‹adj› 1omadustelt, kõlblikkuselt või tasemelt ebarahuldav, vähene või puudulik, seetõttu sobimatu (kasutamiseks, tegevuseks vms) = nigel, vilets (1. täh), kehv (1. täh) ▫ Niru kvaliteediga rõivad. ▫ Luuletus oli niru. ▫ Piinlik on teha niru tulemust. ▫ Niru lugu küll. ▫ Niru mulje jääb. ▫ Asukoht hea, teenidus ok, aga toit niru. ▫ Niru ilm meid ei häirinud. ■ (kehalise oleku, tervise, meelte kohta:) mitte päris terve, haiglane, vormist väljas = vilets (1. täh), kehv (1. täh) ▫ Väga niru tunne oli. 2(millegi koguse, hulga kohta:) ebapiisav või ebarahuldav = vilets (2. täh), vaevane (2. täh) ▫ Noored nii niru palgaga ei lepi. ▫ Saame ainult mingi niru 20 eurot. ▫ Laps on niru sööja. – SEOTUD SÕNAD: nirult ‹adv›, nirusti ‹adv›