[EKS] Eesti keele sõnaraamat

maru1 ‹s›
väga tugev tuul
= raju (1. täh), torm (1. täh), marutuul, rajutuul
▫ Tund aega hiljem möllas maru naabermaakonnas Lääne-Virumaal.
▫ Tormimaru.
■ (pingelise, ägedaid emotsioone põhjustava olukorra kohta)
= raju (1. täh)
▫ Hinges möllab maru.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi ma’r 'hullus, pöörasus'

maru2 ‹adj›
kõnekeelne (väga) tore, vahva, hea
▫ Võitmine on alati maru tunne.
▫ Tal on igavesti maru tots.
▫ Rokipeerud andsid RockCafes maruda kontserdi.

maru3 ‹adv›
kõnekeelne väga, tohutult
= arutu2, ilmatu2, ilmatuma1, jubetu2, koletu2, maailma, maailmama, maailmatu1, maailmatuma1, meeletu2, määratu2, päratu1, röögatu2, tohutu2, üüratu2
▫ Haiglas oli maru igav.
▫ Mul on maru hea meel.