[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 175 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < rts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 30 Kargasid mehhed .. kajúti; Masing 1825: 285 siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
Murded: kajut : kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd EMS II: 550; kaiutes : kaiutse Mar; kaivat´ : kaivati San EMS II: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut : kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188, 196 kaiut : kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer'
Käsitlused: < kasks kaiute 'Kajüte' GMust 1948: 55, 76; < kasks kajute ~ sks Kajüte EEW 1982: 659; < kasks kajute Raun 1982: 27; SSA 1: 280
Läti keel: lt kajīte 'kajut' ELS 2015: 243
Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] 'veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte' < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' [‹ kasks kajute] SKES: 145; SSA 1: 280; is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee SSA 1: 280; lvS kajut 'Kajüte' SLW 2009: 76; vdj kajutti 'kajut / каюта' VKS: 365

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Läti keel: lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
Läti keel: lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
Vt kliister

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
Läti keel: lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < mr kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd asks schrāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 402 krahpi / Sugga 'Striegel'; Hupel 1780: 190 kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; Hupel 1818: 100 kraap, -i r. d. 'Kratze; Pferdegestriegel'; Lunin 1853: 72 kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap : kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raaṕ M EMS III: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp : krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp : krābi (krāps; rāp : rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < kasks schrape Liin 1964: 54
Läti keel: skrãpe, skrãpis < kasks schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' Sehwers 1953: 106; skrāpis, skrāpa 'Striegel, Schrape' < kasks schrāpe Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] 'kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel' < rts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa 'hevossuka' < sm SSA 1: 417; lv krǭpš 'kaabits, kraap / skrāpis' LELS 2012: 141
Vt kraapima

kreeka, kreeka 'kreekalik, Kreekast pärit' < asks greke 'kreeklane'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 157 Sihn ei ole üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb III 1638: 17 Sihn ep olle Judalinne echk Greeck 'Hier ist kein Jüde noch Grieche'; VT 1686 Olge Pahandusseta / ni Judalissil / kui Greekalissil; Hupel 1780: 191 Krekalinne d. 'ein Grieche'; Hupel 1818: 101 kreka ma r. d. 'Griechenland'; kreka keel r. d. 'griechische Sprache'; krekalinne d. 'ein Grieche'; Lunin 1853: 72 kreka ma r. d. 'Греция'; kreka keel r. d. 'греческiй языкъ'; krekalinne d. 'грекъ'
Murded: kreeka Emm Vän Tõs Tor; kreeka Juu Plt Puh; `kreeka Krl Har Vas; krieka JMd VJg; `krieka 'kreeka [maa, usk]' R Ris Iis; reeka Pöi Muh Tor KJn M; `reeka Khk Vll Kse EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 krēka : krēka 'Griechenthum'; krēkaline, -lize 'Grieche'; krēga, krēgalane, -laze '= krēka, krēkaline'; ÕS 1980: 306 kreeka [keel, pähkel]
Saksa leksikonid: Lübben 1888 greke 'Grieche'; MND HW II: 1 grêke 'Grieche; griechisch'
Käsitlused: < asks Greken Liin 1964: 41; < kasks greke Raun 1982: 51; < asks greke 'kreeklane' EES 2012: 182
Läti keel: lt griẽķis 'Grieche' < kasks grēke Sehwers 1918: 30, 148; Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm Kreikka [Agr Grecan kielen] 'Griechenland' < rts grek, grekisk 'kreikkalainen' SSA 1: 418; lv grìe̯kkə̑-mō̬ 'Griechenland' Kettunen 1938: 61; lv grēkmǭpē'gõz 'kreeka pähkel / valrieksts' LELS 2012: 65; vdj greekaa 'kreeka / греческий' VKS: 236

krimps, krimpsu 'korts, kurd (nahal)' < asks krimpe 'id.', vrd asks schrimpen 'nina kirtsutama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krimps : krimpsu, krimsu 'korts, kurd' Khk Mar Mär Hää sporKPõ Lai San; krimps : `krimpsu (-o) R; krimss : krimsu Plt; rimps : rimpsu, rimsu Khk Kär Muh Kse KJn EMS III: 846; krimpsutama, -teme Hel San Vas; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps : krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; EÕS 1925: 277 krimps : krimpsu; ÕS 1980: 309 krimps : krimpsu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpe 'das Einschrumpfen'; krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa EEW 1982: 990; < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' Raun 1982: 51; < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt krimpî 'Falte' < asks krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' Sehwers 1953: 58; EH: I: 654; krumpa 'Runzel, Falte' < kasks krimpe Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69

kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
Läti keel: lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < rts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

krööm, kröömi 'raas, kübe' < asks krome 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; Hupel 1818: 101 krömokenne r. d. 'Krümchen'; Lunin 1853: 72 krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm : kröömi 'kübe, raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm : `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m : kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm : röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-ḿ), röömi M San EMS III: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm : krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes'
Saksa allikadA: Kluge Krume
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' Liin 1964: 54; EEW 1982: 1010; < asks krome 'leivasisu, -raasukesed' EES 2012: 185; EKS 2019

kuller, kulleri 'kiirkäskjalg' < asks kurēr 'id.'

Esmamaining: Tarto-maa 1806
Vana kirjakeel: Tarto-maa 1806: 26 Kurreli tullewa nink läwa .. ei tija kas om kurrel woi muido üts teekäüja; Masing 1822: 292 agga läkkitas sesamma kulleritega töiste Kindralitele sõnna
Murded: `kuller 'kiirkäskjalg' L Juu Jä KJn; kuller Muh Mär Koe Kod Plt Har; kuler R VJg; kurel Rõn; korel´ San; hullõr Vas EMS III: 1021
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 446, 467 kuller : kulleri, kulleru 'Courier'; *kūrēr, -i 'Courier'; Wiedemann 1893: 406, 425 kuller : kulleri, kulleru (kurer, kurel) 'Courier'; *kūrēr, -i; kūrīr, -i 'Courier'; ÕS 1980: 317 kuller 'kiirkäskjalg'; Tuksam 1939: 605 Kurier 'kuller, kiirkäskjalg, virgats'
Käsitlused: < sks Kurier Treiman 1981: 45; EEW 1982: 1034; < asks kurēr 'kuller' Raun 1982: 55; EES 2012: 190; EKS 2019
Läti keel: lt kulieris, kuliers [1782] 'Kurier' < asks kurēr Sehwers 1953: 60; lt kurjērs 'Kurier' VLV 1944: 320; lt kurjērs 'kuller' ELS 2015: 357
Sugulaskeeled: sm kuriiri (coureri) [1747] 'pikalähetti / Kurier' < rts kurir SSA 1: 447; vdj kurjeri 'kuller / курьер' VKS: 515

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192

kunstlik, kunstliku 'kunstlik; kunstnik' < kasks kunstlich 'kunstlik'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 se keicke parremb ninck Künstlikimb Meister; Stahl 1637: 132 kurrati kun∫tlick 'Teuffelskün∫tler'; Stahl LS I 1641: 267 muh kurrati kun∫tlickude jure 'zum andern Teuffels kün∫tlern'; Gutslaff 1648-1656 seppizema puiht keickesugkuze kunstlicko rihsta tarbis; Göseken 1660: 91 kunstlick/ u 'Künstlich'; Göseken 1660: 269 kunsti perrast 'Künstlich'; kunstlick 'Künstler'; Virginius 1687-1690 peat sedda kunstlikko Wööd täma ümber köitma; Hupel 1780: 195 kunstlikkult Ad. r. d. 'künstlich'; Hupel 1818: 108 kunstlik, -ko; Adj. kunstlikkult r. d. 'künstlich'; Lunin 1853: 77 kunstlik, -ko r. d. 'искусный, художественный'
Murded: `kunstlik (-ń-) 'oskusi nõudev; ebausklik' Muh HJn VMr Kam Har Plv; kuntslik Sa Hi Mär Kse; kuńtslik KPõ Plt M; kuńslik Tõs Juu; `kunslik Kuu EMS IV: 40; `kuństlikanõ 'ebausklik' Har EMS IV: 41
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 kuńslik : kuńsliku 'künstlich'; kuńtslik '= kuńslik'; Wiedemann 1893: 412 kuńslik : kuńsliku (kuństlik, kuństline, kuństiline) 'künstlich'; ÕS 1980: 320 kunstlik
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kunstlik 'künstlich, geschickt; kunstverständig'; Schiller-Lübben kunstlik 'künstlich, geschickt'; MND HW II: 1 künstlĩk, künstelĩk 'künstlich, geschickt, kunstreich, künstlerisch, kunstvoll; künstlich, vom Menschen geschaffen'
Käsitlused: < kasks kunst + eesti -lik Ariste 1963: 94; < kasks kunstlik Liin 1964: 60; < sks künstlich [eeskujul] EEW 1982: 1049
Läti keel: lt *skuñstîgs [1638 ∫kun∫tighe] 'künstlich' < kasks kunstich 'gelehrt, klug, geschickt' Sehwers 1918: 36, 94, 158; lt skuñstîgs 'künstlich' < asks kunstig 'künstlich' Sehwers 1953: 108

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

laabruk, laabruki 'riietusese' < asks slâp-rok 'öökuub'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 laabrok d. 'Schlafrock'; Lunin 1853: 80 laabrok d. 'халатъ'
Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R; `laabrukas : `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR EMS IV: 752; `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl EMS IV: 849; labruk ~ laabruk 'öökuub' Saareste II: 161
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470, 471, 472 *lāhwrok : lāhwroki (lālork) 'Schlafrock'; *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; lāw-kūb : -kūe 'Schlafrock'; Salem 1890: 157 laap-rokk : -roki 'халатъ'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
Käsitlused: < sks Schlafrock EEW 1982: 1190

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < rts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < asks slicht 'id.', sks schlicht 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 531 liht r. 'schlicht'; Hupel 1818: 122 liht : lihi r. d. 'schlicht'; Lunin 1853: 89 liht : lihi r. d. 'гладкiй, грина'
Murded: `lihtne : `lihtsa 'tavaline, argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne : `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har EMS V: 168
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne : lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
Käsitlused: < sks schlicht EEW 1982: 1295; < kasks slicht Raun 1982: 74; < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' EES 2012: 239; < asks slicht 'sile; lihtne' EKS 2019
Läti keel: lt slikts 'schlecht' < kasks slicht 'schlecht, einfach' Sehwers 1953: 111

liiper, liipri 'teritaja; lihvija' < asks sliper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liiper : `liipre 'libisti' Juu EMS V: 198; `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper : līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper : lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' EEW 1982: 1263, 1305
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' ME: III: 937; Sehwers 1953: 111
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen' < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74
Vt liipima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper

liistik, liistiku 'nöörpihik' < asks līvstück 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liivistük(k), liibistükk, `liipstükk, -tüki 'pihik' L Ha Amb Iis; `liivistükk, `liivestükk, `liivüstükk, -i R; `liistük, -i LNg; libistik, livistik Ris ViK; liivistik, `liivistik, -u Kuu Hlj VNg Lih Kse Ris Juu VJg EMS V: 212
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566, 567 līstik : līstiku (SW) 'buntes Corsett, Leibchen ohne Aermel'; līwstük : līwstüki '= līstik'; EÕS 1925: 392 liistik 'pihik (Leibchen)'; ÕS 1980: 371 liistik 'etn naiste pihik, abu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lîfstück(e) 'weibliches Kleidungsstück für den Oberkörper, Leibchen, Mieder, Jacke'
Käsitlused: < kasks lîf- EEW 1982: 1307; < asks Lief-stück Raun 1982: 75; < rts livstycke SSA 2: 76; < asks līvstück 'pihik, nöörpihik' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt † lĩbstiķis 'Latz' < asks līvstück 'Leibchen, Schnürbrust' Sehwers 1918: 152; lt lĩbstiks 'ein Latz' < asks līvstück 'das Leibchen, die Schnürbrust' Sehwers 1953: 72
Sugulaskeeled: sm liivi [1766] 'vaatekappale / Weste'; krj liivi < rts liv, livstycke 'liivi, (leningin) miehusta' SSA 2: 76

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
Läti keel: lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
Vt lood

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < rts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
Vrd alarm

lööv, löövi 'piklik katusealune' < asks love, lovene 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 207 lööw, -i d. 'eine Hütte'; Hupel 1818: 126 lööw, -i r. d. 'die Hütte'; Lunin 1853: 93 lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
Murded: lööv : löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v) : löövi Hää Kod KJn eL; lüöv : lüövi Jür Koe Sim; lüöb : lööbi Mar Juu EMS V: 789
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw : lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; Gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn EEW 1982: 1457; < vrd kasks love(ne) Raun 1982: 85; < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' Koponen 1998: 125; < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' EES 2012: 266; EKS 2019
Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš [1638 Leewenis] 'bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume' < kasks lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines Hauses', asks löving Sehwers 1918: 32, 90, 152; lt lieve 'Kirchenchor' < asks lȫve; lievs 'Gallerie' < asks lȫw 'Gallerie, Vorhalle' Sehwers 1953: 71; liẽves, lievenes 'der Balkon, das Chor, die Emporkirche' ME: II: 508
Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ 'bedeckte treppe, veranda' < kasks love(ne) Kettunen 1938: 193

madrus, madruse 'laevameeskonna lihtliige' < asks Matrōse 'id.', sks Matrose

Esmamaining: Eesti-Ma 1774
Vana kirjakeel: Eesti-Ma 1774 laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Turki Laewa peäle joosta; Masing 1821: 405 nähti üht wõerama matrosi ühhe purida õtsas istuwad
Murded: `matrus : `matrukse R(-sse); `matrus, -e Jäm Khk Khn Hää; madrus, -se (-sse, -kse) Khk Vll Muh Hi Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; madruss, -e (-õ) KJn M Puh San V; madruski Mus EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 621 madros : madrosi; madrus : madruse, madrukse 'Matrose'; ÕS 1980: 398 madrus
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Matrōse 'Seemann'; Schleswig-Holstein Madroos [madrō·s], Matroos [matrō·s] 'Matrose'
Käsitlused: < hol matroos 'Matrose' GMust 1948: 69-70, 83; < sks Matrose ~ vn матрос EEW 1982: 1477; < asks Matroos Raun 1982: 87; < hol matroos ~ asks matroos ~ sks Matrose 'madrus' EES 2012: 270; < sks Matrose 'madrus' [‹ hol matroos] EKS 2019
Läti keel: lt matruõzis 'Matrose' < sks der Matrose ME: II: 566; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matruusi [1770] 'Matrose' < rts matros [‹ hol matroos] SSA 2: 154; Bentlin 2008: 145; lv mat̄ruo̯z, mat̄rūz 'matrose' Kettunen 1938: 217; lv matrūz 'madrus / matrozis' LELS 2012: 183; vdj matrossi, matrussi 'madrus / матрос' VKS: 710

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Läti keel: lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < mr mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

matt, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

neetima, needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neetma 'Zuneten'; Helle 1732: 144 neetma 'zuneten'; Hupel 1780: 223 neetma r. 'zuneten'; Hupel 1818: 151 neetma r. d. 'nieten, vernieten'; Lunin 1853: 115 neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs EMS VI: 520
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma : nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma : nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden EEW 1982: 1680; < kasks nêden Raun 1982: 102; < asks nēt, nede- 'neetima' EES 2012: 309; < asks nēten, neden 'neetima' EKS 2019
Läti keel: lt † niẽdêt 'nieten' < kasks nēden Sehwers 1918: 154; lt niẽdêt 'mit Zwirn anreihen, nieten' < asks nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' Sehwers 1953: 83; lt niedēt 'nieten; mit Zwirn anreihen' < kasks nêden 'nieten' Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm niitata 'kotkata' < rts nita 'niitata' SSA 2: 219; lv at̄-nìe̯də̑ 'vernieten'; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ 'nieten' < kasks neden Kettunen 1938: 17, 246; lv nīetõ 'neetida / kniedēt' LELS 2012: 208
Vt neet

nipp, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
Läti keel: lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

nukk, nuki 'väljaulatuv ots, tipp' < vrd asks nok(ke) 'id.', rts nock 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 260, 369 Sörme nuck 'knöbel condylus'; olla nuck 'schulter Knoch'; VT 1686 näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; Helle 1732: 147 nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; Piibel 1739 mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; Hupel 1780: 226 nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; Hupel 1818: 157 nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; Lunin 1853: 120 nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
Murded: nukk : nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk : nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu EMS VI: 685
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk : nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
Käsitlused: < ? rts EEW 1982: 1738; < rts nock ~ asks nok(ke) Raun 1982: 105; < rts Raag 1987: 334; < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' EES 2012: 320
Läti keel: lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' SKES: 397
Sugulaskeeled: sm nukka [1787] 'rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad' < rts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' SSA 2: 236; SKES: 397; is nukka '(veneen) kokka; nurkka, kulma'; vdj nukk, nukad '(veneen) kokka'; lv nukā 'leivän kannikka' SSA 2: 236; lv nukā 'kannikas, ots / kancis, gals' LELS 2012: 213

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Läti keel: lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < mr nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

näär, nääri 'aastavahetuse aeg' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Läti keel: lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd mr offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

ohverdama, ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd mr offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
Läti keel: lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

patrama, padrata 'lobisema, pikalt rääkima' < ? kasks pateren 'id.', vrd lad pater noster 'meieisapalve'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 100 Pöha Patre siddes (28.12.1600) 'meieisapalves'
Murded: `patrama : `patrada R; `patrama : padrata Khk Vll Muh L Hag Juu Trm Kod VlPõ Trv TLä; `patrame : padrate Hls Krk Hel San; `patram(m)a : padrada Rõu Vas; `patramõ : padradõ Krl EMS VII: 240
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 821 padrama (patrama) 'plappern'; Wiedemann 1893: 745 padrama (patrama) 'plappern'; ÕS 1980: 497 patrama 'latrama, lobisema, vatrama'; Tuksam 1939
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pateren 'in monotoner Weise viel sprechen'
Käsitlused: < ee [onom] EEW 1982: 1954; EES 2012: 356; < vrd kasks pateren 'pikalt monotoonselt rääkima' Raun 1982: 117; < lad pater noster Tarvel 1998: 139
Läti keel: lt pātarot 'palvetada' LELS 2012: 251
Sugulaskeeled: lv pǭţõrtõ 'palvetada / skaitīt lūgšanas, pātarot' LELS 2012: 251

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 259 üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; Gutslaff 1648: 90 Kuldpenning 'Ducatus'; Gutslaff 1648: 230 Teng /a 'Pfenning'; Gutslaff 1647-1657: 278 towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; Göseken 1660: 218, 162 Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; Virginius 1687-1690 neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; päänik´ : pääninge Vas EMS VII: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńńiṅg : peńńiṅgi, peńńiṅgu 'Pfenning'; EÕS 1930: 740 penning 'vt penn'; penn 'raha (Pfennig)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks penni(n)k Liin 1964: 48
Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld' < mr pæn(n)inger 'raha' SSA 2: 336

petersell, peterselli 'maitsetaim (Petroselinum crispum)' < asks petersilie, peterselie 'id.', sks Petersilie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 petarsillien 'Petersilien'; Helle 1732: 298 petersilli 'Petersillien'; Hupel 1766: 139 Monned andwad ka Petersilli seemned; Hupel 1780: 240 petersilli r. d. 'Petersilien'; Lithander 1781: 540 panne .. hakkitud Petersilli lehti senna sekka; Marpurg 1805: 14 Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, maa ubbina, sibbula, ridda; Hupel 1818: 179 petersilli r. d.; peterselli, petersilge d. 'Petersilie'; Lunin 1853: 138 petersilli r. d.; petersilge d. 'петрушка (растенiе)'
Murded: `pietersell, -i Kuu Lüg; `piedersilli Vai; piidersel´l, -i Tõs; peetersill (-sell), -i Sa Rei Kse Hää Koe Plt; petersel´l (pi-, pie-), -i Mar Vig Lih Ris Juu JMd IisK Kod Pil Puh San V; pitersel´l, -i KJn Trv; pi̬i̬tersel´l (pi̬i̬der-), -i M EMS VII: 378
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 886, 890 pētersel : pl. pēterselid; pētersil : pl. pētersilid 'Petersilie'; ÕS 1980: 507 petersell
Saksa leksikonid: Lübben 1888 petersilie, pettercillige 'Petersilie'; MND HW II: 2 pêtersilie (peeter-, sillye, -cilie, -cyllye), -sil(l)ige, -selie 'Petersilie (als Speisegewürz, Arzneimittel)'
Käsitlused: < kasks pettercillige 'Petersilie' Liin 1964: 63; < sks Petersilie EEW 1982: 2003; VL 2012; < kasks petersilie Raun 1982: 120; < asks petersilie 'petersell' EKS 2019
Läti keel: lt pẽtersĩļi [1638 Petersilles] 'Petersilie' < kasks petersilie Sehwers 1918: 93, 155; lt pẽtersĩļis 'Petersilie (petroselinum sativum)' Sehwers 1953: 88; pētersīlis, pētersile 'die Petersilie (petroselium sativum)' ME: III: 211
Sugulaskeeled: sm persilja [1644 petersilia] 'mauste(kasvi) / Petersilie' < rts persilja SSA 2: 341; lv pēt̆tə̑rsi`l 'petersilie' Kettunen 1938: 283

pidal, pidali 'pidalitõbi, leepra; hospidal' < kasks spit(t)âl 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 meye spittale ninck hillisse sisse; Müller 1600-1606: 261 nĩck nedt Piddaliku Reÿat tæmalle neuthma; Rossihnius 1632: 278 need söggedat neggewat, need jallatomat keuwad, need piddali|többitzet sahwat puchtas; Göseken 1660: 116 piddalitöbbe 'Aussatz'; Vestring 1720-1730: 178 Piddal 'das Hospital'; Piddali Többi 'Der Außsatz'; Helle 1732: 157 piddalitöbbi 'der Aussatz'; Piibel 1739 Siria üllem-pealik saab piddalitöwwest terweks; Hupel 1780: 240 piddalitöbbi r. d. 'der Aussatz'; Lunin 1853: 139 piddali-többi r. d. 'проказа'; Jannsen 1861: 28 Nelli haiget said warsi piddalisse widud
Murded: pidal, -i 'haigla, hospidal' Pä; pidäl´, -i Trv Krk San EMS VII: 384; pidal (-l´), -i 'haigus, leepra' Jäm Kse Juu M Krl Plv Saareste I: 167; Saareste II: 1115; pidali `aigus Lüg Krk; pidalitobi Vai; pidalitöbi Sa Käi; pidalitõbi Muh sporL Ris Juu Koe I Plt KJn Hls Nõo Krl VId EMS VII: 384
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pidal : pidali 'Spital, Hospital'; pidali-maja 'Spital, Lazaret'; pidali-tõbi 'Aussatz'; ÕS 1980: 507 pidal 'pidalitõbi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spit(t)âl; spet(t)âl, spettâl 'Pflegehaus für Alte, Kranke, Arme, Siechen-, Leprosenhaus; Aussatz, lepra; Schimpwort auf einen Nichtznutz'; MND HW III spētâl, spettâl, spittâl (spital, -ael) 'Hospital, Siechenhaus, spez. für Aussätzige, Leprosenhaus; Armenhaus; Aussatz, Lepra'
Käsitlused: < kasks spittâl 'Kranken-, Siechenhaus' Ariste 1963: 100; Raag 1987: 324; < kasks spetâl, spittâl Liin 1964: 58; < kasks ~ asks spit(t)âl, spetâl 'Hospital, Lepra' EEW 1982: 2007; < kasks spit(t)âl Raun 1982: 120; < asks spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra' EES 2012: 364
Läti keel: lt spitãļi 'Aussatz, Würmer in alten Wunden, ein fressender Schade' < kasks spittāl 'Aussatz (lepra)' Sehwers 1953: 116; lt lepra, spitālība 'pidalitõbi' LELS 2012: 311
Sugulaskeeled: sm pitaali [1787 pitalitauti] 'lepra / Aussatz, Lepra, Syphilis' < mr spital(i) 'spitaali, sairaala, et. spitaalisia varten' SSA 2: 377; SKES: 580; sm spitaali [Agr] 'lepra / Lepra' < mr spitali SSA 3: 206; lv spitàliʙ, spit̆tàliʙ 'lepra, aussatz' < lt spitalība Kettunen 1938: 379

pigi|traat, -traadi 'kingsepa pigitatud õmbluslõng' < asks pikdrât 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 370 picki löng 'schusterdrat filum picatum'
Murded: pigitraat (-ae-, -oa-) VNg IisR Mar Han Khn Juu Iis Plt KJn Plv; pigiraad´ Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 508 pigitraat 'ülepigitatud jäme niit naha õmblemiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pik 'Pech'; drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'
Läti keel: lt piķ-drāte [1688] < asks pickdrāt Sehwers 1953: 88
Sugulaskeeled: lv pikstrǭţ 'pigitraat / piķots diegs' LELS 2012: 241

pihtima, pihin 'pattu kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Läti keel: lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

piilu|part, -pardi 'veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Läti keel: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Läti keel: lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < mr pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

piinama, piinata 'kannatust tekitama, vaevama' < kasks pînen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 281 temma peab .. sehl kicke kurratide ninck errä netedetüt kan pinatut ninck wajwatut sahma; Stahl 1637: 96 pihnama : pihnan : pihnasin : pihnanut 'peinigen'; Gutslaff 1648: 226 pînama, waiwama 'martern'; Gutslaff 1647-1657: 233 sahb Kurjaste errapihnatuts; Göseken 1660: 192, 320 pijhnama 'foltern / peinigen'; pijhnama 'Peinigen / martern'; Vestring 1720-1730: 180 Pinama | Pinatama 'Peinigen, quälen'; Helle 1732: 158 pinama / pinatama 'peinigen'; Piibel 1739 Need kaddunud pinatakse wette al; Hupel 1780: 242 pinama r. d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; Lunin 1853: 141 pinama / pinatama r. d. 'мучить, терзать, пытать'
Murded: `piinama 'vaevama; piinu tekitama' R S Mar Mär Kse Pä Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; `piinama (-mä, -me) M TLä San V(-mma Räp) EMS VII: 433
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; ÕS 1980: 510 piinama
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pînen 'strafen, bestrafen; jemandem (körperl.) Schmerzen zufügen; jemanden quälen, schlecht behandeln; seelisch belasten, dedrücken'
Käsitlused: < kasks pinen Liin 1964: 58; EEW 1982: 2028
Läti keel: lt † pînêt 'peinigen' < kasks pīnen Sehwers 1918: 155; lt pĩnêt 'peinigen' < kasks pĩnen 'peinigen, quälen' Sehwers 1953: 90; pīnēt 'peinigen, quälen; prügeln, schelten' < kasks pinen 'peinigen, quälen, foltern' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piinata [Agr] 'kiusata, piinata, kiduttaa'; is pīnata; krj piinata; vdj pīnata < mr pina 'piinata, kiusata, kiduttaa', vrd kasks pīnen SSA 2: 355; lv pīnə̑ 'klemmen; peinigen, foltern' < vrd kasks pinen Kettunen 1938: 298; lv pīņõ 'piinata / mocīt' LELS 2012: 244; vdj piinata 'piinata / мучить' VKS: 915
Vt piin

piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üx Apostel echk Bisschop; Müller 1600/2007: 104 Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600); Rossihnius 1632: 282 Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; Göseken 1660: 87, 141 Pijskopp, -i 'Bischopff'; Pyskopp 'Bischopff'; VT 1686 Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; Hupel 1780: 241 piiskop, -i r. d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; Lunin 1853: 140 piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
Murded: `piiskop : `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskoṕ (-ś), -i M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop : pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
Käsitlused: < kasks bischop Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; Raun 1982: 121; < kasks bîschop Ariste 1972: 92; < asks bischop 'piiskop' EKS 2019
Läti keel: lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) 'Bischof' < kasks bischop Sehwers 1918: 143; bīskaps, bīskāps < kasks bischop 'Bischof' Sehwers 1953: 13; bīskaps 'Bischof' < kasks bischop Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] 'Bischof' < mr bisp, biisp 'piispa' SSA 2: 359; lv bīskoṕ 'bischof' < kasks bischop Kettunen 1938: 24; lv bīskop 'piiskop / bīskaps' LELS 2012: 44

pill, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Läti keel: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920

pind, pinnu '(puu)killuke' < kasks spint 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 230 ma wötta se pindo su Silma sissest erra; Stahl LS II 1649: 685 Mea neht ∫inna agka∫ öhe Pindo omma Welja Silma∫ 'Was siehest du aber einen Splitter in deines Bruders Auge'; Göseken 1660: 388 pindo 'Splitter (von Holtz)'; Hornung 1693: 37 Pind : Pinna / Acc. pl. Pindo 'ein Splitter'; VT 1686 Ent mes näet sinna Pinda omma Welle Silmän; Hupel 1780: 242 pind : pinna r.; pinno d. 'der Splitter'
Murded: pind : `pinna R(`pinda VNg Vai); pind : pinna eP eL; pind : `pinnu Lüg IisR; pind : pinnu Hää Saa JMd Tür Sim IPõ Plt KJn SJn sporeL; pend : penna Mar Mih Juu EMS VII: 494
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 905 pind : pinnu, pinna 'Splitter, Pflock, Stäbchen, dünnes Brettchen'; ÕS 1980: 514 pind 'terav killuke, pilpake'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spint 'das weiche und weisse Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes'; Schiller-Lübben spint 'ds weiche und weiße Holz zwischen dem Kern und der Rinde des Baumes, das noch nicht in Kernholz übergegangen ist'
Käsitlused: < kasks spint 'killuke' Raun 1982: 122; < ee pind 'Fläche, Boden' EEW 1982: 2062; EES 2012: 371

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
Läti keel: lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
Vt pinnima

pitser, pitseri 'pitsatijäljend' < asks pitzêr 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 182 Pitseri-märk 'Das Pitschafft'; Helle 1732: 159 pitser 'das Petschier'; pitseri-märk 'das Siegel'; Helle 1732: 322 pitseer 'das Pitschier'; Hupel 1780: 243 pitsar, -i; pitseeri, -i r. d. 'das Petschaft, Siegel'; Hupel 1818: 184 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'Petschaft, Siegel'; Lunin 1853: 142 pitseer, -i; pitsat, -i r. d. 'печать, клеймо'
Murded: `pitser, -i VNg Lüg Jäm Khk Vll Mär Kse Tor Juu VJg Plt Krl(pit´ser); `pitsar : `pitsri (`pitsari) Rei Tõs Hää Ris Koe; pitsart : pitsardi Koe; petsar, -i Mar; `petsär, -i KJn; petser, -i M EMS VII: 543
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pitsēr : pitsēri '= pitsat'; pitsat : pitsati; pitser : pitseri 'Siegel, Petschaft'; pitsati-mäŕk 'Siegel'; ÕS 1980: 517 pitser 'pitsatijälg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pitzêr 'Petschaft (auf dem Siegelring)'; MND HW II: 2 pitsêr (pitzer, pyttzser), piksêr, pinsêr, pitsêt, pitzîr, pitschîr 'kleines Siegel, Petschaft; Abdruck des Petschaft'
Käsitlused: < kasks pitzeer 'Siegel' Liin 1964: 45; EEW 1982: 2086-87; SSA 2: 378; < kasks pitsêr Raun 1982: 123; < kasks pitzêr 'Siegel' ~ rts pitser Raag 1987: 338; < asks pitzeer 'pitsat (pitsatsõrmusel)' EES 2012: 374; EKS 2019
Läti keel: lt spicêt 'einen Brief versiegeln' < vrd kasks pitzēr 'Petschaft auf dem Siegelring' Sehwers 1953: 115
Sugulaskeeled: sm pitseeri [1787] 'sinetti, sinettilakka / Petschaft, Siegel(lack)' < rts pitser, pitscher 'sinetti, leimasin' [vrd kasks pitzeer] SSA 2: 378; SKES: 582

plaaster, plaastri 'sillutis; haavaplaaster' < kasks plâster 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Plaster, Peter; Müller 1600-1606: 268 ÿche suhre Plastre, se Reÿa pæle; Stahl 1637: 97 Plah∫ter : plah∫trist 'Pflaster'; Göseken 1660: 92 Laaster/ i 'Pflaster'; Göseken 1660: 322 plaaster 'pflaster emplastrum'; Vestring 1720-1730: 182 Plaaster; Helle 1732: 162 prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Hupel 1766: 7 Üks plaaster, mis keigesugguste hawade ja paisede peäle woib panna; Hupel 1780: 243 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'; Luce 1813: 32 Laaster 'das Pflaster'; Hupel 1818: 184 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'
Murded: `plaaster : `plaastri (-re) R Jäm Hi Mar Mär Ris I Plt KJn Puh; `plaaster : `plaastre (laa-) L; `plaaster : `plaastre (-oa-, -ua-) Juu Amb ViK; `plaaśtri San V(`plaastõŕ Lut); `laaster : `laastri (-oa-) sporSa Muh; `laaster : `laastre M EMS VII: 554
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 520 plāster : plāstri 'Pflaster'; lāster : lāśtri, lāstre '= plāster'; ÕS 1980: 518 plaaster 'med'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plâster 'Pflaster; Strassenpflaster'; Schiller-Lübben plâster 'Pflaster; (Straßen)pflaster'; MND HW II: 2 plaster, plastere, plâster, pflaster 'Wundauflage, Arznei-, Heilmittel; Fensterbespannung aus Tierhäuten, Pergament; fester Bodenbelag, Pflaster'
Käsitlused: < kasks plâster Ariste 1963: 101; Liin 1964: 52, 58; EEW 1982: 2090; Raun 1982: 124; SSA 2: 33; < asks Ariste 1940: 21; < asks plāster 'plaaster; sillutis' EES 2012: 375; EKS 2019
Läti keel: lt plãksteris, plãsteris [1638 plah∫teris] 'Pflaster' < kasks plāster Sehwers 1918: 30, 93, 155; lt plãsteris, plãksteris < kasks plāster 'Pflaster' Sehwers 1953: 91
Sugulaskeeled: sm laastari, plaastari [1621] 'Wundpflaster' < mr plaster, plaaster; sm laasti, plaasti [1874] 'muurauksessa käytettävä sidosaine / Mörtel' < kasks plāster 'laastari, kipsi; muurauslaasti, sementti, katupäälyste'; is plāsteri 'laastari'; krj ploastari < vn пластырь SSA 2: 33; sm laasti, plaasti 'Mörtel' < kasks plâster 'Wundpflaster' Bentlin 2008: 72; lv plō̬kstə̑r, plō̬stə̑r, plå̬̄stə̑r 'pflaster' Kettunen 1938: 303; lv plǭkstõr 'plaaster / plāksteris' LELS 2012: 248; vdj plaastõri 'plaaster / пластырь' VKS: 933

plakk, plaki 'plekk, laik' < asks plack(e) 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4 Mosi ehk wina plakkid
Murded: plakk : plagi 'plekk, laik' Kuu; plakk : plaki Ris Juu KuuK sporJä Kad; plak´k : plak´i (-ki) Nõo Ote Har Rõu Plv EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Fleck'; plaks : plaksi 'Fleck'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 placke '(Schmutz)fleck, Mal'; placken 'placken machen, flecken, mit Kalk, Lehm usf. bekleiben'; Schiller-Lübben plack(e), plecke 'Schnutzfleck, Mal'; MND HW II: 2 placke, plak, plagge; Pl. plecke 'kleiner Fleck, Mal'
Käsitlused: < kasks plack(e) EEW 1982: 2093
Läti keel: lt plāķis 'ein grosser Fleck' ME: III: 329; lt plaka 'Mal, Muttermal, angeborener Fleck' < kasks plack(e) '(Schmutz-)Fleck' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
Vrd plekk

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < mr flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
Vrd lass

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

pookima, poogin 'köitma' < asks book 'raamat'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 161 pokima 'ein Buch einbinden'; Hupel 1780: 246 pokima r. 'ein Buch einbinden'; Hupel 1818: 188 pokima r. 'einbinden Bücher'; Lunin 1853: 146 pokima r. 'переплетать книги'
Murded: `pookima (-uo-) 'raamatuid köitma' sporR Sa sporL Mär Ris Juu JMd Koe VJg Plt KJn; `pu̬u̬k´ma Trv Rõn Har EMS VII: 654
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'einbinden (Bücher), broschieren'; rāmatu-pōkija 'Buchbinder'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôk (bûk) 'Buch'; Schiller-Lübben bôk, buk 'Buch'; MND HW I bôk, buk 'Buch'
Käsitlused: < asks bōk 'raamat' EES 2012: 379
Läti keel: lt buõka 'Buch (Papier)' < asks bōk Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 21
Vt pook|pender

pookstav, pookstavi 'kirjatäht' < asks bôkstaf 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 188 pohkstaw, -i r. d. selt. 'Buchstabe'; Masing 1818: II et se wõeras poohkstaw .. teid ei pahhandaks; Lunin 1853: 145 pohkstaw, -i r. d. selt. 'буква, литера'; Jakobson 1867: 240 Eestikeeles pruugitakse 23 pookstawi
Murded: `pookstav, -i (-uo-) Jõh IisR Sa Muh Mär Kse Ris Rap Koe; `pookstahv (-taav), -i Mar Han Tor Juu Kos; `pukstaab, -i Rei; `puustav (-uo-, -ua-), -i Kuu Hlj Kad Iis; `poostav, -i Pha EMS VII: 655
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkstāw : pōkstāwi 'Buchstab'; pōkstawērima, -rin 'buchstabiren'; Wiedemann 1893: 850 pōkstāw : pōkstāwi (pohkstāw) 'Buchstab'; pōkstāwistik, -u 'Alphabet'; ÕS 1980: 527 † pookstav 'kirjatäht, trükitäht'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôkstaf 'Buchstabe'; bokstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstaf 'Buchstabe'; bôkstāven, *bôkstavêren 'buchstabieren, richtig schreiben'
Käsitlused: < asks Booksta(a)v 'Buchstabe' EEW 1982: 2133; < kasks bōkstaf SSA 2: 447; < asks bōkstaf '(kirja)täht' [bōk 'raamat' + staf 'kepp'] EES 2012: 379; < asks bōkstaf '(kirja)täht' EKS 2019
Läti keel: lt buõkstãbs, buõkstãvs 'Buchstabe' < kasks bōkstaf Sehwers 1918: 145; lt buõkstãbs, buõkstãvs 'Buchstabe' < asks bōkstaf Sehwers 1953: 21; *buõksterêt 'buchstabieren' < asks bōkstern Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puustavi [Agr pockstaui] 'kirjain, aakkonen / Buchstabe' < rts bokstaffue SSA 2: 446-447; lvS buokster, -d/-t 'Pl. Buchstabe'; lv bùokštə̑b SLW 2009: 52
Vt veerima

praad, prae 'ahjus küpsetatud lihatükk' < kasks brade 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 pradiwarras : [pradiwarr]a∫t 'brat∫pieß'; Gutslaff 1648: 209 Kütz /e 'Brate'; Göseken 1660: 87 Praadi 'Brate'; Göseken 1660: 146 küps 'Brate'; küpse ward 'BratSpes'; praadi pann 'Bratpfan'; Vestring 1720-1730: 188 Praad, -di 'Ein braten (Reval)'; Helle 1732: 162, 322 praad 'der Braten'; Piibel 1739 küpsetab pradi ja sööb köhho täis; Hupel 1780: 247 praad (praat), -i r. d.; praad : prae r. 'der Braten'; Lithander 1781: 537 Wotta nerud raswaga tükkis ühhest wassika praest; Hupel 1818: 190 praad od. praat : prae r.; praad : pradi r. d. 'der Braten'; Lunin 1853: 147 praad od. praat : prae r.; praad : pradi r. d. 'жаркое'
Murded: praad (-d´) : prae Kuu Jäm Rei sporL Ris Juu Koe VJg sporI Plt; prae Lüg Pha; `praadi Vai; praad (-t) : praadi T; praat´ : praadi V; raad (raed) : rae Khk Pöi; raad´ : rae KJn M EMS VII: 716
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prād´ : prāe 'Braten'; prāt´ : prādi '= prād´'; prāe : prāe (I, W) '= prād´'; ÕS 1980: 532 praad
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brade, bra 'Braten'; MND HW I brâde 'Dickfleisch, Hüftfleisch, Keule; Braten'
Käsitlused: < kasks braden 'braten' Ariste 1963: 101; < kasks brade Liin 1964: 55; Raun 1982: 127; < kasks braden, vrd sks Braten EEW 1982: 2157; < asks brade, bra 'praad' EES 2012: 383; EKS 2019
Vt praadima

prassima, prassin 'priiskama, laristama; pummeldama' < kasks brassen, prassen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 pra∫∫ima : Pra∫∫in : pra∫∫i∫in : pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; Stahl LS I 1641: 146 Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; Gutslaff 1648: 231 hähwtma /a 'prassen'; Göseken 1660: 87, 146, 374 prassima 'Brassen'; prassima 'prassen'; prassiminne 'Schwelgeey luxus'; VT 1686 Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; Vestring 1720-1730: 188 Prassima 'Prassen'; Helle 1732: 162 prassima 'prassen'; Piibel 1739 ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; Hupel 1780: 247 prassima r. d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; Lunin 1853: 147 prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
Murded: `prassima (-śs-) 'priiskama; praalima; (purjutades) lärmama' R Jäm Muh Rei L sporKPõ Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `raśma (-me) Saa KJn Kõp M; `praśma Hel TLä V EMS VII: 738; (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 praśśima : praśśin 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 praśśima : praśśin (praśma, raśśima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
Käsitlused: < kasks prassen Ariste 1963: 101; < kasks brassen Liin 1964: 59; < sks prassen EEW 1982: 2167; < kasks brassen, pras Raun 1982: 127; < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt brasêt 'prassen, saufen, schmoren, schlemmen' < asks brassen 'schwelgen, prassen' Sehwers 1953: 16; lt brasēt 'schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden' < kasks brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: vdj prassia 'riielda, kärkida / бранить, браниться' VKS: 959

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
Läti keel: lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

punt, pundi 'kimp, kahl' < asks bunt 'id.', sks Bund 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Wicht /u 'Bündlein manipilus'
Murded: punt : `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R; puńt : puńdi (pundi) Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ eL; punt : punda Vll EMS VII: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 puńt : puńdi (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
Käsitlused: < sks Bund EEW 1982: 2234; < kasks bunt Raun 1982: 131; < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' EES 2012; < sks Bund 'kimp, kubu' EKS 2019
Läti keel: lt buñte 'Bund' < kasks bunt Sehwers 1918: 145; lt buñte 'Bündel' < kasks bunt 'Bündel' Sehwers 1953: 21; bunte, bunts 'Bund, Bündel' < kasks bunt Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puntti 'nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en)' < rts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' [‹ kasks bunt, bund] SSA 2: 429; lv bun̄´t̀ 'bund' Kettunen 1938: 31; lv buņţ 'punt, kimp / saišķis, kūlītis, bunte' LELS 2012: 51

pööning, pööningu 'laepealne ruum; katusealune' < kasks bȫninge 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 pöning : pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; Göseken 1660: 87 pöning/ i 'Bühn'; Göseken 1660: 150, 398 pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk contignatio'; Virginius 1687-1690 ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; Hupel 1780: 245 pöning, -o r. d. 'der Boden auf dem Hause'; Lunin 1853: 144 pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
Murded: `püöning (-üe-), -i 'maja laepealne ruum' Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV; pööning (püö-), -u Khk Muh Var Pä Tür Koe VJg Kod Äks Trv T; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa; pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai EMS VIII: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg : pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik : pȫniku '= pȫniṅg'; pȫniṅg : pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stockwerk'
Käsitlused: < kasks boninge Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; < asks boning Ariste 1972: 96; < asks boninge 'pööning' EES 2012: 406; EKS 2019
Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] 'Bodenraum' < kasks böninge Sehwers 1918: 83, 143; bẽniņš, bēliņģis 'der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk' < kasks bȫninge 'Decke eines Stockwerks' Sehwers 1953: 11; bēniņš 'Bodenraum, Boden' < kasks bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] 'ullakko / Dachboden' < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' [‹ kasks bȫninge] SSA 2: 454; lvS bǟni 'Boden, Stockwerk' SLW 2009: 52; lv bēniɢ (bȫniɢ) 'bodenraum' < kasks böninge Kettunen 1938: 22; lv bēņig 'pööning / bēniņi' LELS 2012: 43

rein|vars, -varre 'taim (Tanacetum vulgare L.)' < asks reynvār, -vārn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 336 Reinwarret 'reinfarren'; Helle 1732: 296 reinwarred 'Reinfahrt'; Hupel 1780: 255 reinwars : -warre r. d. 'Reinfahrt Kr.'; reinwarred r. Pl. 'Reinfahrt Kr.'; Luce 1812: 178 Reinwarre öitsed, Punnase többi rohhi, Paiso lähhed
Murded: reinvars : -`varre 'soolikarohi' R; reinvaŕss : -varre eP(krein Juu) EMS VIII: 297
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1047, 98 rein-warred, rein-warid 'Rainfarn (Tanacetum vulgare L.)'; einwart : einwarti 'Rainfarn (Tanacetum)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reine-vān(e) (-var, -varne) 'Rainfarn, tanacetum'; MND HW II: 2 reynevān, -vāne, reynevār, reynvār, -vāre, -vārn 'Rainfarn, Wurmkraut'
Käsitlused: < asks Rainfarn 'Rainfarn' Liin 1964: 62; < sks Rainfarn ~ kasks reine-varne [eine volksetymologische Umgestaltung (rein 'Rain' + vars 'Stengel, Stiel')] EEW 1982: 2451

reis, reisi 'teekond; sõit, retk' < kasks reise 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 se Te echk Reise pæle iethma; Gutslaff 1648: 232 Teh 'Reise'; Göseken 1660: 93 Reisi 'Reise'; Hupel 1780: 255 reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; Luce 1812: 43 siis läks Herra temmaga reisimisse peäle; Lunin 1853: 158 reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
Murded: reis : `reisu 'käik, sõit; retk, rännak' Kuu VNg Lüg; reis : reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis : `reisi Vai; reis : reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-ś); reis : reesi Khn Kod MMg KJn TLä EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiź : reizi; reiz : reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
Käsitlused: < kasks reise 'Reise' Liin 1964: 49; EEW 1982: 2452-2453; Raag 1987: 324; < asks reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis' EES 2012: 424; EKS 2019
Läti keel: lt † reĩze 'Reise' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99; ziemas reiss 'talvereis' LELS 2012: 328
Sugulaskeeled: sm reissu [1580] 'matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke'; krj reissu < mr resa [‹ kasks reise] SSA 3: 62; SKES: 761; is reisu 'matka' < sm; vdj reisu 'matka' < is ~ sm SSA 3: 62; lv reì̯z 'reise, fahrt' < kasks reise Kettunen 1938: 332; lv reiz 'reis, teekond / ceļojums' LELS 2012: 265; vdj reisi, reisu 'reis, (laeva)sõit / посадка, рейс' VKS: 1044
Vt reisima

rentsel, rentsli 'kõnniteerenn' < asks ren-stên 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 weretawadt næmat hendz ielles se keicke paxuma Roÿaste Reñeste sees
Murded: `rentsel : `rentsli 'kõnniteerenn' Sa Mar Juu; `rentsle Räp EKI MK; `rentsel : `rentsle 'inimesevare, rääbakas; räbal' Mär Lih PJg JMd Koe VJg Sim Vil; rendsel : `rentsle Krk; `rensel : `rensle Krk; `renstli Puh Ote EMS VIII: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1085 rõńtsik : rõńtsiku; rõntsel : rõńtsli 'Rinnstein, Rinnsal, Stelle, wo Wasser geflossen ist, wo Schmutzwasser zusammenläuft'; ÕS 1980: 585 rentsel 'tänava äärne renn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ren-stên, ron-stên 'Rinnstein, Strassengosse'; Schiller-Lübben renne-, ronstên 'Rinnstein'; MND HW II: 2 renstêͥn, rennen-, rön-, rönne(n)-, rün- 'Abflußrinne auf der Straße, Gosse; Wegefläche neben der Abflußrinne auf der Straße'
Käsitlused: < kasks Ariste 1940: 23, 42; < kasks renne-, ronstên Liin 1964: 49; < kasks ren-stên EEW 1982: 2459; Raun 1982: 141; < asks rennestēn, ronstēn 'rentsel' EES 2012: 425; < asks renne-stēn 'rentsel', bsks Rennstein 'rentsel' EKS 2019
Läti keel: lt reñstele, reñkstele 'Dachrinne; Gosse, Pfütze, kleiner Bach, niedrige Stelle im Walde' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1918: 47, 60, 156; lt reñstele 'Rinnstein' < kasks renn(e)sten 'Rinnstein' Sehwers 1953: 99
Vrd renn

riiv, riivi 'köögiriist, riivimisvahend' < asks rîve 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 256 riiw, -i r. d. 'Reibeisen, Reibe'; Lithander 1781: 517, 514 Riwi se koldne koor 6 Sitroni peält riwi rauaga ärra; wotta senna jure 8 Loti riwi leiba; Lunin 1853: 159 riiw, -i r. d. 'терка'
Murded: riiv : `riivi VNg Lüg; riiv : riivi Jäm Mus Rei sporL Juu JMd Ann Koe VJg sporI KJn eL; kriiv : kriivi TLä; riim (-ḿ) : riimi Mar Urv Krl EMS VIII: 339
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīw : rīwi 'Reibe, Reibeisen'; rīw-leib 'Reibbrot'; ÕS 1980: 591 riiv '(riivimisvahend)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rive 'Reibe, Striegel?'; rive-koken 'Riebkuchen'; MND HW II: 2 rîve, rîfe 'Reibeisen, Reibe'; rîvekôke 'ein Backwerk'
Käsitlused: < kasks rive EEW 1982: 2483; Raun 1982: 142; < asks rive 'riiv (köögiriist)' EES 2012: 428; EKS 2019
Läti keel: lt † rĩve 'Reibe, Reibeisen' < kasks rīve 'Reibe' Sehwers 1918: 49, 157; Sehwers 1953: 102; rīve 'Reibe' < asks rive Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riivinrauta [1745] 'raastin' < mr riva [vrd kasks rīven] SSA 3: 77; lv rīv 'reibe' < kasks rive Kettunen 1938: 342; lv rīv 'riiv / rīve' LELS 2012: 271
Vt riivima

riivima, riivin 'hõõruma, hööveldama' < kasks rîven 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 höhrema 'reiben'; Lithander 1781: 517 wotta igga Sitroni peäle 2 lussika täit riwitud Sukrut
Murded: `riivima Kuu Lüg Vai Khk Vll Muh Rei sporL Juu JMd Ann VJg Sim Iis Trm Lai Plt; `riiv´mä (-me) KJn Nõo Ote Rõn V; `riimmä (-me) San; `kriivmä TLä; `riimima Mar EMS VIII: 341
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1064 rīwima, -in 'reiben, (an)streifen'; ÕS 1980: 592 riivima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 riven 'reiben, zerreiben'; wriven 'reiben, wischen, scheuern, schleifen; zerreiben, mahlen'; Schiller-Lübben riven 'reiben'; MND HW II: 2 riven 'mit Druck über etwas hinfahren, reiben; einreiben; zerkleiner, zerreiben'
Käsitlused: < kasks rîven EEW 1982: 2485; SSA 3: 77; < kasks riven 'hõõruma' Raun 1982: 142; < asks riven, wriven 'hõõruma, riivima' EES 2012: 428
Läti keel: lt rĩvêt 'reiben' < kasks rīven 'reiben' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 102; rīvēt 'reiben' < kasks riven Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riivata [1880] 'raastaa / reiben (esim. perunoita), raspeln (z.B. Kartoffeln)' < mr riva 'raastaa' SSA 3: 77; SKES: 794; lv rīvə̑ 'zerreiben, reiben' < kasks riven Kettunen 1938: 342; lv rīvõ 'riivida / rīvēt' LELS 2012: 271
Vt riiv

