väär1 ‹adj› tõele, tegelikkusele, tõsiasjadele mitte vastav; midagi mitte õigesti osutav või väljendav = vale (2. täh), ekslik, ebaõige ⇔ õige (1. täh) ▫ See on küll täiesti väär arusaam. ▫ Kust see väär info võiks pärineda? ▫ See jätab sõbrale väära mulje, et soovid teda edasi kuulata. ■ loogika(lause tõeväärtuse kohta:) loogiliselt mittekehtiv ⇔ tõene ▫ Väide võib olla tõene või väär. ▫ Iga väide, mis on tõestatud vääraks, on loogiliselt mittevõimalik. – SEOTUD SÕNAD: vääralt ‹adv› ◊ põlissõnaläänemeresoome (piiratud levikuga): soomeväärä 'kõver, lookas, kumer; vale, võlts', vepsavär 'kõver, viltune; süüdi, vale'
väär2 ‹s› rõdu kirikus lauljate, kuulajate või oreli paigutamiseks = empoor (1. täh) ◊ ?laensõnaalamsaksawere 'kaitse; kaitserinnatis, galerii'