[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 123 artiklit, väljastan 100

aalant, aalandi 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'id.' [Liitsõnas aalandijuur on järelosis tõlkeline.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 103 Alandi Juur 'Aland'; Alandi Rocht 'Aland'; Helle 1732: 297 Alandi jured 'Alant-Wurzel'; Hupel 1766: 21 need Alandi juured; Hupel 1780: 141 alandi juur r. 'Alantwurzel'
Murded: aalant, aalandijuur Jäm EMS I: 49; aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūŕ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant 'Alantwurz, Glockenwurz'
Saksa allikadA: Kluge Alant 'Helenenkraut (früher Heilkraut und Gewürz, bes. die Wurzel)'
Käsitlused: < kasks ālant (-d) Liin 1964: 58; < sks Alantwurzel [Teilübersetzung] EEW 1982: 3
Läti keel: lt ālants 'Alant (Pflanze)' < kasks ālant Sehwers 1953: 6; ālanda, ālande < kasks ālant 'Alant' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri] 'isohirvenjuuri / Alant' < rts, vrd rts ålandsrot, mr aland, kasks alant SSA 2: 269

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'id.' [Laensõna juurdumist on tõenäoliselt toetanud üsks Advent.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 146 Needt Pöhapeiwadt sest Issanda tullemesest (1. advent 1601) 'Issanda tulemise pühapäevad'; Rossihnius 1632: 39 palwe Adventi ajal; Göseken 1660: 87 Adwent, -i 'Advent'
Murded: adve·ńt Rõu; `atvent Kuu; atvi·ńt Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1002 tulemize-püha 'Advent'; Haljaspõld 1933: 7 advent 'Kristuse tulemine'; ÕS 1980: 25 advent 'Kristuse tulemise aeg'; Tuksam 1939: 30 Advent 'advent, Kristuse tulemise aeg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben advente 'Advent, die Adventszeit'; MND HW I advent(e) 'Advent, Adventszeit'
Saksa allikadA: EWD 2005 Advent 'Zeit vor Weihnachten'
Käsitlused: < kasks advente Liin 1964: 43; < kasks advent Hinderling 1981: 82-83; < sks Advent 'advent' EKS 2019
Läti keel: lt advents 'Advent' VLV 1944: 27; SLW 2009: 49; lt advente 'advent' LELS 2012: 21
Sugulaskeeled: sm adventti [Agr] 'kirkkovuoden aloittava sunnuntai / Advent' < mr advent SKES: 4; SSA 1: 50; lvS atvent 'Advent' SLW 2009: 49; lv atven`t 'advent' Kettunen 1938: 18; lv advent 'advent / advente' LELS 2012: 21

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < kasks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'id.' [Laensõna juurdumist on ilmselt toetanud samatähenduslik sks Amme.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 10 ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; Göseken 1660: 315 Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; Virginius 1687-1690 sis surri Tebora, Rebekka Am; Hornung 1693: 32 Am : Amme 'eine Amme'; Helle 1732: 86, 321 am 'die Amme'; Hupel 1766: 156 se naene kes emma assemel on, se am; Hupel 1780: 142 am : amme r. d. 'die Amme'; Lunin 1853: 13 am : amme r. d. 'кормилица'
Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel EMS I: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm : amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja'
Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme'
Saksa allikadA: EWD 2005 Amme 'Nährmutter'
Käsitlused: < kasks amme 'Amme' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 4; < sks Amme ~ kasks amme EEW 1982: 70; < sks Amme SSA 1: 73; < asks amme 'amm' EES 2012: 50; EKS 2019
Läti keel: lt am̃ma, am̃ba, em̃ba, em̃ma [1638 Amba, Amma] 'Amme' Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31
Sugulaskeeled: sm amma [Agr] 'lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin' < rts amma [‹ asks amme] SSA 1: 73; lvS ämm, äm 'Amme' SLW 2009: 228; lv äm̄ 'amme' Kettunen 1938: 513; äm 'amm / zīdītāja' LELS 2012: 41

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 102 Reÿede artzte ['haavaarstide']; Müller 1600-1606: 47 Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; syß pañeb se Arzt; Rossihnius 1632: 52 peab se Arsti kette langema; Stahl 1637: 37 Arst : arstist 'Arst'; Stahl HHb II 1637: 183 üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; Gutslaff 1648: 198 Temma tulleb .. Arstilt; Göseken 1660: 283 Arst, -i 'Arzt'; Göseken 1660: 123, 476 Arst, -i 'Barbier'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; Vestring 1720-1730: 21 arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; Helle 1732: 87, 321 arst 'der Arzt'; Hupel 1780: 143 arst, -i r. d. 'der Arzt'; Lunin 1853: 15 arst, -i r. d. 'лѣкарь'
Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R EMS I: 444
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕst : aŕsti 'Arzt'; aŕstinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt'; EWD 2005 Arzt 'Fachmann auf dem Gebiet der Medizin, der Kranke heilt'
Käsitlused: < kasks arste Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; < asks arste 'arst' EES 2012: 53; EKS 2019
Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] 'Arzt' < kasks arste Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; lt ārste, ārsts 'der Arzt' < kasks arste ME: I: 244
Sugulaskeeled: lv ar̄´št arzt Kettunen 1938: 14; lv aŗšt 'arst / ārsts' LELS 2012: 35
Vt arstima

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'id.', sks Harm 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
Murded: arm 'meelehärm' Kuu EMS I: 432; `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 häŕm : häŕmi; mēle-häŕm (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm : härmi 'mure, meelepaha'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm EEW 1982: 455; < kasks harm 'mure' Raun 1982: 16; < sks Harm SSA 1: 143; < asks harm 'kurvastus, mure; valu', sks Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus' EES 2012: 85
Sugulaskeeled: sm harmi [1622] 'Kummer, Verdruß, Ärger' < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' SSA 1: 143

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Läti keel: lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < mr kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Läti keel: lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < mr kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck 'id.' [Alamsaksa laensõna jekk ~ kekk on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa geck toel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Inimeste keckide Sædtuße wasta; Rossihnius 1632: 111 SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; Stahl 1637: 94 Geck 'Narr'; Gutslaff 1648-1656 Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema; Göseken 1660: 89, 398 Keck, Jeck 'Geck'; Jeck 'Stocknarr morio'; Göseken 1660: 306 keckima 'Närren (einen Mensch)'
Murded: kekk (kek´k) : keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut EMS II: 964
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk : keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; EÕS 1925: 200 kekjas, kekk '(schmuck)'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
Käsitlused: < kasks geck Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; < kasks geck, sks geck EEW 1982: 765; < kasks Geck 'Narr' Raun 1982: 35; < asks geck 'rumal, totter; narr, tola' EES 2012: 142
Läti keel: lt ģeķis [1587 Jeckis] 'Geck' < kasks geck Sehwers 1918: 80, 147; lt jeķis [1587 Jeckis] 'Geck, Tor, Narr' Sehwers 1953: 43; ģeķis 'Geck, Tor, Narr; Spötter' < kasks gek Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìᴅ 'narr' < kasks geck Kettunen 1938: 56

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'id.' [Alamsaksa laensõna on kinnistunud nähtavasti ülemsaksa Gift toel.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 gift 'Gifft'; Gutslaff 1648: 216 Surmarocht/ u 'Gifft'; Göseken 1660: 89, 215 Kifft/ i 'Gifft'; Göseken 1660: 215 Surma Rocht 'Gifft'; Helle 1732: 182 surma-rohhi 'der Gift'; Helle 1732: 113 kihwt 'der Gift'; Piibel 1739 maddude kihwt on nende mokkade al; Hupel 1780: 180 kihwt, -i r. 'Gift'; kihwt, -i r. 'Gift'; Lunin 1853: 58 kihwt, -i r. 'ядъ'
Murded: kihvt : kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht : kihi Hi L sporK; kiuht : kiuhti Sa Muh Hää; kiuht : `kiuhti R EMS III: 68; rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht : kihi 'Gift'; kihwt : kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
Käsitlused: < kasks gift Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; Raun 1982: 37; < sks Gift EEW 1982: 804; EKS 2019; < asks gift 'mürk' EES 2012: 150
Läti keel: lt gipte 'Gift' Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40
Sugulaskeeled: lvS gift 'Gift' SLW 2009: 57; lv gif̄t, gip̄t 'gift' Kettunen 1938: 57
Vrd jihvt

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < rts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Läti keel: lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister ning saksa Meister]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

kramm, krammi 'kriimustus' < asks schramme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 363 Kram 'schmiele / schram vibex'; kram on Hahwast 'Schmiele ist vom Streich'; Hupel 1818: 100 kram, -mi r. d. 'Schramme'; Lunin 1853: 72 kram, -mi r. d. 'царапина, рубецъ'
Murded: kramm : krammi 'täke; kriimustus' Hi Lä KPõ I; kraḿm T Urv Räp; kramm : `krammi R; ramm : rammi Khk Mus L VlPõ Rõn San; raḿm Pä M Puh Har EMS I: 802
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422 kramm : krammi 'Schramme'; ÕS 1980: 307 kramm 'kriimustus, täke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schramme'; schrammen 'auf der oberfläche ritzen'; MND HW III schram, schramme 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; vernarbte Stelle, Narbe; Verletzung an Gegenständen'
Käsitlused: < kasks schram, schramme Liin 1964: 58; < kasks schramme EEW 1982: 978; Raun 1982: 50; < asks schram 'lõhe, pragu' EES 2012: 181; < asks schram, schramme 'kriimustus' EKS 2019
Läti keel: lt skram̃ba [1638 ∫krambis] 'Schramme, Splitter' < kasks schramme Sehwers 1918: 39, 94, 158; lt skramba 'Schramme' < kasks schramme Sehwers 1953: 106; lt skramba 'Schramme; Splitter; Verweis (wegen einer falschen Antwort)' < kasks schram 'Hautritzung, Streifwunde, Schmarre; Schramme' Jordan 1995: 87

kruup, kruubi, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'id.', vrd bsks Gruben 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 387 Graupen 'surwotu keswä d.; krupid r.; surrätu keswä d.'; Lithander 1781: 468 Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; Hupel 1818: 101 krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
Murded: kruup : kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup : `kruubi R; kruup : kruuba Urv Har Rõu; ruup : ruubi Sa L M; kruṕp : krupi T Plv EMS III: 886
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 hrl mitm kruubid
Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'; Hupel 1795: 83 Gruben selt. und pöb. 'st. Graupen'
Käsitlused: < asks Gruup EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks pl. gruben 'kruubid' EES 2012: 184; < asks grūpen 'kruubid' EKS 2019
Läti keel: lt † grũbas 'Graupen' < asks grūben 'die Graupen' Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37; lt grũbes 'Graupen' < asks grūben 'Graupen' ME: I: 667
Sugulaskeeled: lv grup̄ 'graupen' < asks grūben Kettunen 1938: 62; lv grūbõd, grūpõd 'kruubid / grūbas' LELS 2012: 65

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
Läti keel: lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
Vrd krous, kruss

kruus|tangid, -tangide 'tangidetaoline seadis' < asks schruwstangen 'id.' [Liitsõna osised kruvi ja tangid on laenatud juba varem ka eraldi.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kruus- R Jäm KPõ I Plt Võn Har; kruuss- Kse Trv; ruustangi(d) Sa Pä KJn M EMS III: 890
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz-taṅṅid : -taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; Wiedemann 1893: 396 krūz-taṅṅid (rūz-taṅṅid) : -taṅgide = krūwstük 'Schraubstock'; VSS 1917: 103 kruitangid 'ruuvipuristimet'; EÕS 1925: 281 kruustangid 'tehn (Schraubstock)'; ÕS 1980: 312 kruustangid 'mitm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; tange 'Zange'; Schiller-Lübben schrûvwerk 'Schraubenwerk'; MND HW III schrûvemêͥster 'Techniker, der das mit Schraubsätzen bewerkstelligte Verrücken von Gebäuden leitet'
Käsitlused: < kasks schruwstangen EEW 1982: 1002; < asks schruwstangen 'kruustangid' EES 2012: 185
Vrd kruus|tükk

kunst, kunsti 'loov inimtegevus; oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'id.'

Esmamaining: Awerbach 1589
Vana kirjakeel: Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94, 158 ohma kÿtusse kunste; Se on nuit se eike Kunst; Stahl 1637: 82 Kun∫t : kun∫ti∫t 'Kun∫t'; Stahl HHb II 1637: 112 Jssand .. hoida münd kawwala kunsti eddes 'HERR .. bhüt mich für falschen Tücken'; Göseken 1660: 91, 333, 111 Kunst/ i 'Kunst'; kunst oigkeste ninck wijsi perrast rehckida 'Rede-Kunst'; Tockerkunst 'artzeney-Kunst'; Vestring 1720-1730: 101 Kunst, -sti 'Die Kunst; Die Zauberey'; Helle 1732: 124 kuns, kunst 'die Kunst, Hexerey'; Hupel 1766: 131 Se keige parrem nou on, et kunsti läbbi tehhakse lastele rouged; Hupel 1780: 195 kuns, -i; kunst, i r. d. 'Kunst, Hexerey, Zauberey'; Lunin 1853: 77 kunst ~ kuns, -i r. d. 'искуство; колдовство'
Murded: kunst : kunsti '(töö)võte, nipp; meisterlikkus; maagia' TLä; kunst : `kunsti Kuu VNg; kuńst : kuństi Noa Iis Võn V; kuńts : kun(t)si (-ń-) Sa Muh L K I M Rõn; kunts : kuntsi Hi Mih KJn; kunts : `kuntsi RId; konst : konsti San EMS IV: 38-40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 452, 453 kuńs : kuńsi 'Kunst; Hexerei'; aptēki-kuńs 'Chemie'; kuńst, kuńts '= kuńs'; Wiedemann 1893: 411 kuńs(t), kuńsi 'Kunst; Hexerei'; kōlitamize-kuńs 'Pädagogik'; ÕS 1980: 319 kunst
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kunst 'das Können, sow. das Wißen, als die Fertigkeit'; MND HW II: 1 kunst 'Können, Vermögen, Fähigkeit, insbes. zu geistiger Tätigkeit; kunstvolles, handwerklich vollkommenes Werk, Kunstwerk'
Käsitlused: < kasks kunst Ariste 1963: 94; Liin 1964: 60; Raun 1982: 56; < sks ~ kasks konst, kunst EEW 1982: 1049; < asks kunst 'oskus, teadmised' EES 2012: 192; EKS 2019
Läti keel: lt skuñste 'Kunst, Geschicklichkeit' < kasks kunst Sehwers 1918: 46, 158; lt skuñste 'die Kunst' ME: III: 905; lt kuñstĩba [1585 ta kun∫tiba] 'Geschicklichkeit' < kasks kunst 'das Können, das Wissen als Fertigkeit' Sehwers 1918: 80
Sugulaskeeled: sm konsti [Agr] 'temppu, metku; keino, tapa, taito; tieto, ymmärrys / Trick, Streich; Mittel, Kunst; Verstand' < rts konst 'taido, keino; taide; viisaus' [‹ kasks konst, kunst]; is konsti 'keino, tapa, temppu'; krj konsti 'keino, niksi, konsti; metku, temppu' < sm SSA 1: 397; lv kun̄´št, skun̄´št 'kunst' Kettunen 1938: 162, 373; lv kuņšt 'kunst / māksla' LELS 2012: 146; vdj konsti 'temp, vigur; mustkunst, nõidus / шутка; фокус; колдовство' VKS: 463

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

kört, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Läti keel: lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

laadik, laadiku 'laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
Läti keel: lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < mr lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
Läti keel: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
Vt laadima

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens 'id.', rts läns 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lents : lentsi 'kuiv' Emm Khn Ris; lents : `lentsi Jõe Kuu Hlj VNg; leńts : lentsi (-ń-) Pöi Muh Kse Han Hää; lönts : löntsi Hi EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńts : leńtsi (D); pump on leńtsis 'die Pumpe ist ausgepumpt'; leńtsi pumpama 'auspumpen, trocken pumpen'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches lenz 'leergepumpt, ausgeschöpft, keine Flüssigkeit mehr enthaltend, trocken'; lenzen 'leer pumpen, vollständig entleeren'; Seemannsprache 1911: 534 asks lens 'trocken, keine Feuchtigkeit oder überhaupt nichts enthaltend, erschöpft, leer'
Käsitlused: < asks lens 'trocken, erschöpft, leer' GMust 1948: 52, 81; < rts läns-pumpa EEW 1982: 1282
Sugulaskeeled: lv leņtš 'lents, tühi veest / tukšs no ūdens' LELS 2012: 165

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
Läti keel: lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
Vt lood

manna, manna 'nisutangud' < asks manna 'id.', sks Manna 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Him̃lisch Manna / daß wir essen'; Brockmann 1643: 171 Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; VT 1686 Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; Piibel 1739 Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
Murded: `manna : `manna R; manna : manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann : manna KPõ I M San EMS V: 942
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl) : manna; manna : manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'
Käsitlused: < asks Manna Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39; < sks Manna EEW 1982: 1500; < vn манна 'peentangud' Raun 1982: 89; < asks manna 'taevast sadanud imetoit' EES 2012: 275
Läti keel: lt manna LELS 2012: 183
Sugulaskeeled: sm manna [Agr] 'Manna' < rts manna ~ lad ~ kr manna SSA 2: 147; lv manna 'manna / manna' LELS 2012: 183; vdj manna 'manna / манная крупа' VKS: 700

mast, masti 'laevamast' < asks mast 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 kudt se|sinane Mast|puh on; Hupel 1780: 215 mast d. 'der Schiffsmast'; Hupel 1818: 138 mast r. d. 'Schiffsmast'; Lunin 1853: 103 mast r. d. 'корабельная мачта'
Murded: mast : `masti 'laevamast' R(`masti Vai); mast : masti Hi; maśt : maśti (-s-) Sa Muh L Ris Juu JõeK JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä San V EMS V: 977
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 636 maśt : maśti 'Mast, Schiffsmast'; ÕS 1980: 409 mast '(näit laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mast 'Stange, Baum; Mast des Schiffes'; Schiller-Lübben mastbôm 'Mastbaum im Schiffe, malus; Baum, von welchem Mast gewonnen wird, d.h. Eiche oder Buche'; MND HW II: 1 mast 'Mast, Schiffsmast, Mastbaum'; mastbôm 'Schiffsmast; der große Mittelbaum des Kirchturms'
Käsitlused: < kasks mast GMust 1948: 35, 83; Liin 1964: 49; Raun 1982: 89; < sks Mast ~ kasks mast EEW 1982: 1511; < asks mast, sks Mast 'mast, post' EES 2012: 277; < asks mast 'mast' EKS 2019
Läti keel: lt masts [1637 Ma∫ta] 'Schiffsmast' Sehwers 1918: 92, 153; Sehwers 1953: 77; masts 'Mast' < kasks mast Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm masto [1637] 'Mast' < mr mast 'masto' [‹ kasks mast]; is masti; vdj masti < ee; krj mašta, mašt(e̮); krjA maštu < vn мачта SSA 2: 153; sm masto 'Mast' < asks mast ~ rts mast Bentlin 2008: 144; vdj mašta, mašti 'mast / мачта' VKS: 707

muskaat, muskaadi 'vürts' < asks muscâte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 musckate (pechkel) 'Musckaten (nuß)'; musckate rohhi 'Musckaten Blum'; Lithander 1781: 6 nattoke Muskatit; Masing 1818: 78 Muskat ehk Mussat on ühhe pu willi, mis kirsipu surune; Lunin 1853: 110 mussat r. d. 'мушкатный орѣхъ'
Murded: muskat : muskati HMd EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 699 *muskāt : muskāti = mussāt; *mussāt : mussāti (muskāt) 'Muskat'; EÕS 1925: 533 muskaat 'vürts (Muskate)'; ÕS 1980: 435 muskaat 'muskaatpähkel; muskaatviinamari'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 musc(h)ate 'Muscatnuss'; Schiller-Lübben muschaten 'Muscatnuß'; MND HW II: 1 muscâte (muschate), muschte, mosc(h)âte, Pl. muscâten 'Muskatnuß, Frucht von Myristica fragrans/moschata, vielgebrauchtes Arzneimittel, als Gewürz und Konfekt'
Käsitlused: < kasks muschaten Liin 1964: 55; < sks Muskat EEW 1982: 1580; < kasks musc(h)ate Raun 1982: 94; < asks muschaten 'muskaat' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm muskotti [1637 muscoti] 'Muskat' < rts muskot(t) 'muskottipähkinä' SSA 2: 183; lv mušāt 'muskaatpähkel / muskatrieksts' LELS 2012: 201

märk, märgi 'tähis, märgistus' < kasks merk(e) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 mea merck echk tuñistæcht se on; Gutslaff 1647-1657: 274 ossat sahwat mercke kah; Göseken 1660: 91, 481, 512 mercki 'Merck'; Merck 'zeichen / kenzeichen'; mehraTecht 'Merck-Zeichen'; Hornung 1693: 29 Märk : Märgi / Acc. pl. Märkisid 'ein Zeichen'; Vestring 1720-1730: 130 Märk, -gi 'Ein Zeichen'; Helle 1732: 136 märk 'das Zeichen, Exempel'; Hupel 1766: 26 Panne sepärrast need märkid tähhele, mis ma sulle ütlen; Hupel 1780: 212 märk : märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Arvelius 1787: 25 sest piddid märki wötma; Hupel 1818: 134 märk, -i od. märgi r. d. 'Zeichen, Exempel'; Lunin 1853: 99 märk, -i, märgi r. d. 'зарубка; знакъ: примѣръ'
Murded: merk : `mergi (mä-) '(võrgu)tähis; peremärk' R(`merki Vai); mäŕk (-r-) : märgi eP eL EMS VI: 342
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 651 mäŕk : mäŕgi 'Zeichen, Merkzeichen, Ziel'; ÕS 1980: 442 märk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mark, merk 'Zeichen; bes. Zeichen der Handwerker etc. auf ihren Waren, üblicher ist merke'; merke 'Beachtung, (genaue) Wahrnehmung; Zeichen, Merkzeichen'; MND HW II: 1 mark, merk, marke, merke 'Zeichen, Mal, Merkmal; Markierung, Merkzeichen; Hausmarke, Kennmarke'; merke, marke 'Beachtung, Erkenntnis, Beachtenswertes'
Käsitlused: < kasks merk Liin 1964: 65; Ariste 1972: 97; EEW 1982: 1620; < kasks merk(e) Raun 1982: 97; < asks merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine' EES 2012: 296; EKS 2019; < rts SSA 2: 160
Läti keel: lt mẽrķis [1638 Mehrkis] 'Ziel, Merkmal' < kasks merk(e) Sehwers 1918: 34, 92, 154; mẽrķis 'Merkzeichen, Merkmal, Ziel' < kasks merk 'Zeichen, Merkzeichen' Sehwers 1953: 79
Sugulaskeeled: sm merkki [Agr] 'merkki, jälki, tuntomerkki / Zeichen'; is merkki < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkki; vdj merkki < sm SSA 2: 160; lv mer̄`k 'zeichen, merkzeichen' < kasks merk(e) Kettunen 1938: 219-220; lv merk 'kupp (võrgu ujuv otsamärk) / tīkla mērķis'; merk 'märk, tähis / zīme, apzīmējums' LELS 2012: 186; vdj merkki 'märk / знак, метка' VKS: 724; is merkki 'märk, tähis' Laanest 1997: 115
Vt märkama, märkima

mölder, möldri 'veskimees, viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 103, 139 moysa moller; Kucki moller; Tallinna Linnaarhiiv 1561 Molder, Jacob; Gutslaff 1648: 227 Möller /e 'Müller'; Göseken 1660: 301 moller 'müller'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Möldri Jahni Tohmas; Vestring 1720-1730: 138 Mölder, -dri 'Der Müller'; Helle 1732: 140, 322 mölder 'der Müller'; Helle 1732: 347 Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; Hupel 1780: 217 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; Hupel 1818: 141 mölder, -dri r. d. 'der Müller'; möltre d. 'der Müller'; Lunin 1853: 106 mölder, -dri r. d. 'мѣльникъ'; möltre d. 'мѣльникъ'
Murded: `mölder : `möldri (-re) 'veskimees' R Sa Muh Rei L K I M TLä; `möldre (-ri) T V; `melder : `meldri Kse EMS VI: 375
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mölder : möldre (d), möldre, möl´dri 'Müller'; ÕS 1980: 443 mölder
Saksa leksikonid: Lübben 1888 molner, molre, moller 'Müller'; Schiller-Lübben molner, molre 'Müller'; MND HW II: 1 möller(e), mölre, mölner(e) (mollener), müller(e), mülre, mül(le)ner 'Müller, Mühlenbesitzer, -pächter'
Käsitlused: < kasks möller Liin 1964: 50; < kasks moller Ariste 1972: 96; < kasks molner, molre EEW 1982: 1631; Raag 1987: 324; < kasks moller, molner Raun 1982: 98; < asks molner, molre 'mölder' EES 2012: 298; EKS 2019
Läti keel: lt mel̃deris 'Müller' < kasks moller, asks möller Sehwers 1918: 29, 153; mel̃deris 'Müller' < asks möller 'Müller' Sehwers 1953: 78; melderis 'Müller' < kasks möller(e) Jordan 1995: 78
Sugulaskeeled: sm mylläri [1580] 'Müller'; is mülläri; vdj mülläri < mr myllare, mylnare SSA 2: 187; lv mēldaŕ, mēldar 'müller' < kasks mölre Kettunen 1938: 220; lv mēldar´ 'Müller' < kasks molner, molre Raag 1987: 327; lv mēldar 'mölder / dzirnavnieks, melderis' LELS 2012: 186; vdj mülläri 'mölder / мельник' VKS: 780

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
Läti keel: lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mr nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

narrima, narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Läti keel: lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

niimeister, niimeistri 'liimeister' < asks snīdemest 'lõikeriist' [Murdeis esineva liimeister laenuallikaks on läti slĩmests (‹ asks snīdemest).]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 205 limeister, -tri d. 'das Schneidemesser'; Hupel 1818: 122 limeister, -tri d. 'Schnitz- od. Schneidemesser'; Lunin 1853: 90 limeister, -tri d. 'рѣзецъ'
Murded: `niimeister : `niimeistri 'liimeister' Jõh Vai Sa Mär Kse Ha JJn Koe; `niinmeister : `niinmeistri (niim-) Kuu Lüg Jõh Khk Vll Muh Hi Mar Ris ViK Iis Sim Trm Plt; `niilmeister (`niir-) Trm; `niimest, -i Kuu EMS VI: 552
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 742, 564 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; Wiedemann 1893: 673 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri (lībmeister, līmis-raud, nīmeister, wōl´meister, wīl´meister, nīnmeister) 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; ÕS 1980: 370 [niimeister vt] liimeister 'kahe pidemega lõikeriist'
Saksa leksikonid: MND HW III snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät spez. des Schusters und des Stellmachers; Messer zum Häckselschneiden'
Käsitlused: < kasks snīd(e)mest 'Schneidemesser' Viires 1960: 47; < kasks snidemesser 'Schneidemesser' EEW 1982: 1693; < asks snīdemest 'lõikeriist' EES 2012: 240; EKS 2019
Läti keel: lt slĩmests, slĩmeste 'das Schneidemesser des Böttchers' < kasks snīdemest 'Schneidemesser' Sehwers 1953: 111; lt slīmests, slīmeists, slīmēsts 'Schneidemesser des Böttchers' < kasks snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät, speziell des Schusters und des Stellmachers' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm niimestin '(kaksivartinen) leikkuuveitsi / Messer (mit zwei Griffen und der Schneide in der Mitte)' < ee nii(n)meister [‹ kasks snidemesser 'leikkuuveitsi'] SSA 2: 218; lv nīn-meì̯st (slīmə̑st, slī-mēstêz, slī-meì̯stə̑r) 'schnitzmesser, schneidzeug des böttchers' < kasks snīd(e)mest Kettunen 1938: 249, 374

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

ohverdama, ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 üxkordt on ülles|offertuth, keike Inimeste Pattude eddest; Müller 1600-1606 offri(tze)ma, ohvrima, owwritzema, offerdama; Offere Iumalalle Auwo; Rossihnius 1632: 249 Sest meil om kahn ütz offer|lammas, Se om Christus, meye ehst offritut; Stahl 1637: 96 offrima : Offrin : ofri∫in : offrinut 'Opffern'; Gutslaff 1647-1657: 233 offrize sedda Ande, Kumba Moses sähdnut om; Vestring 1720-1730: 161 Ohwrima | Ohwerdama 'Opffern'; Helle 1732: 150 ohwrima, ohwerdama 'opfern'; Piibel 1739 nemmad ohwerdasid Jehowale tappa-ohwrid ja ohwerdasid Jehowale pölletamisse-ohwrid; nemmad neile mitte ei piddand ohwrima; Hupel 1780: 230 ohwerdama, ohwrima r.; ohwritsema d. 'opfern bl.'; Arvelius 1790: 182 rahha ohwerdama; Hupel 1818: 162, 165 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'opfern'; owritsema od. owwritsema bl. d. 'opfern'; Lunin 1853: 124, 127 ohwerdama, ohwrima, ohwritsema d. 'приносить жертву'; owritsema d. 'приносить жертву'
Murded: `ohverdam(m)a R(`uoverdama Jõe); ohverdama Sa Muh Rei L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv TLä; ohverdeme (-teme) M San; ohvõrdam(m)a Krl Har VId; ohvritsõmma Har EMS VI: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775, 776 ohwerdama, -dan 'opfern'; ohwrima, -rin; ohwritsema, -sen '= ohwerdama'; ÕS 1980: 472 ohverdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offeren 'opfern, als offer darbringen'; offerên 'opfern, darbieten'; opperen '= offeren'; Schiller-Lübben opperen, offeren 'opfern'; MND HW II: 1 offeren, offern 'opfern'; offerêren '= offeren; darbieten, anbieten, schenken'
Käsitlused: < asks offeren, opperen 'opfern' Ariste 1940: 17; Liin 1964: 42; < kasks offeren 'opfern' Ariste 1963: 98; < ee ohver EEW 1982: 1819
Läti keel: lt upurêt, uperêt [1587 kad tu vppere] 'opfern' < kasks opperen 'opfern' Sehwers 1918: 81, 163; Sehwers 1953: 148; upurēt, uperēt 'opfern; beisteuern; Opfer einsammeln' < kasks opperen (neben offeren) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhrata [Agr wffrata] 'käyttää, kuluttaa, tuhlata; manata, kirota' < rts, vrd mr offra 'uhrata' [‹ kasks offrōn] SSA 3: 367; SKES: 1517; lv o`ppə̑rt̆tə̑, u`ppə̑rt̆tə̑ 'opfern' < kasks opperen Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõrtõ 'ohverdada / upurēt' LELS 2012: 217; lv uppõrtõ 'ohverdada, annetada / ziedot' LELS 2012: 346
Vt ohver

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1858
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Läti keel: lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < mr ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

pada|konn, -konna 'kärnkonn' < vrd asks padde 'id.' [Laenatud on liitsõna esiosa.]

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 Paddakonna 'Kroete'; Gutslaff 1648-1656 maht möhda lihkuwat: Se kerss, se hihr, se paddakonna temma sugku perra; Göseken 1660: 195, 267 padda konn 'die breiten Poggen'; padda konn 'kröte buffo'; Hupel 1780: 232 padda kon r. (selt.) 'die Kröte'
Murded: padakonn : -konna 'kärnkonn; kilpkonn (Krj)' sporSa Hää KJn SJn Trv T; padakunn : -kunna V EMS VII: 62
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 372 pada-konn 'Kröte'; Wiedemann 1893: 338 pada-konn 'Kröte, Schildkröte'; ÕS 1980: 484 padakonn 'kärnkonn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 padde 'Kröte'; Schiller-Lübben padde, pedde 'Kröte'; MND HW II: 2 padde, pedde 'Lurchart, Frosch, Kröte'
Käsitlused: < kasks padde 'Kröte' Liin 1964: 63; < kasks padde 'kärnkonn' Raun 1982: 113; < asks padde, pedde 'kärnkonn' EES 2012: 343; EKS 2019

pank, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
Läti keel: lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < rts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Läti keel: lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < mr panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pann|kook, -koogi 'vedelast taignast praetud väike kook' < asks pannekôke 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 320 [pann](kohki) '[Pfan] (Kuche)'; Lithander 1781: 529 Head Pankokid 'Gute Pfannkuchen'; siis te se pankoki pan hästi pallawaks
Murded: pannkuok : -`kuogi Kuu VNg Lüg Vai; pańnkook : -koogi Jäm Khk Mär Khn Tor KPõ sporI Plt SJn; pańnku̬u̬k : -koogi Hls San Räp EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 pańń-kōk 'Pfannkuchen'; ÕS 1980: 491 pannkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne-, pannen-, pan-koke 'Pfannkuchen'; panne-koken 'Pfannkuchen backen'; Schiller-Lübben pannekoke 'Pfannkuchen'; MND HW II: 2 pannekôke, pannen-, pankôke 'in der Pfanne gebackenes Gericht aus Eiern unter Zugabe von Milch und Mehl, Eierpfannkuchen'
Käsitlused: < kasks pannekōke Liin 1964: 55; SSA 2: 309; < kasks pankoke ~ sks Pfannkuchen EEW 1982: 1927
Läti keel: pañkuõks 'Pfannkuchen' < kasks pannekōke Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 86; pankuoks, pankūka 'Pfannekuchen' < kasks pannekôke Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm pannukakku [1670] < rts pannkaka 'pannukakku' [vrt kasks pannekōke] SSA 2: 309; lv paŋ̄-kok̀ 'pfannkuchen' Kettunen 1938: 143, 274; lv pankok 'pannkook / pankūka' LELS 2012: 227

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < rts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

pigi|traat, -traadi 'kingsepa pigitatud õmbluslõng' < asks pikdrât 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 370 picki löng 'schusterdrat filum picatum'
Murded: pigitraat (-ae-, -oa-) VNg IisR Mar Han Khn Juu Iis Plt KJn Plv; pigiraad´ Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 508 pigitraat 'ülepigitatud jäme niit naha õmblemiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pik 'Pech'; drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'
Läti keel: lt piķ-drāte [1688] < asks pickdrāt Sehwers 1953: 88
Sugulaskeeled: lv pikstrǭţ 'pigitraat / piķots diegs' LELS 2012: 241

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < asks pîp-kanne 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 354, 274 pijhp kanno 'schenck-Kanne cirnea'; Suur pijpkanno 'Schenk-Kanne'; Lenz 1796: 57 sis om neid waija .. ütte penikesse piipkannu-pritsiga .. ärrakastma; Hupel 1818: 180 piipkan, -no od. -ni r; -nu d. 'Pfeifkanne, Gießkanne'; Lunin 1853: 139 piipkan, -no r. d. 'лейка'
Murded: piipkann : -`kannu 'tilaga puust õllekann' Lüg Jõh; piipkann : -kannu Mus Muh Ris Plt KJn Vas EMS VII: 435
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 pīp-kann 'Giesskanne'; EÕS 1930: 761 piibukann '(Giesskanne)'; ÕS 1980: 510 piipkann 'etn suur tilaga puukann'; Deutschbaltisch 2019 Pipkanne 'Pfeifkanne. Eine Riesenkanne, Piepkanne genannt, diente zum Heraustragen des Bieres aus dem Keller'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausflussröhre'; MND HW II: 2 pîpkanne, pîpen-, pü̂p- 'Kanne mit einer Ausgußröhre oder Tülle'
Käsitlused: < kasks pīpkanne Viires 1960: 98; Liin 1964: 56
Läti keel: lt † pĩpkañna 'Kanne mit einer Pfeife' < kasks pīpkanne Sehwers 1918: 155; lt peipkanna 'Gießkanne' < bsks Pfeifkanne 'eine große Bierkanne mit einer Röhre zum Eingießen' Sehwers 1953: 87; pīpkanna 'Kanne mit Pfeife' < kasks pîpkanne Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: lv pī`p-kōna 'schnabelkanne' < kasks pīpkanne Kettunen 1938: 149; lv pīpkrūz 'piipkann / krūze ar snīpi'

piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üx Apostel echk Bisschop; Müller 1600/2007: 104 Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600); Rossihnius 1632: 282 Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; Göseken 1660: 87, 141 Pijskopp, -i 'Bischopff'; Pyskopp 'Bischopff'; VT 1686 Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; Hupel 1780: 241 piiskop, -i r. d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; Lunin 1853: 140 piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
Murded: `piiskop : `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskoṕ (-ś), -i M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop : pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
Käsitlused: < kasks bischop Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; Raun 1982: 121; < kasks bîschop Ariste 1972: 92; < asks bischop 'piiskop' EKS 2019
Läti keel: lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) 'Bischof' < kasks bischop Sehwers 1918: 143; bīskaps, bīskāps < kasks bischop 'Bischof' Sehwers 1953: 13; bīskaps 'Bischof' < kasks bischop Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] 'Bischof' < mr bisp, biisp 'piispa' SSA 2: 359; lv bīskoṕ 'bischof' < kasks bischop Kettunen 1938: 24; lv bīskop 'piiskop / bīskaps' LELS 2012: 44

pipar|kook, -koogi 'magus vürtsitatud küpsis' < asks pepper-koke 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi laenuallikaks on sks Pfefferkuchen.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 Messileib 'Pfefferkuch'; Göseken 1660: 320 peperkohck 'pfefferkuch'
Murded: piparkook (-uo-) Kei Ann Kod Äks Lai SJn Hls(piper-); peperkuok Iis EKI MK; `vehverkuok 'piparkook' R; vihver- (vehver-) Khk Phl sporL Ris Kei Kad VJg Äks SJn; vehverku̬u̬k M Har; vehmer- San Plv; veper- Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1489, 1102 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; mē-sai 'Pfefferkuchen, Honigkuchen'; Wiedemann 1893: 1345, 812 weper-kōk : -kōgi 'Pfefferkuchen'; pihkar : pihkari (d) 'Pfefferkuchen'; EÕS 1930: 778 piparkook '= pihkar'; ÕS 1980: 516 piparkook
Saksa leksikonid: Lübben 1888 peper-koke 'Pfefferkuchen'; MND HW II: 2 pēperkôke, pepper-, pēperkûke 'stark gewürztes Backwerk, Pfefferkuchen'
Käsitlused: < kasks peperkoke Liin 1964: 55; Liin 1968: 53; < kasks peper-koke, vrd ee pipar EEW 1982: 2071; < asks peper-koke 'piparkook' EKS 2019
Läti keel: lt pẽperkuoks < kasks peperkoke 'Pfefferkuchen' Sehwers 1953: 87; pēperkuoks 'Pfefferkuchen' < kasks peperkoke Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piparkakku [1880] 'maustepikkuleipä / Pfefferkuchen' < rts pepparkaka SSA 2: 371; lv pe`ppə̑r-kō̬k̀ 'pfefferkuchen' Kettunen 1938: 280; Raag 1987: 328; peppõrkok 'piparkook / piparkūka' LELS 2012: 235

pipar|münt, -mündi 'taim (Mentha piperita)' < asks pepermünt 'id.' [Liitsõna on asks tõlkelaen, murdeis levinud vehver-algulise variandi allikaks on sks Pfefferminze.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pipparmünt (-ment) R; piparmeńt Mus Kaa Plt; pipärments (pipar-) Mar Plt; piparmüńt Pöi Tõs IisK Trm Kod Trv Se(pipäŕ-); tipermüńt Krk EKI MK; vehvermeńts (-mińts) Kaa Vll Pöi Muh sporLä Tõs Saa IisK Trm Kod SJn Trv Krk V(-mäńts Urv); vihvervänts Emm; vihverments Khk; `vehvermänts Jõh IisR; vepperments Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 pipar-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; Wiedemann 1893: 638 pipar-, pipra-, pipre-müńt 'Pfefferminze'; EÕS 1930: 779 piparmünt 'bot (Pfefferminze)'; ÕS 1980: 516 piparmünt 'rohttaim'
Käsitlused: < kasks Pepermünt EEW 1982: 2071; < sks Pfefferminze 'piparmünt' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm piparminttu [1880] 'Pfefferminze' < rts pepparmint SSA 2: 371; lv peppõrmints 'piparmünt / piparmētra' LELS 2012: 235

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
Läti keel: lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < mr plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
Vrd plate

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < mr flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
Vrd lass

plekk, pleki 'õhuke metall' < asks bleck 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 108 kard 'das Blech'; Helle 1732: 159, 243 plek-leier H. 'der Blechschläger, Klempner'; Piibel 1739 kullasep lööb kullast plekki selle ümber; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni sure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
Murded: plekk : plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk : pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k) : leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M EMS VII: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk : leki '= plekk'; plekk : pleki 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech'
Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' Hinderling 1981: 79; EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; < asks bleck 'plekk, kard' EES 2012: 376; EKS 2019
Läti keel: lt bleķis 'Blech' < kasks bleck Sehwers 1918: 143; bleķis 'Blech' Sehwers 1953: 14
Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] 'pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß' < mr bläk 'pelti' [‹ kasks bleck] SSA 2: 123; sm läkki 'Blech' < asks blek ~ rts bleck, bläck Bentlin 2008: 140; lv blek̄ 'blech' < kasks bleck Kettunen 1938: 24; lv blek 'plekk / skārds' LELS 2012: 45, 127

pool, pooli 'kääv, lõngapool' < kasks spôle 'id.' [i-tüvelised variandid on asks, a-tüvelised tõenäoliselt rts laenud.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Peter Poli; Müller 1600-1606: 270-271 nÿ pea, kuÿ se langk, üche Kangkore Pola sees katke lehab; Göseken 1660: 390, 454 Kangri pool 'spulpfeiffe'; kangro kehwe 'Waffel Spuel (spuelpfeiffe)'; Virginius 1687-1690 Mino Päiwad omat nobbedambast ärra läänut, kui ühhe Kangri-pool; Vestring 1720-1730: 186 Polid 'Weber-Spulen'; Helle 1732: 161 polid 'Weber-Spulen'; Hupel 1780: 246 poli d.; polid r. 'Weberspuhlen'; pool, -i r. d. 'die Spuhle'; Lunin 1853: 146 pool, -i r. d. 'матушка, шпулька'
Murded: puol : `puoli (-a) 'süstikupool; vokivärten' R; poel : pooli Sa Muh Lä Ris; pool : pooli (-a) Hi; pool´ : pooli L sporKPõ Iis Trm Äks Plt; pu̬u̬l´ : pooli KJn SJn Vil eL EMS VII: 660
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 *pōl´ : pōli; pōl : pōla (D) 'Spule'; ÕS 1980: 527 pool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spole 'Spule, Federspule, bes. Weberspule'; MND HW III spôle (spoele, spöle, spule) 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben'
Käsitlused: < kasks spole Liin 1964: 51; Raun 1982: 126; < kasks spôle 'Spule' EEW 1982: 2134; < asks spole '(lõnga)pool' EES 2012: 380; EKS 2019
Läti keel: lt spuõle [1638 Spohle] 'Spule' < kasks spōle 'Spule, besonders Weberspule' Sehwers 1918: 96, 160; Sehwers 1953: 118; spuole, špuole 'Spule des Spinnrades' < kasks spôle 'Spule, Gerät beim Spinnen und Weben' Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm puola [1637] 'käämi; (tikkaiden) poikkipuu; pinna / Spule; Sprosse, Speiche' < mr spole 'käämi; (pyörän) puola; säle, sukkula' [vrd kasks spole, sks Spule] SSA 2: 430; lv spùo̯ĺ 'spule' < kasks spōle Kettunen 1938: 380; Raag 1987: 327; lv spūoļ 'pool / spole' LELS 2012: 304
Vrd koots|pool

poom|õli, -õli 'oliivõli' < asks bômölie 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 71 Poom-ölli on wägga hea, pallu sedda moisas ehk osta Apteke peäle sedda; Hupel 1818: 190 poom-ölli r. d. 'Baumöl'; Lunin 1853: 147 poom-ölli r. d. 'деревянное масло'
Murded: puomeli R(-öli Kuu); poomeli (-uo-) Vll Muh L K I; puomöli Sa Hi; puomõli Pöi Plt; pu̬u̬meli Hää Kod KJn SJn M Puh San sporV EMS VII: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm-eli 'Baumöl'
Saksa leksikonid: MND HW I bômȫlie (öly) 'Baumöl, Olivenöl'
Läti keel: lt *buõmeļ̃ļa 'Baumöl' < asks bōmölie Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: lv bùo̯mə̑ĺ (Sal. buomelje) 'baumöl' Kettunen 1938: 32

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259

† prakk, praki 'laevariismed, laevavrakk' < asks wrak 'id.', sks Wrack 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus v- › p-.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: prakk : praki 'laeva riismed' Hää EKI MK; prakk : praki 'vrakk, laeva riismed' Sa Saareste II: 358
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 *prakk : praki (P) 'Schiffstrümmer, Wrack'; EÕS 1930: 820 prakk 'praak; laevarusud'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wrak 'Schiffswrak'; wrak 'beschädigt'; Schiller-Lübben wrak, wrack 'untauglich, beschädigt; bes. von einem beschädigten, durch Strandung etc. untauglich gewordenen Schiff'
Saksa allikadA: Kluge Wrack (17. Jh.) 'völlig beschädigtes Schiff'
Käsitlused: < sks Wrack 'Schiffstrümmer, Wrack' GMust 1948: 88; < kasks ~ sks Wrack EEW 1982: 2162; < sks Wrack 'laevavrakk' [‹ asks wrak 'laevavrakk'] EES 2012; EKS 2019
Läti keel: lt braks 'das Wrack' < kasks wrack Sehwers 1953: 15; lt braks 'Wrack, Untauglicher; zerbrechlich, untauglich' < kasks wra(c)k 'Ware, die beschädigt, verdorben, untauglich ist und daher geringer taxiert wird' Jordan 1995: 56
Sugulaskeeled: lv brak̄ 'wrack' < kasks wrack Kettunen 1938: 27; lv brak 'vrakk / vraks' LELS 2012: 48
Vrd vrakk

prantsuse, prantsuse 'Prantsusmaaga seotud; suguhaigus' < kasks frantzôs, frantzosen 'id.', sks Franzose 'id.' [Eesti keeles on toimunud häälikuasendus fr- › pr-.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 508 se Kuñingka Franckrike Maast (03.05.1605); Göseken 1660: 88 Pransozi 'Franzosen'; Göseken 1660: 193 pranzosit 'frantzosen venera lues'; pranzosi többe 'frantzosen venera lues'; Hupel 1780: 247 prantsiusse ma 'Frankreich'; prantsiusse többi r. d. 'Franzosen, venerische Krankheit'; Lenz 1796: 52 ni kui Saksa- nink Prantsosi-maal tettas; Marpurg 1805: 33 Wenne riikin ellawa kigesuggutse rahwakesse: Saksa, Prantsosi, Rootsileisi..; Schmidt 1816: 24 siis ei wöta nisuggune mitte horada ja seläbbi mitte ennesele suurt haigust ehk wrantsosi többe sata; Lunin 1853: 147 Prantsusse ma r. d. 'Францiя'
Murded: `prantsus, -e 'prantslane; Prantsusmaa; suguhaigus' Lüg Vai Jäm Hi sporL Ris Koe Kad VJg Iis Plt sporT V; `prantsuss : `prantsuse Nõo Kam San V(-sõ); `rantsus, -e Khk Vll Pöi Muh Vig Aud Tor SJn; `rantsuss, -se M EMS VII: 735
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961, 962 prants (prans) 'französisch (in Zusammensetzungen)'; prants-kēl´ 'französische Sprache'; prants-mā 'Frankreich'; prantsus, -e, -i 'Franzose'; prantsuse-kēl´ 'französische Sprache'; prantsuse-mā 'Frankreich'; ÕS 1980: 555 prantsuse '[keel ja kirjandus]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 Vranke, Vrankrike 'Francia, Frankreich'; frans 'französisch'; frantzôs, fransois 'französisch, die franz. Sprache'; MND HW I franzois, franzôs 'französisch, französische Sprache'; franzö̂sisch, französch 'französisch, französische Sprache; syphilitisch'
Käsitlused: < kasks frantzôs Liin 1964: 58, 65; Raun 1982: 127; < sks Franzose ~ vn француз 'Franzose' EEW 1982: 2166; < asks franzōs 'prantsuse' ~ sks Franzose 'prantslane' EES 2012: 384
Läti keel: lt brantzo∫es [1638] 'Franzosenkrankheit' < kasks Frantzosen Sehwers 1918: 84; lt brancuozes 'Franzosen, Lustseuche, Syphilis' < asks francōsen 'Syphilis' Sehwers 1953: 15; lt pl. sprañči 'venerische Krankheiten' ME: III: 1010
Sugulaskeeled: sm ranska [1782 franskalainen]; sm (f)ransuusi [1670 franshusit] 'ranskalainen; syfilis' < mr franzoos 'ranskalainen; syfilis' [‹ kasks frantzoser, franzozen] SSA 3: 47; lvS Sprantše ~ sprantse (mā) 'Frankreich' SLW 2009: 179; lv fran̄tsuz, pran̄tsuz 'franzose' Kettunen 1938: 54, 311; lv prantsuz 'prantslane / francūzis'; prantsuz|te'b 'süüfilis / sifiliss' LELS 2012: 253; vdj frantsusi, frantsuskõi 'prantsuse / французкий' VKS: 226

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm profeetta 'prohvet' Mägiste 1931: 419; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; Stahl HHb I 1632: Diij Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; Stahl 1637: 44 prühdt : prühdti∫t 'braut'; Brockmann 1637: 93 Se Pruth on kaunis kül; Göseken 1660: 87, 147 Pruhdt/ i 'Braut'; Vestring 1720-1730: 188 Pruut, -ti 'Die Braut'; Helle 1732: 162 pruut, -i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 248 pruut, -i r. 'Braut'; Hupel 1818: 192 pruut, -i r. d. 'Braut'; Lunin 1853: 148 pruut, -i r. d. 'невѣста'
Murded: pruut : `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut : pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut : ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) EMS VII: 773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´ : prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
Käsitlused: < kasks brût Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57; Raun 1982: 128; < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũte [1586 Brute] 'Braut' < kasks brūt Sehwers 1918: 32, 144; brūte 'Braut' < kasks brût Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] SLW 2009: 153; lv brū`t´ 'braut' < kasks brūt Kettunen 1938: 30; brūţ 'pruut / līgava, brūte' LELS 2012: 49

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < mr bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017

redel, redeli 'ronimisvahend; vankriredel' < kasks ledder 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606 kumba Reddelme otz Taiwast am̃a se Maa pæle on oyendanut; Rossihnius 1632: 306 temma tei omma ehsimetze Poja .. ninck panni tedda ühhe reddali sisse; Stahl 1637: 86 reddelim : reddelimme∫t 'leiter'; Gutslaff 1648: 225 Reddal/e 'Leiter'; Göseken 1660: 279 reddal 'leiter scala'; VT 1686 Eggal lawal peawat katz pulckat ollema reddali kombel; Vestring 1720-1730: 201 Reddel, -le 'Die Leiter'; Helle 1732: 108, 305 kartsas 'die Leiter, Reddel'; reddelid 'die Reddeln, Leitern'; Hupel 1780: 255 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Reddel od. Rettel'; Hupel 1818: 204 reddel, -i r. d. 'Leiter; Treppe; Wagen-Leiter; lf. Reddel od. Rettel'; Masing 1825: 406 [olid] nemmad tedda reddeli peäl ja reddeli läbbi wennitand; Lunin 1853: 158 reddel, -i r. d. 'лѣстница, крылецъ'
Murded: redel : redeli 'redel, vankriredel' R Sa Muh Lä PJg Vän Hää KPõ I Äks Ksi VlPõ M Ran; retel´ : redeli Hel T V; redel : redli Hi; `retli : retlime Kuu EMS VIII: 271
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044 redel, -i 'Leiter, Raufe (im Stall)'; Wiedemann 1893: 946 redel, -i; redelim, -e '(alt) Leiter, Raufe (im Stall)'; EÕS 1930: 1055 redel '(Leiter, Sprossenleiter); vilja, ristikheina kuivatamiseks (Reiter, Hiefel, Heinz); heinte tarvis tallis (Raufe, Futterleiter); vankril (Rüstleiter); heliredel (Tonleiter)'; ÕS 1980: 580 redel; Tuksam 1939: 631 Leiter 'redel, kartsas'; Deutschbaltisch 2019 Reddel 'wo man Pferden Futter vorstreut (Lindner 1762)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter, die leiterförmige Seitenwand des Wagens; die Galgenleiter; als Folterinstrument'; Hupel 1795: 191 Rettel (Ehstn.) 'die Heurauffe; eine Leiter; die Lehnen des Bauerwagens'
Käsitlused: < kasks ledder 'Leiter, bes. die Wagenleiter' Ariste 1963: 102; Liin 1964: 51; < sks ~ lms EEW 1982: 2437; < bsks Reddel, vrd asks ledder Raun 1982: 140; < bsks Reddel, Rettel 'redel; vankriredel; söödasõim' EES 2012: 422
Läti keel: lt redele [1644 reddelims] 'Raufe über der Krippe, Leiter' < kasks ledder Sehwers 1918: 44, 93, 156; lt pl. redeles 'Leiter; Wagenleiter' VLV 1944: 334; lt redeles 'redel; vankriredel' ELS 2015: 714
Sugulaskeeled: sm reteli [1880] 'reen t. kärryn häkki, irrotettavat sivulaidat t. kuormausalusta / Schlitten-, Wagenkasten, Seitenbreiter od. Ladepritsche' < vn rédili 'rehuhäkki' SSA 3: 67; lv re'ddə̑l, re'ddil´ 'raufe, reddel' < asks reddel Kettunen 1938: 332; vdj reteli '(rõugu)redel; redelvõre; vankriredel / лестница' VKS: 1046; is reteli Nirvi 1971: 474; is retteeli 'redel' Laanest 1997: 166

riis, riisi 'teravili (Oryza sativa)' < asks rîs 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 336 Rijs 'reyß oryza'; Saxa mah tango 'reyß oryza'; Lithander 1781: 526 wispelda head jahwatud Risi senna sekka; Hupel 1818: 205 riis, -i r. d. 'Reis'; Masing 1818: 68 Riis on se, mis marahwas risitanguks kutsub; Lunin 1853: 158, 159 reis r. d. 'рисъ'; riis, -i r. d. 'рисъ, сарачинское пшено'
Murded: riis : `riisi 'riisitangud' R; riis : riisi Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe Kad Rak VJg I Äks Plt KJn M Puh Krl Har; kriis : kriisi Puh; reiss : reisi San; reis : reisi VId EMS VIII: 333
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1065 rīź : rīzi 'Reis'; ÕS 1980: 591 riis '(teravili)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rîs 'Reis, oryza'; MND HW II: 2 rîs (ries, riis) 'Frucht der Reispflanze, Reis'
Käsitlused: < kasks rîs Liin 1964: 55; EEW 1982: 2479; Raun 1982: 142; < asks rīs 'riis' EES 2012: 427; EKS 2019
Läti keel: lt rĩsis 'Reis' < kasks rīs 'Reis' Sehwers 1918: 157
Sugulaskeeled: sm riisi [1637] 'eräs tropiikin heinäkasvi / Reis' < rts rijs [‹ kasks rīs] SSA 3: 75; SKES: 789; lv rīs̀ 'reis' Kettunen 1938: 341; lv rīsõdsandrok 'riisipuder / rīsu biezputra' LELS 2012: 269; vdj riissu 'riis / рис' VKS: 1052

rõigas, rõika 'kultuurtaim, köögivili (Raphanus)' < kasks redik 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 100 reickas : reicka∫t 'Rettich'; Gutslaff 1648: 232 Ruttikas 'Rettig'; Göseken 1660: 93, 337 Reddikas, Reickas 'Rettich'; reijckas 'rettig raphanus'; Hornung 1693: 19 Reigas : Reika : Reigast 'ein Rettig'; Vestring 1720-1730: 202, 206 Reigas, -ga 'Der Rettig'; Röigas, Röikas 'der Rettig'; Helle 1732: 167 reigas 'der Rettich'; Helle 1732: 298 mädda reikas 'Merrettig'; reikas 'Rettig'; Hupel 1766: 142 kui teie pannete jure kabitud mädda-reika juurt, siis on temma weel kangem; Hupel 1780: 255, 258 reigas (reikas), -ka r. d. 'Rettig'; röikas, -ka d. 'Rettig'; Lunin 1853: 161 röikas, -ka d. 'рѣдька'
Murded: `reigas : `reika Kuu VNg Vai; reigas : `reika Sa Käi Ris Jür Koe; `rõigas : `rõika Lüg; rõigas (rõe-) : `rõika Muh L Juu JMd Ann I Ksi Plt KJn; rõigass (rõe-) : `rõika M TLä Kam San Krl Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1044, 1047, 1084 redikas : redika (G) '= reigas'; reigas : reika 'Rettich'; rõigas : rõika '= reigas'; ÕS 1980: 604 rõigas 'kultuurtaim (Raphanus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 redik, -ek, -ich 'Rettich, bes. wol Ackerrettich'; Schiller-Lübben redich, redik 'Rettich'; MND HW II: 2 rēdik (redich), rētik, rēdek, reddik, rādik 'Rettich'
Käsitlused: < kasks redich, redik Liin 1964: 63; < kasks redik, vrd sks Rettich EEW 1982: 2573; < kasks redik Raun 1982: 146; < asks redich, redik 'rõigas' EES 2012: 441; < asks redik 'rõigas' EKS 2019
Läti keel: lt rīdiks 'Rettich' < kasks redik, redek, redich Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm retikka [1637 rätickä] 'Rettich, Hederich; Radieschen' < rts rettikia 'retikka' [‹ sks Rettich]; sm räätikkä [1644] 'lanttu'; krj reätikkä 'ruokaretikka' < mr rädikia 'retikka' [‹ kasks redik] SSA 3: 68; vdj rettšä, rütki 'rõigas / редька' VKS: 1047, 1096

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < asks predek-stōl, predik-stōl 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 165 räästool 'die Cantzel'; Helle 1732: 376 mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; Hupel 1780: 252 räästool, -i r. 'Kanzel'; Hupel 1818: 198 räästool, -i r. 'Kanzel'; Lunin 1853: 153 räästool, -i r. 'кафедра'
Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Hi Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´ (reastōl) : -tōli 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
Käsitlused: < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' EES 2012: 447-448; EKS 2019
Läti keel: lt sprediķis [1586 to predicke] 'Predigt' < kasks predike Sehwers 1918: 35, 81, 159; lt prediķēt 'predigen' < kasks prediken, predeken Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ 'jutlustada / sprediķot' LELS 2012: 303

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Läti keel: lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < mr sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Läti keel: lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < mr sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

salpeeter, salpeetri < kasks salpeter 'id.', sks Salpeter 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salpeter 'Salpeter nitrum'; Piibel 1739 Et sa ennast kül salpeetri lähhilissega pesseksid; Hupel 1766: 12 Sesamma salpeter on paljo parrem kui se wanna Juda sit; Hupel 1818: 215 salpeeter, -tri r. d. 'Salpeter'; Lunin 1853: 167 salpeeter, -tri r. d. 'селитра'
Murded: `salpie·ter : `salpie·tri VNg Lüg; `salpie·ster : `salpie·stri Vai; `salpeeter : `salpeetri (-ie-) S Lä Tor Hää Ha JJn VJg Trm Kod Plt KJn; salbeter : `salbetri JMd Koe; `salpi̬i̬·ter : `salpi̬i̬·tre M Kam San; `salpi̬i̬·tre : `salpi̬i̬·tre (`salpi̬i̬·dre) V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1165 salpēter : salpētri 'Salpeter'; ÕS 1980: 615 salpeeter '(mõnede lämmastikhappe soolade nimetus)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salpeter 'Salpeter'; MND HW III salpeter, -petter 'Salpeter'
Käsitlused: < asks salpeter 'Salpeter' Liin 1964: 62; < sks Salpeter EEW 1982: 2686
Läti keel: lt zal̃peteris 'Salpeter' Sehwers 1918: 165; lt salpetris 'salpeeter' ELS 2015: 758
Sugulaskeeled: sm salpietari [1643 saltpietari] '(kalium)nitraatti / Salpeter' < rts salpeter SSA 3: 149; lv salpēt̆tə̑r 'salpeter' Kettunen 1938: 354

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Salwy 'Salbey salvia'; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; Lenz 1796: 19 woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Schmidt 1816: 19 Parrem on, kui Salvei lehhed wee sees kedetakse; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
Käsitlused: < asks salveie 'salvei' EKS 2019
Läti keel: lt zalvijes 'Salbei' < kasks salvei, salvye 'Salbei' Sehwers 1953: 161; lt zalpetes, zal̃pija 'die Salbei' ME: IV: 685
Sugulaskeeled: sm salvia [Agr] 'eräs mausteena ja koristeena käytettävä huulikukkaiskasvi / Salbei' < rts salvia SSA 3: 150

seekel, seekli 'rahaühik' < asks sēkel(e) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 91 Se nurm massab nelli sadda sekelit Höbbe; Gutslaff 1647-1657: 95 seh weddas ütte pohlt Sekeli; Virginius 1687-1690 se Maa on Nellisadda Seeklit Höbbedad wäärt; Piibel 1739 temma pigi terra wagis kuussadda sekli rauda; Üks küllimit odra peab maksma üks sekel
Murded: `seekel : `seekli (-ie-) 'Juudamaa raha' Kuu Jäm Kse Nõo EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēkel : sēkla (d) 'Viertellof'; kat´s sēklat mād 'eine Halblofsstelle'; EÕS 1937: 1286 seekel 'veerandvakamaa'; ÕS 1980: 623 seekel 'Vana-Idamaade kaaluühik ja münt'
Saksa leksikonid: MND HW III sēkel(e) (seekel, seckel) 'Münzsorte'; Demin. sēkelîn (von der Sichelform)
Käsitlused: < sks Sekel EEW 1982: 2730; < asks sēkel(e) 'teatud münt' EES 2012: 464

seemis, seemise 'pehme veniv nahk' < asks sēmes(ch) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 276, 345 Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder aluta'; Hupel 1818: 220 semisk nahk d. 'Semischleder'; Masing 1818: 17 Põddra sammel on .. kui üks märg sämiskeri nahha rihmukenne; Lunin 1853: 171 semisk nahk d. 'замша'
Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu EKI MK; siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg EKI MK; seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' EEW 1982: 2733; < kasks sēmes(ch) Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; < asks semes, semesch 'seemisnahkne; pehme seemisnahk' EES 2012: 464; EKS 2019
Läti keel: lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] 'Sämischleder' Sehwers 1918: 101, 165; lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda 'sämisch, Sämischleder' < kasks semesch 'sämisch' Sehwers 1953: 164; ziemišķa, ziemišķis sämisch < kasks sêmes(ch) Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] 'pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder' < rts sämsk [‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen'] SSA 3: 245; sm säämiskä 'Sämischleder' < asks semisch, sêm(e)s(ch), rts sämisk, sämesk Bentlin 2008: 186; lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ 'sämischleder' < kasks semesch Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zemšnǭ'gõ 'seemisnahk / zamšāda' LELS 2012: 376
Vt seemisker

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
Läti keel: lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376

sinep, sinepi 'maitseaine' < kasks sennep, sennip 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 205 kudt üx ∫innapi terrikenne 'als ein Senffkorn'; Gutslaff 1648: 238 Sinnip /e 'Senff'; Gutslaff 1647-1657: 257 Kui teill olles Usck ütte Sinneppi Terra sahrnane; Göseken 1660: 94 Sinnapi 'Senff'; Göseken 1660: 379 Sinnip 'Senff sinapi'; Vestring 1720-1730: 223 Sinnepid; Piibel 1739 Taewa-riik on ühhe sinnapi iwwakesse sarnane; Hupel 1766: 139 Ehk wötta sennepid, touka sedda penikesseks; Hupel 1780: 266 sennep, -i r. d. 'Senf'; Hupel 1818: 220, 223 sennep, -i r. d. 'Senf'; sinnäp od. sinnep, -i r. d. 'Senf'; Lunin 1853: 171, 173 sennep, -i r. d. 'горчица'; sinnäp r. d. 'горчица'
Murded: sinep, -i Khk Vll Muh Emm sporL Ris Juu JMd Kad VJg I Äks Plt KJn Trv Hls Puh San sporV(tsinep Rõu); sinep : sinebi R Hi Vas; sinepas : sinepa Mar; sinep, -u Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 sinep : sinepi 'Senf'; ÕS 1980: 639 sinep
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sennep, sennip 'Senf'; Schiller-Lübben sennep 'Senf'; MND HW III sennep, sennip, senp, semp, sēnap, sēnep 'Senf, Frucht der Senfstaude Sinapis alba L., als Arznei und Küchenwürze verwandt'
Käsitlused: < kasks sennep Liin 1964: 56; < kasks sennep, sēnep (senp) 'Senf' EEW 1982: 2804; < germ, vrd kasks sennep, rts (dial.) sinäp Raun 1982; < asks sennep 'sinep' EES 2012: 474; EKS 2019
Läti keel: lt pl. sinepes [1638 Sinnepes] 'Senf' < kasks sen(n)ep Sehwers 1918: 41, 73, 94, 157; lt sinepes 'Senf' < vrd kasks sennep 'Senf', vrd gt sinap 'Senf' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: sm sinappi [Agr] 'Senf' < rts, vrd mr sinaper 'sinappi' SSA 3: 183; lv sinè`p 'senf' < germ Kettunen 1938: 366; lv sinēp 'sinep / sinepes' LELS 2012: 292

suhkur, suhkru 'magus kristalne toiduaine' < asks sucker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 96, 486 Sucker 'Zucker'; Sucker 'zucker saccharum'; Laulo-Ramat 1727 Ehk ka sukkur maggus sul, Jesus on weel maggusam; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1780: 273, 275 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; Lithander 1781: 546 Sukro Laastad 'Zuckerspäne'; panne 12 Loti riwitud ja soölutud Sukrut senna sisse; Hupel 1818: 230, 232, 295 suhker d. 'Zucker'; sukker r. d. 'Zucker'; zukker, -kro 'Zucker'; Lunin 1853: 179, 181, 336 suhker, -kro d. 'сахаръ'; sukker, -kro r. d. 'сахаръ'; zukker, -kro 'сахаръ'
Murded: sukkur : `sukru R Sa Muh LNg Kul Mär Kir Var Tor KPõ Iis Trm; sukur : `sukru Hi JMd VMr VJg; `suhkur : `suhkru Mar Lä Hää TaPõ VlPõ M TLä; `suhkru Nõo; `tsukru Võn Kam Rõu Plv Vas; `tsuhkru (-o) Rõn Räp; tsukõŕ (tsukur) : `tsukru San Urv Krl Har Rõu Räp; `suhkuri VNg Vai; `suhker : `suhkri Vai Se; `sukri Se; `tsukri Lut; `t´šukri Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197, 1200 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru 'Zucker'; Wiedemann 1893: 1085, 1087 suhkur : suhkru '= sukur'; sukur : sukru (suhkur : suhkre) 'Zucker'; ÕS 1980: 662 suhkur
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sucker 'Zucker'; MND HW III sucker (zucker, tzucker, czucker), suckar (zuccar) 'Zucker'
Käsitlused: < kasks sucker Liin 1964: 55; Raun 1982: 162; EKS 2019; < sks Zucker EEW 1982: 2898; EES 2012: 485
Läti keel: lt sukurs [1638 Suckurs] 'Zucker' < kasks sucker Sehwers 1918: 55, 97, 161; lt cukurs 'der Zucker' ME: I: 397; cukurs, sukurs 'Zucker' < kasks sucker Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm sokeri [1786 sokuri] 'Zucker' < mr soker [‹ kasks sucker]; krj sokeri < sm SSA 3: 195; lvS sukkur SLW 2009: 181; lv tsuk̀kə̑r 'zucker' Kettunen 1938: 434; lv tsukkõr 'suhkur / cukurs' LELS 2012: 333; vdj suukkuri 'suhkur, tükksuhkur / сахар, кусковый сахар' VKS: 1188; is sukkuri 'suhkur' Laanest 1997: 187

sült, süldi 'külm liharoog' < asks sulte 'id.' [Sõnakuju silt on baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 168 Sültkruut 'Eingemachte Sachen'; Vestring 1720-1730: 233 Sült, -di 'Die Schültze, so gekocht u. gesaltzen'; Sült Kaapstat 'Eingemacht Kohl'; Sült Oat 'Eingemachte bohnen'; Sea sült 'Schweins Sültze'; Lihha Sült 'Eingesaltzen fleisch'; Helle 1732: 181 sült 'die Silze, was ausgekocht und eingesalzen ist'; sültkapstad 'eingemacht Kohl'; sült-oad 'eingemachte Bohnen'; lihha-sült 'eingesalzte Fleisch'; sea-sült 'die Schwein-Silze'; Hupel 1780: 274 sült, süldi r. d. 'Sülze, alles aufgekochte und eingesalzene'; sea sült 'Schweinsülze'; Hupel 1780: 473 sült r. d.; silt r. 'Silze'; Lithander 1781: 159 Wüllitud porsa sült 'Gefüllte Ferkelsültze'; Hupel 1795: 268 silt, -i r. 'Sülze'; Lunin 1853: 173, 180 silt, -i r. 'студень'; sült, -di r. d. 'студень, холодное'
Murded: sült : `süldi R(`sülti VNg Vai); sült : `süldü Kuu; sül´t : sül´di (-l-) eP M TLä TMr San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 sül´t : sül´di 'Sülz, Gallert'; sül´tima 'naβ machen, einweichen'; ÕS 1980: 679 sült
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sulte 'Sülze, gallertartiger Absud'; sulten 'Sülzen, überh. einmachen'; Schiller-Lübben sulten 'sülzen, überh. einmachen'
Käsitlused: < kasks sulten 'sülzen, überh. einmachen' Liin 1964: 55; Liin 1968: 57; < kasks sulte EEW 1982: 3011-3012; Raun 1982: 167; < asks sulte 'sült' EES 2012: 502; EKS 2019
Läti keel: lt † zil̃te 'Sülze' < kasks sulte, asks sült Sehwers 1918: 30, 165; lt pl. zil̃te 'Sülze' < asks sült 'Sülze'; zul̃ši 'Sülze' < kasks sulte 'Sülze' Sehwers 1953: 164, 165; zilte 'Sülze, Sülzfleisch' < asks sülte ~ rts sylt ME: IV: 721
Sugulaskeeled: sm syltty [1637] 'paloitellusta lihasta ja sisälmyksistä keitetty hyytelö / Sülze; Häcksel' < rts sylta '(päästä ym. huonommista teuraspaloista keitetty) syltty' [‹ kasks sulte 'syltty; suolavesi'] SSA 3: 230; lv zuĺ̄t̀ 'sülz' Kettunen 1938: 402; lv zuļţ 'sült / galerts' LELS 2012: 378

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel 'id.', sks Tafel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna tahha Sinnulle kiwwitafelit anda ninck oppusset; Göseken 1660: 94 Taffli 'Taffel'; Göseken 1660: 283 kusta tawelcken 'löschtaffel palimpsestus'; Helle 1732: 186 tawel on tüde wilto 'die Tafel ist in der Queere'; Hupel 1780: 281 tawel H. 'die Tafel'; Hupel 1818: 238 tahwel, -wli r. d. 'Tafel'; tahwli laud d. 'Schiefertafel'; Lunin 1853: 187 tahwel, -wli 'таблица'; tahwli laud 'аспидная доска'
Murded: `tahvel : `tahvli 'klassi-, laua-, ukse-, klaasi- vm tahvel' R eP M TLä Kam San(tahvel); `tahvli : `tahvli V; `tahvel : `tahli Vll; `tahpel : `tahpli Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1226 tahwel : tahwli; tahwli : tahwli (d) 'Tafel'; ÕS 1980: 690 tahvel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 taf(e)le, taffel 'Tafel, jede Platte; Glasscheibe, Gemälde, Schreibtafel, Schriftliches auf einer Tafel; Tisch, bes. Speisetisch'; Schiller-Lübben tafel, taffel 'Tafel, jede Platte; daher Glasscheibe (Altargemälde) u. a.'; MND HW III tāfele, tāfel, taffele, tāvel 'Stein-, Metall-, Holzplatte; Arbeits-, Verkaufs-, Versammlungs-, Speisetisch; Tafelbild, Anschlag-, Anschreibtafel, Schreibtafel'
Käsitlused: < kasks tafel, taffel Liin 1964: 54; < sks Tafel EEW 1982: 3046; < kasks taffel Raun 1982: 169; < asks tafel 'laud, tahvel, plaat' EES 2012: 509; EKS 2019
Läti keel: lt tãpele 'Tafel' < kasks tafele 'Tafel' Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 142; tāpele 'Tafel' < kasks taf(e)le, tafel Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm taulu [Agr] 'Tafel, Zielscheibe, Ziffernblatt; Gemälde' < rts, vrd mr tafla 'taulu, puu- t. kivilevy' [‹ kasks tafele] SSA 3: 276; SKES: 1247; lv tō̬p̆piĺ 'tafel' < kasks tafele Kettunen 1938: 430; Raag 1987: 328; tǭpiļ 'tahvel / tāfele' LELS 2012: 328

tall, talli 'hoone, hrl hobuste elupaik' < kasks stal 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1532 Sittetal, Lauri; Tallinna Linnaarhiiv 1557 Zyttetalle, Zymen; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Talpoyß, Hanß '('Stalljunge')'; Müller 1600-1606: 347-348 sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; Stahl 1637: 116 Tal : talli∫t 'Stall'; Gutslaff 1648: 240 Talli 'Stall'; Göseken 1660: 94 Tall/ i 'Stall'; Göseken 1660: 321 Hobbose Talli 'Pferde-stall'; Vestring 1720-1730: 241 Tal, -li 'Der Pferde Stal'; Helle 1732: 185 tal 'der Pferde-Stall'; Helle 1732: 322 tal 'der Stall'; Helle 1732: 363 Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; Piibel 1739 Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; Hupel 1780: 279 tal, -li r. d. 'der Pferdestall'; Lunin 1853: 187 tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
Murded: tall : `talli R(`talli Vai); tal´l : talli eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´ : tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
Käsitlused: < kasks stal Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; EEW 1982: 3062; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; < asks stal 'tall, laut, kuur' EES 2012: 512; EKS 2019
Läti keel: lt stal̃lis [1638 Stallis] 'Stall' < kasks stal(l) Sehwers 1918: 28, 96, 160; lt stal̃lis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal(l) Sehwers 1953: 118; stallis, stalis 'Stall, vorzugsweise Pferdestall' < kasks stal Jordan 1995: 94
Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli] '(Pferde)stall' < rts stall 'talli, pilttuu'; is talli 'talli; pilttuu'; krj talli; vdj talli < sm SSA 3: 263; lvS tal´ 'Stall' SLW 2009: 192; lv taĺ̄ 'stall' < kasks stal Kettunen 1938: 407; lv taļ 'laut, tall / kūts, stallis' LELS 2012: 317; vdj talli '(hobuse)tall / конюшня' VKS: 1262; is talli 'tall' Laanest 1997: 194

task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < mr taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275

teemant, teemandi 'vääriskivi' < asks dêmant 'id.', sks Demant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Rubini kiwwi, ütz Saphiri kiwwi, ninck ütz Demanti kiwwi; Göseken 1660: 157 Demanti-kiwwi 'Demant'; VT kk 1690: 191 Töine-kord olgo: Rubin, Sahwir nink Tiamant; Piibel 1739 Ma ollen so pea-otsa teinud kui temanti-kiwwi, kowwamaks kui kaljo; Hupel 1780: 282 temanti kiwwi r. d. 'Diamant'; Masing 1818: 54 Temant on õtse kalli kiwwide kuningaks arwata; Lunin 1853: 192 temanti kiwwi r. d. 'алмазъ'
Murded: `tiemant : `tiemandi VNg Lüg Vai; `teemant : `teemandi (-ie-) Sa Muh Rei Mar Mär Var Vän Tor Ris Juu Kos Koe VJg Iis Kod KJn; `tiimańt : tiimandi Plt; timat, -i Kod Nõo Plv; timant, -i Hls; timmańd (-t), -i Trv Krk Ran Rõu; timmat´, -i Hls Krk Nõo Kam Kan Har Plv Vas; `tüäment Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1271 *tēmand : tēmandi; tēmant : tēmanti 'Diamant'; tēmanti-kiwi 'Diamant'; ÕS 1980: 700 teemant
Saksa leksikonid: MND HW I dêmant 'Diamant'
Käsitlused: < kasks dêmant Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; < sks Demant EEW 1982: 3108; EKS 2019; < asks dēmant ~ sks Demant EES 2012: 520
Läti keel: lt demants, dimants, deimants 'Diamant' < asks demant Sehwers 1953: 26
Sugulaskeeled: sm timantti [1642 Dimant] 'Diamant' < rts diamant SSA 3: 296; lv dīmant̀ 'diamant' Kettunen 1938: 38; lv dimant 'teemant / dimants' LELS 2012: 53

teener, teenri 'kellegi teenistuses olev isik' < kasks dêner 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 367 Sähl saisit enge need sullaset ninck tenerit, ninck ollit ütte üdse tulle tennut; Stahl 1637: 48 dener : deenri∫t 'Diener'; Göseken 1660: 88, 112, 159 Teener 'Diener'; teener 'auffwarter'; Virginius 1687-1690 Josua Nunni Poig, ke sino Teener on; Helle 1732: 187 tener, g. i 'der Diener'; Piibel 1739 Koggodusse teenrid peawad ollema ühhe naese mehhed; Hupel 1780: 282 tener : teenri r. 'der Diener'
Murded: `tiender : `tiendri Kuu VNg; `tiener : `tien(d)ri Lüg Vai; `teender : `teendri S L(`teener : `teenri Aud); `teener : `teendri Lai; `tiender : `tiendre (-ee-) Ris Juu JMd Koe VMr VJg Trm Plt; `ti̬i̬nder : `ti̬i̬ndri (-e) Hää Kod KJn Vil M TLä Ote San; `ti̬i̬ndri (-e) V; `ti̬i̬nter : `ti̬i̬ntre Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēner : tēnder; tēńdri : tēńdri (d) 'Diener'; ÕS 1980: 700 teener
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dêner 'Diener'; Schiller-Lübben dener 'Diener'; MND HW I dêner 'Diener (hohen wie niederen Ranges)'
Käsitlused: < kasks dener Ariste 1963: 104; Liin 1964: 50; < kasks dêner EEW 1982: 3108; < asks dēner 'teener' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽneris, diẽnderis 'Diener' < kasks dēner 'Diener' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dieneris, dienderis 'Diener' < kasks dêner Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv dìe̯ndə̑r 'beamter' < kasks dēner Kettunen 1938: 37; lv dīendõr 'teener, teenija, teenistuja / kalpotājs' LELS 2012: 53; vdj teenimeez 'teener / слуга, работник' VKS: 1280
Vt teenima

teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
Läti keel: lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
Vrd teener, teenistus

tekk, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1604 Jurgen Teck; Stahl 1637: 47 teck : tecki∫t 'Deck'; Stahl HHb III 1638: 240 ∫e ettepanneminne / ninck teck .. löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; Gutslaff 1648: 210 Tecki 'Decke'; Gutslaff 1648-1656 peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; Göseken 1660: 88, 389, 157 Tecki 'Decke'; Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig'; Göseken 1660: 408 Tecki 'Tapezerey tapetis'; Hornung 1693: 33 Tek : Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; Vestring 1720-1730: 246 Tek, -ki 'Die Decke'; Helle 1732: 178 söbba 'eine Decke'; Helle 1732: 187, 322 tek 'die Decke'; Hupel 1780: 282 tek, -ki r. d. 'die Decke'; Schmidt 1816: 44 Kas se hea olleks, kui tek ehk söbba ka ülle pea kattetakse; Hupel 1818: 244 tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; Lunin 1853: 192 tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
Murded: tekk : tekki R(tekk : tegi Kuu); tekk (-k´k) : teki eP; tek´k (-kk) : teki eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk : teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip'
Saksa leksikonid: MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
Käsitlused: < asks deck Ariste 1963: 105; < kasks decke Liin 1964: 53; Raun 1982: 174; < asks Deck ~ sks Decke EEW 1982: 3120; < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' EES 2012: 522; EKS 2019
Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] 'Decke' < sks Sehwers 1918: 86, 146; deķis 'Decke' < kasks decke Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm täkki [1729] 'peite, peitto / (Bett)decke' < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm SSA 3: 353; lvS dekk, dekid 'Bettdecke' SLW 2009: 53; lv dek̄ 'decke, verdeck' < kasks deck(el) Kettunen 1938: 36; lv dek 'kate, tekk / sega' LELS 2012: 52

tempel, templi 'hoone, pühamu' < kasks tempel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 356 on oma Templi sisse tulnut; Rossihnius 1632: 376 kumba tey ollete erra|tapnut wayel se Templi ninck altri; Stahl LS II 1649: 705 eth nemmat ommat Templit 'daß ∫ie Tempel ∫eyn'; Gutslaff 1647-1657: 265 Ka poiset, Kumbat se Templi sissen tennitasit; Göseken 1660: 218 wöhra Jum̃ala Tempel 'Götzen Tempel'; Piibel 1739 Jehowa kidab templi pühhitsemist heaks; Hupel 1818: 244 tempel, -pli r. 'der Tempel'; Lunin 1853: 192 tempel, -pli r. d. 'храмъ, церковь'
Murded: `tempel : `templi VNg Vai Khk Vll Muh Emm Mar Kse Tõs Tor Hää Juu VJg Trm Plt KJn Puh; tembel : `temple Trv; `templi San Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tempel : templi 'Tempel'; ÕS 1980: 704 tempel '(hoone usutalitusteks)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tempel 'Tempel, christl. Kirche'; tempel Machomet 'Moschee'
Käsitlused: < kasks tempel Ariste 1963: 105; Raun 1982: 174; < asks Tempel(s) Liin 1964: 40; < kasks tempel, vrd sks Tempel EEW 1982: 3127; < asks tempel 'tempel, mittekristlik pühamu' EES 2012: 524; EKS 2019
Läti keel: lt templis 'tempel' ELS 2015: 878
Sugulaskeeled: sm temppeli [Agr] 'pyhäkkö / Tempel' < rts tempel, mr tämpel [‹ kasks tempel] SSA 3: 283

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < asks stift 'id.', sks Stift 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 86 üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
Murded: tihv : `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv : tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl EKI MK; tihvt : `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt : tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift : tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht : tiuhti Khk Vll; tiuht : tihvi Pöi; tiht : tihvi Emm; tih´t : tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t : tih´ti Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt : tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift EEW 1982: 3151; < kasks stift Raun 1982: 175; < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' EES 2012: 527; < sks Stift 'tihvt, pulk, tikk, nael' EKS 2019

toll, tolli 'maks; maksuamet' < kasks tolle 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 378 Sihs andket nüd .. Kümnes selle, kelle kohus om anda, Tolli selle, kelle Kohus om; Stahl LS I 1641: 64 Sih∫ andket nühdt .. tolli / kenne ∫e tolli kohu∫ on 'So gebet nun .. Zoll / dem der Zoll gebühret'; Göseken 1660: 96 Toll/ i 'Zoll'; Göseken 1660: 138, 366, 485 toll 'beysteur collecta'; Toll 'Schos / Zoll census'; Toll 'zins / zoll vectigal'; VT 1686 tassoge nühd eggamehele omma Wölga .. Tolli / kelle Tolli sünnis; Vestring 1720-1730: 253 Tol, -li 'Der Zoll'; Tolli-rahha 'Zoll Geld'; Helle 1732: 190 tol 'der Zoll'; tolli-rahha 'der Zoll'; Helle 1732: 323 tol 'der Zoll'; Piibel 1739 ei kohto-rahha, ei tolli egga muud makso; Hupel 1780: 286 tol, -li r. d. 'Zoll; Steuer; Tribut'; Hupel 1818: 250 tol, -li r. d. 'Zoll (Maaß u. Abgabe)'
Murded: toll : `tolli 'kauba sisseveomaks' R; tol´l : tolli Khk Vll Emm Kse Hää Ris Juu JMd VJg Trm Kod KJn Hls Krl; tsol´l : tsolli RId; tull : `tulli Jõe Kuu VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll : tolli 'tollimaks; tollikontroll; tolliasutus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol 'Zoll'; toln, tolen, tollen, tolne, tolle, tol(l)ent 'Zoll; Zollgebäude'; tolnen 'Zoll bezahlen'; Schiller-Lübben tolle, tol 'Zoll'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll'
Käsitlused: < kasks tol(le) Ariste 1963: 105; Liin 1964: 48; EEW 1982: 3215; < kasks tolle Raun 1982: 179; < asks tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll' EES 2012: 536; EKS 2019
Läti keel: tul̃le 'Zoll (Abgabe)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; tullêt < asks tollen 'Zoll bezahlen' Sehwers 1953: 146; tulle 'Zoll (Abgabe)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm tulli [Agr] 'Zoll' < mr tull, tolder; krj tulli < sm SSA 3: 324; lv tol̄´ 'zoll, zollamt' < kasks tol(le) Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll, tolliamet / muita' LELS 2012: 328; vdj tulli 'toll / таможня' VKS: 1388

tormama, tormab 'rajuma; ründama' < kasks stormen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 360 ninck stormiwat keickest Paickast; Rossihnius 1632 ninck tormasit üttelesse temma mannu; Stahl 1637: 119 tormima : tormin : tormi∫in : torminut '∫turmen'; Stahl LS I 1641: 120 Je∫us on ∫e pörgkohauda torminut 'Je∫us hat die Helle ge∫türmet'; Göseken 1660: 94 tormima 'Sturmen'; Göseken 1660: 404, 405 tormima (tormama) 'Stürmen'; Tormi johxma 'Sturm lauffen'; Piibel 1739 nemmad tormasid ühhel melel mängiturro peäle; Hupel 1818: 251 tormama r. 'stürmen'
Murded: `tormima 'tormama' Muh EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 tormama, -an 'stürmen, bestürmen'; ÕS 1980: 721 tormama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stormen 'stark wehen, stürmen, toben; stürmend angreifen u. nehmen'; Schiller-Lübben stormen 'stürmen, toben, poltern, stürmend angreifen und nehmen'; MND HW III störmen, stürmen 'als Naturvorgang'
Käsitlused: < ee torm EEW 1982: 3245; < kasks stormen Ariste 1963: 105-106; Liin 1964: 47, 61; < kasks störmen, stormen 'Sturm laufen', vrd rts storma Raag 1987: 337
Läti keel: lt stũrmêt [1638 ∫turrmeht] 'stürmen' Sehwers 1918: 97; lt sturmêt 'stürmen' < kasks stormen 'stürmen' Sehwers 1953: 127; sturmēt 'stürmen' < kasks störmen Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: sm tormata [1616 stormata] 'myrskytä; rynnätä, syöksyä / stürmen' < mr storma 'myrskytä; rynnätä' [vrd kasks störmen, stürmen, sks störmen]; krj tormata 'syöksyä' < sm SSA 3: 312; vdj tormata 'tormata, kihutada / нестись, мчаться, ринуться' VKS: 1300

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 167, 239, 415 Totter 'Einfeltig der ganz dum ist'; tötter 'hirnlos vecors'; Vestring 1720-1730: 255 Totter, -ra 'Dumm, Einfältig'; Totrikenne/Totrike : Totrikesse 'diminut.'; Helle 1732: 190 totter 'dumm, butt'; Piibel 1739 Ja nemmad on hopis totrad ja halbid; Hupel 1780: 287 totter, -tri r. 'dumm, einfältig'; Hupel 1818: 251 totter, -tra r. 'einfältig, viehisch; ein Narr'; Lunin 1853: 198 totter, -tra r. 'глупой, глупенькiй, дуракъ'
Murded: totter : `totra Hlj Khk Kaa Vll Pöi Muh Kse Var Ris Juu Jür Koe Kad VJg I Plt KJn Hls Hel Ran; toter : `totra Rei JMd San Räp(totõr); totar : `totra Mär Kse Mih Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 toter (totar) : totra 'dumm, einfältig, blödsinnig'; Wiedemann 1893: 1176 toter (totar) : totra (totlane, tot´rik, tõter) 'dumm, einfältig, blödsinnig'; ÕS 1980: 722 totter
Käsitlused: < asks dotter Ariste 1966: 75; Raun 1982: 180; < ee ~ lms [deskr] EEW 1982: 3254-55; < asks dotters 'saamatu, kohmakas' EES 2012: 542

traat, traadi 'traat; piginöör' < asks drât 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 161, 370 Traati 'Dratt / Pickdrat'; Traat 'schusterdrat filum picatum'; picki löng 'schusterdrat filum picatum'; Virginius 1687-1690 Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda; Vestring 1720-1730: 255 Traat; Tradit 'Gardienen Stangen (Reval)'; Helle 1732: 191 tradid 'Gardienen Stange'; Piibel 1739 taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks; Hupel 1780: 288 traat, -i r. d. 'Drath'; Lithander 1781: 557 Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse; siis tomma need tratid holega seest wälja; Lenz 1796: 42 laske ka sedda lauade Mulda ütte Raud-Draat-Seggla läbbi; Hupel 1818: 251 traat, -i r. d. 'Drath; Pech- od. Eisendrath'; Lunin 1853: 199 traat, -i r. d. 'проволока; дратва; капитель'
Murded: traat : `traadi R(`traati Vai); traat : traadi Emm Rei Lä; traat : traadi (-oa-, -ua-) KPõ I Plt; traat´ : traadi T Urv Krl Rõu Plv Räp; traet : traadi Jäm Lä Ris; raet : raadi Sa Muh; raat : raadi Pä KJn; raat´ : raadi Krl Har Vas Se; raad´ : raadi M; raad´ : rae Äks Kõp Vil Trv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1033, 1320 rāt´ : rādi '= trāt´'; trāt´ : trādi 'Draht'; pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 722 traat
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; Schiller-Lübben drât 'Draht, Bindfaden, Zwirn'; MND HW I drât 'Faden, Draht (Bastdraht, Bindfaden, Pechdraht, Metalldraht)'
Käsitlused: < kasks drât 'Draht' Liin 1964: 51; < kasks drât ~ sks Draht EEW 1982: 3258; Raun 1982: 180; < asks drāt 'traat; nöör, niit' ~ sks Draht 'traat' EES 2012: 543; < asks drāt 'traat' EKS 2019
Läti keel: lt drãte, drãts [1638 Drahte] 'Draht' < kasks drāt Sehwers 1918: 30, 86, 146; Sehwers 1953: 27; drāte 'Draht' < kasks drât Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv drō̬t́̀ 'draht' < kasks drāt Kettunen 1938: 41; lv strō̬`t́ 'draht (= drō̬`t´); pechdraht' < kasks drāt Kettunen 1938: 383; lv drǭţ 'traat / drāts'; strǭţ 'traat / stieple' LELS 2012: 55, 305; vdj traatti 'traat / проволока' VKS: 1302; vdj draatva 'pigitraat / дратва' VKS: 185

treek, treegi 'riba, triip' < asks streke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triek : `triegi 'kriips (kompassil); (tuule)hoog; rida, rivi' Kuu; treek : treegi Jäm Emm Phl Khn Hää; reek : reegi Khk Krj Pha Muh; triek : triegi 'hoop, löök' JJn VJg; striik : striigi 'rida, kiht' Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 trēk : trēgi 'Strich, Windstrich; fig. ein Weniges'; sūred trēgid 'die Striche, welche die acht Hauptwinde bezeichnen'; kell on trēgi sēz kümme 'es ist Punkt zehn Uhr'; EÕS 1937: 1568 treek '1/64 osa kompassiketta ringist, kompassikodar'; Tuksam 1939: 943 strecke 'mat [sirg]lõik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 streke 'Strich, Streifen, Linie, Streke, Streich, Schlag'; Schiller-Lübben streke 'Strich; Strick, Strang, Schnur'; MND HW III strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Kennmarke, Eichstrich; Farbstrich, farbider Streifen; Landstrich'
Käsitlused: < kasks streke 'Strich' GMust 1948: 64, 94; EEW 1982: 3264
Läti keel: lt strẽķis 'Strecke, Raumteil, Zeitteil' < kasks streke Sehwers 1918: 160; strẽķis 'eine Strecke, ein Raumteil, ein Zeitteil; die Ornung' < asks strēk 'Strich, Streifen; Strich Weges, Strecke; Strich Landes, Gebiet' Sehwers 1953: 124; strēķis, strēķe 'Reihe, Schicht; Strecke, Raumteil; Zeitteil, Weile; Regenschauer' < kasks strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Längenmaß; geograph. Erstreckung, Ausdehnung, Landstrich' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēk̀, trēk̀ 'weile, strich in der windrose' < kasks streke 'strich' Kettunen 1938: 382

trei|pink, -pingi 'treiali tööpink' < asks drey + benk 'id.', sks Drehbank 'id.' [Liitsõna mõlemad osised on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: treipink (-penk) R Jäm Hi Lä sporKPõ I Puh San sporV; reipink Khk Vll Muh Pä KJn M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 trei-piṅk : -piṅgi 'Drehbank, Drechselbank'; Wiedemann 1893: 1195 trei-piṅk : -piṅgi (rei-piṅk) 'Drehbank, Drechselbank'; EÕS 1937: 1568 treipink; ÕS 1980: 725 treipink 'tehn'
Saksa leksikonid: MND HW I *dreystel(l)e 'der drehbare Scherrahmen, Haspel des Webers, Drehbank'
Käsitlused: < kasks dreybank Viires 1960: 183; < asks Drei(h)bank EEW 1982: 3266; < sks Drehbank 'treipink' EKS 2019
Läti keel: lt dreĩbeņ̃ķis 'Drehbank' < asks dreibank Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv dreì̯beŋ̄k̀ 'drehbank' Kettunen 1938: 40; lv dreijbenk 'treipink / virpa' LELS 2012: 55; vdj treiju 'treipink / токарный, точильный станок' VKS: 1303

trompet, trompeti 'puhkpill' < sks Trompete 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 trompet, -i r. d. 'Trompete; bl. Trommete'; Lunin 1853: 199 trompet, -i r. d. 'труба'; Erlemann 1864: 84 Trompet - on ka horni nöoline, aga pole pikkuse torroga (8 jalga)
Murded: `trombet, -i Kuu; `trompet, -i Plt; trombõt : trombõdi Vas; trompeet : trompeedi Khk Mar EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324, 1326 trompet : trompeti '= trumpet'; trumpet : trumpeti 'Trompete'; EÕS 1937: 1572 trumpet '= trompet'; ÕS 1980: 728 trompet '(vaskpill)'
Käsitlused: < sks Trompete Treiman 1981: 52; EEW 1982: 3276; EES 2012: 546; EKS 2019
Läti keel: lt trompete LELS 2012: 331
Sugulaskeeled: sm trumpetti [1723] 'Trompete' < rts trumpet [‹ sks Trompete] SSA 3: 318; lv trompet 'trompet / trompete' LELS 2012: 331, 332
Vrd trumpet

truu, truu 'ustav, usaldusväärne' < kasks truwe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 361 Se|sama on se truw Iumala Sullane Moises; Müller 1600/2007: 88 kudt v̈x truw Kuningkas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 380 wagga Pere, wahd ninck truwit üllembät, hä Wallitsus; Stahl HHb I 1632: Hij ∫e armoleine truw Jummal tahax truwit Sulla∫et ninck Töh meehet 'der Barmhertzige getrewe GOTT wolle trewe Arbeiter'; Gutslaff 1648: 216 Truiw/i 'Getrew'; Gutslaff 1648: 242 Truw 'Trew'; Göseken 1660: 95, 213 truw/ i 'Treu'; truw 'getreu fidelis'; Forselius 1694 tru; Vestring 1720-1730: 256 Tru : trui 'Getreu'; Helle 1732: 191 tru 'getreu'; tru-us 'die Treue'; Hupel 1766: 110 Minna ollen teie tru söbber; Hupel 1780: 288 tru : trui r. 'getreu'; truw d. 'getreu, treu'; Lunin 1853: 199 tru, -i r. 'вѣрный, надежный'; truw d. 'вѣрный'
Murded: truu : `truuvi Kuu VNg Lüg; truu : truu Vai Khk Krj Vll Emm Rei Lä Hää Ris Juu VJg Iis Kod Lai Plt KJn Puh Rõn San V(trui Se); truu : truuvi Juu JMd; truu : truui Jäm Trm; ruu Khk Muh Trv; pruu Vän EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1326 trū : trūi 'treu, getreu'; trūilik : trūiliku 'getreulich'; Wiedemann 1893: 1200 trū : trūi (trūw) 'treu, getreu'; ÕS 1980: 729 truu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu, getreu'; Schiller-Lübben truwe, trouwe 'Treue, Wahrhaftigkeit; Eheversprechen, Verlobung; das äußerste Zeichen der Verlobung, der Ring'; truwe 'treu'
Käsitlused: < kasks truwe Ariste 1963: 106; EEW 1982: 3284; Raun 1982: 182; Raag 1987: 325; < kasks truwe, trouwe Liin 1964: 59; < asks truwe 'ustav, truu, truusüdamlik' EES 2012: 547

trükk, trüki 'trükkimine; trükipilt; trükipartii' < asks druck 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 252 trük d. 'Abdruck (des Buches)'; Lunin 1853: 199 trük d. 'отпечатокъ (книги)'; Jannsen 1861: 15 Jani päwa aial jälle on [Uut Testamenti] sada, kui uus trük walmis saab
Murded: trükk : trügi Kuu; trükk : trükki R(trükki Vai); trükk (-k´k) : trüki Rei Mar Mär Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt Puh Ote San Urv Plv Vas; rükk : rüki Khk Kse Pär Tor KJn Trv Hls; trikk : triki Jäm Jaa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükk : trüki 'Druck, Abdruck, Druckerei'; ÕS 1980: 729 trükk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben druck 'Druck, Bedrängnis'; MND HW I druk 'Bedrängnis, Druck; Druck (eines Schriftwerks)'
Käsitlused: < asks druck 'surve, rõhumine' EES 2012: 548
Läti keel: lt driķe, druka 'Druck (von Büchern)' < asks drück 'der Bücherdruck' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv druk̄ 'buchdruck' Kettunen 1938: 41; lv druk 'trükk / druka' LELS 2012: 55
Vt trükkima

trükkima, trükin 'kirjutusmasinal kirjutama; trükitooteid valmistama' < asks drücken 'id.' [Murretes esineva trikkima laenuallikaks on olnud saksa drücken baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 8 Sestsammast lühhikesest öppetusest trükkitakse igal näddalal üks tük Poltsamal; Hupel 1780: 288 trükkima r.; trükma d. 'drucken, ein Buch drucken'; Lithander 1781: 2 se Rootsi kele raamat, mis Tokkolmis on trükkitud; Hupel 1818: 252 trükkima r., trükma d. 'drucken'; Lunin 1853: 199 trükkima r., trükma d. 'печатать'
Murded: trükkima (-mä) 'kirjutama; trükis avaldama' R Hi Mar Mär Kse Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; trikkima Jäm Kul Khn Ris Jür Kod Lai; rükkima Sa Kse Mih Aud Vän Tor; rikkima Mih; `rük´mä (-me) KJn M(`rik´me); `trük´mä (-me) Puh San Urv Plv Vas; `trik´mä TLä Krl Har Se EKI MK; trükkima (-mä) 'tikkima' Vai Plt; trikkima Kuu VNg Rei Ris Juu JMd VJg Trm Kod Pal San; rükkima Khk Mih; rikkima Kse Mih; `trik´ma Rõu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) 'drucken, bedrucken'; ÕS 1980: 729 trükkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drucken 'drücken'; MND HW I drücken 'drucken, in Druck ausgehen lassen'
Käsitlused: < vrd kasks drücken Liin 1964: 61; < kasks drucken Ariste 1972: 96; Raun 1982: 182; Raag 1987: 324; < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288-3289; < asks drucken 'pigistama, pressima' EES 2012: 548
Läti keel: lt driķêt, drukât (1644 drücken) 'drucken' < asks drücken 'Bücher drucken' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv druk̀kə̑ 'drucken' < sks Kettunen 1938: 41; lv drukkõ 'trükkida / drukāt, nodrukāt' LELS 2012: 55; vdj trükätä 'trükkida (mustrit kangale) / набивать (узор на ткань)' VKS: 1308
Vt trükk, trükkal. Vrd trügima

veebiliides @ veebihaldur