[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
• Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
• Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
• Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
• Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
• Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
• Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
• Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
• Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
• Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
• Läti keel: lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

• Esmamaining: Masing 1822
• Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
• Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
• Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
• Läti keel: krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
• Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
• Vt kruss. Vrd krousima

last, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
• Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
• Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < rts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
• Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
• Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

märss, märsi '(kala)kott; tohust paun' < asks merse '(pudu)kaup', rts märs 'kalakott, -korv' [Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi laenu kasuks.]

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 130, 139 Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; Helle 1732: 136 märs : märre 'der Fischkorb'; Hupel 1780: 212 märs : märre; märts : märtso H. 'der Fischkorb, Fischsack'; Lunin 1853: 99 märs : märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
• Murded: merss : `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu EMS VI: 26; märss : `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mäŕss : märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks; mäŕss : märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mäŕss : mäŕsi eL EMS VI: 347
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕs : mäŕsi, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mäŕs : mäŕsi (mäŕts, mäŕz, meŕs) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse)'
• Käsitlused: < kasks merse (mersche), marse Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98; < rts märs EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151; < kasks mers(e) 'kott' Raun 1982: 97; < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' EES 2012: 296
• Sugulaskeeled: sm marsio [1637] 'kalakassi t. -kontti / Fischsack' < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi 'kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi'; is merssi 'verkkopussi' < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' SSA 2: 151

paar, paari 'kaks' < kasks pâr 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 644 ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); Rossihnius 1632: 259 SIhn om ütz par raghwast; Stahl 1637: 96 pahr : pahri∫t 'Pahr'; Gutslaff 1648: 230 Pâr 'Paar'; Göseken 1660: 94 paar/ i 'Pahr'; Göseken 1660: 318 paar Rachwas '[Paar] (Volcks)'; Vestring 1720-1730: 165 Paar, -ri 'Das Paar'; Helle 1732: 151 paar 'das Paar'; Piibel 1739 wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; Hupel 1780: 232 paar, -i r. d. 'das Paar'; Hupel 1818: 166 paar, -i r. d. 'ein Paar'; Lunin 1853: 127 paar, -i r. d. 'пара, чета'
• Murded: paar : `paari R; paar (-ŕ) : paari (-oa-, -ua-) eP eL EMS VII: 40
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāŕ : pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
• Käsitlused: < kasks pâr Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48; Raun 1982: 113; < kasks pâr ~ sks Paar EEW 1982: 1864-1865; < asks pār 'paar' EES 2012: 341; EKS 2019
• Läti keel: lt pãris [1638 pahris] 'Paar' < kasks pār Sehwers 1918: 92, 155; pāris, pārs 'das Paar; ein paar, einige' < sks Paar ME: III: 157-158
• Sugulaskeeled: sm pari [Agr] 'Paar, paar' < mr par 'pari' [‹ kasks par] SSA 2: 314; lvS pār 'Paar' SLW 2009: 142; lv på̬̄ŕ (pā̬ŕ) 'paar'; pōŕ, pōr, på̄ŕ 'paar' < sks Kettunen 1938: 279, 307; lv pǭr, pǭŗ 'paar / pāris' LELS 2012: 250, 151; vdj pari 'paar / пара' VKS: 883; is pari 'paar' Laanest 1997: 142

pakkima, pakin 'pakki panema; sisse pakkima' < asks packen 'id.', ee pakk

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 318 pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; Göseken 1660: 169 üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
• Murded: pakkima 'kokku panema; pakki tegema' R S L Ris JMd Koe VJg IPõ Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) eL(-mõ Krl) EMS VII: 130
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima : pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
• Käsitlused: < kasks packen, paken Liin 1964: 49; < ee pakk EEW 1982: 1902; < asks packen 'pakkima' EES 2012: 348
• Läti keel: lt pakot 'pakkida / pakkõ' LELS 2012: 225; lt bakât 'packen' ME: I: 252; lt pakât 'packen' ME: III: 44
• Sugulaskeeled: sm pakata [1680] 'ein-, ver-, zusamennenpacken' < rts backa [‹ kasks packen, paken] SSA 2: 294; is pakata 'pakata, panna pakettiin'; krj pakata < sm SSA 2: 294; lv pa`kkə̑ 'packen' < sks Kettunen 1938: 272; lv pakkõ 'pakkida / pakot, saiņot' LELS 2012: 225; vdj pakettaa 'pakkida / упаковывать' VKS: 869
• Vt pakk

pleht, plehi 'pats, plett' < asks vlecht(e) 'id.', sks Flechte 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 56190 Vlehhit 'flechte'
• Murded: pleht (-h´-) : plehi 'plett, palmik' Jõe VNg IisR Khk Emm Mar Han Ha Jä VJg San; leht (-h´-) : lehi Khk PJg San EMS VII: 578
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 pleht : plehi 'Flechte, Haarflechte'; ÕS 1980: 520 pleht 'van (juukse)palmik, punutis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechte 'Haarflechte, -zopf'; vlecht 'Geflecht v. Zweigen, Hürde; Geflecht der Haare, Schopf'; Schiller-Lübben vlecht, vlechte 'Flechte; Flechte von Haaren, Bändern etc.'; MND HW I vlecht(e) 'Haarflechte; Weidengeflecht; Flechtzaun'
• Käsitlused: < sks Flechte 'Haarflechte' EEW 1982: 2097; < vrts flæta Raun 1982: 124; < rts fläta, sks Flechte SSA 2: 66; < asks vleht(e) ~ sks Flechte 'pats, palmik' EES 2012: 375
• Läti keel: lt blekte 'eine Binsenflechte zur Herstellung der weichen Unterlage des Kummets' < kasks vlechte 'Flechte' Sehwers 1953: 14
• Sugulaskeeled: sm fleeta, pleetta, leetti (murt.) 'palmikoitu vehnäspitko, kahvileipä / Weizenzopf' < rts fläta 'palmikko' SSA 1: 116; sm letti [1787] 'palmikki / Zopf' < rts fläta, mr flæta 'palmikko'; is letti < sm ~ ee SSA 2: 66
• Vt plehtima

praak, praagi 'kõlbmatu asi, toode' < asks wrak 'id.', vrd bsks Brack 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 308 praakhone 'die Wracke'; Hupel 1780: 247 praakhone r. 'die Wrake, Wrakhaus'; Lunin 1853: 147 praak, praag r. d. 'брага; бракъ'
• Murded: praak : `praagi 'kõlbmatu asi' R; praak : praagi Jäm Phl Mär HMd Koe ViK Iis Kod Plt Rõn Har; raak : raagi Tor Trv EMS VII: 718; prakk : praki '(miski) kõlbmatu, kehv, ebakvaliteetne' Sa sporL KJn SJn; prakk : pragi Kuu; prak´k : praki Kod Lai Hel sporT V; rakk : raki Kär Muh Tor; rak´k : raki Saa sporM EMS VII: 731
• Eesti leksikonid: Salem 1890: 296 praak : praagi 'бракъ, негодное'; EÕS 1930: 819 praak 'kõlbmatu asi (Brack, Ausschuss)'; ÕS 1980: 532 praak 'alaväärtuslik toode või toodang'; Tuksam 1939: 166 Brack 'praak, -gi; kõlbmatu asi või kaup'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak 'beschädigt, verdorben, untauglich'; Lübben 1888 wrake 'Prüfung u Sonderung der Waren nach ihren Güte'; wragen 'Waren auf ihre Güte untersuchen u das Schlechte aussondern'; wraker 'der Beamte, welcher die Waren auf ihre Güte prüft'; Schiller-Lübben brak 'Bruch, Riss; Gebrechen, Mangel'; wrak, wrack 'untauglich, beschädigt'; MND HW I brak 'mangelhaft, defectus'; brāke 'gebrechend, mangelnd, fehlend; Prüfung der Waren'; Kobolt 1990: 71 brack 'schadhaft, fehlerhaft, minderwertig (‹ mnd wrak, wrack 'untauglich, beschädigt')'
• Käsitlused: < kasks brak EEW 1982: 2157; < ? bsks braak 'Brack-' EEW 1982: 3923; < bsks Braak Raun 1982: 127; < kasks wrak SSA 3: 32; < asks wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu' EES 2012: 383
• Läti keel: lt brãķis [Glück 1689/1694: par Brakku] 'schlechte Ware' < kasks wrak Sehwers 1918: 84, 144; lt braks, brãks, brãķis 'das Wrack, das Untaugliche, das Nichtige' < kasks wrack 'untauglich, beschädigt' Sehwers 1953: 15-16
• Sugulaskeeled: lv brå̀i̮k 'vrd ee praak' Kettunen 1938: 28; lv brǭik 'praak / brāķis' LELS 2012: 49; vdj braakki, braakku 'praak; kasutamiskõlbmatu / бракованный, негодный' VKS: 169
• Vt praakima. Vrd vrakk

praakima, praagin 'välja sortima; kontrollima' < asks wraken 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `praakima 'välja sortima; laitma, maha tegema' Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Rei Mär Kse sporPä Ris Kos JMd Koe VJg Trm Lai Plt KJn; `praak´ma Kod Puh San V; `raak´me M EKI MK; EMS VII: 718; `prakma 'praakima' Se EMS VII: 732
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prākima : prāgin 'wraken'; ÕS 1980: 532 praakima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wraken 'Waren auf ihre Güte untersuchen u. das Schlechte aussondern'; Schiller-Lübben wraken, wracken 'Waren auf ihre Güte untersuchen u. das Schlechte aussondern'
• Käsitlused: < kasks braken EEW 1982: 2157; < asks wraken 'praakima, halba kaupa välja sortima' EES 2012: 383
• Läti keel: lt brãķêt 'braken, das Untaugliche aussondern; verwerfen; tadeln' < kasks wrāken Sehwers 1953: 16; brāķêt 'braken, für schlechte, untaugliche Ware erklären, tadeln' < kasks wraken Jordan 1995: 56; lt brāķeris (neben brāķelis) 'Tadler' < kasks wraker 'Beamter, der die Waren auf ihre Güte prüft' Jordan 1995: 56
• Sugulaskeeled: lvS brāk´, -ub 'tadeln' SLW 2009: 51; lv brå̀ik̆kə̑ 'bracken, brackieren' < kasks wraken Kettunen 1938: 28; lv brǭikõ 'praakida / brāķēt' LELS 2012: 49; vdj braakata '(välja) praakida, praagiks tunnistada / браковать' VKS: 169
• Vt praak, praaker

† prakk, praki 'laevariismed, laevavrakk' < asks wrak 'id.', sks Wrack 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus v- › p-.]

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: prakk : praki 'laeva riismed' Hää EKI MK; prakk : praki 'vrakk, laeva riismed' Sa Saareste II: 358
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 *prakk : praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; EÕS 1930: 820 prakk 'praak; laevarusud'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wrak 'Schiffswrak'; wrak 'beschädigt'; Schiller-Lübben wrak, wrack 'untauglich, beschädigt; bes. von einem beschädigten, durch Strandung etc. untauglich gewordenen Schiff'
• Saksa allikadA: Kluge Wrack (17. Jh.) 'völlig beschädigtes Schiff'
• Käsitlused: < sks Wrack 'Schiffstrümmer, Wrack' GMust 1948: 88; < kasks ~ sks Wrack EEW 1982: 2162; < sks Wrack 'laevavrakk' [‹ asks wrak 'laevavrakk'] EES 2012; EKS 2019
• Läti keel: lt braks 'das Wrack' < kasks wrack Sehwers 1953: 15; lt braks 'Wrack, Untauglicher; zerbrechlich, untauglich' < kasks wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' Jordan 1995: 56
• Sugulaskeeled: lv brak̄ 'wrack' < kasks wrack Kettunen 1938: 27; lv brak 'vrakk / vraks' LELS 2012: 48
• Vrd vrakk

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
• Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
• Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

† püüt, püüdi '(kala)saak' < kasks bute 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 ninck iaab sen Pütÿ welia; Stahl HHb III 1638: 52 ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; Göseken 1660: 87 Püht/ i 'Beutte'; Virginius 1687-1690 Eks nämat peaks saama .. sedda Püüti
• Murded: püüd : püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid : püi Sa Muh L JõeK Kad; püid : püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid : püüdi Kod EMS VIII: 116
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´ : pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Salem 1890: 310 püüd : püüu 'ловля'; EÕS 1930: 969 püüd 'püügiese; püük, saak'; ÕS 1980: 565 püüd : püüu; Tuksam 1939: 147 Beute 'saak; soomus'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
• Käsitlused: < kasks büte 'Anteil, Beute' Ariste 1963: 102; < kasks bute Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2358; < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte Raag 1987: 338
• Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] 'Beute' Sehwers 1918: 33, 143; lt bĩte 'Beute, Gewinn' < kasks bǖte 'Beute' Sehwers 1953: 13; lt bīte 'Beute, Gewinn' < kasks bü̂te Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: vdj püütü '(kala)saak / улов (рыбы)' VKS: 1018