[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kukil
1 ‹adv, postp kelle› selja ülaosa ja õlgade peal
▫ Laps istus vanaisa kukil.
2 ‹adv, postp kelle› kohustusena või koormana kanda, (koormana) rõhumas, vaevamas või kimbutamas
= turjal
▫ Tal on suur laen kukil.
▫ Andresel on juba 60 aastat kukil.
▫ Kogu aeg on keegi kukil, kes ütleb, et tee nüüd seda ja toda.
3 ‹postp mille/kelle› vahetus läheduses, väga lähedal, tihedalt millegi juures või millelegi järgnemas; kannul, peale tulemas
▫ Üks töö teise kukil.
✉Slaavlased on aastasadu elanud üksteise kukil .. Olev Remsu
M
seotud sõnaga kukile, kukilt1 ‹adv, postp kelle› selja ülaosa ja õlgade peal
▫ Laps istus vanaisa kukil.
2 ‹adv, postp kelle› kohustusena või koormana kanda, (koormana) rõhumas, vaevamas või kimbutamas
= turjal
▫ Tal on suur laen kukil.
▫ Andresel on juba 60 aastat kukil.
▫ Kogu aeg on keegi kukil, kes ütleb, et tee nüüd seda ja toda.
3 ‹postp mille/kelle› vahetus läheduses, väga lähedal, tihedalt millegi juures või millelegi järgnemas; kannul, peale tulemas
▫ Üks töö teise kukil.
✉Slaavlased on aastasadu elanud üksteise kukil .. Olev Remsu
