hirmus1 ‹adj› 1kelleski hirmu, suurt kartust või kohkumistunnet tekitav, hirmuelamusi põhjustav, kedagi kohutav; kole, hirmuäratav ▫ Hirmus õnnetus. ▫ Nägin hirmsat unenägu. ■ kasutatakse kohkumist, hirmu või vastikust väljendavates hüüatustes ▫ Lihtsalt hirmus, kuidas mõni inimene võib käituda! ▫ Appi, kui hirmus! 2ebatavaliselt, erakordselt suur, tugev vms = kole1 (3. täh) ▫ Kaupluse hirmsad hinnad peletasid inimesed eemale. ▫ Tüdruk meeldis poisile hirmsal kombel. ▫ Rabasime tööd hirmsat moodi.