[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta ‹1› ‹s›

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. || ‹pl.› (mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastais ‹täiendiga› eas; ‹täiendita› eakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

aasta|vahetus
kalendriaasta vahetumine; vana aasta lõpp ja uue aasta algus. Aastavahetusel peetakse pidusid. Ta loodab aastavahetusel saada uue korteri.

aimdus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aimus. Mu aimdus läks täide. *Õudne oli kauemaks leinamajja jääda, kus pesitses kõigis aimdus, et leina lõpp pole veel käes .. A. H. Tammsaare.

akord ‹-i 21› ‹s›

1. muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Istub klaveri ette ja lööb, võtab mõne akordi.
▷ Liitsõnad: ava|akord, dominant|akord, klaveri|akord, kvart|akord, lõpp|akord, noon|akord, sekst|akord, septakord.
2. hrv kokkulepe, leping

asi (on) ants ~ tahe ~ vask ~ mutt ~ nudi, asi toosis, asi sellega
(hrl. ütluse, mõttekäigu jne. lõpus:) (ja) asi (on) korras, kombes, lahendatud; jutul (on) lõpp jne. Lõpetame selle töö kähku ära ja asi ants. No lööme käed ja asi on nudi. Me lihtsalt ei lähe ja asi tahe. Kui oled nõus, siis on asi vask. Anna avaldus sisse ja asi sellega. *Keda me teist homme veel pargis näeme, neil lööme nina üles ja asi mutt! H. Väli. *Näe, vanemad tütred läksid mehele: polnud nagu asjagi. Tuli võtja, viis ära, – asi toosis. K. Rumor.

bilanss ‹-lansi 21› ‹s›

1. maj tabelikujuline raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; tulude ja kulude tasakaal. Tulude-kulude bilanss. Aktiivne, passiivne bilanss. Bilanssi koostama, tegema. || (laiemas täh-s:) mingite muutuvate nähtuste olukorda v. tasakaalu iseloomustavate üksteisest sõltuvate näitarvude süsteem
▷ Liitsõnad: aasta|bilanss, alg|bilanss, kaubandus|bilanss, koond|bilanss, kuu|bilanss, kvartali|bilanss, lõpp|bilanss, makse|bilanss, raamatupidamis|bilanss, tööjõu|bilanss, väliskaubandusbilanss; aja|bilanss, energia|bilanss, kiirgus|bilanss, soojus|bilanss, veebilanss.
2. piltl tulemus, kokkuvõte. Meie korvpallimeeskonna bilanss turniiri lõpul: 2 võitu, 3 viiki, 1 kaotus. Oma elust bilanssi tehes pidi ta tunnistama, et oli vääriti elanud.

eel|võistlus
sport võistlus, kus selgitatakse lõpp-, poolfinaal- v. vahevõistlustele pääsejad. Eelvõistluste igast rühmast pääses finaali kaks meeskonda.

ees|märk [-märgi]

1. see, mille poole püütakse, mida tahetakse saavutada. Ainuke, peamine, lähim, ühine eesmärk. Lähetuse, ekskursiooni, õppetunni eesmärk. Tema elu eesmärk. Ta käikudel oli kindel eesmärk. Mis eesmärki nad taotlevad? Võttis, seadis eesmärgiks lõpetada töö enne tähtaega. Läheneb seatud eesmärgile. On juba peaaegu eesmärgil, eesmärgile jõudnud, eesmärgi saavutanud. Visadus viib eesmärgile. Mis eesmärgil, mis eesmärgiga seda tehakse? Tegi seda ilmse eesmärgiga, ilma mingi eesmärgita. Parteidel olid küllaltki erinevad eesmärgid.
▷ Liitsõnad: ainu|eesmärk, lõpp|eesmärk, põhieesmärk.
2. van eeskuju. *.. laskis seda [= vaestele annetamist] kirikuõpetajal kantslilt kuulutada, et kogudus sest eesmärki võtaks. Juh. Liiv.

ees|ots [-a]
eespoolne ots, esiots, algusots. Kompsud mahutati vankri eesotsa. Bussi eesotsast kostis koolilaste jutuvadinat. Järjekorra eesots oli poes, lõpp tänaval.

eksami|sessioon
eksamite tegemiseks määratud ajavahemik (hrl. kõrgkoolis). Talvine, kevadine eksamisessioon. Eksamisessiooni algus, lõpp. Haigestusin eksamisessiooni ajal.

elisioon ‹-i 21› ‹s›
väljajätt. a. keel hääliku väljajätmine, eriti sõna lõpp- v. algusvokaali ärajätt siis, kui teineteisele järgnevatest sõnadest üks lõpeb ja teine algab vokaaliga b. folkl rahvalauludes v. -juttudes vähem oluliste motiivide väljajätmine

elu|ots [-a]
elu lõpp, surm. Tõotas talle eluotsani truuks jääda. Seda annab eluotsani mäletada.

enne|aegne
enne ootuspärast, normaalset, õiget aega toimuv v. toimunud; liiga varane. Enneaegne sünnitus. Enneaegne lõpp. Enneaegsed öökülmad. Enneaegne vananemine, surm. Meie rõõm oli enneaegne. Ta kaldub tegema pisut enneaegseid järeldusi. Uute kavatsuste avaldamine on praegu veel enneaegne. || enne raseduse normaalse kestuse lõppu sündinud. Enneaegne laps. Laps sündis enneaegsena. Enneaegsed vajavad erilist hoolitsust.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

finaal ‹-i 21› ‹s›

1. lõpp(osa), lõpetus. Laulupeo finaal. Noorte suvepäevade meeldejääv finaal.
2. muus mitmeosalise helitöö viimane osa; muusikalise lavateose (v. selle vaatuse) kulmineeriv lõpposa. Sümfoonia, sonaadi finaal. Opereti „Nahkhiir” I vaatuse finaal. G. Ernesaksa „Tormide ranna” võimas finaal.
3. sport sportlaste v. võistkondade lõppvõistlus võitja selgitamiseks. 5000 m jooksu finaal. Finaali jõudma, pääsema. Finaalis kohtuvad Ungari ja Poola meeskonnad.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|finaal, pool|finaal, veerandfinaal.
4. mingi konkursi lõppvoor. Kolmekümne kuuest konkursil osalenud pianistist pääses finaali üheksa.

fine [fiine]
muus lõpp

garantii|aeg
aeg, mille kestel tootja, tarnija v. töövõtja vastutab toote, kauba v. töö kvaliteedi eest, tagatisaeg. Raadio, televiisori, kella, ehitise, remondi garantiiaeg. Aastane, 2-kuuline garantiiaeg. Garantiiaja lõpp.

hangeldus ‹-e 5› ‹s›
hangeldamine. Ahnitsusele ja hangeldusele tehti lõpp.

happy end [häpi]
kirj õnnelik lõpp, raskuste ja konfliktide ilustatult õnnelik lahendus romaanis, näidendis v. filmis

hea ‹pl. part häid pl. illat headesse e. häisse 15 komp parem superl kõige parem e. parim›
ant. halb, paha
1. ‹adj› oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. a. (inimeste kohta:) osav, vilunud, võimekas, tubli. Hea maletaja, matemaatik, arst, õpetaja, ujuja. Hea võõrkeelte oskaja. Kõnemees on ta hea. Inna on hea õpilane. Peetrist oleks võinud saada hea insener, advokaat, ohvitser. b. (omaduste, võimete, oskuste, samuti füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Hea isu, uni, tervis. Hea ja tugev süda. Sportlase head kopsud. Hea nägemine, kuulmine, keskendumisvõime. Hea rühiga, kasvuga noormees. Hea peaga poiss. Mu enesetunne, meeleolu, tuju on hea. Tal oli päris hea hääl, väga hea maitse. Meie korvpallurid on heas vormis. Ta näeb üsna hea välja. *„Mul on hea kõht,” uhkustas hunt. „Kui tahan, võin süüa kas või kive..” L. Tigane. c. (esemete, ainete vms., ka koduloomade kohta). Ta ostis endale hea ülikonnariide, hea raadioaparaadi ja hea pesumasina. Need on veel üsna head kingad, rõivad. Head küünlad põlevad kaua. Hea kirves, saag, nuga, vikat. Teos on trükitud heale paberile. Hea maa, muld. Tänavu on hein, vili hea. Hea, kõigi mugavustega korter. Puder, kook, sai tuli hea. Head söögid ja joogid. Head õunad. Vein, õlu maitses hea. Leib oli hea maitsega. Hea lõhnaga lill. Hea tõukari, lüpsilehm, veohobune. Head tõugu kanad, lambad. d. (nähtuste, olukordade vms. kohta). Head lauakombed. Hea hoolitsus, teenindamine, reklaam. Õppeedukus oli tal hea. Head hinded tunnistusel. Haige seisund, olukord on hea. Nooruk sai hea hariduse, kasvatuse. Hea muusika, kirjandus, portree, maastikumaal. See on hea raamat, luuletus, ettekanne. Välismaalase kohta rääkis ta head eesti keelt.
2. ‹adj› sõbralik, lahke; positiivsete eetiliste omadustega, moraalselt väärtuslik; kiiduväärt. Hea inimene, kaaslane, hooldaja. Sul on hea mees, poeg. Head vaimud, haldjad. Hea kohtlemine, vahekord, vastuvõtt. Riikidevahelised head suhted. Ta oli mu vastu hea. Neiu on hea iseloomuga. Noormehe käitumine ja elukombed olid head. Tegin seda heast südamest. Teen seda hea meelega 'meeleldi, meelsasti'. Ole hea tüdruk, ära kiusa endast väiksemaid. Vanakese silmad näisid head ja lahked. Võõrasema ei vaadanud lastele hea pilguga. Neil oli hea läbisaamine. Kadunut tuletati meelde hea sõnaga. Liigub heas seltskonnas. On pärit heast perekonnast. Ilm on selline, et hea peremees ei aja koeragi välja. Heal lapsel mitu nime. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. || (kõnetlus- ja viisakusväljendites). Head inimesed, aidake! Ole hea, tule siia! Olge hea, astuge sisse! Aitäh, hea laps, et sa vanainimest aitasid! Sepp, hea mees, rautas hobuse ära. *Aga nüüd, head kuulajad, oleks teile üks küsimus. H. Saari. | iroon. Hea mees lubama 'lubab, kuid ei täida'. Kes see hea inimene oli, kes tema peale kaebama läks? || lähedane, intiimne. Hea tuttav. Ta on mu hea sõber, temale söandan kõigest rääkida.
3. ‹adj› mingis suhtes soodus, kasulik, sobiv. Hea juhus, võimalus, õnn. Head kaardid mängus. Head tutvused raamatukaupluses. Ended olid head. Töötingimused on siin head. Hea ettepanek, tagajärg, tulemus. Hea kuulsus, nimi. Hea ilm, kliima. Vanad head ajad. Head kaupa, äri tegema. Häid ja halbu päevi nägema. Midagi, kedagi heas valguses näitama. Heal järjel olema. Leidis hea teenistuse, tööotsa. Tegi abiellumisel päris hea partii. Saime kinos head kohad. Sain kodunt häid sõnumeid. Mul tuli hea idee, mõte. Harril on vennale hea mõju. On hea, et sa tulid. Vitamiinid on väsimuse vastu head. Lavastus jättis üsna hea mulje. Ära ole endast nii heal arvamusel! Püüdsin end näidata heast küljest. Lõpp hea, kõik hea. Hea nõu on kallis. Saagist jäi talupojale heal juhul 2/5. | (nõrgenenud tähenduses). Ühel heal päeval läks ta meilt ära. || (soovide, tervituste, jumalagajätu jne. väljendamisel). Head aega! Head õhtut! Head ööd! Häid pühi! Head uut aastat! Head reisi! Head tervist!
4. ‹adj› mugav, mõnus, meeldiv, hõlpus, kerge. Sul hea naerda, rääkida! Jalgrattaga on poisil hea koolis käia. Terava vikatiga on hea niita. Kuumal suvepäeval on hea põõsa all lamada. Kodus on nii hea olla. Hea laske-, istumisasend. Hea tool, voodi. Toas oli hea ja soe. Hea käekäik, põli. Hea soe tunne südames. Küll sul on ikka hea elu. Külas hea, kodus veel parem. *Oli hea teada, et tal kuhugi tõtata ei olnud. M. Raud.
5. ‹adj› (kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt v. rõhutavalt:) rohke, ohter, paras, tubli, tugev, suur. Mõne hea aasta eest. Mitu head päeva tagasi. Linnani on mitu head kilomeetrit. Tal oli teiste suusatajate ees hea edumaa. Hea hulk maad tuli jala käia. Õhtuks oli tehtud hea tükk tööd. Auto eest maksti head hinda. Hea summa raha. Hea sissetulek, palk. Hea patakas käsikirja. Hea kartuli-, viljasaak. Lõikas hea kannika leiba. Rüüpas hea lonksu vett. Tehti hea laar õlut. Hea sületäis puid. Tuli hea hoog vihma. Sai hea müksu, keretäie. Laps sai kukkudes hea hoobi. Nuttis hea peatäie. Talle tehti hea peapesu. Tal jätkub head tahet, kannatust mind lõpuni kuulata. *Tuhkur on mägrast peaaegu poole väiksem, vahest nii hea kassi suurune.. R. Roht. || ‹adjektiivi vm. sõna ees› kõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, kaunis, võrdlemisi. Hea paks raamat. Hea suur õun. Hilinesin hea mitu korda. Mu vennad on head pikad mehed.
6. ‹adj› murd parem; ant. vasak. *Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale.. A. Alle.
7. ‹s› miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv vms. Kellelegi head soovima. Kellelegi head tegema. Kellegagi head ja halba jagama. Head kurjaga tasuma. Võitlus hea ja kurja vahel. Igal inimesel on oma head ja vead. Mis teil head on? Pole halba ilma heata. Ei lausunud head ega kurja. Kui heaga ei antud, võeti kurjaga. Katsusime heaga läbi ajada. Tänan teid kõige hea eest. Küsisin seda hea pärast. Temast räägiti üksnes head. Sellest loost ei tule midagi head. Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama? *Olen käinud mitmegi [arsti] juures, aga suurt head sellest pole olnud. P. Vallak.
8. ‹s› „rahuldavast” kõrgem hinne (4), hrl. koolis. Väga hea 'kõrgeim hinne (5)'. Õpilase tunnistusel olid üksnes head ja väga head.

hinnang ‹-u 2› ‹s›
hindav arvamus, tähelepanekutel, vaatlustel v. ka statistikal põhinev otsustus millegi v. kellegi kohta. Kiitev, laitev, positiivne, negatiivne hinnang kellegi tööle, tegevusele. Autoriteetne, asjatundlik, tunnustav hinnang romaani kohta. Hinnang on ekslik, väär, halb. Kasvataja hinnang kasvandiku kohta olgu objektiivne ja õiglane. Retsensendi ülesanne on anda käsikirjale igakülgne kriitiline hinnang. Uued tooted said hea, soodsa, rahuldava hinnangu (osaliseks). Ta pidi oma hinnangut muutma, revideerima. Igale objektiivsele nähtusele reageerib inimene subjektiivse hinnanguga. Olukorra niivõrd pessimistlikeks hinnanguteks ei ole põhjust. Tagasihoidlikegi hinnangute järgi ulatub tormi tekitatud kahju vähemalt 100 000 kroonile.
▷ Liitsõnad: eksi|hinnang, enese|hinnang, lõpp|hinnang, üldhinnang.

hoopis ‹adv›
‹jaatavas lauses›
1. ‹tugevdavalt, adverb rõhuline› täiesti, täitsa, päris(elt). Ta on hoopis 'täitsa, päriselt' haige. Ta õpib hoopis 'sootuks, kogunisti, täiesti' halvasti. Väljas oli juba hoopis pime. Nüüd juhtus midagi hoopis ootamatut. Ruumis jäi vaikseks, hoopis vaikseks. Elu käib nüüd hoopis uusi radu. See on ju hoopis lihtne ülesanne. Kõik läks hoopis, hoopis teisiti. Peeter jäi pärandusest hoopis ilma. Naine tuli mehe juurest hoopis ära. Raha oli mul hoopis vähe. Ta on veel hoopis poisike. Saima on nüüd hoopis koduta. Püsse oli vähe, mõned mehed olid hoopis relvadeta. Lõunasöök jäi hoopis tegemata. Auto sõitis järjest aeglasemalt, kuni jäi hoopis seisma. Ema manitsused unustas ta hoopis. Kõnekõmin vaikis lõpuks hoopis.
2. ‹koos komparatiiviga tugevdavalt, adverb rõhuline› märksa, märgatavalt, tunduvalt. Hoopis heledam hääl. Hoopis kodusem tunne. Hoopis suurem kiirus. Neiu oli hoopis noorem, kenam, jutukam, kui ma algul arvasin. Ilm on täna hoopis soojem. Elu on muutunud hoopis helgemaks, rõõmsamaks, ilusamaks. Ise teha on hoopis kergem kui teisi juhtida. Kõik see juhtus hoopis, hoopis hiljem. Ta tegi oma töö hoopis paremini, kiiremini, hoolsamalt kui teised. Mets oli majadest hoopis kaugemal, kui algul näis. *Karinile tuli tema halb nõrkusehoog uuesti peale ja nüüd juba hoopis kangemal kujul. A. H. Tammsaare.
3. (hrl. rõhutades järgnevat sõna v. lauseosa, adverb rõhutu:). a. tõstab mitmest võimalusest esile ühe, sageli ootuspärasele vastandliku. Ta on hoopis haige (s. t. ei ole terve). Ta õpib hoopis halvasti (s. t. mitte rahuldavalt ja mitte hästi). See juhtus hoopis hiljem (s. t. ei varem ega praegu). Rein on hoopis minu noorem poeg. Olen väsinud ja lähen hoopis koju. Mu imestuseks oli värav hoopis lukus. Äkki olen hoopis mina teie arvates süüdlane. Sinu asemel hakkaksin hoopis autojuhiks. Selgus, et nad on hoopis õde ja vend. Kooliga on lõpp, saab hoopis tööle mindud. Teistele ei tundnud ta kaasa, naeris ja pilkas hoopis. b. rõhutab üht kahest (mitmest) otseselt vastandatud võimalusest. Ta ei õppinud, vaid hoopis luges. Arvasin, et kõnelen sõbraga, aga tuleb välja, et hoopis vaenlasega. Peaksin rõõmustama, aga südames on hoopis valu. Selle asemel et magama heita, hakkas ta hoopis kirja kirjutama. Rong sõitis hoopis kolmandale, mitte esimesele ega teisele teele. *Ta polnud isegi Toomas Linnupojale pahane. Vastupidi. Maiale hoopis meeldis Toomas Linnupoeg. H. Mänd.

hukatus ‹-e 5› ‹s›
häving, lõpp v. kadu, hukkumine. Kedagi hukatusse saatma, tõukama, ajama. Seisame hukatuse äärel. Selline majandamine viib täielikku hukatusse, hukatuse äärele. Teda varitseb hukatus. Miski, keegi ei suutnud teda hukatusest päästa. Vaenlane külvas vallutatud aladel hukatust ja surma. Ümberringi lõhkesid hukatust toovad mürsud. || see, mis põhjustab hävingut, lõppu, kadu. Viin oli tema hukatus. Üleliigne ahnus, raha, vara sai talle hukatuseks. *Elas muiste selle mäe koopas hirmus vanapagan, inimeste hukatus ning surm. F. Tuglas (tlk).

ilmatu ‹adv›
kõnek väga, tohutult, äärmiselt, maailmatu. Ilmatu suur, pikk, lai. Ilmatu palju, kõvasti. Ilmatu sügav jõgi. Ilmatu uhke, tore kink. Seista, oodata tuli ilmatu kaua. Oda lendas ilmatu kaugele. Ilm oli ilmatu palav. Aasta lõpp alles ilmatu kaugel.

indikaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. keem aine, mille muutuste kaudu on kergesti jälgitavad keemilise reaktsiooni lõpp v. keskkonna teat. näitajad (näit. aluselisus v. happelisus). Lakmus indikaatorina. | piltl. Rahvatulu võib pidada riigi jõukuse indikaatoriks.
2. tehn seade v. seadis mingi nähtuse kindlakstegemiseks v. mingi suuruse esitamiseks tajutaval kujul

jaam ‹-a 23› ‹s›

1. raudteejaam. Rong saabub jaama, seisab jaamas, väljub jaamast. Järgmine jaam on Tapa. Rong sõitis jaamast peatumata mööda. || jaamahoone. *Jaama suur eesruum oli tulvil reisijaist, kes ootasid rongide väljumist. P. Vallak. || ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi muu liiklusvahendi siht- ja väljumiskoht v. peatuskoht, näit. bussijaam
▷ Liitsõnad: kauba|jaam, lõpp|jaam, lähte|jaam, metroo|jaam, piiri|jaam, raudtee|jaam, siht|jaam, sõlm|jaam, teivas|jaam, vahejaam; bussi|jaam, lennu|jaam, postijaam.
2. (millegagi) teatavat piirkonda v. tegevusala teenindav v. uurimistööga tegelev spetsiaalne asutus; teat. otstarbega tehniliste seadmete kompleks. Noorte naturalistide jaam. Kunstliku seemenduse jaam. *..vahepeal oli keegi raadiokubrikus sattunud mingile Lääne-Saksamaa jaamale ja see jaam saatis muusikat. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ala|jaam, arvutus|jaam, automaat|jaam, bensiini|jaam, elektri|jaam, haude|jaam, ilma|jaam, jõu|jaam, katse|jaam, kauge|jaam, kesk|jaam, kiirabi|jaam, koore|jaam, limnoloogia|jaam, linnukasvatus|jaam, maaparandus|jaam, meteoroloogia|jaam, orbitaal|jaam, ornitoloogia|jaam, pumba|jaam, pääste|jaam, raadio|jaam, raadiolokatsiooni|jaam, remondi|jaam, saate|jaam, seismoloogia|jaam, sordiaretus|jaam, taimekaitse|jaam, traktori|jaam, vastuvõtu|jaam, veepuhastus|jaam, vetelpääste|jaam, ülekandejaam.

jahi|hooaeg
Jahihooaja algus, lõpp.

jooks ‹-u 21› ‹s›

1. jooksmine, jooksmise üksikjuhtum. a. (inimeste, loomade kohta). Tuli suure, tulise, kange, kõva, väleda jooksuga. Peremees sundis hobust kiiremale jooksule. Võisteldi 1000 m jooksus. Olime jooksust väsinud. Nööpis kuue jooksu peal kinni. Avasin jooksul paki. Kukkus jooksu pealt maha. Hunt kargas jooksult lambale kõrri. Vasakäär lõi täielt jooksult 1 : 0. Rebase jooks oli vaevaline. Poiss pani, pistis minu eest silla poole jooksu. Olin päevad läbi jooksus 'mingi asjatoimetuse pärast liikvel'. *„Jah, ega me ühe jooksuga ikka jõua Jõessaare alla minna,” arvas ka Andres ning jättis jooksmise. A. H. Tammsaare. b. (vee vm. vedeliku kohta, harilikum: vool, voolamine). Käreda, vaikse jooksuga jõgi. *Esimese vee jooksu tahtis aga Andres oma silmaga näha. A. H. Tammsaare. c. (sõiduriistade, liikuvate esemete kohta). Vankri rataste jooks. Kerge jooksuga regi, jalgratas. Nad vaatasid pilvede jooksu. Sõrmede väle jooks klaveriklahvidel. Püssi, haavlite, kuuli jooks. Hommikul kastega on vikatil hea jooks 'vikatiga jõudus niita'. *Laev juhtus ladusa jooksuga ja parras nii kõva, et ole mees ja anna purje. H. Sergo. d. (muu kohta). Puidukiu, vuukide jooks. Mõtete vaba jooks. Aastate, päevade jooks. Jutule ei tulnudki õiget jooksu. Lõnga jooks 'kanga käärimisel ühes salgus olevad lõngad'. *Küllap märkasid vähem enese elu jooksu kui lehma või lambapaari oma siinsamas onni teises otsas. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: amoki|jooks, järk|jooks, kiini|jooks, kotis|jooks, metsa|jooks, nelja|jooks, tormi|jooks, võidu|jooks, ära|jooks, ülejooks; eel|jooks, finaal|jooks, hoo|jooks, keskmaa|jooks, kestus|jooks, kiir|jooks, kiirendus|jooks, krossi|jooks, lisa|jooks, lõpp|jooks, lähte|jooks, lühimaa|jooks, maastiku|jooks, maratoni|jooks, mitmepäeva|jooks, murdmaa|jooks, orienteerumis|jooks, pikamaa|jooks, soojendus|jooks, sörk|jooks, takistus|jooks, taktika|jooks, teate|jooks, tempo|jooks, tervise|jooks, tunni|jooks, tõkke|jooks, vahejooks; käär|jooks, paigal|jooks, põlvetõste|jooks, pöiajooks; mahla|jooks, vaigu|jooks, vee|jooks, verejooks; alam|jooks, kesk|jooks, ülemjooks; tühi|jooks, vabajooks; lõnga|jooks, säärejooks.
2. ‹hrl. sisekohakäänetes› pagu, deserteerimine. Oli sõjaväest jooksu läinud. Sellelt laevalt pole kunagi jooksu mindud. Kanti ette, et soldat on jooksust tagasi tulnud. Jooksus olnud pärisorjad. *Ent rahvaarmees püüti väejooksikuid.. ja Mihhail Starkov tabati mõni nädal pärast ta jooksu.. R. Roht. *Meie hulgast on üks nekrut juba kolm päeva jooksus, ja ma tean, et [ta] .. meie heinaküünis varjul on. Suve Jaan.

julm ‹-a 22› ‹adj›
halastamatu, armutu; toores, jõhker. Julm vaenlane, orjastaja, türann, ekspluataator. Julm kohtlemine, karistus, arveteõiendus, tagakiusamine, kättemaks. Veel julmemaid piinamismooduseid on võimatu välja mõelda. Julm vägivald, rõhumine, terror, veretöö. See mees on iseloomult julm. Julm nägu, naeratus, pilk. Tal on julmad silmad. Läbi pea sähvatas julm mõte. Julm aeg, elu, saatus. Julmad seadused. See on julm tõde. Sel lool on julm lõpp. Julmad naljad. Vaatas peksmist julma 'külma' rahuga pealt. Kõige julmemal näljaajal söödi puukoort. *Plahvatused linnas kordusid julma järjekindlusega.. V. Beekman.

jutt ‹jutu 21› ‹s›

1. vestlus, kõnelus, keskustelu. Naiste, meeste, poiste omavaheline, vali, elav jutt. Juttu alustama, üles võtma. Kellegagi juttu rääkima, puhuma, vestma, veeretama. Juttu vadistama. Juttu millelegi viima, keerama, juhtima. Jutusse sekkuma. Ma ei tahtnud nende juttu segada. Kellegagi jutule, jutu peale saama, sattuma. Mehed ajasid omavahel sõna juttu. Tegin, sobitasin külalisega juttu. Püüdsin juttu edasi viia. Ta otsis minuga juttu. Toas käib lõbus mitmekeelne jutt. Meie jutt hakkas sobima, vedu võtma. Jutt jooksis meil maast-ilmast. Sinust pole meil temaga juttu olnud. Jutt läks, kaldus laste tervisele. Jutt keerles, liikus kevadtööde ümber. Lapsed ei sega täiskasvanute jutu vahele. Jutud, jutt jätta! Kuulasin teiste juttu pealt. Jutt ei taha hästi edeneda, laabuda. Jutt vaikib, soikub, katkeb. Jutule, jutusse tuli vaheaeg. Jääb siis nii, nagu meil jutt oli. Luges jutu lõpetatuks ja lahkus. Jõudsime sind oodates pikad jutud ära rääkida. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Lapeteus jäi üldisest jutust kõrvale. P. Kuusberg. *Ann on lahtisema suuga kui Juhan ja nii ta rohkem üksi juttu hoiabki. H. Kiik. || ‹väliskohakäänetes› (kellegagi (hrl. ametiasjus) kõnelemise kohta). Direktori, õpetaja, ministri, komandandi jutule minema. Kellegi jutule saama, pääsema, tulema. Poisse ei tahetud jutulegi võtta. Käisin raamatupidaja jutul. Tulin direktori jutult. || kõneaine, arutlusobjekt. Ootamatu sündmus oli igal pool jutuks. Eks sa küsi, kui jutuks tuleb, satub. Kellest on jutt? Ajalehtedes on juttu heinatööst. Koosolekul tuleb juttu töödistsipliinist. Sellest on varemgi juttu olnud. Jätame nüüd selle jutu! Jääd koju ja jutul lõpp 'asi on otsustatud, sellest rohkem ei räägita'. *Kaua aega ootas Jussi, et lubatud leping jutuks võetaks.. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: era|jutt, kohvi|jutt, neljasilma|jutt, sala|jutt, tööjutt.
2. see, mida keegi räägib v. ütleb. Tõsine, tähtis jutt. Räägib õiget, tarka, mõistlikku, asjalikku, naljakat, segast, rumalat juttu. Mul on sulle üks jutt 'tahan sinuga millestki (olulisest) rääkida'. Hännatu 'rumal, alusetu' jutt. Ära aja hullu juttu! Su jutul pole saba ega sarvi 'jutt on rumal, sisutu'. Lõpuks tegime juttu kojuminekust. Teist juttu tegema 'uut kõneainet valima'. Heietab, veeretab, kerib aga peale oma juttu. Õpetaja jutt läks poisil kõrvust mööda. Ta suured plaanid on ainult jutuks jäänud; ta pole jõudnud juttudest tegudeni. Küll sel tüdrukul alles jutt jookseb, voolab. Naabrinaisel juba juttu jätkub. Lapse jutt oli veel pudikeelne. Kaasvestleja juttu ei sobi katkestada. Sinu juttu ei saa puhta kullana võtta. Ära niisuguse jutuga minu juurde tule! Jutt jutuks, aga kuidas asi ikkagi tegelikult oli? Mine (metsa) oma jutuga! See jutt ei kõlba kuhugi, kassi saba allagi. Mis jutt see on, olgu! Vaat kus jutt ja jalad all! Kuule nüüd juttu! See pole kellegi jutt! || ‹komitatiivis adjektiiviga› iseloomustab inimese vestlemisvõimet v. -viisi. Suure, väikese, vähese, hea, aeglase, ladusa, mõnusa jutuga mees. Naine oli lahtise jutuga. *Kas sina oled see endine vaikne, tõsine ja harva jutuga poiss? F. Tuglas (tlk). || ‹ka pl.› üldiselt räägitav, suust suhu leviv kuuldus, kuulujutt. Tühje jutte tegema, levitama. Igat juttu ei maksa uskuda. Tema kohta käivad, liiguvad igasugused jutud. Sellel jutul on vist põhi all 'jutul on vist alust'. Lõpuks jõudsid need jutud temagi kõrvu. Jutud läksid lendu, lahti, välja, et poes on vargad käinud. Naabriperest keerutati inetuid jutte. Käisid kõvad jutud rahareformist.
▷ Liitsõnad: hundi|jutt, jahimehe|jutt, jonni|jutt, kalamehe|jutt, kiidu|jutt, kiusu|jutt, klatši|jutt, kosja|jutt, kuulu|jutt, kõmu|jutt, laimu|jutt, lapse|jutt, loba|jutt, lori|jutt, mehe|jutt, patu|jutt, petu|jutt, piibu|jutt, tõsi|jutt, udu|jutt, viguri|jutt, ümbernurgajutt.
3. lugu; kirj üks eepika väikevorme. Huvitav, põnev, õpetlik, igav jutt. J. Liivi jutt „Peipsi peal”. Ajalehe joonealune jutt. Vilde esimesed jutud ilmusid 19. saj. 80-ndail aastail. Rahvasuus liigub jutte Kalevipojast. Poisid lugesid indiaanlaste jutte. Habemega 'vana, tuntud, kulunud' jutt. *Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: ajaviite|jutt, hirmu|jutt, järje|jutt, kalendri|jutt, kriminaal|jutt, küla|jutt, linna|jutt, looma|jutt, lühi|jutt, mere|jutt, muinas|jutt, mõistu|jutt, nalja|jutt, pilke|jutt, põnevus|jutt, rahva|jutt, rebase|jutt, reisi|jutt, röövli|jutt, seiklus|jutt, sõja|jutt, tondi|jutt, ulme|jutt, uudis|jutt, õudusjutt.

järjestus ‹-e 5› ‹s›
järjestamine, järjestumine; järjekord (1. täh.) Tähestikuline järjestus. Ajaline, vanuseline järjestus. Võistlejate järjestus pärast eelviimast etappi. Trükipoognad on vales järjestuses kokku köidetud.
▷ Liitsõnad: lõpp|järjestus, paremus|järjestus, suurus|järjestus, üldjärjestus.

kadu ‹kao 27› ‹s›

1. eksisteerimast lakkamine, lõpp; häving, hukatus. Kuulutas kadu orjusele, viletsusele, kõigele ebatervele ja inetule. Kõik tundemärgid ennustasid vana ühiskonna paratamatut kadu. Ju see ikka kadu tähendab. See rahvas, keel on kao lävel. n-i kadu omastava käände lõpult. *.. aga kaugest kõrbest liiv / tuisates toob kadu. P. Rummo. || (elusolendite kohta:) surm, hukkumine. *Ei ole elu meil, kui neid [= isandaid] ei taba kadu. J. Kärner. *„Eks ta [= koer] jälle kellelegi kadu ulu,” arvab eit. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: lõpu|kadu, sisekadu.
2. millegi osaline kaotsi-, raiskuminek, millegi vähenemine. Tööaja asjatu, suur kadu. Metalli, kütteainete, tooraine kadu. Materjali loomulik, otsene kadu. Vili, saak suudeti koristada ilma eriliste, nimetamisväärsete kadudeta. Riietus aitab vältida soojuse liigset kadu. Kobestamata mullas on niiskuse kadu suurem.
▷ Liitsõnad: aja|kadu, energia|kadu, imbumis|kadu, juukse|kadu, kaalu|kadu, karva|kadu, kiirgus|kadu, koristus|kadu, kuivamis|kadu, küpsetus|kadu, lekkimis|kadu, lisa|kadu, pudenemis|kadu, põlemis|kadu, saagi|kadu, sooja|kadu, soojus|kadu, säilitus|kadu, tapa|kadu, tolmamis|kadu, tootmis|kadu, töötlus|kadu, varisemis|kadu, varumis|kadu, vee|kadu, veo|kadu, villimis|kadu, võimsuskadu; rauas|kadu, vaseskadu.
3. puudumine; kadumine. Teadvuse lühiajaline kadu. *Isa tuli alles õhtupoolikul koju, aga tema ei pannud Tiina riiete ja pambu kadu tähelegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: häälekadu.

kaema ‹37›
kõnek vaatama. Tulge imet kaema! Tulime kaema, kuidas te elate! Pole mahti ringi kaeda. Eks kaeme siis, mis nendes kompsudes on. Taat käis mõrdu, püüniseid kaemas. Töömusta ei kae keegi, kodulaiska kaetakse. *Vahest on varsti [näitemängu] lõpp ja algab tants. Siis saab kaeda mõnd kena totsi. R. Roht. || külastama. Läks maale sugulasi kaema. Tulin sind korraks kaema!

karjäär1 ‹-i 21› ‹s›

1. tõus teenistuses v. edu elus mingil alal. Karjääri algus, lõpp. Hiilgav, kiire karjäär. Poliitiline, sõjaväeline, diplomaatiline karjäär. Karjäär teaduse alal. Karjääri tegema. Alustas oma karjääri väikese ametnikuna, kuid nüüd on minister. Ta tegi seda karjääri pärast. On keskpärane töötaja ilma väljavaadeteta mingiks karjääriks. Seisab sportlasena oma karjääri tipul. *Kindlasti oli see ometi karjäär – taluteenijast kihelkonna rikkaima ja tublima mehe naiseks. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: diplomaadi|karjäär, filmitähe|karjäär, kirjaniku|karjäär, lava|karjäär, näitleja|karjäär, ohvitseri|karjäär, sportlase|karjäär, teadlasekarjäär.
2. kiirgalopp, tuhatneljasõit. *.. nad olid fordi poole sellist karjääri sõitnud, nagu ratsude jalad vähegi võtsid. O. Volmer.

kerest läbi käima
(hrl. ehmatamise vm. tugeva elamuse kohta). Mul käis kerest läbi, et nüüd on küll lõpp käes. *.. järsku trahh! hobune püsti ja norskab. Mul käis kohe kerest läbi, et nüüd on hunt .. E. Vaigur.

kesk|aeg
aj vana- ja uusaja vaheline üldajaloo periood. Varane, klassikaline, hiline keskaeg. Keskaja algus, lõpp. See toimus keskajal, keskaja lõpul. Keskaja kultuur, kirjandus, arhitektuur.
▷ Liitsõnad: hilis|keskaeg, varakeskaeg.

keskele
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaika, keskkohta. Tantsijad asetusid toa keskele. Ujusime jõe keskele. Väljaku keskele püstitatakse mälestussammas. || millestki, kellestki ümbritsetud kohta. Viskas end pikali karikakarde keskele. Peitis paki kolikambrisse vana kolu keskele. Pillub hagu tulle, otse leekide keskele. Sattus peagi kihava elu keskele. *Ta ise ei kohku tagasi, kargab kui tarvis otse lahingumöllu keskele .. A. Sang (tlk).
2. kellegi, millegi seltsi, hulka (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtmiseks). Tulge meie keskele! Asus võõra rahva keskele elama.
3. sekka, hulka (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kuhu midagi levib). *Nüüd on lõpp segadustel, milliseid kasutas Saatan, et kristlaste keskele tüli ja riidu külvata .. L. Metsar.
4. (ajaliselt:) keskpaika. Nõupidamine lükati edasi kuu keskele.
II. ‹adv› keskkohta, keskpaika. Keskele istutati kõrgemad lilled. Istu sa siia keskele, meie vahele!

kiirus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as kiire (1. täh.)); ant. aeglus. Hämmastas tema liigutuste erakordne kiirus. *Aus võitlus, kus kiirus, osavus ja tugevus leiavad ülemaailmset tunnustamist. Ü. Tuulik.
2. tempo, hoog, millega mingi liikumine v. protsess toimub. a. ka füüs suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus. Rongi, raketi kiirus. Hääle, tuule, valguse kiirus. Esimene, teine, kolmas kosmiline kiirus. Sõidu kiirus oli suur, tohutu, pöörane, keskmine, väike, paras. Laeva kiirus oli 16 sõlme. Auto liikus kiirusega 90 km/h, lubatud kiirusega. Autojuht võttis enne kurvi kiirust maha. Lennuk võttis kiirust. Kiirust lisama, suurendama, vähendama, piirama, reguleerima. Kiirus kasvab, suureneb, väheneb, langeb. b. (muude protsesside, nähtuste kohta). Töötamise, reaktsiooni kiirus. Aine omandamise kiirus pole kõigil õpilastel ühesugune. Tööstustoodangu kasvu kiirus. Tööpuudus kasvas kohutava kiirusega.
▷ Liitsõnad: alg|kiirus, faasi|kiirus, joon|kiirus, lõpp|kiirus, maksimaal|kiirus, maksimum|kiirus, miinimum|kiirus, minimaal|kiirus, nurk|kiirus, piir|kiirus, püsi|kiirus, rekord|kiirus, täiskiirus; heli|kiirus, kasvu|kiirus, lennu|kiirus, levi(mis)|kiirus, liikumis|kiirus, lõike|kiirus, paisumis|kiirus, plahvatus|kiirus, põlemis|kiirus, pöörlemis|kiirus, reageerimis|kiirus, sõidu|kiirus, tardumis|kiirus, tegutsemis|kiirus, tunni|kiirus, töö|kiirus, töötamis|kiirus, valgus|kiirus, voolamis|kiirus, ülehelikiirus; ahvi|kiirus, tuule|kiirus, välgukiirus.
3. kiirustamine. Hakkas tulise kiirusega asju pakkima. *Toas töötatakse palavikulise kiirusega, otsekui hirmul, et jäädakse hiljaks. O. Luts. *Küll võib mõnelgi punnsilmsel hüppajal [= konnal] praegu kiirus taga ja hirm naha vahel olla... E. Rannet.

kiskuma ‹kisun impers kistakse, kistud 42›

1. tõmbama, tirima, sikutama. Haaras tüdrukul käest ja kiskus ta tantsima. Poiss kiskus end kinnihoidjate käest lahti. Püüdis portfelli minu käest ära kiskuda. Keegi kiskus teda mantlihõlmast tagasi. Mehed kiskusid köit täiest jõust enda poole. Kiskusin uppuja paati. Palgid kisti jõest kaldale. Ta kiskus nöörist, ohjadest. Kiskus suure vaevaga jala porist. See niit ei lähe kiskudeski katki. Kiskus teist juustest, karvust, habemest. Kiskus magajal teki pealt. Kiskusin ukse jõuga lahti. Kiskus endal pintsaku, särgi seljast, säärikud jalast. Kisub kindad käest, kätte. Kiskus endal maski eest. Kiskusin kiiresti püksid, säärikud jalga, tööriided selga. Kiskus end pesuväele, alasti, endal viimase kui katte ült. Hakkas jahe ja ta kiskus hõlmad koomale. Poisil oli soni silmadele kistud. Kiskus mõõga tupest. Kiskus taskust pungil rahakoti. Laps kiskus endale riiulilt raamatud kaela. Tuul kiskus puud looka, rebis ja kiskus riideid. Vool kiskus paadi keerisesse. | piltl. Raske on koos tegutseda, kui igaüks kisub ise kanti. On kogu võimu enda kätte kiskunud. Rahvad kisti sõtta. Teda kisti tahtmatult sekeldustesse. Kisud oma jutuga endale õnnetust, pahandusi kaela. Ta kisub kõiges enda poole 'on omakasupüüdlik'. Tema naer, vaimukus oli pisut kistud 'tehtud, kunstlik'. *Aegamisi kiskus sügisene hommik merelt pimeduse. A. Mälk. || tugevasti v. hooga midagi kusagilt küljest v. seest ära rebima; kitkuma, katkuma. Kisub tangidega lauajuppidest naelu. Miinikild kiskus käe otsast. Kiskus haava sidumiseks särgihõlmast tüki. Ma ei räägi midagi, kistagu või keel suust. Kiskus plangust paar lauda lahti. Kiskusin pudelil korgi pealt. Peerge kisti kuivast lõmmust. Kaskedelt kisti tohtu, pärnadelt niint. Torm kiskus puid juurtega maast. Laps kiskus liblikal tiivad ära. Lehm kiskus keti katki. Kiskus kirja puruks, pisikesteks tükkideks. Ta riided olid lõhki kistud. Torm kiskus purjed räbalaiks. Käed-jalad nii tööd täis, et kisu ennast või tükkideks. Iga sõna otsekui kisu tal suust (vähese jutuga inimese kohta). Kisu jänestele tee äärest rohtu. Metsa alt kisti sammalt. Kiskus peast paar juuksekarva. Tuul kisub puudelt lehti. || tõmmates tugevasti, energiliselt midagi tegema. Mees kiskus kõigest väest sõuda. Hobused kiskusid koormat vedada. *.. kisub [Kaarli] pilli, nii et maailm mürab, ja laulab vägevast kõrist Kaasa .. R. Roht. || kõnek (tugevasti sisse tõmmates) suitsetama. Piipu, paberossi, sigaretti, sigarit kiskuma. Mehed kiskusid pläru, plotskit, suitsu, mahorkat, „Priimat”. || (tugeva tuuletõmbuse, tõmbetuule kohta). *Leidsid sina ka endale koha – siin kisub hullemini kui korstnas. O. Tooming.
2. (märgib millegi asendi v. olukorra muutmist); tõmbama. a. (aluseks tegija, sooritaja). End kõverasse, küüru, kössi, kühmu, kägarasse, vimma kiskuma. Kiskusin käe rusikase. Mees kiskus pea õlgade vahele ja pani jooksu. Tüdruk kiskus huuled prunti. Poiss kiskus näo mossi, viltu, virilaks, naerule. Kiskusime imestusest silmad pärani. Siil kiskus end kerra. Koer kiskus saba jalgade vahele. Kass kiskus küüru selga. b. (aluseks põhjustaja). Valu kiskus mehe liigendnoana kõverasse. Tal kiskus kramp näo viltu. Jooksvast konksu kistud sõrmed. Ere valgus kisub silmad kissi. Tuul, lahkumiskurbus kiskus vägisi silmad vesiseks. *.. nüüd olid aastad ta kokkupoole kiskunud, ent praegugi oli tal veel pikkust küllalt. A. Hint.
3. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist); tõmbuma. Lauad kiskusid kuivamisel kaardu. Uks on kiiva kiskunud. Kasetoht kisub põledes krussi. Mehe turi kisub juba kühmu. Parem jalg kiskus krampi. Sõrmed hakkasid tööga kronksu kiskuma. Seda nähes kiskusid mul käed rusikasse. Nahk on kätel kipra kiskunud. Ta nägu, suu kiskus muigele. Kulmud kiskusid pahaselt kortsu. Laup kiskus murekortsudesse. Mehe nägu kiskus pilve, murelikuks, vihast tumepunaseks. Silmad kiskusid valguse käes kissi.
4. kippuma mingis suunas arenema, muutuma v. minema; mingile olukorrale lähenema. Taevas kisub pilve. Ilm kisub vihmale, sajule. Hommikutaevas kisub juba heledamaks. Päev kisub juba õhtusse, õhtule. Väljas kisub hämaraks, pimedaks, videvikuks, videvikule, valgeks. Ilmad hakkavad juba kevadele, kevadesse kiskuma. Tänavu kisub varakult külmale. Tuul hakkas loodesse kiskuma. Aeg, suvi kisub sügisesse, sügise poole. Rukkipead hakkasid juba valkjaks kiskuma. Paat kiskus vägisi kaldasse. Lennuk kiskus tugevasti suunast kõrvale. Jutt kisub vägisi poliitika peale. Asi hakkab viltu, kiiva, halva poole kiskuma. Tal kisuvad juuksed varakult halliks. Nende huvid kiskusid lahku. Toredasti alanud päeva lõpp kiskus kurvaks. Aastaid kisub tal juba 60 ligi. Tütarlapse süda kisub noore meremehe poole.
5. vastupandamatult, tugevasti kuhugi v. midagi tegema meelitama, tõmbama. Meri kisub noorukeid vastupandamatu jõuga. Raamat kisub lugema. Valsihelid lausa kisuvad tantsima. Kaunid roosid kiskusid pilgu ligi. Jahimehekirg kiskus teda püssiga metsa. Uudishimu kiskus last tänavale. Süda kisub laste, perekonna, sõprade juurde. Veri kiskus noorukit näitemängu tegema. | ‹impers.› Sellisel kaunil kevadpäeval kisub maale, loodusesse. Tundis, kuidas teda kiskus selle tüdruku poole. Meest kisub vägisi kõrtsi poole. Sain vaevalt mõne päeva linnas olla, kui tundsin, et kisub koju tagasi. Teised läksid suvilasse, kuid mind ei kisu sinna. Tüdrukut kisub hullama.
6. kestvamalt mingis olukorras v. tundes püsima v. vastavat olukorda saavutada püüdma. Mees solvus ja hakkas minu vastu vimma kiskuma. Vanamees kiskus endamisi naeru, naerda. Tüdruk hakkas tasakesi nuttu kiskuma 'nutma'. Hakkas purjuspäi riidu, tüli kiskuma. Pole ma öelnud talle midagi, kisub niisama kiusu. *Pidite ju hirmsat viha kiskuma, üksteisest kauges kaares mööda käima. J. Rannap.
7. kaklema, kisklema, tülitsema. Koerad kiskusid, nii et karvatutid lendasid. Poisid läksid omavahel kiskuma. Väimees kisub äia ja ämmaga. Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad. *Omavahel ei saa need pisiorganisatsioonid millegipärast läbi ja kisuvad. H. Sergo.
8. katki rebides hammustama, hammaste v. küüntega rebima. Koer kiskus käe, sääre veriseks, püksisääre lõhki. Sai kurja koera käest kiskuda. Hunt, karu kiskus mullikat. Kulli kistud kanast ei saanud enam asja.
9. midagi v. kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma v. käperdama. Lapsed kipuvad kõiki asju kiskuma. Ära kisu, lase olla! *.. ta tõrjus kärsitult kobavad käed tagasi, öeldes: „Anna mulle rahu, ära kisu mind!” A. H. Tammsaare.
10. mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema. Kuub, kleit kisub kaenla alt. Mantel kisub tagant. Püksid on muidu parajad, ainult värvli kohalt kisub veidi.
11. hrv uudismaad algeliste vahenditega rajama. *See oli Koltse Ebe, Koltse metsas uudsepõlde kiskuva lasterikka mehe tütar. A. Mälk. *Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde? A. Kitzberg.

klass ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. järk, liik, rühm. a. teat. tunnuste alusel moodustatud liik üldises klassifikatsioonis. Võistlusjahid kuuluvad eri klassidesse. Mootorrattad ja kardid jaotatakse klassidesse mootori silindrimahu järgi. Muldade, kivimite klassid. Ratsutamises oli kavas keskmise ja raskema klassi takistussõit. Juunioride, seenioride klass. Tütarlaste klassis püstitati uus kuulitõukerekord. b. väärtuse, headuse, kvaliteedi, vahel ka kvalifikatsiooni alusel moodustatud järk. I, II, III klassi seeme. Esimese, teise, kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda klassi reisija 'III klassi kajuti v. vaguni reisija'. Erahaigla teise klassi palat. Esimese, teise klassi maantee. I, II, III klassi telegrafist, sideoperaator. I, II klassi madrus. c. kasut. mitmesugustes väljendustes taseme märkimiseks. Rahvusvahelisse klassi kuuluv, rahvusvahelise klassiga mängija. Mäng oli huvitav ja kõrget klassi. Tulemus oli heast klassist. See sportlane, näitleja, tantsurühm, lavastus on klass omaette 'tasemelt teistest parem'. d. loog ühiste tunnustega esemete v. nähtuste kogum
▷ Liitsõnad: boniteedi|klass, eliit|klass, kvalifikatsiooni|klass, kvaliteedi|klass, suurus|klass, täpsus|klass, vanuseklass; jahi|klass, masina|klass, paadiklass; maailma|klass, meistri|klass, noorte|klass, tippklass.
2. õppeaastale vastav üldharidusliku kooli õpilaste rühmitusaste. Vanemate, nooremate klasside õpilased. Poeg läheb sügisel teise klassi. Tüdruk käib, õpib kuuendas klassis. Ta lõpetas kaheksanda klassi. Jättis seitsmenda klassi pooleli. Poiss istus kaks aastat samas klassis. Ta oli keskkoolis minust üks klass ees. Mehel oli ainult kolm klassi kooliharidust. || samas ruumis ühtse õppeplaani alusel õppiv õpilaste rühm. Kooli kümnendad klassid. Koolis on kaks seitsmendat klassi. Ta on klassi parim õpilane. Õppisime Mihkliga ühes klassis. Õpetaja pöördus küsimusega klassi poole. Karistati kogu klassi. Klass muutus tähelepanelikuks. || vastava õpilasrühma õppetööks, vahel ka teat. aine õpetamiseks sisustatud ruum. Klassid on hästi sisustatud. Õpetaja astus klassi. Õpilased peavad vahetunniks klassist lahkuma.
▷ Liitsõnad: alg|klass, eri|klass, ettevalmistus|klass, kooli|klass, liit|klass, lõpp|klass, lõpu|klass, paralleel|klass, põhi|klass, täiendus|klass, õppeklass; aine|klass, füüsika|klass, keemia|klass, kirjandus|klass, kunsti|klass, käsitöö|klass, masinakirja|klass, muusika|klass, spordi|klass, ujumisklass; klarneti|klass, klaveri|klass, kompositsiooni|klass, laulu|klass, oreli|klass, trompeti|klass, tšello|klass, viiuliklass.
3. ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms., ühiskonnaklass. Feodaalide, kapitalistide, kodanlaste klass. || teat. rahvakiht. Ta kuulub alamasse, kõrgemasse klassi. *Ka need, keda jõukam klass „alamaks” rahvaks nimetas, ka need tundsid Martensit .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: töölis|klass, ühiskonnaklass; alam|klass, kesk|klass, kõrg|klass, ülemklass.
4. biol hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas. Imetajate klass. Roomajate klass. Õistaimed jaotatakse 2 klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
▷ Liitsõnad: alamklass.
5. keel teat. (grammatiliste) tunnustega suur sõnarühm. Bantu keeltes jaotuvad nimisõnad inimeste, loomade, puude, väikeste asjade, suurte asjade jne. klassideks.
▷ Liitsõnad: sõnaklass.

kokku|võte

1. millegi lühike, ainult kõige tähtsamat sisaldav esitus. Artiklist tehti võõrkeelne kokkuvõte. Kirjutas teose sisust lühikese kokkuvõtte. *Viimaks tundub Endlile, et oleks vaja arutlusest ikkagi kokkuvõte teha. A. Tigane.
▷ Liitsõnad: lühi|kokkuvõte, sisu|kokkuvõte, süüdistuskokkuvõte.
2. mitmesuguste andmete v. asjaolude põhjal saadud tulemus. Rahvaloenduse, valimistulemuste esialgsed kokkuvõtted. Esimese veerandaasta kokkuvõte. Kauaaegse uurimistöö kokkuvõttena valmis mahukas monograafia. Meie sportlane oli kahe sõidu kokkuvõttes kolmas. Kokkuvõttes 'üldiselt' jäi ta oma reisiga rahule.
▷ Liitsõnad: aasta|kokkuvõte, kvartali|kokkuvõte, lõpp|kokkuvõte, üldkokkuvõte.

kolmnurk|lülitus
el kolmefaasilise voolu puhul lülitus, kus iga faasi lõpp on ühendatud järgmise faasi algusega

kontsert ‹-serdi 21› ‹s›

1. helitööde (mõnikord ka muusikaliste estraadipalade, tantsude vm.) avalik ettekanne. Eesti Raadio segakoori kontsert. „Estonia” solistide, muusikakooli õpilaste kontsert. Rahvatantsuansambli kontsert. Tõsise, kerge muusika kontserdid. Kontsert E. Griegi helitöödest. Sümfooniaorkester andis kaks kontserti. Lauljatar esines iseseisva kontserdiga. Kontsertidel käima. Homme läheme kontserdile. Kontsert kantakse üle raadios, televisioonis. Kuulasin raadiost kontserti. Pärast aktust toimus väike kontsert. Kontsert algas hilinemisega. | piltl. Kevadhommikune lindude kontsert.
▷ Liitsõnad: abonement|kontsert, aia|kontsert, ajaviite|kontsert, autori|kontsert, ava|kontsert, estraadi|kontsert, gala|kontsert, heategevus|kontsert, hommiku|kontsert, instrumentaal|kontsert, juubeli|kontsert, kammer|kontsert, klaveri|kontsert, koori|kontsert, kordus|kontsert, külalis|kontsert, loeng|kontsert, lõpp|kontsert, oreli|kontsert, orkestri|kontsert, raadio|kontsert, rahvamuusika|kontsert, soolo|kontsert, soovi|kontsert, suve|kontsert, sümfoonia|kontsert, taidlus|kontsert, televisiooni|kontsert, tšello|kontsert, vabaõhu|kontsert, viiuli|kontsert, õpilas|kontsert, ühiskontsert; kassi|kontsert, konna|kontsert, kuke|kontsert, vilekontsert.
2. muus suur mitmeosaline helitöö ühele v. mitmele sooloinstrumendile ja orkestrile. Kontsert kahele klaverile. Kontsert metsasarvele ja orkestrile. J. S. Bach on kirjutanud palju kontserte.
▷ Liitsõnad: instrumentaal|kontsert, klaveri|kontsert, oreli|kontsert, tšello|kontsert, viiulikontsert.

kurva|tooniline
kurvalt kõlav, kaeblik; kurvaks, kurvameelseks tegev. Kurvatooniline laul, kitarripala, luuletus. Filmi lõpp oli kurvatooniline.

kuum ‹-a 22›

1. ‹adj› kõrge temperatuuriga, väga soe, palav. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Kuumad ilmad, suved. Kuum juulipäev, tuul. Kõrbete kuum kuiv õhk. Troopika kuum niiske kliima. Tänavu oli juuni lõpp kõige kuumem. Kuum leil. Tuba, köök oli kuum ja umbne. Laval oli kõrvetavalt kuum. Päikese käes oli rammestavalt, väljakannatamatult kuum. Lamab rannaliival kuuma päikese käes. b. (esemete, ainete kohta). Kuum ahi, pliit, triikraud. Kuumaks aetud ora. Kuum aur, liiv. Päikesest kuumad kaljud, kivid. Kuum vesi on kannus. Kuum vann 'kuuma veega täidetud vann'. Küpsetasime kuumas tuhas kartuleid. Ahjust võetud kuum leivapäts. Supp on liiga kuum. Kuum tee, kohv, piim, punš. Kuumad 'soojana pruugitavad' kastmed, võileivad. Kuumad mähised. Haigele tuleb midagi kuuma juua anda. Niisked heinad lähevad kuhjas kuumaks. c. (keha, kehaosade kohta, mis haiguse, pingutuse, erutuse vm. tõttu on tavalisest soojemad v. mida inimene ise aistib soojemana). Haige otsaesine ja käed olid kuumad. Su keha on kuum. Lapsel hakkas paksudes riietes kuum. Ajas kiire käiguga naha kuumaks. Kuum juga, laine jookseb üle selja. Keha läbisid kuumad ja külmad hood. Keha kattus üleni kuuma higiga. Erutusest läksin üle keha kuumaks. Tundsin, kuidas mul kõrvalestad solvumisest kuumaks lõid. Poisi nägu kattus kuuma punaga.
▷ Liitsõnad: ahju|kuum, hõõg(uv)|kuum, kõrvetav|kuum, lämmatav|kuum, palaviku|kuum, põrgu|kuum, tulikuum.
2. ‹adj› piltl äge, palav, tuline. a. (kergesti süttiva, kirgliku, talitsematu, tulise loomuse kohta). Tal on lõunamaalase kuum süda, veri. *Niisugune on ta ju alati olnud, tormakas ja kuum, ikka nagu põleks temas miski. K. A. Hindrey. b. (väga tugeva, kõikehaarava tunde, tundmuse kohta). Kuum viha, tusk, kahetsus. Kuum igatsus kodumaale jõuda. Kuum rõõmulaine, tänutundmus. Kuum iha, kihk, armastus, erutus. Kuumad tunded. Tundis väljaväänatud jalas kuuma valu. Kuum pilk. Kuum suudlus, sülelus. Kuum armastuskiri. *Nagu rahet sadas igasuguseid kuuldusi ja küttis inimeste meeled kuumaks. M. Rebane.
3. ‹adj› (millegi toimumise, mingi tegevuse kohta:) äge, täies hoos, pingeline. Kuum lahing, võitlus. *Uude, aina kuumemasse keerutusse kippus, / nagu takjas tantsitaja käsivarrel rippus. K. Merilaas.
4. ‹s› kuumus (hrl. õhu, ilmastikuga ühenduses). Ahi hõõgab, õhkub kuuma. Keskpäevase kuumaga on väsitav käia. Saunas kuuma käes läks selg paremaks. Suvised kuumad on veel ees. *..paar leilisähvakat viskasid ilusa kuuma üles. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: põrgu|kuum, põua|kuum, saunakuum.
5. ‹s› kõnek kuumustunne (mitmesugustes kehatemperatuuriga seotud väljendites). Tundis, kuidas keha lõi üleni kuuma täis. Turi kipitas ja ajas kuuma välja. *..justkut värin rabiseb üle ihu ja kuum tõuseb palge. J. Tuulik. *Aga pane [haavale] viina pääle. See kisub kuuma välja. R. Roht. *..mul jooksis kuum üle ihu. A. Mälk.

kuu|varjutus
kuuvalguse puudumine, mis on tingitud ümber Maa tiirleva Kuu sattumisest Maa varju. Täielik, osaline kuuvarjutus. Kuuvarjutuse algus, lõpp. Kuuvarjutuste vaatlus.

kõik ‹kõige, kõike, kõigesse e. kõike pl. nom kõik pl kõikide e. kõigi, kõiki, kõikidesse e. kõigisse 22› ‹pron›
määratlev asesõna
1. ‹mitmuslikus vormis›. a. ‹substantiivselt› igaüks, viimane kui üks. Kõik olid kohal. Kõik koos asuti teele. Rääkis seda kõigi kuuldes. Annab kõigile head nõu. On kõigile eeskujuks. Kõigil on palju tööd. Koer on kõigiga sõber. Peaaegu, eranditult kõik olid sellega nõus. Nad tegid seda kõik kordamööda. Me tuleme kõik. Kõik kui üks mees. Kõik olid purjus. Kõik ei saa sellest aru. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Kõik ei mahu marjamaale, muist jääb ikka karjamaale. *Ta oli kõigil suus, kõik rääkisid temast.. E. Krusten. b. ‹adjektiivselt›. Kõik õpilased. Kõigi reeglite kohaselt. Kõigi mugavustega korter. Kõik uksed ei olnudki lukus. Ta sooritas kõik katsed hästi. Pikapeale saime kõikidest raskustest üle. Kõiki jutte ei maksa uskuda. Kaalub kõik võimalused läbi. Kõik palved olid asjata. Kõik kohad on prahti täis. Oli kõigis kolmes raundis oma vastasest üle. Nad kõik hukkusid. Meil kõigil on see teada. Tegi samuti nagu kõik teised ees. Kõik need on pisiasjad. Näitusel on eksponeeritud kõik 150 maali. Hirmu pärast tõusid tal kõik karvad peas püsti.
2. ‹ainsuslikus vormis›. a. ‹substantiivselt› kogu kõne all olev, küsimusse tulev tervikuna. Kõik on korras. Väljas on kõik rahulik. Vale, tühi lori kõik. Kõik oli tühi töö ja vaimunärimine. Ma taipasin kõik. Tegi kõik, mida suutis. Räägiti kõigest pikalt ja laialt. Kõiges oli märgata hoolitseva peremehe kätt. Ta on kõigega nõus, on kõigeks valmis. Olen kõiges süüdi. Kõike ei maksa südamesse võtta. Esitas kõige kohta küsimusi. Temast võib kõike oodata. Elus tuleb kõike 'igasuguseid asju' ette. Jäi kõigele vaatamata, kõigest hoolimata oma arvamuse juurde. Nüüd on kõik läbi! Rääkis ja õiendas, aga kõik asjata. See pole veel kaugeltki kõik. Nad kaotasid tulekahjus kõik. See on kõik, rohkemat ära looda. Pärast sõda tuli kõike otsast alustada. See meeldib mulle üle kõige 'kõige enam, rohkem kui miski muu'. Kõige tipuks, kõige krooniks 'lisaks kõigele muule'. Lõpp hea, kõik hea. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. *Tema ju Vändras kõik: valitseja ja kohtumees ja kirjutaja ja puha... E. Särgava. || kõnek rõhutab millegi rohkust. Mida sa kõike ei taha! Mida sa kõik ära ei näe! Sa oled mulle kõik 'tähendad mulle väga palju, oled rohkem kui keegi v. miski muu'. *Kes teab, mis temagi kõik on kannatanud! M. Metsanurk. || kõnek esineb lause lõpul kokkuvõtva v. rõhutava sõnana. Mis nad teha saavad, ma ei lähe – ja kõik! *Tema tahab teha Hundipalu Tiidu eeskujul, kel on juba rohtaed ja kõik. A. H. Tammsaare. *Kuidas – miks? Tahan ja kõik. O. Anton. b. ‹adjektiivselt› kogu, terve (nominatiivis need harilikumad kui kõik). Laps värises kõigest kehast. Ta jäi kõige ümbritseva suhtes ükskõikseks. Ma ei jõua kõike tööd ära teha. Kõik lootus pole veel kadunud. Tema on kõige kurja juur. Karjus kõigest kõrist. Soovin sulle kõike head. Kõik see aeg olin kodus. Rebib, sikutab kõigest jõust. Kõigele sellele peab lõpp tulema. Kõik muu on ülearune. *Kas sa arvad, et ma ei tea, mis kõik maailm teab.. L. Koidula. *Mul on palju pliiatseid, kõik sahtel täis, aga lillat ei ole. L. Hainsalu.

käega|katsutav ‹-a 2› partits

1. väga ligidal asuv, lähedane (ruumiliselt v. ajaliselt). Käegakatsutavas kauguses sinab mets. Saar paistis otse käegakatsutavas läheduses. Sõja lõpp oli juba käegakatsutav.
2. piltl ilmne, selge, väljaspool kahtlust olev. Käegakatsutav fakt, kasu, viga, tõsiasi. Käegakatsutavad eelised, tulemused, saavutused. Käegakatsutav vale ja pettus! See ei olnud enam utoopia, vaid käegakatsutav reaalsus. Vajadus reformide järele muutus järjest käegakatsutavamaks.

käes
I. ‹adv›
1. valduses, omanduses, kasutada. Tal hea koht, uus auto käes. Lubatud raamatud pole veel käes. Kas sul on varustus käes? Mul on aega laialt käes. Vastasel on trumbid käes. Mis käes, see käes. *Ilus maja, oma auto, hea sissetulek, rahad käes. L. Vaher.
2. märgib mingis seisukorras, olukorras, mingisugustes tingimustes olekut. Põgenikel häda käes. Poisil hirm käes. Tal on jõud ja tervis käes. Toiduainetest on nappus käes. Rahadega on kitsas käes. Selle asjaga on kiire käes. Tee edasi, sul juba kõva järg käes. Tal on kibedad päevad käes. Tüdrukul oli lausa nutt käes. Kevadel oli vaesel rahval puudus, nälg käes.
3. kätte saadud. Tal on nõusolek, luba, käsk käes. Karistus, keretäis käes. Telegramm on ammu käes. Põgenik oli peagi käes. Poisid otsisid palli – varsti oli see käes. Kolm last käes, neljas tulemas. Lahendus, hea nõu, õige tee, pool võitu oli käes. Peagi oli olukorra kohta selgus käes. Kellelgi on millegi kohta aru käes 'kellelgi on miski asi, olukord selgeks saanud'. Sellest asjast on selge sott käes. Käes! Juba tuli meelde.
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud v. saabumas, vahetult ees. Kevad, sirelite õitseaeg, südasuvi, august, pühad on käes. Videvik, suur pime juba käes. Südaöö võis käes olla, kui koju jõudsime. Varsti on hommik, õhtu, lõunaaeg, valvekord käes. Aeg on käes, enam ei tohi viivitada. Mees arvas, et nüüd on tema viimne tund käes. Käes on lahkumine, minek. Vanadus, surmatunnike on käes. Varsti on meil kõigil lõpp, ots käes. *Mõtlesin, et nüüd ongi kaklus käes, aga veel hoidis Peetrit mingi nähtamatu pidur tagasi. R. Kaugver.
5. (millegi oskamise kohta:) selge. Poisil on ükskordüks, lugemine ja kirjutamine täiesti käes. See töö, amet on tal hästi käes. Mehel mitu keelt vabalt käes. Lapsel tähed käes, püüab isegi kokku veerida. Rahvatantsud, laulud on neil hästi käes. *.. siis uskusin, et nüüd on mul õpetajakunst käes. V. Saar.
6. tegemisel, sooritamisel, käsil. Tal on uus töö käes. Poisil läksid arvutamisel tehted käes sassi. *.. kaebas, et ükski töö käes ei lähe, ikka mure lapse pärast.. A. Erleman (tlk).
7. kellegi v. millegi tegevuse v. mõju all. Ema oigas käes, kui ma ta sooni masseerisin. Hõiskab, nii et mets kajab käes. *.. juht-peremees teeb [sõidukiga] nii tulist sõitu, et väike mootor vingub käes... R. Sirge.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada. Võim on rahva käes. Suuremad hooned olid sõjaväe käes. Pool linna on vaenlase käes. Käsikiri on toimetaja käes. Meie korv on naabrite käes. Võti on minu käes. Raamatud olid tema käes kasutada. Kõik trumbid on vastase käes. Ta hoiab esikohta kindlalt enda käes. Algatus oli vastasmeeskonna käes. Jäme ots, ohjad on talus vanaperemehe käes. || otsustada, teha, sooritada. Minu saatus on sinu käes. Arvati, et otsustamine on jumala käes.
2. kellelgi tehes, sooritades. Sinu käes on see lihtne ülesanne. Töö laabub poiste käes. Otsustamine käib tema käes kähku. Remont meie käes ei õnnestunud. Koera käes käis lammaste tagasiajamine kiiresti.
3. kellegi võimuses, meelevallas. Jookse ruttu, laps on hanede käes. Olid sa koerte käes? Ma sulle näitan, küll sa veel tantsid mu käes! Me ütlesime talle nii, et ta nuttis meie käes. Hobune trampis parmude käes.
4. millegi mõju, toime all. a. mitmesuguste ilmastikuolude, temperatuuri vms. mõjusfääris. Päikese käes 'päikesepaistel'. Õhu käes kuivanud turvas, kala. Laev on tormi käes. Lipp laperdab tuule käes. Poiss lõdises külma, vihma käes. Liha riknes palava, kuuma käes. Tuuletõmbe käes võib külmetada. Vidutas suitsu käes silmi. Aiateibad pauguvad pakase käes. Paber tõmbus valguse käes kollakaks. b. mitmesuguste füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside vm. nähtuste mõjusfääris. Poiss oigab valu käes. Vaevleb janu, nälja, õhupuuduse käes. Kannatas astma, köhahoogude, krampide käes. Ema vajus mure ja vaevade käes kössi. Ta värises hirmu käes. Mees võppus naeru käes. Piinleb uudishimu, kadeduse, kahtluste käes.

käega katsuda olema

1. ruumiliselt v. ajaliselt väga lähedal olema. Kallas oli juba käega katsuda. Piir on siit käega katsuda. Võit, sõja lõpp oli käega katsuda. Meestel oli surm käega katsuda. *Kevad ka käega katsuda – ülehomme esimene mai ... H. Sergo.
2. ilmne, päevselge olema. Kasu oli käega katsuda. *Ivo tahtis teda ainult piinata – see oli käega katsuda. E. Bornhöhe.

kääks ‹-u 21› ‹s›

1. kääksumise üksikjuht, kääksatus. Uks avanes pika kääksuga. Kostis värava lühike kääks. *Pill Juku põlvedel tegi järsu kääksu ja jäi seisma. R. Soar.
2. kõnek lõpp, ots. *Nonoh, kas sa siis hommikusi lehti lugenud ei ole? Prantslastel on nüüd täitsa kääks! A. Jakobson.

käände|lõpp
keel teat. käändele omane lõpp. Käändelõpp -le.

kümnend ‹-i 2› ‹s›

1. aastakümme (hrl. ühest täiskümnest teise täiskümneni). 20. sajandi esimesed kümnendid. Möödunud sajandi esimestel, viimastel kümnenditel. Sajandi esimese, teise kümnendi lõpul, algul. *Oma kirjandusliku tegevuse esimesel kümnendil saavutas Vilde eesti kirjanduses juhtiva koha. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: alg|kümnend, algus|kümnend, lõpp|kümnend, lõpukümnend.
2. ‹liitsõna esiosana› tähistab kümnel põhinevaid suhteid; näit. kümnendarv, -kaal, -murd

küsimus ‹-e 5› ‹s›

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

lahendus ‹-e 5› ‹s›

1. mingi ebaselge v. vaieldava probleemi uurimisel saadav tulemus ning otsus; selgus millegi kohta; väljapääs millestki; lahendamine, lahenemine. Probleemile, küsimusele lahendust otsima, leidma. Kuriteo lahendus tuli sealt, kust ei osatud oodatagi. Kas näed asjale muud lahendust? See lahendus ei ole parim. Ootamatu, üllatav lahendus. Korterikitsikusele ei tule niipea lahendust. Probleemi lahendus nõuab aega ja vaeva. *Ainuke troost – surm, ainuke pääsetee – haud, ainuke lahendus – maine ots. A. Liives. || loov (kunstiline, tehniline vms.) idee ning selle realiseering v. realiseerimine (näit. teosena, masinana jne.). Maali kompositsiooniline lahendus on omapärane. Lavastuse revüülik lahendus. Uued tehnilised lahendused tunnistatakse leiutisteks. Moodsa lahendusega ärihoone. || (matemaatika)ülesande vastus. Õige lahendus. Mõistatuste lahendused.
▷ Liitsõnad: häda|lahendus, lõpp|lahendus, põhi|lahendus, tüüplahendus.
2. el gaaslahendus. Välk on vastasmärgiliste laengute lahendus hargneva elektrisädeme kujul.
▷ Liitsõnad: huum|lahendus, kaar|lahendus, koroona|lahendus, pime|lahendus, sädelahendus.

lamendama ‹37›
lamedamaks tegema. Kruusaaugu nõlva lamendati buldooseriga. Ebaõnnestunud lõpp lamendas näidendi üldmõju.

[kellegi] laul on lauldud ~ läbi
(keegi) on omadega läbi, (kellegi) lõpp on käes. Okupantide laul oli lauldud. Kui sind eksamil spikerdamast tabatakse, on su laul läbi.

lehine ‹-se 4› ‹adj›
lehtedega, lehtinud, lehes (olev). Lehised puud, põõsad. Oli mai lõpp, metsad juba lehised. *Lõiguvad lehised oksad, / virved vihtadeks seovad. A. Annist (tlk). || ‹liitsõna järelosana› bot esineb lehtede tüüpi, kuju, asetust vm. iseloomustavates taimede liiginimetustes
▷ Liitsõnad: ahta|lehine, eri|lehine, kahe|lehine, keerd|lehine, kimar|lehine, kirju|lehine, kurd|lehine, lahk|lehine, laia|lehine, liit|lehine, lõhis|lehine, läik|lehine, oda|lehine, paju|lehine, palju|lehine, puna|lehine, romb|lehine, sulg|lehine, süst|lehine, tömbilehine; heitlehine.

ligi
I. ‹adv›
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II. ‹postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III. ‹postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV. ‹prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

liivakasti|mäng
Kooliminek on liivakastimängude lõpp. | piltl. *.. romantiliselt eluvõõras protestivaim suubus avantürismi või eneserahulduslikku poliitilisse liivakastimängu. J. Kangilaski.

lips on läbi
millelgi (meeldival, heal) on lõpp, millegagi on lõpp. Hangeldamisega on neil nüüd lips läbi. Maril on Jaaniga lips läbi. Kes tabatakse, sellel on lips läbi.

lori ‹11› ‹s›
lora. Ajavad niisama tühja lori. Kuula nüüd vananaiste lori! Lori puha, pole mul mingit pruuti. Kust niisugune lori on võetud? Jäta oma lori! Arvasin loriks, aga ei – oligi õige jutt. Tuled kaasa ja loril lõpp 'asi on otsustatud, rohkem sellest ei räägita'.

[kellegi] lugu on lauldud
(keegi) on omadega läbi, (kellegagi) on lõpp. *Varem või hiljem pistetakse trellide taha, ja siis on lugu lauldud. P. Kuusberg.

lõhnama ‹lõhnata 48›

1. lõhna levitama. Hästi, meeldivalt, magusalt, halvasti, uimastavalt, vängelt, vastikult lõhnama. Värsked heinad lõhnavad. Sahvris lõhnab suitsusingi järele. Aed lõhnab sõnnikust. Maja lõhnab alles remondist. Koera haistmismeel on terav, tema jaoks värsked jäljed lõhnavad. Isuäratavalt lõhnav toit. Kummelitest lõhnav muru. Puhtusest lõhnav tütarlaps. *Vihm oli oma jao täis saanud, kased lõhnasid. L. Vaher. *Tuul lõhnas kevadiselt, märtsi lõpp oli käes. M. Traat.
2. piltl millegi jooni, tunnuseid omama, midagi meenutama, millegi võimalikkusele viitama. Selline juhtimisstiil lõhnab isikukultuse järele. Tema lipitsemise taga lõhnab omakasu ja karjäärihimu. Kas selline tegu ei lõhna paragrahvi järele? *Mobilisatsioon – paljalt see sõna ise lõhnab minu jaoks juba relva ja rinde järele. R. Vaidlo.

lõhnane ‹-se 4› ‹adj›
hrv lõhnaline. *.. siis tuleb lõikuskuu lõhnane öö. J. Kaidla. *Septembri lõpp, ilm udune, / õhk läppund lehe lõhnane .. H. Runnel.
▷ Liitsõnad: halva|lõhnane, hea|lõhnane, heinalõhnane.

lõpe ‹lõppe 18› ‹s›

1. ka med hrv lõppemine, lõpp. Haiguse letaalne lõpe. *.. vait linnukoorid jäid, / kui peiu väsind jalad kord / tee lõppe kätte said. L. Koidula.
▷ Liitsõnad: surmlõpe.
2. murd suunurk. *Ta pungitas põski .. laskis süljel lõppest alla niriseda .. A. Ravel (tlk). *.. hoolimatult järsk käsi rebis valjaid, kiskudes suuraudu lõpete veristamiseni kord paremale, kord vasakule .. J. Barbarus.

lõpetus ‹-e 5› ‹s›

1. lõpetamine; lõpp. Töö lõpetus jäi hilisele õhtule, pimeda peale. Jutu lõpetuseks ütleksin veel ühte. *Otsa ei näe, / lõpetust kusagil .. L. Koidula.
2. lõpetis. Jõime palgiveo lõpetust. *".. Olgu siis lõpetus minu poolt!” Ja pani viinapudeli põksti kännu otsa. R. Sirge.

lõpp ‹adv›
kõnek väga, ülimalt. Lõpp hea lugu. Olin lõpp väsinud.

lõpp ‹lõpu 21› ‹s›

1. ruumiline piir, kus miski ei jätku, kaugemale ei ulatu; millegi lõpposa, viimane osa. Seisa järjekorra, saba lõppu. 12. vagun on päris rongi lõpus. Koolimaja on tänava, küla lõpus. Oli rivis lõpust kolmas. Rongkäigu lõppu ei paista ikka veel. Kirja lõpp jäi segaseks. Lause lõppu pannakse punkt. Lugesin raamatu otsast lõpuni läbi. Kui tuli süütenööri lõpuni jõudis, kõlas plahvatus. Pagegu või maailma lõppu, ma leian ta üles.
2. piir, mil miski saab läbi, kauem ei kesta; lõpphetk, lõpposa. a. (ajaliselt). Päeva, nädala, kuu, kvartali, aasta, suve, talve lõpp. Aprilli lõpul, lõpus. See oli toimunud möödunud sajandi lõpul. Tööaja lõpuni on veel pool tundi. Tööpäeva lõpp oli pingeline. Puhkus läheneb lõpule. Seda ei unusta ma elu lõpuni. Suve lõpu poole sadas palju. b. (sooritatuse, ammendatuse, lahenemise vm. tõttu). Alustatud töö tuleb lõpule viia. Heinatöö hakkab lõpule jõudma. Lõpp naljale! Mind ei lastud lõpuni rääkida. Lähme minema, ja jutul, loril, naljal lõpp! Korralagedusele tuli lõpp. Ta jutul ei paista lõppu tulevat. Meie vaimustusel, meelepahal polnud lõppu. Filmi õnnelik, kurb lõpp. Laulu algust oskan, aga lõpp on meelest läinud. Peo, etenduse, kontserdi lõpp. Vihma, saju lõpp tuli järsku. Meie sõprusel on lõpp. Lõpp hea, kõik hea. *Soenguga lõpul, puhastab Liine vaseliiniga näo .. L. Kibuvits. || lõpuni täielikult, täiesti, viimase piirini. Ta on lõpuni, üdini aus (mees). Pole suutnud teda lõpuni mõista, tundma õppida. *.. lõpuni lahti ta [= Triin] täna ei riietu, tänapäeva mehe jaoks pole isegi striptiis enam argument. V. Lattik.
3. olemasolu lakkamine, otsasaamine. a. otsasaamine tarvitamise, kulutamise tõttu; viimane alles olev osa. Küttepuud, raha, leib on lõpul. Küünal on lõpule, lõpuni põlenud. Mu kannatus on lõpul, saab lõpule. Laps pakkus oma jäätise lõppu emale. Supilaar sai nii suur, et lõpp kippus kätte hapuks minema. b. häving, hukk; surm. Ennustati, kardeti maailma lõppu. Impeeriumi kuulsusetu lõpp. Tundis, et ta lõpp on lähedal. Kadunukese lõpp oli rahulik olnud.
4. keel käänet v. isikut (pööret) väljendav, tüvele v. tunnusele liituv muutesufiks
▷ Liitsõnad: käände|lõpp, muute|lõpp, pöördelõpp.

lõpp|aasta
viimane aasta. Sajandi lõppaasta.

lõpp|akord
viimane akord. Laulu lõppakord. | piltl. Kergejõustikuvõistluste lõppakordiks oli maraton.

lõpp|arve
töötasu arveldus töövahekorra lõpetamisel. Ettevõte suleti, töötajad said lõpparve. Töötas paar kuud, siis võttis lõpparve ja läks.

lõpp|asend
sport asend, millega võimlemisharjutus lõpeb

lõpp|aste [-astme]
viimane aste. Arengu lõppaste.

lõpp|eesmärk
lõplik, põhiline eesmärk. Meie lähemad ülesanded ja lõppeesmärk.

lõpp|etapp
viimane etapp. Jalgratturite mitmepäevasõidu lõppetapp.

lõpp|häälik
keel viimane häälik. Sõna lõpphäälik.

lõpp|istung
viimane istung. Kongressi lõppistung.

lõpp|jaam
jaam, milles liiklusvahend lõpetab oma teekonna. Rong jõudis lõppjaama.

lõpp|jooks
sport mingi jooksuala viimane, võitjad selgitav jooks, finaaljooks. Lõppjooksu pääses iga eeljooksu kaks paremat.

lõpp|järeldus
lõplik, kokkuvõtlik järeldus. Küsimust on alles vähe uuritud, lõppjäreldusi on vara teha.

lõpp|järjestus
lõplik järjestus. Sprinterite finišeerimise lõppjärjestuse määras fotofiniš.

lõpp|järk
viimane järk. Töö on jõudnud lõppjärku. Remont on lõppjärgus.

lõpp|klass
viimane klass. Kooli lõppklass. *Viimane tund oli Juulius Kilimitil lõppklassis, kus ta ühtlasi oli ise ka klassijuhatajaks. K. Ristikivi.

lõpp|kokkuvõte
lõplik kokkuvõte. Tehakse lõppkokkuvõtteid aasta tööst. Meie võistkond tuli lõppkokkuvõttes kolmandaks. Lõppkokkuvõttes 'kõike arvesse võttes' pole asi sugugi halb.

lõpp|konsonant
keel viimane konsonant. Sõna, tüve lõppkonsonant.

lõpp|kontsert
viimane kontsert. Muusikapidustuste, festivali lõppkontsert.

lõpp|kümnend
viimane kümnend. Möödunud sajandi lõppkümnend.

lõpp|lahendus
lõplik lahendus. Sõda ei saa olla maailmaprobleemide lõpplahendus. || kirj püstitatud probleemi, kujutatud konflikti lahenemine, konklusioon. Romaani, jutustuse lõpplahendus.

lõpp|mäng
(hrl. males:) mängu lõppjärk. Odade, vankrite, lippude lõppmäng.

lõpp|osa
viimane osa, lõppu moodustav osa. Romaani, kõne lõpposa. Teekonna, soole lõpposa. Suue on jõe lõpposa.

lõpp|otsus
lõplik otsus. Tegi, langetas lõppotsuse.

lõpp|-peatus
liiklusliini viimane (ja hrl. ühtlasi ka tagasisuuna esimene) peatus. Bussi, trammi, trollibussi lõpp-peatus.

lõpp|-produkt
tootmise, keemilise reaktsiooni vms. lõpptulemus. Aminohapped on valkude hüdrolüüsi lõpp-produktid.

lõpp|-punkt
Matka lõpp-punkt.

lõpp|resultaat
lõpptulemus

lõpp|rida
viimane rida. Luuletuse lõpprida.

lõpp|riim
kirj (hrl. vastandina algriimile:) värsilõppude riim(umine)

lõpp|riimiline
Lõppriimiline uuem rahvalaul.

lõpp|saadus
lõpp-produkt. Ainevahetuse lõppsaadused.

lõpp|seis
seis millegi (näit. partii, matši, mõõtmise) lõpul. Jalgpallimatši lõppseisuks jäi viik 3:3. Malendite, osutite lõppseis.

lõpp|silp
keel viimane silp

lõpp|staadium
viimane staadium, lõppjärk. Haiguse lõppstaadium.

lõpp|stseen
viimane stseen. Näidendi lõppstseen.

lõpp|sõna

1. viimane, hrl. kokkuvõttev ning olulist rõhutav sõnavõtt. Arutelu, nõupidamine lõppes esimehe, juhataja lõppsõnaga.
2. järelsõna

lõpp|tarbija
maj isik, kes ostab kaupu v. teenuseid enda v. oma majapidamise tarbeks

lõpp|toodang
maj otse tarbimiseks kasutatav toodang

lõpp|tulemus
lõplik tulemus. Esimese poolaja tulemus 3:0 jäi ka kogu mängu lõpptulemuseks.

lõpp|tähtaeg
viimane tähtaeg

lõpp|vaatus
viimane vaatus. Näidendi lõppvaatus.

lõpp|veerand
viimane veerand. Kooli-, õppeaasta lõppveerand. Möödunud sajandi lõppveerandil.

lõpp|viimistlus
lõplik viimistlus. Toodete lõppviimistlus.

lõpp|vokaal
keel viimane vokaal. Sõna, tüve lõppvokaal.

lõpp|voor [-u]
viimane voor. Viiuldajate konkursi, taidlusülevaatuse lõppvoor.

lõpp|võistlus
sport finaal. Lõppvõistlusele pääsevad eelvõistluste paremad.

lõpp|värss
viimane värss. Luuletuse, stroofi lõppvärss.

lähedal
I. ‹adv› ant. kaugel
1. lühikese vahemaa taga. Ta elab siinsamas lähedal. Mürsk lõhkes lähedal. Raudteejaam on meil üsna, võrdlemisi, õige lähedal. Saared on üksteisele väga lähedal. Kuskil lähedal kukkus kägu.
2. lühikese ajavahemiku taga, kätte jõudmas. Kevad on juba lähedal. Eksam, otsustav hetk, tähtaeg, pühad, valimised on lähedal. Tunneb, et lõpp, surm on lähedal.
3. (muude suhete kohta). See oletus on tõele üsna lähedal. *Sest köster pole õpetaja, tema ei seisa kirikule nii lähedal. A. H. Tammsaare. *„Aga võib ju olla, et mõnesugused takistused .. ei lasknud neil tulla,” arvas Heleene, lähedal nutule. A. Jakobson.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi juures lühikese vahemaa taga. Elan linna lähedal maal. Tahaksin olla sinu lähedal. See juhtus Elva lähedal.
2. millestki veel puuduva lühikese ajavahemiku taga. Ta võis olla juba kolmekümne lähedal.
3. (muude suhete kohta). Roosikasvatus on tal alati südame lähedal olnud. Temperatuur oli öösel nulli lähedal. Nende palgad on kuuesaja lähedal. *Traktorijaama töömeeste lõõp on mõnigi kord tõe lähedal .. E. Rannet.

lühike(ne) ‹-se 5 komp lühem superl kõige lühem e. lühim› ‹adj›
ant. hrl. pikk
1. suhteliselt väikese pikkuse v. ulatusega. Lühike mees, naine. Ta on minust lühem. Lühikest kasvu poiss. Lühikesed sääred, jalad, sõrmed. Lühike kael. Moekalt lühike kleit, seelik. Käib suvel lühikeste pükstega. Tahan osta lühikeste varrukatega pluusi. Need püksid on sulle (säärest) lühikesed. Kasvajale lapsele jäävad riided ruttu lühikeseks. Lõika juuksed lühemaks. Lühike vorstijupp. Lühike vahemaa, lennuliin. Juhatas mulle lühima tee bussipeatusse. Seda lühikest maad võib ka jala käia. Lühike artikkel, kirjutis, jutustus. Lühikesed jõulised aerutõmbed. Olen lühikese nägemisega 'lühinägelik'. Valel on lühikesed jalad. Seni võtab lühike marja maast, kuni pikk kummardab. *Elna samm on lühike, kiire ja kuuldamatu. H. Sergo.
2. suhteliselt väikese kestusega. Lühike suveöö, sügispäev. Päevad hakkavad lühemaks jääma. Elu, suvi on lühike, üürike. Lühike õnn, rõõm. Lühike haugatus, naer. Olen lühikese unega. Lühike peatus. Lühike 'põgus' pilk. Lühikesed vokaalid. Lühikese ajaga on palju ära tehtud. Oleme alles lühikest aega tuttavad.
3. napisõnaline, lakooniline. Lühike vastus, hinnang, otsus. Ta on lühikese jutuga mees. *Ta seletas lühikese poriseva sõnaga, mis tüdrukul oodata ja teha olevat .. E. Vilde.
4. äkiline, järsk. Kes vaenlase kätte langes, sellele tehti lühike lõpp – lasti maha. *„Sinuga on lugu lühike,” ütles Mihkel seale, „sul võtame jõuluks hinge välja.” H. Lehiste.
5. küündimatu, vähene. Lühikese aruga, mõtlemisega inimesed ei näe tänasest päevast kaugemale. Naisterahval öeldi olevat pikad juuksed ja lühike aru, taip. *Kui lühike on järelpõlvede mälu! Kui vähe peab see midagi konkreetset kinni! F. Tuglas. *Lühikese mõistusega poja pärast oli teda juba küllalt pilgatud. A. Viirlaid.

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

matk ‹-a 23› ‹s›

1. (puhkeotstarbeline v. sportlik) rännak; pikem teekond jalgsi v. muul viisil. Kolmepäevane matk süstadel, jalgratastega. II, III raskuskategooria matk. Suvised matkad ning ekskursioonid. Jõudsime tagasi pikemalt matkalt. Kuidas matk läks? Kas tuled ka matkale? Käib palju, teeb igal pühapäeval umbes kümnekilomeetrise matka. || piltl (inimese elutee kohta). *.. ta seisis just suure karjääri alguses, kui maise matka enneaegne lõpp selle katkestas. P. Põldroos.
▷ Liitsõnad: auto|matk, jala|matk, jalgratta|matk, jalgsi|matk, kaug|matk, kogumis|matk, kontserdi|matk, lühi|matk, moto|matk, mägi|matk, orienteerumis|matk, paadi|matk, raba|matk, rahva|matk, suusa|matk, süsta|matk, teate|matk, turismi|matk, tähematk.
2. hrv tükk (vahemaad). *Minna oli veel matk maad, meelsasti oleks laskunud või kõnnitee servale. M. Metsanurk.

matš ‹-i 21› ‹s›
sport võistlus kahe üksikvastase v. võistkonna vahel. Kahe poksikuulsuse omavaheline matš. Matš oli pingeline, tasavägine. Matš lõppes väravateta viigiga. Matši seis on 11 : 9. Jäähokiturniiri otsustavas matšis võitis Soome Kanadat.
▷ Liitsõnad: ava|matš, finaal|matš, lõpp|matš, maailmameistri|matš, revanš|matš, tiitli|matš, treeningmatš; jalgpalli|matš, kabe|matš, kergejõustiku|matš, maadlus|matš, male|matš, poksi|matš, tennisematš.

meelde|jäävalt ‹adv›
meeldejääv. Filmi lõpp mõjub eriti meeldejäävalt.

minna|laskmine
ükskõikne, hoolimatu, käegalööv suhtumine. Lõpp loidusele ja minnalaskmisele! *.. pole midagi ette võtnud – lihtsalt elab päevast päeva, midagi tegemata. Selline minnalaskmine hirmutab mind tõsiselt. J. Rähesoo (tlk).

moon ‹-a 22› ‹s›

1. toit, toiduained, toidukraam. Matkale võeti paari päeva, terve nädala moon kaasa. Terve kotitäis moona. Söödi kaasavõetud moona, sooja toitu polnud saada. Moon hakkas lõppema, otsa saama. Isa tõi linnas õppivale pojale aeg-ajalt kodust moona. Metsaveole minnes pidi ka hobuse moon kaasas olema. Tuli muretseda moona inimestele ja loomadele. Sõjavägi rekvireeris taludest moona. *Ja suvevaheaegadel oli ta siin-seal tööpoisiks olnud ja endale talveks moona teeninud. M. Pihla. || naturaaltasu, hrl. töö eest mõisas v. talus. Moonakad said mõisast korteri ja moona, tegid tööd peamiselt moona eest, elasid mõisa moonal. Karjapoiss kaubeldi moona eest. *Poole aasta moon – see oli ju terve tünder rukist. A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: aasta|moon, hobu(se)|moon, päeva|moon, reisi|moon, söögi|moon, talve|moon, tee|moon, toidumoon.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› (lahingu)varustus. *.. kuigi teadsime, et niikuinii on lõpp, sest moon on praktiliselt otsas. Viimases raginas olid ka püssimehed tulistanud mis jõudsid. H. Susi.
▷ Liitsõnad: lahingu|moon, laske|moon, sõjamoon.

mutt4 ‹muti 21› ‹s›
kaardimäng 2–6 isikule tihide võtmisega 15 silmast allamängimiseks. Mängiti, löödi, taoti mutti. || piltl lõpp, lõpetus. Äritsemisega, joomisega on nüüd mutt. *Öelnud, et tulid suuri tegusid tegema, tahtsid seigelda ja mutt. R. Kaugver.

muute|lõpp
keel käände- v. pöördelõpp

mäng ‹-u 21› ‹s›

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. || ‹pl.› spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. || ‹genitiivis, liitsõna esiosa taoliselt› kõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

naeru|lagin
Anekdoodi lõpp kadus, uppus naerulaginasse. Toots tiris Teele üldise naerulagina saatel tantsima.

nihkuma ‹37›
aeglaselt, vähehaaval (edasi) liikuma. Aeg venib, kellaosuti nihkub vaevumärgatavalt. Vedur tõmbas ja vagunid nihkusid paigalt. Lükkasime, ent kapp ei nihkunud tolligi paigast. Rätt oli laubale nihkunud. Püüdsin talle (sammhaaval) lähemale, temast eemale nihkuda. Tigu nihkub millimeetrihaaval edasi. Jalg nihkus pisut paigast. Päike nihkub õhtusse, läänekaarde. Varjud venivad ja nihkuvad ida poole. Madalrõhulohk nihkub Skandinaaviast Läänemerele. Kitsas seelik kipub kõndimisel üles nihkuma. Linn nihkub mäekülgi mööda ülespoole. *Tema selja tagant nihkus väikest kasvu tüdruk areldi nähtavale .. A. Beekman. || (ajaliselt). Tähtaeg, tunni lõpp nihkub lähemale. *Aeg oli edasi nihkunud – juba juuli keskpaik .. A. Kaal. *Pulmad võivad siis nihkuda lehekuuni ja kui just mõrsjal pole pakki, kas või sügiseni. M. Metsanurk. | piltl. Tähelepanu keskpunkti, tulipunkti nihkuma. Käisin küll ametiasutusi mööda, kuid asi ei nihkunud paigast. *Õppimine nihkub visalt, kuid nihkub siiski. O. Luts. *.. ka huvialad on nihkunud. Siis olid esikohal humanitaarteadused, nüüd täppisteadused. J. Semper.

nii ‹adv›

1. sedamoodi, sel kombel v. viisil, selliselt. Tee nii (sedamoodi, kui rääkija parajasti teeb, ütleb, on just teinud, ütelnud v. kohe teeb, ütleb). Pane käed nii (nagu rääkija näitab). Ah nii! Või nii! Nii see asi, elu enam ei lähe. Paistab (küll) nii. Las jääda, olla nii. Nii on hästi. Nii ta arvas. Nii räägitakse. Nii see tegelikult ei olnud. Nii seisis ajalehes must valgel. Kuidas (siis) nii? Kas tõesti oli nii? Nii see läks, mis parata. Ei, nii ei lähe. Või nii (on lugu)! Kui teeks nii, nii ma olen seda mõelnud. Oleme seda asja arutanud nii ja naa. Räägib, seletab kord nii, kord naa. Ja nii edasi. Nii või teisiti 'olgu kuidas on', aga ära tuleb elada. Nii need noored inimesed on, kipuvad aga kodunt minema. Mis te kohe nii, ägedusega pooleks! Kuidas külvad, nii (ka) lõikad. Mõnikord käib hommikupoolikul, mõnikord õhtupoolikul – nii, kuidas juhtub. Jooksime nii, kuidas jalad võtsid. Sõitsime nii, et tuli rummus. Nii nagu ema ees, nii tütar järel. Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Kõik ei oska nii elada kui sina. Ta naeris nii, nagu naeravad tavaliselt lapsed. Ma olen talle ükskord nii lubanud. *Läksidki nii minema, mõrsjat nägemata ja hernesuppi maitsmata. L. Kibuvits. || (kinnitavalt, möönvalt). Just, täpselt, ainult nii! Vaat, olgu nii! Jääb siis nii. Nii, sellel on nüüd lõpp! Nii, see on nüüd valmis. Nii-nii, hakkan taipama. *Nii, nii, kust me siis peale hakkame? K. Ristikivi.
2. sel määral, sedavõrd; (hrl. rõhutatuna:) väga, eriti. Ilm on nii vaikne, et lepalehtki ei liigu. Kõigil oli nii külm, et hambad lõgisesid. Keegi pole nii õnnetu, kui ta ise arvab. Nii loll kui lammas. Ostan nii odava, kui saan. Miks tädi nii vana on? Kuhu sa nii vara lähed? Me ei ela nii hästi, et kadetseda maksaks. Mul pole nii palju raha. Nii kaua ma oodata ei saa. Nii kaugele kui silm ulatus, aina põllud. Jaan oli juba nii kaugel, et silm teda vaevalt seletas. Igaüks sai nii mitu õuna, kui tahtis. Sööme nii, kuidas rahakott lubab. Mis sealt siis nii võtta, ära viia on. Me kõik nii ootasime sind. Nii ilus ilm täna! Tuba nii puhas ja põrand nii valgeks küüritud. Olen sulle nii tänulik selle nõuande eest. Ta on nii üksi ja nii õnnetu. Ole kohe nii vait kui saad! Kas sa elad nii linna keskel? *.. meil pole ju õiget majagi ja mis rahasidki sul nii tagavaraks? A. Mälk. *Sellepärast see tüdruk tal nii südame küljes seisiski. R. Sirge. || ‹korduvana sõnade palju, mitu ees› hulga mainimisel, mida ei mäletata, ei taheta öelda vms. Ütles, et ta on pidanud juba nii ja nii palju raha kulutama, nii ja nii mitu aastat ootama.
3. umbes, (millegi) ringis. Üle puuda, nii paarkümmend kilo. Nii kolmekümnene – kolmekümne viiene mees, nii meeter kaheksakümmend pikk. Kaks poisikest, nii 11–12 aastat vanad. Jään veel nii paariks nädalaks maale. See vahemaa võib olla nii kilomeetrit seitse. Nii sada grammi konjakit võis veel pudeli põhjas olla. *.. ja kõvad maletajad oskavad eluski nii seitse käiku ette näha? L. Ruud. || nagu, midagi sellist v. sedamoodi. Ega ma seda tõsiselt mõelnud, ma (rohkem) nii nalja pärast (ütlesin). See oli rohkem nii linnapoiste komme. Nii omavahel öelda. Ta on kuidagi kohmakas või nii. *Võib-olla tuleb norimist pealkirja arvel, et ilukirjanduslik või nii. L. Metsar. *Armastus on üsna kena asi, aga see on rohkem nii priipõlve poistele ja tüdrukutele! M. Metsanurk.
4. selle tulemusel, sellest tingituna, seetõttu. *..kapteni kajutis oli laskemoona küllalt – nii ei saanud mässajad kajutit oma võimusesse. J. Parijõgi. *Elutunnetus avardub ja nii hakatakse mõningaid sündmusi mõistma kui inimkonna ühisettevõtteid. H. Puhvel.
5. väljendab vahetut ajalist järgnevust. Nagu tema tuli, nii mina läksin. Nagu Paul pikali heitis, nii ta ka magas.
6. ‹ühendsidesõna osana› nii et, nii kui, nii ... kui ... (ka), nii nagu vt et, vt kui, vt nagu

nuum ‹-a 22› ‹s›
nuumamine. Sigade, noorveiste nuum. Nuuma algus, lõpp. Noorpullid pandi nuumale, nuuma peale. Siga on nuumal. Ostsin nuumaks hanepoegi. *Et praaka, millest piiritus välja aetud, kasutada, oli meil aasta otsa suur hulk härgi nuumal. A. Kitzberg. *Sügiseti, kui karud hakkavad kaeras nuumal käima, teevad nad põldudel palju pahandust .. F. Jüssi. || inimese rikkalik toit(mine) v. söömine. *Mis sa's arvad, et ma omale naise koju nuuma peale viin või? Naine peab mind toitma. O. Luts.
▷ Liitsõnad: eel|nuum, järel|nuum, kontroll|nuum, liha|nuum, peekoni|nuum, rasvanuum.

nädal ‹-a 2› ‹s›
seitsme päeva pikkune ajavahemik. a. (aja arvestamise üksusena:) päevade tsükkel esmaspäevast pühapäevani v. pühapäevast laupäevani. Nädala algus, lõpp. Algav, lõppev nädal. Meil algab nädal esmaspäevaga ja lõpeb pühapäevaga. Möödunud, sel, tuleval nädalal. Kas sa see või tulev(a) nädal kinno lähed? Kui ma pühapäeval ei saa tulla, siis tulen kunagi nädala sees. Kiosk on avatud kuus päeva nädalas. Internaadilastele pandi nädala toidumoon kaasa. Sama menüü nädalast nädalasse. *Ajuti veedab ta kas või kõige kibedamal tööajal pooled nädalad kõrtsis .. A. H. Tammsaare. b. seitsme päeva pikkune ajavahemik mingist päevast alates. Täna, homme nädala pärast. Olen alles nädala puhkusel olnud. Olime nädalat kolm, umbes kolm nädalat maal. Pühadeni jääb tänasest veel kaks nädalat. Nädal enne, pärast sünnipäeva. Nädal aega, nädal otsa lamasin voodis. Kevad tuli järsku: nädala ajaga, nädalaga oli kõik roheline. Ta käib mul iga nädal või vähemalt üle nädala külas. Nädala-paari, nädala või paari (nädala) eest sain talt kirja. c. millelegi pühendatud seitsme päeva pikkune ajavahemik. Kevadel organiseeriti linna haljastamise nädal. Tööstuskauba odava müügi nädal. Vaikne, suur nädal kirikl ülestõusmispühade eelne nädal.
▷ Liitsõnad: jõulu|nädal, kannatus|nädal, külvi|nädal, paastu|nädal, palve|nädal, puhkuse|nädal, töönädal; elu|nädal, rasedus|nädal, õppenädal; kunsti|nädal, liiklus|nädal, muusika|nädal, raamatu|nädal, spordi|nädal, tervisenädal; mesinädalad.

nädala|lõpp
puhkepäevad nädala lõpus (laupäev ja pühapäev, ka reede õhtupoolik). Nädalalõppu veetma. Nädalalõpul, nädalalõpuks sõidame maale, suvilasse. Käib nädalalõppudel purjetamas.

nüüd ‹adv›

1. rõhulisena väljendab ajasuhteid ning tähistab just käes v. kulumas olevat ajahetke v. -lõiku; mineviku sündmustest rääkides märgib seda ajahetke, milleni parajasti on jõutud. Enne ja nüüd. Kas nüüd või kunagi hiljem. Just nüüd on õige aeg. Siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti. Nüüd sa alles tuled! Eile käis ja nüüd jälle. Alles ta nuttis ja nüüd juba naerab. Hommikul sadas, aga nüüd päike särab. Nüüd läheb töö(ks) lahti. Nüüd pole muud, kui hakkame pihta. Ma ei saa nüüd maksta, maksan tuleval nädalal. Ta on nüüd seitsmekümne nelja aastane. Veel nüüdki läheb süda soojaks, kui noorust meenutada. See oli aprillis, aga nüüd on varsti juuni lõpp. Sellest on nüüd juba kaheksa aastat. Meil on nüüd rasked ajad. Nüüd lähme kohvi jooma. Lükkame kõik korraga – nüüd! Nüüd on kõik selge. Nüüd pole enam midagi teha, parata. Mine nüüd, sind oodatakse. Mis nüüd lahti on, mis nüüd juhtus? Kes sealt nüüd tuleb? Nüüd viimasel ajal ma pole seal käinud. Nüüd ta juba teadis ja oskas ettevaatlik olla. Nüüd viimaks olime kohal. Jaan hüüdis nüüd jälle vahele, et ärgu valetagu. Nüüd olime igalt poolt ümber piiratud. || (praegusele ajahetkele lisaks ka muutunud olukorrale viidates). Mis siis nüüd saab? Nüüd on meie nõu otsas. Vaat kus lops – mis nüüd teha? Nii on palju parem, nüüd on hoopis teine asi. Nüüd ma tõesti ei oska enam midagi arvata. Mida ta meist nüüd mõtleb? Hommikul oli hall maas, nüüd võttis küll kartulipealsed ära.
2. ‹hrl rõhutuna› väljendab modaalseid suhteid (ajaline tähendus on tuhmunud v. kadunud), kasut.:. a. (rahustades, veendes v. kehutades). Ära nüüd hädalda, ära nüüd sellepärast meelt heida. Mis sa nüüd nutad, jäta järele! Ära nüüd pahanda, lepime ära! Anna mulle nüüd natukenegi aega! Pea nüüd pea, oota nüüd ometi! Ära nüüd karda, süst pole üldse valus. Seisa nüüd natuke paigal, ära liiguta. Las(e) ma nüüd tuletan meelde. Ole nüüd ikka mees! Võta nüüd võta, kui pakutakse! Räägi nüüd muinasjuttu, kui laps nii väga palub. b. (tõrjudes, vastu väites). Mõni asi nüüd, millest rääkida! Ei tohi, kus nüüd seda! Sina nüüd ka midagi tead! Tema(st) nüüd mõni kündja! Temaga nüüd igav hakkab! Mis rahad nüüd minul, vanainimesel. Mis nüüd leivast, ma olen lihagagi rahul. Kört nüüd kellegi toit! Kuule nüüd juttu, valetab ju! Ah, tema plära nüüd! See nüüd mõni mure, asi! Kus nüüd temal kõlbab minuga käia! Mis oskaja nüüd mina. Mis nüüd müüa, hea, kui oma tarbekski jätkub. Tema nüüd küll süüdi ei ole. Mis tast nüüd nii laita. Ole nüüd asja, mida kiita! Kas oled akadeemik? – Mis sa nüüd, lihtne teadur olen. Mine nüüd, see ei ole ju võimalik! See pole nüüd küll mingi ime, selles pole nüüd küll midagi iseäralikku. *„Kas oma töö?” küsis Körber. „Kust nüüd! Lasksin teha ..” E. Särgava. *Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! A. Kitzberg. c. (mööndes, nõustudes, kinnitades). Hea nüüd küll. Seda nüüd küll. Mis nüüd teda rääkida! Kes nüüd teda kiita jõuab. Kõike on vaja, olgu nüüd toitu või riiet. Saab nüüd, kui palju saab, päris ilma ikka ei jää. Olgu sellega nüüd, kuidas on. *.. töö on muidugi töö, mis seal nüüd rääkida .. A. H. Tammsaare. d. (kaheldes). Mine nüüd tea. Kas nüüd (just) kõige parem. Ei tea nüüd, kas võib. Mis aastal see nüüd oligi? Teda peeti – kuidas seda nüüd öeldagi – kerglaseks. Kas nüüd direktoriks, aga osakonnajuhatajaks ehk saab. Oli nüüd tee libe või mina hooletu, aga maha ma käntsasin. Vaevalt temast nüüd päris kunstnikku tuleb. e. (hrl. meelepaha, halvustust v. parastust väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). Näh nüüd, seisa paigal! Ütle nüüd last, kuhu roninud! No ütle nüüd lolli, mida usub! Seal see nüüd on, see oma tahtmine! Vaat sulle nüüd iseenese tarkust! Miks ta nii tegi? – Küsi nüüd narri, tegi ja kõik. *Ostsin ma merevaiku – näh nüüd! meresoola ikka, mitte merevaiku .. O. Luts.

ootamatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as ootamatu); ootamatu sündmus, hinnang vms. Rünnaku ootamatus tagas meile edu. Läbikukkumine tuli talle ootamatusena. Poiss võpatas, kohmetus ootamatusest. Filmi lõpp rabas oma ootamatusega. Ei tea, mis ootamatused veel ees on. Teekond täis ootamatusi. Ootamatus ootamatuse peale. Tuli arvestada võimalikke ootamatusi. Olime valmis igasugusteks ootamatusteks. Oskab ootamatustele kiiresti reageerida. *Arvustustest otsime niisama ootamatusi kui kunstiteosest. F. Tuglas.

osa ‹8› ‹s›

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osas ‹postpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumad› hrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

ots ‹-a pl. part otsi e. otsasid 29 või -a 22› ‹s›

1. tipmine osa. Ahju otsa peal kuivasid pirrupuud. Jänese pikad tumedamate otstega kõrvad. Skaala osuti ots. Okste peenikesed otsad. Õis on valge, aga tolmukate otsad kollased. Ülespidi otsaga nina. Juuste otsad on haralised, murdunud, katkenud. Sõrmedel on jämedad, tömbid, peenenevad otsad. Suure varba ots oli villi hõõrdunud. Kummist, metallist otsaga kepp. Mõõga, noole, noa terav ots. Sirge, kõvera otsaga käärid, naaskel. Pliiatsi ots on nüriks kulunud. Need kudumisvardad on paraja otsaga, ei torgi sõrme. Hakkan kinda otsa kahandama, kokku võtma. Sõrmkübaraid on otsaga ja otsata. || piltl juhtpositsioon. Tahab igal pool, igas asjas otsa enda kätte haarata.
▷ Liitsõnad: keele|ots, kepi|ots, lõua|ots, nina|ots, noa|ots, noole|ots, näpu|ots, oda|ots, piitsa|ots, põlve|ots, saba|ots, sarve|ots, sõrme|ots, tiiva|ots, täägi|ots, varbaots.
2. (ristküliku- v. risttahukakujulise) eseme lühem v. väiksema pindalaga külg. Liniku otstes olid narmad. Vanaaegne kõrgete otstega voodi. Puuriida otste tugipuud. Võtsime pingi otstest kinni ja tõstsime ta teise kohta. Söögi ajal oli pereisa koht laua otsas. Riidekirstu otstes olid kandmiseks sangad. Vaadi otsad. Sissekäik on maja otsast. Laut on otsaga tee poole. Elamu otsas 'otsaseinas' on suur aken. Maja otsas 'otsa juures' kasvab suur kask. Niitis sauna otsast 'otsa juurest' nõgesed maha.
▷ Liitsõnad: jalg|ots, pea|ots, peatsiots.
3. algus v. eesosa. Esimene, eesmine ots. Niidi ots ei mahtunud nõelasilmast läbi. See jutt on otsast lõpuni vale. Hakkas mitu korda otsast peale. Kui saaks elu uuesti otsast alustada! Võttis laulu otsa üles 'alustas laulu'. Pööras otsa ümber ja läks tuldud teed tagasi. Oleme rohimise otsaga juba tee ääres väljas. Praelõhn ulatus köögist otsaga tuppagi. Aitas poegade elu, pojad otsa peale 'järjele'.
▷ Liitsõnad: algus|ots, eesots.
4. algus ja/või lõpp(osa), eesosa ja/või tagaosa, ülemine ja alumine v. eesmine ja tagumine pool. Tee, tänava ots. Kas teil on kohad rea keskel või otsa peal? Sõlmis lõnga katkenud otsad kokku. Kandiliseks tahutud otstega palgid. Muna tömp ja terav ots. Palgi tüvepoolne ja ladvapoolne ots. Maja toapoolne ots oli palkidest, laudaosa kivist. Eesmine, tagumine, alumine, ülemine ots. Kust otsast ma peale hakkan? Nad polevat asjaajamisega õigest otsast alustanud. Kumba otsa pidi see riistapuu pihku võtta? Küla ühes otsas on apteek, teises pood. Otsast otsani täis kirjutatud paber. Jutt on otsast otsa(ni) 'läbini, täielikult' vale. Maja laguneb igast otsast 'üleni, igalt poolt'. See jutt on mõnda otsa pidi 'mõneti' kahtlane, pole kuskilt otsast 'üldse mitte' õige. Me pidavat mingit otsa pidi, kuskilt otsast sugulased olema. | piltl. Arutelul jäid mitmed otsad lahtiseks, jäi lahtisi otsi. Autor pole näidendi lõpus osanud kõiki otsi kokku viia, kokku vedada. Kõne hakkab lõppema, esineja võtab juba otsi kokku.
▷ Liitsõnad: tee|ots, trepi|ots, tänava|ots, vaoots.
5. lõpp(osa). Järjekorra ots ulatus poest tänavale. Tema järel läheksin kas või maailma otsa. Tulvaveel ei paistnud otsa olevat. Nüüd on ootamisel ots. Talvel nagu ei tulekski otsa. Naiste tööl ei ole otsa. Ülekohtule peab ots tulema. Igaühe kannatusel on ükskord ots peal. Räägiti viimsestpäevast ja maailma otsast. Aidad olid otsani 'täielikult' vilja täis. Olen selle asja otsani 'täiesti, lõplikult' unustanud. || surm, hukk, elu lõpp. Tahtis endale, oma elule otsa teha. Justkui nägi, aimas oma otsa ette. Tundis, et ta ots on lähedal. Tema ots oli hirmus, õnnetu. Viimasel otsal, viimases otsas 'elu lõpul' oli ta halvatud. || kõnek (paljust, suurt hulka rõhutavates väljendites). Kus selle söögi ots, mis pulmadeks tehti! Kus nende õunte ots tänavu! Kus selle häbi ots! Kus see kahju ots, kui minemata jätad.
▷ Liitsõnad: lõpu|ots, patsi|ots, pära|ots, taga|ots, vuntsiots; eluots.
6. ‹liitsõna järelosana›. a. väike (järelejäänud) osa millestki, jupp, näit. niidiots b. nlj väikest kasvu olend, näit. poisiots
▷ Liitsõnad: niidi|ots, paku|ots, resti|ots, sigareti|ots, suitsu|ots, tikuots; poisi|ots, seaots.
7. teekond, teelõik kahe punkti vahel. Laev jõudis pikalt otsalt kodusadamasse. Kaugemad otsad jäid noorematele bussijuhtidele. Järgmine ots tuleb Tallinnast Riiga. See praam on kogu aeg Rohuküla ja Heltermaa vahelist otsa sõitnud. Sõitsime trammiga mitu otsa lihtsalt sõidulõbust. Vedada on kaugele, rohkem kui kaks otsa päevas ei jõua. Poodi on kaugevõitu käia: 5 kilomeetrit ots. Autojuht tegi lisateenistuseks musti 'ebaseaduslikke' otsi.
▷ Liitsõnad: jooksu|ots, reisi|ots, veoots.
8. kõnek teenistus, töö(võimalus). Käib sadamas ja raudteejaamas juhuslikke otsi tegemas. Raskeks läheb, peab hakkama mõne kergema otsa peale. Juhata mulle üks tasuv ots. Mul on praegu priima ots käes. Kas sul mingit paremat otsa ei paista? Tahtis linna mõne peenema otsa peale.
▷ Liitsõnad: era|ots, laadimis|ots, töö|ots, äriots.
9. (hrl. meremeeste kõnepruugis:) laeva kinnitusköis. Laev valmistus otsi andma. Laev hakkab kohe otsi sisse võtma. Laev andis otsad (lahti) ja reis algas. Otsad päästeti kai küljest ja laev hakkas aeglaselt eemalduma. Otsad tehti klaariks ja jaht liugles merele. Varsti kinnitame otsad Tallinnas. Laevast anti otsad kaile. Paadist hüüti, et kaldal olijad otsa vastu võtaksid. | kõnek. Vanamees olevat hiljaaegu otsad andnud 'surnud'.
▷ Liitsõnad: kinnitusots.
10. otsmik, laup. Kõrge, madal, kumer, lai ots. Lükkas juuksed otsa eest, otsalt tagasi. Istus, ots käele toetatud. Rätik, müts on sügavalt otsa peale, otsale tõmmatud. Hirmuhigi tuli otsale. Töötas nii, et ots higist leemetas. Laksas endale peoga otsa ette, vastu otsa. Üle otsa käis neiul juukseid hoidev pael. Lehmal, hobusel oli lauk otsa ees. *Arno pall tabas Lauri just otsa ette.. O. Luts.

otsitult ‹adv›
ebaloomulikult, tehtult. Filmi lõpp oli otsitult õnnelik. Alustas juttu kuidagi otsitult.

palju ‹6› ‹pron›
(umbmäärane asesõna, viitab kellegi v. millegi suuremale hulgale). a. ‹substantiivselt›. Paljud arvavad nii. Paljud pettusid, loobusid. Paljudel jäi sõja lõpp nägemata. Paljudele see ei meeldinud. Sul võib paljuski õigus olla. Uues kodus tuli paljuga harjuda. Pidi paljust mõtlema, palju eest hoolitsema. Palju(gi) 'pole tähtis, olgu pealegi' mis keegi purjus peaga räägib, lubab! Aitäh, et ei pannud, pidanud, põlanud paljuks vanainimest vaatama tulla. Paljut veetakse hobusega. *..balsaparvele pole ükski ilm paljuks. Ü. Tuulik. b. ‹adjektiivselt›. Paljud inimesed, asutused, organisatsioonid. Sind ka näha üle palju aja! Paljusid asju oleks tarvis. Paljude templitega kiri. Paljudel juhtudel on sinul õigus olnud. Tööd jätkub siin paljudeks aastateks. Ta käed on paljust tööst vaevatud. *Mindud palju rahvaga järve kaldale. J. Vahtra. *Jutt nii paljust armastusest näis Emmile paljuks muutuvat, nagu oleks tal korraga midagi armastuse vastu. K. Ristikivi.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

[kellelegi, millelegi] lõppu peale tegema vt lõpp

peatama ‹37›

1. tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, kinni pidama, seda katkestama. a. (kedagi). Ta peatas vastutulija ja küsis teed. Olin juba minemas, kui mind peatas ema hüüd. Peatas poisi teda kuuesabast haarates. Direktor peatas mind: „Oodake, ärge veel minge!” Mees peatas hobuse ja ronis vankrist maha. Vaenlase väed peatati enne pealinna. Teel eesmärgi poole ei peata teda miski. b. (midagi). Käeviipega peatas ta mööduva takso. Juht jõudis auto, rongi õigel ajal peatada. Vastase pealetung õnnestus peatada. Peatas hetkeks niitmise. Peatas kärsitult teise jutuvoolu. Teatavatel juhtudel eeluurimine peatatakse. Verejooks peatati rõhksidemega. Looduse rüüstamine, keskkonna saastamine tuleb peatada. Lumesajud ja tuisud peatasid liikluse. Ravi peatas haiguse ägenemise. Kuumutamine peatas käärimisprotsessi. Miski ei peata looja fantaasiat.
2. van peatuma. Tulin joonelt, kuskil peatamata koju. *.. iga kümnekonna sammu järel jäi ta peatama, nagu koguks ta oma viimast jõudu kokku.. E. Särgava. *Vana onu Siirak siin kohal peatas, nagu oleks jutul lõpp. J. Jaik.

peatus1 ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. peatumine (hrl. teat. ajaks). Autojuht tegi teeristil peatuse 'peatus teeristil'. Ekskursioon tegi järve ääres peatuse. Tund aega, paar päeva peatust kuluks puhkuseks ära. Peatus 10 minutit! Pidurite krigin ja järsk peatus. Sõit kestis peatusteta tunde. Transiitviisa pole ette nähtud pikemaks peatuseks. Rääkis aeglaselt, peatustega meeldetuletuseks. *Ei ole peatust ega puhkust, kuni terve rukkisiil on maha taotud. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: puhke|peatus, söögi|peatus, vahe|peatus, ööbimispeatus.
2. peatuskoht (2. täh.) Väljusin trammist Kadrioru peatuses. Peatuses oli palju bussiootajaid. Kas te järgmises peatuses väljute? Sõitsime paar peatust edasi.
▷ Liitsõnad: alg|peatus, (auto)bussi|peatus, lõpp-|peatus, nõude|peatus, raudtee|peatus, sund|peatus, takso|peatus, trammi|peatus, trolli(bussi)peatus.
3. hrv pidamine, püsi. *Seda [siledat] kivi oli õige raske üles tõsta, sest kätel polnud kusagil peatust. A. Kalamees. *Ega olnud nüüd peatust rebaselgi, – mõtles, et küllap need kaks on tulnud tema järele. A. Jakobson.

periood ‹-i 21› ‹s›

1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik (ka korduvana, eriti liitsõnades). Pikk, lühike periood. Kodanlik, sõjaeelne, sõjajärgne periood. Feodalismilt kapitalismile ülemineku periood. Rootsi valitsuse periood Eestis. Murranguline periood rahva ajaloos. Vaheldusid majandusliku tõusu ja languse perioodid. Algas suurte segaduste periood. See draama kuulub meie näitekirjanduse varasemasse perioodi. Luuletaja Tartu-periood. Kirjaniku loomingu võib jagada kaheks perioodiks. Aastad 1945 – 1950 olid süngeim periood minu elus. Elu viimasel, hilisemal perioodil. Pingeline õpingute periood. Filmivõtete periood. Haiguse äge periood. Sünnitusjärgne, operatsioonieelne periood. Poegade toitmise periood lindudel. Taimede aktiivse vegetatsiooni periood. Kevadtalvisel perioodil vajame vitamiine. Vihmade periood. Suhtelise vaikuse periood. || teat. kindlapiiriline ametiaeg. Reagan valiti veel teiseks perioodiks presidendiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|periood, alg(us)|periood, aruande|periood, avanemis|periood, diktatuuri|periood, elu|periood, ettevalmistus|periood, haude|periood, imetamis|periood, inkubatsiooni|periood, inna|periood, jooma|periood, karjatamis|periood, kasvu|periood, kevad|periood, kinnis|periood, kliima|periood, koloniaal|periood, koristus|periood, kriisi|periood, kudemis|periood, kuiva|periood, kujunemis|periood, kõrg|periood, külma|periood, külvi|periood, kütte|periood, laktatsiooni|periood, langus|periood, lauda|periood, loome|periood, loomingu|periood, loomis|periood, lõpp-|periood, lüpsi|periood, munemis|periood, mõõna|periood, mängu|periood, navigatsiooni|periood, nuuma|periood, peite|periood, pesitsus|periood, poegimis|periood, puhke|periood, põhi|periood, põua|periood, püügi|periood, saju|periood, sigimis|periood, siirde|periood, sooja|periood, sula|periood, suve|periood, sügis|periood, talve|periood, talvitus|periood, tiinus|periood, treeningu|periood, tõusu|periood, töö|periood, vaatlus|periood, vaikus|periood, varumis|periood, vegetatsiooni|periood, vihma|periood, väljutus|periood, õitsengu|periood, õpingu|periood, üleminekuperiood.
2. ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub. Maa pöörlemise periood ümber oma telje on 24 tundi. Tähe heleduse kõikumise periood. Pulsari periood. Pendli ühe poolvõnke periood.
▷ Liitsõnad: pöörlemis|periood, tiirlemis|periood, võnkeperiood.
3. mat korduv number v. numbrite rühm perioodilises murrus
4. keel lausestik
▷ Liitsõnad: lauseperiood.
5. muus helitöö osa (v. iseseisev helitöö), mis koosneb hrl. kahest sisuliselt kokkukuuluvast kadentsiga lõppevast lausest. 8-taktiline periood. Moduleeriv periood.

pidama ‹pean imperf pidin 42 ‹umbisikulise tegumoe vorme ei tarvitata››

1. kohustatud v. sunnitud olema midagi tegema. Lapsed peavad vanemate sõna kuulama. Sa pead tegema, mis sind kästakse. Kõik töötajad peavad täna kohal olema. Ka teie peate kaasa tulema. Kas Juta ei peagi täna kooli minema? Kes sind peab välja vahetama? Me peame tuginema faktidele. Ma pean teadma, mis siin teoksil on. Sinna minema peab, minemata jätta ei saa. Mitte ei tahaks seda teha, aga ma pean. Mulle ei meeldi, kui pean ootama. Esimese lahingu nad võitsid, siis pidid taanduma. Ta pidi ära elama väikesest pensionist. Õigust rääkida ei saanud, pidin valetama. Pidin leppima olukorraga, kuuenda kohaga. Me peame kiirustama, kui tahame rongile jõuda. Juss pidi tahes-tahtmata üle kraavi minema. Selle kirja peale peab teile tingimata vastatama 'ollakse kohustatud vastama'. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead jälle saama. Hobune peab rasket koormat vedama. See maja on pidanud mitmesuguseid aegu üle elama. Kas tuled kaasa? – Peab tulema. *Muistne usund ja rahvalooming pidid oma aja majanduslikku korda teenima ja tugevdama. H. Moora.
2. põhjust, alust omama v. olema; sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks osutuma. Enne minekut peame natuke sööma. Oleksime pidanud sellele varem mõtlema. Osa sellest varast pead sa endale saama. Sa pead abielluma, naise võtma. Kõik noored peaksid seda raamatut lugema. Sa peaksid tänulik olema, aga mitte nurisema. Õigupoolest peaksin mina sinult andeks paluma. Sõit oli prii, miks ei peaks ta sõitma. Ma ei tea, kelle poole peaksin selles küsimuses pöörduma. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema. Kas peab siis nii hirmsasti (tööd) rügama? Kes mõõga tõmbab, peab mõõga läbi surema. Kes tööd ei tee, ei pea ka sööma. Oma tahtmist ei pea sa mitte saama. Seda juttu ei pea(ks) tõsiselt võtma. Peaks ta ometi tulema! Silmad peavad enne harjuma, kui hämaras midagi märkama hakkad. || (olukorra kohta, üksnes 3. isikus). Ükskord peab sellisele olukorrale lõpp tulema. Inimesele peab jääma aega puhkamiseks. Süüdlase peab üles leidma. Selle üle peab järele mõtlema. Sul ei pea meie juures midagi puuduma. Seda ei pea iganes sündima. Kord peab majas olema. Talu pidi jääma lastele. Aga hobune pidi majapidamises tubli olema. Koer nagu koer olema peab. Tema arvates pidi majal tingimata rookatus olema. Voolu tugevus peab olema 220 volti. Võimatu pidi teoks saama! Need asjad peavad selgeks saama. Teisedki mehed pidanuksid Mardi-taolised olema. Nüüd peavad sul kiired jalad olema 'sul on vaja väga kiiresti minna'. Sa oled purjus. – Peab's seda kõigi kuuldes ütlema?
3. kavatsema, plaanitsema; midagi plaanis, ettenähtud olema. Pidite ju Pärnusse sõitma. Pidin just välja minema, kui sa helistasid. Sa pidid ju meile midagi klaveril ette mängima. Pidin ennist sedasama ütlema. Peaks Kustas tahtma tallu tagasi tulla, las tuleb. Ta pidavat koolist ära tulema. Temast pidi ju arst saama. Kui kõik oleks läinud nii, nagu pidi...
4. midagi sisesunnist, sisemisest vajadusest tegemata jätta mitte suutma. Pidin sind veel korra nägema. Pidin ikka ja jälle Annele mõtlema. Ma ei saa teisiti, kui pean sellest ka sulle rääkima. Jutt oli nii pentsik, et pidin selle üle lausa naerma. Pidime päris imestama vanainimese kannatlikkust. Valu oli nii suur, et pidin oigama. Peab ütlema, et oled selle ülesandega päris kenasti toime tulnud. *.. püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. Niisugune ta oli loomuldasa. E. Krusten.
5. osutab mingi asjaolu esinemise v. millegi toimumise tõenäosusele v. võimalikkusele. Ma pidin siis paari-kolmeaastane olema. Homme või ülehomme peaksime mägedeni jõudma. Küllap ta peaks mind veel mäletama. Meie tulek pidi neil küll ette teada olema. Too äärmine mees peaks olema Vahtriku Ärni. Need loomad pidid küll rebased olema. See ülikond peaks teile sobima. See uudis peaks talle hästi mõjuma. Siin peab vist küll savine maa olema. See pidi juhtuma 1988. a. suvel. Kõik need ettevalmistused peaksid tagama ürituse õnnestumise. Peaks aga palavik veelgi tõusma, kutsuge arst! Kui isa peaks mind küsima, siis ütle, et..
6. ‹konditsionaalis› osutab kõneleja oletusele v. ära arvata püüdmisele mingi asjaoluga ühenduses (mõnikord ka küsimusena). See laud peaks nüüd siia küll sobima. Toodud näited peaksid andma teile asjast mingisuguse ettekujutuse. Ema peaks varsti koju tulema. Ivariga kokkusaamist peaks vist esialgu vältima. Ei tea, mis mu kodused peaksid tegema. Mis tal viga peaks olema? Mida see küll peaks tähendama? Kas peremees ise peaks ka kodus olema? Ega sa ei tea, mis mu kunagised koolivennad peaksid praegu tegema?
7. osutab mingisugusele kaudsele teadmisele, kuuldusele, ütlusele kellegi v. millegi suhtes. Riina ütles, et ta pea pidi valutama. Läheduses peab üksik metsatalu olema. Ühed Aerud pidid, pidavat siin kandis elama. Tema vanem poeg pidi, pidavat Saksamaal elama. Jürnal pidavat linnas kaks maja olema. Liisa pidi, pidavat juba ammu surnud olema. Andrus kurtvat, et teda ei pidada mõistetama.
8. osutab millelegi, mis oleks võinud juhtuda v. peaaegu oleks juhtunud. Üks päev pidin auto alla jääma. Villem tuikus ja pidi kukkuma, ent sai veel käsipuust kinni haarata. Pidin juba midagi ägedat kähvama, aga suutsin end veel tagasi hoida. Peaaegu pidi õnnetus juhtuma. Koht pidi äärepealt haamri alla minema. Ta pidanud ehmatusest mõistuse kaotama. *Sihita hulkudes, ühel päeval või ööl pidid suured, hallid täkud mu puruks tallama. O. Luts.
9. (nõrgenenud tähendusega:) esineb kurtvates, kahetsevates hüüatustes, etteheidetes vms. ütlustes. Pidi just minuga see õnnetus juhtuma! Pidi see sinuga ka nii hullusti minema! Kust ma pidin selle raha võtma! Pidid sa ka nii halvasti ütlema! Alatine tüli ja riid, mis peavad küll naabrid meist arvama! *Herkulese juures, mis üks inimene kõik peab ära nägema! K. Ristikivi.
10. ‹eitusega› van tohtima (väljendab hrl. keeldu, harvemini etteheidet). Sina ei pea mitte varastama! Sina ei pea himustama oma ligimese naist! Sul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval! Sa ei peaks nõnda rääkima! *„Teie ei pea mitte minu tuppa jooksma, ilma uksele koputamata,” vastas parun etteheitlikult.. E. Vilde.

pikka pidu pidama
‹hrl. eitusega› aega viitma, pikalt, kaua tegelema. Ega meiega poleks pikka pidu peetud – seina äärde ja auku! Mis nendega ikka pikka pidu pidada, lõpp peale ja asi ants. *Otsustatud – tehtud, ega siin pikka pidu peetud! A. Kaskneem.

pille kotti panema, pillid kotis
mingit tegevust lõpetama, millestki loobuma; tegevusel lõpp ja minemas. Kui me oma ühistule jalgu alla ei saa, tuleb meil varsti pillid kotti panna. Pärast kaotust tuli meeskonnal pillid kotti panna ja koju sõita. Vihma hakkas sadama, kuid ega talgulised seepärast veel pille kotti pannud 'ei jätnud tööd pooleli'. *Ja või sakslastelgi nüüd aega, neil endil samuti pillid kotis .. H. Sergo.

pinev ‹-a 2› ‹adj›

1. vastuolusid ja lahkhelisid sisaldav, pingeline, täis pinget, ärev, närviline vms. Pinev rahvusvaheline olukord. Olukord riigis oli pinev, muutus järjest pinevamaks. Läbirääkimiste õhkkond muutus pinevaks. Sõjaeelne pinev meeleolu. Naabrite vahekord on sellest vahejuhtumist saadik pinev. Mu vahekord ämmaga oli pinev. Tuppa tekkis pinev vaikus. *„Mis sa lorad!” karjus ta pineva häälega, mis helises justkui pingul tross. H. Luik (tlk).
2. ootel olev, keskendunud, pingul. Kõik jälgisid toimuvat pineva tähelepanuga. Tunnetasin saali pinevat huvi. Ta vaatas mulle pineva pilguga näkku. *.. kõrvus kostis mitmehäälne vaikuse murduv sumin, mida inimene alati kuuleb, kui ta närvid on pinevas ootuses.. R. Roht.
3. pingutav, pingutust nõudev, pingeline. Pinevas sportlikus võistluses tuli meeskond Euroopa meistriks. Pinev ja närvesööv heitlus medalite pärast. Mängu, partii lõpp oli erakordselt pinev. *Töö ei olnud Joosepil pinev: koormad ei voorinud nii sagedasti.. M. Metsanurk.
4. hrv pingul, pinguldatud, prink. *Mu rind kujunes ja missugune rind! valge, pinev, voolitud nagu Medici Veenuse oma.. A. Saareste (tlk).

pingeline ‹-se 5› ‹adj›

1. suure pingega (4. täh.) kulgev, pidevat pingutust nõudev. Ülimalt pingeline töö. Pingelised spordivõistlused. Pingeline keskendumine. Tihe ja pingeline tööpäev. Õppeaasta oli pingeline. Treeningud läksid pingelisemaks. Selle aasta tööülesanded on väga pingelised 'pingutust nõudvad'.
2. ärev, pinev; konfliktne. Pingelised hetked operatsioonitoas. Partii lõpp oli väga pingeline. Majas valitseb pingeline õhkkond. Pingeline meeleolu. Jälgis mind pingelise tähelepanuga. Pingeline rahvusvaheline olukord. Naaberriikide suhted olid pingelised. *Pingeline vaikus. Oli tunne, nagu oleks siin äsja toimunud äge sõnavahetus. V. Gross.
3. füüsilises pinges (1. täh.) olev. Haige kõhuseinad muutuvad pingeliseks.

plakatlikult ‹adv›
(< plakatlik). Filmi lõpp on ehk vahest liigagi plakatlikult optimistlik.

produkt ‹-i 21› ‹s›
toode, saadus; tulemus. Loomsed, taimsed produktid. Kalarasv ja teised kalatööstuse produktid. Muistsed tarbeesemed on oma aja produktid. Turvas on taimejäänuste kõdunemise produkt. Tondid on fantaasia produkt. Kas inimene on lihtsalt bioloogilise arengu produkt? || toiduaine. Kauplusse toodi produkte.
▷ Liitsõnad: jääk|produkt, kogu|produkt, kõrval|produkt, lagu(nemis)|produkt, lõpp-|produkt, pool|produkt, sub|produkt, valmisprodukt.

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

puänteerima ‹42›
puändiga varustama; rõhutatult, teravdatult esile tooma. Osavalt, unenäoga puänteeritud novell. Teine novell on laialivalguv ja puänteerimata. Naljanditele iseloomulik puänteeritud lõpp. Luuletaja, esseist on suutnud oma mõtte hästi puänteerida.

pöörde|lõpp
keel teat. pöördele omane lõpp, isikulõpp. 1. isiku pöördelõpp ainsuses on -n.

püssi all olema ~ seisma
sõjaväe tegevteenistuses olema. Sõja ajal oli püssi all mitu miljonit meest. *.. sõja lõpp oli Mikule ka väeteenistuse lõpu toonud, milles ta tolleaegse nõude järgi peale veerandsaja aasta püssi all oli seisnud. E. Vilde.

rahu|sõnum
teade rahutegemise kohta. Sõja lõpp ja rahusõnum rõõmustasid kogu maailma.

raie ‹raie 18› ‹s›

1. raiumine; mets puude langetamine (koos ettevalmistustööde ja langetamisjärgsete töödega langil). Metsade iga-aastane raie. Plaanipärane, ülemäärane raie. Lankide ettevalmistamine raieks. Metsa takseerimine enne raiet.
▷ Liitsõnad: harvendus|raie, hooldus|raie, häil|raie, kujundus|raie, lage|raie, lõpp|raie, metsa|raie, peakasutus|raie, puhastus|raie, põimendus|raie, rööv|raie, sanitaar|raie, taastamis|raie, turbe|raie, valgustus|raie, valikraie.
2. raiumise tulemus; raiutud koht. See raie on küllalt peenike, peaks sigadele kõlbama. *Jäälaama keskel oli raie, mille ümber lainetas vesi. A. Vanapa.

retk ‹-e 22› ‹s›
teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil. Noorte loodusteadlaste retk Lahemaale. Nanseni retk läbi Gröönimaa. Thor Heyerdahli retk balsast parvel, Peruust Tuamotu saartele. Otsustati ette võtta retk džunglisse, poolusele. Retk pooluseni ja tagasi. Linnuklubi korraldab huvilistele retke lindude tundmaõppimiseks looduses. Retk läks, viis põhja poole, mäetippu. Meie retke sihtkoht on Koitjärve. Ta on osalenud mitmel retkel hantide juurde. Luurajad asusid retkele vaenlase tagalasse. Muistsete eestlaste malev pöördus tagasi Sveamaa retkelt. Palju mehi hukkus sel retkel. *Varem-hiljem saavad Oru vanad tema öösiste retkede [= ehalkäimiste] jälile ja siis on laulul muidugi lühike lõpp. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: avastus|retk, huvi|retk, hävitus|retk, jahi|retk, jalgsi|retk, jälitus|retk, kala|retk, kalastus|retk, karistus|retk, kauba|retk, kogumis|retk, kontroll|retk, küttimis|retk, laeva|retk, lennu|retk, luure|retk, marja|retk, mere|retk, metsa|retk, mägi|retk, müügi|retk, polaar|retk, pooluse|retk, põgenemis|retk, pääste|retk, püügi|retk, rahu|retk, ratsa|retk, risti|retk, rööv|retk, ründe|retk, rüüste|retk, saagi|retk, seene|retk, suusa|retk, sõja|retk, tasu|retk, uurimis|retk, vaatlus|retk, vallutus|retk, vargus|retk, viikingi|retk, vähi|retk, õhu|retk, õpperetk.

riim1 ‹-i 21› ‹s›
ka kirj sõnade v. sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla peam. luules rakendatava vormivõttena. Ühe-, kahe-, kolmesilbiline riim. Hüperdaktüliline ehk ülilibisev riim. Täpne, puhas riim 'täisriim'. Ebatäpne riim 'irdriim'. Ladusad, korralikud, abitud, kistud riimid. Ta paneb sõnad riimi. Ütlesin nõnda riimi pärast. Armastab riimi(de)s rääkida. See on halvasti kokku kõlksuv riim. Riimi(de)ta luuletus. Ta tunnetab hästi rütmi ja riimi. Lastele meeldib riime luua, teha. Sepitseb riime. Pani oma elu juhtumused riimidesse. | ‹inessiivis ka adverbilaadselt›. Riimis pühendus. Seadsin kokku paar riimis värsirida.
▷ Liitsõnad: alg|riim, algus|riim, daktül|riim, ees|riim, homonüüm|riim, ird|riim, lõpp|riim, mees|riim, nais|riim, paaris|riim, rist|riim, sise|riim, süli|riim, täisriim.

rong|käik
üksteise järele paigutunud olenditest moodustunud liikuv kolonn, voor; protsessioon. Pikk, pidulik, võimas, rahvarohke rongkäik. Rahvariietes, tõrvikutega rongkäik. Tööliste, lauljate, üliõpilaste rongkäik. Rongkäigu pea, algus, lõpp. Pidustused algavad rongkäiguga. Rongkäik liigub, marsib, suundub kesklinna poole, läbi linna. Rongkäigu ees mürtsub orkester, kantakse lippe. Sportlased sammuvad rongkäigus staadionile.
▷ Liitsõnad: laulupeo|rongkäik, mai|rongkäik, matuse|rongkäik, mälestus|rongkäik, tõrvik|rongkäik, tänavarongkäik.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saatuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
(otsekui) saatusest määratud v. saatust kujundav, sageli hukatuslik v. halba toov. Saatuslik kohtumine. See on saatuslik viga, eksitus. Sellel otsusel võivad olla saatuslikud tagajärjed. See oli mingi saatuslik päev, hetk minu elus. Eile olnud saatuslik koosolek, kus otsustatud äri likvideerida. Paistis, et merehädalistele jõudis kätte saatuslik lõpp. Põgenemiskatse oleks olnud mulle saatuslik. Carmen on saatuslik naine, hoidu tema eest! Venna haigus muutus iga päevaga saatuslikumaks. Emboolia võib haigele saatuslikuks saada. Mamsel Berta valis kaua ja see sai talle saatuslikuks. Lahkhelid said üritusele saatuslikuks. Külm talv võib paljudele lindudele saatuslikuks saada. Mingi saatuslik võim valitses meid kõiki. *Kõik, mis on saatuslik, tuleb nii, et sa ei tea seda oodatagi, sest saatuse teed on imelikud. P. Krusten.

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

sadam ‹-a 2› ‹s›

1. veetranspordivahendite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga. Tallinna, Pärnu, Riia, Antwerpeni sadam. Läänemere suurimad sadamad. Jõe suudmes olev sadam. Suur, jäävaba sadam. Laev sõitis, jõudis sadamasse. Sadamas oli palju laevu. Laev väljus sadamast, lootsiti sadamast välja. Ehitati, rajati uut sadamat. Saarel leidub häid looduslikke sadamaid 'sadamakohti'.
▷ Liitsõnad: jõe|sadam, mere|sadam, ookeanisadam; ekspordi|sadam, kala|sadam, kauba|sadam, lõpp|sadam, lähte|sadam, nafta|sadam, pea|sadam, reisi|sadam, remondi|sadam, siht|sadam, sise|sadam, sõja|sadam, talve|sadam, transiit|sadam, vaba|sadam, vahe|sadam, välis|sadam, väljaveosadam; häda|sadam, jahi|sadam, paadisadam.
2. piltl kindel asupaik, varjupaik. *.. aga Allil oli siiski veel midagi tagavaraks – üks kindel rahulik sadam, kuhu hädakorral võis varju pugeda, kui siin tõesti halvasti läheb.. R. Roht. *Alevikõrtse polnud põhjust ette idealiseerida. Aga nõrkevale rändurile see oli siiski sadam. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: abielu|sadam, rahusadam.

sajandi|lõpp
(sajandi lõpphetke v. lõpuaastate kohta). Inimesed kartsid sajandilõppu. Sajandilõpu meeleolud. Kunstnik on oma maalides hästi edasi andnud sajandilõpu agulimaastikku.

sajandi|vahetus
ühe sajandi lõpp ja teise algus (ka vastava pikema perioodi kohta). Sajandivahetust tähistati suurejooneliselt. Sajandivahetuse Pariis, Eesti küla. Eelmise sajandivahetuse aegne Viin.

segadus ‹-e 5› ‹s›

1. korralagedus, korratus, segiolek esemete paigutuses. Suur, täielik, kohutav segadus. Majas oli kolimisaegne segadus. Sahtlites valitses selline segadus, et polnud võimalik midagi üles leida. Neiu seisab nõutult keset korrastamata toa segadust. Täpse töö juures ei saa segadust sallida. *Nende ümber arssinakõrgustel puuhiiglaste kändudel ja kändude vahel oli kaootilises segaduses kuuseokste ja laasimata palgilatvade ladestis.. A. Kalman. || (üldisemalt:) ebaselgus, segane olukord. Ideeline, teoreetiline segadus. Segadus suure ja väikese algustähe tarvitamisel. Pangaülekannetega juhtus mingi segadus. Segadust tekitab nii reeglite rohkus kui nende puudumine. Rahapuudus tõi segadust abikaasade suhetesse. Asutuse dokumentides valitseb suur segadus. Riigipöördele järgnenud segaduste periood. Segadustele riigis tuleb teha lõpp. Maletaja kasutas vastasmängija viivitust segaduste loomiseks kuningatiival. *.. koolis on kaksikutega selles küsimuses, et kes on kes, alalõpmata üks suur segadus. H. Väli.
2. (inimeste, loomade kohta:) paanika, arutu siia-sinna tormamine ja sagimine. Plahvatuse järel tõusis üldine segadus. Väljapääsu juures tekkis segadus ja rüselemine. Autoõnnetus tekitas tänaval rohkesti segadust. Liigne kiirustamine toob rivisse segadust. Külas algas vaenlase lähenemisel segadus. Taganeva vaenlase leeris valitses kohutav segadus. Koera ilmumine tekitas lambakarjas segadust. *Nad [= linnaelanikud] põgenevad. Oi, missugune segadus! O. Luts.
3. (tundemaailma kohta:) häiritud olek, hämmeldus, nõutus, kahevahelolek vms. Turske maapoiss ei lase end tülitajast segadusse viia. Vahelehüüded ajasid esineja silmnähtavasse segadusse. Laps sattus etteheitest, ootamatust küsimusest segadusse ja puhkes nutma. „Kuidas nii?” sattus Otto segadusse. Olin segaduses ega teadnud, kuidas toimida. Ristteel jäädi segaduses seisma: mis suunas minna? Naise meeli haaras veider segadus. Hinges valitseb segadus. Poisi segadus tegi teistele nalja. Ta ei suuda varjata oma mõtete ja tunnete segadust.
▷ Liitsõnad: meel(t)e|segadus, vaimusegadus.

seis ‹-u 21› ‹s›

1. seismine, paigal- v. tegevuseta olek; seisak, peatumine. Kiireloomuline töö ei võimaldanud hetkelistki seisu. Autojuht andis seisult gaasi ja sööstis paigast. Masinate seisu ajal võeti einet. *Rong vähendas käiku. .. Siis seis. R. Roht.
▷ Liitsõnad: paigalseis.
2. hoiak, asend, asetus, positsioon. Keha sirge seis. Käte, jalgade iseloomulik seis. Taimedel on varre seis veel püstine. Orase tihe, ühtlane seis. Kontrollis oma kaabu seisu. Astroloogid lähtuvad planeetide ja tähtede seisust. Kella ei olnud, aega määrati päikese seisu järgi. Päikesetõusu ajaks saavutab õhutemperatuur kõige madalama seisu. Uurisime baromeetri seisu 'näitu'. Surnud seis 'piirasend (masinal, aparaadil)'. || sport staatiline asend jalgadel, kätel, põlvedel, turjal v. õlgadel || malendite v. kabendite asetus mingil mänguhetkel. Musta vigurite aktiivne seis. Enamviguriga seis. Keresel oli Tali vastu hea, soodsam seis. Valge püüab oma seisu parandada. Seisu uurimisega kaotas vastane aega.
▷ Liitsõnad: kald|seis, keha|seis, püsti|seis, ripp|seis, toeng|seis, vahel|seis, valvel|seis, varvasseis; alg|seis, hark|seis, kand|seis, kätel|seis, käär|seis, küünar|seis, põlvitus|seis, päkk|seis, rinnal|seis, rist|seis, rõht|seis, samm|seis, sulg|seis, uppseis; katkestus|seis, kuninga|seis, mati|seis, pati|seis, tüüpseis; null|seis, päikeseseis.
3. teat. hetke olukord milleski. Riigikassa seis. Põhjavee seis on madal. Hinnete, punktide seis. Arvestame praegust asjade seisu. Õpilasel on kahes aines kriitiline seis. Raske majanduslik, rahaline seis. Treeneril õnnestus sportlane kehaliselt heasse seisu viia. Andmed esitatakse 1. jaanuari seisuga. *Igasugustes segastes seisudes, ka armukese või reisiseltsilisena, on Karl praegugi väärt partner.. V. Lattik. || sport skoor. Mängu, matši seis. Teisel poolajal õnnestus seisu parandada, seis viigistada. Meeskond saavutas varsti ülekaaluka seisu. Geim kaotati seisuga 8:15.
▷ Liitsõnad: asja|seis, kassa|seis, kõrg|seis, lao|seis, madal|seis, mere|seis, normaal|seis, perekonna|seis, sund|seis, ummik|seis, vastas|seis, vastu|seis, veeseis; edu|seis, kaotus|seis, lõpp|seis, mängu|seis, sulu|seis, tabeli|seis, turniiri|seis, viigi|seis, võiduseis.

semester ‹-tri, -trit 2› ‹s›
pool õppeaastat kõrgkoolis v. keskeriõppeasutuses, õppepoolaasta. Pärast esimest semestrit lahkus meie kursuselt kolm üliõpilast. Ladina keelt õppisime viis semestrit. Ta ei puudunud selle semestri jooksul üheltki loengult. Semestri lõpp on lähedal.
▷ Liitsõnad: kevad|semester, sügissemester.

silp ‹silbi 21› ‹s›
ka keel väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Pikk, lühike silp. Lahtine 'vokaaliga lõppev', kinnine 'konsonandiga lõppev' silp. Silbi tuum, algus, lõpp. Rõhutu, (pea-, kaas)rõhuline silp. Selles sõnas on kolm silpi. Rõhutas manitsedes igat silpi. Oskab juba silpe kokku veerida. Ta ei taipa eesti keelest silpigi 'mitte kõige vähematki'. Ma ei vastanud silpigi. Pole poole silbigagi 'üldse mitte' sulle midagi lubanud. *Kas sa siis, Linnupoeg, ei mäleta meie otsusest silpigi – neljandal veerandil mitte ühte kahte! H. Mänd.
▷ Liitsõnad: esi|silp, järg|silp, tüvesilp.

sobituma ‹37›

1. sobima (hakkama). *Inimene oma.. muremeelega sobitus aeglaselt sellesse mõradeta maailmapilti. N. Baturin. *Sõnaelement peab sobituma oma keele sõnatüübistikku, siis saab teda käänata. H. Saari.
2. kokku sobima. *.. Linda välimusega sobitus ka ta iseloom.. V. Ilus. *Kõnelemise ajal tekivad sageli uued assotsiatsioonid, mistõttu lause lõpp ja algus ei sobitu. H. Neetar.

sprinterlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sprinterile iseloomulik, kiire. Arendasin mäkketõusul sprinterlikku kiirust. Supp söödi ära sprinterliku kiirusega. *Üheks kiireks, lausa sprinterlikuks perioodiks osutus õppeaasta lõpp. J. Põldma.

staadium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
arenemisaste, järk. Rakkude kasvu staadiumid. Tsükloni arenemine jaotatakse nelja staadiumi. Arengu kõrgeim staadium. Mis staadiumisse kohtuasi on jõudnud? Tootmise erinevad staadiumid. Valdan protsessi kõiki staadiume. Haiguse varajane, esimene, viimane staadium. Tiinuse hiline staadium. Ta on kliinilise surma staadiumis. Töö on katsetuste, viimistluse staadiumis. Kära jõudis sellisesse staadiumi, et naaber ei kuulnud naabrit. Jõi ennast staadiumi, kus viin enam ei mõju.
▷ Liitsõnad: alg|staadium, arenemis|staadium, arengu|staadium, eel|staadium, ettevalmistus|staadium, hilis|staadium, kasvu|staadium, katsetamis|staadium, lõpp|staadium, tekke|staadium, üleminekustaadium; nukustaadium.

stiil ‹-i 21› ‹s›

1. (kunstis, kirjanduses, muusikas:) autorile, voolule, koolkonnale v. ajastule omane väljendus- v. kujutuslaad, sellele iseloomulikud ühtsed jooned. Joonia, dooria, korintose stiil. Romaani, gooti stiil. Klassitsistlikus stiilis kõrtsihoone. Mauri stiili ehitised. Inglise stiilis park. Ruumid on kujundatud rahvuslikus, idamaises stiilis. Louis XV stiilis sisustatud salong. Ajalooline stiil (iseloomulik tervele ajastule). Nägime väga erinevas stiilis maju. Iga tuba oli eri stiilis. Stiilide mitmekesisus, segu, vaheldumine. Kirjaniku lopsakas, rahvalik, ladus stiil. Värvikas keel ja elegantne stiil. Teose toretsev, peenutsev stiil. Raskepärane, arhailine stiil. Kroonikate vanapärane stiil. Tolle ajastu teostele oli omane ülespuhutud stiil. Õpetajale ei meeldinud kirjandi stiil. Toimetaja kohendas tõlke stiili. Luuletuse lõpp langeb stiilist välja. Stiilist tunneb autorit. Range, vaba, homofooniline, polüfooniline stiil muus (iseloomustab kompositsioonitehnikat). *Kes kirjutab ilusat stiili, näeb ilusat sisu. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: ampiir|stiil, antiik|stiil, barokk|stiil, biidermeier|stiil, juugend|stiil, koloniaal|stiil, pseudo|stiil, renessanss-|stiil, rokokoo|stiil, segastiil; arhitektuuri|stiil, ehitus|stiil, kirja|stiil, kunsti|stiil, tarbekunstistiil; sõnastusstiil; džässi|stiil, laulustiil.
2. ka keel suhtlussituatsioonile ja -eesmärgile vastav keelekasutuse viis. Igal žanril on oma stiil. Kirjanduslik, publitsistlik stiil. Kõrge, madal stiil. Asjaajamises kasutatakse ametlikku stiili. See lause on bürokraatliku stiili näide. Vaba, kõnekeelne stiil.
▷ Liitsõnad: ajalehe|stiil, följetoni|stiil, kantselei|stiil, kõrg|stiil, neutraal|stiil, null|stiil, proosa|stiil, tarbe|stiil, teadus|stiil, telegrammistiil.
3. (isikupärane) elamis-, käitumislaad v. tegevusviis; (spordis:) sooritusviis. Inimese oma stiil avaldub kõiges, mis ta teeb. Igasugused klaarimised ja seletamised ei sobi minu stiiliga. Tänavatel hulkuda ja lulli lüüa – see on tema stiil. Etteteatamata äraolek ei käi tema stiiliga kokku. Selles stiilis töötades sa kaua vastu ei pea. Teenindamises muudeti, vahetati stiili. Suurepärase stiiliga hüpe. Ujub üsna viletsas stiilis. Iluuisutaja hakkas õppima uut stiili. *Mihkel vihtles klassikalises stiilis: toetas jalad lakke ja peksis need tulipunaseks.. J. Peegel. *Mina olen ärimees.. ja ma armastan kõnelda ameerika stiilis, see tähendab lühidalt ja otse. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: elu|stiil, hüppe|stiil, jooksu|stiil, juhtimis|stiil, kõne|stiil, laulu|stiil, mängu|stiil, suhtlus|stiil, sõidu|stiil, töö|stiil, ujumis|stiil, vestlusstiil; flopp|stiil, rull|stiil, vabastiil.
4. rõivastuse laad. Eelistab riietuses klassikalist, sportlikku stiili. Romantiline stiil rõhutab figuuri. Omaette mõisteks on rõivamoes muutunud rahvuslik stiil.
▷ Liitsõnad: riietus|stiil, rõivastusstiil; etno|stiil, retro|stiil, safaristiil.
5. stiilikus, stiilsus. Lavastusel, näitlejas on stiili. Tema olekus, käitumises oli suurt stiili. Sisustus on luksuslik, kuid stiili võiks enam olla.

stseen ‹-i 21› ‹s›

1. teater lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stseen esimesest vaatusest. Raske dramaatiline stseen mängiti mitu korda läbi. Järgnes Priamose tapmise stseen. Suurepärane, haarav stseen. Publikut naerutavad stseenid. Paar ebaolulist stseeni jäeti lavastusest välja. Üks stseen esitatakse eesriide ees.
▷ Liitsõnad: armastus|stseen, lõpp|stseen, massi|stseen, tantsu|stseen, tummstseen.
2. sündmus, episood, (vaate)pilt; elu-, olupilt. Eraelu stseenid. Näidend „Stseenid ühest abielust”. Kirjanik pakub oma juttudes külaelu stseene ja tüüpe. Meenus üks stseen eelmisest suvest. Maalingutel on kujutatud stseene Buddha elust. Sellist stseeni olen varem ainult kinos näinud. Romaan algab mõisarehe stseeniga.
3. äge sõnavahetus, tüli, riid. Perekondlik stseen. Vihkab stseene ja tülitsemist. Ei mingeid stseene ega pisaraid. Asi on läinud hirmsate stseenideni. Tüdruk korraldab kodus alatasa stseene. Naine tegi mehele truudusetuse pärast stseeni. *Kartis näha Linda mossis nägu, kuulda kibedaid süüdistusi, ägedaid stseene.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: armukadedusstseen.
4. van näitelava

surm ‹-a 22› ‹s›

1. organismi elutegevuse lakkamine, mida võivad põhjustada loomulik vananemine, rasked haigused ja vigastused. Loomulik, füsioloogiline surm. Patoloogiline surm. Bioloogiline surm. Kliiniline surm. Varajane, äkiline, silmapilkne, enneaegne, vägivaldne surm. Hea, õnnis surm. Vaikne, rahulik, ilus, valutu surm. Piinarikas, kole, hirmus, pikk surm. Piir elu ja surma vahel. Must surm 'katk'. Lapse, ema, sõbra surm. Surm võllas, mahalaskmise läbi, elektritoolil, tapalaval. Surm sõjas, lainetes, meres. Surm alkoholi tagajärjel. Ta on sõjas palju surma näinud. Leidis lahingus oma surma. Poeg suri tal õnnetut surma 'õnnetuse läbi'. Kohus mõistis kurjategija surma. Hirm surma ees. Elu lõppemine surmaga on paratamatu. Elupäevi surma poole saatma, veeretama, ajama. See haigus sai talle surmaks. Teda ei suudetud surmast päästa. Ta oli oma (peatset) surma ette aimanud. Tundis, et surm on ligidal. Ta saab terveks, kui pole surmale määratud, surmaks antud. Haavatu heitles, võitles surmaga, vaakus kaua elu ja surma vahel. Vanainimene mõtleb sageli surmale. Saaks enne surma veel korraks kodukanti! Sõdurid läksid, tormasid surma. Surma kartma, soovima, ootama. Kellegi v. millegi eest surma minema. Duell lõppes ühe poole surmaga. Hoidsid ühte elus ja surmas. Elasid koos, kuni surm nad lahutas. Mälestati surma läbi lahkunud koguduseliikmeid. Surmale, surma suikuma 'surema'. Võitlus elu ja surma peale. See on elu ja surma küsimus. Ristiusk kuulutab elu pärast surma. Kuulipildujad külvasid lahinguväljal surma. Oma vaenlasele soovis ta surma. Et surm ta ometi koristaks! Armastus on tugevam kui surm. Jäi talle surmani truuks. Mu vabandust võid oodata surma laupäevani 'väga kaua, lõputult'. Poiss kartis tüdrukuid nagu surma. Eluks vähe, surmaks palju (millegi väga väikese koguse kohta). Paras surma järele saata (väga aeglase inimese kohta). Kahte surma ei sure keegi. Noorel lähevad aastad pulma poole, vanal surma poole. Sent surmaga, surmale võlgu (vana v. muidu kehaliselt viletsas seisus inimese kohta). Surm suu juures, silme ees, silmaga näha 'väga lähedal'. Surma vastu pole rohtu. *Tema [= Kõrboja talu] väsitab kõik, tema piitsutab kõik surma, piitsutas juba vend Oskari, piitsutas hiljem eidegi. A. H. Tammsaare. *Isa surma peal [suremas] haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: aatomi|surm, aju|surm, gaasi|surm, hukkamis|surm, janu|surm, katku|surm, liiklus|surm, lämbumis|surm, nälja|surm, piina|surm, poomis|surm, risti|surm, solgi|surm, sünnitus|surm, tule|surm, uppumis|surm, vanadus|surm, viinasurm; kangelas|surm, märtri|surm, ohvrisurm; vaba|surm, varju|surm, äkksurm.
2. surm sümboolse kujuna, personifitseeritult. Halastamatu surm. Surm kõnnib luurates, varitsedes. Surm seisab vikatiga selja taga. Surm peab lõikust. Surma saagiks langema. Surm astub lähemale. Veri, vägivald ja surm kõndisid üksteise kannul. Surm vihistab oma vikatit. Surma vikat niidab, peab lõikust. Surm niitis inimesi maha kui loogu. Surm võttis, röövis emalt lapse. Surm sulges ta silmad. Jäi ka surma palge ees rahulikuks. Merehädalised päästeti surma suust, küüsist. Võidujooks surmaga. Surma halastamatu käsi on viinud andeka kunstniku. Surma ees on kõik võrdsed. Ta on mitu korda surmale silma vaadanud 'surmaohus olnud'. Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta pole.
3. lõpp, häving. Vankri surm on tee peal. Surmale määratud küla, järv, loomaliik. *.. kordamine on alati kunsti surm. K. Ird. *Aga see kopliaia soine mätastik oleks kindel masina surm. E. Univer.
4. häda, vaev, nuhtlus. Koolis oli ta surm matemaatika. Suure surmaga 'hädaga, läbi häda' sain kohvrid koju tiritud. Sain ta lõpuks suure surmaga nõusse. See nääpsuke naine on surmaga pooleks 'suure vaevaga, raskustega' kolm last ilmale toonud. *Nägu ja kaela – iseäranis kaela märjaks teha lasta .. see oli mu surm .. E. Vilde.
5. kõnek (väga haige ja viletsa inimese v. looma kohta). Hobused on tal kõik vanad surmad. Mis ta va surm peaks ringi kooserdama, ei märka kodus istuda! Seda vana surma ei saa enam tööle sundida. Ämm on tal juba niisugune surm, et vajab järjest aitamist. *Miks muidu põgenes ta oma noore ilusa ema juurest selle inimvare, selle luiste sõrmedega surma juurde? V. Saar.

surma|tund
elu lõpp, suremise aeg. Vanake tundis surmatunni ligi olevat, lähenevat. *Mu Eesti vainud, jõed / ja minu emakeel, / teid kõrgeks kiita tahan / ma surmatunnil veel! L. Koidula. || ‹terminatiivis› piltl elu lõpuni, jäädavalt. Ta ei unustanud seda surmatunnini. *.. ja nii kõnnimegi surmatunnini Kalamaja ja Lasnamäe vahet. E. Rängel.

surma|vill [-i]
rahvameditsiinis surmahaiguseks peetud haigus, sinine vill (hrl. veremürgitus). *See on surmavill ... ei maksa kaheldagi .. Varsti läheb paistetus rindadeni ja siis on lõpp. A. Jakobson.

suve|lõpp
*Pääsukeste kogunemised ja lennuharjutused valju vidistamise saatel on üks suvelõpu kaunimaid vaatepilte. F. Jüssi.

sõna ‹7› ‹s›

1. ka keel keele väikseim iseseisev tähenduslik koostisosa (kirjutatuna esitatakse ühe tähekogumina); selle kõnes v. tekstis esinev vorm, sõne. Lühike, pikk, kahesilbiline sõna. Foneetiline, grammatiline, leksikaalne sõna. Kirjakeelsed, kõnekeelsed, murdelised, vananevad sõnad. Haruldane, vähetuntud, vulgaarne sõna. Väga ilmekas sõna. Võõrkeelsed, meie omad sõnad. Deskriptiivsed sõnad. Sõna päritolu, tähendus, sisehäälikud, muutevormid. Sõnade järjekord lauses. Sõnu hääldama, silbitama, poolitama, kirjutama. Selle sõna etümoloogia pole selge. Mis see sõna tähendab? Sõna „kunžuut” lähtub pärsia keelest. Lause koosneb sõnadest. Leksikon sisaldab umbes 5000 sõna. Ta ei oska sõnagi hispaania keelt. Mõnest sõnast sain aru, mõnest mitte. Tekstis oli palju tundmatuid sõnu. Tõmbas kirjutatus mõne sõna maha. Summa tuleb kirjutada sõnadega. Laps veerib silpe ja sõnu. Esineja kippus sõnade lõppe alla neelama. See ümin oli sõnadeta laul. Inimmõte väljendub sõnades. Maja vajus rusuhunnikuks sõna otseses, tõsises mõttes.
▷ Liitsõnad: argoo|sõna, eriala|sõna, laen|sõna, murde|sõna, oma|sõna, oskus|sõna, substraat|sõna, tehis|sõna, unar|sõna, uudis|sõna, võõrsõna; abi|sõna, arv|sõna, ase|sõna, ees|sõna, hüüd|sõna, kaas|sõna, kild|sõna, kõrval|sõna, käänd|sõna, määr|sõna, nimi|sõna, omadus|sõna, pöörd|sõna, side|sõna, taga|sõna, tegusõna; eitus|sõna, jaatus|sõna, liht|sõna, liit|sõna, märk|sõna, paaris|sõna, põhi|sõna, reduplikatiiv|sõna, rööbik|sõna, täiend|sõna, vastandsõna; juhu|sõna, nugi|sõna, parasiit|sõna, tabu|sõna, täitesõna.
2. (keele, keelekasutuse kohta). Trükitud sõna. Kiriklik, ilmalik sõna. Kirjanduslik, kunstiline sõna. Tunnetame Tammsaare sõna võlu. Sündmus jäädvustati nii sõnas kui pildis. See kirjanik valitseb hästi sõna 'oskab hästi keelelisi vahendeid kasutada'. Head stilistid tunnetavad sõna väärtust. Inimeste arusaamad sõna jõust on erinevad. Sõna on näitekunstis olulise tähtsusega. Õpetus ei saa läbi ilma õpetaja elava sõnata.
▷ Liitsõnad: ees|sõna, järel|sõna, kirja|sõna, lend|sõna, lõpp|sõna, rahva|sõna, saate|sõna, seaduse|sõna, tarkus(e)|sõna, trüki|sõna, vanasõna; ristsõna.
3. (rääkimise, kõneluse, jutuajamise vm. teksti kohta). Vahetasime tänavanurgal mõne, paar sõna. Kõigepealt mõni sõna selgituseks. Ta ei öelnud ainsatki sõna. Ma ei ole sellest kellelegi sõnagi lausunud, iitsatanud. Läks sõna lausumata 'mitte midagi ütlemata' uksest välja. Oleks ta kas või poole sõnagagi 'natukegi, möödaminnes' rahast juttu teinud. Ta taipas, mõistis olukorda poolelt sõnalt 'ilma pikema jututa'. Ma ei ole temaga sellest poolt sõna(gi) 'vähimatki' rääkinud. Tule sisse, ajame sõna juttu. Mitte sõnagagi ei andnud ta kambamehi välja. Heitis, poetas, pistis, lausus aeg-ajalt mõne sõna teiste jutu sekka. Need olid rohkem jutujätkuks öeldud sõnad. Valitseja on oma sõnades väga vabameelne. Ta pöördus minu poole järgmiste sõnadega. Paljugi mis ütlesin, ära hakka kohe igast sõnast kinni! Rääkimisest pole abi, milleks asjata sõnu kulutada. Temaga vaielda pole mõtet, raiskad ainult sõnu. Kõik oli asjata, loopisin ainult sõnu tuulde 'ilmaasjata rääkisin'. Eks poeta peremehele ka minu heaks mõni sõna! Ära keeruta, need on su enese sõnad! Vali vähemalt teiste juuresolekul oma sõnu! Sõna sõnast – ja oligi tüli lahti. Torgid mind kogu aeg sõnadega. Ta muudkui keerutab sõnadega. Või mina olen see- ja teistsugune – võta oma sõnad kohe tagasi! See on puhas sõnadega kemplemine. Hakkas mulle moraali lugema ning sõnadega kasvatama. Nii kurb oli, et sõnad jäid kurku kinni 'ei saanud rääkida'. Tahtis nagu midagi öelda, kuid neelas sõnad alla. Tüdruku sõnad läksid segi, lämbusid pisaraisse. Võõras ei leia tänamiseks sõnu. Nii napi jutuga inimene, et lausa kisu tal sõnu suust. Mehel pääsesid sõnad nagu paisu tagant. Ma imestan, kui lihtsalt tal sõnad üle huulte tulid. Ta on hea kõnemees: oskab oma mõtteid sõnadesse panna. See mees juba sõna võlgu ei jää. Ma usun tema sõna: see mees ei valeta. Martinile meenusid Elna sõnad. Pea meeles mu sõnu: see läheb nii! Sõnadest tegudeni ei jõutudki. Korjas selle kohta sõna siit, teise sealt. Kohtualusel on viimase sõna õigus 'õigus midagi lühidalt öelda enne kohtuotsuse tegemist (v. selle täideviimist)'. Enne kui alustame – üks sõna veel! See asi on ju sõnadetagi selge. Temas kees sõnadeta viha. Need tooted ei kõlba kuhugi; sõnaga 'ühesõnaga' praak. Sõna pistab, sõna päästab. Parem sõna hammaste taga kui keele peal. Mees sureb, sõna jääb. *Kadunuke oli olnud kasin nii sõnas kui teos. I. Jaks. *Ärge pange pahaks, kaupmeheisandad, aga me oleme lihtsad meremehed ega oska sõnu seada, veel vähem neid kirja panna .. K. Ristikivi. | koos väljenduslaadi osutava lähema iseloomustusega. Lahked, soojad, südamlikud sõnad. Rasked, karmid, teravad, kurjad, sapised sõnad. Oh kui külmad olid ta sõnad! Ära tarvita nii inetuid, roppe sõnu! Ta pruugib ilmekaid, lopsakaid sõnu. Olen kuulnud temalt ka halbu sõnu. Tuletas mind hea sõnaga meelde. Ütles paar kõva, krõbedamat, tõsist sõna. Mõistlikku sõna ära temalt looda. Need olid väga õpetlikud sõnad. Ta armastab suuri sõnu teha. Kindla, raudse sõnaga mees. Asjatuid sõnu ta ei teinud. Tal on alati paras sõna käepärast. Ütlesin sulle juba selge sõnaga, et ma ei tule. Hea sõna võidab võõra väe. Tüli tõuseb tühjast sõnast. || ‹pl.› teat. tekst v. tsitaat. Need on Koidula, Tuglase, Tammsaare sõnad. Mälestussambale on raiutud luuletaja sõnad. Kas sul laulu sõnad on peas? || ‹pl.› teat. rituaali v. sõnamaagiaga seotud tekst (näit. loits, nõidussõnad vms.). Maa-aluste ehk maaliste sõnad. *Tema isa oli veel osanud sõnu, ihutõbede ärahoidmist ning pasliku tuule nõidumist. Ü. Tuulik. *.. kui ma nüüd roosi ehk elitingi kuhugi saan, kas sa sõnu mõistad? E. Särgava.
▷ Liitsõnad: algus|sõna, armastus|sõna, ava|sõna, etteheite|sõna, heakskiidu|sõna, hüvastijätu|sõna, juht|sõna, julgustus|sõna, jumalagajätu|sõna, kaebe|sõna, kiidu|sõna, kirumis|sõna, kiusu|sõna, komando|sõna, kõnetlus|sõna, käsklus|sõna, käsu|sõna, lahkumis|sõna, laidu|sõna, laimu|sõna, lepitus|sõna, leppe|sõna, lohutus|sõna, lori|sõna, lõmpsi|sõna, lõpp|sõna, löök|sõna, manitsus|sõna, meelitus|sõna, mõistu|sõna, märgu|sõna, nalja|sõna, needmis|sõna, pahameele|sõna, palve|sõna, pihi|sõna, pila|sõna, pilke|sõna, protesti|sõna, sajatamis|sõna, sajatus|sõna, sala|sõna, selgitus|sõna, suri|sõna, sõimu|sõna, teotus|sõna, tere|sõna, tervitus|sõna, troosti|sõna, tunnus|sõna, tunnustus|sõna, tutvustamis|sõna, tõe|sõna, tõotus|sõna, tähendamis|sõna, tänu|sõna, vabandus|sõna, vaimustus|sõna, vande|sõna, viha|sõna, võlu|sõna, võtme|sõna, vägi|sõna, õnnistus|sõna, õnnitlus|sõna, õpetus|sõna, ähvardussõna; hülge|sõna, lausumis|sõna, loitsimis|sõna, loitsu|sõna, mana|sõna, nõia|sõna, nõidumis|sõna, nõidus|sõna, roosi|sõna, tule|sõna, tuule|sõna, ussisõnad.
4. otsustav, määrav, kaalukas ütlus v. seisukohavõtt millegi suhtes. Laevas maksab kapteni, talus peremehe sõna. Härra jäi jonnakalt oma sõna juurde. Oled kange mees küll, aga kodus oma sõna maksma panna ei suuda. Tubli töömehe sõnal on kaalu. On see sinu viimane sõna? 'lõplik otsus'. Räägiti ja arutleti palju, lõpuks jäi treeneri sõna ikkagi peale. Otsustav sõna ses asjas jäi isale. Žüriile jääb öelda viimane sõna. Eks Kaarlilgi ole majamüügis oma sõna öelda. Selles asjas oli ka noortel oma sõna kaasa rääkida. *Oma sõna ütlevad siin kaasa paljud looduskaitsesse puutuvad teadused, aga ikka eelkõige ökosüsteemide tasemel. J. Eilart. || piltl midagi kõige uudsemat, moodsamat, arvestatavamat (teaduses, tehnikas jm.). Laev, sild, tehase masinad on tehnika viimane sõna. Küberneetika, kosmoseuurimine pole veel oma viimast sõna öelnud. See ooper on täiesti uus sõna helilooja loomingus. Meie maletajad pole veel öelnud oma viimast sõna. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
▷ Liitsõnad: jaa-|sõna, jah-sõna.
5. (suuline) informatsioon, teadaanne v. korraldus. a. teade, sõnum. Juhan saatis Saksamaalt sõna, et on elus ja terve. Sündmusest saadeti konstaablile sõna. Tuleme kohe appi, niipea kui sõna saadate. Piilurid tõid sõna, et vaenlast pole märgata. Keegi vallamees tõi küüditajate tulekust Lehtjale sõna. Vii kontorisse sõna, et olen haige. Saime sõna, et Harriga juhtus õnnetus. Mulle oli töö juurde jäetud sõna, et ma helistaksin Viljandisse. *Umbes kella seitsme paiku tuli [laevalt] sõna maale, et nüüd olevat kõige soodsam aeg .. A. Jakobson. *Liina viis saksa ohvitser aasta eest Tallinna. Pärast ei tähte ega sõna. H. Sergo. b. käsk, korraldus; nõuanne, ettepanek vms. Inseneri sõna peale see uuendus tehtigi. Isa sõna on enam kui ema vits. *Meie oleme sinu vanemad ja meie sõna järele pead sina sellele [mehele] minema, kellele meie sind paneme. J. Pärn. c. luba (teat. publiku, koosoleku ees) esineda, õigus v. võimalus kõnelda. Palus koosolekul sõna. Juhataja küsis, et kes soovib veel sõna. Tahtis protestida, kuid koosoleku juhataja ei andnud talle sõna. Selgituseks anti sõna töödejuhatajale. Avaettekandeks sai sõna rahandusosakonna juhataja. Sõna on prokuröril. Kaebealuselt võeti sõna ära.
▷ Liitsõnad: surmasõna.
6. lubadus, tõotus; ausõna, kinnitus vms. Annan sõna, et see asi jääb üksnes meie teada. Peame minema, andsime ju oma sõna. Aus mees peab oma sõna. Suured lubajad ei pidanud sõna. Väga kena sinust, et sa sõna pidasid ja tulid. Võttis minult sõna, et ma sellest kellelegi ei räägi. Vürst murdis sõna, ei pidanud lubadust. Kõik jääb nii, nagu räägitud, mina oma sõna ei murra. Tema oma sõnast ei tagane. Küll ta maksab ära, mul on tema sõna. Kõik saab korda, minu sõna selle peale. Igaühe sõna ei maksa uskuda. Mõned jäidki tema sõna peale lootma. Meest sõnast, härga sarvest. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. „Mees ja sõna, teist ei ole..” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: au|sõna, mehesõna.
7. mat sümbolite lõplik jada, millel on kindel tähendus v. otstarve
▷ Liitsõnad: kahend|sõna, masinasõna.
8. kirikl Jumala õpetused, korraldused, käsud inimestele (piiblis); piibel tervikuna, pühakiri. Jumala sõna kuulutama, jutlustama, selgitama. Võtke kuulda Issanda sõna! On kogu elu elanud pühakirja sõnast lähtudes.
▷ Liitsõnad: jumala|sõna, piiblisõna.

sõna|lõpp
Tal on halb diktsioon: neelab sõnalõpud alla.

teadmatus ‹-e 5› ‹s›
mitteteadmine, ebaselgus, määramatus. Piinav, täielik teadmatus. Teadmatus häirib, vaevab. Teadis tulemusi, aga jättis kaasvõistlejad teadmatusse. Oldi, elati teadmatuses. Kedagi teadmatuses hoidma. Teadmatusse jääma. Laps teeb teinekord pahandust lihtsalt teadmatusest. Vabandasime end teadmatusega. Sõja lõpp on kuskil teadmatuses. || (teispoolsuse kohta). *Kui vanaema teadmatusse läks, oli Herman pisut alla kahekümne. O. Raun.

[kellelegi, millelegi] lõppu (peale) tegema vt lõpp

terminaalne ‹-se 2› ‹adj›
lõpul olev v. asetsev, lõpp-. Haiguse terminaalne staadium. Terminaalne seisund med vet elu ja surma vaheline piirseisund, lõppseisund.

torkama ‹torgata 48›

1. millegi teravat otsa kuskile sisse suruma, teravaotsalise esemega pistma, ka millegi sellise vastu puutuma v. sellesse kinnitama. Noaga, täägiga, odaga, mõõgaga torkama. Kingsepp torkab naaskliga naha sisse auke. Torkasin endale kogemata nõelaga sõrme. Mesilane torkab astlaga. Torkas vastasele täägi rindu, kõhtu. Torkas käsitsivõitluses mitu vastast surnuks. Torkas ründava vastase piigi otsa 'piigiga läbi'. Vürst lasknud mehe pimedaks torgata. Torkasin nõela nõelapatja. Torkab varda, kepi maasse. Torkas oma käe vastu traati veriseks. Nii pime, et torka või silm peast. Torkab kartuli kahvli otsa ja pistab suhu. Trofeeks oli teiba otsa torgatud kuldipea. Kalad torgati vardasse. Sind oleks otsekui herilane torganud. | piltl. Perenaine torkas uuriva pilgu sugulase linnarõivastele. *Ainult kui peremees ei torkaks nõnda valusasti oma mürgiste sõnadega. E. Männik. || tonksama, müksama. Torkas mind hoiatavalt küünarnukiga. Räägib ja torkab siis mulle sõrmega vastu rinda. Torkas äratamiseks magajat kepiga.
2. (teravaotsaliste esemete kohta:) millessegi torgates (1. täh.) puutuma. Nõel torkas sõrme. Okas torkas valusasti varbaõnarusse. Ohakad torkavad. *.. uni vajus laugudele torkavate liivateradena. A. Jakobson. | (taimenimetustes). Torkav kuusk, karuohakas, ruskus. | piltl. Taamal torkab merre terav neemenina. Tema pilgud torkasid. Võõral olid pisikesed torkavad 'seesuguse pilguga' silmad. Arturit torkas äkki armukadeduse okas. Siis torkas põgenikku uuesti hirm. Need sõnad otsekui torkasid.
3. teravat (hrl. häirivat, ebameeldivat) aistingut v. tunnet tekitama. a. (järsu terava valupiste kohta). Rinnus, paremas küljes, ribide vahel torkab aeg-ajalt. Südames hakkas jälle valusasti torkama. Hingates torkab sees. Peas oli torkav valu. *Mu silm torkas jälle. Issand halasta, kui ta uuesti valutama hakkab! O. Luts. b. (lõhna, heli vms. kohta). Keldrisse astumisel torkas ninna läppunud õhk. Eriti torkas kõrva tüdruku võõrapärane hääldus. Kuulatas teraselt, kuid midagi kahtlast ei torganud kõrvu. c. meelekibedust, meelehärmi v. hingevalu tekitama, valusalt puudutama. Naabrite ülbus torkas valusalt südamesse. Nende naer torkas nagu nuga minu südamesse. Kas see sinu südant ei torka, mis praegu toimub meie maal? Venna sõnad torkasid mulle hinge. Mehe hoolimatus torkas tüdrukut valusasti. *Miski ei torka teda nii kui jutt tema varandusest. R. Kõvamees. *Nende teretamises oli midagi, mis torkas. E. Vilde. d. kõnek (äkilise meenumise kohta). Järsku torkas talle isa meelde. Korraga torkas neile meelde, et täna on Mare sünnipäev.
4. järsu (kiirustava) liigutusega midagi kuhugi panema, pistma. a. (surudes, toppides). Torkab käe tasku, põue, käisesse. Torkas rahakoti, taskurätiku taskusse tagasi. Keegi tuli – torkasin raamatu padja alla. Torkas kindad vöö vahele. Ajaleht, kiri oli torgatud ukse vahele. Torkab kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme. Torkasin võtme lukuauku. Torkab noa seinaprakku, kepi sipelgapessa. Ema torkas oksad vette, lilled vaasi. Kirjutaja torkas sule tindipotti. Mehel olid püksisääred uhketesse säärikutesse torgatud. Laps torkab sõrme suhu, näpu ninna. Torka endale ka sigar suhu, suits näkku! Poisid müravad üksteisele lund krae vahele torgates. Naerid torgati süte alla hauduma. Torkas mulda ka mõned päevalilleseemned. Kutsikas torkas koonu supi sisse. *.. torkab ta ninapidi hunnikusse nagu reki kassi ja laseb vemblal käia. Maie Kalda. | piltl. *Jaan andis mõista, et kui väga peale pressima hakkavad, torkab temagi hõlmad vaheliti ja ütleb Joosep Tootsi moodi: „Prassai!” O. Anton. || (andmise kohta). Torkas mulle saiakannika pihku. Isa torkas ohjad poja kätte. Tervituseks torkas igaühele käe pihku. *.. soovitan sulle: tee talle aeg-ajalt väikesi laenukesi, mina torkasin talle veel eile veidi. A. Jakobson. || kõnek (kirjapanemise v. ajalehes avaldamise kohta). Torgake ka minu nimi kirja! Miina oli ka nimekirja torgatud. Vaata et torkab sind veel seinalehte! Ähvardas kirjutada krõbeda loo ja selle lehte torgata. b. (üldisemalt). Torkasin kiiruga mõned raamatud portfelli. Torkas märkmiku sahtlisse, raamatud riiulile tagasi. Torkas riided kappi, soni naela otsa. Mõned reklaampildid olid rõhknaeltega seintele torgatud. Laternasse oli valgustuseks torgatud rasvaküünal. Ema torkas toidu praeahju sooja. Torka veel paar jämedamat puud pliidi alla! Ma ei mäleta, kuhu ma ähmiga võtmed torkasin. Vaata et torkab sulle veel tule räästasse! Torkas hobuse saani ette. Torkab kingad jalga, kalossid paljaste varvaste otsa, jalad sussidesse. Poiss torkas mütsi pähe, kindad kätte, palitu selga. Mari jäi pahaselt seisma ja torkas käed puusa. Mees torkas relva, rusika teisele nina alla. || kõnek kedagi kuhugi määrama. Mehi ei lastud enam koju, vaid torgati kasarmusse. Võib-olla torgatakse sind veel mingisse komisjoni. *Rahulolevana, et teda kuhugi mujale ei torgatud, otsis ta oma allüksuse muldonnid üles. P. Kuusberg.
5. mingit seisundit esile kutsuma. Mees torkas suitsu põlema. Rehetoa ahi torgati küdema, kütte.
6. midagi teravalt v. järsult ütlema, salvama, nähvama. Ei tema hooli – torkab, kus aga saab. Eidel terav keel, mitte ei saanud torkamata jätta. Tundis tahtmist teist tema kõhklemise pärast torgata. „Tagantjärele on kõik targad,” torkab naine sapiselt. „Teame sinu ausust,” torgati talle rahva hulgast. Oli torganud, et eks suured saksad tea paremini. Tal on torkav keel, kõneviis. Mul kibeles keelel torkav vastus. *Kogu aeg oli kellelgi ikka midagi sorgata või torgata, kuid nüüd järsku lõpp naljal – ei piiksugi .. O. Anton.
7. kõnek (tegevuse intensiivsust v. äkilisust rõhutades asendab teisi verbe:). a. minema, põrutama, kihutama. *Võib-olla torkan Venemaale tagasi. Seal on juba nagu harjunud asi .. O. Luts. b. lööma, virutama. Torkas palli peaga väravasse. Torka talle! Viruta nii, et küll saab! c. jooma, võtma. Torkavad söögi alla ühe pitsi valget.

tulemus ‹-e 5› ‹s›
(sihikindla) tegevuse v. mingi protsessi tagajärg, resultaat. Hea, suurepärane, silmapaistev tulemus. See on aastatepikkuse töö tulemus. Avaldas oma uurimistöö tulemused trükis. Katsete esialgsed tulemused. Ankeetküsitluse, analüüsi tulemused. Hääletuse, konkursi, eksamite tulemused tehti teatavaks. Konverentsi, nõupidamise, läbirääkimiste tulemused. Ravi andis häid tulemusi. Tänase päeva tulemustega võib rahule jääda. Arutleti kaua, kuid tulemusteta. Tema iseloom on väärkasvatuse tulemus. Need nähud on autosugestiooni tulemus. Linn vabastati raskete võitluste tulemusena. Kombinaat tekkis pisiettevõtete liitmise tulemusel. Sõdade tulemusena maa laostus. Elus loodus on miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni tulemus. || (spordis:); konkreetne numbriline tagajärg. Suusamaratoni, 200 m rinnuliujumise, kümnevõistluse tulemused. Kolmikhüppes oli 17.25 silmapaistev tulemus. Jooksja võiduaeg on hooaja teine tulemus maailmas. Sai laskmises tulemuseks 371 silma. Rootsi võitis Norra tulemusega 3:2. P. Kerese ja B. Spasski mängu tulemuseks oli viik. Võistlustel saavutati kõrgeklassilisi, häid tulemusi.
▷ Liitsõnad: arvutus|tulemus, katse|tulemus, mõõte|tulemus, ravi|tulemus, teadus|tulemus, tootmis|tulemus, töö|tulemus, vaatlus|tulemus, valimis|tulemus, võistlustulemus; hiilge|tulemus, kõrg|tulemus, lõpp|tulemus, rekord|tulemus, suur|tulemus, tipptulemus.

tund ‹tunni 21› ‹s›

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

tund on löönud

1. suremise aeg, surmahetk on käes; millegi lõpp on käes. Mees nägi ohtu lähenevat ja arvas, et tema tund on löönud. Suve tund on löönud, päevad kisuvad sügisesse.
2. sobiv, õige hetk on käes. Sinu tund on löönud, näita nüüd, mida sa oskad!

tunnike(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem tund). Puhati paar tunnikest. Laske kas või tunnikene hinge tõmmata! Istusime tunnikese kohvikus. Veel veerand tunnikest ja ongi päris pime. || elu lõpp, surmahetk. Haige tundis, et viimne tunnike on tulemas, käes. Vanaisa arvas, et nüüd on ta tunnike tulnud. Jäi rahuga, rahuliku südamega oma (viimset) tunnikest ootama.

tõotus|rikas
paljutõotav, lootusrikas. Tõotusrikas kõne. Laulu tõotusrikas lõpp.

täitsa ‹adv›
kõnek täiesti (on sellest rõhult nõrgem, vahel ka varjundiga päris, õige, üsna). See on täitsa õige jutt! Täitsa hea raamat. Täitsa ilus tüdruk. Rahakott on täitsa tühi. Elu paistis täitsa võimatuna. Välja pandi täitsa viisakas summa. Katsun olla täitsa erapooletu. Ta on täitsa kaine. Mõnikord kägiseb välisuks täitsa isemoodi. Õunad on täitsa valmis. Mootor töötab täitsa hästi. Pauk käis täitsa ligidal. Olin täitsa rahul. Täitsa tola! Täitsa lollid! Täitsa usutav, et tuleb siia öömajale jääda. Ta oli siis veel täitsa laps. Täitsa ühte kasvu tüdrukud. Noorem õde jäi täitsa varju. Poiss on täitsa emasse läinud. Täitsa nii see asi ka pole. Siin on kõik täitsa nagu ennegi. Nad on asjast täitsa sisse võetud. Siin on täitsa härrade elamine. Teed on meile täitsa valesti juhatatud. Olime täitsa läbi. See on täitsa sinu oma asi. Täitsa perses. Täitsa lõpp! (väljendab ülisuurt imestust).

vaatama ‹vaadata 48›

1. oma silmi, pilku millelegi v. kellelegi suunama; silmadega jälgima. Tal on aega vähe, aina vaatab kella. Vaatas umbusklikult rahatähti, talle ulatatud kirja. Vaatab oma haiget sõrme. Eided vaatasid mullikat. Vaatab ostetavat kappi lähemalt ja kaugemalt. Ain vaatas salamisi oma kaaslast. Oleksin seda kena tütarlast ikka vaadanud ja vaadanud. Vaatas mulle teraselt näkku, otse silmi. Ei mina julge talle silma vaadata. Naine vaatas küsivalt mehe(le) otsa. Jõllitas mulle otsa vaadata. Ta ei julge mulle otsagi vaadata, häbeneb. Vaatas peaaegu ähvardavalt vastasseisja peale. Vaatas aeg-ajalt minu poole. Vaatas mind kummalise pilguga. Arst vaatas mind üle prillide. Taat vaatas võõrast altkulmu 'ebasõbralikult v. umbusklikult'. Poiss vaatab kortsus kulmul enda ette. Vaatas korraks kõrvale, teisele poole. Vaatasin uurides ümberringi, aga kedagi ei olnud näha. Mineja vaatas mitu korda vilksamisi üle õla. Vaadake, mehed, mis imelik asi sealt paistab! Vaatan ja vaatan, aga ei tunne tulijat. Ülalt tornist vaadates oli kogu ümbrus selgesti näha. Päike on nii hele, et lausa valus vaadata. Mehe silmad vaatavad, üks silm vaatab veidi kõõrdi. | piltl. Sul peab olema julgust endasse vaadata. Rindel tuli korduvalt surmale silma vaadata 'surmaohus olla'. Olukorrale tuleb kainelt silma vaadata. Me peame tõele näkku vaatama. Tal oli alati julgust raskustele näkku vaadata. On vaja julgemalt tulevikku vaadata 'tulevikku silmas pidada'. Vaata ette, vaata taha, muidu jääd sa ajast maha. || kestvamalt midagi silmadega jälgima. Kui aega jääb, tahaksin veidi teie linna vaadata. Vaatasime filmi, televiisorit, ooperit. Külalised vaatavad pildialbumit. Vaatasin näitusel suurte meistrite kuulsaid maale. Tiidul oleks nende pool palju vaadata. Vaatab teleskoobiga tähti. Kas sa oled vahel pilvi vaadanud? Seisatus ja jäi poiste pallimängu vaatama. Perenaine vaatab, kuidas kari koju tuleb. Istus jõe ääres ja vaatas voolavasse vette. Vaatan, mis sul siin müüa on. Lausa vastik vaadata tema tembutamisi. Mine ja vaata, mis seal toimub. Peab vaatama, et kõik läheks hästi. Vaata ümbritsevat elu ja jälgi ka ennast! Lust vaadata, kuidas töö edeneb. Ma olin ajalehti vaadanud 'lugenud' ja teadsin maailmasündmusi. Sa ikka vaata raamatutesse ka vahel 'loe v. õpi'. *Vaatasid [akna juures] oma vaatamised, ning tulid raasikese aja pärast tagasi. A. Vanapa. || tähele panema, kellelegi v. millelegi tähelepanu pöörama, märkama, nägema. Kes enam vaatab neljakümneaastast naist! Ei tema Mallest hooli, vaatab nooremaid. Ta on truu oma naisele, teisi naisi ei vaata. Tasub vaadata, mis ta nüüd ette võtab. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. *Koer vaatas, et temaga enam ei tegelda, ja tujutsemisel oligi lühike ning järsk lõpp. S. Truu. || uurima, uurides tutvuma, selgust võtma vms. Tulen ja vaatan, kuidas te seal elate. Tuleb minna kohapeale vaatama, kas neil juttudel on tõepõhja. Vaja vaadata, kas poiss on kodus. Vaata õige, mis ta tahab! Mis siin vaadata, asi niigi selge! Hakkad asja lähemalt vaatama, selgub, et puha pettus. Vaatad ja vaatad küll, aga aru ei saa. Ma otsekohe vaatan, mis neile abilistele tööks anda. Eks vaata 'otsusta' ise, mis nüüd ette võtta. *Oodati lund ja marti, vahiti madalal taevavõlvil voogavaid halle pilvi, uuriti lepaurbi, vaadati seapõrna, jälgiti linnuteed .. R. Sirge.
2. piltl (millegi elutu v. abstraktse kohta:) otsekui vaatama (1. täh.) Päike vaatas läbi pilvede, juba madalalt üle puude latvade. Tähed ja kuu vaatasid alla maa peale. Mäel asuv katedraal vaatab üle kogu linna. Pilkasest pimedusest vaatavad akende tulesilmad. Seintelt vaatavad esivanemate portreed. Üle plangu vaatavad raagus puud. Hooned on viletsas olukorras: igalt poolt vaatab abitus ja armetus. || millegi poole suunatud olema. Maja aknad vaatavad läände. Suvila vaatas akendega merele. Korteri aknad vaatavad kahjuks tagahoovi. Kahuritorud vaatavad merele. Mehel oli ülespoole vaatav ninaots. *.. nägin, et laeva nina vaatas maakaare poole. Tähendab, tuul oli edasiminekuks aitaja. H. Sergo.
3. kedagi külastama, kellegi juures käima. Läks haiglasse ema vaatama. Naabrid tulid haiget vaatama. Lähen linnas korraks ka Erikat vaatama. Mine teda tingimata vaatama, tal oleks sellest hea meel. Käisin Tartus sugulasi, koolivenda vaatamas. Onu ei ole enam kaua meid vaatamas käinud. Miks sa meid sagedamini vaatamas ei käi?
4. kellegi järele valvama v. millegi eest hoolt kandma. Vaata niikaua lapse järele, kuni ma poes käin! Karjased vaatasid karjamaal, niidul lehmade järele. Käis aeg-ajalt ristikuädalal loomi vaatamas. Tuleb vaadata, et loomad ei läheks paha peale. *Au ajate teie taga, aga selle järele ei vaata sugugi, kuidas teie maja asjad ja värgid peavad korras seisma. J. Kunder. || kontrollima, üle vaatama. Käib hommikuti lahesopis mõrdu vaatamas 'kas neis kalu on'. Mine vaata, kas külalistele määratud toad on korras! Kes siin vaatab remondi järele? 'jälgib selle kulgu'. *Ma pärast vaatan niidumasinat, homme siis saab aega viitmata kohe põllu peale. V. Ilus.
5. otsima, leidma, hankima. Ma vaatan sulle veel paar meest appi. Tuli hakata uut sulast vaatama. Vaadake mulle homseks mõni asendaja! Eltsule lubati tubli kavaler vaadata. Tuleb hakata tulusamat tööd, uut töökohta vaatama. See korter on vilets, peab vaatama uue. Kavatseb alevis äri avada, juba ruumidki valmis vaadatud. Vaata neile toidupoolist lauale, midagi hamba alla 'süüa'. Hakkas külalisele süüa vaatama. Lapsed, vaadake külalisele istet! Astus tuppa ja vaatas vaba tooli järele. Vaata endale õhtuks midagi kenamat selga! Akna ette peab puhtad kardinad vaatama. *.. tarvis on [linnast] vaadata vikateid lähenevaks heinaajaks, hangusid sõnnikuveoks, adrasahka kesakünniks. O. Luts.
6. (millegi tulevikus toimuvaga ühenduses:) aru pidama, järele kuulama, kaaluma, otsustama; selgust saama. Täna ma ei saa kuidagi, vaatame esmaspäeval. Vaatame seda majamüügi asja tuleval nädalal. Kuulame järele, vaatame, mis teha annab. Ostuga pole kiiret, eks jõuab veel vaadata, kui tagasi tulen. Praegu pole aega, eks suve poole vaata! Eks vaatame, mida ema selle kohta ütleb. Mis mina, eks nad vaadaku ise, kuidas oma töödega jõuavad. Ma veel vaatan, kellele oma tütre annan! Eks vaatame, kelle närvid enne üles ütlevad! Küll ma vaatan, kui kaua sa vastu tõrgud! (ähvardus). *Küllap sa saad elus endale palju sõpru, eks siis vaatad, kas see on hea või halb. A. Valton.
7. mingist seisukohast, vaatepunktist lähtuma, seda silmas pidama. Sellest seisukohast, aspektist vaadates on talurahva nõudmised õigustatud. Mina vaatan sellele asjale mõnel määral teisiti. Ajalehte välja andes ei vaadanud ta kulude peale. Olen seesugusele olukorrale alati nagu ideaalile vaadanud. Vaatame nüüd asju läbi faktide prisma. Autor vaatab sündmusi läbi peategelase silmade. *Nii et ilmale ei maksa suurt vaadata. Kevadine ilm on muutlik. Tuleb minna. R. Sirge.
8. kellessegi v. millessegi teat. viisil suhtuma. a. (halvakspanevalt v. umbusklikult, mitte heatahtlikult). Laevamehed vaatasid tolliametnikele üldiselt viltu. Parem seltskond vaatas temale viltu. Kohalik rahvas vaatab sellisele ebaausale äritsemisele viltu. Igale uustulnukale vaadati maakohas esialgu pisut kõõrdi. Vaatab seltskonna peale üle õla 'üleolevalt'. Hea pilguga niisugustele tegudele ei vaadata. *Kuid voliniku ettepanek oli liiga julge. Vana korra esindajad vaatasid sellele kõõrdi .. A. Tungal (tlk). b. (üldisemalt hrl. positiivselt, eriti võrdlustes). Edasine oleneb sellest, kuidas ülemus asja peale vaatab. Kui niimoodi vaatab elu peale vana inimene, siis on see arusaadav. Teda vaadati kui imelast. Ma pole iial vaadanud temale kui omasugusele. Ta vaatab minia kui oma tütre peale. Meid vaadati nagu vallutajaid. *Vaatasin jooksupoisi ametile nagu hädavajalikule vaheastmele oma elu tõusutrepis. P. Krusten.
9. ‹hrl. imperatiivi 2. pöördes adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek kasut. nõrgenenud tähenduses. a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides, kinnitades (tihti lause algul ka pöördumisena). Nojah, vaadake, nüüd on selline lugu. Vaadake, minu nõu siin üksi ei aita. Vaadake, armas proua, mul ei ole praegu võimalik üüri maksta. Vaata, poiss, sa pead paremini õppima! Vaata, seda ma sulle ei soovita. Vaata siis, mis kõik võib juhtuda. Vaata, seepärast ma sinu juurde tulingi. Vaata, nii ma olen seda asja mõelnud. No vaata, siis on ju kõik hästi! Minul poleks sellest sooja ega külma, aga vaata, perenaine käsib! *Kui praegu otse küsiks, küllap ta, vaata, vastakski: nii jah on, aga ise tean, mis teen! E. Rannet. b. imestust, üllatust väljendades. Vaata aga vaata, kui suur poiss juba! Vaata-vaata, isegi mõlemale jätkub! Eks vaata, kui terane laps! Vaata ikka, kui nutikas! Vaata kavalpead, mis välja mõtles! Vaata hullu, mis tembuga hakkama sai! Vaata imet, see ju päris siid kohe! Vaata sindreid, ma ei uskunudki! Vaata kus tükk – unustasin! No vaadake, kuhu sattusime! „Vaata sunnikut!” imestati. *Või targematel meestel on kõigil oma elamine, vaataks! R. Vellend. c. halvakspanu, hoiatust, käsku vms. väljendades. Vaata maita, paganat, raibet! Vaata et sa õiget momenti maha ei maga! Vaata et sa sellest kellelegi ei kõssa! Vaata et sa minemata ei jäta! Poiss, vaata et sa kella seitsmeks tagasi oled! Vaadake te mul, sänikaelad, et te jälle pahandust ei tee! Vaadake, et te laua ära koristate! Vaata, kui annan sulle veel naha peale!
10. ‹koos sidesõnaga et moodustab adverbilaadse ühendi› vaat et, peaaegu, äärepealt. Teda tunneb väikses linnas vaata et igaüks. See maja on vaata et sajandivanune. Sadas vaata et õhtuni välja. Teda peetakse peres vaata et muidusööjaks. Maret on Jaanist vaata et pikemgi. Lähima järveni tuleb vaata et päevateekond. Tuul puhus lahesopi vaata et kuivaks. Sügis kisub vaata et juba talve poole. Ta on nii hirmus kõhn, vaata et tuul lükkab pikali.

vahetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. vahetamine. a. millegi teisele andmine ja samalaadse v. millegi muu vastusaamine. Vastastikune kinkide vahetus. Vilja vahetus rannas kalade vastu. Kollektsionäärid hangivad uusi marke vahetuse teel. Tegime vahetust: tema andis mulle oma sulepea, mina talle vastu kaustiku. Muuseum täiendab kogusid ostude teel, samuti vahetustest teiste muuseumidega. Korterite vahetusest ei tulnud midagi välja. Poistel läksid riidehoius mütsid vahetusse 'vahetati ekslikult ära'. Mustale on kasulik lippude vahetus 'väljavahetamine (males)'. Pärast mõningaid vahetusi 'vigurite väljavahetusi' lepiti partiis viiki. b. asendamine uue v. uutega. Riiete vahetus ei võtnud palju aega. Kellavedru on rikkis ja vajab vahetust. Hobuste vahetus postijaamades. Valvepostide vahetus. Poolaja lõpul tegi meie meeskond kaks vahetust. Põgenikule oli suureks abiks sagedane asukoha vahetus. c. mõtete, arvamuste vastastikune esitamine. Toimus äärmiselt kriitiline arvamuste vahetus.
▷ Liitsõnad: kauba|vahetus, koha|vahetus, käigu|vahetus, positsiooni|vahetus, raja|vahetus, usu|vahetus, vahi|vahetus, vahtkonna|vahetus, verevahetus; info(rmatsiooni)|vahetus, kirja|vahetus, kultuuri|vahetus, mõtte|vahetus, pilgu|vahetus, sõna|vahetus, teabe|vahetus, teatevahetus; tulevahetus.
2. ajavahemik, mille möödumisel üks inimeste rühm (näit. töölised, õpilased, puhkajad) vahetub teise samasuguse rühmaga. Vabrikus on vahetustega, kahe vahetusega töö. Vabrik, kaevandus töötab kahes, kolmes vahetuses. Ma töötan sel nädalal päevases, öises vahetuses. Õppetöö toimus koolis sõjajärgsetel aastatel kahes vahetuses: hommikupoolses ja pärastlõunases. Vahetuse lõpp on õhtul kell kaheksa. Ema oli olnud õmblustöökojas tööl kaks vahetust järjest. Puhkekodus kestis vahetus 12 päeva. *Neil kulus transportööri ümberpaigutamiseks kogu vahetus, kaheksa tundi. E. Krusten.
3. inimeste rühm (v. inimene), kes teat. ajavahemiku järel vahetub teise samasuguse rühmaga (v. üksikinimesega). Äsja alustas tööd esimene vahetus. Öine vahetus lõpetas töö. Teatesuusatamises asusid stardijoonele teise vahetuse sõitjad. Roolimehele, vahimadrusele tuli vahetus. Valves oldi kahes vahetuses, kolm meest korraga. | piltl. Noortest on sirgumas uus vahetus, kes jätkab meie põlvkonna tööd.
▷ Liitsõnad: öövahetus.
4. vahetumine. Valitsuse, võimude vahetus. Põlvkondade, sugupõlvede vahetus. Automaatne tulede vahetus valgusfooris. Ainete vahetus taimedes. Aastaaegade lakkamatu vahetus. Niguliste kirik on ehitatud 13. ja 14. sajandi vahetusel 'nende vahetumise paiku'. See võis toimuda meie ajaarvamise vahetuse paiku.
▷ Liitsõnad: aasta|vahetus, nädala|vahetus, sajandivahetus; gaasi|vahetus, geeni|vahetus, liidri|vahetus, põlvkonna|vahetus, sule|vahetus, vee|vahetus, õhuvahetus; aine|vahetus, energia|vahetus, soojusvahetus.
5. üheks vahetamiseks vajalike (riietus)esemete kogus, komplekt. Kaasas oli kaks vahetust pesu ja sügismantel. *Teiseks oli „Santa Marial” kindlasti korralik käsilogi ja mitu vahetust häid purjesid. H. Sergo.

ära vajuma

1. viletsamaks, halvemaks muutuma, normaalset olekut kaotama, ära langema. Isa on viimase aastaga üsna ära vajunud. Ära joo nii palju, vajud ära! 'jääd purju'. Haigel vajuvad lamamisel selg, ristluud ära 'jäävad valusaks'. Põrand on ukse all ära vajunud, lahtised lauad liiguvad. Lauljate hääled hakkavad ära vajuma. | piltl. Ilus jutt, aga lõpp vajub ära. Ilmad on halvad, kõigil vajub meeleolu juba ära.
2. olematuks muutuma, ära kaduma. *Kõik see kostis läbi une ja vajus siis ära: väsimus pühkis kõik minema. O. Jõgi (tlk). *.. seal oli nii vaikne ja vagune, kõik kui inimesepaari jaoks loodud, kellel ainult enestega tegu, kellele muu maailm ära vajunud. A. Kitzberg.
3. kõnek ära minema, lahkuma. *Juba üks, juba teine vanamees vajusid laua äärest ära, seadsid end seina veerde kükakile ja panid suitsu .. V. Krimm (tlk).

variant ‹-andi 21› ‹s›
teisend (1. täh.), erikuju. Seaduse uus variant. Mootori moderniseeritud variant. Esialgne, ümbertöötatud variant. Käsikirjaline variant ei lange trükivariandiga täpselt kokku. Softball on pesapalli variant. Inglise keele variandid. Pakkus välja sobivama variandi. Suurmeister valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Episoodi varianti nimetatakse duubliks. Teosest on säilinud mitu varianti. Kunstnik tegi emast portree mitmes variandis. Olen seda lugu kuulnud natuke teistsuguses variandis. || keel keeleüksuse esinemiskuju. Allofoon on foneemi variant. Morfeemi varianti nimetatakse allomorfiks. Murdeerinevustest tulenevad variandid. || folkl rahvaluuleteose konkreetse esituse fikseering. Sellel muinasjutul on palju lokaalselt erinevaid variante. Legendist on teada mitu varianti. || võimalus. *Talumatu ahastus pani Valteri pea tööle, ta vaagis kümneid variante, kuidas end päästa .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: alg|variant, avangu|variant, kirja|variant, lahendus|variant, lõpp|variant, maksimum|variant, miinimum|variant, murde|variant, mustand|variant, optimaal|variant, plaani|variant, tagavara|variant, toor|variant, trüki|variant, varuvariant.

veerand ‹-i 2›

1. ‹num› (kasut. vastava osa märkimisel ühikust või tervikust:) üks neljandik: 1/4 (e. 0,25), neljandik. Veerand miljonit. Kaks ja veerand kilomeetrit. Vett on umbes veerand ämbrit. Veerand teed, teest on läbitud. Veerand toodangust läheb ekspordiks. Veerand metsadest hävis. Kohtumine ei väldanud veerandit tundigi. Ole nüüd veerand minutit vait! Kirjutas juhtunust alles veerand sajandit hiljem. Tööd ei teinud, kolm veerandit ööpäevast magas. Keeras võtit veerand ringi. *.. teatab uhkusega, et ka tema on veerand rootslast! V. Beekman. | (kellaaja kohta). Kell on veerand neli. Protseduur vältas kella viiest veerand kuueni.
▷ Liitsõnad: kolmveerand.
2. ‹s› üks mingi eseme, sündmuse, nähtuse vms. neljast (mõttelisest v. tegelikult moodustuvast võrdsest) osast, neljandik. Käes on aasta viimane veerand. See juhtus sajandi kolmandal veerandil. Kõige väsitavam oli matka teine veerand. Tükelda kartulid veeranditeks! Ema pani pojale kaasa terve suitsetatud lamba veerandi. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku vms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Tasapind jagatakse koordinaattelgedega neljaks veerandiks mat kvadrandiks. *Ah lihast räägid. .. kas sa mulle mõnda kintsu või veerandit kaasa ei toonud? I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: lamba|veerand, sea|veerand, vasikaveerand.
3. ‹s› üks neljast kooliaasta osast. Esimese veerandi hinded. Kolmandal veerandil käidi palju suusatamas. Neljas veerand oli kõige lühem. *Lähenes veerandi lõpp. Kontrolltöödel polnud otsa ega äärt .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: õppeveerand.
4. ‹s› esineb Kuu faaside, mil Kuu on nähtav sirbina (poolkettana), nimetustes; ka sellise Kuu kohta. Kuu faasid on: noorkuu, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand. Taevast paistab kuu ahtake veerand. Koju tuldi kuu viimase veerandi valgel. *Pika katuse kohal paistis tõusev kuu, viimases veerandis .. J. Rähesoo (tlk).

viimistlus ‹-e 5› ‹s›
viimistlemine; selle tulemus. Lõplik viimistlus. Kipsplaatide, betoonpindade viimistlus. Hoone viimistlus on veel tegemata. Seinte viimistlus imiteerib marmorit. Ruumide viimistlus jätab soovida. Viimistluse kvaliteet. Luksusliku viimistlusega eramu. Sõnastuse, värsi hoolikas viimistlus.
▷ Liitsõnad: lõpp|viimistlus, maalri|viimistlus, pinna|viimistlus, sise|viimistlus, välisviimistlus.