õilmelised
Ja naiste ilus ilmed mahedad
On kõrb ja julmad, valjud, valusad.

sisu