[EKS] Eesti keele sõnaraamat

kole1 ‹adj›
1 ilma iluta, esteetiliselt ebameeldiv (silmale või kõrvale)
= inetu (1. täh) ⇔ ilus (1. täh)
▫ Naine ei olnud just kole, aga ilus ka mitte.
▫ Väga kole maja.
2 hirmu ja õudust tekitav, kohkuma panev, hirmuäratav
= koletu1 (1. täh), koletislik, koletuslik
▫ Mingi kole elukas ehmatas lapsi.
▫ Nägin väga koledat und.
■ väga ebameeldiv, vastumeelsust äratav; raske taluda
▫ Mis kole hais siin on?
▫ Kole ilm, torm ja sadu.
▫ Kole, kuidas inimesed peavad kannatama.
3 ebatavaliselt, erakordselt suur, tugev vms
= hirmus1 (2. täh)
▫ Mul on kole kõhuvalu.
– SEOTUD SÕNAD: koledasti ‹adv›, koledalt ‹adv›
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome kolea 'kõle, külm; kare', liivi kõ'l 'kõle, külm', saami goalus 'hirmuäratav, sünge; karm'

kole2 ‹adv›
kõnekeelne väga, äärmiselt
= õudselt (1. täh), jubedalt (2. täh), jubedasti (2. täh), ulme2, ulme- (3. täh), ulmeliselt, hirmus2, hirmsalt (1. täh), hirmsasti, jube2, tapvalt, jäle2
▫ Kole lühike seelik.
▫ Kole kallis korter.
▫ Kole naljakas lugu.
▫ Bussis oli kole palju rahvast.
▫ Sajab mis kole.