ringutama, ringutan 'end välja sirutama' < asks wringen 'väänama; ringutama', sks ringen 'väänama; ringutama'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 ringutama 'sich recken'; Göseken 1660: 381, 118 ringutama 'sich döhnen pandiculari'; welia ringutama 'Ausrecken den Leib'; Helle 1732: 168 ringutama 'nach dem Schlaf sich ausräcken'; Hupel 1780: 257 ringutama r. d. 'sich nach dem Schlaf ausrecken'; Lunin 1853: 160 ringotama, ringutama r. d. 'потягиваться, степять'
Murded: `ringutama 'sirutama' R; ringutama Sa Muh Lä Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt KJn Nõo; ringutamma V; ringudama Hi; ringuteme M San EMS VIII: 355
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅṅutama, -tan 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅṅutama 'die Hände ringen'; riṅṅistama '= riṅṅutama'; ÕS 1980: 593 ringutama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wringen 'drehen, winden; sich winden'; Schiller-Lübben wringen 'zusammendrehen, winden'; ringen 'ringen, kämpfen'; MND HW II: 2 ringen 'einen Ringkampf austragen, ringen; streiten'
Käsitlused: < ee ring ~ sks (Hände) ringen EEW 1982: 2494; < kasks wringen Raun 1982: 143; < sks ringen '(käsi) ringutama; (käest) ära kiskuma; maadlema' EES 2012: 429
Sugulaskeeled: lv riń̄tlə̑ 'sich räkeln, sich recken, sich strecken' < sks (Hände) ringen Kettunen 1938: 338; lv riņţlõ 'ringutada / staipīties' LELS 2012: 269; vdj ringottaa 'ringutada / потягиваться' VKS: 1055

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < kasks rôf 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110 Hans Rowisep; Göseken 1660: 93 Roowi 'Roff'; Vestring 1720-1730: 209 Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; Helle 1732: 170 roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; Hupel 1780: 259 roow, -i r. d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; Hupel 1818: 210 roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; Lunin 1853: 162 roow, -i r. d. 'кухня'
Murded: ruov : `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov : roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob : roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v : roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov : `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov : roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob : roobi Lä Pil; ru̬u̬v : roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080, 510 rōw : rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
Käsitlused: < kasks rôf Kobolt 1931: 151; < kasks rôf (ruf) Liin 1964: 52; < kasks rôf EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145; < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' EES 2012: 437; < asks rōf 'katus' EKS 2019
Läti keel: lt ruõvis, ruõve 'das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat' < kasks rōf 'Schutzdach über Mauern' Sehwers 1953: 103; lt ruovis 'Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc.' < kasks rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: vdj rooittaa 'roovida (katust) / обрешетить (крышу)' VKS: 1070
Vrd ruhv

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
Vt rull

ruut, ruudi 'seemnetaim' < asks rûde, rûte 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: ruut : ruudi 'seemnetaim, seemik' Sa Muh Kse Han Pä; pruut : pruudi Jäm; kruut : kruudi Juu Koe; ruut : ruudu Vig Tür Pil KJn Trv; truut : truudu Mär; kruut : kruudu JMd JJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´ : rūdi; rūt : rūda 'Saatstock'; kapsa-rūt´ 'kapsataim'; EÕS 1937: 1176 ruut 'aiand, agr seemneks kasvatatav taim (Samenträger, -pflanze)'; ÕS 1980: 603 ruut 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rude '(wilde) Raute'; MND HW II: 2 rûde, rûte, rûtte 'Raute, Ruta graveolens'; wild rûte 'Erdrauch, Fumaria officinalis'
Käsitlused: < asks rude '(metsik) ruut' EES 2012: 440

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Läti keel: lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < rts rettikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < mr rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < asks predek-stōl, predik-stōl 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 165 räästool 'die Cantzel'; Helle 1732: 376 mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; Hupel 1780: 252 räästool, -i r. 'Kanzel'; Hupel 1818: 198 räästool, -i r. 'Kanzel'; Lunin 1853: 153 räästool, -i r. 'кафедра'
Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Hi Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´ (reastōl) : -tōli 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
Käsitlused: < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' EES 2012: 447-448; EKS 2019
Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] 'Predigt' < kasks predike Sehwers 1918: 35, 81, 159; lt prediķēt 'predigen' < kasks prediken, predeken Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ 'jutlustada / sprediķot' LELS 2012: 303

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
Läti keel: lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd mr rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
Vt rööv

röövima, röövin 'jõuga ära võtma, riisuma; kedagi vägisi kaasa viima' < kasks rö̂ven 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 315 se olli ütz kurja|teggia n. röwel .. ütte olli erra|röwnut; Stahl 1637: 99 rohwima : rohwin : rohwi∫in : rohwinut 'Rauben'; Göseken 1660: 331 Rohwima 'Rauben'; VT 1686 neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu; Vestring 1720-1730: 206 Rööwlima 'Rauben'; Helle 1732: 169 rööwlima 'rauben'; Hupel 1780: 258 rööwlima r. d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; Hupel 1818: 208 röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; Lunin 1853: 161 röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama : rȫwata (-ada) '= rȫwima'; rȫwlima; rȫwitama '= rȫwima'; ÕS 1980: 608 röövima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
Käsitlused: < kasks roven Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; < kasks roven, vrd rts röva, rova Raag 1987: 336; < asks rōven, rȫven SSA 3: 122; < asks roven 'röövima, riisuma' EES 2012: 449; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr] 'ryöstää, rosvota / (be)rauben' < mr röva 'rosvota, ryöstää' [‹ kasks rōven, rȫven]; is rȫvätä 'ryöstää'; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm SSA 3: 122; sm ryövätä (be)rauben < kasks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' Bentlin 2008: 91-92; lv re̮ö̯v 'rauben, plündern; räuberisch; grob' Kettunen 1938: 335; lv rēviļtõ 'röövida / laupīt' LELS 2012: 266; vdj rööviä, röövätä 'röövida, riisuda / грабить, похищать; красть' VKS: 1093
Vt rööv

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mr sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

safran, safrani 'maitseaine' < kasks safrân 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Sappran 'Saffran'; Göseken 1660: 93, 345 Sappran 'Saffran'; Sappran 'Saffran crocus'; Hornung 1693: 3 Sahwran 'Saffran'; Piibel 1739 Nardid ja Sawran, wohhomoögad ja kanneli puud; Lithander 1781: 565 Wotta .. nattoke Sahwrani ja 3 korterit rööska pima; Rosenplänter 1813: 67 sawran bl. 'Safran'; Lunin 1853: 168 sawran r. d. 'шафранъ'
Murded: `sahvran, -i JMd Iis Kod Plt; `sahvram, -i VNg; `sahran, -i Vai; `sahrin, -a Lüg; `sahraan, -i Khk; `sahvraan (-ń) Jäm Khk Tor Hää Krk; `sahrinjaan Lüg; `sahrijan Vas; `sahvrejaan Kse; sahveljan Juu; `sahvtran PJg; `sahtran Plt; `sahkrań Hls; `sauhraḿ Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1101, 1102 sahrijan, -i '= sahwran'; sahwran : sahwrani 'Safran'; EÕS 1937: 1236 safran 'krookus (mugultaim); krookuse emakasuudmed'; ÕS 1980: 612 safran 'safranikrookus; safranikrookusest saadav maitseaine'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 saffarân, saff(e)rân 'Safran'; Schiller-Lübben safferân 'Crocus sativus, Safran'; MND HW III safrân, sofrân, sefrân, safferân, saffarân 'Safran; gelder Faserstoff, gebraucht als Arzneimittel, als Gewürz an Speisen und Getränken, als Färbemittel'
Käsitlused: < kasks safferân Liin 1964: 56; < sks Safran EEW 1982: 2667; EKS 2019
Läti keel: lt † saprãns [1638 Sapprans] 'Safran' < kasks saffarān Sehwers 1918: 49, 94, 157
Sugulaskeeled: sm sahrami [1637 safframi] 'krookus; krookuksen kukista saatava mauste- ja väriaine / Safran' < mr saffran [‹ kasks saffarān, safferān, küsks saf(f)rān] SSA 3: 142; lv sap̄ron 'safran' Kettunen 1938: 355; vdj šafrani 'safran / шафран' VKS: 1227

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < mr sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

salat, salati 'rohttaim (Lactuca)' < asks salât, sallât 'id.', sks Salat 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 274, 345 Sallat 'Lattich lactuca'; Sallaht 'Salat intinctus'; Vestring 1720-1730: 207 Salladid 'Sallat'; Hupel 1780: 263 sallat, -i r. d. 'Salat'; Lithander 1781: 525 Leika walget kapstast nenda kui Sallatiks katki; Lenz 1796: 8 Lattuka Sallatit, Kressit, nink töised Talwe Sallatid kaswatama; Lenz 1796: 30 sis saap sulle Sallatisid käsk talwe ajal; Hupel 1818: 215 sallat, -i r. d. 'Salat; Brunnenkresse d.'; Lunin 1853: 167 sallat, -i r. d. 'салатъ'
Murded: salat, -i R(saladi Kuu Vai); salat, -i Sa Muh Hi sporL Ris Juu JMd VJg IisK Kod KJn Krk TLä San Plv Räp; salat´ : saladi Krl Rõu Vas Lei; salats, -i Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1104 salat : salati 'Salat; Wiesenkresse, Schaumkraut'; ÕS 1980: 614 salat
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW III salât, sallât 'Salat'; Schiller-Lübben sallât 'Salat'
Käsitlused: < kasks sallât Liin 1964: 55, 63; < sks Salat ~ kasks EEW 1982: 2682; < kasks salât Raun 1982: 151; < asks sallāt ~ sks Salat EES 2012: 457
Läti keel: lt pl. salãti [1638 Sallahts] 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1918: 54, 94, 157; lt salãti 'Salat' < kasks sallāt Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm salaatti [1637 sallati] 'salaattikasvi; ruokalaji / Salat' < rts, vrd mr sallat [‹ kasks sallāt] SSA 3: 146; lv salà`t 'salat' Kettunen 1938: 353; lv salātõd 'salat / salāti' LELS 2012: 280; vdj salatti 'salat / салат' VKS: 1107

salv, salvi 'võie' < kasks salve 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 322 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl HHb III 1638: 246 ninck ∫alwit 'vnd Salben'; Gutslaff 1648: 233 Salw/e 'Salbe'; Göseken 1660: 93 Salwi 'Salbe'; Göseken 1660: 345 Salw/ i 'Salbe ungentum'; VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Hornung 1693: 24 Salw 'die Salbe'; Vestring 1720-1730: 215 Salw, -wi 'Eine Salbe'; Helle 1732: 173 salw 'die Salbe'; Piibel 1739 ei salwi egga wiroki, ei wina egga ölli; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазь; шалфей'
Murded: salv : `salvi R(`salvi); sal´v : sal´vi (-l-) Sa Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä Rõn San sporV; sal´b : salbi Mar; sal´m : salmi Juu Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w : sal´wi 'Salbe'; ÕS 1980: 615 salv
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salve 'Salbe'; Schiller-Lübben salve 'Salbe'; MND HW III salve 'Salbe, Mittel zur Pflege der Haut'
Käsitlused: < kasks salve 'Salbe' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 58; EEW 1982: 2688; Raun 1982: 152; Raag 1987: 325; < asks salve 'salv' EES 2012: 458; EKS 2019
Läti keel: lt † zal̃ves [1638 Sallwes] 'Salbe' < kasks salve Sehwers 1918: 82, 100, 165; pl. zalves 'Salbe' < kasks salve 'Salbe' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: sm salva [1622] '(lääke)voide / Salbe' < mr salva [‹ kasks salve] SSA 3: 150; SKES: 957; lv zal̄´, zal̄v 'salbe' Kettunen 1938: 398; lv zalb 'salv / ziede' LELS 2012: 376
Vt salvima

salvima, salvin 'võidma' < kasks salven 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 311 kuÿ v̈x salwituth Kunningkz niñck Pæ|Bisschop; Rossihnius 1632: 322 ninck andis suht temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; Rossihnius 1632: 323 nemmat tullit ninck salwisit tedda; Stahl 1637: 103 ∫alwima : ∫alwin : ∫alwi∫in : ∫alwinut 'a∫lben'; Stahl HHb IV 1638: 219 ninck ∫alwi∫ nem̃at ∫alwi kah∫ 'vnd salbet sie mit Salben'; Gutslaff 1647-1657: 229 sihs salvi o[mm]a päht n. mössu o[mm]a Suht (pallet); Göseken 1660: 345 Salwin : Salwisin 'Salben'; Virginius 1687-1690 tunnistage nüüd mino wasta Issanda ees ja täma Salwitu ees; Vestring 1720-1730: 215 Salwima 'Salben'; Salwitut 'Gesalbet (Reval)'; Helle 1732: 173, 211 salwima 'salben'; woidma 'salben, schmieren'; Hupel 1780: 263 salwima r. 'salben'; Lunin 1853: 167 salvima r. 'мазать, помазывать'
Murded: `salvima Kuu VNg Lüg S; `sal´vima Mär Kse Tõs Aud Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt; `sal´vma (-me) Kod KJn M TLä San Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´wima, -in 'salben'; Wiedemann 1893: 1002 sal´wima, -in 'salben'; sisse sal´wima 'einbalsamieren'; ÕS 1980: 616 salvima 'salviga võidma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salven 'salben, beschmieren, Heilsalbe aufstreichen'; Schiller-Lübben salven 'salben'; MND HW III salven 'zu Heilzweckrn mit Salbe einreiben, einsalben'
Käsitlused: < kasks salven 'salben' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 59; < ee salv EEW 1982: 2688; < asks salven 'salvima' EES 2012: 458
Läti keel: lt zalvêt 'salben' < kasks salven 'salben' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: lv sal̄v '(SjW) salben' Kettunen 1938: 354; lv zal̄bə̑, zal̄və̑ 'salben' Kettunen 1938: 398; lv zalbõ 'salvida, võida / ieziest, eļļot' LELS 2012: 376
Vt salv

sihtima, sihin 'mingisse suunda osutama või seadma; sihikule võtma' < asks sichten 'id.', ee siht

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 222 Sihtima 'Zielen (Reval)'; Sihhitut 'abgezielt'; Helle 1732: 176 sihtima 'zielen'; sihhitud 'abgezielt'; Piibel 1739 kuhho so silmad sihhiwad; Hupel 1780: 267 sihtima H. 'zielen'; Hupel 1818: 221 sihtima H. 'zielen'; Lunin 1853: 172 sihtima d. 'мѣтить, прицѣливаться'
Murded: `sihtima (-mä) 'sihikule võtma; seirama, vahtima' R S sporL Ris Juu JMd VJg Iis Trm Plt KJn; `sih´tmä Tõs; `sihkima Saa; `sihkmä (-e) Kod Kõp M TLä EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 sihtima : sihin 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; tsihtma (d) '= sihtima'; Wiedemann 1893: 1040 sihtima : sihin (sihkima, tsihtima) 'visiren, eine Linie abstecken, zielen, abzielen'; ÕS 1980: 635 sihtima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichtich, sichtlich 'sichtbar'; MND HW III sichtich 'sichtbar, wahrnehmbar; augenscheinlich, evident'; sichtlîk 'sichtbar, mit den Augen wahrnehmbar'
Käsitlused: < kasks sichten SKES: 1012; < ee siht [‹ kasks sicht] ~ kasks sichten EEW 1982: 2777-2778
Läti keel: lt † ziktêt 'visieren, zielen' < asks sichten Sehwers 1918: 165; lt ziktêt 'beaufsichtigen, bewachen; heimlich anschauen; aufmerksam beobachten; gespannt, aufmerksam zuschauen' < sks sichten 'in Sicht bekommen, wahrnehmen, beobachten' Sehwers 1953: 164
Sugulaskeeled: sm sihdata [1697] 'tähdätä; katsoa tarkkaan'; is tšihata < rts sikta SSA 3: 175; lv zik̄tə̑ 'visieren, zielen' < vrd lv zik̄ Kettunen 1938: 400; lv ziktõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 377
Vt siht

siirup, siirupi 'vedel magus toiduaine' < asks sirup, sirop 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 406 Syruppi 'Syrup syropus'; Lithander 1781: 500 Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad
Murded: `siirup, -i Lüg; `siirup : `siirubi Kuu Vai; siirup : siirubi Jäm Rei; siirup, -i Khk Vll Muh Emm Vig Kse Var sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Äks Plt KJn Trv Hls TLä TMr San; siiroṕ, -i sporV(tsiiroṕ Krl Rõu); siirap, -u Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144, 1161 sērup : sērupi '= sīrup'; sīrup : sīrupi (sērup) 'Syrup'; ÕS 1980: 636 siirup
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sirup, sirop 'Sirup, überh. ein Medicintrank'; MND HW III sirop, -rōp, -rup 'dickflüssige Zuckerlösung'
Käsitlused: < asks Sirup, Sirop Liin 1964: 55; < sks Sirup ~ kasks EEW 1982: 2785; < kasks sirup Raun 1982: 156; < asks sirup, sirop ~ sks Sirup 'siirup' EES 2012: 471; < asks sirup, sirop 'siirup; magus püdel arstim' EKS 2019
Läti keel: lt sĩraps 'Sirup' < kasks sirup, sirop Sehwers 1918: 54, 157; lt sĩrups 'Sirup' Sehwers 1953: 105; sīrups 'Syrup' < kasks sirup, sirop Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm siirappi, sirappi [1756] 'Sirup' < rts sirap, sirop SSA 3: 177; vdj siroppi 'siirup / сироп' VKS: 1152

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

veebiliides @ veebihaldur