[EKS] Eesti keele sõnaraamat

KasutajaleLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kehv
M
adj
1 omadustelt, kõlblikkuselt või tasemelt ebarahuldav, vähene või puudulik, seetõttu sobimatu (kasutamiseks, tegevuseks vms)
= vilets (1. täh), niru (1. täh), nigel
Olen kehv maletaja.
Mul on nimedele kehv mälu.
Kehv seadusandlus.
Väga kehvad teeolud.
Kui laul on kehv, ei aita hea laulja ka.
Hoone on tehniliselt kehvas seisus.
Sõnavara on üsna kehv.
Kõige tüütum on hala, kui kehv ja vilets meil on.
Mõlemad on end kehvadest oludest üles töötanud.
(kehalise oleku, tervise, meelte kohta:) mitte päris terve, haiglane, vormist väljas
= niru (1. täh), vilets (1. täh)
Tervis on kehv, enesehinnang null.
Jalaga on üsna kehvad lood.
Kõht korises ja tuju oli kehv.
2 (hinnete kohta:) soorituse, õppimise halba või puudulikku seisu märkiv (nt koolis, võistlustel)
Saan pidevalt kehvi hindeid.
– SEOTUD SÕNAD: kehvaltadv›, kehvastiadv›, kehvuss
laensõna germaani: vanainglise scēoh, keskülemsaksa schiech, inglise shy 'arg, kartlik'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur