[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 35 artiklit

hööveldama, hööveldan 'laaste lõigates silendama' < asks hȫvelen 'id.', ee höövel

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 240 höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; Vestring 1720-1730: 37 Hööwlima 'Hobeln'; Helle 1732: 94 hööwlima 'hobeln'; Hupel 1780: 156 höweldama, höwlima r. 'hubeln'; Hupel 1818: 45 höweldama r. d. 'hobeln'; Lunin 1853: 29 hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üevel-); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < kasks hovelen Liin 1964: 51; < ee höövel EEW 1982: 466
Läti keel: lt ẽvelêt [1638 Ehweleht] 'hobeln' < kasks höveln Sehwers 1918: 87, 147; ẽvelêt 'hobeln' < kasks hȫveln, hȫweln Sehwers 1953: 34; ēvelēt 'hobeln' < kasks hōvelen Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm SSA 1: 218; lv ēviĺt́̆t́ə̑ 'hobeln' Kettunen 1938: 50; lv ēviļtõ 'hööveldada / ēvelēt' LELS 2012: 60; vdj heveltää 'hööveldada / строгать' VKS: 255
Vt höövel

kink, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

kliisterdama, kliisterdan 'kliistriga kleepima' < asks klîsteren 'id.', ee kliister

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; -dõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M EMS III: 322
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern EEW 1982: 866; < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema' EES 2012: 165
Läti keel: lt *klĩsterêt 'kleistern' < kasks klīsteren Sehwers 1918: 150; klĩsterêt 'kleistern' < asks klīstern Sehwers 1953: 51; klīsterēt 'kleistern' < kasks klîsteren '(Wäsche) stärken' Jordan 1995: 66
Sugulaskeeled: sm liisteröidä 'kliisterdada' Mägiste 1931: 267; lv klīstə̑rt̆tə̑ 'kleistern' < kasks klīsteren Kettunen 1938: 140; lv klīstõrtõ 'kliisterdada / klīsterēt' LELS 2012: 127
Vt kliister

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < rts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

krookima, kroogin 'voltima, kurrutama' < asks kroken 'id.', bsks kroken 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 183 krookima 'Falten'; Vestring 1720-1730: 94 Krokima 'in Falten legen (Reval)'; Helle 1732: 103, 120 käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; Hupel 1780: 191 krokima r. 'in Falten legen'; Hupel 1818: 101 krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; Lunin 1853: 72 krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn EMS III: 865
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima : krōgin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma'; Deutschbaltisch 2019 kroken 'in kleine Falten legen (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, daher das Zeitwort kroken'
Käsitlused: < kasks kroken Liin 1964: 56; < kasks kroke(le)n Raun 1982: 52; < asks kroken 'kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt kruõķêt 'Falten machen' < kasks krōken 'runzeln' Sehwers 1953: 59; kruõkât, kruõkêt 'Falten machen, faltig nähen' < kasks kroken ME: II: 294; Sehwers 1953: 59
Vt krooge

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
Läti keel: krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
Vt kruss. Vrd krousima

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Läti keel: lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Läti keel: lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

liiper, liipri 'teritaja; lihvija' < asks sliper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liiper : `liipre 'libisti' Juu EMS V: 198; `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper : līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper : lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' EEW 1982: 1263, 1305
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' ME: III: 937; Sehwers 1953: 111
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen' < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74
Vt liipima

