‹adj› 1ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv = kuri (1. täh) ▫ Tal on tige naine. ▫ Tigeda meelega õpetaja. ▫ Tigedad haned. ▫ Kostis tige haukumine. ■ viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav = kuri (1. täh) ▫ Ema oli laste peale päris tige. ▫ Mees rääkis tigeda häälega. ▫ Ma ei tea, mis mind tigedaks tegi. ▫ Olin pärast mängu tige kui herilane. 2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav = pahasoovlik, kuri (2. täh), tige (2. täh) ▫ Järjekordne tige artikkel. 3erakordselt tugev, suur või intensiivne = kuri (3. täh) ▫ Meri on täna tige. ▫ Meid tabas tige tuisk. – SEOTUD SÕNAD: tigedalt ‹adv›, tigedasti ‹adv›, tigedus ‹s› ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soometikeämurdesõna 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne', vadjatikõa 'tige, kuri, metsik', liiviti'g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'. Võib olla sõna tihke teisend, kus häälikuühend hk on lihtsustunud üksikhäälikuks