[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kukile
1 ‹adv, postp kelle› selja ülaosa ja õlgade peale
▫ Pereisa upitas pisipoja kukile.
2 ‹adv, postp kelle› kohustuseks, koormaks (kanda), (koormana) rõhuvaks, vaevavaks
= turjale
▫ Ei tahaks vanast peast laste kukile jääda.
▫ Tal on psühholoogiline barjäär laenu kukile võtta ja võlas elada.
▫ Kukile langenud mured.
3 ‹postp mille› vahetusse lähedusse, väga lähedale, tihedalt millegi juurde, millelegi järgnevaks
▫ Kohvikus olid pisikesed lauad üksteise kukile kiilutud.
M
seotud sõnaga kukil, kukilt1 ‹adv, postp kelle› selja ülaosa ja õlgade peale
▫ Pereisa upitas pisipoja kukile.
2 ‹adv, postp kelle› kohustuseks, koormaks (kanda), (koormana) rõhuvaks, vaevavaks
= turjale
▫ Ei tahaks vanast peast laste kukile jääda.
▫ Tal on psühholoogiline barjäär laenu kukile võtta ja võlas elada.
▫ Kukile langenud mured.
3 ‹postp mille› vahetusse lähedusse, väga lähedale, tihedalt millegi juurde, millelegi järgnevaks
▫ Kohvikus olid pisikesed lauad üksteise kukile kiilutud.
