[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

vilets
M
1 ‹adj› omadustelt, kõlblikkuselt või tasemelt ebarahuldav, vähene või puudulik, seetõttu sobimatu (kasutamiseks, tegevuseks vms)
= kehv (1. täh), nigel, niru (1. täh)
▫ Vilets raamat keiser Napoleonist.
▫ Vilets keeleoskus.
▫ Oh, tütreke, elu on nii vilets.
▫ Koondise tänavused tulemused on viletsad.
▫ Maja on suur, aga viletsas seisukorras.
▫ Mööbel tubades oli vana ja vilets.
▫ Toit oli vilets.
▫ Kondid kipuvad viletsate ilmade aegu valutama.
▫ Ülivilets.
■ (kehalise oleku, tervise, meelte kohta:) mitte päris terve, haiglane, vormist väljas
= kehv (1. täh), niru (1. täh)
▫ Vilets enesetunne püsis mitu päeva.
▫ Ta oli jäänud nõrgaks ja viletsaks.
2 ‹adj› (millegi koguse, hulga kohta:) ebapiisav või ebarahuldav
= niru (2. täh), vaevane (2. täh)
▫ Palk on väga vilets.
– SEOTUD SÕNAD: viletsalt ‹adv›, viletsasti ‹adv›

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur