[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
AÜE (lühend)
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid
Se (tähis)
keemia seleen
keemia seleen
see
▫ Kes see on?
▫ See on minu sõber.
▫ Mida see peaks tähendama?
▫ Nendest kingadest küll enam asja ei saa.
▫ See tüüp tundub kahtlane.
▫ Missugust õuna tahad? – Seda.
■ (hüüatustes)
▫ Oh seda õnne ja rõõmu!
2 ‹adjektiivselt› viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale
▫ Poiss läheb sel aastal esimesse klassi.
▫ Tema töö oli seks korraks tehtud.
3 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule
▫ Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud.
▫ Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku.
▫ Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi.
▫ Lõpuks hakkasin õppima, sest sellest polnud niikuinii pääsu.
▫ Ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga.
▫ Hea, et sa ütlesid; ise poleks ma selle peale tulnud.
■ viitab täpsustavale kõrvallausele
▫ Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin.
▫ Pall oligi see, mida ma saada tahtsin.
▫ Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata.
▫ Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin.
■ ‹koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga› esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida
▫ Mida varem, seda parem.
▫ Mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas.
▫ Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse.
■ esineb nõustuvates, möönvates ütlustes
▫ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see.
▫ Aega on vähe jäänud. – Seda küll.
4 ‹adjektiivselt ja substantiivselt› viitab umbmääraselt kellelegi või millelegi (ka korduvana, ühendis koos asesõnaga teine)
▫ Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud.
▫ See ja see asi veel vaja korda ajada.
▫ Eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud.
▫ Mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata.
■ (mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)
▫ Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda ..., mitte ei tule nimi meelde.
■ vihjab millelegi sugueluga seotule
▫ Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud.
5 kõnekeelne mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
▫ Kes see tuli?
▫ Kellel see aega kaks korda käia!
▫ Mis õppimine see öösel enam on?
◊ põlissõna uurali: soome se 'see', ersa śe 'see', nganassaani sete 'tema'
M
‹pron› 1 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› (otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorrale▫ Kes see on?
▫ See on minu sõber.
▫ Mida see peaks tähendama?
▫ Nendest kingadest küll enam asja ei saa.
▫ See tüüp tundub kahtlane.
▫ Missugust õuna tahad? – Seda.
■ (hüüatustes)
▫ Oh seda õnne ja rõõmu!
2 ‹adjektiivselt› viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale
▫ Poiss läheb sel aastal esimesse klassi.
▫ Tema töö oli seks korraks tehtud.
3 ‹substantiivselt ja adjektiivselt› viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule
▫ Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud.
▫ Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku.
▫ Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi.
▫ Lõpuks hakkasin õppima, sest sellest polnud niikuinii pääsu.
▫ Ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga.
▫ Hea, et sa ütlesid; ise poleks ma selle peale tulnud.
■ viitab täpsustavale kõrvallausele
▫ Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin.
▫ Pall oligi see, mida ma saada tahtsin.
▫ Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata.
▫ Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin.
■ ‹koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga› esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida
▫ Mida varem, seda parem.
▫ Mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas.
▫ Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse.
■ esineb nõustuvates, möönvates ütlustes
▫ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see.
▫ Aega on vähe jäänud. – Seda küll.
4 ‹adjektiivselt ja substantiivselt› viitab umbmääraselt kellelegi või millelegi (ka korduvana, ühendis koos asesõnaga teine)
▫ Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud.
▫ See ja see asi veel vaja korda ajada.
▫ Eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud.
▫ Mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata.
■ (mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)
▫ Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda ..., mitte ei tule nimi meelde.
■ vihjab millelegi sugueluga seotule
▫ Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud.
5 kõnekeelne mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
▫ Kes see tuli?
▫ Kellel see aega kaks korda käia!
▫ Mis õppimine see öösel enam on?
◊ põlissõna uurali: soome se 'see', ersa śe 'see', nganassaani sete 'tema'
– VÄLJENDID: seda enam et, see veel puuduks, kus selle aru ots, pagan seda teab, kõik see mees, sellest ajalugu vaikib, kurat seda teab, nii et seda nägu, tont seda teab, sest pole lugu, kus sa sellega, selle töö juut, sellest pole lugu, selleks et, selle asemel et, kus see ja teine, võtku sind see ja teine, sel ajal kui, see’p see on, selle aastanumbri sees, jumal seda teab, kogu see krempel, see ja teine, see on, see tähendab
soe
▫ Väga pehmele talvele järgneb soe suvi.
▫ Ahjus lõõmav tuli küttis toa soojaks.
▫ Naudin puhkust mõnel soojal maal.
▫ Soe plekkahi.
▫ Vannitoas pole sooja vett.
▫ Ülisoe.
■ ‹adj› (riiete, katete vms kohta:) hästi sooja pidav, külma eest kaitsev
▫ Valisin välja sooja ilusa etnokampsuni.
▫ Pugesin sooja teki alla.
■ (toidu kohta:) värskelt, kohapeal ahjus, pliidil vm valmistatud (või soojendatud)
▫ Pagarid küpsetavad kohapeal sooje saiakesi.
▫ Kaitseliitlasi ootas soe supp ja saun.
▫ Ma ei söö koolis sooja toitu.
2 ‹s› mõõdukalt kõrge temperatuur, ka millegi tekitatud sellise temperatuuriga keskkond või õhk, millegi soe-olek
= soojus (1. täh)
▫ Sooja oli 32 kraadi.
▫ Ära lase sooja toast välja.
■ ‹adj, s› sellest põhjustatud soojatunne või sellesarnane, nt elavnemisega seotud aisting; selline, mis seda tekitab
▫ Naps tegi kõhukoopa soojaks.
▫ Liiguta, saad sooja.
3 ‹adj› sõbralik ja heatahtlik, lahkust, kaastunnet ilmutav
= südamlik
▫ Etendus lõppes pika ja sooja aplausiga.
▫ Selline soe vastuvõtt liigutas minu kalki südant.
▫ Hanna on väga sõbralik ja soe inimene.
■ ‹adj› meeldivana, mahedana tajutav või mõjuv
▫ Hubane soe valgus.
▫ Soe bariton.
◊ ?laensõna iraani: pärsia sāya 'vari'
M
1 ‹adj› mõõdukalt kõrge, hrl inimesele mõnusalt mõjuva, hästi vastuvõetava temperatuuriga▫ Väga pehmele talvele järgneb soe suvi.
▫ Ahjus lõõmav tuli küttis toa soojaks.
▫ Naudin puhkust mõnel soojal maal.
▫ Soe plekkahi.
▫ Vannitoas pole sooja vett.
▫ Ülisoe.
■ ‹adj› (riiete, katete vms kohta:) hästi sooja pidav, külma eest kaitsev
▫ Valisin välja sooja ilusa etnokampsuni.
▫ Pugesin sooja teki alla.
■ (toidu kohta:) värskelt, kohapeal ahjus, pliidil vm valmistatud (või soojendatud)
▫ Pagarid küpsetavad kohapeal sooje saiakesi.
▫ Kaitseliitlasi ootas soe supp ja saun.
▫ Ma ei söö koolis sooja toitu.
2 ‹s› mõõdukalt kõrge temperatuur, ka millegi tekitatud sellise temperatuuriga keskkond või õhk, millegi soe-olek
= soojus (1. täh)
▫ Sooja oli 32 kraadi.
▫ Ära lase sooja toast välja.
■ ‹adj, s› sellest põhjustatud soojatunne või sellesarnane, nt elavnemisega seotud aisting; selline, mis seda tekitab
▫ Naps tegi kõhukoopa soojaks.
▫ Liiguta, saad sooja.
3 ‹adj› sõbralik ja heatahtlik, lahkust, kaastunnet ilmutav
= südamlik
▫ Etendus lõppes pika ja sooja aplausiga.
▫ Selline soe vastuvõtt liigutas minu kalki südant.
▫ Hanna on väga sõbralik ja soe inimene.
■ ‹adj› meeldivana, mahedana tajutav või mõjuv
▫ Hubane soe valgus.
▫ Soe bariton.
◊ ?laensõna iraani: pärsia sāya 'vari'
süü1
▫ Minu süü on selles, et ma ei osanud Gretet hoida.
▫ Mis talle süüks pandi?
■ (kohtus:) kuriteo vm õigusvastase teo etteheidetavus isikule
▫ Narkoäri juhtinud mees tunnistas oma süüd.
2 (asjaolu kohta:) millegi halva põhjustaja või esilekutsuja
▫ Ajame selle kehvade aegade süüks.
M
‹s› 1 süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus või kuritegelikus teos▫ Minu süü on selles, et ma ei osanud Gretet hoida.
▫ Mis talle süüks pandi?
■ (kohtus:) kuriteo vm õigusvastase teo etteheidetavus isikule
▫ Narkoäri juhtinud mees tunnistas oma süüd.
2 (asjaolu kohta:) millegi halva põhjustaja või esilekutsuja
▫ Ajame selle kehvade aegade süüks.
– VÄLJENDID: süüks panema
süü2
= toim, puidukiri, tekstuur
M
‹s› puidu lõikepinnal avanev peamiselt läbilõigatud aastarõngastest tekkiv muster= toim, puidukiri, tekstuur
