[EKS] Eesti keele sõnaraamat

KasutajaleLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

ise1pron
1määratlev asesõna(rõhutab põhisõnaga väljendatut või selle terviklikkust:) just see, mitte keegi või miski muu
= enese (2. täh), enda (2. täh)
Ta on selles jamas ise süüdi.
Ise tahab veel vanaema olla.
Läbi aegade on inimene otsinud midagi, mis on väljaspool teda ennast.
■ ‹määratlev asesõnatõstab (vastandavalt) esile kõige olulisema, kesksema sisuliselt seotud asjade hulgast; toob esile mingi vastandlikkuse
= enese (2. täh), enda (2. täh)
Minu laps oskab lugeda, ise alles nelja-aastane.
■ ‹määratlev asesõnarõhutab seda, et keegi on nagu mingi omaduse kehastus
Vanamemm on lahkus ise.
Kolleegide sõnul on Mati vana rahu ise.
2 kõnekeelne viitab kõneleja isikule, hrl asendab mina-vormi
Ise küll kunagi ei läheks sinna.
Ise tahtsid, et kõik seda vahiksid.
– VÄLJENDID: paavstim kui paavst ise
ise2
sinimese sisemine olemus, tema mina
Inimese ise ja muu universum on üks funktsionaalne tervik.
Meid ümbritsevad arvamused kujundavad meie pisikest iset ja tema maailma.
Ükski laps ei ole oma isest tugevam.
ise3
1adviseenesest, ilma et keegi seda otseselt põhjustaks
Vulkaanipurse lõppes ise.
Nüüd otsustas see elektriline tööriist ise tööle hakata.
■ ‹adviseseisvalt, omal jõul; isiklikult, omal algatusel
Ma võtan sinuga ise ühendust.
Mine otsi ise endale kapist midagi süüa.
2advkõnekeelne oma olemuselt, sellisena nagu ta on
Ta on ise täitsa kena tüdruk.
3adjteistest erinev, isemoodi omadustega
Ta räägib igale auditooriumile ise juttu.
põlissõna soome-ugri: soome itse 'ise', mokša 'oma; ise', mansi is 'vari'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur