[EKS] Eesti keele sõnaraamat

heasoovlik ‹adj› head sooviv, hästi suhtuv
= heatahtlik
▫ Heasoovlike annetajate abiga koguti sada tuhat eurot.
– SEOTUD SÕNAD: heasoovlikkus ‹s›, heasoovlikult ‹adv›
◊ tõlkelaen vene доброжелательный, благожелательный

heatahtlik head sooviv, hästi suhtuv
= heasoovlik
▫ Näituse Eestisse toojad loodavad külastajate heatahtlikule suhtumisele.
– SEOTUD SÕNAD: heatahtlikkus ‹s›, heatahtlikult ‹adv›
◊ tõlkelaen saksa gutwillig

himukas ‹adj› kange tahtmisega (midagi teha), midagi tungivalt, kirglikult sooviv; seda väljendav
= himuline
▫ Minu vanemad on himukad purjelauasõitjad.
▫ Rüüpasin mitu himukat sõõmu.
– SEOTUD SÕNAD: himukalt ‹adv›, himukus ‹s›

himuline ‹adj› kange tahtmisega (midagi teha), midagi tungivalt, kirglikult sooviv; seda väljendav
= himukas
▫ Võõra vara himulised ööluusijad.
▫ Seksihimuline.
– SEOTUD SÕNAD: himukalt ‹adv›, himukus ‹s›

kuri 1 ‹adj› ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv
= tige (1. täh)
▫ Kurjad müüjad peletavad ostjaid.
▫ Ettevaatust, kuri koer!
▫ Maksuameti kurja kirja sai mitu firmat.
▫ Kuri võõrasema.
■ ‹adj› viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav
= tige (1. täh)
▫ Isa läks päris kurjaks.
▫ Seljatagant kostis kuri hääl.
▫ Eit heitis taadi poole kurja pilgu.
2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= pahasoovlik, pahatahtlik, tige (2. täh)
▫ Nende kuri plaan läks nurja.
▫ Kurjade kavatsustega kodanik.
▫ Siin peab kellegi kuri käsi mängus olema.
▫ Teda piinasid kurjad mõtted.
▫ Head ja kurjad jõud.
■ ‹adj› omadustelt, kõlblikkuselt ebasobiv, halba olukorda põhjustav; tahtlikult halvasti käituv või tegutsev
▫ Kured läinud, kurjad ilmad.
▫ Kurja kuulsusega Ungru krahv.
3 ‹adj› erakordselt tugev, suur või intensiivne
= tige (3. täh)
▫ Nägi õppimisega kurja vaeva.
▫ Melanoom on kuri nahakasvaja.
▫ Mul on kuri kahtlus, et ..
4 ‹s› kurat, saatan, vanasarvik
▫ Poiss tuli jooksuga, nagu oleks tal kuri kannul.
■ kõnekeelne (kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) kurivaim, sunnik
▫ Kurja, mulle aitab!
5 ‹s› halb asi või tegu; halbus, kurjus
⇔ hea
▫ Äiksetorm tegi palju kurja.
✉Inimene mõtleb kurja ja teeb kurja. Indrek Hargla
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu', karjala kurju 'vilets, vaene, kehv', lüüdi kurd´aine 'vilets, armetu, vaeseke'

neetud ‹adj› (kirumissõnana:) (nagu) jumala viha all või seda sooviv; väga vastik või ebameeldiv
▫ Neetud! Nii lihtne see oligi.
▫ Olge te neetud!
▫ Tahtsin hoopis rääkida sellest neetud kassist, kes seal pidevalt ees tolgendas.

optatiiv ‹s› keel sooviv kõneviis

pahasoovlik teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= kuri (2. täh), tige (2. täh), pahatahtlik
▫ Mind üllatas, et on olemas pahasoovlikke inimesi.
▫ See on pahasoovlik norimine.
– SEOTUD SÕNAD: pahasoovlikkus ‹s›

pahatahtlik teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= pahasoovlik, kuri (2. täh), tige (2. täh) pahatahtmatu
▫ Kade ja pahatahtlik inimene.
▫ Halb on lugeda pahatahtlikke kommentaare.
– SEOTUD SÕNAD: pahatahtlikkus ‹s›, pahatahtlikult ‹adv›

⌘ pöidlad pihku
‹ka ainsuses› millegi õnnestumist, kordaminekut, teostumist sooviv ütlus
▫ Ega siis muud kui pöidlad pihku – et Markkol kõik õnnestuks!

tige ‹adj› 1 ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv
= kuri (1. täh)
▫ Tal on tige naine.
▫ Tigeda meelega õpetaja.
▫ Tigedad haned.
▫ Kostis tige haukumine.
■ viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav
= kuri (1. täh)
▫ Ema oli laste peale päris tige.
▫ Mees rääkis tigeda häälega.
▫ Ma ei tea, mis mind tigedaks tegi.
▫ Olin pärast mängu tige kui herilane.
2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= pahasoovlik, kuri (2. täh), tige (2. täh)
▫ Järjekordne tige artikkel.
3 erakordselt tugev, suur või intensiivne
= kuri (3. täh)
▫ Meri on täna tige.
▫ Meid tabas tige tuisk.
– SEOTUD SÕNAD: tigedalt ‹adv›, tigedasti ‹adv›, tigedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome tikeä murdesõna 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne', vadja tikõa 'tige, kuri, metsik', liivi ti'g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'. Võib olla sõna tihke teisend, kus häälikuühend hk on lihtsustunud üksikhäälikuks

töötatööline töövõimeline ja tööd teha sooviv, ent tööta inimene
= töötu
▫ Politsei keelas töötatööliste koosoleku ära.
○ HEA TEADA Töötatööline on mõnevõrra vanema pruugi sõna.

töötu ‹s› töövõimeline ja tööd teha sooviv, ent tööta inimene
= töötatööline
▫ Töötute arv kahaneb.
■ ‹adj› ilma tööta
▫ Töötu naine.

võidujanuline väga võita sooviv
▫ Võidujanuline prantslane alistas rivaalid avakatsel.

õnnesoov ‹hrl mitmuses› õnne ja edu sooviv pöördumine sünnipäeva vm erilise tähtpäeva puhul
= õnnitlus
▫ Talvel võtan õnnesoove vastu, suvel pean pidu!

õnnitlus ‹s› ‹hrl mitmuses› õnne ja edu sooviv pöördumine sünnipäeva vm erilise tähtpäeva puhul
= õnnesoov
▫ Minu õnnitlused esimese artikli puhul!