[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
oma1
1 ‹pron omastav asesõna› viitab kuulumisele tegevuse tegijale, viitab millelegi, mis pärineb kelleltki või kuskilt
= enese (1. täh), enda (1. täh)
▫ Söö oma kõht täis!
▫ Omad vitsad peksavad.
▫ Tema oma jonni ei jäta.
▫ Nende muusikat ei tasu teiste omaga võrrelda.
✉Ta saamatus oli omast kohast isegi ilus. Mait Raun
■ ‹s› miski, mis on (kindlalt, vältimatult) kellegi või millegagi seotud
▫ Tema raiub ikka oma, ütle sina mis tahes.
▫ Lähme sööma, kõht nõuab oma.
■ omadega ‹pron ühendi osana› (kellegi või millegi seisundi, oleku kohta)
▫ Mõtlen, kuidas omadega välja tulla.
▫ Olen omadega täitsa rahul.
▫ Sain kohe aru, et inimene on omadega täiesti sassis.
▫ Olla omadega mäel on võimas positiivne tunne!
▫ Palju ei puudunud, et auto oleks omadega kraavis lõpetanud.
■ ‹pron määratlev, harvemini enesekohane asesõna› osutab tegevuse tegijale: enese, enda
▫ See on su oma süü.
▫ Jätke see oma teada.
▫ Ostis omale uue auto.
2 ‹adj› teatud isikuga seotud, kellelegi kuuluv või millegi juurde kuuluv
▫ Sain seda tunda omal nahal.
▫ Lihatükk säriseb omas mahlas.
▫ Oma tuba, oma luba.
✉Laused on Lutsu omad, seosed nende vahel kuuluvad Undile. Margus Kasterpalu
3 ‹adj› väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane; samasse perekonda vm kitsasse kollektiivi kuuluv
▫ Oli tema jaoks oma inimene.
▫ Kasutab võõrsõnade asemel oma sõnu.
✉.. võõrad paigad ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. Karl Ristikivi
■ ‹adj› millegi poolest eriline või iseloomulik, teistest samalaadsetest erinev
▫ Küpsel armastusel on oma võlu.
✉.. tumedake ja kenasti rõivil, osalt seto, osalt oma moodi. Lauri Sommer
4 ‹s hrl mitmuses› tuttava, omase kollektiivi liige
▫ Omade peale koer ei haugu.
▫ Publik ergutas omasid.
■ ‹s hrl mitmuses› mingi koha või kogukonnaga seotud inimene
▫ Ameerika omad ütlevad, et Venemaal tuleb kollaps.
✉Pärast lõunat tulid naabrid, Roostepalu omad. Andrus Kasemaa
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome oma 'oma', liivi u'm 'oma', saami oapmi 'oma; oma asi', mitmuses 'kari'
1 ‹pron omastav asesõna› viitab kuulumisele tegevuse tegijale, viitab millelegi, mis pärineb kelleltki või kuskilt
= enese (1. täh), enda (1. täh)
▫ Söö oma kõht täis!
▫ Omad vitsad peksavad.
▫ Tema oma jonni ei jäta.
▫ Nende muusikat ei tasu teiste omaga võrrelda.
✉Ta saamatus oli omast kohast isegi ilus. Mait Raun
■ ‹s› miski, mis on (kindlalt, vältimatult) kellegi või millegagi seotud
▫ Tema raiub ikka oma, ütle sina mis tahes.
▫ Lähme sööma, kõht nõuab oma.
■ omadega ‹pron ühendi osana› (kellegi või millegi seisundi, oleku kohta)
▫ Mõtlen, kuidas omadega välja tulla.
▫ Olen omadega täitsa rahul.
▫ Sain kohe aru, et inimene on omadega täiesti sassis.
▫ Olla omadega mäel on võimas positiivne tunne!
▫ Palju ei puudunud, et auto oleks omadega kraavis lõpetanud.
■ ‹pron määratlev, harvemini enesekohane asesõna› osutab tegevuse tegijale: enese, enda
▫ See on su oma süü.
▫ Jätke see oma teada.
▫ Ostis omale uue auto.
2 ‹adj› teatud isikuga seotud, kellelegi kuuluv või millegi juurde kuuluv
▫ Sain seda tunda omal nahal.
▫ Lihatükk säriseb omas mahlas.
▫ Oma tuba, oma luba.
✉Laused on Lutsu omad, seosed nende vahel kuuluvad Undile. Margus Kasterpalu
3 ‹adj› väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane; samasse perekonda vm kitsasse kollektiivi kuuluv
▫ Oli tema jaoks oma inimene.
▫ Kasutab võõrsõnade asemel oma sõnu.
✉.. võõrad paigad ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. Karl Ristikivi
■ ‹adj› millegi poolest eriline või iseloomulik, teistest samalaadsetest erinev
▫ Küpsel armastusel on oma võlu.
✉.. tumedake ja kenasti rõivil, osalt seto, osalt oma moodi. Lauri Sommer
4 ‹s hrl mitmuses› tuttava, omase kollektiivi liige
▫ Omade peale koer ei haugu.
▫ Publik ergutas omasid.
■ ‹s hrl mitmuses› mingi koha või kogukonnaga seotud inimene
▫ Ameerika omad ütlevad, et Venemaal tuleb kollaps.
✉Pärast lõunat tulid naabrid, Roostepalu omad. Andrus Kasemaa
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome oma 'oma', liivi u'm 'oma', saami oapmi 'oma; oma asi', mitmuses 'kari'
– VÄLJENDID: oma naha pärast värisema, oma hõlma alla võtma, oma särk on ihule lähemal, oma voli järgi, oma seitse asja, omas rasvas praadima, omadega mäele saama, omas leivas, oma ninast kaugemale vaatama, oma näo järgi, omadega vahel, oma saba kergitama, oma jalga tõstma, oma nina pistma, omal kohal, omal riisikol, oma jope, omal käel, oma käsi määrima, oma nahka hoidma, oma südant avama, oma liistude juurde jääma, oma nahka turule viima, omadega purgis olema, oma lehm ojas, oma kätt andma, oma naba imetlema, kätt oma elu külge panema, oma sõna kaasa rääkima, omadega puntras, üle oma varju hüppama, omal nahal, omad vitsad peksavad, omas mullis, madu oma rinnal soojendama, omal soovil, omadega sees, omast käest, omal ajal, oma sõnu sööma, omaks saama, oma silm on kuningas, oma peaga mõtlema, oma suumulku kinni hoidma, on oma aja ära elanud, omal jalal, oma sõiduvees, oma käe peal, oma mütsi ära sööma, oma keha müüma, oma konte koristama, omalt poolt, omadega puntrasse, omadega õhtul, oma tiiva alla võtma, omadega mäele jõudma, omas elemendis, oma nina toppima, oma kohale loksuma, omadega mäel olema, oma nahka päästma, oma hinge maha müüma, oma naha peal, oma rida ajama, omale kohale loksuma, oma nägu näitama, oma konte kokku korjama, ei usu oma kõrvu, oma sõna kaasa ütlema, oma mullis, oma võrku püüdma, omadega läbi, oma pead panti panema, omaks võtma, omast meelest, omast kohast, omal volil
oma2 ‹adv›
(ligikaudse hulga suurust rõhutades:) mitte vähem kui
= vähemalt, vähemasti, kõvasti (3. täh)
▫ Maja maksab oma kümme tuhat.
(ligikaudse hulga suurust rõhutades:) mitte vähem kui
= vähemalt, vähemasti, kõvasti (3. täh)
▫ Maja maksab oma kümme tuhat.
