[EKS] Eesti keele sõnaraamat
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
banderiljaM
‹
s›
lühike kisuline oda, mille banderiljeero härjavõitlustel härjale turja torkab
kare1M
‹
adj›
1 (pinna kohta:) puudutamisel mittesile või mittepehme, kergelt krobeline või torkiv ⇔
pehme (
2. täh)
▫
Kassil on kare keel.
▫
Kare pesemiskäsn.
▫
Toitev kreem aitab pehmendada karedat nahka.
▫
Karedast riidest mantel.
■
(hääle kohta:) mittemeloodiline, kähisev ▫
Kurk oli valus, hääl kare.
■
(vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav =
kõva (
2. täh),
kalk1 (
2. täh) ⇔
pehme (
2. täh)
▫
Kare vesi tekitab katlakivi.
2 käitumiselt, loomult karm, järsu olemisega ▫
Küüniku kareda kesta all võib peituda tundlik inimene.
– SEOTUD SÕNAD:
karedus ‹
s›
◊
põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome karhea 'kere, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme', karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm', liivi ka'rdõ 'kare, krobeline'
karm1 ‹
adj›
1 leebuseta, kaastundeta, kuulekust nõudev, eksimusi hukka mõistev =
range (
2. täh),
vali (
2. täh),
karmikäeline,
kõvakäeline ▫
Karm õpetaja.
▫
Karm kasvatus.
■
(karistuse kohta:) halastuseta määratud, väga suur =
vali (
2. täh),
range (
2. täh)
▫
Karm karistus.
2 millegi poolest väga raske (taluda), raskete tingimustega ▫
Karm saatus.
▫
Sinine unistus on asendunud karmi reaalsusega.
▫
Eesti maaelu karm tegelikkus.
▫
Karm talv.
■
(hinnangu, kogetava vms kohta:) tõene, otsene, ilustamata, sellisena haiget tegev ▫
Karm tõde tabas teda alles hilja õhtul.
▫
Karm kriitika.
▫
Mulle on see karm õppetund.
■
(karva, juuste kohta:) puudutamisel mittepehme, kergelt torkiv ▫
Karmi karvaga koer.
3 (välimuse, stiili, vormi kohta:) asjalikult lihtne, lakooniline, ilustusteta =
range (
3. täh)
▫
Saare karm ilu.
– SEOTUD SÕNAD:
karmus ‹
s›
◊
põlissõna läänemeresoome-saami: soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe, räme', vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe', saami guormes 'jäme (jahu kohta); kare (naha kohta)'
kipitustunneM
kerge torkiv valutunne, kipitus
kirvendusM
‹
s›
terav, torkiv kipitus (nahal) ▫
Valukirvendus.
noriv ‹adj›
väiklaselt puudusi ning vigu otsiv; kedagi sõnadega torkiv või pilkav
▫ Minu küsimus ei ole noriv, küll aga murelik.
▫ Ta oli vist jälle norivas meeleolus.
– SEOTUD SÕNAD: norivalt ‹adv›
tüügasM
‹
s›
1 tüve, oksa või varre lõikamisel või murdumisel allesjäänud (püstine, surnud) osa ▫
Teisest pärnast on alles vaid tormi murtud tüügas.
▫
Oksa lõikamisel ei jäeta tüükaid.
▫
Oksatüügas.
▫
Puutüügas.
■
hambast vm kehaliikmest allesjäänud (väljaulatuv, ravitsemata) osa ▫
Emal on suus 4-5 tüügast.
■
torkiv lühike püstine kõrre, heina vars või habemekarv ▫
Mul on ikka veel kahenädalane tüügas.
▫
Kõrretüügas.
2 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal =
soolatüügas,
käsn (
3. täh)
▫
Ma ei tee vahet, kas on konnasilm või tüügas.
▫
Viiruslik tüügas.
◊
Sõna tüvi variandist tüü