‹s› 1olek või viis, mismoodi keegi või miski asetseb, paiknemine millegi suhtes ▫ Kohendasin end mugavamasse asendisse. ▫ Loom lamas ebaloomulikus asendis. ▫ Istuv asend. ▫ Käteasend. ▫ Lamamisasend. ■ koht, kus miski asub või paikneb (hrl millegi suhtes, teatavas süsteemis) ▫ Esiistmed on kõige tagumises asendis. ▫ Riigi geograafiline asend. ▫ Tõus ja mõõn sõltuvad Päikese asendist. 2sotsiaalne roll, kellegi või millegi üldtunnustatud koht või tähtsus ühiskonnas, kollektiivis vm = seisund (2. täh), positsioon (1. täh), staatus ▫ Naiste asend ühiskonnas. ▫ Eesti asend maailmas. ◊ laensõnasoomeasento 'asend; hoiak, rüht; poos; valveseisang; seis, olek'