Gaius Valerius Catullus
Ladina keelest Hasso Krull
(a)
Suurt ma ei pinguta, Caesar, et olla su soosik,
ei lähe uurima, mees, kas oled valge või must.
(b)
Caesar
ma ei näe
just eriti
vaeva et
tahta
sulle meeldida
ma ei tea
õieti sedagi
kas oled
hea
või halb
suur või
väike ilus või
inetu
must või valge
mees
ja ma ei
tahagi teada
(c)
(7. oktoober 2001)
taas ilmud mu ekraanile
kuid täna ma ei taha
su juttu Caesar kuulata
mul on vist süda paha
sõin liiga palju küpsiseid
ja eks su tekst on nüri
seepärast ma ei hooligi
mis räägid põõsa-jüri
seepärast ma ei aruta
kas tegu tark või loll
tõtt öelda mind ei huvita
kas must või valge on su moll
(d)
kes sa oled,
Caesar
õnneks
ma ei tea
(e)
Charles Bernsteini moodi
Caesar! Nägin
ajalehes su pilti. See oli
ilus pilt, värviline, all olid
kirjad, ja üks nendest
lõppes su sõnadega: elusalt
või surnult.
Vaatasin pilti uuesti. See on
väga, väga, väga
ilus pilt.
Aga ma ei saa aru.
Kas sa oled surnud? Või oled
elus? Kas see pilt tehti
siis, kui su nägu oli juba
valge kui lubi, kooljavalge, ja sa olid
kõik oma targad sõnad juba öelnud? Või
on need pressi välklambid? Kaamed, läbi-
lõikavad sähvatused, otsekui
äikesekärgatuste eel
öisel mererannal, mis ise on tintjalt
must, ja ümberringi
laiub tume ja õudne ja haaramatu
vaikus, ja sellal kui välk
taeva söekarva kuplisse parasjagu
ome erendavaid pragusid ei löö, on sinu nägu
niisama haaramatu
ja õudne
ja tintjalt must.
Gaius Valerius Catullus
Lauri Kitsnik
sisu