Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee



?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 907 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < asks hānenbalk 'id.'

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]

andel, andeli 'käepide' < asks handel 'id.'

ankur, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

antvärk, -värgi 'käsitööline' < asks hant-werk 'käsitöö(lised); tsunfti liikmed'

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

arstima, arstin 'ravima' < asks arsten 'id.'

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.'

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.'

eht 'ehtne, päris' < asks echte 'id.', sks echt 'id.'

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'id.'

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

haakima, haagin 'haagiga kinnitama; haaki panema' < asks hâken 'id.', ee haak

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.'

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'id.', sks Harm 'id.'

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

hööveldama, hööveldan 'laaste lõigates silendama' < asks hȫvelen 'id.', ee höövel

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

iil, iili '(lame)kaan (Glossiphonia complanata)' < asks îl(e) 'id.'

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

jaht, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher 'id.'

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks Jan 'iskunimi'

jünger, jüngri 'õpilane; (andunud) järgija' < kasks jünger 'id.'

kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < asks kabel 'id.', sks Kabel 'id.'

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'id.'

kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' < kasks schale 'id.'

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

kabel, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

kabun, kabuna 'kohikukk' < asks kappûn 'id.'

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

kaljas, kaljase 'väike laev, kuunar' < ? asks Galjass 'id.', sks Galeasse 'id.', vrd rts galeas 'id.'

kalk, kalgi 'lubi' < asks kalk 'id.', sks Kalk 'id.'

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

kallion, kallioni 'laevanina' < ? asks galiôn 'id.', vrd rts gallion 'id.'

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

kambüüs, kambüüsi 'laevaköök' < asks Kambüse 'id.'

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

kapp, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

karnapp, karnapi 'rehetoa osa' < asks karnap 'eend, ärkel, maja väljaulatuv osa'

karp, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

karp, karbi 'karpkala (Cyprinus carpio)' < asks karpe 'id.'

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'id.'

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'liigutatav varikatus; tõstevahend'

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < kasks Cherub(im) 'id.'

keesima, keesib 'hapnema; riknema' < asks kêse 'juust', asks kǟsen 'juustuks paksenema'

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < asks kelle 'id.', sks Kelle 'id.'

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

kiht, kihi 'lade' < asks schicht(e) 'id.'

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur