[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 164 artiklit, väljastan 100

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'; Tuksam 1939: 28 achter 'ahtris, päras, taga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 1; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'; EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Muud keeled: rts akter [1489] 'ahter (laeva päraosa)' RES 2004: 33
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < nrts akter ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < nrts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

alp, albi 'edev, edvistav; (rumal)uhke, narr' < kasks alver, alwer 'sõge, rumal; narr', sks albern 'sõge, hull; naeruväärne'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136? Albi Peter; Halbi Peter; Hornung 1693: 28 Halp : Halbi / Acc. pl. Halpa 'ein Quackkelhaffter Mensch'; Vestring 1720-1730: 32 Halp 'Närrisch (Reval)'; Halpima 'Narrisch thun (Reval)'; Helle 1732: 91 halp 'närrisch'; halpima 'närrisch thun'; Hupel 1780: 152 halp, -i (auch: alp) r. 'närrisch'; Arvelius 1789: 29 temma hopis halpiks on jaenud sind naehhes; Lunin 1853: 13 alp, -i 'глупый, дурацкiй'
Murded: al´p L K I M T; alp S; `alpi R; hal´p V EMS I: 293-294
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 hal´p : hal´bi 'albern, närrisch'; hilbu-hal´p 'Putznärrin'; ÕS 1980: 39 alp; Tuksam 1939: 33 albern 'alp, reba, pilakas; rumal, loll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 11; Schiller-Lübben alf '(böser) Geist, Elf'; MND HW I *alf, alp 'böser Geist'; *alver, alvern, alwer 'töricht, dumm'; EWD 2005 albern 'kindisch, töricht, unseriös'
Käsitlused: < vrd sks albern ~ ee [deskr] EEW 1982: 62; < vrd asks alf 'alp naisisik' Raun 1982: 4; < ee [deskr], vrd sks albern 'alp, lapsik, narr' EES 2012: 49
Muud keeled: lt alveris 'ein Ausgelassener, Alberner' < kasks alver, alwer 'einfältig, albern, töricht, dumm' ME: I: 69; Sehwers 1953
Sugulaskeeled: lv ǭlpatõks 'alp, narr / āksts'; ǭlpatõ 'alpida, narrida / ākstīties' LELS 2012: 217

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet; Tuksam 1939: 37 Amt 'amet'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 14; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'; EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < asks ammet Ariste 1940: 6; < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Muud keeled: rts amt [1626] 'haldusala, maakond (Taanis)' RES 2004: 41; lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < asks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'; Tuksam 1939: 64 Apostel 'apostel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 22; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'; EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
Käsitlused: < asks apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote' Ariste 1940: 7; < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts apostel [13. saj] 'relig apostel' RES 2004: 57; lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < vrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < asks aptêke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; Hupel 1780: 143 apteek r. d. 'die Apotheke'; Lunin 1853: 14 apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; apt´eeka Se EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk : aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek; Tuksam 1939: 64 Apotheke 'apteek'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke'; EWD 2005 Apotheke 'Geschäft für den Verkauf und die Bereitung von Arzneimitteln'
Käsitlused: < sks Apotheke EEW 1982: 86; < asks apteek Raun 1982: 5
Muud keeled: rts apotek [16. saj] 'apteek' RES 2004: 57; lt aptiēķis [1638 Appteekis] 'Apotheke' < kasks abbetēke, abtēke Sehwers 1918: 83, 142; lt aptiẽka, aptiẽķis 'Apotheke' < kasks aptēke 'Apotheke' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] 'Apotheke' < vrts apotek [‹ asks apoteke] SSA 1: 80; lv aptē ̀k 'apotheke' Kettunen 1938: 13; lv aptēk 'apteek / aptieka' LELS 2012: 33; vdj aptekki 'apteek / аптека' VKS: 136
Vt apteeker

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'; Tuksam 1939: 458 Haspel 'haspel, viipsik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
Muud keeled: rts haspel [1832] 'haspel (ka kal, põll)' RES 2004: 365; lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < nrts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < kasks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < asks herink 'id.', sks Hering 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Heerinck/ a 'Hering'; Göseken 1660: 323 Sohla herinck 'pickelhering'; Vestring 1720-1730: 35 Hering 'Ein Häring'; Helle 1732: 93 hering 'der Häring'; Hupel 1780: 136, 154 äring, -o und -e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; Lithander 1781: 4 Haug häringiga tuwitud; Lunin 1853: 6, 27 äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(ie-, jee-, jää-); eering M T; heeri|ng, -ńg V EMS I: 571
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas : hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; ÕS 1980: 154 heeringas; Tuksam 1939: 478 Hering 'heeringas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 142 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
Käsitlused: < kasks herink Liin 1964: 64; Raun 1982: 11; < sks Hering EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190; < asks herink 'heeringas' EKS 2019
Muud keeled: rts † häring, hering [1548] 'heeringas' SAOB; lt ẽriņģis, ẽrings 'Hering' Sehwers 1953: 34; lt ēriņģis 'Hering' < sks Kettunen 1938: 49
Sugulaskeeled: sm haarkala 'Strömling, baltischer Hering' < asks hering 'Hering' Bentlin 2008: 204; lv ēriń, ēriŋ 'hering' < sks Kettunen 1938: 49; lv ēriņ 'heeringas / siļķe' LELS 2012: 60

hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 80 meddÿ How ninck Maÿa; Stahl 1637: 73 hohw : hohwist 'Hoff beim Hause'; Göseken 1660: 240 Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Hupel 1818: 46 hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; Lunin 1853: 30 hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
Murded: oov S L; oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw : hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; SÕS 1951: 172 hoov 'õu (linnas)'; ÕS 1980: 165 hoov; Tuksam 1939: 503 Hof 'õu, hoov'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
Käsitlused: < kasks hof 'Hof' Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; EEW 1982: 384; Raun 1982: 13; < asks hof 'hoov, õu' EES 2012: 79; EKS 2019
Muud keeled: rts hov [1320-1350] 'õukond, hoov' RES 2004: 381; lt uovis 'Hof' Sehwers 1953: 148
Sugulaskeeled: sm hovi [1642] 'hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut' < vrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' [‹ kasks hof] SSA 1: 176; sm hovi 'Herscherhof, Gut' < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' Bentlin 2008: 111-112; lv *o’vvə̑ (?) 'draussen' (= u`llə̑) < ? ee õue Kettunen 1938: 265

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 73 höfel : höflist 'Hobel'; Gutslaff 1648: 219 Höfli 'Höfel'; Göseken 1660: 89 Höwel 'Höbel'; Vestring 1720-1730: 37 Höwel, -wli 'der Hobel'; Helle 1732: 94, 322 höwel, -i, -et 'der Hobel'; Piibel 1739 lükkab sedda hööwlidega silledaks; Hupel 1780: 156 höwel : höwli r. d. 'Hubel, Höfel'; Lunin 1853: 29 höwel : hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel : hȫwli; hȫwli : hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174: höövel; Tuksam 1939: 500 Hobel 'höövel'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1; Köbler 2014 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
Käsitlused: < kasks hovel 'Hobel' Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; < asks hövel EEW 1982: 466; SSA 1: 218; < asks hovel 'höövel' EES 2012: 86; EKS 2019
Muud keeled: rts hyvel [15. saj] 'höövel' RES 2004: 388; lt ẽvele [1638 Ehweles] 'Hobel' < kasks hōvel, hövel Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34; † ẽveļbeņ̃ķis 'Hobelbank' < asks hövelbenk Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm höylä 'Hobel' < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel Bentlin 2008: 116; sm höylä, höveli, heveli [1637] 'Hobel' < nrts hyvel [‹ asks hövel]; krj höylä; is hövelin < sm höylä SSA 1: 218; lv ēvil´ 'hobel' < kasks hövel; ēvil´-beŋ̄k̀ 'hobelbank' Kettunen 1938: 50; lv ēviļ 'höövel / ēvele'; ēviļbenk 'höövelpink / ēvelsols'; lv grūoipēviļ 'rupphöövel / gropēvele' LELS 2012: 60, 65; vdj hevel 'höövel / рубанок, струг' VKS: 255
Vt hööveldama

jakk, jaki 'lühike pealisrõivas' < asks jacke 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1857: 39 jakki .. tükkikenne säljas; Jannsen 1861 13. XII: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
Murded: jakk : jaki 'lühike kuub' eP(jaki); jökk Sa; jäkk Pä; jak´k eL; jakki R EMS II: 35
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 151 jakk : jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; Wiedemann 1893: 138 jake : jakke (S); jakk : jaki, jaku 'Jacke'; troi-jakk (P) 'geschlossene, über den Kopf gezogene Jacke'; ÕS 1980: 199 jakk 'riietusese'; Tuksam 1939: 531 Jacke 'pintsak, pihtkuub; jakk; jopp'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jacke 'Teil der Rüstung, kurzer Oberrock, gesteppte wattierte Jacke; Jacke, modisches Kleidungsstück'; Köbler 2014 jacke 'Jacke, kurzer Oberrock, militärisches Kleidungsstück'
Käsitlused: < sks Jacke 'jakk, kuub; jope' Treiman 1981: 44; EKS 2019; < kasks jacke ~ sks Jacke EEW 1982: 536; SSA 1: 234; < kasks jacke Raun 1982: 20; < asks Jacke 'jakk' EES 2012: 96
Muud keeled: rts jacka [1547] 'jakk, jope; kuub, pintsak' RES 2004: 433; lt jaka 'Jacke' < sks Sehwers 1918: 62, 148; Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jakku [1637] 'takki / Jacke' < nrts jacka 'nuttu, takki' [‹ kasks jacke]; lv jak̄ < kasks jacke ~ sks Jacke SKES: 112; SSA 1: 234; lv jak̄, (SjW) žak̄ 'jacke' < sks Kettunen 1938: 83, 404; lv jak 'jakk / jaka' LELS 2012: 82

just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < asks just 'id.', sks just 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 59 just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; Lunin 1853: 40 just d. 'теперь; точно такъ'
Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; juśt I M TLä V; jüst R Hi L sporK EMS II: 204
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament; Tuksam 1939: 537 just 'fam just[ament]'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
Käsitlused: < kasks just EEW 1982: 574; SSA 1: 252; < sks just Raun 1982: 22; EKS 2019; < asks Just Liin 1964: 66; < asks just ~ rts just EES 2012: 101
Muud keeled: rts just [1622] 'just, parajasti' RES 2004: 439
Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] 'juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau' < nrts just 'juuri, aivan, ihan' [‹ kasks just] SSA 1: 252; krj justih 'juuri, tarkalleen' < sm SSA 1: 252; is just; lv just < ee just SSA 1: 252; EES 2012: 101
Vrd justament

kaamel, kaameli 'kõrbealade kandeloom (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel; Tuksam 1939: 541 Kamel 'kaamel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Muud keeled: rts kamel [u 1420] 'kaamel' RES 2004: 447; lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < vrts kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber; Tuksam 1939: 542 Kammer 'tuba, kamber'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Muud keeled: rts kammare [14. saj] 'kamber, tuba; koda' RES 2004: 448; lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < vrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kamper, kampri 'lõhnaaine' < asks kamper 'id.', sks Kampfer 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 Kamper 'Campffer'; Hupel 1766: 128 Sukrut kaks loot, segga sedda selle kampwriga; Hupel 1818: 354 kamper r. d. 'Campfer'; Masing 1822a: 823 Kampwer 'Kampfer'; Kampwer piritus 'Kampferspiritus'; Jannsen 1859: 247 ja pango .. tümma linnase nartsuga kampreölli (Campheröhl) peäle
Murded: `kamper 'arstim' Kuu S Kse Ris I EMS II: 623-624; `kampver VNg RId Pöi Ris Juu VJg Kod Kam Rõn; `kampvär Mar(`kampar); `kampvar Amb; `kampvir Nõo; `kampviir Har VId; `kampus L Jä VlPõ M; `kampel Khk Rei; `kampul Hää EKI MK; EMS II: 623-624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 217 kamper : kamperi '= kampwer'; kampwer : kampweri 'Kampfer'; EÕS 1925: 171 kamper 'arstirohi (Kampfer)'; ÕS 1980: 231 kamper '(ravim)'; Tuksam 1939: 543 Kampfer 'kamper'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamfer, kamf(e)re, campher 'Saft, destilliertes Harz vom Kampferlorbeerbaum, Gummi (Laurus camphora), häufiges Arzneimittel'
Käsitlused: < kasks kamper 'Kampfer' Liin 1964: 58; Liin 1968: 49; < sks Kampfer EEW 1982: 684; Raun 1982: 29; < asks kamper 'kamper' EKS 2019
Muud keeled: rts kamfer [15. saj] 'kamper' RES 2004: 448; lt kam̃pars 'Kampfer' < asks kamper Sehwers 1953: 46; lt kam̃pars 'Kampfer' ME: II: 151
Sugulaskeeled: sm kamferi, kamfertti, kamvertti, kamvärkki etc. [1764 campher pulveri] 'kamferipuusta (Cinnamonum camphora) saatu lääke / Kampfer' < vrts kamfer SSA 1: 294; sm kanvertti 'kamper' Mägiste 1931: 147; lv kam̄p̆pə̑r 'kampfer' Kettunen 1938: 104; lv kampõr 'kamper / kampars' LELS 2012: 102; vdj kamfõra 'kamper / камфара' VKS: 376

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann; Tuksam 1939: 543 Kanne 'kann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen ~ germ Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Muud keeled: rts kanna [14. saj] 'kann; kolb' RES 2004: 449; lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < vrts kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Muud keeled: rts karsk [14. saj] 'südi, julge, uljas' RES 2004: 454
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < vrts karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kee, kee '(kaela)kett; katkematu rida' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett; ahel; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Muud keeled: rts kedja [1457] 'kett, ahel; rida' RES 2004: 459; lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < nrts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < vrts kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder; Tuksam 1939: 555 Keller 'kelder'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts källare [13. saj] 'kelder' RES 2004: 524; lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < vrts källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kessel, kesli 'kess, võrkkott; korv' < asks kesser 'id.', sks Kescher 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `kessel : `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel : `kesle Phl Tõs Hää Trv EMS II: 1061; `kestel : `kestli S Lä; kestel : `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls EMS II: 1067
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel) : kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel : kes´tli; kes´tli : kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd kess'; Tuksam 1939: 556 Kescher 'kahv'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
Käsitlused: < kasks kesser 'kess' Liin 1964: 54; Raun 1982: 37
Muud keeled: lt ķesele, ķeselis 'kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi' < lv kēšil´ SSA 1: 350
Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] 'päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz' < vn ~ nrts SSA 1: 350; krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi SSA 1: 350; sm kasseli, kassali [1886] 'tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde'; krj kaššali, kaššeli; krjA kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' SSA 1: 324; lv keš̆šìl´ 'netzsack, kescher' Kettunen 1938: 116

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'id.', bsks Kiker, Kieker 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 82 Targad on kül ennesele nisuggused sured kiikrid teinud; Eesti-Ma 1819: 18 Pitksilmad ehk kiikrid on immelikud riistapuud, mis innimesse tarkus wäljaarwand; Kreutzwald 1849: 68 [kui Herschel] täielikkuma kombe järrel piksilma ehk kiikri klasisi öppetas teggema
Murded: `kiiker : `kiikri 'pikksilm' Kuu Hlj S Lä JMd Plt; `kiiker : `kiikre Pä Ha EMS III: 78
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīkel : kīkli '= kīker'; kīker : kīkri, kīkre 'Fernrohr'; Wiedemann 1893: 309 wāte-klāz´ 'Fernrohr'; EÕS 1925: 210 kiiker 'pikksilma (Feldstecher)'; ÕS 1980: 261 kiiker 'pikksilm, binokkel'; SES 2007: 651 Kieker 'mer, kõnek kiiker, pikksilm; binokkel'; Deutschbaltisch 2019 Kiker 'Fernrohr (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 440 Kieker 'gewöhnliches Teleskop, welches hauptsächlich bei Tage vom Kapitän und Offizieren eines Schiffes gebraucht wired'; Kicker 'ein asks Dialektwort für Fernglas (1767)'; Plattdeutsch: 110 Kieker 'optisches Gerät zum Gucken (wie Fernglas, Lupe u. ä.)'; Hupel 1795: 108 Kieker 'st. Fernglas, Fernrohr, pöb.'
Käsitlused: < asks kîker 'Fernrohr' GMust 1948: 64, 78; SSA 1: 357; < kasks kîker EEW 1982: 806; < bsks Kieker 'pikksilm' Raun 1982: 37; < asks kiker 'pealtvaataja; pikksilm' ~ sks Kieker 'pikksilm' EES 2012: 151; < sks Kieker 'kiiker' [‹ asks kieken] EKS 2019
Muud keeled: rts kikare [1673] 'kiiker, pikksilm, binokkel' RES 2004: 460; lt † ķĩķeris 'Fernrohr' < asks kīker Sehwers 1918: 150; lt ķĩķeris 'Fernrohr, -glas' < asks kīker 'Fernrohr; Zuschauer' Sehwers 1953: 67; lt ķīķeris, ķīkars 'Fernrohr; Gucker' < kasks kîker Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiikari [1708] 'Fernglas'; is kīkari < nrts kikare [‹ asks kīker] SKES: 190; SSA 1: 357; lv kīk̆kə̑r 'fernrohr' < kasks kiker 'zuschauer' Kettunen 1938: 132; lv kīk̆kǝr 'Fernrohr' < kasks kîker Raag 1987: 327; SSA 1: 357; lv kīkõr 'kiiker / tālskatis; ķīķeris' LELS 2012: 119; vdj kiikeri 'kiiker / подзорная труба, бинокль' VKS: 429
Vt kiikama

kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)'; Tuksam 1939: 554 Keil 'kiil, talb'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Muud keeled: rts kil [1499] 'kiil, talb' RES 2004: 460; lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl, vrts kil SSA 1: 357; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kiil, kiilu 'laevakiil; tala paadi põhjas' < asks kil 'veesõiduki kiil', sks Kiel 'laeva emapuu, kiil'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiil : kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil : kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil : `kiili R EMS III: 81; keel : keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn EMS II: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo (d); kīl : kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´ : kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil : kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'
Käsitlused: < sks Kiel GMust 1948: 78; < kasks EEW 1982: 807; < kasks kil Raun 1982: 38; < asks kil, kel ~ sks Kiel EES 2012: 151
Muud keeled: rts köl [1430-1450] 'mer kiil' RES 2004: 528; lt † ķiẽlis 'Kiel eines Bootes' < kasks kēl Sehwers 1918: 23, 149; lt ķielis 'Kiel eines Bootes' < asks kēl 'Kiel' Sehwers 1953: 65; lt ķielis 'der Kiel' < kasks kel ME: II: 390; lt ķīlis 'kiil' ELS 2015: 285
Sugulaskeeled: sm kila, kili 'aluksen köli / Kiel' < vn киль 'köli' [hol. t. sks kiel]; is kili; krj kili 'emäpuu, köli' < vn киль 'köli' SSA 1: 361; lv kīl´, kēl´ 'boots-, schiffskiel' < kasks kēl, kil, kiel Kettunen 1938: 132; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj gili '(laeva, paadi) kiil, andur / киль' VKS: 231

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)' < asks kîvit 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 256, 268 Kiwwitz 'Kifitz'; Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; Hupel 1780: 408 Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; Hupel 1818: 87 kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; Lunin 1853: 62 kiwit r. d. 'пиголица'
Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit : kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet) : `kiivitu S; kiivik : kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´ : kiivigu Rõu EMS III: 108-109
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber : kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit : kīwiti; kīwitaja : kīwitaja; kīwitas : kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)'; Tuksam 1939: 557 Kiebitz 'kiivitaja (lind)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
Käsitlused: < kasks kivit, kiwit Liin 1964: 64; < ee [deskr] Mäger 1967: 66; EES 2012: 153; < ee [onom, vrd kasks kiwit] Raun 1982: 38; < kasks Raag 1987: 325; < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' [asks-hol kõlasõna] EKS 2019
Muud keeled: lt *ķĩvĩte 'Kiebitz' < kasks kivit Sehwers 1918: 23, 150; ķĩvĩte 'Kiebitz (Vanellus cristatus)' < asks kīwit 'Kiebitz' Sehwers 1953: 68; ķīvītis, ķīvīte 'der Kiebitz' < kasks kivit ME: II: 390
Sugulaskeeled: lvS k´ivits ~ kīvit 'Kiebitz' SLW 2009: 100; lv kīvi`t´, kīvi`t 'kiebitz' < kasks kiwit Kettunen 1938: 136; lv kīvit 'kiivitaja / ķīvīte' LELS 2012: 126; vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz 'kiivitaja / чибис' VKS: 431

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < asks kimme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Kimm/ i 'Kihmen am Gefäß'
Murded: kimm : kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm : `kimmi Kuu; kimmes : `kimme Jõe Hlj EMS III: 146
Eesti leksikonid: SÕS 1951: 278 kimm '(katuse-, nõu)lauake'; ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake'; Tuksam 1939: 558 Kimme 'õnar; sälk; serv, äär; uure'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
Käsitlused: < asks kimm, kimming Liin 1964: 53; EES 2012: 156; < kasks kimm(e) EEW 1982: 829; SSA 1: 365
Muud keeled: lt † ķimenes 'Kimmen, Zargen an Tonnen' < kasks kimme 'äußerster Rand' Sehwers 1918: 150; ķimene 'die Kimme: Einschnitt in den Dauben für den Boden' < kasks kimme ME: II: 381; lt ķimene(s), ķimini, ķimines 'die Kimme' < asks kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] 'puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel'; krj kimmi 'puuastian laitalautojen sauma' < nrts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] SSA 1: 365; SKES: 195

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima; Tuksam 1939: 842 schenken 'kinkima, annetama'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: rts skänka [1430-1450] 'kinkima, kingitust tegema' RES 2004: 948; lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 174, 329 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Muud keeled: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < asks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'; Tuksam 1939: 846 Schiffer 'laevur, laevnik; laeva-, meresõitja'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; rts skeppare [11. saj] '(diplomeeritud) kapten' RES 2004: 925; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd vrts skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

koi, koi 'magamisase laevas' < asks koje 'id.', sks Koje 'id.', vrd rts koj 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: koi R S Khn Hää Ris EMS III: 455
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi : koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Haljaspõld 1937: 625 koje 'holl kooi ’laevavoodiase’'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)'; Tuksam 1939: 573 Koje 'koi, koik (laeval)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 181 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte'; MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'; Seemannsprache 1911: 468 nd. Kojen 'Schlafstellen für das Schiffsvolk'
Käsitlused: < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' GMust 1948: 56, 79; < sks Koie EEW 1982: 900; < kasks koje 'magamisase' Raun 1982: 45; < asks koje 'kitsas ruum, latter; magamisruum laevas' EES 2012: 171; < sks Koje, asks koje 'koi' EKS 2019
Muud keeled: rts koj [1674] '(laeva) koi; kõnek voodi' RES 2004: 476; lt koja 'koi' ELS 2015: 313
Sugulaskeeled: sm koju [1637] 'maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje'; krj koju '(reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi' < nrts koj 'makuupaikka laivassa' [‹ hol kooi] SSA 1: 386

koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < asks kōrs 'id.', vrd rts kos 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 95 koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
Murded: koos : koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R EMS III: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōź : kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 koos 'sõidusuund, kurss'; Tuksam 1939: 606 Kurs 'mer kurss, koos'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' EEW 1982: 945; < lms, vrd sm kuosu Raun 1982: 48; < asks kōrs 'suund' EES 2012: 177
Muud keeled: rts kosa [1526] 'suund, kurss' RES 2004: 499
Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] 'malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode;' [1786] kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli' < vrd nrts kos, kosa, kose 'suunta' [‹ kasks kors]; is kōsi 'tapa, kuosi, muoti'; krj kousi 'kuri, komento' < sm kousi; vdj kōsi 'laatu, tapa'; lv kūož´, kūoiž 'paikka, kohta' SSA 1: 443

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 183 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
Muud keeled: rts kopp [1465] 'tass' RES 2004: 494; lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < nrts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

korp, korba 'koorik; korp, kärn' < asks schorf 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: korp : korba '(krobeline) koorik; kärn' eP M Krl; korp, `korba R; korp (-ŕ-) : korbi Pä Trv; korp : korbu Kod EMS III: 701-702
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 383 korp : korba; koŕp : koŕbi (P, S, SO) (kõrp) 'harte Rinde, Borke, Schorf'; ÕS 1980: 303 korp : korba 'karp, kärn'; Tuksam 1939: 866 Schorf 'kärn; raig, korp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 332 schorf 'Schorf, Grind, Räude'; MND HW III schorf, scharf 'Schorf, Grind; Krätze, Räude'
Käsitlused: < kasks schorf 'koorik' Raun 1982: 49; < asks schorf 'korp, kärn' EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts skorpa [16. saj] 'koorik, kärn; kuivik' RES 2004: 934
Sugulaskeeled: sm korppu [1637 skorpup] 'uunissa kuivattu (vehnä)leivän viipale / Zwieback' < vurts skorpa 'rupi, kuori; korppu'; is korppu < sm; vdj korppu < is ~ sm SSA 1: 405; vdj korppu 'kuivik; koorik / сухарь' VKS: 473

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten; Tuksam 1939: 866 Schornstein 'korsten'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 333 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts skorsten [1439] 'korsten' RES 2004: 934; lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < nrts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'; Jannau 1857: 32 rohho peäle walla rohket korteri jao kewa wet
Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'; Tuksam 1939: 781 Quartier (Flüssigkeitsmaß) 'kortel; neljandik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Muud keeled: rts kvarter [14. saj] 'aj kortel (pikkus- ja mahumõõt)' RES 2004: 519; lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < nrts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
Vrd korter

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima; Tuksam 1939: 597 krönen 'kroonima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Muud keeled: rts kröna [1450-1457] 'kroonima' RES 2004: 512; lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < vrts krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

kärpima, kärbin 'teritama, õhemaks või teravaks lõikama' < asks scherpen 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 350 kerpima 'schärffen (das Holtz)'; Piibel 1739 omma raud-labbidast kerpima; Hupel 1780: 168 hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; Hupel 1818: 64 kerpima r. 'schärfen'; Lunin 1853: 56 kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R S L K Trm; `käŕpmä (-me) Kod eL EMS IV: 507; Saareste II: 731
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 käŕpima : käŕbin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 käŕpima : käŕbin (kaŕpima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima; Tuksam 1939: 837 schärfen 'teritama, teravaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 326 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < asks scharpen Liin 1964: 54; < kasks scherpen 'teritama' Ariste 1972: 97; < ? kasks scherpen 'teritama' Raun 1982: 63; < asks scherpen 'teritama' Uibo 2010: 373
Muud keeled: rts skärpa [1588] 'teritama, teravdama; karmistama' RES 2004: 949; lt šķērpêt 'schärfen, wetzen' < asks scherpen ME: IV: 35; lt šķẽrpêt 'schärfen, wetzen, kratzen' < asks scherpen 'schärfen' Sehwers 1953: 132

kärpima, kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < asks kerven 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 168 kärpma d. 'umkerben'; Hupel 1780: 530 kärpma d. 'einkerben'; Lithander 1781: 278 Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; Hupel 1818: 64 kärpma d. 'ein- od. umkerben'; Lunin 1853: 43 kärpma r. d. 'дълать зарубки'
Murded: `kärpima : kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `käŕpmä Kod EMS IV: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 käŕpima 'abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; keŕpima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 172 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' Uibo 2010: 372-374; EKS 2019; < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' EES 2012: 208

köster, köstri 'kirikuteener, pastori abi' < kasks köster 'id.'

Esmamaining: Liivimaa 1638
Vana kirjakeel: Liivimaa 1638 Köster Peter; Göseken 1660: 91, 270 Köster 'Küster'; Helle 1732: 322 köster 'der Küster'; Hupel 1780: 186 köster, -tri r. d. 'der Küster'; Arvelius 1787: 146 Se Köster; Hupel 1818: 93 köster, -tri r. d. köstre, köstri d. 'Küster'; Lunin 1853: 66 köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
Murded: `köster : `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster : `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V EMS IV: 624
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster : köśtri, köstre; köstre : köstre (d) 'Küster'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi'; Tuksam 1939: 607 Küster 'köster; kirikuteener'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
Käsitlused: < kasks koster Liin 1964: 42; EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Raag 1987: 323; < asks koster 'köster' EES 2012: 212; EKS 2019
Muud keeled: lt ķesteris, šķesteris [1638 Ke∫teris] 'Küster' < kasks köster Sehwers 1918: 97, 149, 162; ķesteris, šķesteris 'Küster' < asks köster 'Küster' Sehwers 1953: 64, 131
Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàŕ 'küster' Kettunen 1938: 116; lv kestar 'köster / ķesteris' LELS 2012: 114

kühvel, kühvli 'labidataoline tõstmisriist' < kasks schuffel(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 Küffel : küfflist '∫chauffel'; Gutslaff 1648: 234 Lapja 'Schauffel'; Göseken 1660: 93, 351 Küffel 'Schauffel'; Hornung 1693: 4 Kühwel 'Schüffel'; Vestring 1720-1730: 96 Kühwlid 'Schauffel'; Helle 1732: 122 kühwlid 'die Schaufeln im Mühl-Rade'; Hupel 1780: 192 kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel'; Hupel 1818: 83, 103, 105 kihwel, -wli r. 'Kornschaufel'; kühwel, -wli r. d. 'Kornschaufel; lf. Schüffel'; küwwel, -wli d. 'Wurffschaufel'; Lunin 1853: 58, 74, 75 kihwel, -wli r. 'хлѣбная лопата'; kühwel, -wli r. d. 'хлѣбная лопата'; küwwel, -wli d. 'лопата'
Murded: `kühvel : `kühvli 'tõstelabidas' R S sporKPõ I TLä; `kühvel : `kühvle L Ha Jä VlPõ M; `kühvli T V EMS IV: 645-646
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 399, 469 köhwli : köhwli (d) '= kühwel'; kühwel : kühwli; kühwli : kühwli (d) 'Schaufel, Wurfschaufel'; ÕS 1980: 340 kühvel; Tuksam 1939: 839 Schaufel 'labidas, kühvel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 337 schûf(e)le, schuffele 'Schaufel'; Schiller-Lübben schuffel, schufel 'Schaufel'; MND HW III schüffel(e), schoff(e)le, schûfele 'Schaufel'
Käsitlused: < kasks schuffel, schufel 'Schaufel' Ariste 1963: 94; < kasks schuffele 'kühvel' Liin 1964: 51; EEW 1982: 1167; Raun 1982: 65; < asks schuffel 'kühvel' Ariste 1972: 96; EES 2012: 213; < asks schuffele 'kühvel' EKS 2019
Muud keeled: rts skyffel [1555] 'kühvel; kõblas' RES 2004: 944; lt šķipele [1638 Schkippele] 'Schaufel' < kasks schüffele Sehwers 1918: 98, 162; šķipele 'Schaufel' < asks schüffel 'Schaufel' Sehwers 1953: 133; lt šķupele 'Schauffel' < asks schüffel Sehwers 1953: 134; šķipele, šķupele 'Schaufel' < kasks schüffel(e) Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm kihveli, kyhveli, kehveli, sihveli [1786 kyhweli] 'luonti- t. rikkalapio / Schaufel' < vurts skyffel 'kihveli, lapio' [‹ kasks schuffel(e)] SKES: 190; SSA 1: 356; lvS k´ipil, kipil, t´ipil 'Schaufel' SLW 2009: 99; lv kip̆pìl´, küp̆pìl´ 'schaufel zum ausschöpfen des wassers' < kasks schuffel Kettunen 1938: 128; kipīļ 'kühvel, hauskar / liekšķere' LELS 2012: 123

leeder, leedri 'heitlehine põõsas või madal puu (Sambucus)' < asks vlêder 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'; Tuksam 1939: 321 Flieder 'sirel; leeder, leedripuu (Holunder)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
Muud keeled: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'; Tuksam 1939: 626 Lehre 'õppus; õpetus; süsteem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

lekkima, lekib 'vett läbi laskma' < asks lecken 'id.', sks lecken 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1930
Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad EMS V: 87
Eesti leksikonid: EKI KK O. Loorits 1930: laev oli vana ja seetõttu kõvasti lekkis; ÕS 1960: 353 lekkima '(vedelikku läbi laskma)'; ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (lekken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'; Kobolt 1990: 171 lecken 'undicht sein'
Käsitlused: < asks lecken 'leck sein' GMust 1948: 26, 81; < kasks lecken Raun 1982: 73; < sks lecken EEW 1982: 1277; EKS 2019; < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' EES 2012: 236
Muud keeled: rts läcka [16. saj] 'lekkima, läbi jooksma või laskma' RES 2004: 575; lt liķêt 'lecken' < asks licken 'lecken' ME: II: 470; Sehwers 1953: 72
Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ 'lecken' Kettunen 1938: 187; lv lekkõ 'lekkida / sūkties, laist cauri šķidrumu' LELS 2012: 165
Vt lekk

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
Muud keeled: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'; Tuksam 1939: 855 schlingern 'mer rullama, pallima, lingerdama, kõikuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

liik, liigi 'sort' < vrd asks lîk(e) 'ühetaolisus; võrdsus'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 122 liig : liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
Murded: liik : liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik : `liigi R; liik : liigu Hää M EMS V: 186
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol (species)'; Tuksam 1939: 416 Gleichheit 'võrdsus, ühetaolisus, sarnasus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
Käsitlused: < kasks lîk, like Liin 1964: 65; < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' Raun 1982: 75; < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' EES 2012: 239; EKS 2019

link, lingi '(ukse) käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'; Tuksam 1939: 567 Klinke 'link'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Muud keeled: rts klinka [1600] '(ukse)link' RES 2004: 466; lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < nrts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

Esmamaining: Marahwa Kalender 1824
Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
Eesti leksikonid: Marahwa Kalender 1824: 23 seäl lotis (nivellirte) issi kõhhe maad ärra; Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
Muud keeled: rts loda [1728] 'mer loodima, piltl sondeerima' RES 2004: 560; lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm luodata 'mitata veden syvyys (käsiluodilla, kone- tai kaikuluotaimella)' NS III 1978: 247; lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
Vt lood

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Muud keeled: rts lova [u 1585] 'mer loovima' RES 2004: 563
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < nrts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

luup, luubi 'suur paat; väike purjelaev' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
Muud keeled: rts slup [1534] 'mer luup, pargas; päästepaat' RES 2004: 959; lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < nrts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115; sm sluuppi 'kutteria muistuttava yksimastoinen purjealus(tyyppi)' NS V 1978: 235

lõvi, lõvi 'lõukoer, suur Aafrikas elutsev kaslane (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'; Tuksam 1939: 646 Löwe 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts lejon [14. saj] 'lõvi' RES 2004: 544; lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < vurts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima; Tuksam 1939: 655 malen 'maalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Muud keeled: rts måla [14. saj; 1385] 'värvima; maalima' RES 2004: 640; lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < vrts mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
Muud keeled: rts mantel [13. saj] 'keep, mantel' RES 2004: 595; lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < vrts mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < asks mei, meige 'maikuu' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Hack /o 'Mey'; Göseken 1660: 294 Meykuh 'Mey (majus)'; Vestring 1720-1730: 135 Meioot 'Meien, Bircken laub'; Hupel 1780: 215 meiud (meiood P) r. 'Mayen, Birkenlaub'
Murded: mei : meiu Muh Hi Mar; meig : meiu Sa EKI MK; `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär EMS VI: 9
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei : meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
Käsitlused: < kasks meje EEW 1982: 1524; < kasks mei, meige SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; < asks mei, meige 'maikuu' EES 2012: 279; < asks mei, meig; meige, meigen 'maikuu; haljad pühadeoksad' EKS 2019
Muud keeled: lt meĩja 'grüne Zweige, junge Birkenbäume' < kasks meige Sehwers 1918: 33, 153; lt meĩja 'Maie' < asks mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' Sehwers 1953: 78
Sugulaskeeled: sm meiju [Agr] 'juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün' < nrts maj 'lehvä, limo' [‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa'] SSA 2: 156; lv meì̯, meì̯ə̑z 'maie, birke' < kasks mei, meige Kettunen 1938: 219

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Tuksam 1939: 654 Maische 'meski'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Muud keeled: rts mäsk [15. saj] 'meski' RES 2004: 645
Sugulaskeeled: sm mäski < nrts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
Muud keeled: rts märka [13. saj] 'märkima, tähistama; märkama, tähele panema' RES 2004: 644
Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < vrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
Vt märk

münt, mündi 'rohttaim (Mentha)' < kasks minte 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 münt; Vestring 1720-1730: 141, 207 Münt, -di 'Die Krause Müntze'; Helle 1732: 141, 295 münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; Piibel 1739 teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; Hupel 1766: 135 Ehk keeta müntid ma-winaga; Hupel 1780: 219 münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; Lithander 1781: 677 Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'мята'
Murded: mińt (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt : `mündi RId(`münti Vai); müńt : müńdi (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M EMS VI: 83, 404
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : pl. müńdid 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 müńt : pl. müńdid (meńt) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)'; Tuksam 1939: 677 Minze 'münt (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
Käsitlused: < kasks minte 'Minze' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1638; Raag 1987: 325; < kasks mynte Raun 1982: 99; < asks minte 'münt' EES 2012: 300; EKS 2019
Muud keeled: rts mynta [15. saj] 'bot münt' RES 2004: 638
Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] 'Mentha (kasvi) / Minze' < vrts mynta [‹ asks münte, minte] SSA 2: 167
Vt kruuse|mint, pipar|münt

napp, napi 'vähene, kasin' < asks knap 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'; Tuksam 1939: 569 knapp 'kitsas; napp, vaevalt piisav; kehv, vilets'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'napp, kehv, vähene, kasin' RES 2004: 472; lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < nrts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

narrima, narrin 'pilkama, tögama, narritama; ära rikkuma, solkima' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima; Tuksam 1939: 709 narren 'narritama, narrima, pilama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Muud keeled: rts narra [1613] 'narrima; petma, tüssama; ahvatlema, meelitama' RES 2004: 653; lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < vurts, nrts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

nipp, nipu 'nibu, tipp' < asks (s)nibbe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 252, 327 Nipp 'Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; Hupel 1818: 153 nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; Lunin 1853: 116 nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
Murded: nipp(u) : nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp : nippu VNg Lüg Jõh; nipp : nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp : nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan(niṕi Urv Se) EMS VI: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp : nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp : nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp'; Tuksam 1939: 863 Schneppe 'nokk, tila'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
Käsitlused: < kasks snibbe, nibbe 'nibu' Liin 1964: 58; < kasks snibbe 'Schnabel' Hinderling 1981: 113; < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' EEW 1982: 1689; < kasks (s)nibbe 'nokk' Raun 1982: 103; < asks snibbe 'nokk, tila' EES 2012: 311
Muud keeled: rts snibb [1674] 'nurk; ots, tipp' RES 2004: 977; lt nibe [1705] 'kleiner Vogelschnabel' < kasks nibbe 'Schnabel' Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80; lt knipis 'ein Knippchen, Schnippchen' ME: II: 247
Sugulaskeeled: sm nippa 'huippu, kärki, nipukka / Spitze' < lms [deskr], vrd nrts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' SSA 2: 223

nupp, nupu '(ülemine) ots; lillenupp, õiepung' < kasks knuppe, knopp 'id.', vrd rts knopp 'pung, (pea)nupp'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 wahbas neihde knopit erra, ninck neihde witzat kulla kahn; Hornung 1693: 34 Nup : Nuppo / Acc. pl. Nupposid 'ein Knopff'; Vestring 1720-1730: 155 Nup, -pi 'Der Knopf'; Helle 1732: 147 nup, g. o 'der Knopf'; Piibel 1739 arratas nende nuppud ja panni wardad nende külge; Hupel 1780: 227 nup, -pi od. -po r. 'der Knopf'; Arvelius 1782: 118 torni otsas se nupp; Hupel 1818: 88, 158 knup, -po r. 'Stengel'; nup, -pi od. -po r. d. 'Knopf; Knospe'; Lunin 1853: 62, 120 knup, -po r. 'стебель'; nup, -pi r. d. 'пуговица, головка'
Murded: nupp : nupu 'käepide; (labida)varre põikpulk; (ülemine) tipp; pea' S L Ha Tür VJg Iis Kod Äks Plt M Kam; nupp : nubu Kuu; nupp : nuppu Lüg; nupp (-ṕp) : nupi Mus Muh Rõn San VLä Rõu Se EKI MK; nupp : nupu 'õiepung; väike õis; linakupar' Jäm Vll Muh Hi Lä Hää Ris I KJn Trv Krk; nupp : nubu Kuu VNg; nupp(u) : nuppu Lüg Vai; nupp : nupi Khk TLä Kam Krl VId EMS VI: 694
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nupp : nupu, nupi 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; Wiedemann 1893: 693 nupp : nupu, nupi (knupp) 'Knopf, Knauf, Flaschzopf, Knoten'; ÕS 1980: 463 nupp; Tuksam 1939: 571 Knopf 'nupp, kaba; (kella)nupp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppe, knoppe 'Knospe'; MND HW II: 1 knuppe, knoppe 'Knoten, Bündel; Knospe, Blütenknospe'
Käsitlused: < kasks knuppe Liin 1964: 63; Raun 1982: 106; < lms [deskr] ~ kasks knuppe, knopp EEW 1982: 1743; SSA 2: 241; < asks knuppe, knoppe 'pung, (õie)nupp' ~ rts knopp 'pung; nupp, pide; (pea)nupp' EES 2012: 321; < germ, vrts knopper, knoppa EKS 2019
Muud keeled: rts knopp [u 1500] 'bot pung' RES 2004: 473; lt knupis 'zusammengebundenes Tuch; ein kleiner Packen; der Zulp für Säuglinge' < asks knupp 'Knoten' Sehwers 1953: 56
Sugulaskeeled: sm nuppi [1637 knuppi] 'aukeamaton kukka, perunan marja; nuttura; nyppy / Knospe; Frucht der Kartoffel; Haarknoten' < vrd nrts knopp, vrts knopper 'nuppi; nuppu, silmu'; is nuppu 'villanyppy'; krj ńuppu 'kärki, huippu; nuppi'; vdj nuppu 'nuppi' SSA 2: 241

näär, nääri 'aastavahetuse aeg, uusaastapüha(d)' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 81 Nijahri pehw 'novus annus'; uhs Ahst 'item'; Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'; Tuksam 1939: 716 Neujahrsnacht 'nääriöö'; Neujahrstag 'uusaastapäev, nääripäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019
Muud keeled: rts nyår [1469] 'uusaasta' RES 2004: 681

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp; Tuksam 1939: 571 Knopf (an Kleidern) 'nööp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'nööp; nupp' RES 2004: 471; lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < vrts knap SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'; Tallorahwa 1857: 11 mängiti enne löunat Ollewi kirrikus örreli peäl
Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel; Tuksam 1939: 735 Orgel 'orel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
Muud keeled: rts orgel [1460] 'orel' RES 2004: 730; lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < vurts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Muud keeled: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

paar, paari 'sarikas' < kasks spare 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Pâri 'Sparren auffm Hause'; Göseken 1660: 94 paarit 'Spar auffm Hause'; Göseken 1660: 242 paari puh 'sperholtz'; Vestring 1720-1730: 173 Parid 'Die Sparren, Träger'; Hupel 1780: 237 pari d. 'die Sparren'
Murded: `paarid 'pl. sarikad' Kuu; paarid (-oa-) L VJg I KJn SJn Vil; paari (paari^ʔ) eL; paarid (-oa-) 'pl. aampalgid, talad' S EMS VII: 40-42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 850, 857 paŕŕ : paŕŕi '= pāŕ, sarikas'; pāŕ : pāri (SW) 'Sparre, Stange'; EÕS 1930: 671 paar, hrl. pl. paarid 'sarikad; (silla) aluspalgid'; Tuksam 1939: 909 Sparren 'sarikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spare 'Sparre'; MND HW III spār(e), sparre(n) 'Latte, Stange, Pfahl, Sparren, bes. Dachsparren'
Käsitlused: < kasks spare Kobolt 1931: 149; Liin 1964: 52; EEW 1982: 1864; Raun 1982: 113; Raag 1987: 324; < asks spare 'sarikas' EES 2012: 342
Muud keeled: rts sparre [1475] 'pruss; sarikas' RES 2004: 992; lt spãre 'Sparre, Sparrbalken' < kasks spāre 'Sparre' Sehwers 1953: 114; spāre 'die Sparre, der Sparrbalken' < kasks spare ME: III: 987
Sugulaskeeled: sm parru [1678 paaret] '(paksu) orsi, hirsi / Balken' < rts sparre, vrd nrts sparre SSA 2: 317; lv på̄ŕ (pāŕ) 'sparren'; spō̬ŕ 'sparren' < kasks spare Kettunen 1938: 279, 379; lv spǭŗ, ū'ojpū 'sarikas / jumta spāre' LELS 2012: 303, 345
Vt paarima

pakk, paki 'komps, pamp; pakitud kaup' < asks packe 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 204 pack 'Stock / Gefängnüs'; Piibel 1739 wäljaömmeltud riete pakkidega, ja kalli riette warrandustega,; Hupel 1780: 441 Paket 'kimp, pakket, pak r. d.'; Hupel 1818: 171 pak : -ki r. d. 'Pack, Paket, Päckchen'; Lunin 1853: 132 pak, -ki r. d. 'связка, кипа, пачекъ, снитокъ, пачка'
Murded: pakk : pagi 'komps, pamp; saadetis' Kuu VNg; pakk : pakki Lüg IisR; pakk (-k´k) : paki S L KPõ I VlPõ eL EMS VII: 128
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 832 pakk : paki 'Packen, Päckchen'; EÕS 1930: 686 pakk 'Pack[en], Paket, Gepäck'; ÕS 1980: 487 pakk; Tuksam 1939: 738 Packen 'pakk; (kauba)pall'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pack(e) 'Packen, Bündel'; MND HW II: 2 pak, packen (payken), packe, pecken 'Warengebinde, Warenbündel, Verpackungseinheit; Gepäck'
Käsitlused: < kasks pack(e) Liin 1964: 49; < kasks packe, vrd sks Packen EEW 1982: 1902; < kasks packe Raun 1982: 115; < asks pack(e) 'pakk, komps' EES 2012: 348
Muud keeled: rts paket [1617] 'pakk, komps; postisaadetis' RES 2004: 747; lt paka 'Packen' < kasks pack Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 85; lt baķis 'Packen, Ballen' < asks pack 'Packen, Bündel' Sehwers 1953: 7; lt baķis 'der Packen, Ballen' ME: I: 253
Sugulaskeeled: sm pakka [1637 pakki] 'pinkka, tukku, korttipakka (Pack(en), Ballen' < vurts pack [‹ kasks packe 'pakka, nippu'] SSA 2: 295; SKES: 467; lv bak̄, pl. bak̆kùᴅ 'der packen, der ballen'; pak̄, pl. pak̆kùᴅ 'packen' Kettunen 1938: 20, 271; lv pak 'pakk / paka' LELS 2012: 225; vdj paketti 'pakk / пакет' VKS: 869
Vt pakkima

pakkima, pakin 'pakki panema; sisse pakkima' < asks packen 'id.', ee pakk

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 318 pahckima 'Packen / Einpacken (Saltz)'; Göseken 1660: 169 üx paaketut Soola Tünder 'ein gepackete Saltz Tonne'
Murded: pakkima 'kokku panema; pakki tegema' R S L Ris JMd Koe VJg IPõ Plt; `pakma Vig KJn; `pak´ma (-me) eL(-mõ Krl) EMS VII: 130
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 834 pakkima : pakin 'packen, einpacken'; ÕS 1980: 487 pakkima; Tuksam 1939: 738 packen (einpacken) 'pakkima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 packen 'Ware für den Transport verpacken'
Käsitlused: < kasks packen, paken Liin 1964: 49; < ee pakk EEW 1982: 1902; < asks packen 'pakkima' EES 2012: 348
Muud keeled: rts paketera [1704] '(sisse) pakkima' RES 2004: 747; lt pakot 'pakkida / pakkõ' LELS 2012: 225; lt bakât 'packen' ME: I: 252; lt pakât 'packen' ME: III: 44
Sugulaskeeled: sm pakata [1680] 'ein-, ver-, zusamennenpacken' < nrts backa [‹ kasks packen, paken] SSA 2: 294; is pakata 'pakata, panna pakettiin'; krj pakata < sm SSA 2: 294; lv pa`kkə̑ 'packen' < sks Kettunen 1938: 272; lv pakkõ 'pakkida / pakot, saiņot' LELS 2012: 225; vdj pakettaa 'pakkida / упаковывать' VKS: 869
Vt pakk

pank, panga 'järsk paekallas' < ? asks bank 'id.', rts bank 'id.'

Esmamaining: Forselius 1694
Vana kirjakeel: Forselius 1694 pank; Piibel 1739 Maggusad on temmale orro pangad; Hupel 1818: 172 pank, -a r. d. 'Stück, Klump; Steinklippe'; Lunin 1853: 133 pank, -a r. d. 'кусокъ, комъ, глыба, утесъ'
Murded: pank : panga 'kõrge paekallas' S Rid Var Mih Aud HMd EMS VII: 183
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 paṅk : paṅga 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; Wiedemann 1893: 767 paṅk : paṅga (paṅgas, paṅkjas) 'festes Gestein, Fels, Klint, Barre, Sandbank, Klumpen, Haufen'; liiva-paṅk 'Sandbank'; ÕS 1980: 491 pank 'järsk paekallas'; Tuksam 1939: 111 Bank (Sandbank) 'leetseljak, kehvel, pangas'
Saksa leksikonid: MND HW I bank 'Bodenerhöhung im Wasser, Sandbank'
Käsitlused: < kasks bank 'Bodererhöhung im Wasser, Sandbank' GMust 1948: 9, 85; < erts bank 'paekallas' Raun 1982: 116; < rts bank EEW 1982: 1925-1926; SSA 2: 308; EES 2012: 352
Muud keeled: rts bank [1644] 'geogr leetseljak; seljak, nõlvak; sõj muldvall' RES 2004: 86; lt baņķis 'Sandbank' < kasks bank Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm pankki (pankka, pankko, pankku) [1880] 'penger, kohoama, valli; hiekkasärkkä / Damm, Erhebung, Wall; Sandbank'; krj pankka '(jään) reuna' < nrts bank 'äyräs, penger' [‹ asks, sks bank] SSA 2: 308; SKES: 482; vdj bankka 'madalikku tekitav kivipank meres / банка в море' VKS: 158

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant; Tuksam 1939: 750 Pfand 'pant'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Muud keeled: rts pant [14. saj] 'pant; käsipant; taara' RES 2004: 749
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < vurts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

pasun, pasuna 'puhkpill' < kasks bas(s)ûne 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 lauluge ytlep, pasunie ka; Müller 1600-1606: 254 Kÿtket sen Issanda Paßunadde kaas; Rossihnius 1632: 270 se Issand sahb .. se Iummala passuna kahn alla tullema taiwast; Stahl LS I 1641: 14 Jum̃ala pa∫∫una kahs 'mit der Po∫aunen Gottes'; Gutslaff 1648: 242 Passûn /a 'Tromete'; Göseken 1660: 93 passun, -a 'Posaun'; Virginius 1687-1690 need Pristrid, Puhhusid Passunadega Jum̃ala Kirstu ees; Vestring 1720-1730: 173 Passun, -na 'Die Posaune'; Passunat ajama 'Posaunen'; Helle 1732: 155; Hupel 1780: 237 passun, -a r. d. 'Posaune'; Hupel 1818: 174 passun, -a r. d. 'Posaune, Trompete'; Lunin 1853: 135 passun, -a r. d. 'труба'
Murded: pasun, -a R S L sporKPõ I Äks KJn SJn M(-e); passun (-ń) : pasuna T V(pasunõ Krl) EMS VII: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855 pazun : pazuna 'Posaune'; pazundama 'ausposaunen, austrompeten'; ÕS 1980: 497 pasun; Tuksam 1939: 764 Posaune '[tõmb]tromboon, posaun; fig pasun'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben basune, bassune 'Posaune'; MND HW I basûne, bassûne (bosune) 'Posaune, überhaupt ein Blasinstrument'
Käsitlused: < kasks bas(s)une Ariste 1963: 99; Liin 1964: 60; Raun 1982: 117; SSA 2: 322; < kasks bas(s)ūne EEW 1982: 1952; < asks basune, bassune 'pasun' EES 2012: 356; < asks basūne 'pasun' EKS 2019
Muud keeled: rts basun [u 1420] 'muus tromboon; pasun; orelivile' RES 2004: 90; lt bazũne, bazũnes [1638 Ba∫une] 'Posaune' < kasks basūne Sehwers 1918: 38, 83, 142; Sehwers 1953: 9; bazūne 'die Posaune' < kasks basune ME: I: 269; lt bazūnêt 'posaunen' < kasks basūnen 'blasen' Sehwers 1953: 9
Sugulaskeeled: sm pasuuna [Agr] 'vaskipuhallin / Posaune' < vurts basun 'pasuuna' [‹ kasks bas(s)ūne] SSA 2: 322; lv bazùn, bazōn 'posaune' < lt bazūne Kettunen 1938: 21; lv bazōn 'pasun / bazūne' LELS 2012: 43

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Tuksam 1939: 144 Bete (rote Rübe) 'peet'; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
Muud keeled: rts beta [u 1500] 'bot peet; suhkrupeet' RES 2004: 111; lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm pietti 'Rote Bete' < kasks bête [Bete, Rübe; Mangold] Bentlin 2008: 242; lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43

peitel, peitli 'puussepa tööriist' < kasks beitel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 503S peitzel 'Durchschlag (der Tischler)'; Vestring 1720-1730: 167, 183 Päitel, -li 'Der Meißel, Pöitel'; Pöitel 'der Meißel'; Helle 1732: 152 päitel 'der Meisel'; Hupel 1780: 233, 238 päitel, -tli r. 'der Meisel'; peitel, -tli r.; peitli d. 'der Meißel, liefl. Beitel'; Hupel 1818: 167, 176 päitel, -tli r. 'Meissel'; peitel, -tli r. d.; peitli d. 'Meissel'; Lunin 1853: 128, 136 päitel, -tli r. 'долото, рѣзецъ'; peitel, -tli r. d. 'долото, рѣзецъ'
Murded: `peitel : `peitli (-le) R HJn KuuK Jä ViK I Äks Plt KJn M Ran Puh; `peikel : `peikli Phl L Juu; `peikli (`pekli) sporT V(`peipli Plv); `peiker : `peikri Jäm EMS VII: 325; `pöitel : `pöitli (-le) Mar Mär Lih Vän Ha Plt KJn SJn; `pöikel : `pöikli S Kul Vig Han Var Aud EMS VIII: 73
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 863 peitel : peit´li '= päitel'; peikel : peikli (d) '= päitel'; päitel : päit´li 'Stämmeisen, Meisel'; ÕS 1980: 502 peitel; SES 2007: 161 Beitel 'tehn peitel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bêtel, beitel 'Meissel, celtes; Stecheisen'; Schiller-Lübben betel, beitel 'Meißel, Keil'; MND HW I bêͥtel 'Meißel, Stecheisen'
Käsitlused: < kasks beitel Viires 1960: 76; Raun 1982: 118; < kasks betel, beitel Liin 1964: 51; < kasks Beitel 'Meissel' EEW 1982: 1979; < asks beitel 'meisel, kiil' EES 2012: 360; EKS 2019
Sugulaskeeled: lv peì̯k̆kel 'stemmeisen, meissel' < kasks *bētel Kettunen 1938: 280

penn, penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
Muud keeled: rts spänne [1459] 'pannal; haak; sõlg' RES 2004: 1007; lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < nrts spänne, spänning SKES: 519

pihtima, pihin 'pattu tunnistama ja kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima; Tuksam 1939: 125 beichten 'pihtima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Muud keeled: rts bikta sig [1815] 'pihtima, (pattu) üles tunnistama' RES 2004: 117; lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

piinama, piinata 'kannatust tekitama, vaevama' < kasks pînen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 281 temma peab .. sehl kicke kurratide ninck errä netedetüt kan pinatut ninck wajwatut sahma; Stahl 1637: 96 pihnama : pihnan : pihnasin : pihnanut 'peinigen'; Gutslaff 1648: 226 pînama, waiwama 'martern'; Gutslaff 1647-1657: 233 sahb Kurjaste errapihnatuts; Göseken 1660: 192, 320 pijhnama 'foltern / peinigen'; pijhnama 'Peinigen / martern'; Vestring 1720-1730: 180 Pinama | Pinatama 'Peinigen, quälen'; Helle 1732: 158 pinama / pinatama 'peinigen'; Piibel 1739 Need kaddunud pinatakse wette al; Hupel 1780: 242 pinama r. d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; Lunin 1853: 141 pinama / pinatama r. d. 'мучить, терзать, пытать'
Murded: `piinama 'vaevama; piinu tekitama' R S Mar Mär Kse Pä Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; `piinama (-mä, -me) M TLä San V(-mma Räp) EMS VII: 433
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; ÕS 1980: 510 piinama; Tuksam 1939: 746 peinigen 'piinama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pînen 'strafen, bestrafen; jemandem (körperl.) Schmerzen zufügen; jemanden quälen, schlecht behandeln; seelisch belasten, dedrücken'
Käsitlused: < kasks pinen Liin 1964: 58; EEW 1982: 2028
Muud keeled: rts pina [1335] 'piinama, vaevama' RES 2004: 768; lt † pînêt 'peinigen' < kasks pīnen Sehwers 1918: 155; lt pĩnêt 'peinigen' < kasks pĩnen 'peinigen, quälen' Sehwers 1953: 90; pīnēt 'peinigen, quälen; prügeln, schelten' < kasks pinen 'peinigen, quälen, foltern' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piinata [Agr] 'kiusata, piinata, kiduttaa'; is pīnata; krj piinata; vdj pīnata < vrts pina 'piinata, kiusata, kiduttaa', vrd kasks pīnen SSA 2: 355; lv pīnə̑ 'klemmen; peinigen, foltern' < vrd kasks pinen Kettunen 1938: 298; lv pīņõ 'piinata / mocīt' LELS 2012: 244; vdj piinata 'piinata / мучить' VKS: 915
Vt piin

pill, pilli 'võll, telg; ankruvinn' < asks spille 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Kistawars 'Spille'; Göseken 1660: 226 pilli kaihl 'Hals an der Mühlen Spille'; Helle 1732: 157 pil 'die Spille oder Eisen in der Mühl-Rads-Welle'; Hupel 1780: 242 pil, -li r. d. 'Spille am Mühlrad'
Murded: pill : `pilli 'ankruvinn' Jõe; pil´l (-ll) : pilli Sa Hi Khn Hää; spill : spilli Ris JõeK EMS VII: 475; pill : `pilli 'veskivõll' VNg Lüg Jõh; pill : pilli (-l´l-) S Vig Var Khn Aud Tor Saa Nis Juu VJg I KJn M Ran Ote San Har Plv EMS VII: 476
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902, 880 pil´l´ : pil´l´i 'Spille, Spindel (im Mühlenrade oder Mühlstein), Welle, Rolle im Weberschiffchen'; pel´l´ : pel´l´i 'Spille, Ankerwinde'; ÕS 1980: 513 pill '(ankru)peli'; Tuksam 1939: 913 Spill 'peli, pill, ankruvinn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spille 'Spindel; jede Walze, Winde, Welle'; Schiller-Lübben spille 'Spindel; jede Walze, Winde, z. B. Ankerspille, die Spindel oder Mühleisen, Drehungsaxe für die oberen Mühlsteine'; MND HW III spille 'Spindel; Mühleisen, Drehungsachse für den oberen Mühlstein; Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten; Schiffswinde, Ankerspill'
Käsitlused: < kasks spille 'Spindel, Winde' GMust 1948: 32, 86; < kasks spille 'võll, telg' Liin 1964: 51; < sks Spille ~ kasks spille EEW 1982: 2053; < asks spille 'võll, vints' EES 2012: 370
Muud keeled: lt spille 'womit man ein Netz aus dem Wasser zieht oder womit man etwas Schweres emporhebt' < kasks spille 'Winde, Vorrichtung zum Heben oder Fortbewegen von Lasten' Sehwers 1953: 116; Jordan 1995: 93; lt (eñkura) spil̃va 'die Ankerwinde, Spille, woran die Ankerkette befestigt ist' < kasks spille 'Winde' Sehwers 1953: 116
Sugulaskeeled: lv spīla 'ankerwinde' < kasks spille Kettunen 1938: 379; lv spīla 'peli, vints / vinča' LELS 2012: 302

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink; Tuksam 1939: 111 Bank (Sitz) 'pink'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
Muud keeled: rts bänk [14. saj] 'pink' RES 2004: 162; lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < vrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < asks boie 'id.', vrd rts boj 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl EMS VII: 628
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi : poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Tuksam 1939: 163 Boje 'poi, kupp (ujuv meremärk)'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
Käsitlused: < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' GMust 1948: 59, 87; < kasks boie ~ sks Boje EEW 1982: 2118; < kasks boie Raun 1982: 125; < asks boie 'ujuv meremärk', sks Boje 'ujuv hoiatusmärk' EES 2012: 378; < sks Boje 'poi' EKS 2019
Muud keeled: rts boj [u 1350] 'mer poi (ujuv meremärk); päästerõngas' RES 2004: 134; lt † buõjas 'Pl. Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten' < asks boie Sehwers 1918: 38, 145; lt boja LELS 2012: 45
Sugulaskeeled: sm poiju [1787] 'ankkuri-, merkkipoiju / Boje' < nrts boj 'poiju' [‹ kasks boie] SSA 2: 385; lv bojà 'boje, seezeichen der schiffer und fischer' Kettunen 1938: 25; lv bojā 'poi / boja' LELS 2012: 45; vdj buju 'poi; võrgumärk / буй' VKS: 174

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'; Tuksam 1939: 164 Bolzen (Pflock) 'polt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
Muud keeled: rts bult [1473] 'polt; raadpulk; neetnael' RES 2004: 157; lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

poom, poomi 'puu, latt' < kasks bôm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Puh 'Baum'; Göseken 1660: 370 Poom 'Schutz Gatter catharactæ'; Göseken 1660: 124 Lachbohm 'Schlag-Baum'; Vestring 1720-1730: 187 Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; Helle 1732: 161 pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; Hupel 1780: 246 pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; Lunin 1853: 147 poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
Murded: puom : `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom : poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m : poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei EKI MK; EMS VII: 680; puom : `puomi 'laeva purjepuu' R; poom : poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris EMS VII: 680
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm : pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Tuksam 1939: 115 Baum 'puu; võll; valdas; poom, tõkepuu'; Mereleksikon 1996: 329 poom < asks Boom
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
Käsitlused: < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' GMust 1948: 36, 87; < kasks bôm 'Baum' Liin 1964: 51; EEW 1982: 2139; < kasks bom Raun 1982: 126; < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' EES 2012: 380; < asks bōm 'puu' EKS 2019
Muud keeled: rts bom [1771] 'mer, sport poom; tõkkepuu' RES 2004: 136; lt buõmis 'Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange' < kasks bōm Sehwers 1918: 31, 45, 145; lt buõmis 'Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird' < kasks bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: sm puomi [1787 puomi] 'esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde' < vrts bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' [‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko'] SSA 2: 432; SKES: 647; sm puomi 'Schlagbaum; Kettbaum' < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' Bentlin 2008: 162; is pōmi 'aluksen puomi'; krj puomi 'tukkipuomi, kangaspuiden tukki' < sm SSA 2: 432; lv pùo̯m 'rüster, ulme' < ? kasks bôm 'baum' Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328; lv bōm 'poom / bomis' LELS 2012: 51; vdj boomi 'poom (purjelaeval või -paadil) / бом (на паруснике)' VKS: 167

pootsman, pootsmani 'tekimeeskonna ülem' < asks bôsman 'id.', sks Bootsmann 'id.', vrd rts båtsman 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Poos Manni '[Boß]mann'; Göseken 1660: 356 poosmanni hüll 'schiff-Kappe bardoculullus'
Murded: `pootsmann, -i (-uo-) 'vanemmadrus' R; `pootsman(n), -i S Var Pä EMS VII: 687
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōsman, -i; pōtsman, -i 'Bootsmann'; ÕS 1980: 529 pootsman 'laevatööde juhataja ja madruste väljaõpetaja'; Tuksam 1939: 164 Bootsmann 'pootsman, tüürimehe abi, laeva esimene allohvitser'; VL 2012 pootsman < sks Bootsmann
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bôsman, bôtsman 'Matrose'; MND HW I bôsman, bôtesman (pl. -lü̂de) 'Matrose'
Käsitlused: < sks Bootsmann 'Bootsmann' [vrd kasks bôsman] GMust 1948: 87; < kasks bôsman, bôtsman SKES: 648; Liin 1964: 49; < sks Bootsmann, rts båtsman, vrd kasks bôtsman, bôsman EEW 1982: 2143; < sks Bootsmann ~ rts båtsman SSA 2: 433; < asks bō(t)sman 'madrus' ~ sks Bootsmann ~ rts båtsman 'pootsman' EES 2012: 380
Muud keeled: rts båtsman [1450] 'mer pootsman' RES 2004: 161; lt bocmanis LELS 2012: 47
Sugulaskeeled: sm puosu [1609 puotzmanni] 'pursimies / Bootsmann' < vurts båtsman SSA 2: 433; lv bōtsmaņ 'pootsman / bocmanis' LELS 2012: 47; vdj botsmani, bootsmani 'pootsmann / боцман' VKS: 168

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'; SES 2007: 925 Porst 'bot sookail'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Muud keeled: rts pors [14. saj] 'bot porss' RES 2004: 780; lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii; Tuksam 1939: 334 frei 'vaba, van prii'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Muud keeled: rts fri [14. saj] 'vaba, prii' RES 2004: 277; lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < vrts fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

pukk, puki 'jäär; sokk' < asks buck, buk 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 208 oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; Göseken 1660: 87 Puck/ i 'Bock'; Hagemeister 1790: 24 pukki-raswaga seggatud; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. d. 'козлы'
Murded: pukk : pugi (pukki) 'jäär, sokk' R; pukk : puki S sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk : puka Muh Hi PJg Ris Pee EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk'; Tuksam 1939: 162 Bock 'pukk, sikk, sokk; jäär, päss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
Käsitlused: < kasks buk, bok (-ck) Liin 1964: 63; < kasks buck, bock 'Bock' Ariste 1972: 98; EEW 1982: 2213; < kasks buck Raun 1982: 130; < asks buck 'jäär, sokk, sikk' EES 2012: 390; EKS 2019
Muud keeled: rts bock [13. saj] 'zool sikk, sokk, jäär, päss, pukk' RES 2004: 134; lt buks 'Bock' < kasks buck 'Bock' Sehwers 1953: 20; buks 'Bock' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'urosvuohi / Bock'; is pukki 'vuohipukki'; krj pukki 'vuohipukki; härkä; sahapukki' < rts, vrd nrts bock, vrts bokker, bukker, vrd kasks buck, sks Bock SSA 2: 419; lvS pukki 'Bock, Ziegenbock' SLW 2009: 75, 154; lv bok̆kà 'bock' < kasks buck Kettunen 1938: 25; lv bokā 'sikk, sokk / āzis' LELS 2012: 45; vdj bukka 'sikk, sokk; jäär / козёл, баран' VKS: 174; vdj pukki 'sokk / козёл' VKS: 972; is pukki 'sokk' Laanest 1997: 155
Vrd pukk

pulber, pulbri 'süüteaine; arstim' < asks pulver 'id.', sks Pulver 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 püssi Rocht /u 'Pulver'; Helle 1732: 91 se pulwer 'der Zunder'; Helle 1732: 169 püssi-rohhi 'Schieß-Pulver'; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 250 pulwer, -wri r. d. 'Pulwer (Arzney)'; pulwer, -wri d. 'Zunder im Feuerzeug'; Lithander 1781: 344 Ööstri Pulwer 'Austernpulver'; Hupel 1818: 195 pulwer, -wri r. d.; pulper, -pri d. 'Pulver (Arzney); Zunder im Feuerzeuge'; Lunin 1853: 151 pulwer, -wri r. d. 'лекарственный порошокъ; трутъ'
Murded: `pulber : `pulbri (-re) 'pesupulber; ravim; väetis' R S Tõs Hää sporK Iis Trm M; `pul´bri : `pul´bri V; `pul´bre : `pul´bre T; `pulver : `pulvri (-re) VNg Vai Käi L Ha Trm Vil Trv EMS VII: 826
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978, 983 pulber : pul´bri 'Pulver'; pulwer : pul´wri '= pulber'; Wiedemann 1893: 888 pulber : pul´bri (pulper, pulwer) 'Pulver'; ÕS 1980: 546 pulber; Tuksam 1939: 777 Pulver 'pulber; püssirohi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pulver 'Staub; Pulver; Schiesspulver'; Schiller-Lübben Pulver 'Staub'; MND HW II: 2 pulver, pulfer, polver 'Erde, Schmutz, Staub; Asche; Pulver; Schießpulver'
Käsitlused: < kasks pulver Raun 1982: 130; < asks pulver 'tolm', sks Pulver 'pulber; püssirohi' EES 2012: 390; < sks Pulver 'pulber' EKS 2019
Muud keeled: rts pulver [15. saj] 'pulber' RES 2004: 803; lt pul̃veris [1638 Pullwers] 'Pulver (zum Schießen und zur Arznei)' < kasks pulver Sehwers 1918: 93,156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pulveri [1750] '(pesu-, lääke)jauhe / Pulver' < vurts pulver [‹ kasks, sks Pulver 'pulveri, jauhe'] SSA 2: 425; lvS pulver [1829 pulwar] 'Pulver' SLW 2009: 154; lv pul̄vie̯r 'pulver' Kettunen 1938: 314; pulvõr 'pulber / pulveris' LELS 2012: 256

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < asks pumpe 'id.', rts pump 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 324 pumpe 'plumpe antlia'; wett welia pumpima 'plumpen exantlare'; Hupel 1780: 246 pompe r. 'die Pumpe'; Hupel 1818: 195 pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; Lunin 1853: 151 pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
Murded: pump : `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu : `pumbu Vai; pump : pumbi Jäm Khk Phl; pump : pumba S L KPõ Trm Kod KLõ M VId; pump : pumbu Iis; pomp : pomba Krk Hel T Krl VId; poḿp : poḿbi Har Lei EMS VII: 841
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump : pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump : pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump; Tuksam 1939: 777 Pumpe 'pump'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
Käsitlused: < kasks pumpe 'Pumpe' GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130; < asks Pumpe Liin 1964: 51; < kasks pumpen Hinderling 1981: 225; < rts ~ erts pumpa [a-tüvel], kasks pumpe [i-tüvel] EEW 1982: 2225; < rts pump 'pump' [a-tüveline] ~ asks pumpe, sks Pumpe [i-tüvelised] EES 2012: 391; < asks pumpe 'pump' EKS 2019
Muud keeled: rts pump [1453] 'pump; uimastisüst; piltl süda' RES 2004: 803; lt pum̃pis 'Pumpe' Sehwers 1918: 156; pumpis 'Pumpe' < kasks pumpe Jordan 1995: 83; pum̃pêt 'pumpen' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] 'Pumpe' < vurts pump 'pumppu' [‹ kasks pumpe] SSA 2: 425-426; is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm SSA 2: 426; lv puì̯m`p, puń̄`p 'pumpe; plumpkeule' Kettunen 1938: 313, 315; lv puì̯mp̆pə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ 'pumpen' Kettunen 1938: 313, 315; lv puņp 'pump / suknis, pumpis'; puņpõ 'pumbata / suknēt, pumpēt' LELS 2012: 257; vdj pumppu 'pump, pumbakaev / помпа, насос' VKS: 975

puts, putsi 'vulva' < vrd asks putz, puts 'märg auk'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 251 puts r. d. 'das weibliche Geburtsglied'; Lunin 1853: 152 puts r. d. 'женскiй дѣтородный удъ'
Murded: puts : `putsi 'naise suguelund' Jõe Kuu Lüg Vai; put´s : putsi S sporL sporK Iis Lai M TLä V EMS VII: 904
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s : putsi 'weibliche Scham'; Tuksam 1939: 754 Pfütze 'loik, lomp, lammik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' EEW 1982: 2255; < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' EES 2012: 396; < sks putze 'naise suguelund' EKS 2019
Muud keeled: rts puss [1400-1425] 'lomp, loik' RES 2004: 805
Sugulaskeeled: lvS puts SLW 2009: 156; lv put̄´š 'pfütze' < sks Kettunen 1938: 320

puur, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; Helle 1732: 395 [mesilane] panne puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; Lunin 1853: 153 puur, -i d. 'клѣтка'
Murded: puur : `puuri 'varbseintega vahend loomade või lindude pidamiseks' R; puur : puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' S L sporKPõ sporI Plt M sporT Har VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bauer; Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)'; Tuksam 1939: 115 Bauer '(linnu- või looma)puur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
Käsitlused: < kasks bûr Liin 1964: 64; Raun 1982: 133; < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' EEW 1982: 2261; < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' EES 2012: 397; < asks būr 'linnupuur' EKS 2019
Muud keeled: rts bur [1430-1450] 'puur; sport värav' RES 2004: 157; lt bũris 'Käfig, Vogelbauer' < kasks būr 'Käfig, Vogelbauer' Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23; būris 'Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau' < kasks bûr Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puuri [1826] '(linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig' < nrts bur, vrts bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' SSA 2: 445; SKES: 665-666

puurima, puurin 'auku sisse laskma' < ? asks bōren 'id.', vrd vn бурить 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 oherdimme kahs lasckma 'bohren'; Gutslaff 1648: 208 laskma /e 'bohren'; Göseken 1660: 535 ohherdimme ka laskmine 'Bohren (mit dem bohr)'; Helle 1732: 128 lasse augo 'bohre ein Loch'; Lunin 1853: 152 purima r. d. 'сверлить, буравить'
Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R S L sporKPõ Iis Trm KJn; `puuŕma (-me) Saa eL EMS VII: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima : pūrin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima; Tuksam 1939: 163 bohren 'puurima'
Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
Muud keeled: rts borra [1385] 'puurima, oherdama' RES 2004: 139
Sugulaskeeled: sm porata [1797] < vrts bora, nrts borra 'porata'; krj porata < sm SSA 2: 397; sm puuria [1880] 'räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta' < vn бурить SSA 2: 445; vdj buravoittaa 'puurida / буравить' VKS: 176; vdj puuria 'puurida / бурить, сверлить' VKS: 983
Vt puur

püür, püüri 'padjakott' < asks bure 'id.', sks Bü(h)re 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1859
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1859: 179 Maksa enne se pool rubla ärra, mis sa tuddenti Kommerssi peäle terwe padjapüri täis krõnglid wäljapetsid
Murded: püür : `püüri R; püür (-üi-) : püüri (-üi-) S Lä KPõ IPõ Plt; pöör : pööri Mär Pä Lai KJn; pü̬ü̬r : pöörä (-a) MMg M sporT Har VId EMS VII: 121
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 943, 1008 pȫŕ : pȫri '= pǖŕ'; pǖŕ : pǖri 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖŕ 'Kissenüberzug'; EÕS 1930: 972 püür '(Bühre, Überzug)'; ÕS 1980: 566 püür '(padjal)'; Tuksam 1939: 176 Büre 'padjapüür'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bure 'Bühre, Zieche'; MND HW I büre 'Bett-, Kissenbezug'; Paul 1956: 111 Bü(h)re 'Bettüberzug'
Käsitlused: < sks Bü(h)re '(voodi)kate' Treiman 1981: 50; < kasks bure, vrd sks Bühre EEW 1982: 2357; < kasks bure Raun 1982: 137; < asks bure 'padjapüür' EES 2012: 409; < asks bure ~ sks Bühre 'püür' EKS 2019
Muud keeled: lt † biẽris 'Kissenbezug' < asks büre Sehwers 1918: 143; ķisen-bīris, -biẽris 'Kissenbezug' < asks Kissen-bǖre 'Küssen-büre' Sehwers 1953: 67

raa, raa 'masti rõhtpuu' < asks rā 'id.', sks Rah, Rahe 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: raapuri : -`purje 'raa külge kinnitatud puri' Kuu Hlj; raapuri : -purju Khk Mus EKI MK; `raagapuri : -`purje Kuu VNg; raagpuri : -purju Rid Ran; `raaga`seili VNg Vai EKI MK; raag : raa 'põikpuu purjelaeva masti küljes' R Phl; roag : roa Pöi Muh; raa : raa sporR sporS Rid EMS VIII: 124
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 995 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-maśti āzi-pū 'Kreuzraa'; Wiedemann 1869: 1030 puŕje-rāg 'Segelstange, Raa'; ÕS 1980: 566 raa 'keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu'; Tuksam 1939: 785 Rahe 'raa (purje-rõhtpuu)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben râ 'Rah, Segelstange'; MND HW II: 2 râ, râe 'Segelstange, Rah'
Käsitlused: < kasks râ 'Rahe' GMust 1948: 39, 89; < sks Raa ~ rts EEW 1982: 2359; < asks rā ~ sks Rah, Rahe '(purje)raa' EES 2012: 410; < sks Rah, Rahe EKS 2019
Muud keeled: rts rå [u 1452] 'mer raa' RES 2004: 865; lt rãja 'Rahesegel' < kasks rā 'Segelstange' Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm raaka [1637 raka] 'maston vaakasuora osa; salko, riuku / Rahe; Stange, Rute' < germ, vrd vrts raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' SSA 3: 32; sm raakapurje 'rahsegel' Kettunen 1938: 344; lv rō̬i, rò̬i̯ 'rahe' Kettunen 1938: 344; lv rǭj, rǭjo 'raa / rāja' LELS 2012: 273; vdj raaka '(purje)raa, (masti) rõhtpuu / рей, райна' VKS: 1019

reis, reisi 'teekond; sõit, retk' < kasks reise 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 se Te echk Reise pæle iethma; Gutslaff 1648: 232 Teh 'Reise'; Göseken 1660: 93 Reisi 'Reise'; Hupel 1780: 255 reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; Luce 1812: 43 siis läks Herra temmaga reisimisse peäle; Lunin 1853: 158 reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
Murded: reis : `reisu 'käik, sõit; retk, rännak' Kuu VNg Lüg; reis : reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis : `reisi Vai; reis : reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-ś); reis : reesi Khn Kod MMg KJn TLä EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiź : reizi; reiz : reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis; Tuksam 1939: 801 Reise 'matk, reis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
Käsitlused: < kasks reise 'Reise' Liin 1964: 49; EEW 1982: 2452-2453; Raag 1987: 324; < asks reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis' EES 2012: 424; EKS 2019
Muud keeled: rts resa [1366] 'reis, matk, sõit' RES 2004: 836; lt † reĩze 'Reise' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99; ziemas reiss 'talvereis' LELS 2012: 328
Sugulaskeeled: sm reissu [1580] 'matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke'; krj reissu < rts, vrd vrts, vurts, nrts resa [‹ kasks reise] SSA 3: 62; SKES: 761; is reisu 'matka' < sm; vdj reisu 'matka' < is ~ sm SSA 3: 62; lv reì̯z 'reise, fahrt' < kasks reise Kettunen 1938: 332; lv reiz 'reis, teekond / ceļojums' LELS 2012: 265; vdj reisi, reisu 'reis, (laeva)sõit / посадка, рейс' VKS: 1044
Vt reisima

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring; Tuksam 1939: 811 Ring 'rõngas; võru; sõrmus; ring, sõõr'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Muud keeled: rts ring [14. saj] 'rõngas, võru; ring, sõõr' RES 2004: 846; lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < vurts, nrts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott; Tuksam 1939: 789 Ratte 'rott'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
Muud keeled: rts råtta [u 1430] 'rott; kõnek hiir' RES 2004: 868; lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < vrts rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

rull, rulli 'toruja kujuga ese' < kasks rulle 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1503 Trull, Jurgen; Tallinna Linnaarhiiv 1567 Trull, Jurgen; Vestring 1720-1730: 210 Rul, -li 'Die Rolle'; Hupel 1780: 260, 288 rul, -li r. d. 'die Rolle'; trul, -li r. d. 'die Rolle'; Lithander 1781: 497 Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; Hupel 1818: 252 trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; Lunin 1853: 199 trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
Murded: rull : `rulli 'rull, valts' Kuu; rul´l : rulli S L Ha VlPõ M San Lei; trull : `trulli R; trul´l : trulli Mär KPõ I Äks Plt T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ : rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull; Tuksam 1939: 813 Rolle 'rull; pool; (pesu)rull'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
Käsitlused: < kasks rolle, rulle Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98; < kasks rulle 'Rolle' EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; < vrd kasks drullen 'keerama' [rull ~ trull] Raun 1982: 182; < asks rulle 'rull' EES 2012: 438; EKS 2019
Muud keeled: rts rulle [14. saj] 'rull; tehn rullik, valts' RES 2004: 858; lt rul̃lis 'Wäscherolle, Feldwalze' < kasks rulle Sehwers 1918: 25, 157; lt rul̃lis, rul̃le 'Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle' < asks rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] 'Rolle' < vrts rulla, rulle [‹ kasks rulle, rolle]; is rulla 'jyrä, rulla'; vdj rulla; krj rulla '(rukin) rulla' < sm SSA 3: 102; SKES: 859; lv rul̄ 'Rulle, Walze' < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla SKES: 859; lv ruĺ̄ 'rolle, walze' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļ 'rull / rullis' LELS 2012: 276; vdj rulla '(kanga)rull; (niidi)rull; (põllu)rull; (tee)rull / катушка, каток, укатка' VKS: 1078; is rulla 'rull' Laanest 1997: 170
Vt rullima

ruum, ruumi 'hoone osa; vaba pind; piiritletud maa-ala' < kasks rûm 'Raum'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 303 et tæma meidt sen suhre ninck laÿa Taÿwase rhumi sisse tachtis wia; Gutslaff 1648: 231 Mah 'Raum'; Göseken 1660: 93 Ruum/ i 'Raum'; Vestring 1720-1730: 211 Ruum, -mi 'Der Raum'; Piibel 1739 Jona olli mahhaläinud laewa rumi sisse, ja mahhaheitnud; Hupel 1780: 261 ruum, -i r. d. 'der Raum'; Hupel 1818: 212 ruum, -i r. d. 'Raum'; Lunin 1853: 164 ruum, -i r. d. 'мѣсто, пространство'
Murded: ruum : `ruumi 'asu; eluase' Kuu RId; ruum : ruumi S L Ha JMd Koe VJg I VlPõ eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūm : rūmi 'Raum, Platz'; ÕS 1980: 603 ruum; Tuksam 1939: 790 Raum 'ruum'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld, freie See'; Schiller-Lübben rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld'; MND HW II: 2 rûm, rôm 'Ausdehnung; Zwischenraum, Abstand; verfügbarer Platz; Fläche, Gebiet; Ort, Stelle'
Käsitlused: < kasks rūm 'Raum'; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 2564; Raun 1982: 146; Raag 1987: 324; < asks rūm 'ruum, koht; lage väli' EES 2012: 440; EKS 2019
Muud keeled: rts rum [u 1385] 'tuba; ruum, koht' RES 2004: 858; lt rũme 'Raum' < kasks rūm 'Raum' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; lt rūme 'Raum; Wohnraum' < kasks rûm 'Raum' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruuma [1752] 'tila; laivan lastitila; lantala / Raum, Platz; Frachtraum; Abtrittsgrube' < rts, vrd vurts, nrts rum SSA 3: 114; SKES: 889; lv rūi̯m, rùim, rūm 'raum; miete' < kasks rûm Kettunen 1938: 346; lv rūim, rūm 'ruum / telpa, vieta, rūme' LELS 2012: 276; vdj ruumi, roomi 'koht; ruum / место, помещение' VKS: 1082

ruun, ruuna 'kohitäkk' < kasks rūne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97, 126 ruhn 'Wallach'; Gutslaff 1648: 245 Rûn /e 'Wallach'; Göseken 1660: 321 ruhn 'Wallach'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Runapä Jurri; Vestring 1720-1730: 25, 210 Ruun 'Ein Wallach'; Runama 'Wallachen'; Helle 1732: 171 ruun 'der Wallach'; runama 'wallachen'; Hupel 1780: 261 ruun, -a r. d. 'der Wallach'; runama od. ärrarunama r. d. 'wallachen'; Hupel 1818: 212 ruun, -a r. d. 'Wallach'; Lunin 1853: 164 ruun, -a r. d. 'меринъ'
Murded: ruun : `ruuna R; ruun : ruuna S sporL KPõ I Plt KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūn : rūna 'Wallach'; ÕS 1980: 603 ruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rune 'verschnittener Hengst, Wallach'; MND HW II: 2 rûne, *rûn 'verschnittener Hengst, Wallach'
Käsitlused: < kasks rūne 'Wallach' Liin 1964: 63; EEW 1982: 2565; Raun 1982: 146; < asks rune 'ruun' EES 2012: 440; EKS 2019; < rts rune Raag 1987: 335
Muud keeled: lt † rũnis [1638 Ruhna] 'Wallach' < kasks rūne Sehwers 1918: 35, 93, 157; rūnis 'Wallach' < kasks rūne 'verschnitterer Hengst, Wallach' Sehwers 1953: 104; rūnīt 'kastrieren' < kasks runen 'kastrieren' ME: III: 571
Sugulaskeeled: sm ruuna [1580] 'kuohittu ori / Wallach' < rts, vrd vurts rune, runa 'kuohittu ori, kuohittu kotieläin' [‹ kasks rune]; is rūna; krj ruuna < sm ruuna; vdj rūna; lv rūna < ee SSA 3: 114; sm ruuna verschnittener Hengst, Wallach < asks rûne ~ rts rune Bentlin 2008: 89-90; lv rūna 'wallach' < kasks rune Kettunen 1938: 349; lv ru’inə̑; rūnə̑ '(mit einem stumpfen messer) schneiden; verschneiden, kastrieren' < kasks runen Kettunen 1938: 346, 349; lv rūnõ 'kohitseda, ruunata / kastrēt, rūnît' LELS 2012: 277; vdj ruuna 'ruun(hobune) / мерин' VKS: 1083; is ruuna 'ruun' Laanest 1997: 171

ruut, ruudu '(nelinurkne) aknaklaas' < asks rûte 'id.', vrd rts ruta 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 332 Ruhti 'Raute (im Fenster)'; Vestring 1720-1730: 211 Ruut, -di 'Fenster Scheibe'; Helle 1732: 171 ruut, g. i 'die Fenster-Scheibe, oder Rute'; Hupel 1780: 191, 261 kruut, -i d. 'die Fensterscheibe'; ruut, -i r. d. 'Rute, Fensterscheibe'; Hupel 1818: 101 kruut, -i r. d. 'Fensterscheibe'; Lunin 1853: 73, 164 kruut, -i r. d. 'стекло; оконница'; ruut, -i r. d. 'оконница'
Murded: ruut : `ruudu Kuu RId(`ruutu); ruut : ruudu 'nelinurk; aknaklaas' Mär Vig Kse JMd Koe; ruut : ruutu HJn KuuK JJn VJg I Äks Plt Pil KJn; ruut (t´) : ruudi Sa Muh Han Var Pä KJn M Ran San; kruut (-t´) : kruudi S Lä T V; kruut : kruudu Käi Rei JMd Nõo Har; truut : truudu Kul EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; Wiedemann 1893: 989 rūt´ : rūdi; rūt : rūdu (krūt, krūt´, rūtu, rūto) 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; EÕS 1937: 1176 ruut 'nelinurk; aknaklaas (Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut; Tuksam 1939: 791 Raute '(akna)ruut'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rute 'Raute, ein regelmässiges Viereck, bes. Fensterscheibe'; Schiller-Lübben rute 'Raute, ein regelmäßiges Viereck, verschoben oder nicht verschoben, bes. die (viereckige) Fensterscheibe'; MND HW II: 2 rûte (-tt-) 'Rhombus, Raute; rautenförmige Einzelscheibe des Fensters'
Käsitlused: < kasks rute Liin 1964: 52; EEW 1982: 2566; Raun 1982: 146; < rts ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut' EES 2012: 440; < asks rute 'nelinurk, aknaruut' EKS 2019
Muud keeled: rts ruta [1571] 'ruut, nelinurk; aknaruut' RES 2004: 861; lt rũte 'Raute, Fensterscheibe' < kasks rūte 'Raute, Fensterscheibe' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; rūte 'Carreau, rautiges Viereck; Fensterraute' < kasks rute 'Raute, regelmäßiges Viereck; besonders Fensterscheibe' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruutu [1745] 'Viereck, Feld, Raute; Fensterscheibe; Karo' < rts, vrd vurts, nrts ruta 'ruutu' [‹ kasks rūte 'neliö, ruutu']; is rūtu 'ruutu korttipelissä; ikkunaruutu'; krj ruutu; vdj ruuto SKES: 891-892; SSA 3: 115; lv rū`t´ 'scheibe, raute, viereck; karo im kartenspiel' < kasks rute Kettunen 1938: 349; lv rūt 'ruut / rūts' LELS 2012: 278; vdj ruuto '(akna)ruut, -klaas / оконное звено, стекло' VKS: 1084

rükkima, rükin '(pingutades) tõstma, paigast nihutama' < asks rücken 'id.', sks rücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rükkima 'tõstma; tassima' Jõe S Lä Ha JMd JJn Koe Kad VJg; `rükmä Mar Var EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rükkima 'rücken, schieben, wippen'; EÕS 1937: 1213 rükkima 'tõstma, (kivi) hoovama (näit rinnaga)'; ÕS 1980: 608 rükkima 'pingutusega tõstma või lükkama'; Tuksam 1939: 816 rücken 'nihutama; (paigast) liigutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rucken 'sich fortbewegen; etwas (rasch) fortbewegen, reissen, ziehen'; MND HW II: 2 rücken, rucken, rüggen 'sich bewegen; etw. bewegen, verrücken'
Käsitlused: < kasks ~ sks rücken EEW 1982: 2628; < sks rücken Raun 1982: 149; EKS 2019; < asks rucken 'paigast liikuma; paigast liigutama, tõmbama' ~ sks rücken 'nihutama, paigast liigutama; paigast liikuma' EES 2012: 450

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân 'id.', sks Satan 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 308 Sathan, tæma on meddÿ keicke suhremb Wainlane; Rossihnius 1632: 319 om minule antut ütz tulp se ihu sisse, nimme kahn, se Satana Engel; Stahl HHb III 1638: 48 Tagkana müñust Sathan 'Heb dich weg von mir Sathan'; Gutslaff 1647-1657: 222 Minne Sathan erra; VT 1686 Abrahami Tüttär om / kumba Satanas olli kinnikeütnu; Vestring 1720-1730: 212 Sadan | Satan, -na 'Der Teuffel, Satan'; Helle 1732: 172, 322 sadan 'der Satan'; Hupel 1780: 261, 264 sadan r. 'der Satan'; satan r. 'der Satan'; Hupel 1818: 213, 217 sadan, -a bl. r. 'der Satan'; satan, -a r.; -i d. 'der Satan'; Lunin 1853: 165, 168 sadan, -a r. 'сатана'; satan, -a r. d. 'сатана'
Murded: `saadan, -a R S L Rap Juu Amb JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh VId; `saadanas : `saadana Kaa Kse Tõs San; `saadanas, -e VNg IisR; `saadan, -i (-e) Nõo Kam San Kan Urv Krl Har Plv; `saatan, -a Kse Hää Trm Hls EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1121 sādan : sādani; sādanas : sādana 'Satan'; sātan : sātani; sātanas : sātana '= sādan, sādanas'; ÕS 1980: 611 saatan; Tuksam 1939: 829 Satan 'saadan (ehk saatan)'
Saksa leksikonid: MND HW III Satân, Satanâs, Satenâs 'Satan, Bezeichnung des Teufels'
Käsitlused: < asks Sathan Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; EES 2012: 454; < kasks Sathan Raun 1982: 150; < sks Satan EEW 1982: 2657; EKS 2019; < rts ~ sks SSA 3: 140
Muud keeled: rts satan [1526] 'saatan' RES 2004: 892; lt sãtãns [1575 ta Satanna] 'Satan' < sks Sehwers 1918: 81, 157; lt sãtãns, sãtans 'Satan' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm saatana [Agr] 'Satan; starker Kraftausdruck'; is sātana; krj soatana; vdj sātana < vrts sathan, satan 'saatana, sielunvihollinen; voimasana' [‹ sks satan] SSA 3: 140; lv sāt̆tan, så̄t̆tə̑nz < ? ee ~ lt; vdj satana; sm saatana < rts SKES: 941; lv sāt̆tan 'satan' Kettunen 1938: 356; lv sǭtõn 'saatan / sātans' LELS 2012: 300; vdj saatana 'saatan, kurat / сатана, чёрт' VKS: 1102

veebiliides @ veebihaldur