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

lossima, lossin 'kaubalaeva tühjendama' < asks lossen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lossima 'laeva tühjaks laadima' Hlj Rei Ris; lośsitama 'lossima' Hää; `lossama 'lossima' R Mus Phl EMS V: 453-454; `leśsima 'lossima' Hää EMS V: 117; lössima 'lossima' Emm EMS V: 752
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; ÕS 1980: 382 lossima 'tühjendama (laeva)'; Tuksam 1939: 644 löschen 'fig (Schiffe) lossima, välja lastima, tühjendama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lossen 'ent-, ausladen, löschen (von Schiff, von Waren)'; Schiller-Lübben lossen 'los, leer, leicht machen; ent-, auslossen, jetzt löschen'; MND HW II: 1 lössen 'Schiffsgut entladen, löschen'
Käsitlused: < kasks lossen 'löschen, ausladen' GMust 1948: 67, 82; Raun 1982: 80; < asks lossen 'tühjaks laadima' EES 2012: 251; EKS 2019
Läti keel: lt † lasêt 'löschen (ein Schiff)' < asks lossen Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lossata [1798] 'purkaa lastia / löschen, aus-, entladen' < rts lossa 'purkaa lastia' [‹ kasks lossen] SSA 2: 95; lv leššõ 'lossida / izkraut (kuģi)' LELS 2012: 43, 166

lustima, lustin 'lustlik olema; lõbutsema' < asks lusten 'id.', ee lust

Esmamaining: HuH 1654
Vana kirjakeel: HuH 1654 lustima (lüstima) 'lusti omama'; Göseken 1660: 207 lustima 'gelüsten'
Murded: `luśtima 'tahtma; lõbutsema' Ris VJg Trm MMg; `luśtma KJn Plv; `lustima R Sa Muh Kse PJg Iis EMS V: 526
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśtima, -tin 'gelüsten, Lust haben'; Wiedemann 1893: 553 luśtima, -tin (luśtitama) 'gelüsten, Lust haben'; EÕS 1925: 425 lustima, lustitama 'vt lust'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, Gefallen an etwas finden, belieben'; MND HW II: 1 lüsten, lusten 'gelüsten, Lust, Freude machen; Lust, Freude haben'
Käsitlused: < kasks lusten Liin 1964: 60; Ariste 1972: 97; < asks lusten 'himustama, ihaldama' EES 2012: 256
Läti keel: lt lustêt 'lustig, fröhlich sein' < asks lusten 'Lust haben' Sehwers 1953: 75; lustēt 'lustig, fröhlich sein; sich freuen; Lust haben, gefallen' < kasks lusten (neben lüsten) 'Freude machen, gelüsten, gefallen; Freude haben' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lystätä [Agr] 'haluttaa (ruokaa), tehdä mieli' < mr lysta 'haluta'; is lustia lystätä; krj lystäillä 'huvitella' < sm SSA 2: 119; lv luš́̄tə̑ 'lustig sein, lust haben' < kasks lust Kettunen 1938: 209
Vt lust

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < asks allarm, allerm 'id.', sks Lärm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Tüld /e 'Larm'; Göseken 1660: 274 Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; Hupel 1818: 112, 120 lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen'; Lunin 1853: 81, 88 lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
Murded: lärm (-ŕ-) : lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm : `lärmi VNg EMS V: 710; larm (-ŕ-) : larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; laŕm : laŕmi Trm Kod V EMS IV: 954
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 laŕm : laŕmi (läŕm) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm
Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'
Käsitlused: < kasks allarm, allerm 'Lärm' Liin 1964: 60; < sks Lärm Raun 1982: 85; < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' EES 2012: 264; EKS 2019
Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis 'Lärm' Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: lv lär̄m 'lärm'; lǟrə̑m 'lärm, aufsehen' Kettunen 1938: 212, 213
Vrd alarm

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < asks môs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 284 kop∫e moes 'Lungen muß'; Hupel 1766: 95 Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna; Lithander 1781: 499, 500 Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; Hupel 1818: 483 Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos : `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos : moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬ś : moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes : moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor EMS VI: 127
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōź : mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok moos; keedetud toit või jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs Ariste 1937: 136; Liin 1964: 55; EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; < kasks Raag 1987: 324; < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' EES 2012: 284; EKS 2019
Läti keel: lt † muõze 'Mus' < kasks mōs Sehwers 1918: 154; muõze 'Mus' < asks mōs Sehwers 1953: 81; muõzêt 'viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln' < asks mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' Sehwers 1953: 81; muoze 'Mus' < kasks môs Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z 'klunkermuss' Kettunen 1938: 162

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

määrima, määrin 'võidma; ära määrima, mustaks tegema' < asks smeren 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 woidma 'schmieren'; Lithander 1781: 542, 547 panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; Hupel 1818: 134 märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; Lunin 1853: 99 märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määŕmä (-me) KJn eL EMS VI: 365
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟŕmä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
Käsitlused: < kasks smeren EEW 1982: 1627; < kasks smer Raun 1982: 98; < asks smeren 'määrima, võidma' EES 2012: 297
Läti keel: lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; smērēt 'schmieren' < kasks smēren 'schmieren' Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smērõ 'määrida / smērēt, ziest' LELS 2012: 297
Vt määre

passima, passin 'sobima, kõlbama; (selga) proovima' < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'sobima; paras olema'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `passima (-śs-) 'sobima; sobitama, (selga) proovima' R eP; `paśma eL EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
Käsitlused: < kasks passen Liin 1964: 54; Raun 1982: 117; < kasks passen ~ sks passen EEW 1982: 1951; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'paras olema; sobima' EES 2012: 356; EKS 2019
Läti keel: lt *pasêt 'passen' Sehwers 1918: 155; lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm passata [1826] 'sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren'; krj passata 'sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa' < rts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv pa`š́š́ə̑ 'passen, aufpassen' < sks Kettunen 1938: 277; lv paššõ 'sobida / derēt, pasēt' LELS 2012: 229
Vt paslik

plakk, plaki 'plekk, laik' < asks plack(e) 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 4 Mosi ehk wina plakkid
Murded: plakk : plagi 'plekk, laik' Kuu; plakk : plaki Ris Juu KuuK sporJä Kad; plak´k : plak´i (-ki) Nõo Ote Har Rõu Plv EMS VII: 562
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk : plaki 'Fleck'; plaks : plaksi 'Fleck'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 placke '(Schmutz)fleck, Mal'; placken 'placken machen, flecken, mit Kalk, Lehm usf. bekleiben'; Schiller-Lübben plack(e), plecke 'Schnutzfleck, Mal'; MND HW II: 2 placke, plak, plagge; Pl. plecke 'kleiner Fleck, Mal'
Käsitlused: < kasks plack(e) EEW 1982: 2093
Läti keel: lt plāķis 'ein grosser Fleck' ME: III: 329; lt plaka 'Mal, Muttermal, angeborener Fleck' < kasks plack(e) '(Schmutz-)Fleck' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
Vrd plekk

pookima, poogin 'peksma, nahutama' < asks bōken 'id.'

Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal EMS VII: 654
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' EES 2012: 379; EKS 2019
Läti keel: lt buõkât, buõķêt 'die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdreschen; prügeln' < asks bōken 'schlagen, klopfen, pochen' Sehwers 1953: 21

prügitama, prügitan '(teed) sillutama' < asks brüggen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggima 'Brücken (Reval)'; Helle 1732: 162 prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; Hupel 1780: 247 prüggima 'pflastern, brücken'; Hupel 1818: 191 prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; Lunin 1853: 148 prüggima r. d. 'мостить'
Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüǵüme San; rügima PJg EKI MK; prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har EMS VII: 783
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
Läti keel: lt bruģêt [1631] 'pflastern; mit Bohlen belegen' < kasks bruggen 'pflastern, mit Bohlen belegen' Sehwers 1953: 18; lt bruģēt 'pflastern' < kasks brüggen Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) 'pflastern' < kasks bruggen Kettunen 1938: 29; lv bri'ggõ 'prügitada, sillutada / bruģēt' LELS 2012: 48
Vt prügi

reisima, reisin 'eemale, ära sõitma; siin-seal edasi liikuma, rändama' < asks reisen 'id.', ee reis

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 seitma /a 'reisen'; Virginius 1687-1690 Abrami Kutsmine: Reisimine; Hupel 1780: 255 reisma d. 'reisen'; Hupel 1818: 204 reisma d.; reisima W. 'reisen'; Lunin 1853: 158 reisma d. 'путешествовать'
Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reiśmä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiźmä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
Käsitlused: < kasks reisen, resen Liin 1964: 49; < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen EEW 1982: 2453; < kasks reisen Raun 1982: 141; Raag 1987: 324; < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' EES 2012: 424
Läti keel: lt reĩzuôt 'reisen' Sehwers 1953: 99
Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta 'matkustaa; kuljettaa rahtia' < mr resa [‹ kasks reisen] SSA 3: 62; SKES: 761; lv reìzə 'reisen' SKES: 761; reì̯zə̑ 'reisen' Kettunen 1938: 332; lv reizõ 'reisida / ceļot' LELS 2012: 266; vdj reisiä 'reisida, rännata / ездить, путешествовать' VKS: 1044
Vt reis

rihtima, rihin 'sättima, sobitama' < asks, sks richten 'id.'

Murded: `rihtima 'õigeks seadma; rihti ajama' Kuu Lüg IisR Kaa Pöi Han Var Pär Saa Jür JMd JJn Trm Krk; `rihtmä Ran Võn Vas Räp; `trehtima Vll EMS VIII: 322
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 590 rihtima 'õigeks seadma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben richten; richten 'gerade machen; hinrichten; ersetzen, schlichten, vergüten'; MND HW II: 2 richten, gerichten 'gerade machen; in senkrechte Lage bringen; etw. in eine best. Richtung bringen; herrichten, ausstatten; in eine best. Ordnung bringen; begründen, einrichten'
Käsitlused: < kasks richten Raun 1982: 142; < sks richten 'seadma; suunama; reguleerima' EEW 1982: 2470; EES 2012: 426
Läti keel: lt riktêt 'richten' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 101; lt riktîgs 'richtig' Sehwers 1953: 101
Sugulaskeeled: sm rihti [1726] 'oikea, suora, rehti / ordentlich, richtig' < rts riktig 'oikea, kunnollinen, rehellinen' [‹ kasks richtich 'richtig'] SSA 3: 60; lv riktõ 'seada, kohendada / savest kārtībā, sariktēt' LELS 2012: 266

riim, riimi 'luuleriim' < asks rîm 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93, 335 rijhmi 'Reim'; Riem 'reim rhytmus'; Hupel 1818: 512 Reim 'sündis sanna r.; ütte-hälelinne sõnna d.'
Murded: riim : `riimi 'teksti korraldav häälikuline kooskõla; ladusus' Kuu RId; riim : riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Kan Plv; riiḿ : riimi Krk Har; riiv´ : riivi Krl Se EMS VIII: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm : rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
Käsitlused: < kasks rîm Liin 1964: 60; SKES: 874; EEW 1982: 2477; Raun 1982: 142; SSA 3: 73; < asks rīm 'riim, luuletus' EES 2012: 427; EKS 2019
Läti keel: lt rĩme 'Reim, Gedicht' < kasks rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' Sehwers 1953: 102; rīme 'Rein; Gedicht' < kasks rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt 'reimen' < kasks rīmen Sehwers 1918: 157; rẽmêt 'reimen; dichten' < kasks rīmen 'reimen, Verse machen' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm riimi [1583] 'loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers' < mr rim, riim 'säe, runo, riimi' [‹ kasks rīm] SSA 3: 73; SKES: 784; lv rīm 'reim' Kettunen 1938: 340

sült, süldi 'külm liharoog' < asks sulte 'id.' [Sõnakuju silt on baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 168 Sültkruut 'Eingemachte Sachen'; Vestring 1720-1730: 233 Sült, -di 'Die Schültze, so gekocht u. gesaltzen'; Sült Kaapstat 'Eingemacht Kohl'; Sült Oat 'Eingemachte bohnen'; Sea sült 'Schweins Sültze'; Lihha Sült 'Eingesaltzen fleisch'; Helle 1732: 181 sült 'die Silze, was ausgekocht und eingesalzen ist'; sültkapstad 'eingemacht Kohl'; sült-oad 'eingemachte Bohnen'; lihha-sült 'eingesalzte Fleisch'; sea-sült 'die Schwein-Silze'; Hupel 1780: 274 sült, süldi r. d. 'Sülze, alles aufgekochte und eingesalzene'; sea sült 'Schweinsülze'; Hupel 1780: 473 sült r. d.; silt r. 'Silze'; Lithander 1781: 159 Wüllitud porsa sült 'Gefüllte Ferkelsültze'; Hupel 1795: 268 silt, -i r. 'Sülze'; Lunin 1853: 173, 180 silt, -i r. 'студень'; sült, -di r. d. 'студень, холодное'
Murded: sült : `süldi R(`sülti VNg Vai); sült : `süldü Kuu; sül´t : sül´di (-l-) eP M TLä TMr San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 sül´t : sül´di 'Sülz, Gallert'; sül´tima 'naβ machen, einweichen'; ÕS 1980: 679 sült
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sulte 'Sülze, gallertartiger Absud'; sulten 'Sülzen, überh. einmachen'; Schiller-Lübben sulten 'sülzen, überh. einmachen'
Käsitlused: < kasks sulten 'sülzen, überh. einmachen' Liin 1964: 55; Liin 1968: 57; < kasks sulte EEW 1982: 3011-3012; Raun 1982: 167; < asks sulte 'sült' EES 2012: 502; EKS 2019
Läti keel: lt † zil̃te 'Sülze' < kasks sulte, asks sült Sehwers 1918: 30, 165; lt pl. zil̃te 'Sülze' < asks sült 'Sülze'; zul̃ši 'Sülze' < kasks sulte 'Sülze' Sehwers 1953: 164, 165; zilte 'Sülze, Sülzfleisch' < asks sülte ~ rts sylt ME: IV: 721
Sugulaskeeled: sm syltty [1637] 'paloitellusta lihasta ja sisälmyksistä keitetty hyytelö / Sülze; Häcksel' < rts sylta '(päästä ym. huonommista teuraspaloista keitetty) syltty' [‹ kasks sulte 'syltty; suolavesi'] SSA 3: 230; lv zuĺ̄t̀ 'sülz' Kettunen 1938: 402; lv zuļţ 'sült / galerts' LELS 2012: 378

tellima, tellin 'taotlema, teha laskma' < asks stellen 'id.', sks (be)stellen 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 49 käskis tedda seäl monda asjad tellida; Lunin 1853: 192 tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'; Jannsen 1862: 148 üsna tellimatta ja palkamatta 36 töinnimest .. senna tulnud
Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tel´lima'; ÕS 1980: 704 tellima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen EEW 1982: 3123-24; < kasks stellen Raun 1982: 174; < sks bestellen '(ette) tellima; kutsuma; nimetama', asks stellen 'panema, asetama' EES 2012: 532; < sks bestellen 'tellima' EKS 2019
Läti keel: lt stel̃lêt 'stellen; senden, schicken' < kasks stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tällätä [1787] 'asettaa, panna; sovittaa (paikalleen); laittaa / stellen, legen; einpassen, anbringen' < rts ställa SSA 3: 354; lvS tell, telub; tel´l´, -ub 'stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen' SLW 2009: 194; lv te`ĺĺə̑ 'stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben' < kasks stellen Kettunen 1938: 412

tihtima, tihin 'pragusid kinni toppima, takutama' < asks, sks dichten 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tihtima '(laevakülgi) tihendama' Krj Emm Var Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihtima : tihin 'dicht machen, kalfatern'; ÕS 1980: 710 tihtima '(takkudega) kinni toppima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dichten 'dicht machen, füllen'; MND HW I dichten 'dicht machen, ausfüllen; kalfatern'
Käsitlused: < kasks dichten 'kalfatern, dicht machen' GMust 1948: 22, 93; < sks dichten, ? kasks dichten ~ ee tiht EEW 1982: 3150; < kasks dichten Raun 1982: 175; < asks dichten 'tihedaks tegema, täitma, laeva tihtima' ~ sks dichten 'tihendama, tihtima' EES 2012: 527; < sks dichten 'tihendama, tihtima' EKS 2019
Läti keel: lt diktêt, sadiktêt 'zusammenfügen' < kasks dichten 'dicht machen, ausfüllen, Fugen dichten' Sehwers 1953: 26

topp, topi 'punn, prunt; tropp' < asks stoppe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 462 topp 'weiche zur wunden'; Hupel 1818: 250 topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; Lunin 1853: 198 topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
Murded: topp : toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp : topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp : topi 'Propfen, Stöpsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'; Köbler 2014 stoppe 'Stöpsel, Spund'
Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe EEW 1982: 3237; < asks stopp(e) ~ ee [deskr] Raun 1982: 180; < asks stoppen 'tropp' Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi 'seisaus, pysähdys; este' < rts stopp SSA 3: 310; sm topata 'pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen' < rts stoppa; vdj topata 'pysäyttää' < sm SSA 3: 310; vdj topata 'peatada, kinni pidada, kinni panna / удерживать, закреплять' VKS: 1298

toppima, topin 'sisse suruma, täitma' < kasks stoppen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 118 topma : Toppin : top∫in : topnut '∫topfen'; Göseken 1660: 120, 399 toppima 'Ausstopffen'; toppima 'Stopffen (Loch)'; Vestring 1720-1730: 254 Toppima 'Stopfen'; Helle 1732: 190 toppima 'stopffen'; Hupel 1780: 287 topma d.; toppima r. d. 'stopfen'; Hupel 1818: 250 toppima r. d.; topma d. 'stopfen'; Lunin 1853: 198 toppima r. d. 'затыкать, забивать'
Murded: toppima R(tuppima Vai); toppima S L Ris Juu JMd JJn Koe Kad VJg Sim I Äks VlPõ; `toṕma (-me) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 toppima : topin 'stopfen, stossen, drängen'; Wiedemann 1893: 1172 toppima : topin (toppama) 'stopfen, stossen, drängen'; ÕS 1980: 720 toppima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppen 'stopfen, verstopfen'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; füllen, stopfen; fest stecken, stopfen'
Käsitlused: < kasks stoppen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 54; Raun 1982: 180; < kasks stoppen, sks stopfen EEW 1982: 3237-38; < asks stoppen 'täis või kinni toppima; sulgema' EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm topata [1880] 'ahtaa täyteen; täyttää; pehmustaa / vollstopfen; auswattieren, auspolstern; ausstopfen' < mr stoppa 'pysäyttää, estää; tukkia, täyttää' [‹ kasks stoppen = khol stoppen]; is toppa- 'topattu'; krj topata 'pehmustaa topauksin, topata; parsia' < sm SSA 3: 310; lv te`ppə̑, tö`ppə̑ 'stopfen, hereinstossen' < kasks stoppen Kettunen 1938: 413; lv teppõ 'toppida / bāzt' LELS 2012: 321

vehkima, vehin 'hoogsalt käsi liigutama' < asks vechten 'id.', sks fechten 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 207 wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; Piibel 1739 ma wehhin omma moögaga nende silma ees; Hupel 1780: 309 wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; Hupel 1818: 281 wehklema d. 'sich flechten'; Lunin 1853: 226 wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; ÕS 1980: 781 vehkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'; MND HW I vechten 'kämpfen, fechten, streiten; mit den Händen fechten, die Hände, Arme heftig bewegen'
Käsitlused: < kasks vechten EEW 1982: 3780; < vrd sm vehkiä, kasks vechten Raun 1982: 201; < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' EES 2012: 597
Läti keel: lt pektiņš 'Gefecht' < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm vehdata [1886] 'peuhata, telmiä, puuhailla, värkätä; pelehtiä / toben, tollen; basteln; scherzen, necken' < vur fäcta, fecta [‹ kasks vechten ’taistella, miekkailla; huitoa käsillään] SSA 3: 420; sm vehdata 'toben, tollen; sich zu schaffen machen' < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ vrts fäcta 'fechten, kämpfen' Bentlin 2008: 198

vittima, vitin 'lupjama, valgendama' < kasks witten 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vittima 'lubjapiimaga valgendama' Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1523, 1503 wit´t´ima : witin (P) '= wikkima'; wikkima : wikin 'tünchen, weissen, mit Kalk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witten 'weiss machen; tünchen'; Schiller-Lübben witten 'weiß machen, albare'
Käsitlused: < ee vitt 'Tünche' EEW 1982: 3896
Läti keel: lt vitêt 'weißen, weiß tünchen; bleichen' < kasks witten 'weiß machen' Sehwers 1918: 165; Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: lv vi`ttə̑ 'weissen, anstreichen' < kasks witten 'weiss machen' Kettunen 1938: 491; lv vittõ 'valgendada, lubjata / balsināt' LELS 2012: 368
Vt vitt

võltsima, võltsin 'valetama; väärendama' < asks valschen 'fälschen'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölskma /e 'Luegen'; Gutslaff 1647-1657: 225 Kunn nem. wolsckwat minnu perrast; VT 1686 nink keüme Pimmedän / sis wölsime / nink ei teh mitte Töttet; Hupel 1780: 315 wölsma d. 'lügen'; Hupel 1818: 290 wölsma d. 'lügen'; Lunin 1853: 233 wölsma d. 'лгать'
Murded: `võl´tsima Tor Hää Saa Hag JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `võl´ssma eL(`võl´tsma Ran Nõo Rõn) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´sima : wõl´sin; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; ÕS 1980: 803 võltsima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valschen 'fälschen'; velschen 'falschen, betrügen'; velscherie, velschinge 'Fälschung, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; MND HW I valschen 'fälschen'; velschen 'fälschen, verfälschen; verändern, falsch machen'; velschinge 'Fälschung, Betrug (erst im 16. Jh.)'; velschenêr(e), velschêr(e) 'Fälscher, Verfälscher, Betrüger, im bes. Falschmünzer'
Käsitlused: < asks falschen Liin 1964: 45; < ee võlts EEW 1982: 3947; < kasks velschen 'fälschen', vrd rts förfalska Raag 1987: 337
Sugulaskeeled: sm falskata, valskata [1580] 'pettää, syödä sanansa; väärentää; mennä rikki; vuotaa / hintergehen, fälschen; nachgeben, lecken' < mr falska 'väärentää; pettää, vietellä' [‹ kasks falschen] SSA 1: 111
Vt võlts

värkima, värgin 'kapja või sõrga lõikama' < asks werken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `värkima Jõe Hlj VNg Lüg Kaa Pöi L K I; `väŕkma Mar Vig; `väŕkmä (-me) Kod KJn M Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 wäŕkima : wäŕgin 'wirken, bearbeiten'; kabja wäŕkima 'den Huf auswirken'; EÕS 1937: 1692 värkima 'kapja ([aus]wirken)'; ÕS 1980: 810 värkima 'kapja rautamisel tasandama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werken, warken 'schaffen, thun, machen, spec. weben, sticken, schmieden, Teig wirken, den Acker bestellen usw.'; Schiller-Lübben werken, warken 'wirken, arbeiten, thätig sein'
Käsitlused: < kasks werken (warken) EEW 1982: 3986; < asks werken 'tegutsema; töötlema' EES 2012: 621
Läti keel: lt † vẽrķêt 'den Pferdehut auswirken' < kasks werken Sehwers 1918: 164; vērķēt '(den Pferdehuf) auswirken' < kasks werken Jordan 1995: 109

veebiliides @ veebihaldur