[EHU] Eesti-ungari sõnaraamat

EessõnaLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Sama päring ungari-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

aegsasti <'aegsasti adv>, ka aegsalt (piisavalt vara) előre, idejekorán, idejében

amortiseeruma <amortis'eeru[ma amortis'eeru[da amortis'eeru[b amortis'eeru[tud 27 v> (kuluma) elavulvara on täielikult amortiseerunud az eszköz már teljes mértékben értékcsökkentésre került

arest <ar'est aresti ar'esti ar'esti, ar'esti[de ar'esti[sid_&_ar'est/e 22 s> (vahistus, lühiajaline vahi all pidamine); jur (vara keelu alla panek) letartóztatás, vizsgálati fogság, elkobozkoduarest szobafogság; aresti alla panemine elkoboz; varale pandi arest, vara pandi aresti alla elkobozták a vagyonát

arestima <ar'esti[ma ar'esti[da aresti[b aresti[tud 28 v> jur (vara aresti alla panema) elkobozarestitud vara elkobzott vagyon

harjuma <h'arju[ma h'arju[da h'arju[b h'arju[tud 27 v> hozzászokik, szokik, megszokik; (halba kommet omandama) rászokik; (kodunema, kohanema, omaks võtma) megszokik; (ajapikku) hozzászokikharjusin vara tõusma megszoktam a korai felkelést; ta ei suutnud harjuda eluga suurlinnas nem tudta megszokni a nagyvárosi életet; poiss harjus pikapeale võõrasemaga a fiú lassan csak mostohájához szokott; üksindusega harjuma megszokja az egyedüllétet; harjunud kombe kohaselt szokásos módon; silmad harjuvad hämaraga megszokja a szeme a félhomályt; on harjutud tegema szoktak vmit tenni; kõigega harjub mindent meg lehet szokni

harjutama <harjuta[ma harjuta[da harjuta[b harjuta[tud 27 v> (treenima) gyakorol, szoktat, rászoktat; (muusikapala, osatäitmist) gyakorol; (harjumust kasvatama) rászoktat vkit vmireära harjutama leszokik vmiről; kätte harjutama begyakorol; klaverit v klaverimängu harjutama zongorán gyakorol; orkester harjutab saalis a zenekar a teremben próbál; nad ei suutnud teda piimasuppi sööma harjutada nem tudták rászoktatni a tejlevesre; harjutasin end vara tõusma rászoktattam magam a korai kelésre

hiigla <h'iigla adv, adj>
1. adv (üliväga, tohutult, määratult) rendkívülhiigla lai rendkívül széles; hiigla hajameelne rendkívül feledékeny; hiigla jäme puu rendkívül vastag fa; hiigla kõhn inimene rendkívül sovány ember; hiigla rumal lugu rendkívül buta eset; see oli hiigla ammu szörnyen rég volt; ärkasin hiigla vara rendkívül korán keltem
2. adj (tohutu, määratu) óriásihiigla edu óriási siker; ta teadis hiigla hulga laule rettentő sok dalt tud
■LS: hiigla+hiiglaehitis óriási építmény; hiiglajõgi óriási folyó; hiiglajõud óriási erő; hiiglakasu óriási haszon; hiiglalinn óriási város; hiiglapikk rendkívül hosszű; hiiglatöö óriási munka

himustama <himusta[ma himusta[da himusta[b himusta[tud 27 v> sóvárog, vágyikvõõrast vara himustama a máséra vágyik, más tulajdonára sóvárog; ahne himustab raha a kapzsi pénz után sóvárog; laps himustab magusat a gyerek édességre vágyik; ma ei himusta ei au ega kuulsust nem vágyom sem tiszteletre sem hírnévre

hommik <hommik hommiku hommiku[t -, hommiku[te hommiku[id 02 s>
1. (päeva algusosa) reggelilus hommik szép reggel; udune hommik ködös reggel; varajane hommik kora reggel; eluhommik piltl az élet reggele; kevadhommik tavaszi reggel; maihommik májusi reggel; täna hommikul ma reggel; hommikul vara korán reggel; kell viis hommikul reggel ötkor; hommiku eel, vastu hommikut reggelre; hommikust alates, hommikust peale, hommikust saadik reggeltől; koidab hommik reggeledik; päev on alles hommikus még csak reggel van; hommik on õhtust targem aludjunk rá egyet
2. (hommikupoolikul toimuv etendus, kontsert) reggelikirjandushommik irodalmi reggel
3. kõnek (ida) keletaknad on hommiku poole az ablakok keletre néznek
■LS: hommiku+ (päeva algusosa) ♦ hommikuhämarus hajnali homály; hommikukaste hajnali harmat; hommikukohv reggeli kávé
hommiku+ (ida) ♦ hommikumaa napkelet; hommikumaine keleti

hüvis <hüvis hüvise hüvis[t -, hüvis[te hüvise[id 09 s>
1. maj (aineline vara) anyagi javak
2. jur (hüvitus) kártérítéskindlustushüvis biztosítási kártérítés

inventeerima <invent'eeri[ma invent'eeri[da inventeeri[b inventeeri[tud 28 v> maj (vara loendama ja arvele võtma) leltároz, rovancsol
■LS: inventeerimis+inventeerimisakt maj leltározási jegyzőkönyv; inventeerimisbüroo leltározási iroda; inventeerimiskomisjon maj leltározási bizottság

inventuur <invent'uur inventuuri invent'uuri invent'uuri, invent'uuri[de invent'uuri[sid_&_invent'uur/e 22 s> (vara perioodiline kontroll) leltár, rovancsolás, rovancs, leltározásaastainventuur éves leltár; inventuuri tegema leltároz; kaupluses on inventuur az üzletben leltár van
■LS: inventuuri+inventuuriakt maj leltározási jegyzőkönyv; inventuurikomisjon maj leltározási bizottság; inventuurileht maj leltári jegyzék

isegi <isegi adv>
1. (koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele) akár, még .. is, sőt, mégpedig, méghozzá, bezzegisegi tema ei tea még ő sem tudja; isegi haavalehed ei värisenud még a nyárfalevelek sem reszketnek; isegi kodus ei saa rahu még otthon sincs nyugtom; kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid mindenki eljött, még öregek is
2. (niigi, selletagi) anélkül, enélkül, így is, úgyistal on tööd isegi palju így is sok munkája van már; neil on vara isegi küllalt úgyis elég vagyonosak már

jagamatu <jagamatu jagamatu jagamatu[t -, jagamatu[te jagamatu[id 01 adj> oszthatatlan, eloszthatatlan, feloszthatatlanjagamatu osa oszthatalan rész; jagamatu vara oszthatalan vagyon; jagamatu võim oszthatatlan hatalom; jagamatu fond maj oszthatatlan alapítvány

jagamine <jagamine jagamise jagamis[t jagamis[se, jagamis[te jagamis/i 12 s> osztás, osztoz(kod)ás, elosztás, megosztás, kiosztás, felosztás; (jaotuskava järgi) elosztásühiskonna jagamine klassideks a társadalom osztályokba osztása; jagamine ja korrutamine osztás és szorzás; jäägiga jagamine mat osztás maradékkal; vara jagamine vagyon elosztása; saagi jagamine zsákmány elosztása
■LS: jagamis+jagamisaparaat (1) tehn elosztó; (2) trük elosztó; jagamismärk mat az osztás jele, osztójel; jagamispea tehn osztófej; jagamisseade info osztó

julgustükk <+t'ükk tüki t'ükki t'ükki, t'ükki[de t'ükki[sid_&_t'ükk/e 22 s> kõnek merészség, merész cselekedetenneolematu julgustükk példátlan bátorság; julgustükki korda saatma merész dolgot cselekedett; vara tulest päästmine oli tõeline julgustükk a vagyon kimentése a tűzből igazán merész tett volt

kehatu <kehatu kehatu kehatu[t -, kehatu[te kehatu[id 01 adj> testetlenkehatu vaim testetlen szellem; igasugune vara - nii kehaline kui kehatu minden olyan vagyon, beleértve az anyagi vagy eszmei

kobima <kobi[ma kobi[da kobi[b kobi[tud 27 v> kõnek
1. (kuhugi sisse, peale ronima) felszáll; (alla, maha) leszáll, kiszállkobisime vara magama korán feküdtünk le; poiss kobis voodist välja a fiú kiszállt az ágyból; koer kobis laua alla a kutya az asztal alá búvott
2. hlv (minema kasima v kerima) eltűnikkobi siit minema! tűnj el innen!

komme <komme k'ombe komme[t -, komme[te k'ombe[id 06 s>
1. (tava) szokás, módjõulukomme karácsonyi szokás; matmiskombed temetkezési szokások; pulmakombed lakodalmi szokások; sel kombel ily módon; kombeid õpetama kellelegi illemre tanít vkit; oh ajad, oh kombed! ó idők, ó erkölcsök!
2. (harjumus) szokás, úzus; (halb) tempómeil on nii kombeks ez a szokásunk; peres on kombeks saanud tõusta vara a családban úzussá vált a korai kelés; mis komme see on? micsoda tempó ez?; mul on kombeks õhtuti lugeda este olvasni szoktam

konkurss <k'onk'urss k'onkursi k'onk'urssi k'onk'urssi, k'onk'urssi[de k'onk'urssi[sid_&_k'onk'urss/e 22 s>
1. (võistlus parima selgitamiseks kunstis, teaduses vms) pályázatfotokonkurss fotópályázat; konkursist osa võtma pályázaton vesz részt
2. jur (kohtumenetlus pankrotistunud võlgniku vara jaotamiseks) csődeljárás

mammon <m'ammon m'ammona m'ammona[t -, m'ammona[te m'ammona[id 02 s> (vara, rikkus, raha) vagyon, mammonmammonat orjama a mammonnak hódol

nii <n'ii adv>
1. (sedamoodi, selliselt) így, úgy, olyan, ilyen, ily, amúgy, ennyire, ekképp(en), annyiraah nii! vagy úgy!; nii ja naa így meg amúgy, így is, úgy is; las olla nii hadd legyen így; nii räägitakse azt beszélik; kas tõesti oli nii? valóban így volt?; või nii [on lugu]! vagy úgy!; ja nii edasi satöbbi, (é)s a többi, s a többi, és így tovább, stb.; jooksime nii, kuidas jalad võtsid futottunk, ahogy a lábunk bírta; hästi, olgu nii! rendben, legyen így!
2. (sel määral, sedavõrd, väga, eriti) ilyen, olyan, ennyi, annyikuhu sa nii vara lähed? hová mész ilyen korán?; miks tädi nii vana on? miért olyan idős/öreg a néni?; mul pole nii palju raha nincs ennyi pénzem, nincs ilyen sok pénzem; igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis mindenki annyi almát kapott, amennyit akart; ta on nii üksik ja nii õnnetu (ő) olyan magányos, és olyan boldogtalan; ega ma seda tõsiselt mõelnud, rohkem nii nalja pärast [ütlesin] nem gondoltam én ezt komolyan, csak úgy, viccből mondtam; kus sa olid nii kaua? hol voltál ilyen sokáig?
3. (umbes, millegi ringis) olyan, úgykaks poissi, nii üksteist-kaksteist aastat vanad két fiú, olyan tíz-tizenkét éves forma; jään veel nii paariks nädalaks maale még úgy pár hétig vidéken maradok; saame kokku nii kella viie paiku találkozzunk, úgy öt óta tájt
4. (väljendab vahetut ajalist järgnevust) márnagu ta tuli, nii mina läksin amint megérkezett, már mentem is; nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas ahogy Pál lefeküdt, már aludt is; nii kui koitis, asuti teele amint megvirradt, már útnak is indultak
5. (ühendsidesõnade osana) olyan, ilyen, addigtee kõik nii hästi kui võimalik csinálj mindent olyan jól, ahogy lehet; ootame siin, nii kaua kui vihm üle jääb addig várunk itt, míg eláll az eső; kuhu ta nii kauaks jääb? hol késik ilyen sokáig?; ta polnud nii palju vihane, kui palju nördinud nem volt olyan mérges, mint amilyen sértődött; püüan aidata, nii palju kui võimalik megpróbálok segíteni, amennyit csak lehet; peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja annyiszor kell mondani, ahányszor szükséges

