[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 715 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Läti keel: lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aalant, aalandi 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'
Saksa allikadA: Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Läti keel: lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd rts ålandsrot, mr aland, kasks alant SSA 2: 269

aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Läti keel: lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < mr aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < asks hârdôk 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar-); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(`oal); `aardük R Hi EMS I: 49, 57, 58; haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj Saareste III: 211
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok : hārdoki 'Haartuch'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch'
Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' EEW 1982: 243
Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks 'Haartuch' < kasks hārdōk Sehwers 1918: 27, 142; lt ãdaks 'Haartuch' < kasks hârdôk ME: I: 236; ãduags 'ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen' < asks hārdōk 'Haartuch' Sehwers 1953: 5

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'
Saksa allikadA: EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
Läti keel: lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < mr advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
Läti keel: lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < mr almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'
Saksa allikadA: EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Läti keel: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar
Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'
Saksa allikadA: EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
Käsitlused: < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < mr altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 10 ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; Göseken 1660: 315 Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; Virginius 1687-1690 sis surri Tebora, Rebekka Am; Hornung 1693: 32 Am : Amme 'eine Amme'; Helle 1732: 86, 321 am 'die Amme'; Hupel 1766: 156 se naene kes emma assemel on, se am; Hupel 1780: 142 am : amme r. d. 'die Amme'; Lunin 1853: 13 am : amme r. d. 'кормилица'
Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel EMS I: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm : amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja'
Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amme 'Nährmutter'
Käsitlused: < kasks amme 'Amme' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 4; < sks Amme ~ kasks amme EEW 1982: 70; < sks Amme SSA 1: 73; < asks amme 'amm' EES 2012: 50; EKS 2019
Läti keel: lt am̃ma, am̃ba, em̃ba, em̃ma [1638 Amba, Amma] 'Amme' Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31
Sugulaskeeled: sm amma [Agr] 'lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin' < rts amma [‹ asks amme] SSA 1: 73; lvS ämm, äm 'Amme' SLW 2009: 228; lv äm̄ 'amme' Kettunen 1938: 513; äm 'amm / zīdītāja' LELS 2012: 41

ankur, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43 Ancker; Eike ninda N. piddab .. se eike Plicht Anker ollema; Gutslaff 1648-1656 wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; Göseken 1660: 87, 105 Ancker/ i 'Ancker'; Anckri köis 'Ancker Seil'; VT 1686 heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; Helle 1732: 86 ankur : ankro : ankurt 'der Ancker'; Hupel 1780: 142 ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri : ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; Lunin 1853: 14 anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur : `ankru R eP M; anku|r, -ŕ : `ankro, `ańkri V; `ankur, -i R EMS I: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru; aṅker : aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker'
Saksa allikadA: EWD 2005 Anker 'mehrarmig gekrümmerter Eisenhaken'
Käsitlused: < kasks anker Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49; < kasks anker, rts ankar GMust 1948: 30, 74; < rts ankare, sks Anker EEW 1982: 79-80; < germ, vrd kasks anker Raun 1982: 4; < germ, vrd asks anker, rts ankare EES 2012: 51; < vrts ankar 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 87, 147; añkurs, eñkurs 'Anker' < kasks anker 'Anker' Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] '(aluksen) kiinnityslaite / Anker' < germ, vrd mr ankar(e), kasks anker, sks Anker SKES: 19; SSA 1: 76; sm ankkuri [Agr] < rts ankare Häkkinen 2004: 54; is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri SSA 1: 76; lvS aŋker 'Anker' SLW 2009: 46; lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r 'anker' Kettunen 1938: 19; lv ānkaŗ 'anchor' < rts ankare Grünthal 2015: 122; lvS anker 'anchor' < kasks anker Grünthal 2015: 123; lv ānkaŗ 'ankur / enkurs' LELS 2012: 31; vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori 'ankur / якорь' VKS: 131, 306

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Läti keel: lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < rts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < asks halskoppel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: an(t)skopp eP(`altskop); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei EMS I: 372; antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh Saareste I: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid : -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'
Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird'
Käsitlused: < asks halskoppel ~ sks Halskoppel Viires 1974: 248; < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' EES 2012: 51; < sks Halskoppel 'kaelarihm' EKS 2019
Läti keel: lt añckapele 'Halskoppel' < asks halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' Sehwers 1953: 2-3

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < mr ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < mr apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'
Saksa allikadA: EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimitel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; aptiekārs LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mr apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

arstima, arstin 'ravima' < asks arsten 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
Läti keel: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
Vt arst

ass, assi '(vankri) telg' < asks asse 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 206 Telg /e 'Achse axis'; Vestring 1720-1730: 21 Ass 'Die Achse am Wagen (Reval)'; Helle 1732: 87 as 'die Achse am Wagen'; Piibel 1739 Ja need nelli rattast ollid pönade al ja rattaste assid jalla al; Hupel 1780: 144 as : assi H. 'Wagenachse'
Murded: aśs Lä KPõ; ass Hi; `assi 'vankri (raud)telg' R EMS I: 477-478; aks 'vankri telg, ass' Vig Kse Han Pä EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 aśś : aśśi 'Achse (am Wagen)'; ÕS 1980: 57 ass '(vankri) telg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 asse 'Achse'; MND HW I asse 'Achse'
Saksa allikadA: EWD 2005 Achse 'Aufhängevorrichtung'
Käsitlused: < kasks asse 'Achse' Haak 1976: 83; < lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' EEW 1982: 109; < ee, lv, vrd lt ass Raun 1982: 5; < asks asse 'telg' EES 2012: 54; EKS 2019
Läti keel: lt ass 'die Achse des Rades, der Spule' ME: I: 145; lt ass 'ass / Achse' Kettunen 1938: 15
Sugulaskeeled: sm akseli [1637 axel] 'akselinpää, kappa / Achse' < rts axel SSA 1: 66; krj akšeli < rts axel SKES: 14; lv aš́̄ 'achse' Kettunen 1938: 15; lv aš 'telg, ass / ass'; pūašrattõd 'puutelgedega vanker / kokasu rati' LELS 2012: 36, 254
Vrd aks

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < mr asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < mr elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium 'id.', lad euangelium 'id.'

Esmamaining: Ametivanne 1535
Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61 Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; Müller 1600/2007: 64 neet Euangeliumit (18.12.1600); Rossihnius 1632: 73 lebbi se Evangelium heickanut; Piibel 1739 Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; Hupel 1766: 34 Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; Hupel 1780: 149 ewangelium, -i r. d. 'Evangelium'; Lunin 1853: 21 ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'Uue Testamendi osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu EMS I: 842-843
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)'
Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
Käsitlused: < kasks ewangelium Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39; < sks Ewangelium EEW 1982: 219
Läti keel: lt evaņģēlijs 'evangeelium' ELS 2015: 124
Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] 'Evangelium' < mr euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' SSA 1: 110; lv evangēlium 'evangeelium / evaņģēlijs' LELS 2012: 60; vdj evankeljumi, jevangeli(a) 'evangeelium / евангелие' VKS: 222, 317

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < rts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama; haaki panema' < asks hâken 'id.', ee haak

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aakima VNg Khk Hää EMS I: 48
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima : hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken EEW 1982: 238; < sks, asks haken EES 2012: 64
Läti keel: lt āķêt 'haken' < kasks hāken Sehwers 1953: 5; lt āķēt 'haken, häkeln' < kasks hâken 'einhaken, festhaken' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: lv ǭik je'ddõ pānda 'haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 216; vdj haakkia 'kala püüda (västraga, õngega) / ловить рыбу (острогой, крючком)' VKS: 242
Vt haak

haamer, haamri 'vasar, tööriist' < kasks hamer 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1559
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1559 Hamer, Hans (ein undutsche); Müller 1600/2007: 710 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz (05.09.1606); Stahl LS I 1641: 213 üx Hamer 'ein Ham̃er'; Göseken 1660: 89 Hammer/ i 'Hammer'; Göseken 1660: 226 Wassar 'Ham̃er'; Piibel 1739 ei kuuldud mitte ei haamrid egga kirwid; Hupel 1780: 152 hamer r. 'der Hammer'; Hupel 1818: 39 hamer : haamri r. 'Hammer, Flintenbahn'; Lunin 1853: 24 hamer : haamri r. 'молотъ, млатъ; курокъ'
Murded: `aamer ~ `aamber R eP(`oa-, `(v)ua-); `aamer M; `aamri : `aamri T EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hāmber : hāmbri '= hāmer'; hāmer : hāmri (hāmbri) (hāmber) 'Hammer'; ÕS 1980: 145 haamer
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hamer 'Hammer'; MND HW II: 1 hāmer, Pl. hēmere, hāmer(e) 'Hammer, Werkzeug der Schmiede, Zimmerleute usw.'
Käsitlused: < kasks hamer Viires 1960: 80; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 9; Raag 1987: 324; < sks Hammer EEW 1982: 240; SSA 1: 136; < asks hamer 'haamer' EES 2012: 64; EKS 2019
Läti keel: lt ãmurs, ãmars [1638 Ahmars] 'Hammer' < kasks hamer Sehwers 1918: 40, 82, 141; Sehwers 1953: 6; āmurs, āmars 'Hammer' < kasks hamer ME: I: 238-239
Sugulaskeeled: sm hamari, hamara, hammari [1643 '(väki)vasara, vasarapaja, tankorautatehdas / (Schmiede)hammer, Hammerschmiede, Stangeneisenfabrik' < mr hamar, hamare SKES: 53; lv ɔ̄mǝr; lvS āmer < sks Hammer SSA 1: 136; lvS āmer SLW 2009: 40; lv ō̬mə̑r 'hammer' < sks Kettunen 1938: 267

haan, haani '(puust) kraan, astja naga' < asks hāne 'id.', sks Hahn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 224 hahni 'Hahn'; Hupel 1780: 135, 149 aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r. d. 'der Hahn am Faß'; Hupel 1818: 15, 35 aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r. d. 'Hahn (am Faße)'
Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aań L K(oań, uań, vuań); aań M T; haań V EMS I: 53; haam 'puukraan' Se Lut EMS I: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hāń : hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' Liin 1964: 53; < sks Hahn EEW 1982: 241; < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano SSA 1: 137
Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins 'Hähnchen (am Fasse)' < kasks haneken Sehwers 1918: 22, 82, 141
Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] 'Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe'; is hana 'separaattorin hana; pyssyn hana'; krj hana 'pyssyn hana' < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń 'ruukun nokka' < sks Hahn 'kukko' SSA 1: 137; lv ō̬ń 'schnabel des kruges' < sks Kettunen 1938: 267

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Läti keel: lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < mr haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas
Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 218 Wango 'Henge'; Göseken 1660: 89 hingit 'Hengen an einer Thür'; Vestring 1720-1730: 268 Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; Helle 1732: 172 saggarad 'Hölzerne Hängen'; Helle 1732: 196 ukse ingid 'die Hengen'; Hupel 1780: 154, 529 henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; Hupel 1818: 43 ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)ińg V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; eńge T EMS I: 1001
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg : hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(nt uksel)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
Käsitlused: < kasks henge Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; < kasks henge (henk) 'Hänge' EEW 1982: 356; < asks henge 'hing, nagi, riputamisvahend' EES 2012: 76; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] 'Hänge' < kasks henge Sehwers 1918: 87, 147; lt eņ̃ģe, eņģis 'Türhänge' < asks häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' Sehwers 1953: 32
Sugulaskeeled: lv eŋ̄ɢ 'angel (der tür)' < kasks henge Kettunen 1938: 46; lv eng 'hing (kinnitusosa) / eņģe' LELS 2012: 59

hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < asks hengist, hingest 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; ingisti Khk; ingusti Hlj EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472; hingist KJn Kan; hingis Hel Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd'
Käsitlused: < kasks hengist, hingist EEW 1982: 359; < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest [‹ kasks hingest, hengest] SSA 1: 156; < rts hingst 'Hengst' Alvre 2001: 191
Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) 'Hengst' < kasks hingest, hinxt, hengest Sehwers 1918: 61, 87, 148; iņ̃ģests 'ein Hengst' < kasks hingest 'Hengst' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö [Agr] 'ori, hevonen / Hengst, Pferd'; lv iŋkst < germ, vrd mr hengist, hingist, hingest, rts hingst SSA 1: 156; lv iŋ̄kst 'unbändiges pferd' < vrd sks hengst Kettunen 1938: 74; lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist SKES: 68

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Läti keel: lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < mr ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'öömaja; varjupaik'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 95 ninck weye tedda se Herbergi sisse; Gutslaff 1647-1657: 249 Kesk Herbergin; Göseken 1660: 234 Herpergi 'Herberge (Losament)'; Hupel 1780: 150 härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; Hupel 1818: 36 härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; Lunin 1853: 22 härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbäń, `härbäl´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber : hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
Käsitlused: < kasks herberge Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; < bsks Herberge EEW 1982: 463; < asks herberge 'öömaja, ööbimispaik; majutamine' EES 2012: 86
Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis 'die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude' < kasks herberge Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33; ērbeģis 'die Herberge, das Nebengebäude, das Wohnhaus' < kasks herberge ME: I: 574
Sugulaskeeled: sm helperi [Agr] 'majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung' < mr härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' SSA 1: 154; lv ēbriɢ, ērbiɢ 'herberge (nebenwohngebäude auf dem hofe)' < kasks herberge Kettunen 1938: 48

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < rts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

hööveldama, hööveldan 'laaste lõigates silendama' < asks hȫvelen 'id.', ee höövel

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 240 höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; Vestring 1720-1730: 37 Hööwlima 'Hobeln'; Helle 1732: 94 hööwlima 'hobeln'; Hupel 1780: 156 höweldama, höwlima r. 'hubeln'; Hupel 1818: 45 höweldama r. d. 'hobeln'; Lunin 1853: 29 hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üevel-); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < kasks hovelen Liin 1964: 51; < ee höövel EEW 1982: 466
Läti keel: lt ẽvelêt [1638 Ehweleht] 'hobeln' < kasks höveln Sehwers 1918: 87, 147; ẽvelêt 'hobeln' < kasks hȫveln, hȫweln Sehwers 1953: 34; ēvelēt 'hobeln' < kasks hōvelen Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm SSA 1: 218; lv ēviĺt́̆t́ə̑ 'hobeln' Kettunen 1938: 50; lv ēviļtõ 'hööveldada / ēvelēt' LELS 2012: 60; vdj heveltää 'hööveldada / строгать' VKS: 255
Vt höövel

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Läti keel: lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < rts il, mr īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 68 sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; Müller 1600/2007: 72 mitte v̈chex Englix (18.12.1600); Rossihnius 1632: 102 sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; Stahl 1637: 52 Engel : Englist 'Engel'; Gutslaff 1648: 212 Engel 'Engel'; Göseken 1660: 173 Jngel 'engel'; Engli koggodus 'engelschaar'; Virginius 1687-1690 Nink Jssand üttel selle Engelille; Helle 1732: 99, 322 ingel 'der Engel'; Hupel 1780: 162 ingel : ingli r. 'Engel'; Hupel 1818: 33 engel, -gli d. 'Engel'; Lunin 1853: 19, 37 engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L; `eńgel M TLä; `eńgli T V EMS I: 1010
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 111, 137 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; iṅṅel : iṅgli 'Engel'; ÕS 1980: 187 ingel
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger'
Käsitlused: < kasks engel Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raun 1982: 18; Raag 1987: 323; < sks Engel, vrd kasks EEW 1982: 511; < asks engel 'ingel' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eņ̃ģelis [1585 touws ∫chweetez Engels] 'Engel' < kasks engel Sehwers 1918: 79, 147; eņģelis 'Engel' < kasks engel Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] 'Engel' < mr ängil, engil SSA 1: 105; lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil 'Engel' SLW 2009: 56; lv eŋ̄gə̑lZ 'engel' Kettunen 1938: 46; lv engõl 'ingel / eņģelis' LELS 2012: 59; vdj aŋgeli, eŋkeli 'ingel / ангел' VKS: 130, 211

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 248 ingever 'Jngeber'; Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; Vestring 1720-1730: 48 Ingwer, -ri 'Ingfer'; Hupel 1766: 135 Wötta leiba koor .. ripputa Inkwrid selle peäle; Hupel 1780: 147, 162 engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r. d. 'Ingfer'; Lithander 1781: 537 segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri; Hupel 1818: 55 ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; Lunin 1853: 19, 37 engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP; `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv EMS I: 1022
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, genwer, ginge- 'Ingwer'
Käsitlused: < kasks ingever Liin 1964: 55; Raun 1982: 18; < bsks Ingwer ~ kasks ingever EEW 1982: 511; < asks ingever 'ingver' EES 2012: 92; EKS 2019
Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] 'Ingwer' < kasks engewer Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 33; lt iņģveres 'Ingwer' < kasks ingever Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] 'Ingwer' < mr ingefära, ingifera [‹ kasks ingever] SKES: 107; SSA 1: 227; lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r 'ingwer' Kettunen 1938: 46

jaht, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Läti keel: lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < mr iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 105 Juncker 'Ambtman'; Vestring 1720-1730: 54 Junkur, -ro 'Der Amptmann'; Helle 1732: 102 junkur, -kro 'der Amtmann'; Hupel 1780: 165 junkur, junker r. d. 'der Amtmann, Verwalter'; Arvelius 1782: 36 panni .. teda wimaks junkruks; Hupel 1818: 59 junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; Lunin 1853: 40 junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
Murded: `junkur : `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur : `junkru eP Trv; `junkru : `junkru V; `junker : `junkri Jäm Khk EMS II: 190
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker : juṅkri '= juṅkur'; juṅkur : juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
Käsitlused: < kasks junker, juncher Liin 1964: 44; Raun 1982: 21; < kasks junker, vrd kasks junkher, junckhere EEW 1982: 571; SSA 1: 248; < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd vrts junker Raag 1987: 338, 341; < asks junker, juncherre 'junkur' EES 2012: 101; EKS 2019
Läti keel: lt juñkurs [1638 Junckars] 'Junker' < kasks junker Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44; junkurs 'Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär)' < kasks junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' Jordan 1995: 64-65
Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] 'aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann' < mr junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' [‹ kasks junker, junkher] SKES: 124; SSA 1: 248; krj junkura, junkuri 'junkkari' < ? sm SSA 1: 248; lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r 'junker' Kettunen 1938: 98; lv jūnkar 'junkur / junkurs' LELS 2012: 95

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Läti keel: lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < rts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks Jan 'iskunimi'

Murded: jäńn 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR EMS II: 307-308
Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
Käsitlused: < asks Jan(n) Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23; < asks jan 'jänn, kitsikus' [‹ asks isikunimi Jan] EES 2012: 105; EKS 2019
Läti keel: lt janis › palikt jaņuos 'Schneider sein, werden' < asks jann Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z 'im stich, in verlegenheit' Kettunen 1938: 84

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 325 Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; Arvelius 1782: 45 naest pandi kaaki; Hupel 1818: 60 kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; Lunin 1853: 40 kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
Murded: kaak 'häbipost, võllas' Kuu eP(koak, kuak) EMS II: 386
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk : kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk : kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
Käsitlused: < kasks kâk Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262; < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' Raun 1982: 24; < asks kāk 'häbipost' EES 2012: 107; EKS 2019; < kasks kâk, vrd rts kåk Raag 1987: 336
Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] 'Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1918: 30, 88, 149; kãķis 'Schandpfahl' < kasks kāk Sehwers 1953: 48; kāķis 'der Pranger, Schandpfahl' < kasks kāk ME: II: 190
Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] 'häpeäpaalu / Pranger' < mr kaker [‹ kasks kāk] SSA 1: 262; sm kaakki < mr kagh Häkkinen 2004: 309; sm kaakki 'Schandpfahl, Pranger' < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' Bentlin 2008: 65-66

kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' < kasks schale 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 234 Kale 'Schale'; Gutslaff 1648: 245 Kâl : Kâla 'Wage'; Gutslaff 1648-1656 Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; Göseken 1660: 95 Kaal/ i 'Schaal'; Göseken 1660: 349 Kahli 'Schale (Wageschale)'; Virginius 1687-1690 Kulda andis täma Kaaloga; Vestring 1720-1730: 55 Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; Hupel 1780: 166 kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; Lunin 1853: 40 kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
Murded: kaal : kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal : kaalu eL; kaal : `kaalu R EMS II: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl : kālu; kāl´ : kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal : kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage'
Käsitlused: < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' Liin 1964: 48; < kasks EEW 1982: 617; < germ, vrd kasks schale Raun 1982: 24; < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' EES 2012: 108; EKS 2019
Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < kasks schāle Sehwers 1918: 94; lt skãle 'Wagschale' < kasks schāle 'Wagschale' Sehwers 1953: 106; skāle 'Wage, Schalwagen' < kasks schale 'Wagschale' ME: III: 879
Sugulaskeeled: sm kooli [1644 Wichti skoli 'vaakakuppi'] 'pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel' < rts skål 'malja, kulppo' SSA 1: 399; lv skō̬l 'waagschale' < kasks schale Kettunen 1938: 373; lv skǭlõd 'kaal / svari' LELS 2012: 295

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < asks karte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kaarti 'Kahrte'; Göseken 1660: 253, 387 Karthi meng 'Karthen Spiel'; Luce 1812: 50 öppis neist ma ja merre kartid moistma; Hupel 1818: 60 kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; Lunin 1853: 41, 50 kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaaŕt sporK(koa-, kua-); kaaŕt I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris EMS II: 423-424
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kāŕt : kāŕdi 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kāŕt : kāŕdi (kāŕd) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte'
Käsitlused: < kasks karde, karte Liin 1964: 60; < asks kârde, kârte Ariste 1972: 95; < sks Karte ~ kasks EEW 1982: 626; < asks kaart Raun 1982: 25; < asks karde, karte 'kaart' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] 'Spielkarte' < kasks karte Sehwers 1918: 34, 88, 149; lt kãrte 'Karte (Spielkarte)' Sehwers 1953: 48; lt kārte, kārts 'die Karte; die Landkarte' < sks Karte ME: II: 201
Sugulaskeeled: sm kartta [1732] 'maantieteellinen piirros / Landkarte' < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta '(maa)kartta' < sm SSA 1: 319; sm kortti [1616] 'Karte' < rts kort; is kortti; krj kortti < sm SSA 1: 407; lv kō̬rt̆tə̑z 'landkarte; spielkarte; karte' < sks Kettunen 1938: 151; lv kǭrtõz 'kaart / karte' LELS 2012: 134; vdj kartta, kartti 'mängukaart / карта (игральная)' VKS: 397; is kortti 'mängukaart' Laanest 1997: 80

kabel, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Läti keel: lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < mr kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kabun, kabuna 'kohikukk' < asks kappûn 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kabbune 'Kaphan'; Hupel 1780: 173 kappun d. 'ein Kapaun'
Murded: kabun(as) : kabuna Pha Mar Mih; kabukukk Nis JMd; kabulikukk Krk; kabunakukk Han; kabunist 'paljaks; lagedaks' Lüg EMS II: 448-449
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194, 228 kabun : kabuna 'Kapaun'; kapun : kapuni '= kabun'; ÕS 1980: 219 kabun 'kohikukk'; kabukukk 'kohikukk'; Tuksam 1939: 546 Kapphahn 'kohikukk, -kikas, kabun'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappûn, kapûn 'Kapaun, verschnittener Hahn'
Käsitlused: < kasks kappûn Liin 1964: 64; EEW 1982: 635; Raun 1982: 25; < asks kappūn EES 2012: 112; EKS 2019
Läti keel: lt † kapũns 'Kapaun' < kasks kappūn Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 47

kahvel, kahvli 'hark; söögiriist' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Helle 1732: 105, 322 kahwel 'die Gabel'; Piibel 1739 Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; Hupel 1780: 170 kahwel, -wli r. d. 'die Gabel'; Lunin 1853: 46 kahwel, -wli r. d. 'вилка'
Murded: `kahvel : `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel : `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver : `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver : `kahvre Pä Ha Jä VlPõ EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel'
Käsitlused: < kasks gaffele, geffele 'vigel; söögiriist' Liin 1964: 51, 56; < kasks gaffele Raun 1982: 27; < kasks gaffel(e) 'Gabel' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'suur puust või rauast hark' EES 2012: 117; EKS 2019
Läti keel: lt gapele 'Gabel' < kasks gaffele Sehwers 1918: 49, 147; gapele 'Gabel, Tischgabel' < asks gaffel Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] 'haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke' < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' [‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel] SSA 1: 274; sm kahveli 'Gabel; Forke' < asks gaffel(e) ~ rts gaffel Bentlin 2008: 120; lv gaffõl 'kahvel / dakšiņa' LELS 2012: 62

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < asks kaiute, kajüte 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 30 Kargasid mehhed .. kajúti; Masing 1825: 285 siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
Murded: kajut : kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd EMS II: 550; kaiutes : kaiutse Mar; kaivat´ : kaivati San EMS II: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut : kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188, 196 kaiut : kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer'
Käsitlused: < kasks kaiute 'Kajüte' GMust 1948: 55, 76; < kasks kajute ~ sks Kajüte EEW 1982: 659; < kasks kajute Raun 1982: 27; SSA 1: 280
Läti keel: lt kajīte 'kajut' ELS 2015: 243
Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] 'veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte' < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' [‹ kasks kajute] SKES: 145; SSA 1: 280; is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee SSA 1: 280; lvS kajut 'Kajüte' SLW 2009: 76; vdj kajutti 'kajut / каюта' VKS: 365

kalk, kalgi 'lubi' < asks kalk 'id.', sks Kalk 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 anni Sinnulle ütte Kalcke kiwwi
Murded: kal´k : kal´gi 'lubi; lubjakrohv' Tor T V; kalk : `kalgi Jõh Vai EMS II: 592
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 *kal´k : kal´gi 'Kalk, Mörtel'; *klōr-kal´k 'Chlorkalk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalk 'Kalk'
Käsitlused: < sks Kalk 'lubi' EKS 2019
Läti keel: lt kaļ̃ķi, skaļ̃ķi [1638 Skallkes] 'Kalk' < kasks kalk Sehwers 1918: 57, 88, 149; lt skaļ̃ķes 'Kalk' < kasks kalk Sehwers 1953: 105; lt kaļķis 'der Kalk' ME: II: 147
Sugulaskeeled: sm kalkki [Agr] 'maalaji, kaltsium / Kalk' < rts kalk [‹ kasks kalk]; is kalkki; krj kalkki < sm; vdj kalkki < sm ~ is ~ ee SSA 1: 286; lvS kal´k; lv kālk̆ka 'kalk' Kettunen 1938: 111; vdj kalkki 'lubi / известь' VKS: 370

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < asks kalkûnsch hāne 'id.', vrd bsks Kalkun 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 116 Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; Gutslaff 1648: 220 Saxemah Kanna 'Kalckaun'; Göseken 1660: 244, 251 Saxa mah kanna 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck 'Kalekutischer Hahn'; Vestring 1720-1730: 116 Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; Hupel 1780: 171 kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; Lithander 1781: 514 ni suuri oune kui kalkuni munnad; Lunin 1853: 47 kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
Murded: `kalkun : `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkuń VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalguń); `kalkun : `kalkuna R Har VId EMS II: 594
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun : kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'; Hupel 1795: 104 Kalkun 'hört man durchgängig statt kalekutscher oder wälscher Hahn und Henne'; Nottebeck 1988: 39 Kalkuhn (E. K. L. R.) 'Pute'
Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) EEW 1982: 672; < bsks Kalkun ~ asks Kalkuun Raun 1982: 28; < bsks kalkun SSA 1: 287; < asks kalkūn, bsks Kalkun EES 2012: 122; < asks Kalkuun 'kalkun' EKS 2019
Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] 'Truthahn' < asks kalkūn Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45
Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] 'kanalintulaji / Truthahn, Pute(r)' < rts kalkon ~ asks kalkun SKES: 149; SSA 1: 287; is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < bsks kalkun SSA 1: 287; vdj kalkkuni < ee kalkun EES 2012: 122; lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon 'kalkun / truthahn' Kettunen 1938: 103; lv kalkon 'kalkun / tītars' LELS 2012: 102; vdj kalkkuni, kalkkuna 'kalkun / индюк' VKS: 370

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Läti keel: lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < mr kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230
Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
Läti keel: lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Läti keel: lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < mr kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
Läti keel: lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < mr caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200 kangi 'Gang (im Hause)'; Helle 1732: 103 käik 'der Gang'; Helle 1732: 308 sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk EMS II: 656
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg : kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg; Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern'
Käsitlused: < kasks gank Liin 1964: 52; Raun 1982: 30; < sks Gang EEW 1982: 689; < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' EES 2012: 127
Läti keel: lt gaņģis [1782] 'Gang, Weg' Sehwers 1953: 35; gaņģis 'Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren' < kasks ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm konki, kongi [1786] 'käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes' < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' SSA 1: 396

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
Käsitlused: < asks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kapp, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; Vestring 1720-1730: 66 Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; Helle 1732: 108, 322 kap 'der Schrank oder Schap'; Hupel 1780: 173 kap, -pi r. d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; Lunin 1853: 49 kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
Murded: kapp : kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp : kapi Muh Khn eL; kapi : kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai EMS II: 709
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp : kapi; kapi : kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik'
Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
Käsitlused: < kasks schap SKES: 135; Liin 1964: 53; Raun 1982: 31; SSA 1: 264; < kasks schaf EEW 1982: 699; < asks schap 'kapp' EES 2012: 129; EKS 2019
Läti keel: lt skapis 'Schrank (Schaff)' < kasks schap Sehwers 1918: 40, 158; skapis 'der Schrank' < kasks schap ME: III: 872; skapis, skaps 'Schrank' < kasks schap Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] 'pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach' < mr skap, skāp [‹ kasks schap]; is kaappi; vdj kaappi 'kaappi, pöytälaatikko'; krj skoappi 'kaappi' < sm kaappi SKES: 135; SSA 1: 264; lvS kaep [1828] 'Schrank' SLW 2009: 78; lv käp̄ 'schrank' < kasks schap Kettunen 1938: 176; lv käp 'kapp / skapis' LELS 2012: 111; vdj kaappi, škaappi 'kapp / шкаф' VKS: 344; is kaappi 'kapp' Laanest 1997: 56

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Läti keel: lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < mr kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 190 Leeha karnn 'fleisch-Marckt'; Helle 1732: 131 lihhakarn 'die Scharnen'; Piibel 1739 mis lihha-karnis müakse, sedda söge; Hupel 1818: 72 karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; Lunin 1853: 50 karn, -i r. d. 'мясная лавка'
Murded: karn : `karni 'lihakauplus' R; kaŕn : karni (-ŕ-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; käŕn Mih Tõs EMS II: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kaŕn : kaŕni 'Fleischbude, Scharen'; käŕn : käŕni (P) '= kaŕn'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus'
Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
Käsitlused: < kasks scharne Liin 1964: 48; EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Raag 1987: 324; < kasks scharne, scherne Ariste 1972: 98; < asks scharne 'lett; letistik, ruum, kus letid paiknevad' EES 2012: 132; EKS 2019
Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] 'Scharren' < kasks scharne Sehwers 1918: 34, 94, 158; lt skãrņi 'Scharren, Fleischbank' < kasks scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' Sehwers 1953: 106; skārnis 'der Scharren, die Fleischbank' < kasks scharre 'Bank, auf welcher Fleisch, Brod usw. feil gehalten wurde' ME: III: 880
Sugulaskeeled: lv skarn 'lihakarn / skārnis' LELS 2012: 295

karp, karbi 'laadik' < kasks karpe 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Karpekeñe 'Schachtel'; Göseken 1660: 150, 271 karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; Göseken 1660: 598 Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; Hornung 1693: 28 Karp : Karbi : Acc. pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; Helle 1732: 108 karp 'die Schachtel'; Hupel 1780: 173 karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; Hupel 1818: 72 karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; Lunin 1853: 50 karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
Murded: kaŕp : karbi (-ŕ-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp : `karbi R EMS II: 761
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; ÕS 1980: 240 karp
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
Käsitlused: < ? kasks karpe 'kast' Raun 1982: 32; < kasks karpe 'puinen kirstu' SSA 1: 316; < ? asks karpe 'puust kast' EES 2012: 133
Läti keel: lt kārba LELS 2012: 46
Sugulaskeeled: sm karppi [1745] 'puinen laatikko, rasia / Holzschachtel' < ee karp [‹ kasks karpe] SSA 1: 316; sm karppi < ee karp Bentlin 2008: 66-67; is karppa, karppi 'rasia'; vdj karppi 'rasia, koppa'; lv kaŕp, kärp 'puinen rasia, kotelo' SSA 1: 316; lv kar̄´`p 'Kästchen, Büchse'; kär̄`p, kar̄´`p 'hölzernes kästchen, schachtel' < ee karp Kettunen 1938: 107, 177; vdj karppi 'karp, toos / коробка' VKS: 395

karp, karbi 'karpkala (Cyprinus carpio)' < asks karpe 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 15 Keedetut Karpi kalla
Murded: kaŕp (karp) Mus Kõp Kam Rõu; karpkala Aud EMS II: 760, 762; kaŕbikala Trm Kõp(karbi-) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kaŕp : kaŕbi 'Karpfen'; ÕS 1980: 240 karpkala '(Cyprinus carpio)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'Karpfen'
Käsitlused: < kasks karp(en) EEW 1982: 715; < kasks karpe Raun 1982: 32; Kendla 2014: 190; < asks karpe 'karpkala' EES 2012: 133; < sks Karpfen 'karpkala' EKS 2019
Läti keel: lt karpe, kãrpa 'Karpfen (Cyprinus carpio)' < kasks karp, karpe 'Karpfen' Sehwers 1918: 48, 149; Sehwers 1953: 47; kārpa, karpe, karps 'der Karpfen' < sks Karpfen ME: II: 197
Sugulaskeeled: sm karppi, karppu, karppo [1637] 'särkikala / Karpfen' < rts karp 'karppi' SKES: 165; SSA 1: 316; lv karùz (kāruz), kārp̆pa 'karpfen (Cyprinus carpio)' Kettunen 1938: 107; lv kārpakalā 'karpkala / karpa' LELS 2012: 106; vdj karppa 'karpkala / карп' VKS: 395

karus, karuse 'koger (Cyprius Carassius L.)' < kasks karusche, karusse 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 252 Karruhs 'Karraus'; karuß '[Karausch]'; Vestring 1720-1730: 63, 68 Karrus 'Die Karrusche'; Karruus 'Die Karusche'; Helle 1732: 108 karrus 'die Karuse'; Hupel 1780: 174 karrus r. 'Karause, Karruse'; Lunin 1853: 50 karrus r. 'карась'
Murded: karus 'koger' Jõe Kuu VNg Rid Kse sporKPõ; `karrus(s) Jõe Vai(karuss); karrus Lih VJg; kaarus Mar; karuu·s Sa Muh EMS II: 783
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 236, 1093 karus : karuse, karusi 'Karausche'; rūź : rūzi (M) '= karus'; ÕS 1980: 242 karus : karuse 'koger'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karûsse, karûtse, karûsche, karuske 'Karausche, eine Karpfenart'
Käsitlused: < kasks karuske, karusse Liin 1964: 64; Raag 1987: 325; Kendla 2014: 190; < kasks karusse EEW 1982: 720; Raun 1982: 32; < asks karuske, karusse 'koger' EES 2012: 133; EKS 2019
Läti keel: lt karũza, karũsa, karũse < kasks karūsse 'Karausche' Sehwers 1953: 48; karūsa 'Karausche' < kasks karûsse Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: lvS karušk 'Karausche' SLW 2009: 79; lv karùz (kāruz), kārp̆pa 'karpfen (Cyprinus carpio)' < kasks karusse Kettunen 1938: 107-108

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107

kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'id.', vrd rts kastrull 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 496 wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga; Henning 1824: 5 Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se EMS II: 816
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul : kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul : kastruli; kastrun : kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i
Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
Käsitlused: < rts kastrull 'kastrul, keedupott' Treiman 1976: 55; < asks Kastrull EEW 1982: 725; Raun 1982: 33; < asks kastrull 'kastrul' EES 2012: 135; < sks Castroll 'kastrul' EKS 2019
Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis 'Kasserolle' < asks kastrul, kastrole Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48; lt kastruõlis 'die Kasserolle; plattd. Kastroll' ME: II: 169; kastrolis LELS 2012: 107
Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] 'varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle' < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' SSA 1: 326; lv kas̄truo̯l 'kasserolle' Kettunen 1938: 108; lv kastroļ 'kastrul / kastrolis' LELS 2012: 107; vdj kastruli 'kastrul / каструля' VKS: 403

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < rts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < mr kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < rts kejsare [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Läti keel: lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < mr källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kellu, kellu 'müürsepa tööriist' < asks kelle 'id.', sks Kelle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 407 Kelle 'lubja (sawwi) labbidas r.; sawwi lapjo (luits) d.'; Hupel 1818: 444 Kelle 'lubja od. sawwi labbidas r.; lapjo od. luits d.'
Murded: kellu : kellu 'müürsepa labidake' eP M T; `kellu R EMS II: 980
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kellu : kellu 'Mauerkelle, Kelle'; EÕS 1925: 200 kellu 'müürsepa või pottsepa labidake (Kelle)'; ÕS 1980: 255 kellu 'müürsepa või krohvija labidake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kelle 'großer Schöpflöffel; Mauerkelle, Gerät zum Auftrag des Mörtels'
Käsitlused: < kasks kelle EEW 1982: 768; Raun 1982: 35; < asks kelle 'kellu' EES 2012: 143; < sks kelle EKS 2019
Läti keel: lt ķel̃la, ķel̃le, kerle [1638] 'Kelle' < kasks kelle Sehwers 1918: 45, 89, 149; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle' < asks Sehwers 1953: 63; lt ķel̃la, ķel̃le 'Kelle, Mauerkelle; Grützlöffel' < kasks kelle 'großer Schöpflöffel, Mauerkelle' Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: lv kel̄ 'mauerkelle' Kettunen 1938: 114

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < asks kerse 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 60, 206 Kärsid 'Kresse'; Helle 1732: 104 kärsid 'Kresse'; Hupel 1780: 168, 415 kärsid r. 'Pl. Kreß'; porri hain d. 'Kresse'; Hupel 1818: 64, 81 kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; Lunin 1853: 44, 56 kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 keŕs : pl. keŕsid 'Kresse'; hal´l´ika-keŕsid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kerse, karse Liin 1964: 62; < kasks, sks Kresse EEW 1982: 783; < kasks kerse Raun 1982: 35; < asks kerse, karse '(salat)kress' EES 2012: 145; < asks kerse 'kress' EKS 2019
Läti keel: lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi] 'Brunnenkresse' < asks kerse 'Kresse' Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64; lt šķẽrši, ķẽrši 'Kresse' < kasks kerse 'Kresse' Sehwers 1953: 132; lt ķērsa 'Schaumkraut (cardamine)' < kasks kerse 'Kresse' ME: II: 274
Vrd kress

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Läti keel: lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

kiikama, kiigata 'vaatama, pilku heitma' < asks kiken 'id.', vrd rts kika 'vaatama, piiluma'

Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm EMS III: 77
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
Käsitlused: < kasks kiken EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; < asks kiken 'vaatama, vahtima, kiikama' EES 2012: 150; < rts kika 'vaatama' [‹ asks kiken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķêt 'durch ein Fernrohr sehen' < kasks kīken Sehwers 1918: 150; ķĩķēt, ķiķêt 'aufmerksam sehen, lauern' < asks kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' Sehwers 1953: 65, 67
Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ 'ausschauen (auch mit dem fernrohr)' Kettunen 1938: 132; lv kīkõrtõ 'kiikriga vaadata / raudzīties ar tālskati, ķīķerēt' LELS 2012: 119
Vt kiiker

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(nt puulõhkumiseks)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Läti keel: lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kiil, kiilu 'laevakiil' < asks kil 'veesõiduki kiil', sks Kiel 'laeva emapuu, kiil'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiil : kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil : kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil : `kiili R EMS III: 81; keel : keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn EMS II: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo (d); kīl : kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´ : kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil : kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
Käsitlused: < sks Kiel GMust 1948: 78; < kasks EEW 1982: 807; < kasks kil Raun 1982: 38; < asks kil, kel ~ sks Kiel EES 2012: 151
Läti keel: lt † ķiẽlis 'Kiel eines Bootes' < kasks kēl Sehwers 1918: 23, 149; lt ķielis 'Kiel eines Bootes' < asks kēl 'Kiel' Sehwers 1953: 65; lt ķielis 'der Kiel' < kasks kel ME: II: 390; lt ķīlis 'kiil' ELS 2015: 285
Sugulaskeeled: sm kila, kili 'aluksen köli / Kiel' < vn киль 'köli' [hol. t. sks kiel]; is kili; krj kili 'emäpuu, köli' < vn киль 'köli' SSA 1: 361; lv kīl´, kēl´ 'boots-, schiffskiel' < kasks kēl, kil, kiel Kettunen 1938: 132; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj gili '(laeva, paadi) kiil, andur / киль' VKS: 231

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < asks kîvit 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 256, 268 Kiwwitz 'Kifitz'; Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; Hupel 1780: 408 Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; Hupel 1818: 87 kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; Lunin 1853: 62 kiwit r. d. 'пиголица'
Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit : kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet) : `kiivitu S; kiivik : kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´ : kiivigu Rõu EMS III: 108-109
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber : kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit : kīwiti; kīwitaja : kīwitaja; kīwitas : kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
Käsitlused: < kasks kivit, kiwit Liin 1964: 64; < ee [deskr] Mäger 1967: 66; EES 2012: 153; < ee [onom, vrd kasks kiwit] Raun 1982: 38; < kasks Raag 1987: 325; < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' [asks-hol kõlasõna] EKS 2019
Läti keel: lt *ķĩvĩte 'Kiebitz' < kasks kivit Sehwers 1918: 23, 150; ķĩvĩte 'Kiebitz (Vanellus cristatus)' < asks kīwit 'Kiebitz' Sehwers 1953: 68; ķīvītis, ķīvīte 'der Kiebitz' < kasks kivit ME: II: 390
Sugulaskeeled: lvS k´ivits ~ kīvit 'Kiebitz' SLW 2009: 100; lv kīvi`t´, kīvi`t 'kiebitz' < kasks kiwit Kettunen 1938: 136; lv kīvit 'kiivitaja / ķīvīte' LELS 2012: 126; vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz 'kiivitaja / чибис' VKS: 431

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 238 Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs; Göseken 1660: 321 killing 'Pfenning'
Murded: kil´ling : kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling : kil´lingu Khn EMS III: 136
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing : kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj (hõbemünt)'
Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
Käsitlused: < kasks schillink, schildink Liin 1964: 48; < kasks skillig EEW 1982: 826; < kasks schillink 'hõbemünt' Raun 1982: 39; < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; < asks schillink, schildink 'münt' EES 2012: 155; < asks schilling 'killing' EKS 2019
Läti keel: lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] 'Schilling' < kasks schillink Sehwers 1918: 56, 98, 162; šķiliņš, šķiliņģis 'Schilling' < kasks schilling Sehwers 1953: 132; šķiliņš, šķilings, šķilina 'der Schilling' < kasks ME: IV: 39
Sugulaskeeled: sm killinki [1733 skillinki] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze' < rts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg 'killinki' < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ 'schilling' Kettunen 1938: 126, 396

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
Läti keel: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < asks kimme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kimm/ i 'Kihmen am Gefäß'
Murded: kimm : kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm : `kimmi Kuu; kimmes : `kimme Jõe Hlj EMS III: 146
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
Käsitlused: < asks kimm, kimming Liin 1964: 53; EES 2012: 156; < kasks kimm(e) EEW 1982: 829; SSA 1: 365
Läti keel: lt † ķimenes 'Kimmen, Zargen an Tonnen' < kasks kimme 'äußerster Rand' Sehwers 1918: 150; ķimene 'die Kimme: Einschnitt in den Dauben für den Boden' < kasks kimme ME: II: 381; lt ķimene(s), ķimini, ķimines 'die Kimme' < asks kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] 'puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel'; krj kimmi 'puuastian laitalautojen sauma' < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] SSA 1: 365; SKES: 195

kimmel, kimli 'kollakashall hobune' < asks schimmel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Halli /a 'Schimmel'; Vestring 1720-1730: 32, 38 Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; Hupel 1780: 181 kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; Hupel 1818: 84 kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; Lunin 1853: 59 kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
Murded: `kimmel : `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel : `kimbli R; kimmel : `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel : `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId EMS III: 148-149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel : kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel : kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune'
Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 830; < asks schimmel 'kimmel' Raun 1982: 40; EES 2012: 156; EKS 2019; < rts skimmel ~ sks Schimmel SSA 1: 365
Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels 'Schimmel (Pferd)' < asks schimmel Sehwers 1953: 133, 153; šķimelis 'Schimmel' < kasks schimmel Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki [1874] 'päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd)' < rts skimmel [‹ sks Schimmel]; lv (s)kimīl´ 'kimo' < sks ~ rts ~ lt šķimmels SSA 1: 365; lv kimìl´, (alt) skimìl´ 'schimmel' Kettunen 1938: 127; lv kimīļ 'kimmel / palss' LELS 2012: 122

kink, kingi 'kingitus' < kasks schenke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1570
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1570 ?Kyncke, Andres; Gutslaff 1648-1656 Ja wöib kinckis anda; Virginius 1687-1690 nink olli sedda oma Tütrelle, Salomoni Naiselle, kenkiks andnut; Vestring 1720-1730: 79 Kinkitus 'Das Geschencke (Reval)'; Helle 1732: 113 kinkitus 'das Geschenke'
Murded: kink : kingi 'kingitus' Pöi L K Iis Trm; kink : `kingi R; kińk : kińgi Lei EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Geschenk'; ÕS 1980: 266 kink
Saksa leksikonid: MND HW III schenke 'Schenkung, Geschenk, Gabe'
Käsitlused: < kasks kenk EEW 1982: 834; < kasks schenke Raag 1987: 324; < asks schenke 'kinkimine, (tervitus)kink, and' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiņ̃ķis; šķiņķis, šķeņķis 'Geschenk; Schenke (als Hofbeamter)' < kasks schenke Sehwers 1953: 133; šķiņķis 'das Geschenk' < germ ME: IV: 42
Sugulaskeeled: lv škiŋ̄k̀ 'geschenk' < kasks schenke Kettunen 1938: 396; lv škink 'kingitus / dāvana' LELS 2012: 312
Vt kinkima

kink, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

kink, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'
Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
Läti keel: lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < rts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
Vrd sink

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

klaas, klaasi 'habras läbipaistev materjal; klaasnõu' < kasks glas 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 38 lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; Rossihnius 1632: 149 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl 1637: 65 klahs : klahsist 'Glas'; klahsacken : klahsacknast 'Glasfen∫ter'; Stahl HHb II 1637: 12 Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i; Gutslaff 1648: 216 Klâsick 'Glaß'; Göseken 1660: 215, 186 Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; Vestring 1720-1730: 83, 103 Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; Helle 1732: 115, 322 klaas 'das Glaß'; Hupel 1780: 183, 197 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r. d. 'das Glas'; Arvelius 1782: 99 selle klaasi läbbi; Hupel 1818: 88, 110, 111 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; Lunin 1853: 62, 80 klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-ś-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-ś-) I T V; `klaasi R; laas (-ś-) Sa L VlPõ M San Urv Har EMS III: 306-307
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāź : klāzi 'Glas'; lāź : lāzi '= klāź'; ÕS 1980: 272 klaas
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < kasks glas 'klaas' Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; < vrd sks Glas EEW 1982: 861; < asks glas 'klaas (materjal); klaasnõu; liivakell' EES 2012: 164; EKS 2019
Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] 'Glas' < kasks glas, pl. glāse Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36; glāze, glāza, glāzs 'Glas; Trinkglas' < kasks glas Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] 'Glas; Fenster' < mr glas 'lasi' [‹ kasks glas]; is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm SSA 2: 49; sm lasi 'Glas; Fenster' < asks glas ~ rts glas Bentlin 2008: 135; lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glāś 'Glas' SLW 2009: 57; lv glǭz 'glas' < kasks glas Kettunen 1938: 59; glǭz 'klaas (materjal); stikls'; lv tējglǭz 'teeklaas / tējas glāze' LELS 2012: 63; vdj klazi 'klaas / стекло' VKS: 437; is lazi 'klaas' Laanest 1997: 97

klamp, klambi 'haak, konks, kinnitus' < asks klamp(e) 'aerutull'

Murded: klamp 'kinnitus laevaahtris; aerutull' Kuu Jäm Käi Hää; `klampi VNg; lamp Tõs Hää EMS III: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342 klamp : klambi 'Ruderpflock'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klampe 'Haken, Spange'; MND HW II: 1 klampe 'Klammer, Haken, Verbindungsstück'
Käsitlused: < asks klampe 'palikka' SSA 1: 378
Läti keel: lt klam̃pa, pl. klampas 'in den Bord des Bootes eingefrießte Holzstücke, in welchen die Dollen stecken' < asks klamp 'ein in den Bord eingefügter Eichenklotz, woran sie Schoten beim Segeln befestigt werden' Sehwers 1953: 48-49
Sugulaskeeled: sm klamppu [1874] 'puukapula, palikka / Stock, Klotz' < rts klamp, klampa [‹ asks klampe] SSA 1: 378; lv klam̄ṕ 'klampe (schifferausdruck)' (= klambeŕ) Kettunen 1938: 138

veebiliides @ veebihaldur