[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

tige
M
‹adj›
1 ebasõbraliku, vihase või ründava olekuga; ründavalt, vihaselt tegutsev või sel viisil mõjuv
= kuri (1. täh)
▫ Tal on tige naine.
▫ Tigeda meelega õpetaja.
▫ Tigedad haned.
▫ Kostis tige haukumine.
■ viha või pahameelt tundev; sellist tunnet väljendav
= kuri (1. täh)
▫ Ema oli laste peale päris tige.
▫ Mees rääkis tigeda häälega.
▫ Ma ei tea, mis mind tigedaks tegi.
▫ Olin pärast mängu tige kui herilane.
2 ‹adj› teistele halba sooviv, sihilikult halba tegev; sellist suhtumist väljendav
= pahasoovlik, kuri (2. täh), tige (2. täh)
▫ Järjekordne tige artikkel.
3 erakordselt tugev, suur või intensiivne
= kuri (3. täh)
▫ Meri on täna tige.
▫ Meid tabas tige tuisk.
– SEOTUD SÕNAD: tigedalt ‹adv›, tigedasti ‹adv›, tigedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome tikeä murdesõna 'kitsas, tihke, tihe; kitsi, ihne', vadja tikõa 'tige, kuri, metsik', liivi ti'g 'kuri, tige; paha, vastik, jälk; kurat'. Võib olla sõna tihke teisend, kus häälikuühend hk on lihtsustunud üksikhäälikuks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur