[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
hame
▫ Tikitud hamet ilustas väike hõbesõlg.
◊ laensõna germaani: vanapõhja hamr 'kest, kuju', rootsi ham murdesõna 'nahk, kest, kuju'
M
‹s› murdesõna särk▫ Tikitud hamet ilustas väike hõbesõlg.
◊ laensõna germaani: vanapõhja hamr 'kest, kuju', rootsi ham murdesõna 'nahk, kest, kuju'
kaame
▫ Vanadaam läks näost kaameks ja minestas.
▫ Hirmust kaame majaelanik rääkis politseile juhtunust.
■ (valguse, eriti kuuvalguse kohta:) ereduseta, vähese intensiivsusega
▫ Täiskuu kaame kuma metsa kohal.
– SEOTUD SÕNAD: kaamelt ‹adv›, kaamus ‹s›
◊ laensõna soome kaamea 'õudne, kohutav'
‣ Johannes Semper 1917
M
‹adj› (hirmust, ehmatusest) kahvatu nahavärviga, loomuliku jumeta▫ Vanadaam läks näost kaameks ja minestas.
▫ Hirmust kaame majaelanik rääkis politseile juhtunust.
■ (valguse, eriti kuuvalguse kohta:) ereduseta, vähese intensiivsusega
▫ Täiskuu kaame kuma metsa kohal.
– SEOTUD SÕNAD: kaamelt ‹adv›, kaamus ‹s›
◊ laensõna soome kaamea 'õudne, kohutav'
‣ Johannes Semper 1917
kabe1 ‹s›
1 kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual
▫ Võistusest võtab osa kolm kabe maailmameistrit.
2 viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend
= tamm3
1 kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual
▫ Võistusest võtab osa kolm kabe maailmameistrit.
2 viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend
= tamm3
– VÄLJENDID: rahvusvaheline kabe, Vene kabe
kabe2 ‹adj›
1 käbe, kärmas, tragi ja hakkaja
▫ Oma vanuse kohta on ta igati kabe.
2 korralik, kena, hea väljanägemisega
▫ Selle raha eest võib endale päris kabeda auto osta.
▫ Naabripoiss on endale igati kabeda tüdruku leidnud.
– SEOTUD SÕNAD: kabedalt ‹adv›
1 käbe, kärmas, tragi ja hakkaja
▫ Oma vanuse kohta on ta igati kabe.
2 korralik, kena, hea väljanägemisega
▫ Selle raha eest võib endale päris kabeda auto osta.
▫ Naabripoiss on endale igati kabeda tüdruku leidnud.
– SEOTUD SÕNAD: kabedalt ‹adv›
kade
▫ Möödujad heitsid auto suunas kadedaid pilke.
▫ Kadedate inimeste solvangud.
▫ Ta on kade juba paljast mõttest, et naabril hästi läheb.
■ ‹adj› midagi ainult endale hoida tahtev, millegagi ülearu kokkuhoidlik
▫ Võta pealegi, ega ma kade ole.
■ ‹s› selline inimene
▫ Kadedad hakkasid kiiresti kolleegi edu kohta levitama kuulujutte.
– SEOTUD SÕNAD: kadedalt ‹adv›
M
‹adj kelle peale, kelle/mille pärast› teiste saavutuste, edu, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav; seda meelelaadi väljendav▫ Möödujad heitsid auto suunas kadedaid pilke.
▫ Kadedate inimeste solvangud.
▫ Ta on kade juba paljast mõttest, et naabril hästi läheb.
■ ‹adj› midagi ainult endale hoida tahtev, millegagi ülearu kokkuhoidlik
▫ Võta pealegi, ega ma kade ole.
■ ‹s› selline inimene
▫ Kadedad hakkasid kiiresti kolleegi edu kohta levitama kuulujutte.
– SEOTUD SÕNAD: kadedalt ‹adv›
kae1 ‹s›
mitme nägemist kahjustava silmahaiguse rahvapärane nimetus (kõige sagedamini silmaläätse hägunemise ehk katarakti kohta)
= silmakae
▫ Vanaduses tekivad jalgadele veenilaiendid ja silmadele kae.
mitme nägemist kahjustava silmahaiguse rahvapärane nimetus (kõige sagedamini silmaläätse hägunemise ehk katarakti kohta)
= silmakae
▫ Vanaduses tekivad jalgadele veenilaiendid ja silmadele kae.
– VÄLJENDID: roheline kae, hall kae
kae2 ‹interj›
‹ka samasisuliste väljendite koosseisus› väljendab imestust, üllatust, vahel ka pahameelt
= etskae, tskae, ennäe, kanäe
▫ Kae nalja!
▫ Kae imet, kes tuli.
▫ Kae, kui tähtis teine!
‹ka samasisuliste väljendite koosseisus› väljendab imestust, üllatust, vahel ka pahameelt
= etskae, tskae, ennäe, kanäe
▫ Kae nalja!
▫ Kae imet, kes tuli.
▫ Kae, kui tähtis teine!
kale1 ‹adj›
1 tundetult külm, kalk, südamlikkuse ja soojuseta
▫ Kaleda hingega inimene.
▫ Maailm näis talle väga kale.
2 (loodusnähtuste, valguse vms kohta:) kõle, külm või kõledus-, külmatunnet tekitav
▫ Kale tuul.
▫ Akna taga tähtede külm sira ja kale kuu.
■ (mingi pinna kohta:) kare või kõva, pehmuseta
▫ Istusime otse kaledale kiviastangule, mis oli päevasest päikesest alles soe.
– SEOTUD SÕNAD: kaledalt ‹adv›, kaledus ‹s›
1 tundetult külm, kalk, südamlikkuse ja soojuseta
▫ Kaleda hingega inimene.
▫ Maailm näis talle väga kale.
2 (loodusnähtuste, valguse vms kohta:) kõle, külm või kõledus-, külmatunnet tekitav
▫ Kale tuul.
▫ Akna taga tähtede külm sira ja kale kuu.
■ (mingi pinna kohta:) kare või kõva, pehmuseta
▫ Istusime otse kaledale kiviastangule, mis oli päevasest päikesest alles soe.
– SEOTUD SÕNAD: kaledalt ‹adv›, kaledus ‹s›
kale2 ‹s›
etnograafia paadi järel veetav suur pärakoti ja tiibadega võrkpüünis (Võrtsjärvel)
= kalevõrk
etnograafia paadi järel veetav suur pärakoti ja tiibadega võrkpüünis (Võrtsjärvel)
= kalevõrk
kalme
M
‹s› hrl maapealne kividest, mullast, liivast vms kuhjatud muistne matmispaik kama1
▫ Suvel võib ta liitrite kaupa kama süüa.
■ kamajahu
▫ Leidis kapist kaks pakki kama.
M
‹s› kamajahust ja hapupiimast valmistatud vedela pudru taoline eesti rahvustoit▫ Suvel võib ta liitrite kaupa kama süüa.
■ kamajahu
▫ Leidis kapist kaks pakki kama.
kama2
▫ Pakkisin kama kokku.
▫ Meil liigub seda lääne kama rohkem.
M
‹s› kõnekeelne mitmesugused esemed, kaup või kraam▫ Pakkisin kama kokku.
▫ Meil liigub seda lääne kama rohkem.
kamee
◊ laensõna saksa Kamee 'kamee' < prantsuse camée 'kamee' < itaalia cameo, cammeo 'kamee'
M
‹s› lõigatud vääriskivi või poolvääriskivi, millel on kõrge reljeefiga piltkujutis◊ laensõna saksa Kamee 'kamee' < prantsuse camée 'kamee' < itaalia cameo, cammeo 'kamee'
kami ‹s›
üleloomulik olend jaapani mütoloogias
üleloomulik olend jaapani mütoloogias
kamm
▫ Tõmbasin paar korda kammiga läbi juuste.
■ riist loomade karvastiku korrastamiseks
2 kõnekeelne sekeldust, tüli või probleeme tekitav olukord
= jama (2. täh)
▫ Makiga on mingi kamm, ei võta plaati sisse.
▫ Temaga suhtlemine on paras kamm.
◊ laensõna alamsaksa kamm 'kamm' (ühisgermaani sõna)
M
‹s› 1 piidega ese juuste korrastamiseks või soengu kinnitamiseks ja kaunistamiseks▫ Tõmbasin paar korda kammiga läbi juuste.
■ riist loomade karvastiku korrastamiseks
2 kõnekeelne sekeldust, tüli või probleeme tekitav olukord
= jama (2. täh)
▫ Makiga on mingi kamm, ei võta plaati sisse.
▫ Temaga suhtlemine on paras kamm.
◊ laensõna alamsaksa kamm 'kamm' (ühisgermaani sõna)
– VÄLJENDID: kamm turjas, kammi turja lööma
kamp1
▫ Noorukite kamp.
▫ Poistekamp.
▫ Läksime suure kambaga kohalikke diskobaare kaema.
▫ Ametnikud on rahva arvates nagunii üks kahtlane kamp.
■ kambas ‹ka vormis kampa› (koos, seltsis olemist või tegutsemist märkivana)
= kampas
▫ Augustis sõideti kambas Riiga.
▫ Homme on talgupäev, kas lööd kampa?
▫ Võtke mind ka kampa!
◊ laensõna vene компания 'salk, rühm; kompanii'
M
‹s› (väiksem) rühm koos viibivaid või ühiselt tegutsevaid inimesi; (ühel alal tegutsevate inimeste kohta)▫ Noorukite kamp.
▫ Poistekamp.
▫ Läksime suure kambaga kohalikke diskobaare kaema.
▫ Ametnikud on rahva arvates nagunii üks kahtlane kamp.
■ kambas ‹ka vormis kampa› (koos, seltsis olemist või tegutsemist märkivana)
= kampas
▫ Augustis sõideti kambas Riiga.
▫ Homme on talgupäev, kas lööd kampa?
▫ Võtke mind ka kampa!
◊ laensõna vene компания 'salk, rühm; kompanii'
kamp2
= kamakas, paak3, pank3
◊ Sõnast pank häälikute ümberpaigutamisel (n on p ees muutunud m-iks)
M
‹s› suur, ebamäärase kujuga tihke (kõvaks kuivanud) tükk mingit ainet (nt mulda, jääd)= kamakas, paak3, pank3
◊ Sõnast pank häälikute ümberpaigutamisel (n on p ees muutunud m-iks)
kape ‹s›
hambakaarele paigutatav abivahend hammaste valgendamiseks või hambumuse korrigeerimiseks
▫ Valgenduskape.
▫ Kaped on breketitest mugavamad.
hambakaarele paigutatav abivahend hammaste valgendamiseks või hambumuse korrigeerimiseks
▫ Valgenduskape.
▫ Kaped on breketitest mugavamad.
kare1
⇔ pehme (2. täh)
▫ Kassil on kare keel.
▫ Kare pesemiskäsn.
▫ Toitev kreem aitab pehmendada karedat nahka.
▫ Karedast riidest mantel.
■ (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähisev
▫ Kurk oli valus, hääl kare.
■ (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav
= kõva (2. täh), kalk1 (2. täh) ⇔ pehme (2. täh)
▫ Kare vesi tekitab katlakivi.
2 käitumiselt, loomult karm, järsu olemisega
▫ Küüniku kareda kesta all võib peituda tundlik inimene.
– SEOTUD SÕNAD: karedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome karhea 'kere, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme', karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm', liivi ka'rdõ 'kare, krobeline'
M
‹adj› 1 (pinna kohta:) puudutamisel mittesile või mittepehme, kergelt krobeline või torkiv⇔ pehme (2. täh)
▫ Kassil on kare keel.
▫ Kare pesemiskäsn.
▫ Toitev kreem aitab pehmendada karedat nahka.
▫ Karedast riidest mantel.
■ (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähisev
▫ Kurk oli valus, hääl kare.
■ (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav
= kõva (2. täh), kalk1 (2. täh) ⇔ pehme (2. täh)
▫ Kare vesi tekitab katlakivi.
2 käitumiselt, loomult karm, järsu olemisega
▫ Küüniku kareda kesta all võib peituda tundlik inimene.
– SEOTUD SÕNAD: karedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome karhea 'kere, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme', karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm', liivi ka'rdõ 'kare, krobeline'
kare2
▫ Kartul pandi maha kare, see tähendab rohu peale.
◊ laensõna germaani: vanapõhja hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht', islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus', rootsi harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
M
‹s› harv sööti jäänud, rohtunud põllumaa▫ Kartul pandi maha kare, see tähendab rohu peale.
◊ laensõna germaani: vanapõhja hǫrgr 'kivihunnik; ohvrikoht', islandi hörgur 'ohvrikoht; kivine küngas; kivine, viljatu maa; puudus', rootsi harg, horg, horv 'kivihunnik; kivine maa'
kate
▫ Kõva kattega maantee.
▫ Palli põrkamise ja mängu kiirus oleneb tenniseväljaku kattest.
▫ Roosid vajavad talveks katet.
▫ Lapsevankril on eemaldatav ja pestav kate.
▫ Pitsale pandi katteks peale sinki ja juustu.
▫ Diivanikate.
■ laia ala hõlmav paks pindmine kivimite või setendite lasund
▫ Pudedatest setetest koosnev kate.
■ loomade ja inimeste keha välispinda kattev elund, nt nahk
▫ Sarvlestadel on tugevad katted.
2 varjamine, varjav või kaitsev tegevus, olukord või nähtus
▫ Pimeduse katte all peavad loomad jahti.
▫ Vaenlase poolt taganemise katteks tehtud vasturünnakud äpardusid täielikult.
■ (sportmängudes:) kaitse, katmine
▫ Pole võimalk, et noortekoondise korvpallur ei oska katet teha.
3 katteks vajaduste või nõudmiste rahuldamiseks, millegi hüvituseks või korvamiseks
▫ Maja läks võlgade katteks müüki.
▫ Kulude katteks külmutas riik palgad.
4 reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis või tõestus
▫ Katteta tšekk.
▫ Tema lubadustel pole enamasti katet.
M
‹s› 1 millegi pealmine, kattev või kaitsev kiht, materjal või ese▫ Kõva kattega maantee.
▫ Palli põrkamise ja mängu kiirus oleneb tenniseväljaku kattest.
▫ Roosid vajavad talveks katet.
▫ Lapsevankril on eemaldatav ja pestav kate.
▫ Pitsale pandi katteks peale sinki ja juustu.
▫ Diivanikate.
■ laia ala hõlmav paks pindmine kivimite või setendite lasund
▫ Pudedatest setetest koosnev kate.
■ loomade ja inimeste keha välispinda kattev elund, nt nahk
▫ Sarvlestadel on tugevad katted.
2 varjamine, varjav või kaitsev tegevus, olukord või nähtus
▫ Pimeduse katte all peavad loomad jahti.
▫ Vaenlase poolt taganemise katteks tehtud vasturünnakud äpardusid täielikult.
■ (sportmängudes:) kaitse, katmine
▫ Pole võimalk, et noortekoondise korvpallur ei oska katet teha.
3 katteks vajaduste või nõudmiste rahuldamiseks, millegi hüvituseks või korvamiseks
▫ Maja läks võlgade katteks müüki.
▫ Kulude katteks külmutas riik palgad.
4 reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis või tõestus
▫ Katteta tšekk.
▫ Tema lubadustel pole enamasti katet.
kime
▫ Kime naishääl telefonis sõimles valimatult.
▫ Kime näugumine oli kõutsi pulmakutsung.
▫ Kime laevakella kõlin.
– SEOTUD SÕNAD: kimedalt ‹adv›, kimedasti ‹adv›
◊ laensõna soome kimeä 'kime, kile, läbilõikav'
‣ Villem Grünthal-Ridala 1912
M
‹adj› (heli kohta:) kõrge ja läbitungiv▫ Kime naishääl telefonis sõimles valimatult.
▫ Kime näugumine oli kõutsi pulmakutsung.
▫ Kime laevakella kõlin.
– SEOTUD SÕNAD: kimedalt ‹adv›, kimedasti ‹adv›
◊ laensõna soome kimeä 'kime, kile, läbilõikav'
‣ Villem Grünthal-Ridala 1912
kume
▫ Kostab kiriku kaunis kume kellahääl.
▫ Poeet luges kumedal häälel luulet.
– SEOTUD SÕNAD: kumedalt ‹adv›, kumedus ‹s›
M
‹adj› (hääle, heli kohta:) kumisev, tumedalt kõlav või kajav▫ Kostab kiriku kaunis kume kellahääl.
▫ Poeet luges kumedal häälel luulet.
– SEOTUD SÕNAD: kumedalt ‹adv›, kumedus ‹s›
lame
▫ Alt on lennuki tiib lame, pealt nagu kaameli küür.
▫ Lame platoo.
▫ Mida ette võtta, et kõht ilusaks lamedaks saada?
▫ Tal on kondised käed ja lame rind.
■ lai ja madal
▫ Mehel oli lame nina nagu poksijal.
▫ Otsis lutsuviskamiseks lamedaid kive.
■ väikese kallakuga või ilma kaldeta
▫ Suusarajal oli kaks lamedat tõusu.
▫ Lameda katusega hoone.
2 labane, banaalne; isiku- või eripäratu, igav ja ilmetu
▫ Tehti lamedaid blondiininalju.
▫ Üsnagi lameda loo muutis heaks näitlejate valik.
– SEOTUD SÕNAD: lamedalt ‹adv›
◊ Sõnast lamama
M
‹adj› 1 tasase pinnaga, kumeruseta, suuremate kõrgenditeta (või süvenditeta)▫ Alt on lennuki tiib lame, pealt nagu kaameli küür.
▫ Lame platoo.
▫ Mida ette võtta, et kõht ilusaks lamedaks saada?
▫ Tal on kondised käed ja lame rind.
■ lai ja madal
▫ Mehel oli lame nina nagu poksijal.
▫ Otsis lutsuviskamiseks lamedaid kive.
■ väikese kallakuga või ilma kaldeta
▫ Suusarajal oli kaks lamedat tõusu.
▫ Lameda katusega hoone.
2 labane, banaalne; isiku- või eripäratu, igav ja ilmetu
▫ Tehti lamedaid blondiininalju.
▫ Üsnagi lameda loo muutis heaks näitlejate valik.
– SEOTUD SÕNAD: lamedalt ‹adv›
◊ Sõnast lamama
