‹s› sotsiaalne roll, kellegi või millegi üldtunnustatud koht või tähtsus ühiskonnas, kollektiivis vm = asend (2. täh), positsioon (1. täh), seisund (2. täh) ▫ Põgeniku staatust taotlev inimene. ▫ Riigil on ÜRO-s vaid vaatleja staatus. ▫ Juriidilise isiku staatus. ◊ laensõnasaksaStatus 'staatus' < ladinastatus 'seisund' (sõnast stāre 'seisma')