ohverdama <ohverda[ma ohverda[da ohverda[b ohverda[tud 27 v> áldoz, áldozatot mutat be, rááldoz, feláldozelu ohverdama életet áldoz; end ohverdama feláldozza magát; härga ohverdama müt ökröt áldoz; ohverdas heategevuseks kogu oma vara jótékonyságra áldozta az egész bagyonát; ohverdas avangus vastasele etturi sport egy gyalogot áldozott a megnyitásnál
■LS: ohverdamis+ohverdamiskombed áldozati szokások; ohverdamispaik áldozati hely

omand <omand omandi omandi[t -, omandi[te omande[id 02 s> birtok, vagyon, tulajdon, javak; (vara) vagyon; (valdus) birtokriiklik omand állami tulajdon; eraomand magántulajdon; ühisomand köztulajdon, kollektív tulajdon, együttes tulajdon; omandi kaitse vagyonvédelem; omandit valdama vagyont birtokol
■LS: omandi+omanditunnistus tulajdonosi igazolás; omandivorm a tulajdonjog formája; omandiõigus jur tulajdonjog, birtokjog

puudutama <puuduta[ma puuduta[da puuduta[b puuduta[tud 27 v>
1. (kergelt katsuma, riivama) (meg)érint, tapint, hozzányúl, hozzáérkerge tuul puudutab su põski egy szellő megérinti az arcodat; ära puuduta võõrast vara! ne nyúlj más tulajdonához!
2. (põgusalt millestki rääkima, riivamisi käsitlema) érintpuudutas seda teemat vaid möödaminnes ezt a témát csak futólag érintette
3. (mõjutama, tundeid tekitama) megérintluule puudutab mind a költészet megérint; tundsin ennast puudutatuna v end puudutatud olevat meghatódva éreztem magam; ta sõnad puudutasid mind rängalt a szavai mélyen megérintettek
4. (kelle-mille kohta käima, kellega-millega seoses olema) vonatkozik

põhivara <+vara vara vara v'arra, vara[de vara[sid 17 s>
1. maj (põhikapital) befektetett eszközök, állóeszközök
2. (vaimsete väärtuste kohta: olulisim vara, raudvara) hagyaték

raiskama <r'aiska[ma raisa[ta r'aiska[b raisa[tud 29 v>
1. (raha, vara, ruumi, aega vms) pazarol, elpazarol, tékozol, eltékozol, veszteget, herdál, fecsérel, elfecsérel, elszór, elveroma vara [ära] raiskama eltékozolja a vagyonát; raiskas raha igasuguse tühja-tähja peale pocsékolta a pénzt mindenféle semmiségre; ärge raisake elektrit! ne pazaroljátok az áramot!; ära raiska asjata kallist aega! ne vesztegesd a drága időd hiába!
2. piltl (võimeid, tundeid vms) pazarolasjatult raiskad oma jõudu, energiat ja annet hiába pazarlod az erőd, energiád és a tehetséged; siin pole mõtet vaielda ja sõnu raisata fölösleges itt vitatkozni és a szavakat fecsérelni

ringlus <r'inglus r'ingluse r'inglus[t r'inglus[se, r'inglus[te r'inglus/i_&_r'ingluse[id 11_&_09 s>
1. (ringkäik, -vool aineringes) körforgás, keringésaine igavene ringlus az anyag örök körforgása; jäätmete ringlussevõtt a hulladékok újrahasznosítás
2. maj (ainelise vara liikumine tootmise ja tarbimise vahel) forgalomkauba vaba ringlus az áruk szabad forgalma; raharinglus, raha ringlus pénzforgalom; ringluses olema forgalomban van

sõnavara <+vara vara vara v'arra, vara[de vara[sid 17 s> (leksika) szókincs, szókészletaktiivne sõnavara aktív szókincs; genuiinsõnavara, genuiinne sõnavara, algupärane sõnavara eredeti szókincs; laensõnavara, laenuline sõnavara jövevényszavak; murdesõnavara tájszókincs, tájszók; oskussõnavara szakszókincs, terminológia; põhisõnavara alapszókincs; põlissõnavara ősi szókincs; sugulaskeelte ühine sõnavara rokon nyelvek közös szókincse
■LS: sõna+vara+sõnavarakogu szógyűjtemény; sõnavaraõpetus szótan

tagavara <+vara vara vara v'arra, vara[de vara[sid 17 s> készlet, tartalékrahatagavara pénztartalék
■LS: taga+vara+tagavararatas pótkerék; tagavaravõti pótkulcs

vara1 <vara adv> koránvara hommikul korán reggel; rong väljub väga vara a vonat nagyon korán indul
■LS: vara+varahommikune hajnali, kora reggeli; varakevad kora tavasz; varakevadine kora tavaszi; varakristlased őskeresztények; varakristlik ókeresztény; varakristlus korai keresztényiség; vararenessanss aj korai reneszánsz; varasuvi nyárelő; varasuvine nyáreleji; varasügis kora ősz; varasügisene kora őszi; varatalv kora tél; varavalmiv aiand, põll korán érő; varavõitu kicsit korán

vara2 <vara vara vara v'arra, vara[de vara[sid 17 s> (omand) tulajdon, vagyonisiklik vara magánvagyon; kinnisvara ingatlan; põhivara állóeszközök; pärandvara hagyaték; riigivara, riigi vara állami vagyon, állami tulajdon, kincstári vagyon; vallasvara ingó vagyon, ingóság; vaimne vara szellemi tulajdon
■LS: vara+varaait kincs(es)tár; varahoidja szertáros; varakamber kincseskamra; varakindlustus vagyonbiztosítás; varasalv kincsesbánya, tárház

varajane <varajane varajase varajas[t varajas[se, varajas[te varajas/i 12 adj>, ka varane
1. koraivarajane hommik korai reggel; varajane kevad korai tavasz; varajane lapsepõlv koragyermekkor
2. ([liiga] vara tulnud, enneaegne) koraivarajased öökülmad korai éjszakai fagyok; varajane surm korai halál
3. (varakult valmiv v valminud) korán érő, koraivarajane kartul korai burgonya; varajased kirsisordid korai cseresznyefajták

varandus <varandus varanduse varandus[t varandus[se, varandus[te varandus/i 11 s> (vara) vagyon; (omand) tulajdon; (rikkus, aare) kincsmaapealne varandus földi kincs; perekonna varandus a család vagyona

ärastama <ärasta[ma ärasta[da ärasta[b ärasta[tud 27 v>
1. (eemaldama, kõrvaldama) eltávolítplekke ärastama foltot eltávolít
2. (ebaseaduslikult omastama) elsikkaszt, ellop, elorozkas sovhoosi vara erastati või ärastati? privatizálták vagy elorozták az állami gazdaságok vagyonát?

äratama <ärata[ma ärata[da ärata[b ärata[tud 27 v>
1. (virguma panema, üles ajama) ébreszt, költ, kelt, felkelt, felébreszt, élesztärata mind hommikul vara kelts/ébressz fel korán reggel; magajad äratati üles az alvókat felkeltették; talveunest äratatud karu téli álmából felébresztett medve
2. (ärksaks muutma, teadvusele tooma) ébreszt, kelt; (mingit tunnet, suhtumist esile kutsuma) kivált, gerjesztkevadpäike äratas putukad talvetardumusest a tavaszi nap felébresztette a rovarokat téli álmukból; raamat äratas tähelepanu a könyv nagy figyelmet keltett; püüdis teistes enda vastu kaastunnet äratada megpróbált másokban szimpátiát kelteni maga iránt; see ei ärata usaldust ez nem kelt bizalmat; aukartust äratav vanus tiszteletreméltó kor


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur