[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

oma1
1 ‹pron omastav asesõna› viitab kuulumisele tegevuse tegijale, viitab millelegi, mis pärineb kelleltki või kuskilt
= enese (1. täh), enda (1. täh)
▫ Söö oma kõht täis!
▫ Omad vitsad peksavad.
▫ Tema oma jonni ei jäta.
▫ Nende muusikat ei tasu teiste omaga võrrelda.
✉Ta saamatus oli omast kohast isegi ilus. Mait Raun
■ ‹s› miski, mis on (kindlalt, vältimatult) kellegi või millegagi seotud
▫ Tema raiub ikka oma, ütle sina mis tahes.
▫ Lähme sööma, kõht nõuab oma.
■ omadega ‹pron ühendi osana› (kellegi või millegi seisundi, oleku kohta)
▫ Mõtlen, kuidas omadega välja tulla.
▫ Olen omadega täitsa rahul.
▫ Sain kohe aru, et inimene on omadega täiesti sassis.
▫ Olla omadega mäel on võimas positiivne tunne!
▫ Palju ei puudunud, et auto oleks omadega kraavis lõpetanud.
■ ‹pron määratlev, harvemini enesekohane asesõna› osutab tegevuse tegijale: enese, enda
▫ See on su oma süü.
▫ Jätke see oma teada.
▫ Ostis omale uue auto.
2 ‹adj› teatud isikuga seotud, kellelegi kuuluv või millegi juurde kuuluv
▫ Sain seda tunda omal nahal.
▫ Lihatükk säriseb omas mahlas.
▫ Oma tuba, oma luba.
✉Laused on Lutsu omad, seosed nende vahel kuuluvad Undile. Margus Kasterpalu
3 ‹adj› väga tuttav, omane, millegi poolest lähedane; samasse perekonda vm kitsasse kollektiivi kuuluv
▫ Oli tema jaoks oma inimene.
▫ Kasutab võõrsõnade asemel oma sõnu.
✉.. võõrad paigad ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. Karl Ristikivi
■ ‹adj› millegi poolest eriline või iseloomulik, teistest samalaadsetest erinev
▫ Küpsel armastusel on oma võlu.
✉.. tumedake ja kenasti rõivil, osalt seto, osalt oma moodi. Lauri Sommer
4 ‹s hrl mitmuses› tuttava, omase kollektiivi liige
▫ Omade peale koer ei haugu.
▫ Publik ergutas omasid.
■ ‹s hrl mitmuses› mingi koha või kogukonnaga seotud inimene
▫ Ameerika omad ütlevad, et Venemaal tuleb kollaps.
✉Pärast lõunat tulid naabrid, Roostepalu omad. Andrus Kasemaa
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome oma 'oma', liivi u'm 'oma', saami oapmi 'oma; oma asi', mitmuses 'kari'
oma2 ‹adv›
(ligikaudse hulga suurust rõhutades:) mitte vähem kui
= vähemalt, vähemasti, kõvasti (3. täh)
▫ Maja maksab oma kümme tuhat.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur