[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

banderilja
M
‹s›
lühike kisuline oda, mille banderiljeero härjavõitlustel härjale turja torkab
kare1
M
‹adj›
1 (pinna kohta:) puudutamisel mittesile või mittepehme, kergelt krobeline või torkiv
⇔ pehme (2. täh)
▫ Kassil on kare keel.
▫ Kare pesemiskäsn.
▫ Toitev kreem aitab pehmendada karedat nahka.
▫ Karedast riidest mantel.
■ (hääle kohta:) mittemeloodiline, kähisev
▫ Kurk oli valus, hääl kare.
■ (vee kohta:) rohkesti kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav
= kõva (2. täh), kalk1 (2. täh) ⇔ pehme (2. täh)
▫ Kare vesi tekitab katlakivi.
2 käitumiselt, loomult karm, järsu olemisega
▫ Küüniku kareda kesta all võib peituda tundlik inimene.
– SEOTUD SÕNAD: karedus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome karhea 'kere, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme', karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm', liivi ka'rdõ 'kare, krobeline'
karm1 ‹adj›
1 leebuseta, kaastundeta, kuulekust nõudev, eksimusi hukka mõistev
= range (2. täh), vali (2. täh), karmikäeline, kõvakäeline
▫ Karm õpetaja.
▫ Karm kasvatus.
■ (karistuse kohta:) halastuseta määratud, väga suur
= vali (2. täh), range (2. täh)
▫ Karm karistus.
2 millegi poolest väga raske (taluda), raskete tingimustega
▫ Karm saatus.
▫ Sinine unistus on asendunud karmi reaalsusega.
▫ Eesti maaelu karm tegelikkus.
▫ Karm talv.
■ (hinnangu, kogetava vms kohta:) tõene, otsene, ilustamata, sellisena haiget tegev
▫ Karm tõde tabas teda alles hilja õhtul.
▫ Karm kriitika.
▫ Mulle on see karm õppetund.
■ (karva, juuste kohta:) puudutamisel mittepehme, kergelt torkiv
▫ Karmi karvaga koer.
3 (välimuse, stiili, vormi kohta:) asjalikult lihtne, lakooniline, ilustusteta
= range (3. täh)
▫ Saare karm ilu.
– SEOTUD SÕNAD: karmus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome-saami: soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe, räme', vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe', saami guormes 'jäme (jahu kohta); kare (naha kohta)'
kipitustunne
M
kerge torkiv valutunne, kipitus
kirvendus
M
‹s›
terav, torkiv kipitus (nahal)
▫ Valukirvendus.
noriv ‹adj›
väiklaselt puudusi ning vigu otsiv; kedagi sõnadega torkiv või pilkav
▫ Minu küsimus ei ole noriv, küll aga murelik.
▫ Ta oli vist jälle norivas meeleolus.
– SEOTUD SÕNAD: norivalt ‹adv›
tüügas
M
‹s›
1 tüve, oksa või varre lõikamisel või murdumisel allesjäänud (püstine, surnud) osa
▫ Teisest pärnast on alles vaid tormi murtud tüügas.
▫ Oksa lõikamisel ei jäeta tüükaid.
▫ Oksatüügas.
▫ Puutüügas.
■ hambast vm kehaliikmest allesjäänud (väljaulatuv, ravitsemata) osa
▫ Emal on suus 4-5 tüügast.
■ torkiv lühike püstine kõrre, heina vars või habemekarv
▫ Mul on ikka veel kahenädalane tüügas.
▫ Kõrretüügas.
2 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal
= soolatüügas, käsn (3. täh)
▫ Ma ei tee vahet, kas on konnasilm või tüügas.
▫ Viiruslik tüügas.
◊ Sõna tüvi variandist tüü

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur