[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajapikku ‹adv›
pikapeale, aja jooksul. Ajapikku oleme hakanud mõnestki asjast aru saama. Ajapikku kosus maa sõjahaavadest. Ajapikku sirgus mahajäetud alemaale taas mets. Ärevus rauges ajapikku. Oleksin talle ajapikku andestanudki.

aktualiseeruma ‹37›
aktuaalse(ma)ks muutuma. Need probleemid on taas aktualiseerunud.

asu ‹11› ‹s›
‹hrl. koos verbidega andma, olema, saama, leidma› püsi, paigalpüsimine; rahu, rahulik olemine. Tööd ja mured ei andnud asu. Ta on rahutu, tal pole, ta ei leia kusagilt pikemat asu. Alati üks rahmeldamine, ei saa õiget asu ööl ega päeval. Sääsed, parmud ei anna loomadele asu. *.. ei teadnud vana peremees, kuniks temal siin asu, ja teisele teha polnud mõtet. A. H. Tammsaare. *Aasta kuskil oli asu. Taas läksime teed. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: hingeasu.

elu|jõud

1. jõud elus tegutsemiseks, läbilöömiseks, toimetulemiseks; eluvõime, eluenergia. Kust ta küll ammutab oma elujõu? Haigus on murdnud ta elujõu. Rahva elujõud. Elujõust tulvil noor taim. Terved, elujõus puud. *Ning Jaan Teder sai uuesti julgust, tundis eneses taas elujõudu käärima löövat .. R. Sirge. || (esemete, nähtuste jm. kohta). Õpetuse, idee, kultuuri elujõud. Kõrvalisemates külades on murdekeel täies elujõus.
2. filos (idealistidel:) elu üleloomulik, mittemateriaalne alge

elustuma ‹37›

1. ellu ärkama, elavaks saama. Pakasest kahjustatud puud hakkasid tasapisi elustuma. Kevadel loodus elustub. Palginott elustus – ja osutus krokodilliks. *Juhol oli hiljaaegu kips maha võetud, nüüd pidi tegema vanne, et sooned ja lihased kiiremini elustuksid. E. Tennov. | piltl. Elustuvad mälestused lapsepõlvest. Mälus elustunud minevik, kujutelmad, loetud lood. Filmis elustuvad kangelase kujunemisaastad.
2. virguma, elavnema, erksamaks muutuma. Väsinud silmad elustusid. Uudist kuuldes ta nägu elustus. Saanud teada, et meil on ühiseid tuttavaid, elustusin. *Lastering elustub. Hakkab kahistama. H. Pukk.
3. (uuesti) tegevusse astuma, kasutusele tulema. Pärast sõda hakkas kaubandus elustuma. Käivitas järelejätmatult, kuni mootor elustus. Mahajäetud külad elustusid taas. Kultuurimajas on elustunud näitering. Mitmed vanad kombed on elustumas. Seltsi tegevus on viimasel ajal elustunud. Elustunud huvi rahvaloomingu vastu.
▷ Liitsõnad: taaselustuma.

helgahtama ‹37›
helgatama. *Ning inimeste silmades helgahtab taas lootus, lootus tulevikule.. R. Sirge.

helkama ‹helgata 48›

1. heledasti, läbitungivalt kõlama. Helkav hääl. *Lõunani tahus ta laudu, puu aina helkas kirve all.. O. Jõgi (tlk).
2. (korraks) helkima, särama. *..väsinud, kurnatud, näljaste inimeste nägudelt helkab taas lootust, enesekindlust, usku tulevikku, iseendasse. R. Sirge.

häbi ‹11› ‹s›

1. sobimatust käitumisest, ebaväärikast teost, alandavast olukorrast tingitud hingepiin, tugev kohmetus-, kahetsus- v. rahulolematustunne, piinlikkus. Suurt, sügavat häbi tundma. Häbi vaadata, öelda. Päris häbi tunnistada, et ma nii laisk olen. Tal hakkas hirmus häbi. Kas sul häbi ei ole? Tal pole raasugi, vähematki häbi. Mu nägu hõõgus talumatust häbist. Häbiga mõtles ta oma arguse peale. Poeks, vajuks häbi pärast maa alla. Punastab häbi pärast. *Temas tekkis segadus, saamatusetunne segunes häbiga, ja ta hakkas kogelema. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: vale|häbi, võltshäbi.
2. see, mis alandab, häbistab; häbistav olukord, alandus. Teeb oma vanematele, õpetajatele häbi. Missugune häbi ja teotus! Häbisse langema, jääma. Kuhu oma häbiga minna? Kus selle häbi ots! Oma häbiks pean tunnistama, et.. Varga häbi jääb eluajaks külge. Reetur on häbiks oma rahvale. *Me võime ainult jõu ja sõjariista läbi / taas endilt raputada orjaikke häbi. J. Kärner. | (häbistamis-, hurjutamissõnana). *„Häbi, häbi, häbi teile!” rääkis proua Helene naerevtõsisel häälel.. F. Tuglas.

hülss ‹hülsi 21› ‹s›
ka tehn kest, tupp. Laual oli karp hülsside ja tubakaga. *Ta murdis neil [= padruneil] kuulid eest, puistas püssirohu mitmest hülsist ühte ja sulges hülsid taas kuuliga. N. Baturin.

idutsema ‹37›
hrv idanema. *Taas seeme kiusajalt mus idutseb, / mu ihus lopsakalt patt pidutseb. M. Under.

ikka ‹adv›

1. ‹peam. jaatavas lauses› kogu aeg, alati, iga kord. Ikka ja alati. Ikka ja jälle tuldi vana teema juurde tagasi. Ikka kordus sama lugu. Nagu ikka jõudis ta varakult kohale. Ikka tegutsevad nad tasa ja targu. Suvi nagu suvi ikka 'harilik suvi'. *Vanasti öeldi ikka, et enne söö inimesega vakk soola koos ära, siis alles tunned... O. Tooming. | ‹eitavas lauses› van. *..Villu peab [haiget] aitama, seda-teist andma. Küll mitte ikka, sest ema käib vahel ka üleval.. Juh. Liiv.
2. nüüdki, endiselt, veelgi. Poiss on ikka alles haige, tulemata. Ikka veel peavad nad ootama. Koputasin taas: ikka ei avanud keegi.
3. ‹hrl. keskvõrdega› üha, aina, järjest, kord-korralt. Ikka enam, rohkem, vähem. Tee läheb ikka kitsamaks. Auto kihutab ikka kiiremini. Seda juhtub ikka sagedamini. Metsas mindi ikka edasi, sügavamale.
4. (möönvalt, rõhutavalt:) ikkagi, siiski, ometi, kõigest hoolimata. Küll olin mina ikka taipamatu! Kaks meest (on) ikka kaks meest. Jäi ikka kevad sel aastal hiljaks. Proovida, vaadata võime ikka. Kõik arvavad, et ega teda kodus ikka ei ole. Eks nad ikka imesta küll! Kas see ikka õige on, mis sinust räägitakse? Mis sest vanast asjast ikka arutada. Kuhu tal ikka minna on!
5. (kinnitavalt, selgitavalt:) muidugi, teadagi; nimelt. Lähed jalgsi? – Jalgsi ikka. See kah masin? – Masin ikka. *Mis on saada Tallinnast? / Ikka šokolaadi. E. Enno. *Nad – matkajad ikka – tulevad mööda madalat teed, mida siinkandis soosillaks nimetatakse.. I. Sikemäe.

ilmuma ‹37›

1. (kindlasse, määratud punkti) tulema, saabuma. Kohale, kutse peale ilmuma. Poiss ilmus kooli, õpetaja ette. Tunnistaja polnud kohtusse ilmunud. Võistlejad ilmuvad starti. Koju ilmub ta alles õhtupoolikul. Kella kuueks ilmuda kogunemispunkti, minu käsutusse! *Jaanuarikuu hakkab lõpule jõudma, kui Arve Jomm ilmub uuesti pealinna. H. Kiik.
2. nähtavaks v. märgatavaks saama, esile kerkima; siginema, tekkima. Lagedale, päevavalgele, silmapiirile ilmuma. Mootorratas ilmus käänaku tagant nähtavale. Taevasse ilmusid pilved, esimesed tähed. Puude vahelt ilmus tume kogu. Lapse silmi ilmusid pisarad. Näole ilmus naeratus. Nahale ilmus punane lööve. Silmade alla on ilmumas kortsud. Aknale ilmuvad hirmunud näod. Lauale ilmus praad. Põõsastele ilmusid hiirekõrvad. Meeste kätte ilmusid kirved ja saed. Taas ilmusid uued hädaohud. Müügile ilmusid moodsad külmkapid.
3. avalikkuse ette v. lugeja kätte jõudma (eriti trükiste, üldse kirjasõna kohta). See ajaleht ilmub iga päev. Raamat pole veel trükist ilmunud. Autori sulest on ilmunud romaane ja novelle. Luuletused ilmusid inglise keeles, varjunime all. Nekroloog ilmus ajalehes.

jumestuma ‹37›
jumet, puna saama. Kergelt, õrnalt jumestuma. Ta ehmatusest kaame nägu jumestus taas. *Jetta nägu jumestus porgandivärviliseks.. M. Metsanurk.

jälle ‹adv›

1. (teat. aja järel) uuesti, uut puhku, taas. Tulen homme jälle. Juba jälle sajab. Kevad on jälle käes. Pärast pikki aastaid jälle kodumaal. Kõik saab jälle heaks. Mis sul jälle tarvis on? Juba jälle on poiss oma riided ära määrinud! Ikka jälle pidi ta end selleks ettevõtmiseks julgustama. Ikka (ja) jälle pöördus mõte kodule. Kägu kukkus, jäi vait, siis kukkus jälle. Sõitsime edasi, algas jälle suur mets.
2. (rõhutus positsioonis vastandades:) seevastu; omalt poolt; omakorda; aga. Üks ütles, et võib, teine jälle, et ei või. Poeg on huvitatud tehnikast, tütar jälle muusikast. Mina tahtsin minna otse, tema jälle maanteed mööda ringi. See tuba on külm, teine jälle liiga soe. Mina jälle hoolitseksin kõigepealt iseenda eest. Ära mine! – Lähen jälle küll! *..vabriku praagaga nuumati loomi, loomad jälle läksid tapamajasse. I. Sikemäe.

jätk ‹-u 21› ‹s›

1. see, millega midagi jätkatakse v. mis midagi jätkab; pikendus, lisa. Kett on lühike, vaja jätk otsa panna. Lapse lühikeseks jäänud kleidile õmmeldi jätk alla. Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse otsene jätk. Puhkepäevamatkadele järgnevad loomuliku jätkuna kaugmatkad. Kui päevast jääb väheseks, tuleb ööst jätku võtta. Jutt sai jätku jutust. Agan leiva jätk, humal õlle jätk. *Juba varakult hakkas perenaine kartuleid tarvitama leiva sõtkumisel jahude jätkuks. A. H. Tammsaare. *..pisarad tulid ta silmi, jätkuks musttuhandeile varem valatuile.. F. Tuglas.
2. jätkukoht. Jätk tehakse rõival nii, et see võimalikult märkamatuks jääks. *Vaguni ühetooniline lõksumine [rööbaste] jätkude kohal suigutas mind varsti unne. J. Semper.
3. järk, lüli, osa. Sõrme jätkud. Mitmest jätkust koosnev õngeritv. Kahest jätkust kokkupandav antenn. Klarneti ülemine ja alumine jätk. *1910. aastal pärast jaani jõudis Juhan Liiv ühel oma rahutute rännakute jätkul taas Tartusse. J. Eilart. *Romaan on kirjutatud jätkude kaupa ajalehele, iga päev värskelt uue numbri jaoks. M. Metsanurk.
4. hrv kestus, jätkumine. Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. *Vaks oli veel jätku ööl. H. Visnapuu.

kasutus1 ‹-e 5› ‹s›
kasutamine. Kasutusele võtma, tulema. Esmakordne kasutus. Maapõuevarade kasutus laieneb. Suurem osa maad on suurmajandite kasutuses. Toimetuse kasutuses oli kolm tuba. Intensiivse kasutuse tõttu lõppesid tagavarad varsti. See raamat oli kasutusel õpikuna.
▷ Liitsõnad: keele|kasutus, kõrval|kasutus, maa|kasutus, metsa|kasutus, pea|kasutus, ruumi|kasutus, sööda|kasutus, taas|kasutus, uus|kasutus, vee|kasutus, ühiskasutus.

kaua ‹adv›
pikka v. palju aega. Küllalt, päris, võrdlemisi, üsna kaua. Sa olid liiga, hirmus kaua ära! Mul tuleb kaua oodata. Ta vaikis kaua. See kõik ei kestnud kaua. Teda pole kaua keegi näinud. Poiss armastab hommikul kaua magada. Sõber oli kaua haige. Jõudsime kohale kaua enne teisi. Selles ametis oli mees kaua. Kaua sa ikka võõrastele tüliks oled. Kes kannatab, see kaua elab. Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunike. | ‹vähestes ühendites ka täiendina›. Kaua aja pärast, tagant. Üle kaua aja juhtusime sõbraga taas kokku. See toimus kaua-kaua aega tagasi.
▷ Liitsõnad: nii|kaua, senikaua.

kava1 ‹7› ‹s›

1. kavatsus, mõte, plaan. Hea, ilus, julge, suurejooneline, kuri, nurjatu, salajane kava. Esialgse kava kohaselt kestab matk 3 päeva. Kirjanikul on kavas välja anda oma valitud teosed. Tal on suve kohta juba omad kavad. Neil polnudki kavas maale sõita. Mis sul täna õhtul kavas on?
2. millegi ellu- v. läbiviimise üksikasjalik plaan; programm. Enne kirjandi kirjutamisele asumist koostan üksikasjaliku kava. Seab puhkuse veetmise kohta terve kava kokku. Võistluste kavas oli 500 m, 1500 m ja 5000 m uisutamine. Vibulaskimine lülitati taas olümpiamängude kavva. Kuulutustetahvlil oli väljas ürituste ja ettekannete mitmekesine kava. *Tsaariaegse keskkooli kavas eesti keelt sundusliku õppeainena ei olnud. A. Palm. || eeskava; mängu- v. saatekava. Kontserdi, estraadiõhtu kava. Kireva kavaga puhkeõhtu. Väike taidluskollektiiv ei suuda ära õppida suurt kava. Esimese üldlaulupeo kava. Teater võttis kavasse algupärase ooperi. Saade oli kavas kaks korda kuus. || kavaleht, vastav brošüür. *Tõsi, ka selles kollektiivis olid oma tähed, kelle nimed olid loetletud eraldi kava esileheküljel. K. Ird.
▷ Liitsõnad: aja|kava, harjutus|kava, hoonestus|kava, jaotus|kava, küsitlus|kava, nädala|kava, päeva|kava, tegevus|kava, treeningu|kava, töö|kava, õppe|kava, üldkava; ees|kava, esinemis|kava, estraadi|kava, kontserdi|kava, massi|kava, muusika|kava, mängu|kava, nääri|kava, peo|kava, rühma|kava, saate|kava, taidlus|kava, teatri|kava, vaba|kava, valik|kava, võimlemiskava; mõõtkava.
3. van biol süsteem. *Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ergu|kava, juure|kava, kondi|kava, närvikava.

keel läheb ~ pääseb lahti ~ valla
(olukorra kohta, kus keegi on taas suuteline midagi ütlema v. muutub jutukaks). Juba mõne pitsi, kannu järel läksid meeste keeled valla. Kui keel jälle lahti pääses, ei mõistetud muud kui kiruda.

kehkima ‹kehin 42›
hrv upsakalt v. uhkeldavalt käituma, kehklema (2. täh.) *.. kui vend / taas tulla töö ja rahva juurde, / kust irdus uljalt kehkides: / ma olen kõik, ent teised kes? J. Kärner.

kiil2 ‹-u 21› ‹s›
mer laeva (v. paadi) põhja pikisuunas läbiv puu- v. terastala, mille külge kinnitub laeva (v. paadi) sõrestik. Laht on nii madal, et suurema laeva kiil puudutab põhja. *..„Kajakalaiu” kiilu all lainetas taas vaba vesi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: raskuskiil.

kinnastama ‹37›
kindaga v. kinnastega varustama, kinnast v. kindaid kätte tõmbama. Tal on üks käsi kinnastatud. Ulatas tervituseks kinnastatud käe. Töötas kinnastatud, kinnastamata kätega. *Siis kinnastas ta käed, langetas taas loori näole ja lahkus .. E. Õun.

kirik keset küla
(kasut. eri võimaluste korral mingi vahepealse, keskmise võimaluse, kesktee kohta). *Kutsusin neid Tallinna ühisele nõupidamisele. Tartu mehed taas kutsusid meid sinna. Siis tegin ettepaneku teha kirik keset küla ja tulla kokku Tapal. J. V. Veski.

kivi|rähk
Teele veeti sillutiseks kivirähka. *.. jõuab taas mere äärde, kus kivirähal kasvab üksik pihlakas. B. Alver.

kodu|maa

1. maa, riik, kust keegi on pärit v. mille kodanik ta on. Meie kodumaa Eesti. Ta sängitati kodumaa mulda. Aino oli taas oma endisel kodumaal.
2. maa, piirkond, kust miski pärineb. Kartuli kodumaa on Ameerika. Teepõõsa kodumaaks peetakse Hiinat. Inglismaa on ragbi kodumaa.
3. ‹i-mitmuse väliskohakäändeis, hrl. adverbiaalselt› kodukant, kodulähedane ala. Teda ei nähtud vahel kodumail nädalate kaupa. Millal sa kodumaile, Vahastule, lähed? Ta on pikemat aega kodumailt ära.

kodu|õu
Astus pärast paljusid aastaid taas koduõue. *Ta võis jälgida, kuidas koduõues ema võttis kaevust vett .. H. Väli.

kohuse|tundlikkus
(< as kohusetundlik). *Ja taas sundis kohusetundlikkus teda istuma õhtupooliku tööruumis .. R. Sirge.

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

korduma ‹37›
uuesti, taas v. ikka jälle esinema v. toimuma. Ootasin, kuni hüüe kordus. Niisugused vahejuhtumid, tülid kordusid tihti. Jälle kordus sama lugu. Haigushood kordusid üha sagedamini. Järgmisel nädalal kordus kõik uuesti. Nii kordub see päevast päeva, aastast aastasse. Et selline hooletus enam ei korduks! Korduv katse, tegevus, nähtus. Liikluseeskirjade korduv rikkumine.

kujuldasa ‹adv›
hrv oma kujult, kuju poolest. *.. [tuletised] on keeleliselt otstarbekad ja kujuldasa piisavalt eestipärased. R. Kull. *Sest imesõnast prints, kes konn on kujuldasa, / ju ainult muinasloos piltilusaks saab taas... J. Kross (tlk).

kujund ‹-i 2› ‹s›

1. ebakonkreetne (mitte eseme ega olendi) kujutis; mat punktihulk tasandil v. ruumis. Kurnimängu, keeglimängu kujundid. Õit meenutavad kujundid tapeedil. Oskab paberist igasuguseid kujundeid lõigata. Kaleidoskoobis moodustavad värvilised klaasikillud vahelduvaid kujundeid. Sümmeetriline, korrapärane, ebakorrapärane kujund. Tasapinnalised, ruumilised, geomeetrilised, stereomeetrilised kujundid. Kõige lihtsamad kujundid on punkt, sirge ja tasapind. || väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)
▷ Liitsõnad: pinna|kujund, ruumikujund; liikumiskujund.
2. filos objekti subjektiivne peegeldus. Aistingud ja tajud on meelelised kujundid.
3. kunstiloomingule eriomane kategooria, tegelikkuse taas- ning ümberloomise, tunnetamise ja hindamise viis ning vorm. Teadlane opereerib mõistetega, kunstnik kujunditega. Helilooja otsib tekstile vastavat muusikalist kujundit.
▷ Liitsõnad: meloodia|kujund, rütmikujund.
4. kirj teose keele väljendusrikkust taotlev stiilivõte. *Võrdlused, troobid, hüperboolid, perifraasid lausa kuhjuvad ta ridades, nõnda et teinekord järgnev kujund kipub koguni lämmatama eelnenut. R. Parve.
▷ Liitsõnad: kõla|kujund, kõne|kujund, lause|kujund, stiilikujund.

kustuma ‹42 või 37›

1. põlemast, hõõgumast v. helendamast, valgustamast lakkama. Tuli ahjus, pliidi all, kaminas on (ära) kustunud. Õletuli kustub kiiresti. Söed, viimased leegid kustuvad. Lõke kustus vihmavalingust. Tungal, tõrvik, küünal, lamp kustus. Ahi, kamin 'tuli neis' on kustunud. Tikk süttis ja kustus. Sigaret, pabeross kustub ära. Taat istub, kustunud piip hambus. Signaaltuli kustub. Järsku kustusid toas kõik tuled. Valgus kustub. Päev, päevavalgus on ammu kustunud. Kustusid tähed, viimased päikesekiired. Eha, ehapuna kustus pikkamisi. Tulekuma linna kohal kustub. *Õhtu kustus ööks. H. Laipaik. | piltl. Lõpuks kustus ohtlik sõjakolle. Haige elu, eluküünal kustus varsti. *Mart kirus või ahastas, süttis kergesti ja kustus veelgi kergemini. V. Saar. || vulkaaniliselt tegutsemast lakkama. Kustunud vulkaan, tulemägi. || piltl oma tavalist ilmet, elavust, sära kaotama. Naise silmad lõid korraks särama, siis kustusid taas. Vangi pilk oli kuidagi elutu ja kustunud. *See oli kustunud ja kurblik nägu, pisikeste kustunud silmadega. A. Saareste (tlk).
2. ebaselgeks, mittemärgatavaks v. mittenähtavaks muutuma. Kiri ristidel, marmortahvlil on pooleldi kustunud. Tekst paberil on kustumas, paiguti kustunud. Jäljed kustuvad rannaliival. Suusajäljed kustusid tuisuga kiiresti. *..rattarööpad hakkasid juba kustuma, jalgrada oli veel käidav... A. Kaal. *Sõudis [lahele], kuni kustus halli veekanga taha esmalt ta enda hurtsik, siis kaldajoon ja mahajäänud paadid. A. Mälk.
3. piltl (pikkamööda) olemast lakkama, kaduma, hääbuma. Veel tekkis nõrk virvendus ja kustus samas. Tingitud refleksid võivad kustuda. Vanad traditsioonid, kombed kustuvad aegadega. Janu kustus. Naeratus, naeruvine näol kustus. Puna, jume kustub palgeilt. Vanamehe nägemine hakkab kustuma. Põdeja jõud hakkas silmanähtavalt kustuma. Ärevus, erutus kustub. Huvi, uudishimu ei kustunud. Kired, ihad, igatsused, soovid, unistused kustuvad. Poiste esialgne õhin kustus. Malle rõõm kustus peagi. Vaen, viha, solvumine ei tahtnud kustuda. Kõik tunded, tundmused on kustunud. Tema armastus ei olnud veel kustunud. Kustus viimnegi pääsemislootus. Ajapikku kustuvad elavamadki muljed, kujutlused, mõtted. Tema kuulsus hakkab juba kustuma. Need sündmused ei kustu rahva mälestusest. Mälestused möödunud aegadest ei kustu. Tema elutahe on kustunud. *„Nii et sinuga kustub meie vahmiil Vargamäelt,” tähendas vanamees. A. H. Tammsaare. || (häälte, helide kohta:) kuuldav olemast lakkama, mittekuuldavaks muutuma. Mootorratta põrin, kõuemürin kaugenes ja kustus. Appihüüded kustusid tormimühasse. Eemaldujate sammumüdin kustus maantee suunas. Sammud kustusid pehmesse vaipa. Hääled eemaldusid ja kustusid siis. Lask kustus nõrga kajana. Vihmarabin ei kustunud hetkekski. Sõnad vaibusid sosinaks ja kustusid. Ta püüdis midagi öelda, ent hääl kustus kurku. Haige, haavatu rääkis kustuva häälega. Viimane lause kustus arusaamatuks pominaks. *Verdtarretav korin süvenes, nõrgenes, kuni kustus kuuldamatuks... A. Kivikas. || nägemist, nägemisvõimet kaotama. Silmad kipuvad nutust, eredast valgusest kustuma. *..oli siia tulnud ka pime Jullo, kes kustunud pilku taeva poole tõstes leelutas.. E. Kippel. || jur kehtivust kaotama. Kohtualuse karistatus on kustunud.
4. piltl (poeetilisemas stiilis:) surema, manalasse minema. Vend kustus juba noorelt mingisse verehaigusse. Haige võib iga hetk kustuda. Mees põdes paar aastat, siis kustus. Sa olid paar nädalat voodi oma – kartsime juba, et kustud. Poeg saab talu, kui isa ükskord (ära) kustub. *Kustuda, mõõk pihus, minna manalasse vaba mehena. H. Laipaik. || elutuks muutuma, elutuks tarduma (surija v. surnu silmade kohta). Viimased hingetõmbed, siis kustusid silmad. *..vajutab laud kustunud silmadele ja põlvitab voodi ette lahkunu hinge eest palvetama issameiet. M. Raud.
5. (kustutamata lubja kohta:) veega reageerima

kõhu|tühi ‹s›
kõhutühjus. *Kuid varsti tuletas kõhutühi end taas meelde. H. Sergo.

kõlama ‹37›

1. kostma, kuulda olema. Kõlab lask, vile, pauk, koputus, kellahelin. Kõlab käsklus, laul, naer. Kõlasid hurraahüüded. Majast kõlab muusikat. Plahvatus kõlas summutatult. Tema tugev hääl kõlas üle saali. Kirikukellade helin kõlas kaugele. „Ei, ma ei tule,” kõlas järsk vastus. || heli andma, helisema. Taas kõlasid kandled. Need laulud kõlavad veel tänapäevalgi rahva suus. Tema sõnad jäid mulle kõrvu kõlama. Nende kuulsus kõlas kõikjal. || häältest, helidest täidetud olema, neist kajama, kaikuma. Õu kõlas laste kilkeist ja naerust. || teat. kõla, tooni omama; mingisugusena tunduma. Orkester kõlas puhtalt. Õpetaja hääl kõlas sõbralikult, rahulikult ja selgelt. Võõra naer kõlas õõnsalt. See kõlas naljana, pilkena, muinasjutuna. Jutt kõlab kahtlasena. See ju kõlab peaaegu nagu hoiatus, süüdistus. See kõlab väheusutavalt, aga mulle siin tõesti meeldib. Tema sõnad kõlasid prohvetlikult. Praeguses olukorras kõlas niisugune küsimus kohatuna. *Kumbki pasun küll kõlas isemoodi, kuid nii oligi ilusam. H. Väli.
2. (suuliselt v. kirjalikult) teat. sõnastuses formuleeritud olema. Kuidas kõlab raamatu pealkiri? Otsus, vastus, resolutsioon, diagnoos kõlab järgmiselt. Tõlkes võiks see lause kõlada umbes sedamoodi. Kogu lugu kõlab lühidalt nii. *Jüri Kustas Allemann, nagu kõlas tema täielik nimi, oli omast kohast isevärki mees. J. Kärner. || hääles, kõneldus, kirjutatus väljenduma, avalduma. Küsija hääles kõlas ärevus, pilge. Näidendis kõlas sotsiaalse ülekohtu hukkamõist. *See on üldsõnaline ja üsnagi sentimentaalne luule, milles kõlavad õõnsa kurbuse toonid. H. Puhvel.
3. piltl esile tulema, sellisena mõju avaldama. Autori ideed ei pääsenud näidendi lavastuses kõlama. Kunstnik on osanud oma maalides iga värvi kõlama panna. Sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et rohkem tuleb rõhku panna materjalide kokkuhoiule.

kõrvuti ‹adv›
kõrvu
1. asendilt teineteise, üksteise kõrval v. kõrvale. Nad käisid, kõndisid, jooksid, istusid kõrvuti. Sammusime kuus meest kõrvuti. Poisid heitsid kõrvuti ühe teki alla. Me seisime temaga peaaegu kõrvuti. Paadid, laevad sõitsid kõrvuti. Uksed, voodid olid kõrvuti. Need hooned on kõrvuti. Kastid olid kõrvuti reas. Lumes olid kõrvuti kahed jäljed. Purre koosnes kahest kõrvuti asetsevast palgist. Kui ruum lubab, pane kolm lauda kõrvuti. Temas asusid kõrvuti hea ja halb. Kõrvuti seadma 'kõrvutama, võrdlema'. *Samas Soome üksuses teenides hakkasid nende teed taas kõrvuti kulgema. I. Jaks.
2. samaaegselt, paralleelselt. Kõrvuti uuega eksisteerib ka vana. Tööstusega kõrvuti tuleb arendada põllumajandust. Kõrvuti kutselise teatriga tegutseb meil taidlusteater. *Elus on vari ja valgus alati kõrvuti. L. Promet.

käänduma ‹37›

1. end käänama, end pöörama, pöörduma. Käändus näoga võõra suunas, mere poole. Lamaja käändus küljelt seljale. Paat käändus kummuli. Meeste pead, pilgud käändusid ukse poole. *..uuesti käändub / vaatama: sädeleb aken jäätund / üleni.. M. Raud.
2. painduma, koolduma, kaarduma, kõveraks, kaardu minema vms. Kõverasse, looka käänduma. Nael käändus seina löömisel kõveraks. Mõõgatera käändus lüües kahekorra. Sõrm käändus paberossi hoides konksu. Humalad käänduvad ümber tugede. Rõngasse käändunud sabajõhv. | piltl. Mu keel ei käändu seda ütlema.
3. endisest suunast kõrvale käänama, käänakuga uues suunas minema, käänama (5. täh.), pöörduma. a. (liikumisel). Mehed käändusid Angerja tänavasse. Aeglaselt käänduti ranna poole. Põiktänava otsast tuleb vasakule käänduda. Ta käändus ümber maja õue. *Rong käändus kriuksudes ja ragisedes teise suunda, viies mu silmist jaama.. J. Semper. | (tuule kohta). Tuul käändus lõunasse, maa poole. b. (liikumiseta). Maantee, raudtee käändus paremale. Rada käändus metsas siia-sinna. Suure kase juurest käändus tee taluõuele. Kitsas käik käändus peaaegu täisnurkselt. | piltl. Jutt käändus tulevikule. *Ilm näis taas põuale käänduvat. K. Rumor.
4. keel käändeti muutuma, deklineeruma. Kuidas käändub sõna „raskus”? See sõna käändub, ei käändu.

küps ‹-e, -et 2 või -e, -e 22› ‹adj›

1. toiduna valmis küpsetatud. Toit on juba küps. Küps liha, kala. Kartulid, kaalikad on juba küpsed. Kuklid said ruttu küpseks. Praad ei ole veel päris küps. Mida palavam ahi, seda küpsemad leivad.
▷ Liitsõnad: poolküps.
2. (vilja, puuvilja, marjade vms. kohta:) valminud, nii et seemned on idanemisvõimeliseks saanud. Küps mari, seeme. Küpsed maasikad, ploomid, kirsid. Oder, kaer, rukis, nisupõld on varisemiseni küps. Õunad söödi enne ära, kui nad küpseks said. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. Küpsena on tera kõva. Küps vili variseb kergesti.
▷ Liitsõnad: kold|küps, koristus|küps, kuld|küps, lõikus|küps, piim|küps, täis|küps, vaha|küps, üliküps.
3. piltl täielikult väljakujunenud, väljaarenenud, valminud. a. (ealt). Ma pole enam poisike, vaid küps mees. Ta oli täies õitsengus küps naine. Täiesti küps mets. *Ta oli aastatega küpsemaks, mitte aga vanemaks läinud. P. Kuusberg. | (vahel eriti kesk- v. vanema ea kohta). Täidlane küpses eas daam. See rõivas sobib vaid küpsemale eale. Küpsesse keskikka jõudnud inimene. Küpsete aastate elutarkus. Küpsemates aastates mees. b. millekski, millegi tegemiseks täiesti valmis. Küps kunstnik, helilooja, sõnameister. Selles maalis on tunda küpse meistri kätt. Poliitiliselt, ideoloogiliselt küps inimene. Küps abiellumiseks, abielluma. Nooruk pole küps iseseisvalt tegutsema, otsustama. Erik osutus neis küsimustes minust küpsemaks. Küps ja kaine mõistus. Muld on külviks küps. *Rahva eluvaim oli pärast sõjaraskusi taas küps eneseteostuseks. K. Saaber. c. (seoses olukorda, nähtusi vms. märkivate sõnadega:) väljakujunenud, valmis. Nõu, kava, plaan, otsus oli küps, sai peagi küpseks. Küps hinnang, arvamus. Seaduseelnõu ei ole veel küps vastuvõtmiseks. Teos ei ole avaldamiseks küps. Asi, asjad, kaup räägiti küpseks. Aeg oli kõigi meelest küps töid alustada. Küpsemal arupidamisel jäeti plaan katki. Kirjaniku, kunstniku küpse, küpsema loomingu periood, kõige küpsem teos. Küps lavastus, stiil. See oli küpse klassitsismi periood. Küps uurimus, ülevaade. Etendus sai küpseks mõne nädalaga. Rünnata tohtivat alles siis, kui seis on küps. *Päev lausa särab küpse suve ilust. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: eba|küps, elu|küps, hilis|küps, sugu|küps, varaküps; avaldamis|küps, ekraani|küps, esitamis|küps, ilmumis|küps, kunsti|küps, lava|küps, mängu|küps, raie|küps, trükiküps.
4. kõnek omadega läbi, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud. Kui ta veel mõne pitsi võtab, siis on ta varsti küps. Ta on hirmust täiesti küps. *Vanamees siin. Nüüd olen ma küps! O. Luts. *„Jalad on korras! Aga käed?” küsib Kalle. – „Parem on küps ... Ja pea!” ütleb Oskar. H. Laansalu.
5. kõnek (värvitooni kohta:) küllastunud, sügav. Suvemaastiku küps roheline. Maalija viimase aja loomingus valitsevad peamiselt küpsed pruunid toonid.

lahedus ‹-e 5› ‹s›
(< as lahe). Elutingimuste, majanduslike võimaluste lahedus. Tahaks taas tunda mere lahedust. Oskab jutustada haruldase mõnu ja lahedusega.

laos ‹-e 4› ‹s›
kokkuvarisemise, lagunemise seisund. Sõjast tingitud majanduslik laos. *Lauter tuli taas „Estoniasse” 1918. aastal, kõige kriitilisemal ajal, kui teatrit ähvardas laos .. V. Panso.

leelis ‹-e 4 või -e 5› ‹s›
keem tugev hästi lahustuv alus, alkali; aluseline aine v. selle vesilahus, lehelis. Seebikivi on leelis. *Kasetuhk taas andis pesupesemiseks hea leelise ehk libeda. A. Viires.

leid ‹leiu 21› ‹s›
leidmine üksikjuhtumina; miski leitu. Sensatsiooniline, väärtuslik, hämmastav leid. Arheoloogilised leiud. Muuseumi leidude kogudes on leide ka kiviajast. Vanade käsikirjade leid. Noorel luuletajal on häid poeetilisi leide. Analüüs oli (patoloogilise) leiuta. *Muust võõrutand meid teineteise leid: / muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. M. Under. || jur kellegi ajutises valduses olev asi, mille teine isik on kaotanud
▷ Liitsõnad: aarde|leid, arhiivi|leid, esmas|leid, haua|leid, hõbeda|leid, juhu|leid, kalme|leid, koopa|leid, kulla|leid, muinas|leid, mündi|leid, peit|leid, raba|leid, raha|leid, relva|leid, taas|leid, uus|leid, üksikleid; sõnaleid.

linnu|silmne
linnusilmmustriga. *.. [suitsetamisruumi lauake] on taas põletusjälgedest kirju, nagu kataks teda linnusilmne väärisvineer. K. Saaber.

lirisema ‹37›
lirinat kuuldavale laskma. Marjamahl voolab lirisedes aurutist pudelisse. Nohune nina liriseb ja löriseb. Äsjase saju vesi liriseb autorataste all. Taskurätt on märg, nii et liriseb. Piibulips liriseb, sülg liriseb piibuvarres. *Siis liriseb taas hele vile – vist vilistaja lasknud vilesse sülge .. L. Kibuvits.

liuguma ‹37›
(suhteliselt väikese hõõrdetakistusega) libisema; liuglema. Libedal teel võtab pidurdamine auto tagumised rattad liuguma. Kelk vuhises mäest alla, liugus veel tasasel maalgi tüki aega. *.. hobu jooksis, matk edenes, / regi liugus, tee lühenes. A. Annist (tlk). *.. ja peagi liugusid nad taas aeglaselt nähtavale, kaks suurt vaala .. E. Lumet (tlk). || liugu laskma. *Aga meid kästi õue minna kelguga liuguma. Mis sa ikka ühtepuhku liugud? J. Parijõgi.

lookama ‹loogata 48›

1. looklema, vingerdama. Rästik läheb loogates põõsasse. Saag peab sirgelt käima, ei tohi loogata. Oja lookab läbi luha.
2. vaksama, keha looka tõstes ja taas sirutades liikuma. Vaksik lookab lehe peal.
3. õõtsudes käima, kookama. *.. lookas ta Püve poole ja tegi Peetriga asjast juttu. A. Kitzberg. *.. lookab pikkade sammudega üle tänava. M. Seping.

lututama ‹37›
lutusarve puhuma; lutusarve häälena kõlama. Karjapoisid lututavad. *Alles siis, kui jahisarved kogunemist lututasid, tuli Priidu taas endasse. J. Peegel.

lähendama ‹37›

1. lähemaks muutma, lähemale viima v. tooma. a. (ruumiliselt). Lähendab näo peeglile, peegli näole, tiku suitsuotsale. Poiss lähendab huuled tüdruku huultele. b. (ajaliselt). Iga mööduv hetk lähendab silmapilku, mil taas kohtume. *Madalduv päike lähendas õhtut. M. Raud. c. (muude suhete kohta). Kunst lähendab rahvaid. Saarel veedetud suvi lähendas mind loodusele. Meid lähendasid ühised õpingud, mälestused, huvid, tõekspidamised, harrastused.
2. ka mat lähendit leidma

magama ‹37›

1. uneseisundis olema, mitte ärkvel olema. Magama heitma, minema. Pugesime, kobisime vaikselt magama. Ants ei jäänud, uinunud kohe magama. Keeras enda heintesse magama. Magab voodis, diivanil, põrandal. Magab selili, külili, kõhuli, kõveras. Magab rahulikult, vaikselt, magusasti. Magab nohinal, norinal, norsates. Magas kui kott, nott, surnu. Mees muudkui põõnas, norises magada. Magab rasket, sügavat, õiglase, õndsa und. Magab lõunani, hommikuti kaua. Magasin päeval mitu tundi, korraliku peatäie, une täis. Magasin talvelgi lahtise aknaga. Ema pani lapsed magama. Ei saanud öösel silmatäitki magada, olen kaks ööd magamata olnud. Kaua sa ikka magada jõuad! Mind ei lastud enam kauem magada. Aja isa magamast üles! Merekohin uinutas (mu) magama. Magas end (purjusolekust) klaariks, pea selgeks. Tüdrukud magasid suvel aidas. Sõdurid magavad lahtise taeva all. Magasin öö sõbra pool. Küla magab alles, üheski aknas pole valgust. Halvasti magatud, peaaegu magamata öö. Kass magab päikesepaistel. Metsas sattusime magavale jänesele. Karu magab talveund. | piltl. Põllud magavad, maa magab lumevaiba all. Kõik on vaikne ja liikumatu – meri magab ja mets magab. *Päike magab alles, aga juba tõuseb isa ja võtab kase oksast vikati. R. Soar. || piltl surnuna lamama, surnuna puhkama. Igavest und magama. Isa magab juba ammu mullas. Jaan sängitati kodukalmistule magama. Selles lahingus läks, pandi palju mehi magama. *Meid magab siin üldiselt vähe, mitte nii nagu Hilovos, kuhu on maetud peaaegu terve eesti pataljon. J. Peegel.
2. piltl (hrl. inimese kohta:) tegevusetu olema v. väga aeglaselt midagi tegema. Mis te magate, tegutsege! Meie koondasime vägesid, aga ega vaenlanegi ei maganud. Astu, liigu, liiguta end kiiremini, mis sa magad! *Mina ei saa aru, mis nad siin sügisel magasid, et ei saanud küntud. M. Traat. || mitte toimima, otsekui uinuvas seisundis olema. Aastaid maganud ürginstinktid võivad taas ellu ärgata. *Lollid kelmust ei tee. Loll on püha, tema ajud magavad ... E. Rand (tlk).
3. kõnek kellegagi seksuaalvahekorras olema, suguliselt läbi käima. Rolf kelgib, et on seitsme tüdrukuga maganud. Kergete elukommetega naine magab ükskõik missuguse mehega. *Nad magavad oma armukesega, aga kodus teab naine, et neil on koosolek .. T. Vint. *See kristlaste kuningas tahab mu tütart endale magada saada. H. Saari (tlk).

mil

1. ‹adv› millal (hrl. 2. täh.). a. alustab kõrvallauset. Hetkel, mil tulin, helises telefon. Rein nautis silmapilku, mil päike loojus. Päev, mil ema saabub, on pidulik. Aastal 1941, mil algas sõda, oli kuum suvi. Nüüd, mil kõik on kohal, räägime asja selgeks. Vanasti, mil elektrit polnud, mindi varem õhtule. Laps ei märganud, mil ta üksi jäeti. Tule, mil tahad. See, mil vend tuleb, oleneb eksamitest. *Meid ootab ju maa / ja küsib, mil tuleme juba. G. Suits. b. van esineb otseses küsimuses. *Mil tuleb jälle südamesse / taas mul'ne lootus tagasi? L. Koidula. *Ja mure on mehega ühe kõrgu: / saab üle tast mil? M. Under.
2. hrv millel vt mis

minestuma ‹37›
minestama. *Ta minestus, tuli siis meelemärkusele, nägi verd enda kätel ja minestus taas. A. Oras (tlk).

moe|looja
uusi moode loov v. konstrueeriv isik. Moeloojad pöörduvad taas puuvillase juurde tagasi. Moeloojad kirjutavad ette nii värvid kui materjalid.

mure|meel
mure, murelik meel, muretsus. Taas kippus temas võimust võtma muremeel. *.. vaatan muremeeli / põlevasse tulle, / möödaläinud päevi / meenutab see mulle. E. Niit (tlk).

muristama ‹37›
murd murima. *Jaak võttis maast kõdunenud rao, hakkas seda sõrmede vahel muristama. L. Kahas. *.. need ajad on taas möödas, kus tara küljest lippe muristati ja kiiruga paja alla aeti .. L. Hainsalu.

mõnekümne|aastane

1. mõnikümmend aastat vana. Mõnekümneaastane mets.
2. mõnikümmend aastat kestnud. Taas noorusmail pärast mõnekümneaastast eemalolekut!

mähkima ‹mähin 42›
midagi tihedasti (hrl. mitme kihina) ümber millegi v. kellegi keerama, mässima. Mähib paksu salli mitu ringi ümber kaela. Õpi imikut (mähkmeisse) mähkima. Mähib jalarätid korralikult ümber jala, mähib jalad nartsudesse. Iga apelsin kastis oli eraldi paberisse mähitud. Ära mähi ennast nii paksult riidesse. Laps on nii sisse mähitud, et ainult ninaots paistab. Mähib end saunalinasse, hommikumantlisse, suurrätikusse. Mähib haava sidemega kinni, sidemesse, sidemest lahti. Isoleerpaelaga, teibiga, kleepribaga (üle) mähkima. Mähib kasteheina ümber sõrme. Ämblik mähib oma ohvri võrku, mähib võrguniidi ohvrile ümber. *Ärkasin haiglas. Olin juba kipsi mähitud. R. Kaugver. | piltl. Sulid mähkisid ta osavalt oma võrku. Pilvedest, pilvedesse mähitud mäetipud. *.. taas mähkis vaikus ning rahu kõik endasse. O. Tooming.

mängu|muru
(mängukoht). Linnalapsed mängivad asfaldil, neil pole rohelist pehmet mängumuru. *Mu sünnipaik ja mängumuru / teid heldimuses mõtlen taas. J. Kärner.

nõudma ‹nõuan 45›

1. mingit soovi, tahtmist (hrl. kategoorilises vormis v. toonis) esitama. Me ei palu, me nõuame. Poeg ei lepi jalgrattaga, nõuab mootorratast. Nõuab visalt, kangekaelselt, ägedalt, ähvardades, järelejätmatult. Annab, aga pärast nõuab tagasi. Mida sa enam nõuad, sa oled oma osa kätte saanud! Talupoegadelt nõuti kümnist, teopäevi, töötamist mõisapõllul. Nõuab altkäemaksu, meelehead, lunaraha, kahjutasu. Streikijad nõudsid palga tõstmist. Nõuavad õigust, vabadust, okupatsioonivägede väljaviimist. Hulkur nõudis jultunult toitu ja raha. Nõudis sisselaskmist, läbipääsu. Prokurör nõudis kaebealusele vanglakaristust. Nõuab lahutust, alimente. Ta ei saa nõuda, et ma vaikiksin. Lastelt nõutakse sõnakuulmist, kuuletumist. Publik nõudis lauljalt lisapala. Kui üks muinasjutt läbi, nõudis laps teistki. Mitu häält nõudis vaikust. Oled mees, mihkel teiste käest nõudma. Kange nõudma ja õiendama. Ei nõua otse, vaid annab ainult mõista. „Lähme ära!” nõudis naine. Nõuab korda ja puhtust. Külakoolides nõuti peamiselt katekismust ja piiblilugu. Uus õpetaja hakkas rehkendamist nõudma. Mõni õpetaja nõuab pähetuupimist, fakte, mõni iseseisvat mõtlemist. *Igal ajal on inimesed Jumala tahtmist nõudnud teada saada .. C. R. Jakobson. || kõnek kategooriliselt, ilmumist kohustavalt kutsuma. Brigadir nõuti ülemuse juurde, komisjoni ette aru andma. Kui nõutakse, tuleb minna, seal ära käia. Sind nõutakse telefoni juurde. Ta nõuti tunnistajana kohtusse, kohtusse tunnistajaks. Mehed nõuti koolimaja ehituselt mujale. Poiss nõuti tuppa ja kästi soojemalt riidesse panna. *.. nõudis ta saunatädi üles [tallu] ja andis talle niisuguse peapesu, et see ei saanud kolmegi lugeda. A. H. Tammsaare. *Meie [talu] tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud mõisa ... A. Kitzberg. | piltl. *.. surm, sünge vastane, Su ära nõudis .. M. Under. || kõnek tahtma, lootma, ootama. Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Kelleltki ei saa rohkem nõuda, kui ta suudab, jõuab. Meilt nõutakse tegusid, mitte tühje sõnu. See televiisor käis kakskümmend aastat, rohkem ei või nõudagi. *Mida tohibki nõuda nõelutud nailonsokkidelt ja riidekingadelt sellise pakase vastu? V. Lattik.
2. küsima. a. kõnek (tungivalt, pealekäivalt) pärima. Mis sa nõuad, ma ei tea sulle rohkemat rääkida. Mul pole meeles, nõua teistelt, ehk keegi mäletab paremini. Nõua kõik järele, mis, kus ja kuidas. Katsu tema käest nõuda, mis tema arvab. „Mis jutt see olgu?” nõudsin mina. Nõudnud väga, millal isa koju tuleb. Ma ei nõudnud, kes ta oli. Ei tulnud ette ta nime nõuda. *.. sa tulid, mu ema ja nõudsid, / kuis eluga rahul ma. Jak. Tamm. b. kõnek (kauba v. teenuse eest). Kui palju sa maja eest, majast nõuad? Maksan, mis nõuad. Nõuab soolast hinda, hingehinda. Kui liiga palju nõuad, jääb kaup müümata. Meister nõudis kõrget õpperaha. c. (osta v. teenust kasutada soovides). Villast riiet nõutakse rohkem, kui pakkuda on. Taist liha nõutakse rohkem kui pekki. Naaritsat enam ei nõutud, nõuti hõberebast, mis oli moes. Mageveekala nõuti rohkem kui merekala. Väga nõutav toode.
3. (tungivalt, vältimatult) vajama. Maja nõuab remonti. Peenrad nõuavad kastmist ja rohimist. Valgust ning rammusat mulda nõudev taim. Lehm nõuab head toitu ning hoolitsust. See küsimus nõuab hoolikat uurimist. Haigus nõuab ravi. Laulja hääl nõuab veel koolitust. Veekogud nõuavad kaitset. Tehas nõuab töökäsi. Keegi ei saa elada söömata, keha, ihu nõuab oma osa. Kõht nõuab oma 'tahab süüa'. Väsimus nõudis oma ja töö tuli katkestada. Elu nõuab elamist. *Mage värske liha hakkas kehva toiduga harjunud kõhus .. taas teed vabadusse nõudma. J. Peegel. *Loomus nõuab oma – hunt vaatab ikka metsa poole. J. Parijõgi. || eeldama, ette nägema, vajalikuks pidama. Käitub nii, nagu viisakusreeglid nõuavad. Komme nõudis, et abielunaine kannaks tanu. Praegune mood nõuab poisipead. Arstikutse nõuab kõrgharidust. Reegel, eeskiri nõuab, et.. Ela nii, nagu seadus nõuab. Presidendi positsioon nõuab erapooletust. Jutlesime kauem, kui tarvidus nõudis. See töö nõuab täpsust, tähelepanu, oskust. Akrobaatika nõuab osavust, painduvust. Mida nõutakse healt linnukoeralt? *Teod olgu ettenägelikult läbi kaalutud, ja see nõuab tarku päid. E. Rängel. || tarvitama, kulutama; viima, võtma. Toorhoidised nõuavad kõvasti suhkrut. Linnas elamine nõuab palju raha. Nõudis vaeva, et end püsti hoida. Käiminegi nõudis haigelt pingutust. Tiibklaver nõuab toas palju ruumi. Maavärin nõudis sadu inimelusid. Rõuged nõudsid ohvriks peamiselt lapsi. Veekogud on igal aastal ohvreid nõudnud. *Nõuab surm ka rohket lõikust / suure sõjakäraga .. F. Kuhlbars.
4. millegi järel, midagi võtmas v. viimas käima. Kurat tuli küti hinge nõudma. *Hundid .. käivad külades lambaid nõudmas. E. Kask. || murd püüniseid kontrollima ning neist saaki välja võtma. Kalurid läksid lahele mõrdu, rüsasid, võrke nõudma. *.. näe tulevad jälle merelt nõudmast. Sump on paadi järel vees, küllap seal on kala. R. Vellend.

ohjamatu ‹1› ‹adj›
hrv selline, mida v. keda ei saa ohjata. *Taas jätkub ülemeelik prassing, / tants, ohjamatu pillerkaar .. B. Alver.

omakorda ‹adv›

1. (ise) samuti, (ise) ka. Temalt küsitakse ja tema küsib omakorda. Ronime omakorda koopasse. Nüüd asub tema omakorda ründama. Isa noomis tütart omakorda. Haigused suurendasid omakorda üldist viletsust. *„Näe, näe,” tunnistab nüüd võõras omakorda meie selli. „Peep ka siin!..” O. Luts.
2. jällegi, uuesti (edasi); järgnevalt taas, omalt poolt (tagasi). Liigid jagunevad omakorda alaliikideks. Naftast omakorda saadakse bensiini. Puud laotakse riita ja sealt omakorda autodele. Asjaolu, millest omakorda oleneb kõik järgnev. *Lai jõgi muutus kitsamaks, siis omakorda ojaks, viimaks ojakeseks .. A. Kaskneem.
3. seevastu, omalt poolt (vastu), aga, jälle(gi). Mina omakorda arvan, mõtlen, otsustan, teen hoopis nii. Teised käisid mööda poode, tema omakorda otsis muuseume ja näitusi. Pojale tegi lugu nalja, ema omakorda oli murelik. Poisid pühkisid õue, tüdrukud omakorda koristasid tubades. Eks katsu rahulikuks jääda, kui teine omakorda riidu kisub! *Isa ütleb, et need on joovikad, ema vastu, et hoopis sinikad, Mari-tädi aga omakorda nimetab neid lillakateks. L. Kibuvits.

pakatama ‹37›

1. (lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pingule, pungile minema; (lõhkemiseni, rebenemiseni) paisunud, pingul, pungil olema. Leotamisel, idanemisel seemned pakatavad. Kartulid kippusid keetmisel pakatama. Lõhki pakatanud koorega kastanimunad. Kirsid, ploomid pakatasid mahlast. Poisi taskud pakatavad igasugusest kraamist. Väikeseks jäänud pluus kippus kaenla alt pakatama. Priskusest pakatavad kehavormid. Verest pakatav punetav nägu. Laod pakatavad kaupadest. Aidad pakatasid viljast.
2. lõhenema, pragunema. a. (hrl. kuivusest, kuivamisel). Pakatanud muld, maa. Lõhki pakatanud seinapalgid, puunõud. Pakatanud krobelise koorega puu. Pakatanud nahk, huuled. Külmast veest ja tuulest pakatasid käed. Võidis pakatanud nägu salviga. b. (hrl. pungade kohta:) puhkema. Pungad, urvad, õienupud pakatavad. Puud, põõsad pakatavad roheliseks, lehte, õide. Kevadine pakatav mets. Valminud kupar pakatab ja seemned paiskuvad välja. | piltl. Väljas pakatab kevad. Pakatav lehekuu. c. (valguse, päikese kohta). *.. taas avarustes päike pakatab. J. Semper. *.. loodes pakatab loojak.. J. Kaplinski.
3. piltl tunnetest vm. tulvil olema v. tulvile minema. Süda, rind pakatab uhkusest, rõõmust, õnnest. Ta on tigedusest pakatamas. Ta otse pakatab tegevusihast. Tervisest ja elujõust pakatav nooruk. Laske tal rääkida, ta lausa pakatab uudistest. Elurõõmust pakatav luule. Kaunil suvehommikul pakatasid inimesed uutest lootustest.

panema ‹panna, panin, pannakse 39›

1. kuhugi, mingisse kohta asetama, paigutama. Paneb palitu varna, raamatu lauale, pea padjale, telefonitoru hargile, kirja ümbrikku, märgi rinda, raha tasku, sõrme suule, käed puusa, käe sõbra õlale, kõrva vastu lukuauku, piibu suhu, lapse rinna otsa, kohvri enda kõrvale. Pani pudeli suule ja rüüpas. Pane hobusele päitsed pähe, rauad suhu, rangid kaela. Paneb mantli selga, kingad jalga, kindad kätte, mütsi pähe, salli kaela. Käe ümber pandi side, mähis. Haigele tuli kuppu, sinepiplaastrit panna. Lasksin saabastele pooltallad, uksele uue luku panna. Kuhu sa oled mu prillid pannud? Pillimees pani sõrmed kandlele, viiuli lõua alla. Müürsepp paneb kive müüri. Panin raamatu paberisse. Ema pani poti, supi tulele. Panin tule ahju, varsti saab sooja. Leivad pandi ahju (küpsema). Ta pani raamatu käest. Panin kirja posti. Pani suurema summa panka, (vanemate kätte) hoiule. Pani igast palgast natuke tallele. *Või kui paneks raha veel paari laevaaktsia alla, prahihinnad on praegu head. A. Kaskneem. | piltl. Suitsu näkku panema. Jalga kodumaa pinnale panema. Paneb ilusad summad taskusse. Kellelegi midagi nina alla panema. Kirvest puu külge panema. Arstid panid haige taas jalgadele. Kedagi häbipinki panema. Kellelegi nuga kõri külge panema. Kellelegi, millelegi suuri lootusi panema. Ta ei õigustanud temale pandud lootusi. Oma tundmusi, mõtteid sõnadesse panema. Pani mulle nii raskeid küsimusi, et ma ei osanud vastata. Ilu patta ei panda. || kirjutama; joonistama. Panin kuulutuse ajalehte. Tahtis lasta naabri, selle kiusuteod ajalehte panna. Tema tunnistus pandi protokolli. Avaldusele pandi resolutsioon: „Rahuldamata jätta!”. *Margus naeratas hiljemgi veel – kui ta suplevaid poisikesi lõuendile pani, ise juba noor kunstnik. L. Kibuvits. || kedagi kuhugi (midagi tegema) suunama, saatma, viima. Laps pandi kooli, lasteaeda, karja, kostile. Panin poisi suveks tädi juurde maale. Lapsed pandi varakult voodisse, magama. Kurjategija pandi vangi. || (mõnedes koha- vm. määruseta väljendites). Kartuleid panema 'kartuleid saagi kasvatamiseks mulda paigutama'. Paneb 'ehitab, valmistab' lage, katust, põrandat. Paneb 'liimib seinale' tapeeti. Oli osav püünist, paelu, mõrdu panema 'üles seadma'. Laskis endale kaarte panna 'kaartidega ennustada'. Taadid istusid puhkama ja panid 'tegid, tõmbasid' piipu, suitsu. Selle rahaga ta oma ärile aluse, põhja panigi 'äri lõi, rajas, alustaski'.
2. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma. Ust lukku, haaki, pööra, riivi, ketti panema. Elektripostid on juba püsti pandud. Jalga lahasesse, käsi raudu panema. Röövel pandi raudu. Peremees paneb koera ketti. Lehm pandi köide. Hobust rakkesse, sadulasse panema. Hobust rauda panema 'rautama'. Härgi ikkesse panema. Ennast riidesse panema. Paneb kangast niide. Ema pani lapse kuivaks 'asendas märjad mähkmed kuivadega'. Pane kauss täis! Pane ennast valmis, korda, hakkame kohe minema. Heinu rõuku, kuhja, kive hunnikusse panema. Kedagi pikali, põlvili, õlgadele panema. Paneb tassi kummuli. Rätikut pooleks, kahekorra panema. Käsi, jalgu risti panema. Pani käed torru ja hüüdis. Orkestrandid panid oma pille häälde 'häälestasid'. Ta pani mu täbarasse olukorda. Paneb oma elu hädaohtu. Pani tütre arstile mehele. Jüri ja Mari pandi paari. Mari pandi Jüriga paari. Teemat keelu alla, varandust aresti alla, panti panema. Pani pesu likku, kuivama. Ta pandi politsei valve alla. Nad pandi põlu alla. Tulemused pandi kahtluse alla. Kellegi kannatust, närve, teadmisi, tõelist väärtust, vastupidavust proovile panema. Ettepanek pandi hääletusele. Isa pani 'lubas, andis' tütre koolmeistrile (naiseks). | piltl. Ära tee kõike ise ära, pane oma alluvad rakkesse. Ta on mitu maja püsti pannud 'ehitanud'. *Tõepoolest, nii mõndagi looduses vallatlevat energiat pole inimene veel suutnud lõõga panna. H. Riikoja. *.. elu lust ja rõõm oli meie eest lukku pandud asi. A. Kitzberg.
3. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Lampi, suitsu põlema panema. Ahju küdema, kütte panema. Raadiot, grammofoni mängima panema. Mootorit käima, käiku, seisma, seisu, tööle panema. Tööd, töökoda käima panema. Ta pani käed käbedamini käima. Pealetungi, jutuvoolu, tööd, ettevõtet seisma panema. Kedagi piinlikkust tundma, naerma, nutma panema. Probleemid panid meid mõtlema. Koputus uksele pani ootaja võpatama. Rõske õhk pani ihu värisema. Toidu lõhn paneb suu vett jooksma. Kingitus pani lapse silmad särama. Kaupade hinnad panid ostjatel pea pööritama. Tuul paneb lehed sahisema. Vihmapiisad panid veepinna virvendama. On oma tervise mokka, tuksi, turki pannud. Asju jutti, joonde, kombe panema. Oskab oma tahtmist, ennast maksma panna. Viin paneb mehe purju. Pakane pani jõed jäässe. Pauk pani kõrvad lukku, kumisema. Paneme peo püsti 'korraldame peo'. || käskima, sundima. Ta pani mu vägisi sööma. Panin ta puid tegema. Neid ei saanud kuidagi rääkima panna. Terve klass pandi püsti seisma. Ka loodrid pandi tööle. Mis pani sind seda tegema? *Lõunase lüpsi ajal pandi meid okstega lehmade seljast parme peletama. J. Saar.
4. määrama. a. kedagi kellekski v. kuhugi. Ta pandi ühistu esimeheks, vabriku direktoriks, õpetajaks. Ega ma temale vahiks juurde pandud pole! Paneme rühmale uue juhi. *Selle jaoks on ta ametisse pandud.. J. Rannap. b. kellelegi midagi ülesandeks, kohustuseks tegema. Rännakul oli temale pandud pudrukeetja kohustused. Ta ei täitnud temale pandud ülesannet. *Sina oled laste üle pandud, sina vastutad. L. Promet. c. kellelegi v. millelegi hinnangut andma. Arst pani haigele vale diagnoosi. Õpilasele hinnet panema. Õpetaja pani poisile rahuldava. Kirjandi eest pandi talle hindeks viis. Kui palju talle trahvi pandi? d. (omaks) andma. Poistele pandi nimeks Madis ja Mait. Mis nime te oma koerale panite?
5. hrl van pidama, arvama. Ei pannud paljuks (vaeva) lapse järele vaadata. Seda tegu ei saa mei(l)e süüks, patuks panna. Ei pannud vaevaks vanainimest aidata. *.. näha võis, et Joosep Teras ühtegi tööd raskeks ei pannud.. Jak. Liiv.
6. kõnek (tegevuse intensiivsust väljendades asendab teisi verbe:). a. kiiresti, äkki (kuskile) liikuma, minema; põrutama, kihutama. Ta pani toast välja. Pane otse edasi! Urmas pani Reinule järele. Poiss pani suure kiiruga kooli poole, metsa. Panin paarkümmend kilomeetrit ühe jutiga edasi. Naised panid padinal üle hoovi. Paneme Tallinnasse! Buss pani peatusest mööda. Panin „Jawal” saja neljakümnega! Kala pani õnge otsast minema. Pani plehku, pakku, putku, jooksu, kaabet 'põgenes'. b. lööma, virutama. Kellelegi vastu kõrvu, pead, lõugu, mööda kannikaid panema. Pane talle, nii et aitab! Karjapoiss paneb lehmale vitsaga hea nähvaka. | piltl. Kellelegi põntsu, põõna panema. Külmas vees solistamine pani ta jalgadele põntsu. c. kiruma, vanduma; midagi tabavalt ütlema v. kirjutama. Tulist kurja panema. Riho pani paar sarvilist. *„Hästi paned!” Aleksander veab pöidlaküünega üle mu artikli pealkirja, üle mu nime. E. Vetemaa. *Vägevasti laulsid. Panid üle teiste nagu tõrre põhjast. V. Gross. d. jooma. Viina, veini panema. Kärakat panema. e. tulistama. Püssist pauku, valangut, kärtsu panema. Nagu paugu panin, oli hunt pikali. f. (muude intensiivsete tegevuste kohta). Tööle takka panema. *Nägite, Mati paneb tvisti! A. Pervik. *Pane kas või veel paar nädalat streiki. V. Gross.
7. kõnek hakkama, mingit tegevust alustama (hrl. häälitsemise v. liikumise kohta). Karjuma, kisama, ulguma, pragama, kiruma, naerma panema. Poiss pani kõigest kõrist röökima. Tüdrukud panid ehmunult kiljuma. Kõik panid laginal naerma. Laps kohkus ära ja pani töinama. Vanamees pani valitsust siunama. Panime jooksma, jooksu, punuma, lõikama, plagama, leekima, ajama. Hobune pani lõhkuma. Joobnu pani märatsema.

paun ‹-a 23› ‹s›

1. spetsiaalne kott v. tasku millegi kaasavõtmiseks v. kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits. Tohust, niinest, hülgenahast paun. Mahukas, raske, pooltühi paun. Kirjakandja, matkamehe paun. Tööriistade, teemoona paun. Pauna selga, õlale võtma, viskama. Matkajatel olid suured paunad seljas. Taas tuli võtta paun ja reisikepp. Kütt pistab lastud linnu pauna. Paun on asjadest pungil. *Olin tol päeval valvevelsker, läksin oma punase risti paunaga väravasse.. R. Kaugver. | piltl. *Olin oma muusikaliste kui ka elukogemuste pauna täiendanud. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: arsti|paun, esmaabi|paun, jahi|paun, karja(se)|paun, matka|paun, posti|paun, raha|paun, reisi|paun, sadula|paun, selja|paun, tohik|paun, toidupaun; jutupaun.
2. piltl miski kotti, taskut v. pampu meenutav (sageli seoses inimese v. looma kehaga). a. kõnek kõht. Kas said ka pauna korralikult täis? Sel mehel on paun juba kenakesti paisuma hakanud. *Ümmarguse pauna pärast, mida pullover peidab, kutsutakse poissi Paunikuks. J. Rannap. b. hrv (väikese lapse kohta:) pamp, põnn. *Nüüd peame seda mahajäänud pauna viimati veel toitma! J. V. Jannsen. c. murd küür, kühm... sest et mul on küüra selläs, / pauna pihtade vahele. d. ‹pl.› murd kõrkjatest, lugadest vms. kokku seotud kimbud (ujuma õppimiseks). Kõhuli heidetakse paunu ühendavaile nööridele, nii et paunad jäävad kahele poole keha veepinnale, ja püütakse edasi ujuda.
▷ Liitsõnad: kõhu|paun, nahkpaun.
3. anat kotjas kate v. moodustis
▷ Liitsõnad: lima|paun, neelu|paun, rasviku|paun, südamepaun.

pead tõstma

1. elavnema, millekski (uuesti) jõudu koguma, (julgemalt) tegutsema hakkama. Järjest sagedamini hakkasid pead tõstma dissidendid.
2. endast märku andma, end ilmutama hakkama; mõjule pääsema, kedagi haarama. Huvitavat murrakut kuuldes tõstis temas taas pead keelemees. *Aga .. siis hakkas Kirstis pead tõstma ka rahutus ja mure. H. Väli.

piitsama ‹piitsata 48›

1. (korraks) piitsaga lööma. *Aga Tehvanus ei raatsinud hobust piitsata. L. Promet.
2. hrv piltl piitsutama. *See üha sunnib, see piitsab takka: / end pead sa andma taas ilma kätte. J. Kärner.

pind1 ‹pinna 23› ‹s›

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

pingestama ‹37›

1. pingeliseks (2. täh.), pingsaks muutma, pinget (2., 3. täh.) tekitama. Streigid on olukorda äärmuseni pingestanud. Poliitiline provokatsioon pingestas rahvusvahelist õhkkonda. Perekonnavälised suhted pingestavad ta elu. Ebatavaline olukord pingestab meeled. Piloodi pingestatud nägu. Tunnetest pingestatud sonett, pingestatud mõtteluule. *Sensuaalne .. ärevus pingestab Undi teoseid. Ü. Tuulik.
2. pinge (5., 6. täh.) alla panema. Pärast rikke parandamist pingestati elektriliin taas. Pingestatud elektriseadmed, armatuur.
▷ Liitsõnad: eelpingestama.
3. hrv pingul olevaks muutma, pinguldama. *Kunstnik vestles daamidega, kes hooletult jõnksutasid oma kitsaste pükstega pingestatud tagumikke.. J. Kruusvall.

pinguma ‹37›
hrv pingule tõmbuma, pingulduma. *.. sooned pruunikal kaelal pinguvad ning taas lõtvuvad.. R. Sirge.

poekile ‹adv›
paokile. *Pikkamisi-pikkamisi imbus läbi taas poekile vajunud akna sisse värsket kevadeõhku.. A. Jakobson.

pool|sosin
vaiksel, summutatud häälel rääkimine, tugev sosin. Poolsosinal, poolsosinaga ütlema, lausuma, kiruma, õpetama. Jutt tasanes poolsosinaks. *Ta jõudis viimase lausega poolsosinast peaaegu kisenduseni ja jätkas taas üsna tasa. J. Kross.

populaarne ‹-se 2› ‹adj›

1. tuntud ja hinnatud, menukas. Populaarne laulja, näitleja, poliitik. Populaarne raamat, ravim, restoran, idee, harrastus, spordiala, kuurort. Ta on koolis erakordselt populaarne õpetaja. Eesti populaarseim sportlane. Aasta kolm populaarsemat ajakirjanikku. Populaarseks lauldud romanss. Laiad püksid on taas populaarsed.
▷ Liitsõnad: ebapopulaarne.
2. lihtsalt, mõistetavalt esitatud, üldarusaadav. Populaarne brošüür, ajalookirjandus, käsitlus. Keeruka loodusnähtuse populaarne seletus. Populaarses vormis loeng, kirjutis.

praller ‹-i, -it 2› ‹s›
muus melism, mille moodustab meloodiaheli, selle ülemise abiheli ja taas meloodiaheli kiire järgnevus

pruuskama ‹pruusata 48›
(hobuse vm. looma kohta:) puristama. Hobune pruuskas rõõmsalt, ehmunult, vihaselt, tuttavlikult. Mära pruuskab pingutusest, astub valjusti pruusates. Pruuskav kaamel, muul, põder, morsk. | (muu samalaadse heli kohta). *Ta puhkes taas naerma oma pruuskavat hobusenaeru. A. Pervik.

pumba juurde, pumba juures
(otsustajate ja ühtlasi kasusaajate hulka kuulumise kohta). Kui pumba juurde pääsed, pea ka vanu sõpru meeles. Endine tippkommunist on taas pumba juurde saanud. Kes on pumba juures, see täidab kõigepealt oma taskud.

purskuma ‹37›

1. suure jõu ja hooga välja paiskuma, joa v. jugadena lendama. Puuraugust purskub naftat. Vulkaanist purskub laavat. Vesi purskus mitme meetri kõrgusele. Geisrid purskuvad maapinnast esile. Maa seest välja purskuv aur. Veri purskub haavast tugeva joana. Pisarad purskusid silmist. Vaadist purskus vahutav õlu. Suits purskub korstnatest sambana üles. Laskeavast purskus suurtükituli. | piltl. Tüdruk purskub näost punaseks. *Hahad purskusid ta jalge eest, lendasid, patsatasid vette ja ujusid eemale. A. Mälk. *Kino „Modernist” purskus seansilõpp kõnniteele. J. Kross. || piltl äkiliselt ja ägedalt vallanduma. Ta suust purskus sõim. Kurgust purskuv röögatus. Naerupahvakud purskusid mu rinnast. Nuuksumine purskub nutuks. Taas purskus hele lõkerdus. Purskuvad protestihüüatused.
2. äkki midagi hooga tegema hakkama. Purskub kimedalt, ohjeldamatult, rõõmsalt naerma. Naine purskus nutma, pisaraisse, oli nutma purskumas. Ta purskus kõigest hingest hädaldama.
3. äkki ja ägedalt midagi ütlema. *„Taevane jumal!” purskub ema. „Inimesed aetakse välja lagedale, ja siis ma ei pea kaebamagi?!” R. Roht.

põuane ‹-se 4› ‹adj›
sademeteta, erakordselt kuiv (ja kuum); põuda iseloomustav v. põuale omane. Põuane suvi, aastaaeg, aasta. Põuased ilmad. Hommik tõotas palavat ja põuast päeva. Pärast vihma tuli taas põuasem aeg. Põuane taevas, tuul. Taevas on põuased pilverünkad. || põua all kannatav. Põuane maa. Põuased põllud ootavad kosutavat vihma. Kõrbenud rohuga põuane nõmm. | piltl. *.. võib-olla just teid on jumal õnnistanud põuase südamega, mis januneb usu järele. L. Mölder (tlk).

päeva|kord [-korra]

1. koosoleku, istungi, konverentsi vms. tegevuskava. Kinnitati koosoleku päevakord. Kes on esitatud päevakorra poolt? Võtame ka selle küsimuse päevakorda. Päevakorras on viis punkti. Asume päevakorra teise punkti juurde. Päevakord on ammendatud.
2. van kodukord. Lasteaia, internaatkooli, haigla päevakord. Ära riku päevakorda!
3. ‹kohakäänetes› (millegi aktuaalse, tähelepanu keskmes, arutlusel oleva, kiiret lahendust nõudva vms. kohta). Looduskaitseküsimused on taas päevakorda, päevakorrale tõusnud. Päevakorda kerkisid uue maja ehitamise plaanid. Kohanimede kogumine püsib endiselt päevakorras.

pääksuma ‹42›
murd prääksuma. *Part pääksub tasa, kurdab lind, / siis vait on taas kõik metsa paik.. V. Ridala.

püstituma ‹37›

1. (püsti) kerkima, tekkima, sündima. Meie ette on püstitunud uut laadi ülesanded. Taas püstitus küsimus, kuidas õigeks ajaks töö valmis saada. *Kas sul siis asjata siin kesk jääd / püstitus kodune koda.. A. Oras (tlk).
2. hrv kõrguma. *Triumfikaar, mil upub lilledesse tipp, / nende ees püstitub.. I. Laaban (tlk).

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

raev ‹-u 21› ‹s›
pöörane, metsik, meeletu viha. Kauaaegne, varjatud raev. Isa raev oli suur. Meest valdas, haaras pöörane raev. Sellest jutust sattus, läks ta lausa raevu. Selline olukord võib raevu viia, ajada. Ta on kergesti vihastuv ja metsik oma raevus. „Lurjus!” karjus ta tulises raevus. Ta värises raevust. Mehe nägu virildus raevust. Raev kogunes hinge. Ta silmis välgatas raev. Raev südames, silmades. Tema raev suurenes iga hetkega. Mehe viha kasvas kohutavaks raevuks. Puhkes ohjeldamatu raev, kõik kisendasid läbisegi. Raev rauges, vaibus. Sõnavõtud kutsusid esile rahva raevu. See süüdistus tekitas neis erilist raevu. Täis raevu jooksis ta minema. Raevust punane, kahvatu nägu. Võitlus käis meeletu raevuga. Rahvas tõusis raev okupantide vastu. Koerad purelesid ebatavalise raevuga. *.. Markusel käis mõnikord niisugune raev peal, et võttis silmanägemise ja kõrvakuulmise ära. A. Beekman. | piltl. *Taas tormavad lained esile, taas murravad nad uue raevuga neid uusi tõkkeid .. M. Pedajas (tlk).

rahu|jalale ‹adv›
heasse vahekorda. Sai oma naabritega taas rahujalale.

rahul ‹adv›

1. millessegi v. kellessegi rahuloluga, rahuldustundega suhtuv, kellegi v. millegi suhtes rahuldustunnet omav. Ta on oma eluga väga rahul. Ma olin endaga, oma tööga, oma saavutustega üsna rahul. Peremees oli minuga rahul. Isa ei ole oma lastega päriselt rahul. Mehed olid saadud töötasuga rahul. Ta polnud kohtuotsusega rahul ja kaebas edasi. Millega sa nüüd rahul ei ole? Mu süda on taas rahul. Mari, kas sa nüüd oled rahul? *Ainult eeslid oma lontis kõrvadega on rahul, kui neil aga veel karuohakaidki süüa on. A. H. Tammsaare.
2. rahus, rahulikult (paigal). Siingi ei lase sa mind rahul olla. Ta käed ei püsinud hetkekski rahul. *.. ainukene, mis ta teha käskis, oli see, et meie vagusi, rahul pidime istuma .. M. Metsanurk.

rahvus|vaheline
eri rahvaste v. riikide vaheline, neisse puutuv, neid siduv, kohustav v. neile ühine, internatsionaalne. Rahvusvaheline koostöö, kaubavahetus. Rahvusvaheline komitee, kongress. Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid. Rahvusvaheline mess, näitus. Rahvusvaheline maleturniir. Rahvusvahelised interpreetide võistlused. Rahvusvahelised lennuliinid. Rahvusvahelised jõed, kanalid, väinad. Laev oli rahvusvahelistes vetes 'mitteterritoriaalvetes'. Rahvusvahelised kokkulepped, lepingud. Pinev rahvusvaheline olukord. Rahvusvahelised vaidlusküsimused, suhted. Sündmused omandasid rahvusvahelise ulatuse. Uus riik vajab rahvusvahelist tunnustamist. Eesti on taas jõudnud rahvusvahelisele areenile. Rahvusvahelise tähtsusega sündmus. Rahvusvaheline õigus 'õigusnormide kogum, mis korraldab riikide suhteid'. Rahvusvaheline naistepäev, lastekaitsepäev, üliõpilaspäev, teatripäev. Rahvusvaheline geofüüsika-aasta, rahuliku Päikese aasta (teat. rahvusvahelised teadusüritused). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Rahvusvaheline küünal 'mittesüsteemne valgustugevuse ühik'. Rahvusvaheline signalisatsioonikood 'merelaevade omavahelist v. merelaevade ja rannaobjektide vahelist sidepidamist võimaldav signaalide kogum'. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. Rahvusvahelise mainega teadlane. Ringrada, õppekava vastab rahvusvahelistele nõuetele. Inglise keel on laialt levinud rahvusvaheline keel. Tehiskeeltest on kõige rahvusvahelisem esperanto. Meie keeles vastav sõna puudub, tuleb kasutada rahvusvahelist nimetust. Rahvalauludega võrreldes on rahvajutud palju rahvusvahelisemad. Rahvusvaheline uskumus. Paljudesse keeltesse tõlgituna muutus teos rahvusvaheliseks. Rahvusvaheline kabe '100-ruudune kabe'. Rahvusvaheline meister, suurmeister (spordiklassifikatsioonides). *Mõnelgi korral on mainitud, et mereröövlite meeskonnad olid rahvusvahelised, koosnedes peale sakslaste, rootslaste ja soomlaste ka ärapagenud eestlastest. L. Tiik. | (paljude organisatsioonide, organite, asutuste v. ühenduste ametlikes nimetustes). Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvaheline Kohus. Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo. Rahvusvaheline Matemaatikaunioon.

randuma ‹37›
merelt vm. suuremalt veekogult randa, kalda äärde jõudma (veesõidukite kohta). Tallinna sadamas randub paljude maade laevu. Laev randus sadamakai ääres. Aurik randus ja reisijad hakkasid maale minema. Purjekas, mootorpaat, praam randus. Täislastis kalapaadid randuvad valgmas. Põhi on madal, siin ei saa suure laevaga randuda. Väsinud merehädalised randusid ühel tühjal saarel. Dessant randus paksus udus õnnestunult. Torm läheneb, peame kusagil randuma. | piltl. *Iga iseseisvumiskatse järel randub ta taas oma perekonnas. J. Kross (tlk). *Meie nurmile kevad taas randub .. E. Hiir.

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

regenereerima ‹42›

1. ka biol taastekitama; uuendama. Rohelised taimed regenereerivad hapnikku. Taimed suudavad regenereerida oma hävinud osi.
2. tehn kasutatud materjali esialgseid omadusi taastama, lisanditest puhastades taas kasutuskõlblikuks muutma. Regenereeritud õli.
3. tehn regeneraatori (2. täh.) abil soojendama

reibas ‹reipa 19› ‹adj›

1. (hea enesetunde ja kehalise vormi tõttu) ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; sellist olekut väljendav. Reibas ja nooruslik vanahärra. Kaheksale aastakümnele vaatamata on ta ikka veel reibas. Särasilmsed reipad tüdrukud jooksid meile vastu. Püüa reibas olla, ära noruta! Ärkasin puhanuna ja reipana, uimasus ja väsimus olid kadunud. Väike suplus tegi matkajad taas reipaks. Järsku muutusid kõik reipaks. Turistid olid reipas meeleolus, tujus. Igahommikune võimlemine hoiab keha ja vaimu reipa. Reibas hääl, nägu. Enesetunne muutus taas reipamaks. *Külm ruum, viletsus ja muud eluraskused väsitavad kõige reipama ja teotahtelisema koolmeistri ära. M. Traat. | piltl. Lastel olid seljas reipad ruudulised seelikud.
2. hoogne, söakas. Lapsed marssisid reipal sammul. Harjutuste kompleks lõpetati reipa kõnniga. Kodule lähenedes muutus poisi reibas astumine märksa aeglasemaks.

reprodutseeruma ‹37›
end taas looma, taastekkima

riigi|tüür
piltl riigijuhtimine, riigivalitsemine. Parempoolsed pääsesid taas riigitüüri juurde.

rind ‹rinna pl. gen rindade e. rinde pl. illat rindadesse e. rinnusse e. rindu 23› ‹s›

1. rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa. Karvane, paljas, tätoveeritud rind. Lai, kummis, muskliline, sissevajunud rind. Ahta rinnaga mehike. Rinna ümbermõõt 'rindkere ümbermõõt'. Ta on rinnust nagu vaat. Marssimisel hoitagu rind ette. Mees lööb ringutades rinna laiali, õieli. Käib, rind ees ja pea seljas. Käed on rinnal risti, vaheliti. Lõug, pea vajub väsinult rinnale. Surub raamatu kõvasti rinna vastu. Koputab endale vastu rinda. Togib teist rusikaga rindu. Jookseb õpetajale mürtsti vastu rindu. Raskeid kaste tuli üle rinna upitada. Liikluse reguleerija on bussi poole rinnaga, küljega, seljaga. Kõnetatu pöördub (täie) rinnaga hääle suunas. Seisab, rind vastu lainet. Seadis sissetungijale rinna ette. Tema ees pandi tee rinnaga kinni. Ära murra rinnaga, võta mõistus appi! Ta on ikka niisugune rinnaga 'otse, jõuga' mineja, ründaja olnud. Seisab (täie) rinnaga 'otsusekindlalt, vapralt' oma sõbra, õigluse eest. Poisid satuvad tänaval rind rinnaga 'rinnutsi' kokku. Vennad rüselesid rind rinna vastu. Pea panevad nad maadlusmatil rinnad kokku. Vanaisa olevat metsas karuga rinnad kokku pannud. Mindi naaberküla poistega rinda mõõtma 'jõudu katsuma'. Taob rusikatega endale vastu rinda ja karjub, et pole süüdi. Isa surub, tõmbab poja oma rinnale. Tüdruk peitis näo sõbra rinnale. Naine viskub, langeb mehe rinnale, nutab ta rinna najal. Vanake tegi rinnale ristimärgi, lõi risti rinna ette. Koerad kargavad tulijale rindu. Sõdur sai kuuliga rinnust haavata. Kihutas vastasele kuuli rindu, lõi noa rinda. Süda on rinnas vasakul pool, vasardab, peksab rinnus. Haige kaebab rinnas, rinnus rõhumistunnet. Tal on pisted, valu rinde all, rinnas, rinnus. Rinde alt paistetas üles. Solvang mõjus nagu hoop rinde alla. Mäest allasõit võttis rinde alt külmaks. Toit jäi rindu kinni. Naine kannab last rinna all 'on rase'. Käristame, tõukame, tõmbame viina rindu, tõukame üle rinna kõnek joome viina. Kutsar tõmbas perutava hobuse pea rindu 'vastu rinda'. Ühel märal on rind hõõrdunud, teisel turi verine. Hoovis haukus laia rinnaga kuri koer. Julge hundi rind on rasvane. Kukk ajab uhkelt rinna ette. Valge, punase rinnaga 'rinnaesisega' lind. || (eeskätt rinna etteulatuvam koht näit. ulatuse v. vahemaa märkimisel). Vili kasvab, hanged on rindu. Vahel tuli rinnust saadik vees sumada. Lumi, rukis ulatus poistele rinnuni. Hobu on rinnani sohu vajunud. Haige lamab, tekk rinnuni tõmmatud. Tal on habe, püksid rinnuni. Finiš läbitakse rind rinna kõrval, peaaegu rind rinnaga. Matkakaaslane kõnnib temast rinna võrra ees, taga. Sportlane kaotas klubikaaslasele rinnaga 'rinna jagu maad'. 400 meetri jooksus õnnestus rivaali rinnaga võita. | piltl. Pakane tõmbab järve rinnale kaane. Ader lõikab maa rinda läikivaid vagusid. Taas tärkab kevadise looduse rinnas elu. Tuul surub täie rinnaga vastu akent. *See oli Kamtšatka rinnale suunatud pistoda: piraadikoobas polnud rannast kaugemal kui Naissaar Tallinnast. L. Meri. *.. ma kogun nii sitkust ja jõudu, et siis varsti eluga rinnad kokku panna. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: kana|rind, veri|rind, õhkrind; lamba|rind, vasikarind; puna|rind, sulis|rind, valgerind.
2. ka anat rindkere eesmises seinas 3. ja 6. roide vahel rinnanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; see elundipaar; naiserind (mamma). Parem, vasak rind. Lopsakad, suured, tugevad, täidlased, väikesed, pringid, kõvad, kikkis, rippuvad, lotendavad, ümarad, paisuvad rinnad. Tal on kõrge, ilus, tugev rind. Neiu vaevumärgatav, puhkev rind. Poiss mudis, katsus tüdruku rinda, rindu. Rinnad on tühjad, piima täis. Haigus võttis rinnad kuivaks. Teda on toitnud ema rinna rammus piim. Ema annab, pakub väikesele rinda. Last rinnaga söötma. Noorik pani lapse rinna otsa, pistis lapsele rinna suhu. Kõige noorem poistest oli alles rinna otsas, rippus rinna küljes 'ka: oli alles rinnalaps'. Maimuke imeb, võtab ahnelt rinda. Laps võõrdus rinnast kiiresti, ei tahtnud enam rinda. Aastane laps tuleks rinnast võõrutada. Ta polegi rinda saanud. Rinda piimast tühjendama. Ema paneb küll lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *Eeva imestas, mida .. Hannes leidis selles linnunäoga naises, polnud tal puusa ega rinda. L. Promet. | piltl. *Varakult võeti mind teaduse rinnalt, / lahku ju lapsena koduk'se pinnalt.. Juh. Liiv. *Ta oli juba küllalt kaua imenud riigi rinda.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: ema|rind, neitsi|rind, neiurind.
3. ‹hrl. pl.› hingamiselundkond, eriti kopsud; rind (1. täh.) nende asupaigana. Nõrgad, viletsad, rinnad. Rinnad kärisevad, körisevad, rögisevad, rigisevad, kõhisevad, karjuvad. Rind ragiseb. Rindu põdema. Kuri tõbi on rinda löönud. Tal on haige rinnaga poeg. Hingas vilisevi rinnu. Rinnad on kinni, umbsed, rasked 'hingata on raske'. Isa on rinnust kinni. Hing jääb rindu kinni. Poisid jooksid nii, et hing rinnus kinni. Vanakesel mattis rindu. Suitsetamine hakkas talle rindade peale. Jooksjate rinnad lõõtsutasid ägedasti, raskesti. Sukelduja tõmbas rinna õhku täis. Võõras ohkab rinna põhjast. Karjus, kuidas rinnast häält tuli. Ta rinnust tulid kuuldavale oiged. Metsas võis rinna täis hingata magusat kaselõhna. Kõik hingavad täie rinnaga, täiel rinnal värsket kevadeõhku. Seal said lapsed täiest rinnast, täie rinnaga, täiel rinnal laulda ja hõisata. Tunnistab täiel rinnal 'julgelt, otsustavalt', et on kommunist. *Ja hinga läbi nina, mitte läbi suu, muidu saavad rinnad liiga külma õhku.. O. Luts. *Andke mulle punased palged ja terve rind! V. Uibopuu. | piltl. *Ookeani lai rind hingas taas rahulikult ja kergelt. H. Sergo.
4. rinnaesist (1. täh.) v. rinda (1. täh.) kattev rõivaosa; rinnaesine (2. täh.) Särgil oli rind eest lahti, katki. Pluusi rind on nöörvoltidega kaunistatud, toiduplekke täis. Kooli lõpetajaile pannakse, kinnitatakse, pistetakse märgid rinda. Sõjamehel on rahad, kuldtäht rinnas. Vanaisa sai vahvuse eest risti rinda. Ta rind on ordenilinte täis. Tädi rinnal säras kuldne pross. Kannab kuue rinnal lilleõit. Valgest riidest rinnaga põll. Mikk võttis, hakkas, on Märdil rinnust kinni. Haarab, sasib, äsab tülitaja rinnad pihku. Rinnust raputama. *Mäletan üht rootsi madrust, kes tantsides alati tõmbas rinnad lahti.. J. Parijõgi. | piltl. Kahma elul rinnust!
▷ Liitsõnad: kampsuni|rind, kuue|rind, palitu|rind, pluusi|rind, särgi|rind, vestirind.
5. piltl rind (1. täh.) tunnete asupaiga ja võrdkujuna; süda, põu, hing. Rõhutud, raske, muserdatud rind. Rind on täis, tulvil armastust, kadedust, viha. Rind hõiskab ja juubeldab, ähvardab valust lõhkeda. Rind põksub, lainetab, tuksleb ärevalt, kirvendab meelepahast. Laul teeb rinna rõõmsaks. Uhkus paisutab nende rinda. Rind on tulevikuplaane täis. Oreli tume kohin jäi ta rinda püsima. Rinda asus nukrus, mure. Ärevus võttis rinnus aset. Igatsus tõusis, lõi, puges, tuli rinda. Lootus täidab rahva rinda. Noort rinda rõhuvad rasked mõtted. Pelg põgenes ta rinnast. Tusk laskus veskikivina rinnale. Hirm poisi rinnas aina kasvas. Rinnus mässab torm, keeb pahameel. Sul on südame asemel kivi rinnas, rinnus. Üks hääl mu rinnus ütles, et.. Rinnast kaob rahu. Naise rinda kõrvetas armukadedus. Poeedi rinnas leegitsevad õilsad tundmused. Ta kannab neiu vastu oma rinnas sügavaid tundeid. Rinda jäi närima, pakitsema kuri kahtlus. Tunneb rinnus tühjust. Head sõnad külvasid rinda usku. Korraga käib rinnust läbi imeline tunne. Kõigest ängistavast jääb rinnus nagu kitsaks. Süda lõhkeb rinnus, tahab rinnast välja hüpata. Ise noor tüdruk, aga kasaka hing rinnus. *Palju põles ta rinnas armastust orjakütkes rahva vastu. F. Tuglas. *.. [oli] asju näinud, mis ka tema rinna kuumaks tegid ja ta käe salaja rusikasse ajasid, sest ülekohus oli vahel liiga karjuv. E. Vilde.
6. rida, viirg, riba, esi; rinne (4. täh.) Lauskmaad piirab idast sakiline mägede rind. Üksteise järel randuvad lainete vahused rinnad. Hakid kerkivad nagu sõdurid nurmele rinda. Kõik hakkasid ühes rinnas minema. Puude langetamine käis mitmes rinnas. Langetajatele maksti palka rinna lõpetamisel. *Nagu hall ahel liigub kartulipanijate lai rind mööda mustavat lagendikku edasi.. E. Vilde. *Metsa oli mindud rinna: igaüks läks oma rinda mööda. A. Moora.
▷ Liitsõnad: esi|rind, külvi|rind, lõikus|rind, taga|rind, tule|rind, vastas|rind, võitlus|rind, väerind.
7. millegi eesmine, etteulatuv osa. a. laeval vm. (vee)sõidukil. Laev lõikab rinnaga laineid. Lained peksid vastu paadi rinda. *Üle veduri rinna aga valendab lumine habe. J. Semper. b. ahjurind. Ahju rinnas põles pimedal ajal peerg. c. mäekülg, nõlv, järsk sein. Kinkude rinnal õitses kevadlilli. Sealsete mägede rinnal karjatatakse loomi. Lained purunevad vastu rannakaljude rinda. Pärast mäemassi koristamist peab ee rind olema jälle vertikaalne. *Õige murrutöölise hing igatseb alati sinna, kus asub kalju püstloodis sein, rind, nagu siinpool öeldakse. M. Kesamaa.
▷ Liitsõnad: ahju|rind, ee|rind, kalju|rind, kingu|rind, mäerind.

ring ‹-i 21› ‹s›

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. || ‹hrl. pl.› ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

rist|loodis
püstsihiga täisnurga all, (täpselt) risti. Torm vaibus ja laev oli taas ristloodis. *Vaatasime ammuli sui majesteetlikke kaljusid, mis ristloodis vette ulatusid.. K. Kass.

rist|löök
sport löök palli v. mängija liikumise suunaga risti (näit. jalgpallis, poksis). Kaitsja sooritas ristlöögi õhust. Tugevate ristlöökidega haaras poksija initsiatiivi taas enda kätte.

rohitsema ‹37›
kõnek
1. arstima, ravima. Tohter rohitses haigeid hoolikalt. Mees rohitses enda raskest tõvest terveks. Haigust tuli tõsisemalt rohitsema hakata. Nad rohitsesid haiget kätt maarohtudega. Loomaarstil on palju veiseid, sigu rohitseda. *Tuliseks kuumutatud toore lepapulgaga hõõrudes taas rohitseti algavaid sügelisi.. A. Viires.
2. mürgitama, hävitama. *Lambipott oli katki, terve maja haises petroolist, nagu oleks rohitsetud lutikaid. R. Sirge.

roidumus ‹-e 5› ‹s›
rammestus, väsimus. Kerge, unine roidumus. Roidumust tundma. Käed-jalad värisevad suurest roidumusest. Kontides, terves kehas suriseb, on magus roidumus. Gripp algab tugeva roidumusega. Roidumus pole ihust, kontidest veel kadunud. Öine roidumus uhuti külma veega minema. Ärganu vajub taas rambesse roidumusse. *Ruumi sigines mõnus roidumus. Saunavihad lõhnasid partel.. L. Vaher.

rüngas ‹rünka 19› ‹s›
ebamäärase kujuga suur kamakas v. tomp, rahn, rünk. a. (kivide, jää kohta). Raudkivi rünkad. Suur sammaldunud rüngas keset põldu. Müürirusude rünkad. Suurteks rüngasteks kuhjunud jääpangad. || (kaljune) kõrgendik v. küngas. *Tee üles Toledo rünkale oli lühike, kuid ööajal hädaohtlik. H. Saari (tlk). b. (pilvede kohta). Taevarannale oli tõusnud äikesepilve tume, ähvardav rüngas. Suuri tihedaid rünkaid kihutab üle taeva. Valged pilved koondusid suurteks rüngasteks ja rebenesid taas.
▷ Liitsõnad: jää|rüngas, kalju|rüngas, kivi|rüngas, pae|rüngas, pilverüngas.

saabuma ‹37›

1. kohale jõudma, (kuhugi) pärale jõudma. Saabus teade, kiri, telegramm, kaubasaadetis. Juba hommikul hakkas külalisi saabuma. Koju saabusime alles õhtuks. Konverentsile on saabunud teadlasi mitmest riigist. Delegatsioon saabus erilennukil. Meritint saabub aprillis jõgedesse kudema. Kevadel saabuvad rändlinnud. Rong saabus Tartusse. Veosed olid saabunud oodatust kiiremini, hoopis teist teed kaudu. Saabuti heas tujus ja lauluga. Raimond Valgre laul „Peagi saabun tagasi su juurde”.
2. kätte jõudma. On saabumas kevad, õhtu. Pimeduse saabudes süttis tänavavalgustus. Hommik on saabunud. Saabus kaua oodatud esimene koolipäev, aasta 1976. Otsustav hetk oli saabunud. Paranemine saabus haiguse teisel nädalal. Saabuv vanadus. Pärast tormi saabus taas vaikus. Mai algul saabus tugev külmalaine. Viimaks ometi saabus võit, vabadus.

saatma ‹saadan 46›

1. kellegagi (v. millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema (näit. seltsiks, kaitseks, abiks vms.). Ronald saatis sageli isa tema ärireisidel. Läbirääkimistele minejaid saatis kaitsemeeskond. Vange saatsid konvoisõdurid. Saani, tõlda saatis mitu relvastatud ratsanikku. Ma tahtsin üksi minna, kuid õde tuli saatma. Ma saadan sind natuke maad, suure maanteeni. Nad läksid teda terve kambaga bussijaama saatma. Saatsin tütarlapse pärast pidu koju. Mart saatis külalise väravani. Tants lõppenud, saatis noormees tütarlapse taas kohale tagasi. Ema käis lastel abiks karja karjamaale saatmas. Poisid saatsid mööda kallast tükk aega palgiparve. Koer saatis truult oma peremeest. Laeva saatis karjuv kajakaparv. *.. peenramaad haris pirakas kukk, keda saatis kümmekond kana. M. Varik (tlk). | piltl. Õnn saatis teda kogu elu. Saatku sind ikka vanemate õnnistus! Kõik need päevad saatis teda mure koduste saatuse pärast. Laul on meie esivanemaid saatnud hällist hauani. Meie sportlasi saatis edu 'nad olid edukad'. Jõgi saadab maanteed mitu kilomeetrit. *.. varjud, mis kahte teekäijat saatsid, muutusid üha pikemaks. E. Kippel. || midagi liikuvat pilguga jälgima. Saatis silmadega, pilguga möödujaid. Ema saatis mu toimetusi nukra pilguga. *Oskar Põdrus tajus, et teda saatsid kõigi saalisviibijate pilgud. P. Kuusberg.
2. kellelegi mänguriistal saateks kaasa mängima v. kaasa laulma. Lauljat, viiuldajat klaveril saatma. Laulja saatis end ise kitarril. Lauljaid võidi saata mitmesuguste pillidega. Koori saatis orkester. Nende laulu saatis viiul. Eeslauljat saadab koor. *Ringmängu saatis õige ühetooniline laul. K. A. Hindrey.
3. mingi tegevuse v. olukorraga kaasas käima, sellega koos esinema. Pulmapidu saatsid laul ja pillimäng. Ennemuiste saatis talveõhtusi töid ja toimetusi sageli laul. Meie lavalt lahkumist saatis aplaus. Teekäijat saadab koerte käre haukumine. Lindude ägedat tegutsemist saatis vihane kädin. Etenduse käiku saatis sageli publiku lõbus naer. Haige iga liigutust saatis terav valusähvatus. Vihmakohinat saatsid piksekärgatused. *.. nende teemade käsitlust saadab enamasti pastorlik moraliseerimine. A. Vinkel.
4. kedagi (v. midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms. Ema saatis poja vett tooma. Haige poiss saadeti koolist koju. Mis ta siin asjata logeleb, saada ta minema. Kus Anton on, saada ta siia! Saatke kedagi arsti järele! Kui abi vaja, saada mulle Ats järele! Peremees saatis sulase veskile, naabrile paar sulast appi. Külalistele tuleb auto jaama vastu saata. Sind tuleks haiglasse saata. Isa saatis poja linna kooli. Kool saadab ellu järjekordse lennu lõpetajaid. Ta saadeti pensionile, erru. Saatis oma perekonna sõja eest pakku. Karistussalgad saadeti rahutusi maha suruma. Saarele saadetud dessant ebaõnnestus. Teda saadeti mõneks aastaks välismaale tööle. Rindele saadetakse järjest uusi vägesid. Kurjategijad saadeti sunnitööle, asumisele. Sind tuleks selle eest vangi saata 'panna'. Inkvisitsioon saatis inimesi tuleriidale. See ei ole õige mees, saada ta oma asutusest kohe minema! 'vallanda ta töölt'. Ta on nii vihane, et saadab sulle veel koerad kallale. Ta saadab sulle veel politsei, oksjoni kaela. Moor oskavat nõiakunste ja võivat teistele haigusi või surma saata. Tüdrukud saatsid lahkuva rongi suunas õhusuudlusi. Üks raadiojaam saatis öö läbi head muusikat. See asjaolu on mulle kui jumalast saadetud. | piltl. Vanataat saatis mulle uuriva, etteheitva pilgu. Istus tee ääres ja saatis aeg-ajalt pilke kodu poole. Talle saadeti ähvardusi, pilkesõnu järele. Jõgi saadab oma veed merre. Päike saatis taevast kuldseid kiiri. || kellegi lahkumist pidulikult tähistama, tema lahkumiseks ettevalmistusi tegema vms. Külarahvas oli tulnud nekruteid saatma. Lahkunut oli viimsele teekonnale saatmas palju rahvast. *See oli Reedal esimene poeg merele saata, ja ta oli ta kasti hoolega pakkinud. A. Kalmus. || kedagi, midagi teat. olukorda viima, teat. olukorda jõudmist põhjustama. Valitsus, riigikogu, parlament saadeti laiali. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali. Saatis oma pillamistega talu haamri alla 'põhjustas oksjoni'. Sa saadad meid veel rahva naeru alla. Andke andeks, ärge saatke mind hukatusse, hukka! Kurat saadab su hinge hukka. *Ja paari nädala pärast olin niikaugel, et saatsin Kaljukotka hästi sihitud paremsirgega istukile. A. Kork. || kõnek (vandumissõnu tarvitades) millestki lahti ütlema, seda mitte arvestama v. kedagi mitte kuulda võtma. Saada kogu see kupatus pikalt ja tule tulema. See on sul asjata käik, ta saadab sind lihtsalt pikalt. Saatis eidekese kõigi tema nõuannetega kassi saba alla. Oma käreduses võis ta teise saata sinna, kus pipar kasvab. *Kui arvab, et tal on õigus, võib ükskõik millise ülemuse rumalasse kohta saata. J. Peegel. || kõnek esineb mitmes tapmist väljendavas ütluses. Selline röövel võib iga inimese teise ilma saata. Ta olevat saatnud võlausaldaja, oma isa teise ilma. Segastel aegadel saadeti inimesi ilma kohtuotsuseta mullatoidule, mättasse. Ei seal kohut olnud, saadeti inimene kohe looja karja. Vaenlane oli kõige hirmsamate piinade läbi saatnud hukka hulga inimesi. *On inimsüdameid, mis võimaldavad nende omanikel tappa koguni oma emasid, saata surma vastsündinud lapsi! L. Kibuvits.
5. kellegi, millegi kaudu v. vahendusel kellelegi midagi lähetama v. teada andma. Kirja, meili, telegrammi, pakki saatma. Ta saatis mulle vahetevahel tuttavatega, posti teel veidi raha. Pension saadeti mulle koju kätte. Saatke mulle post Berliini järele! Reet saatis Juhanile kirjaga oma pildi. Korrespondendid saadavad ajalehtedele kaastööd, sõnumeid. Peokutsed on juba laiali saadetud. Saadame tuttavatele pühadeks õnnesoove, õnnitlusi. Ta saadab mulle aeg-ajalt tervitusi. Kes sulle saatis roose, selle kingituse? Kõik asjad on autoga kohale saadetud. Saatsin talle teate ema surmast. Isa saatis sõna, et tulgu ma kohe koju. Kui sa ei saa tulla, katsu mulle sellest kuidagi sõna saata.
6. virutama, viskama, heitma, lööma. Jõi pudeli tühjaks ja saatis selle siis tagantkätt põõsasse. Haaras maast kivi ja saatis selle koera suunas. Saatis läbiloetud kirja paberikorvi. Madis saatis kapatäie vett kerisele. Mängija saatis palli hoogsa löögiga üle võrgu, otse vastase väravasse. *Ta saadab Lontule paraja hoobi otse südame auku, nii et vastasel hing kinni jääb. H. Pukk. || (tulistamise kohta). Saatis laengu valgustatud aknasse. Metsa vahel saadeti talle kuul selga, tina keresse.
7. (aja kohta:) veetma, mööda saatma. Mis vanal inimesel enam, muudkui saada päevi surma poole. *Aga eks see ole ükskõik, kuidas me oma päevad õhtusse saadame. O. Luts.
8. van põhjustama, valmistama, tooma. *Ma rääkisin talle .. tähtsatest ajaloolistest meestest, kelle töö nii palju maailma rahvastele kasu saatnud.. Juh. Liiv. *.. oli ta seisukord niisuguseks kujunenud, et ta venna raha oma ärist, sellele kahju saatmata, ei võinud välja võtta. E. Vilde.

saatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
inimese elukäik, kõik selles toimuv v. toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratuna. Traagiline, ränk, halastamatu saatus. Pärisoriste talupoegade raske saatus. Meie pere saatus on kurb. See on meie ühine saatus. Äpardunud saatusega inimene. Saatus pole sulle olnud armuline. Ole suurem kui su saatus! Kedagi, midagi saatuse hooleks, hoolde jätma 'kellegi v. millegi eest mitte hoolitsema'. Minu põlvkonna saatus on sõjad. On mures oma laste saatuse pärast. Ta on oma saatusega juba leppinud. Vangidel oli raske oma saatusele alistuda. Välismaale sõitnud sõbra saatusest ei kuulnud ta hiljem midagi. Saatus viis meid taas juhuslikult kokku. Saatuse pailapsena elas õnnelikult kogu elu. Šamaanid ennustasid saatust. Saatuse eest pole kellelgi pääsu. Et see nii läks, ju see oli minu saatus. See oli nagu saatuse iroonia, pilge. See oli saatuse sõrm 'õnnelik juhus', mis mind tookord lennukilt maha jättis. *.. ma kõndisin kallakul teel, / sest et sind, mu südame saatus / ei olnud ma näinud ju veel. A. Haava. | piltl. Pole midagi teada O. W. Masingu suure sõnaraamatu käsikirja saatusest. Sõja, lahingu saatus oli juba otsustatud. Viimane mäng otsustab medalite saatuse.
▷ Liitsõnad: elu|saatus, inimsaatus.

sala|liit
salajane liit (isikute, riikide vahel). Opositsioonijõudude salaliit valitsuse vastu. *.. laulan kiitu / vapratele kreeklastele taas, / kelle vastu sõlmib salaliitu / kõik Euroopa.. J. Kross (tlk).

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

see|sugune ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. selline, niisugune
1. sisaldab viidet ümbritsevale tegelikkusele: osutatava moodi, sellega sarnanev. Seesugused kartulid paneme teise korvi. Kas teil seesuguseid nööpe on veel järel? „Seesugune mu kleit ongi,” lõpetas ta joonistamise. Seesuguseid kombeid õpetatakse maast-madalast. | ‹substantiivselt›. Näita oma kingi; jaa, just seesuguseid oleks mulgi tarvis. Küll on hea inimene, teist seesugust sa ei leia.
2. sisaldab viidet eelnenud tekstis mainitud v. järgnevas mainitavale tunnusele v. iseloomustusele. Sa oled paha ja jonnakas, seesugust last ei julgegi teatrisse kaasa võtta. Anu osutus just seesuguseks naiseks, nagu olema peab. Teist seesugust sõpra ma enam ei leia. Ära käi küürus, viimati jäädki seesuguseks. Ennu polnud veel kunagi seesugusena nähtud. Miks ta nii sünge on? – Ta on alati seesugune. Armastan seesugust karget päikselist talveilma. Ükskord juhtus taas seesugune lugu. Peame minema hakkama, seesugune on minu arvamus. Taskurätt on seesugune asi, mis peab ikka kaasas olema. Ma ei leia seesugust nõu, kuhu marjad panna. Siin kehtib seesugune seadus, et kõik löövad kaasa. Jõgi on siin seesugune, et suvel saab kuiva jalaga läbi. Poes ei leidunud midagi seesugust, mida osta oleks tahtnud. *.. kõikidel ei ole seesugust vankumatut usku nagu sinul, Hegesias. L. Metsar. | ‹substantiivselt›. Ta hoopleb küll, aga eks seesuguseid ole ennegi nähtud. Miks sa seesugustega sõbrustad? Koob kindaid, salle ja muud seesugust. *Paulil on võrgutaja välimus, seesugused meeldivad tüdrukutele.. J. Semper.
3. üldisemalt, konkreetse viiteta; ka kergelt nentiv rõhutu sõna. Tema on meil seesugune... unistaja. Vanaisa oli seesugune suur ja tugev. Õhk oli seal seesugune paks ja raske. Toob küll see-, küll teistsuguseid ettekäändeid. *Aga üldiselt ei seisa küsimus lõpplahenduses, vaid probleemis kui seesuguses. L. Vaher.

selja|taga
I. ‹adv›
1. ajaliselt möödas, minevikus. Raske tööpäev, kolm magamata ööd seljataga. Kogemus on tal suur – viisteist aastat õpetajatööd seljataga. Kui ülikool seljataga, läksin tööle. Pikk reis oma vintsutustega on lõpuks seljataga. Oleksid need eksamid juba seljataga! Naisel olevat seljataga kaks luhtunud abielu. Kõik mured olid sedakorda seljataga. Talv oma pakastega oli seljataga. Nüüd on kõige raskem seljataga. *.. ning laulda sest, mis on, mis seljataga. H. Visnapuu.
2. ruumiliselt möödas, läbitud, tagapool. Mitu kilomeetrit oli juba seljataga, kui tee ääres nähti esimest maja. Hommikust peale astutud, pikk tee seljataga. *Juba Risti seljataga, läheb mööda Ellamaa, jõuab kätte Harutee. J. Tuulik.
3. tagaselja. Seljataga kutsuti õpetajat Mausiks. Teda hurjutatakse nii näo ees kui seljataga. Näkku ütleb üht, seljataga räägib teist juttu. Seljataga tehtud otsus. *Parem suu sisse põrutada kui seljataga viriseda. R. Sirge.
4. toeks, toetajana. Ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema. Tudengil ei seisnud seljataga nimekaid vanemaid ega rasket raha. *Mitmed tublid mehed seisavad asjal nõu ja jõuga seljataga. A. Hint.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi suhtes tagaselja. Maja müügiplaane peeti vanaisa seljataga. Mis te minu seljataga otsustasite? Ripsutab naise seljataga teenija ümber.
2. kellegi, millegi toeks, toetajana. Juhi seljataga seisis kogu meeskond. Seaduseelnõu seljataga seisab valitsev koalitsioon. *Jah, seadus seisis tõesti taas paruni seljataga. H. Sergo.

siiski ‹adv›

1. ikkagi, ometi; sellegipoolest, kõigele vaatamata. Õnneks lõppes kõik siiski hästi. Ma ei saa sinu hinnangutega siiski nõus olla. Ta näis küll kindlana, ent siiski mitte päris julgena. See on kallis, kuid siiski väga vajalik ost. Arst ütles, et prille on siiski vaja. Mees oli kehva tervisega olnud ja siiski kõvasti tööd teinud. Ehkki maal sündinud, ei saa ta end siiski maainimeseks pidada. Inimene on siiski rohkem väärt kui masinad. Hiljem ta siiski tuli. Sul oli see siiski meeles. Aega on vähe, ent mõnel küsimusel tahaksin siiski peatuda. Räägi siiski, tahaksin väga teada. Teadsin küll, et loota pole midagi, kuid ootasin siiski. | rõhutab eeldatule vastupidist (ka ilma verbita). Siiski, uks on olemas, seda ta ei märganud. Ma ei usu küll, et tunnete mu õde. – Siiski, siiski. *.. olete selles talus omainimene – kui ma ei eksi – peretütar vist?.. Siiski – teenija. A. Antson.
2. ka siis. Seda loodusnähtust esineb meil harva ja siiski enamasti väga ähmaselt. Nägin teda taas alles aastaid hiljem, siiski ainult üürikeseks. *Häda on perenaisel siiski, kui peremees ükskord ise vaevaks võtab koju tulla. Häda on alati ja igaviisi. A. H. Tammsaare.

sini|lipp [-lipu]
väikesadama v. supelranna rahvusvaheline kvaliteedimärgis (näitab, et sadamas v. rannas täidetakse keskkonna- ja heakorranõudeid). Sinilipp antakse üheks hooajaks. Rand taotleb sinilippu, sai sinilipu, jäi tänavu sinilipust ilma. Pärnu supelrannas heisati sinilipp juba õige mitmendat hooaega. Jahisadamas lehvib taas sinilipp.

sirk ‹sirgu 21› ‹s›
murd lind. *.. [koit] paistab sirgud suigult ärkama / taas säravate sillerdustega. M. Raud.

sirutama ‹37›

1. keha v. kehaosa kõverdunud v. kõverdatud asendist sirgeks, sirgu ajama (ka pingest, kangestusest vabastamiseks); venitades sirgu ajama. Kartulivõtjad sirutasid selga. Töö käib, nii et pole mahti selgagi sirutada. Niitja sirutab pihta. Sirutab kauasest istumisest kangeks jäänud, kanget keha. Mees sirutas end aeglaselt püsti. Sirutas oma kõhetut keha, nii et kondid naksusid, raksusid. Sirutab kangestunud, roidunud liikmeid, väsinud konte. Ronis autost välja, vankrilt maha jalgu sirutama. Kõverdas ja sirutas sõrmi. Põlv lähendada rindkerele, seejärel jalg sirutada. Kõigepealt sirutage käed ette, siis kõrvale. Istus kännule ja sirutas jalad pikaks, laiali. Sirutas tugitoolis oma pikki jalgu. Haigutab ja sirutab jalad vastu lavatsit. Lapsuke ärkas ja sirutas ennast mõnuga. Sirutas, nii et voodi nagises. Kass sirutas end õige pikaks. Kukk sirutas tiibu 'lõi tiivad lahti'. *Nii jõudis päev, mil lambad ja loomad kästi välja lasta sõrga sirutama. R. Soar. || (taimede kohta). Tuul surub puude ladvad maadligi, aga jonnakalt sirutavad need end taas püsti. || (esemete kohta üldisemalt:) sirgeks tegema. *.. kui kodus oli õhtu pikk, siis võis ju korvi punuda, jalavarje lappida, vorstitikke vesta või pruugitud naelu sirutada. K. Saaber. *.. võttis kokkukägardatud mütsi ja hakkas seda käte vahel sirutama. O. Tooming.
2. kellegi v. millegi suunas, poole (võtmiseks, andmiseks, vaatamiseks vms.) sirgu, pikale ajama; ulatama. Sirutas tervituseks, hüvastijätuks, õnnitluseks, lepituseks käe. Sirutas käe paberite, järgmise sigareti, veiniklaasi järele. Sirutas käed lahkujale järele, tulijale vastu. Sirutas käe, et koera silitada. Rahvas sirutas ahastuses käsi taeva poole. Kerjus sirutas kätt möödujate poole. Peremees sirutas klaasi külalise poole. Sirutasin talle kirja lugemiseks. Sirutas suudluseks huuled. Kõik sirutasid kaelu akna poole. Sirutas kaela pikaks, õieli, et paremini näha. *Pall sirutas kaela aknasse, kuid ei küündinud nägema muud kui.. ratsu tagumikku ja tühja sadulat. J. Kross. *„A ja B,” ütlesin mina valjusti, aga õpetaja sirutas kõrva pikale ja küsis, et kas ma kõvemini ei jaksagi. A. Maripuu.
3. piltl mingis suunas sirguda, kõrguda, laiuda laskma. Tamm sirutab oksi üle katuse, aknasse. Tee kohale sirutavad oma jämedaid oksi põlised pöögid. Mäed sirutavad oma teravaid tippe taeva, kõrguste poole. Juba hakkab linn ennast ka siia kanti sirutama. Tee asfaltlint sirutab end pikalt läände. Otse meie vastas sirutab end järve kitsas poolsaar. *Väike hüppesild sirutab siin oma ahtakest hoolauda endiselt kutsuvalt vee kohale.. R. Vaidlo.
4. siruli, pikali heitma; lamama, pikutama. Mees sirutas end voodisse, sängi. Sirutas enese koduselt diivanile. Sirutasime end rohule, liivale pikali. Ase on valmis, siruta vähe. Hea on pärast tööd heintel sirutada.
5. kõnek (maha, siruli) lööma, virutama; lüües v. tulistades tapma. Sirutas kallaletungija külmavereliselt pikali. Sirutas vastase rusikahoobiga pikali maha. Tugev hoop sirutas mehe teadvusetult trepile. Vaat kui sirutan su selili nagu susirajaka! Lehm sirutas jalaga lüpsiku ümber. Haaras püssi ja sirutas röövli pikali. Selle kaheraudsega on mitu rebast pikali sirutatud. Vahepeal oli paugutatud ja mitu meest lumele maha sirutatud. Kuulid sirutasid vaenlasi hulganisti (surnult) maha. *..igatahes sirutas Luugus lapiti peoga Augustile risti üle huulte. E. Tennov. *Ja iga verelombi juurde oli tolmu sirutatud inimene, kes veel praegu oli jalul seisnud.. E. Vilde. || (haiguse kohta:) pikali (põdema) panema. Kange luuvalu sirutas ta nädalaks voodisse. *Enamasti sirutas ta [= merehaigus] naised ja lapsed maha, aga kord-korralt hakkas merega vilunud mehigi.. haigeks jääma. E. Vilde.
6. kõnek väljendab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (kiiresti käimise kohta). Kuhu te sirutate? Poisid, sirutame minema! Kõik sirutasid samme õnnetuspaiga poole. *Oma kütisammu sirutades jõudis ta varsti onni manu.. N. Baturin. b. (muu tegevuse kohta). *Seepärast ma siis tulin, et sirutan valmis pisut aeda... A. Mälk.

sise|võitlus

1. hingeline võitlus, siseheitlus. Maailmavaatelised sisevõitlused. Filmis on kangelase sisevõitlustele osutatud sootuks vähemat tähelepanu kui raamatus.
2. mingi institutsiooni sisene võimuvõitlus. Valitseja surma järel puhkesid riigis taas sisevõitlused. Erakonnas käib suur sisevõitlus.

sisim ‹-a 2›

1. ‹adj› (< superl sisemine) (seoses hingega, sisemaailmaga); võõraste, kõrvaliste eest kõige varjatum, intiimne. Sisimad mõtted, tunded, soovid. Piibel on tema sisim usk. Oma sisimat mina ei avanud ta kellelegi. Oma sisimas olemuses tunnen sügavat üksildust. Magamistoas usaldati teineteisele sisimaid südamesaladusi.
2. ‹s› hing, sisemaailm; selle varjatuim osa. Oma sisimas on ta rahul ja õnnelik. Sisimas pidasin endaga ägedat võitlust. Kuskil sisimas närib hirm, tõstab pead kadedus. Tundsin sisimas, et keegi mind kõrvalt jälgib. Sisimas aimas ta õnnetust. Küllap ta oma sisimas kogu seda lugu kirub ja vannub. Sisimas ei ole meil omavahel midagi ühist. Mida ta võis oma sisimas tunda? Näoilme ei reetnud, mis toimus tema sisimas. Sisimas süüdistasin iseennast. Sisimas lootsin, et asi hakkab paremuse poole minema. Imet ei sünni inimesega, kes seda sisimas ammu pole oodanud. Sisimas naerma, muigama. Sisimas läbielatud tunded. *Ei! karjatab kogu ta sisim, – ei, minu laps elab, peab elama! B. Alver.
3. ‹s› hrv sisemus (1. täh.) *Nälg puuris uue õelusega mu sisimas.. B. Alver. *Näe, toa sisimast sirgub väike, pruun peo, poeb vaagnasse, täitub selle sisust ja kaob taas. L. Kibuvits.

siuts ‹-u 21› ‹s›
siutsumise üksikjuht, siutsatus. Õhk on täis linavästrike heledaid siutse. *Ainult oksal uinuv lind.. tegi mõne rahutu siutsu, siis valitses taas vaikus. H. Sergo.

soe ‹sooja 32 komp soojem e. kõnek soem superl kõige soojem e. kõnek kõige soem›

1. ‹adj› mõõdukalt kõrge, hrl. inimesele hästi vastuvõetava (sageli tema kehatemperatuurile suhteliselt lähedase) temperatuuriga. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Soe ilm, suvi. Hommik ei olnud soe. Õues on üsna soe. Juulis läks väga soojaks. Tänavune talv oli soe, mullusest soojem. Oli nii soe, et käidi paljapäi. Kevadiselt soe päikesepaiste. Soojad õhumassid. Soe vihm. Soe õhk on külmast kergem. Ruum on päris, hea soe. Köögis läheb ruttu soojaks. Sõitsime soojale maale 'lõunamaale'. Soe 'köetav' kasvuhoone. b. (esemete, ainete kohta). Soe ahi. Aja vesi soojaks. Võtsin sooja dušši. Tule ruttu, kuni supp on veel soe. Ma ei joo sooja piima. Soe toit 'soojalt söödav toit, näit. praad'. Spordilaagris pakuti kolm korda päevas sooja toitu. Raamatud lähevad nagu soojad saiad 'raamatumüük läheb hästi'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava aistingu kohta). Soe keha, käsi. Surnu on veel soe. Jooksin ennast soojaks. Mul on juba soe. Võta mantel peale, hakkab soem. Kaevamine tegi naha soojaks. Ära mine sooja nahaga tuule kätte. Naps tegi kõhukoopa soojaks. Rinde alt käis soe jutt läbi. Tüdrukust käib soe hoog üle.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, lüpsi|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikese|soe, suitsu|soe, suve|soe, toa|soe, unesoe.
2. ‹adj› soojapidav. Soe pesu, mantel, kasukas. Soojad talveriided. Võta endale midagi soojemat ümber. Meil on soe maja.
3. ‹adj› südamlik, sõbralik, lahke, hea. Soe pilk, soojad silmad. Silmis soe helk. Vastab sooja naeratuse, häälega. Räägiti sooje lahkumissõnu. Teda peetakse tänini sooja sõnaga meeles. Kirjutasin sooja kirja. Kõlab soe aplaus. Lavastus leidis sooja vastuvõtu. Soojas õhkkonnas kulgenud lõunasöök. Meile sai osaks soe hoolitsus. Ole ta vastu pisutki soojem. Lahkus sõprade soojast seltsist. Tahtsin öelda midagi sooja. Soe tähelepanu, külalislahkus, osavõtlikkus, huumor. Suhtub miniasse sooja sümpaatiaga. Neil tekkisid soojemad suhted, tunded (ka armusuhte, -tunnete kohta). Meie vahekord polnud kuigi soe. Neid seob soe sõprus. Maie on soe naine. Tal on soe süda. Mälestus tegi südame soojaks. Südames muutub, läheb soojaks. Vana meloodiat kuuldes hakkas südamel soojem. Soe tunne puges südamesse, valdas südant. *Me tajume hoopis, et aitäh on kodusem ja soojem, kuna tänan on ametlikum ja isegi jahedam. H. Saari. || mõnus, hubane. Lilled teevad toa soojemaks. Naudib sooja kodusust. On endale sooja koha 'mugava ja tasuva teenistus- v. töökoha' leidnud. Soojast pesast unistav naine. *Muudkui rahu oleks vaja – suurt, sooja, rõõmsat rahu. E. Vilde.
4. ‹adj› meeldivana, mahedana tajutav v. mõjuv. Soe valgus. Kollane, punane, oranž on soojad värvid. Soe koloriit. Mesilaste soe sumin. Soe bariton. *Punastkirja rätt hõõgas kandjale sooja kuma. M. Seping.
5. ‹adj› piltl. a. (elavnemise, hoogu minemise, sisseelamise kohta). Vein on ta meeled soojaks kütnud. Mees rääkis end soojaks. *Muidu aga ei saanud ma esimesel semestril Peterburis soojakski, kui ma juba ülepääkaela koju sõitsin. K. A. Hindrey. b. värske, äsjane. *.. pisut imelik on taas tuttavat teed astuda, kus sakslaste jäljed on veel soojad. J. Peegel. *Mõte [rästikust] oli veel soe, kui Saul juba tundis nimetissõrme otsas naksatust.. V. Vahing.
6. ‹s› mõõdukalt kõrge temperatuur, ka sellise temperatuuriga keskkond v. õhk, soojus. Külma ja sooja järsk vaheldumine. Esimesed kevadised soojad ajasid karu üles. Õues oli 25 kraadi sooja 'üle 0 °C'. Hoia uks lahti, köögist tuleb sooja. Ära lase sooja välja! Läksime sooja, sooja kätte. Pistis jalad teki alla sooja. Supp on pliidil soojas. Kolle õhkab, koldest hoovab mõnusat sooja. See ahi sooja ei anna. Tuli levitas sooja. Magasin lõkke soojas. Maja ei pea sooja. Päike paistab suvise soojaga. Sooja tootmine, hind. *.. [oli] läinud välja otsima lõbusamat olemist, otsima seltsi ja inimeste sooja. E. Maasik. | piltl. Mul on mitu lahendusvarianti soojas 'tagavaraks'. || soojatunne. Kuidagi ei saa sooja. Vein andis sooja. Tee endale võimlemisega sooja.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikesesoe.

soovima ‹42›

1. midagi tahtma, soovi omama v. avaldama. Võistlustest võivad osa võtta kõik, kes seda soovivad. Kes soovib sõna? Soovisin teada, millal rong väljub. Ta soovib juubeli ajal suuremat tähelepanu vältida. Isa ei soovinudki inimestega kokku puutuda. Keda te soovite? Kas sa soovid veel suppi? Mida perenaine soovib? Soovin kolme vaba päeva. Sooviti, et küsimused esitataks kirjalikult. Hakkame minema, kui sa seda soovid. Võtke seda, kuidas (ise) soovite. Mine ära! – Kuidas soovite! Ta oskused jätavad (paremat) soovida 'on puudulikud, ebapiisavad'. Distsipliin, varustus, figuur jätab soovida pole piisavalt hea. Soovida oleks neiu laulu kohta seda, et ta oma häält paremini valitseks. || igatsema, lootma, ihaldama. Kuidas ma sooviksin sind taas kohata! Ma soovin, et sa oleksid rahul. Ta soovib sulle ainult head. Keegi ei soovinud neile halba. Eks sa mine, kui nii väga soovid. Ostis lapsele kõik, mis see soovis. Naine soovib kangesti last. Soovida võib paljugi. Ma ei soovi enam midagi. Soovib vanu aegu tagasi. Paremat elu pole soovidagi. Käin seal, kus süda soovib. Vali välja, mis süda soovib. Lugesin niipalju, kui süda soovis. Soovin ta surma. Kui täht langeb, peab midagi soovima. Ei oskagi muud, rohkem soovida, kui et sa terveks saaksid. Juku oli oodatud, loodetud ja soovitud poeg. Lõpuks sain soovitud raamatu. Uuringud ei andnud soovitud tulemusi. Ta polnud seltskonnas soovitud. Soovimata külalised.
2. häid soove ütlema (sageli kindlakskujunenud väljenditega ühenduses v. nende koosseisus). Soovin õnne! Soovime edu! Tulija ütles tere ja soovis jõudu. Soovisin vennale head õhtut, head päeva, head teed, head paranemist. Mees soovib head jätku, jätku leivale. Õed soovisid teineteisele head ööd. Soovisin talle kaunist suve, õnnelikku reisi, kõike head. Kalameestele sooviti kombekohaselt: „Kivi kotti!”.

stoiliselt ‹adv›
(< stoiline). Surus huuled stoiliselt kokku. Pilk muutus taas stoiliselt rahulikuks. Oskab kaotusesse stoiliselt suhtuda.

suisa ‹adv›

1. lausa, otse, päris. Poiss valetas suisa suu sisse. Selja taga kirus, suu ees aga suisa ülistas. Tüdruk näeb suisa koomiline välja. Tegelik olukord on suisa vastupidine. Asi pööras suisa hulluks. Suisa imelik on, et sellest pole seni midagi räägitud. Hõrk kook suisa sulab suus. Päev oli suisa suviselt palav. Säärane sadu on suisa nuhtlus. Sääsed tahavad suisa ära süüa! Ei usu, et ta sulle suisa kallale julgeb tulla. Esinejat suisa rünnati küsimustega. Suisa naiselikust uudishimust esitasin näitlejale veel ühe küsimuse. *Suisa ööpimedus ümbritses karavani. A. Kerge (tlk).
2. avalikult, otse(koheselt). Ütles kõigi ees suisa, mis ta asjast arvab. Oma vaateid see mees suisa ei avaldanud. *Ühel päeval oli taas abi vaja, aga Johannes tõrkus seekord suisa ja suure julgusega. E. Vilde.
3. otse(joones), sirgelt. *.. ja ütles: „Lähete siit kohe suisa üle mäe lubjaaugust mööda!” L. Meri.
4. van ülepeakaela, hoolimata. *Oh, jumal, kes mulle laenab! Kuhu ma jooksen nii suisa, ja veel – kaheksakümmend viis rubla! E. Vilde.

sulama ‹37›

1. soojuse mõjul tahkest olekust vedelasse siirduma v. pehmenema. Kevadel sulab lumi, jää. Maa on juba paarikümne sentimeetri sügavuselt sulanud. Maapind ei ole veel jõudnud sulada. Mida enam teed tallati, seda rohkem hakkas ta sulama. Metall, klaas sulab kõrgel kuumusel. Päikese käes hakkas asfalt sulama. Või, rasv sulas pannil. Vaha sulab kuumal kivil. | piltl. Ma lausa sulan kuumusest. || lahustuma. Suhkur sulab vees, kohvitassis. || piltl (väga maitsva toidu kohta). Kook on nii hea, et lausa sulab suus. Õun otse sulas suus. *.. pirnid sulavad suhu, magus mahl jookseb suuveeri mööda alla. R. Roht. *Ja maitse oli maasikatel: oi-oi, sulasid keele peal! H. Jõgisalu.
2. piltl (inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) (ülevoolavalt) tundeliseks, hellaks, lahkeks muutuma v. selline olema; heldima. Süda sulab õnnest, heameelest, õrnusest. Tüdruku meelitused panid poisi kiiresti sulama. Selle naise ees sulab iga mees, olgu ta kuitahes vana. Perenaine otse sulab lahkusest, sõbralikkusest. Muusika mõjus nii, et kuulajad lausa sulasid liigutusest.
3. millessegi hajuma, sujuvalt millekski üle minema; segunedes ühtset tervikut moodustama. Kaugenev kallas sulab õhtuhämarusse. Metsaserv sulab uduhämusse. Sõjaväeauto pruunid ja rohelised laigud sulasid maastikku. Kanga triibud sulavad pehmelt üksteisesse. Üksikud uued ehitised sulavad hästi üldisesse pilti ega muuda vanalinna üldilmet. Silmapiiril sulas meri matthalliks taevaks. Meri ja taevas on sulanud halliks kauguseks. Pimeduses sulasid puud ühtseks tumedaks müüriks. Tähed raamatus sulasid silme ees üheks halliks triibuks. Lasud, mütsatused ja karjed – kõik sulas üheks võimsaks kooriks. Kõneleja sõnad sulasid ühtlaseks pominaks. Hobune ja ratsanik sulasid kauguses üheksainsaks koguks. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud maaliliseks tervikuks. *Kleitide sahin, värvilised tuled, lõhnad ja lausekatkendid sulasid pidumeeleoluks. L. Metsar. *Märkamatult sulavad õhtud ööks, aovalgusest kasvab päev.. B. Alver. || (inimeste, inimrühmade kohta). Turistid sulasid peatänava rahvavoolu. Ühtseks pereks sulas matkarühm alles mägedes. Ta ei sulanudki seltskonda, millest ta võrsunud on. *Igatahes oli juba nüüd vahe põliste Helsingi eestlaste ja pagulaste vahel kadumas ning kõik üheks eesti kolooniaks sulamas. F. Tuglas. || (rasside, rahvaste, hõimude segunemise kohta). Vähesed epideemiast ellujäänud sulasid naaberhõimudesse. Nüüdseks on liivlased peaaegu täiesti sulanud läti rahvasse. *Ida- ja Kirde-Eestis sulas ajapikku eestlaste hulka vadjalasi. E. Tõnisson.
4. piltl (tasapisi) vähenema, kahanema; olematuks muutuma, kaduma. Raha sulab ta käes, näppude vahel kiiresti. Saadud ehituslaen otse sulas kätte. Päeval teenitud summad sulasid õhtul kõrtsiarvetes. Rasketes lahingutes viibinud pataljon oli sulanud paarikümnemeheliseks rühmaks. *Normipäevade eest saadud jahunatuke sulas imekiiresti. J. Sarapuu. *Tunnid sulavad ja ükski meist ei saa elust midagi jätta oma pihku! L. Kibuvits. || lahtuma. Mehe sünge olek hakkas tasapisi sulama. Kallistuse peale sulas kogu pahameel. Viha sulas pikkamööda ja süda sai taas kergeks. *Ta tundis, kuidas kõik kalk ja karm temas sulas ja suur õnnestav armastus ta südamesse voolas. S. Kabur.

suunduma ‹37›

1. teat. suunas liikuma v. levima, kuhugi suunda võtma v. pöörduma. Rongkäik suundus keskväljakule, südalinna poole. Jahimehed suundusid metsa. Sügisel suunduvad rändlinnud lõunasse, soojale maale. Kõikide pilgud olid suundunud ootavalt uksele. Laev suundub merele, sadamasse. Soojadel hoovustel on seaduspärasus suunduda väiksemailt laiuskraadidelt suurematele. || teat. suunas paiknema v. kulgema. Jalgrada suundub parki, suurele teele, üle raudtee alevisse, kõrgemale mäkke. Jõgi suundus orgu, kaljude vahele, ida poole, kirdesse. Sõpruse puiestee suundub kesklinnast Mustamäele. Paide peale suunduv teeharu.
2. siirduma, (edasi v. üle) minema. Kõik keskkooli lõpetajad ei suundu kõrgkooli. Mõtted suunduvad kodule, õpingute juurde. Kunstielu on taas suundunud normaalsetele rööbastele, normaalsetesse rööbastesse.

sõduri|saabas
‹hrl. pl.› sõdurite vormi juurde kuuluv saabas. Jalas olid tal rasked, rohmakad, tugevad, rautatud sõdurisaapad. | piltl (sõjaväeteenistuse kohta). Mehel tuli taas aastaks sõdurisaapad jalga tõmmata.

sõidu|korda ‹adv›
tehniliselt sõiduks valmis seisundisse. Autot, laeva, mootorit sõidukorda seadma. Mootorpaat sai peale remonti taas sõidukorda.

sõja|tulekahju
piltl sõda. Maailmas on taas süttinud sõjatulekahju.

sõlmuma ‹37›
end sõlmima. Niit oli puntraks sõlmunud. Väänkasvud sõlmusid võreseinale. *.. pea vajus longu, sõrmed süles sõlmusid kokku. H. Sergo. || piltl omavahel tihedalt liituma v. segunema, põimuma. Romaanis sõlmuvad armastus ja surm. Temas sõlmus kurbus rõõmuga. Muusikahelid sõlmuvad jutuhäältega. Noorte vahel sõlmusid sõprussuhted kiiresti. Vestlus katkes, siis sõlmus taas. Tüdruku ümber sõlmusid mitmed intriigid.

südame|lähedane
armas, hingelähedane, kallis. Südamelähedane töö, amet, elukutse, eriala. Südamelähedane sõber, tütarlaps. Uurimisteema peab olema südamelähedane. Oli taas oma südamelähedases miljöös. Meri on randlasele kõige südamelähedasem. See maakoht muutus talle järjest südamelähedasemaks. Tammsaare looming oli mõistetav ja südamelähedane. Lapsepõlve mängumaad jäävad alati südamelähedaseks. Kodumaa ja rahva saatus olid poeedile eriti südamelähedased. Kõneldakse ikka sellest, mis on südamelähedane. Neis põhimõtetes on tema jaoks palju südamelähedast.

südant|kosutav ‹-a 2› partits
meeldiv, südantsoojendav. Nii südantkosutav oli taas maal olla. See oli südantkosutav uudis.

sünd ‹sünni 21› ‹s›

1. ilmaletulek, sündimine. Lapse sünd. Kaksikute, mitmikute sünd. Pärast poja sündi jäi ema haigeks. Isa suri juba enne tütre sündi. Ta on sünnist saadik vigane. Oli sünnist surmani kodupaigas. Täna möödub 100 aastat kuulsa näitleja sünnist. Sündide arvu kiire kahanemine. *Teise tütre sünnil oli Krõõt nutnud, nüüd võttis ta löögi [= jälle tütre sünni] alistunult vastu. A. H. Tammsaare. || sünnilt, sünni poolest sünnipäralt, päritolult, põlvnemiselt. Mees on sünnilt armeenlane, hispaanlane. Kuulus sünnilt rüütliseisusse. *.. aga meie ei tohi unustada, kes ta sünni poolest on ja missuguseid vanemaid ta omaks nimetab. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esisünd.
2. millegi tekkimine, teke, sündimine. Päikesesüsteemi, Maa sünd. Pilvede, tormi sünd. Taevas lõi punetama – see oli uue päeva sünd. Uute riikide, uute teadusharude sünd. Oli möödunud veerand sajandit Eesti jalgpalli sünnist. Kirjandus-, kunstiteose sünd. Rahvapärimuste sünd. Uute sõnade sünd keeles. Enam polnud kahtlust tipptulemuse sünnis. *.. ei suutnud see ettekujutus tas siiski lämmatada üsna tõsiste tunnete sündi.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: juurde|sünd, taas|sünd, uuesti|sünd, ümbersünd.

sündima ‹sünnin 42›

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› osutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

sünteesima ‹42›

1. sünteesi tegema. Tugeva loova isiksusena on kirjanik saadud mõjutused sünteesinud omapäraseks esteetiliseks süsteemiks. Aistingud ja tajud analüüsitakse ja sünteesitakse mõtlemise abil. *Lõpuks tahtis ta kõike õpitut sünteesida ning jõuda tõelise tarkuseni, Teadmiseni.. M. Mutt.
2. keemilisi ühendeid sünteesi teel valmistama. Keemikud sünteesivad uusi aineid, preparaate. Igast tehiselemendist võib sünteesida terve rea isotoope. Osa aminohappeid on organism ise suuteline sünteesima. Vitamiine sünteesitakse taimedes, ka inimese kehas.
3. tehislikult kõnet, heli looma. Inimkõnet sünteesima. *.. salvestatu taastus, süntesaator sünteesis taas.. J. Jõerüüt.

süttima ‹süttin 37 või sütin 42›

1. põlema minema, tuld võtma. Maja, katus, lennuk süttis põlema. Küün süttis piksest. Kuivad laastud süttisid otsekohe. Kergesti süttiv materjal, vedelik. Tuld kustutades süttisid ta riided. Märjad puud ei tahtnud pliidi all kuidagi süttida. Tõmbas tuld: tikk süttis praginal. Kaldal süttis lõke. Suitsulõõris süttis tahm. Meteoorid süt(t)ivad atmosfääris. *Olen niisugustes räbalates, et ei julge minna isegi tule ligidale – kardan, et süttin põlema. O. Luts. || (tule enese kohta). Sütel süttisid aeg-ajalt sinised leegid. Kuidas küll võis kuivatis tuli süttida? Sädemest süttinud tulekahju. *Läksime nagu kaks last, kes tõttavad vaatama, kuidas süttivad rahaaugu-tuled. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: isesüttima.
2. (valgusallika, valguse kohta:) valgustama, helendama v. loitma hakkama. Majades ja tänavail süttisid esimesed tuled. Valgusfooris süt(t)ib punane, roheline tuli. Laelamp, taskulamp süttis põlema. Tänavavalgustus süttis. Pimendatud linnas süttisid helgiheitjad. Linnas süttis elekter. Tuled kustusid, ent mõne aja pärast süttis valgus taas. Signaalseadmete armatuurlaual süttis tuluke. Reklaamtuled süttisid ja kustusid. Üksteise järel süttisid pimedad aknad. Õhtul süttis linn tuledesse. Üha tumenevas taevas süttisid esimesed tähed. *Koit süttib kobava valgusvihuna .. A. Ravel (tlk).
3. piltl (silmade, pilgu kohta:) mingit tunnet väljendama hakkama. Laste silmad süttisid rõõmust. Vanamehe silmad süttisid vihale. Mehe silmis süttis ähvardav tuluke, niiske helk. Vihast süttinud pilk. Tema ahastavas pilgus süttis nagu lootusekiir. *Sütib, sütib himuline pilk. H. Visnapuu.
4. piltl algust saama, puhkema. Süttis äge vaidlus. Ootamatult süttis sõda. || (kelleski tekkivate tunnete, meeleolude vms. kohta). Temas, tema südames süttis meeletu, tuline viha. Rõhututes süttis põlema viha rõhujate vastu. Noorte vahel oli süttinud armastus. Poistes süttis uudishimu: mis seal toimub. Temas süttis kirg, himu, iha vara järele. Kes võis arvata, et tüdruku lootused nii kergesti süt(t)ivad. Süttis laste elav fantaasia. *Indriku südames süttis ärev aimdus. H. Väli.
5. piltl millestki kaasa haaratud saama, põlema minema, hoogu sattuma, innustuma; ärrituma, ägestuma. Püüdis küll rahu säilitada, kuid süttis ometi põlema. Mees on elavaloomuline ja kiiresti süttiv. Süttida võib heast raamatust, teatrilavastusest, filmist. Süttis ise oma sõnadest. Lapsed süttisid maalesõitmise mõttest. Ta süt(t)ib ise ja sütitab kuulajaid. Tal on kergesti süttiv loomus. Tekkis sõnavahetus ja süttisid meeled. *„Kas meil mehi polegi?” – „Mis mehed!” süttis Jaanus.. „Mehed on ise ennast vigaseks teinud.” A. Beekman.

süüvima ‹42›

1. millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima. Aluselt tõugatud paat süüvis vette. Traaler süüvis käilaga kõrgetesse lainetesse. Kala tõusis pinnale ja süüvis taas põhja. Mesilane süüvib õiekarikasse. Saag süüvib üha sügavamale puusse. Süüvis magamisel peaga heintesse. Süüvisin suure vaevaga tihnikusse. Autor on teoses püüdnud süüvida inimhinge sügavustesse. Aastatega on näkku süüvinud kortse ja kortsukesi. *Pisut kaugemal on kalju, mis püstloodis süüvib Tajosse.. A. Raid (tlk). *Mere tuhat palet on mind alati paelunud ja raske on öelda, millisena ta on kõige enam hinge süüvinud. A. Uustulnd.
2. süvenema (3. täh.) Töhe, oma tegevusse süüvima. Raamatusse, ajalehte süüvima. Süüvis tõsiselt lugemisse. Anton süüvis juba gümnaasiumis humanitaarainetesse. Süüvis ahnelt oma erialasse, mitmetese teadusprobleemidesse. Polnud mahti süüvida pikkadesse artiklitesse. Sa ei süüvinud küllalt põhjalikult sesse küsimusse, nähtuse olemusse. On täielikult oma mõtetesse, mõtisklusse süüvinud. Jutustaja süüvis kaugemasse minevikku, mälestustesse. Ta oli nii enesesse süüvinud, et ei märganud midagi enda ümber. *Põlvili koguka köite ees, süüvis ta oma lapsemeeltega käsitamatusse fantastikasse.. E. Tennov.

taas ‹adv›
jälle. a. uuesti, uut puhku. Homme jätkame taas oma tööd. Vihmahoog möödus ja linna kohal säras taas päike. Hääl paisub ja vaibub taas. Avas silmad ja sulges siis taas. Põld, niit ja taas metsatukk. Taas laskumine, taas tõus. Kordasime taas ja taas sama võtet. Millal tuled taas? b. hrv (vastandavalt:) seevastu. Poisid püüavad isa tegevust järele aimata, tüdrukutel taas on ema eeskujuks.

taas|alustama
Taasalustati väljakaevamisi, õppetööd.

taas|asustama
Koprad taasasustavad kaldaalasid. Taasasustatud territoorium.

taas|asutama
Organisatsiooni taasasutama.

taas|avaldama
Taasavaldatud teos.

taas|avama
Kauplus taasavati pärast remonti. Taasavatud ülikool.

taas|avastama
uuesti avastama; taasleidma. Kolumbus taasavastas Ameerika. Renessansiajal taasavastatud antiik. Taasavastas endas tööarmastuse.

taas|elustama
uuesti ellu äratama, elustama (hrl. 4. täh.) Püüame vanu kombeid taaselustada. Jutustus taaselustab endisi aegu. Kohtumine taaselustas lapsepõlvemälestused. Taaselustatud laulukoor, tants, ametiühinguliikumine. Kliinilise surma perioodil on võimalik organismi taaselustada.

taas|elustuma
uuesti ellu ärkama, elustuma (hrl. 3. täh.) Kustunud leek taaselustus. Rääkija vaimusilma ees taaselustub minevik. Taaselustunud traditsioonid, mälestus, luulevorm, maanurk. Katse käigus konn taaselustus.

taas|esitama
salvestatut taastekitama, taasestama. Heli salvestama ja taasesitama. Muusikat taasesitati vinüülist helikandjatelt. Salvestatud informatsiooni saab ekraanil kujutisena taasesitada.

taas|esitus
taasesitamine; uuesti esitus, uusesitus. Fotograafilise kujutise saamine ja selle taasesitus. Ooperi taasesitus Eestis kujunes kunstisündmuseks.

taas|ilmuma
Taasilmuv ajakiri.

taas|iseseisvuma
Taasiseseisvunud riik, kirik, Eesti.

taas|kasutama
midagi uuesti kasutama (korduskasutusena, ümbertöötatuna). Taaskasutatavad olmejäätmed.

taas|kasutus
Kasutatud pakendid tulevad taaskasutusele, töötatakse taaskasutuseks ümber.

taas|kehastuma
uut kehalist kuju võtma, taassündima. Usub, et lahkunu hing taaskehastub mõnes vastsündinus.

taas|kehastus
taaskehastumine; selle tulemus. Poisike tunnistati dalai-laama 13. taaskehastuseks.

taas|kehtestama
Nõukogude võimu taaskehtestama. Taaskehtestati surmanuhtlus.

taas|kordne
järjekordne

taas|käivitama
programmi täitmist jätkama (näit. katkestuse, tõrke järel). Lennuliin taaskäivitatakse suvel. Arvuti tuleb taaskäivitada.

taas|leid
zool märgistatud looma leidmine. Rõngastatud lindude taasleiud. Haapsalu lahest on saadud vikerhõrnaste taasleide.

taas|leidma
Taasleitud sõber.

taas|looma
taastama, uuesti looma. Katse taasluua kaaslasega endine vahekord ebaõnnestus. Taasloodud riik. Taasloodi looduskaitsealasid. Taasloodav spordiklubi. || taastekitama, järele looma. Teadlased taasloovad maakoore sügavustes toimuvaid protsesse. Laval taasloodud maailm. Tõlkija on suutnud taasluua originaali meeleolu.

taas|metsastama
mets. Raiestikku, põlendikku taasmetsastama. Taasmetsastatud alad.

taas|nakatuma
med vet

taas|puhkema
Taaspuhkenud haigus, sõjategevus, huvi džässmuusika vastu.

taas|püük
(märgistatud kala püügi kohta)

taas|riigistama

taas|ristija ‹1› ‹s›
aj anabaptist

taas|sissevedu
maj reimport

taas|sünd

1. inimese hinge asumine teise sündivasse olendisse pärast keha surma, reinkarnatsioon, taaskehastumine. Hindu usub taassünnisse.
2. taasteke, uuesti kujunemine. Olime konflikti taassünni juures. Antiikkultuuri taassünd. Riigi häving ja taassünd. Kuu taassünd 'loomine'.

taas|sündima
taassündi (1. täh.) läbi tegema; uuesti tekkima, uuesti kujunema. Taassündinud riik.

taas|teke
uuesti tekkimine. Valu taasteke viitab algavale haavanakkusele. Eraomanduse taasteke. || biol regeneratsioon

taas|tekitama
uuesti tekitama; järele tegema, järele looma. Sisalik taastekitab endale saba. Organismidele on omane võime taastekitada endale sarnaseid järglasi. Looduses toimuvaid protsesse saab laboris taastekitada.

taas|tekkima
Taastekkiv palavik.

taas|tootma
taastekitama. Jõukus taastoodab jõukust ja vaesus vaesust. *Linn ei taastooda oma elanikke. Linn vajab agraarset tagamaad. H. Udam.

taas|tootmine
maj tarbimisega samaaegne elatisvahendite ja nende tootmiseks vajalike tootmisvahendite tootmine; (üldisemalt:) taastekitamine. Püsimahuline, lihtne, laienev, ahenev taastootmine. Taastootmine hõlmab tootmise, vahetuse, jaotuse ja tarbimise. Rahvastiku taastootmine 'rahvaarvu pidev taastumine ühe põlvkonna teisega asendumise kaudu, rahvastikutaaste'. Tööjõu taastootmine. Karja taastootmine. Õie kasvukuhiku meristeem kaotab võime enda taastootmiseks.

taas|trükk
kordustrükk; reprint. Eepose taastrükk. Raamatust, ajakirjanumbrist tehtud taastrükk.

taas|tulek
Kristuse taastulek. Uusromantismi taastulek kirjandusse.

taas|tundma
Objekti taastuntakse seda uuesti vahetult tajudes.

taas|tunnustama
Moskva patriarhaat taastunnustas Konstantinoopoli õigusi Eestis.

taas|töötlus
uuesti kasutuskõlblikuks töötlemine. Jäätmete taastöötlus.

taas|vallutama
Moslemite poolt taasvallutatud alad.

taas|viljaline
aiand aasta jooksul korduvalt viljuv. Taasviljaline maasikasort.

taas|viljuv ‹-a 2› partits
aiand taasviljaline

taas|väljavedu
maj reeksport

taas|õieline
aiand aasta jooksul korduvalt õitsev

taas|ühendama
Taasühendatud riigid.

taas|ühinema
Taasühinenud Saksamaa. Eesti on taasühinenud Berni konventsiooniga. Ansambel lagunes, ent taasühines mõne aja pärast.

taevas ‹taeva illat taevasse e. taeva 19› ‹s›

1. nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv. Selge, pilvitu, kõrge, sügav, tähine, põhjatu taevas. Pilvine, madal, vesine, sajune, sügisene, tinane taevas. Taevas on tähti täis, (üleni) pilves. Taevas valgeneb, läheb selgeks, kisub pilve. Sinine, hall taevas. Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Pea kohal sirab põhjamaa taevas. Mustas taevas sähvivad välgud, kõmab kõu. Taevas väriseb plahvatustest. Päike on taevasse tõusnud. Päike on juba kõrgel taevas. Pilvede vahel sinab tükike taevast. Taevast sajab, tuleb paksu lund. Taevast ajab lörtsi alla, kallab vihma. Pilved lähevad, sõuavad üle taeva. Taevasse, taevale ilmub vikerkaar. Põhjapoolses taevas vehklevad virmalised. Pommitajad ilmusid Tartu taevasse juba varahommikul. Põllumehed jälgisid murelikult taevast. Tüdruk tõstis silmad taeva poole, vahtis taevasse. Palgivirnad kerkivad taeva poole. Kuusel näis latv taeva ulatuvat. Pall lendas taevasse. Taevasse tõuseb suitsusammas. Vastu taevast 'taeva poole, õhku' lendab sädemeid, rakette. Koer tõstis nina vastu taevast ja hakkas uluma. Lained peksavad vahupritsmeid kõrgele taeva alla. Seisab taas vabana koduse taeva all. Taeva all 'madalal taevas' kisavad kajakad, põriseb kopter. Taevas pea kohal ja maa jalge all hõiskab: kevad on käes! Silmad on tal sinised kui taevas. *Taevas võtab jälle oma tõelise kuju. Muutub kupliks ja võlviks. V. Luik. | ‹ka pl.› luulek (vanaaegsele sfääridest koosnemise kujutlusele toetuvalt). *Ta mühiseb – männimets – üle maa / üht vabaduselaulu lõpmata, / ja ümberringi ja üleval, / nii taevaste üle ja taevaste all .. Juh. Liiv. || (rahvapärastes, ka piltlikes väljendites). See on taevani kisendav 'ülisuur' ülekohus. Janu kisendab taevani. Oli taevani 'ülimalt' õnnelik. Laenuprotsendid kõrguvad taevani. Hinnad on taevasse tõusnud. Noorik upitab, tõstab oma nina taevasse, noorikul on nina taevas (uhkeolemise kohta). Surmasõnum kukkus (nagu) selgest taevast kaela, tuli kui välk selgest taevast (suure ootamatuse kohta). Varandus kukkus, sadas taevast sülle. Hüved ei lange taevast (alla). Sild lasti, põrutati vastu taevast 'lasti õhku'. Sild lendas, käis vastu taevast 'lendas õhku'. Nõrgemal rüselejal käisid sussid varsti vastu taevast. Kange kesvamärg lõi meestel sussid vastu taevast. Ei tee ta midagi tarka, sülitab niisama vastu taevast. Lahingumüra oli nii suur, et sellest oleks võinud taevaski alla variseda. Langegu taevas kokku, kui ma valetan. Kindel mees ei kõlgu maa ja taeva vahel. Pole tal tööd ega elamist, ripub maa ja taeva vahel. Kukkusin taevast maa peale tagasi. Tõin ta taevast maa peale tagasi. Vend erineb õest nagu taevas maast 'erineb väga'. Taevas avas oma luugid ja hetkega olime läbimärjad. Taeva luugid avanesid. Ega talv taeva(sse) jää. || piltl (kellegi tegevusvälja, mingi valdkonna vms. kohta). Ta on tõusev täht juriidilises taevas. Euroopa, maailma poliitiline taevas on muutumas.
▷ Liitsõnad: augusti|taevas, eha|taevas, hommiku|taevas, ida|taevas, kesk|taevas, kevad|taevas, kodu|taevas, koidu|taevas, kõrbe|taevas, lagi|taevas, loojangu|taevas, lõuna|taevas, lääne|taevas, põhja|taevas, sini|taevas, stepi|taevas, suve|taevas, sügis|taevas, talve|taevas, tähis|taevas, õhtu|taevas, öötaevas; filmi|taevas, luule|taevas, muusika|taevas, poliitika|taevas, spordi|taevas, sõja|taevas, teaduse|taevas, teatritaevas.
2. uskumustes (ainu- v. üli)jumala asupaik; paradiis, taevariik. Taeva sõjasalk, inglid. Taevasse minema, saama, pääsema. Jumal võtab lapsed enda juurde taeva. Jeesus on üles tõusnud ja taeva läinud. Hing püüab taeva poole. Taeva väravad on lahti. Taevas ja põrgu. Ühe põgeneja saatsid jälitajad juba taeva 'saatsid surma, tapsid'. || jumal, jumalikud jõud. See on taeva karistus, viha, tahtmine, õnnistus. Taevast paluma, tänama. Ta palve oli taevale meelepärane. Taevas võttis ta palvet kuulda. Taevas näeb su muret. Taevas on armu heitnud, imeteo teinud. Lotovõit tuli perre otsekui taeva kingitus (millegi ootamatu ja hea kohta). *Tõesti, nad võisid öelda, taevas oli nende abielu õnnistanud, nende perekondlik õnn oli täielik. E. Vilde. || piltl õndsalik olek, suurima rahulolu tunne; õnnemaa vms. Olime õnnelikud, tõelises taevas. Armastuses avanes neile taevas. *Lilled õitsesid mul, / taevas elasin nüüd. F. R. Faehlmann. || (esineb hüüatustes, rahvalikes ütlustes; tähendus nõrgenenud). Taevas, mis ta mõtleb teha! Taevas küll, et nõnda pidi minema! Oh (sa), oi (sa) taevas, kuidas nad kartsid! Sa taevas, missugune õnnetus! (Oh sa) püha taevas! Taevas halasta, hoidku, hoia! Hoidku taevas! Tule taevas appi, taevas (tule) appi! Aita taevas! Armuline, armas taevas, helde(ne) taevas! Taeva arm, kuidas siis nii saab! Andku, annaks taevas, et kõik hästi läheks! Taevas olgu tänatud! Taevale tänu, tänu taevale, et niigi läks. Taevas temaga! Taeva nimel! Taeva pärast, ära tee seda! Oh sina taeva vägi küll! | (ebaselgust, teadmatust märkivates ütlustes). Taevas teab, kus ta nüüd on. Sel lool võivad taevas teab millised tagajärjed olla. Seda teab vaid jumal taevas, ei tea jumalgi taevas.

taeva|tee

1. liikumistee taevavõlvil. Taas on päike oma taevateel. Pilved kiirustavad taevateel.
2. tee(kond) taevariiki. Hingekarjane juhatab oma kogudusele okkalist ja järsku taevateed. Tänav on kõver ja kitsas nagu taevatee. Taadil tuleb peagi taevatee jalge alla võtta (suremise kohta).

taganema ‹37›

1. tahapoole, tagasi liikuma, eemalduma, tagasi tõmbuma, taanduma (1. täh.). a. (tagurpidi) käies, kõndides vms. Laps taganes nurka. Rongkäigu lähenedes taganes rahvamass tee äärde. Jäär taganes ja ründas siis. Taganeb paar sammu. Hobune ajas taganedes vankri kummuli. Külaline taganes kummardustega ukse poole. Poiss taganes tagurpidi roomates. Tagane minust, saatan! Taganes esimesel võimalusel tagatuppa lapse juurde. *Villu taganeb, taganeb. Selg põrkub vastu ust. H. Pukk. *Pommer taganeb meeleheitlikult hoope jagades kodu poole. M. Traat. b. hrl. vastase surve mõjul oma positsioone maha jätma; põgenema, pagema. Väesalk taganes vaenlase eest. Anti käsk taganeda. Ülepeakaela, võideldes, vastupanuta taganema. *.. Berthold langes, võõrad põgenesid, / üle mere kõik nad taganesid. C. R. Jakobson. c. (looduses toimuvate muutuste kohta:) alanema; aja jooksul kaugenema, eemalduma, pinnalt vähenema. Jõgi taganes oma sängi. Maa tungib peale ja meri taganeb. Mandrijää levis ja taganes taas. Soorohi taganeb aruheina ees(t). Küla kerkis ja mets taganes. || (muid juhte). Taganev juuksepiir. Koobastesse taganenud silmad. d. piltl. Öö taganeb hommiku ees. Ta loomingus on luule taganenud proosa ees.
2. nõrgenema, vähenema, järele andma (ja kaduma); tähtsust kaotama, tagaplaanile jääma; sün. taanduma (2. täh.) Talvekülmad taganevad. Haigus taganes iseenesest. Uni ei tahtnud taganeda. Reisiväsimus on taganenud. Hirm ja häbi taganesid. Koduigatsus taganes uute elamuste mõjul. *Noorusluules sagedane isamaaline idee taganes Suitsul 1904. aasta kestel .. N. Andresen.
3. loobuma, lahti ütlema, ära salgama; kõrvale tõmbuma. Kavatsusest, ettevõtmisest, seisukohtadest, raskuste ees taganema. Taganes lepingust, kaubast, sõnast, lubadusest, tõest. Ta on usust taganenud. Oma rahvusest taganema. Oled kord otsustanud, siis ära tagane. Ei mõelnudki tülis taganeda. Vaidlus läks nii ägedaks, et taganesin. *Ma ütlen: ma ei tagane majadest. Sest need on raad ise mu kadunud Margarethe tahtel minu omaks tunnistanud .. J. Kross.

tantsitar ‹-i, -i 10› ‹s›
van tantsijanna. *Ja taas kargas ta üles ning alustas tantsu, kätega vehkides, sõrmi laksutades ja vööst nõtkudes nagu tantsitar. A. Kurtna (tlk).

tasa|kaal [-u]

1. seisund, kus keha(de) raskus jaguneb toetuspunkti(de) suhtes nii, et see keha püsib (v. need kehad püsivad) muutumatus asendis. Kaalukausid kõikusid pisut ja jäid siis tasakaalu. Püüab liuda pea peal tasakaalus hoida. *.. kirst ulatus otstega üle käru äärte, seadsin ta keskkohta ja tasakaalu .. M. Kõiv.
2. inimese v. looma püsiv, kindel kehaasend, asendis püsimine, püsti püsimine. Laevalael on raske tasakaalu hoida. Komistas ja kaotas tasakaalu. Vehib kätega, et tasakaalus püsida. Slalomistidele õpetati, kuidas tasakaalu valitseda, säilitada. Pingutas jalalihaseid, et mitte tasakaalus vääratada. Saavutas, leidis kaaslase õlale toetudes uuesti tasakaalu. Sai tasakaalu tagasi. Haaras tasakaalu otsides käsipuust kinni. Jalg takerdus mätta taha ja tasakaal lõi kõikuma. Haigel oli tasakaaluga probleeme. || (sõiduki kohta). Jaht ei suutnud tasakaalu hoida ja läks ümber. Mootorratas kaotas tasakaalu.
3. stabiilne olek; kooskõla, harmoonia, paras vahekord; võrdne-olek, võrdsus. Bioloogiline, ökoloogiline, termodünaamiline, keemiline tasakaal. Looduse tasakaal. Tasakaal loomariigis. Kasvuhooneefekt rikub ilmastiku tasakaalu. Organismi sisemine tasakaal. Hapete ja aluste tasakaal organismis. Hormonaalse tasakaalu nihked. Häälte, pillide tasakaal. Värvide tasakaal. Ruumiline tasakaal. Ta elus valitseb kord ja tasakaal. Segakoori koosseis oli tasakaalus. Jääpank seisab paigal, sest merehoovuse jõud ja tuule võim on tasakaalus. Soojuse juurdevool ja äravool on omavahel tasakaalus. Tasakaal nõudmise ja pakkumise vahel. Sõjaliste jõudude tasakaal. Mees- ja naisõpilaste arv hoiti tasakaalus. Pansionipidaja ei suutnud sissetulekut ja kulutusi tasakaalus hoida. Eelarve on tasakaalus 'tulud ja kulud on võrdsed'. Võidud ja kaotused said tasakaalu. *Looduses igal sammul ette tulev mõistlik tasakaal on kinnitust leidnud ka Juhani isikus: aju laiskus on käte jõu kaudu tasa tehtud. H. Kiik. *.. ilmas valitseb mingisugune jumalik tasakaal. On tali külm, siis tuleb vastukaaluks palav suvi .. A. H. Tammsaare. || vastukaal. Rõõmule tasakaaluks mahtus sellesse päeva ka kurbust.
▷ Liitsõnad: ökotasakaal.
4. tundeelu, psüühika normaalne seisund, hinge- v. meelerahu, enesevalitsus. Hingeline, psüühiline, vaimne tasakaal. Hinges valitseb tasakaal. Hingeelu on tasakaalus. Kõnelus viis, paiskas mu tasakaalust välja. Läks, langes tasakaalust välja. Oli tasakaalust väljas. Kaotas tasakaalu. Tasakaal lõi vankuma, oli häiritud. Saavutas tasakaalu. Leidis (endas) tasakaalu. On oma tasakaalu taas jalule seadnud. Sai sisemise tasakaalu kätte. Uus lootus andis tasakaalu tagasi. Alati tasakaalus naine. Tasakaaluta inimene. Kogub tasakaalu. Püsib spordi abil tasakaalus.
5. füüs mehaanilise süsteemi olek, mille puhul leidub niisugune taustsüsteem, mille suhtes kõik süsteemi punktid on paigal
▷ Liitsõnad: soojustasakaal.

teadmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. (< tn teadma). Jahti peeti riikliku metsavalve teadmisel. Teadmine, et neil on õigus, andis jõudu. Teadmine süüst ei anna rahu. Tema teadmist mööda 'tema teada' reisis naaber ära. Korraldus võeti teadmiseks 'korraldus on teada'. Tahtis surra teadmisega, et kogu vara jääb pojale. Pühendab end täie teadmisega 'endale sellest selgelt aru andes' tööle. Sõbrad lahkusid kindlas teadmises, et kohtuvad peatselt taas. || filos põhjendatud (tõene) arvamus. Tunnetus ja teadmine. Teaduslik, kogemuslik teadmine.
▷ Liitsõnad: ette|teadmine, kaas|teadmine, kõige|teadmine, mitteteadmine.
2. ‹pl.› õpitu, omandatu, oskused, tarkus(ed). Teoreetilised, tehnikaalased, praktilised, üldhariduslikud, entsüklopeedilised teadmised. Head, vajalikud, kasulikud, põhjalikud, puudulikud teadmised. Teadmised loodusest, elust, Antarktika kohta. Raamatuist ammutatud teadmised. Teadmiste kasv, süvendamine. Suurte teadmistega õpetaja. Teadmisi omandama, hankima, täiendama, õpetama, levitama, rakendama, kontrollima. Õpilase teadmised hinnati füüsikas heaks. Oma teadmistega ta just ei hiilanud. Nende teadmistes esines lünki. Esimesed teadmised muusika alalt. Teadmiste pagas 'teadmised'. Tehnikum annab teadmisi kalatöötlemisest.
▷ Liitsõnad: alg|teadmine, argi|teadmine, eel|teadmine, eriala|teadmine, põhi|teadmine, üldteadmised.

tegutsemis|tahe [-tahte]
Temas on palju energiat ja tegutsemistahet. Hommikul olid kõik taas reipad ja täis tegutsemistahet. Võimuihast tulenev tegutsemistahe.

teostus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
teostamise tulemus; teostamine. Intrigeeriv idee ja leidlik teostus. Kavand saab just sellise teostuse, nagu kunstnik on ette näinud. Tehniline, kunstiline teostus. Raamatu trükitehniline teostus on laitmatu, korralik. Kuuldemängu helitehniline teostus polnud kõige parem. Arvustajad laitsid nii dramatiseeringut kui selle lavalist teostust. Ballett on taas „Estonia” laval, seekord uues teostuses. Soliidses teostuses album. Taotlustelt on teos ambitsioonikas, teostuselt aga kehvapoolne. Visuaalselt teostuselt on film erakordselt huvitav. Projekti teostus on takerdunud rahanappuse taha. *Leidmata oma abstraktsele vabadusideele vastuvõetavat teostust, on Aadam pettunud .. T. Kokla.
▷ Liitsõnad: eneseteostus.

teo|võimeline
teovõimet omav. a. (üldiselt). Teovõimelised inimesed. Tunnen end taas teovõimelisena. b. jur. Testamenti võib teha ainult teovõimeline isik.

teravalt ‹adv›

1. teravat serva, nukki, nurka v. tippu moodustavalt. Roided tungivad teravalt esile. Ribikondid kõik teravalt nähtaval. Hobusekronu teravalt luine selg. Piparmündi lehed on teravalt saagja servaga. *Tema puusajoon kaardub teravalt ning järsult, peaaegu et täisnurkselt. N. Baturin. *Mõni põõsas tiidakil kui haavatud lind, üks tiivakont vastu maad, teine teravalt taeva poole püsti .. L. Kibuvits.
2. väga selgesti v. selgelt; kontrastselt. Silm näeb teravalt pilgu täpsel fokuseerimisel. Päike toob tedretähed teravalt esile. Lume taustal eralduvad teravalt tumedamad laigud. Läbi udu hakkas kumama rannik, algul ebamääraselt, siis aga ikka teravamalt. Juhtum jäi teravalt meelde, mällu. Teravalt eriilmelised linnajaod. *Varasemast novellist erines Tuglase novell teravalt .. N. Andresen.
3. (seoses hrl. häirivalt intensiivsete aistingutega v. ägeda valuga). Vedelik haises teravalt. Mädanemislehk lööb teravalt ninna. Palatis lõhnab teravalt rohtude järele. Mõned õied lõhnasid teravalt, mõned imalmagusalt. Oblikalehed on teravalt hapud. Äratuskell tirises teravalt. Värav avaneb teravalt kriuksatades. Pidurid kriiksatasid teravalt. Hakkide kisa lõikub teravalt õhku. Taevas on teravalt sinine. Päike paistab teravalt silma. Tähed vilguvad teravalt ja külmalt. Küljes torgib teravalt. Taas annavad valud end teravalt tunda. Pakane hammustab teravalt.
4. teraselt, tähelepanelikult, keskendunult. Silmitseb tundmatut eset teravalt igast kandist. Esialgu pidasin õngekorki teravalt silmas. Kuulatasin teravalt, aga krabinat enam ei kostnud. *Igaühe nägu uuritakse teravalt, kas pole villase räti all kuskil veel mõni Jaan või Jüri. R. Vaidlo. *Ta ei vaatagi oma hukkaläinud mehe poole, ta tunnistab teravalt puulusika kaha. L. Kibuvits.
5. kurjalt, salvavalt, torkavalt; järsult. Mulle vastati võrdlemisi teravalt. Mees katkestas teise jutu üsna teravalt. „Kus sa terve öö kolasid?” küsis naine teravalt. Need sõnad olid öeldud väga teravalt. Enam teravamalt ei saagi öelda.
6. jõuliselt, järsult, tormiliselt. Vastasmeeskond ründab teravalt. Jalgrattur alustas teravalt ja kukkus.
7. väljendab millegi intensiivsust. Laps tajus isa puudumist väga teravalt. Kunagi varem pole ma elu mõttetust nii teravalt tundnud kui praegu. Esmakordselt koges ta leina nii teravalt. Kriisinähtused avaldusid eriti teravalt väikeriikides. Kütusekriis annab end teravalt tunda. Küsimus tõusis teravalt päevakorda. *Teravalt surus peale soov suitsetada. E. Tegova. || ülimalt, äärmiselt, väga. Tööle anti teravalt eitav hinnang. Teravalt poliitilise sisuga laulud.

terendama ‹37›

1. õhus peegeldama, kangastama, heiastama. *Ja vahel polnud üldsegi sealkandis, kus õhupeegeldus paistis, mingit saart ega sadamat – niisama terendas pettepildi silme ette. A. Hint.
2. terenduma, kangastuma. a. õhus peegelduma; ähmaselt paistma. Silmapiiril terendavad mäeahelikud. Mäed terendavad läbi põuavine. Taeva taustal terendas tumelillalt saarekühm. Horisondi kohal terendavad linna tornid ja kuplid. Sinakas vinas terendab tume metsapiir. Päikeses terendav mäetipp. Kaugusest terendab meri, järvepind. Paremalt hakkas terendama vaevu märgatav kaldariba. *Maakühmudel hakkab virvendama õhk, kollakashall pilvevaht hajub terassinisel taeval, ent veel terendab vikerkaar puhta rohelise metsa kohal. O. Kool. b. piltl (kujutluste, mälestuste kohta). Silme ees terendab kindel eesmärk, kaunis tulevik. Mälestustes terendavad taas kauged rannad. Luuletajale terendab uus algus. *„Harilaiu” kaptenil virvendasid tema tormised noorusaastad juba ammu kaugel kiiluvees, parim meheigagi terendas tagapool traaversit. H. Sergo.

tootmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
tootmisvahendite abil hüviste loomine, toodete valmistamine, tootmisprotsess. Materiaalne tootmine. Tööstuslik, põllumajanduslik, käsitöönduslik tootmine. Kapitalistlik, sotsialistlik tootmine. Tootmisvahendite, tarbeesemete tootmine. Maavarade tootmine. Hankiv, töötlev tootmine. Tootmise tehniline tase. Tootmise efektiivsus, rütmilisus. Tootmise üldkulud. Tootmise arendamine, planeerimine, mehhaniseerimine. Tootmise kontsentratsioon, spetsialiseerumine. Uus aparaat anti, võeti tootmisse. Sõnaraamat on juba trükikojas tootmises. Tootmisest võeti maha mitu vananenud mudelit. Tootmiseks vajalik toormaterjal. || (laiemalt ka vaimse loova tegevuse kohta). *Võistlus Riia piiskopkonnaga aktiviseeris Tallinnaski vaimuliku kirjanduse tootmist .. E. Siirak.
▷ Liitsõnad: abi|tootmine, hulgi|tootmine, individuaal|tootmine, konveier|tootmine, kõrval|tootmine, käsitsi|tootmine, masin|tootmine, mass|tootmine, põhi|tootmine, sari|tootmine, seeria|tootmine, suur|tootmine, taas|tootmine, vabriku|tootmine, vool|tootmine, väike|tootmine, ühis|tootmine, üksiktootmine; kauba|tootmine, kulla|tootmine, liha|tootmine, nafta|tootmine, raua|tootmine, sööda|tootmine, teravilja|tootmine, tsemendi|tootmine, turbatootmine.

toredasti ‹adv›
ülimalt ilusasti, ülimalt meeldivalt. Toredasti kaunistatud sõba. Ta oli väga toredasti riides. Lill läks toredasti õitsema. Sa oled nii toredasti päevitunud. Tema mahlakas bass kõlas toredasti. || väga hästi, suurepäraselt, hiilgavalt. Seadsime toad toredasti korda. Toredasti kirjutatud raamat. Kui toredasti neid seal vastu võeti! Esialgu elasime selle palgaga toredasti ära. Toredasti veedetud puhkus. Tuli oma ülesandega toredasti toime. Meie sportlased esinesid taas toredasti. Toredasti kordaläinud üritus, matk, võistlus. Haav paraneb toredasti. | iroon. Nüüd rääkisid end küll toredasti sisse! Tööpäev algas toredasti: algul polnud vett, siis läks elekter ära. *Olen juba vana ja see saadana jooksva hammustab õige toredasti. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: imetoredasti.

tortsutama ‹37›
tortse tekitama, tortsuma panema; tortsuvat heli tekitades midagi tegema. Pasunamehed tortsutasid marssi. Tortsutas paar korda signaalpasunaga. Mööda teed tortsutas ratastraktor. *.. ja ööl vastu esmaspäeva tortsutasid väsinud mootorratturid üksteise järel taas koduõuele. A. Liives.

trükk ‹trüki 21› ‹s›

1. trükkimine. Kserograafiline, ksülograafiline trükk. Ühepoolne, kahepoolne trükk. Teos anti, läks trükki, on trükis. Luuletuskogu jõudis, pääses trükki alles 1990. a. Käsikirja toimetas trükki 'valmistas trükkimiseks ette' autor ise. Raamat ilmus trükist. Tema trükis 'trükituna' avaldatud tööde arv on suur. Seni trükis avaldamata andmed. Trüki teel paljundatud teated.
▷ Liitsõnad: digi(taal)|trükk, foto|trükk, kivi|trükk, kõrg|trükk, lame|trükk, mitmevärvi|trükk, ofset|trükk, pime|trükk, reljeef|trükk, suru|trükk, sõel|trükk, söövitus|trükk, sügav|trükk, valgus|trükk, värvitrükk; ajalehe|trükk, blanketi|trükk, raamatu|trükk, riide|trükk, siiditrükk; järele|trükk, proovitrükk.
2. mingi trükise korraga trükitud partii. Teose esimene, kolmas trükk. Sõnaraamatu teine, parandatud ja täiendatud trükk. Populaarsest noorsooraamatust on ilmunud ühtekokku 10 trükki. Näidend on ilmunud neljas trükis. Raamatu esimene trükk müüdi kiiresti läbi.
▷ Liitsõnad: esi|trükk, faksiimile|trükk, kordus|trükk, rööv|trükk, taas|trükk, uustrükk.
3. trükipilt (2. täh.); trükitekst, trükikiri. Ajalehe, värvifotode trükk on ilus selge. Heas trükis, hea trükiga ajakiri. Rasvases trükis sõnum ajalehes. Raamatu trükk oli paiguti kustunud. Trükk on nii peenike, et seda on raske lugeda.
▷ Liitsõnad: pealetrükk.

tulema ‹tulla, tulin, tullakse 39›

1. (eesmärgile osutamata:) lähenedes liikuma. a. (inimese v. looma kohta). Eemal maanteel liigub keegi, ei saa aru, kas tuleb või läheb. Tuleb aeglaselt, kiirustades, lonkides, joostes, longates. Sibab, tipib, vehib tulla. Tule ruttu, tule kiiremini! Tulin jalgsi, hobusega. Ema tuli lauda poolt. Kust sa nüüd tuled? Ta laulis tulles. Inimesi voorib tulla. Vahetpidamata tuldi ja mindi. Läks tuldud teed tagasi. Lapsed tulid ees, koer tuli nende kannul. Lehmakari tuli mööda teed. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Ettevaatust, tramm tuleb! Nurga tagant tuli mootorratas. Mereselg oli lage: mitte ühtegi laeva polnud tulemas. Pilved tulevad ja lähevad. Tugeva tuulega hakkasid jääpangad üha kiiremini tulema. Lained tulid aeglaselt randa. c. (sademete jm. ilmastikunähtuste kohta). Eile tuli kõvasti vihma. Lund tuli kui kotist. Ja kus siis hakkas alles rahet tulema! Nendest pilvedest vihma ei tule. Sadas, tuli isegi mitu raksu äikest. *Kolm päeva tuli tuult. Siis vaikis. A. Mälk.
2. eesmärgipäraselt lähenedes kuhugi (v. kusagilt) liikuma. a. (seoses kohaga). Tule minu juurde! Tule mulle lähemale! Tule istu siia laua äärde! Tule ruttu tuppa! Kõik tulid õhtul koju. Tulin poest, kinost. Lapsed tulid metsast, järve äärest. Ära enam minu silma alla tule! Ära karda, tule lagedale! Kas tema ka sinna tuleb? Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Ei mina teie jalgu 'teile takistuseks' tule. Tule eile meile! (rahulolematust, imestust jms. väljendav ütlus millegi segase kohta). Kus viga näed laita, seal tule ja aita. | piltl. Ta tuli kirjandusse luuletajana. Katsu pilvedelt 'unistustest' maa peale tulla. Praegu tuleme omadega mäele 'saame hakkama'. Lavale tuli 'toodi' uus ooper. On tulnud ettepanek sõnavõtud lõpetada. Sõnad tulid raskelt üle huulte. Õnnesoovid tulid südamest. b. (seoses tegevusega). Tule sööma, tantsima! Ta tuli ametit õppima. Rein tuli koolivaheajal koju käima. Tule meid ikka vahel vaatama! 'külasta meid vahel'. Tulin sulle tere ütlema. Kas tahaksid meile tööle tulla? Sõbrad tulid meile külla, lõunale. Peeter tuli Marile kosja. Kes tuleb minuga koos jalutama, marjule, kalale? Kas tuled mulle veidi appi? Tuleme homme sinu jutule. Tulen ühes asjas sinu palvele. Vaenlane tuli rünnakule 'ründas'. Tuli töölt, koosolekult üpris hilja. Ta tuleb mustikalt, ujumast, jahilt, matkalt. Mehed tulid lahingust, luurelt. Röövlid tulid kallale. Algul sõimas, siis tuli mulle kätega külge. Võlausaldajad tulevad kaela peale. Tule meile tülis vahemeheks. Kas tuled mulle (naiseks)? – Sinule ma küll ei tule. Ära kohe tulegi sellise jutuga! Tuli oma ettepanekuga, plaaniga, murega lagedale 'tegi selle teatavaks, ütles selle välja'. Kes sina oled, et tuled 'hakkad' mind keelama! Tulge jaole, Jüri teeb kõigile välja! Rebane tuli kanavargile, paha peale. Tule jumal, taevas appi, tema ei teagi! heldene aeg (imestust, üllatust väljendav hüüatus). | piltl. Aknast tuleb valgusvihk. Ole ettevaatlik, et sealt mõni kivi sulle pähe ei tule 'kuku'. Tõbi, haigus tuli kallale. Üks häda tuleb teise otsa. Siit võib veel sekeldusi, pahandusi kaela tulla. Rasked mõtted tulevad kiusama. Õnnetus ei hüüa tulles. *Sadas lund, nüüd valge maa – / tuli päikegi / pilve tagant vaatama .. E. Enno.
3. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama, esile ilmuma. Kraanist ei tule vett. Haavast hakkas verd tulema. Oja kaob maa alla, tuleb siis uuesti nähtavale küla esimeste majade juures. Linnamäe kaevamisel tuli päevavalgele rohkesti kivi-, luu- ja pronksesemeid. Ümbrikust tulid nähtavale ajaleheväljalõiked. Vaata, kas teiselt kanalilt 'televiisoris' ka midagi tuleb. See sõnatüvi tuleb esile veel mõnes adverbis. *Nüüd tulebki juba [veest] võrk, aga ... tühi. M. Raju.
4. kostma, kuulda olema, kuuldavaks saama. Raadio oli lahti, sealt tuli muusikat. Hääl tuli nagu maa alt. Piksemürin tuli järjest lähemalt. Surija kurgust tuli kuuldavale tume korin. Hüüdis küll, aga vastust ei tulnud. *Seni rahulik näoke [imikul] tõmbab nüüd kirtsu .. ja siis hakkab tulema üks „puää” teise otsa. P. Krusten. || (laulu, jutu kohta). Mehed, laske lauludel tulla! Lase tulla, mis sul öelda on.
5. (seoses seisundi, oleku v. olukorra kujunemise ja muutumisega). a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. protsesside kohta). Lapsel hakkavad vist hambad tulema. Kassipojal tulevad varsti silmad pähe 'saab nägijaks'. Lehm on kevadel lüpsma tulemas. Maasik tuleb teist korda piima 'pärast teist poegimist lüpsma'. Haige tuli meelemärkusele, teadvusele. Ära tee seda, tule ometi mõistusele! 'võta aru pähe'. Nii kahju, et pisarad tulevad, vesi tuleb silma. Kananahk tuleb ihule, kui see õudus meenub. Tal tuli hirm nahka. Minu peale tuli suur rõõm. Siis tuli minulgi hale meel. Kõhkles, siis tuli mingile otsusele. Kas sul tuleb mõni hea mõte pähe? Jaak tuli heale mõttele. Tal ei tule mõttessegi meid kahtlustada. Sellele, selle peale 'sellisele mõttele' ma ei tulnudki. Tal ei tulnud sellist võimalust pähegi, mõttessegi. Mitte ei tule meelde, kust ma seda lugesin. Pill tuleb pika ilu peale. b. (elutute objektide, nähtuste vms. kohta). Sitke juur, ei tule rebides katki. Auto on äsja remondist tulnud. Vorstid tulid just ahjust. Tulid tarvitusele uued tööriistad. Miniseelik tuli taas moodi. Opositsioon tuli lõpuks võimule. Mitu laulu tuli kordamisele. See küsimus tuleb arutusele, otsustamisele järgmisel koosolekul. Pikapeale tuli tõde päevavalgele. Pettus tuli ilmsiks, avalikuks. Aga kui see asi ükskord siiski avalikuks tuleb, mis siis saab? Peagi tuli ilmsiks, et olin oma teadmisi ülehinnanud. *Taevas tuli tähti täis, kuusirp hakkas paistma .. J. Parijõgi.
6. (hrl. ajaliselt:) saabuma, pärale v. kätte jõudma. Ema ei olnud kodus, aga pidi varsti tulema. Kõneleja hilineb, tuleb alles kella viieks. Delegaadid tulid kohale. Kas täna posti tuli? Sulle tuli kiri, telegramm, mingi teade. Kauplusse tuli 'toodi' värsket kala. Kevad tuli sel aastal varakult. Tuli hommik, õhtu. Tuli esimene koolipäev. Peretütrel on varsti pulmad tulemas. Küll kord tuleb aeg, kus .. Räägitakse, et sõda tuleb meiegi maale. Gripilaine tuli jaanuaris. Siis hakkas teistest maadest imelikke kuuldusi tulema. Tuleks ometi uni! Pärast meid tulgu või veeuputus. | piltl. Nüüd on tulnud minu tund teile tasuda. Paistab, et järg on meie kätte tulnud. Taat arvas, et tema (viimne) tunnike on tulnud 'hakkab surema'. || (tervitusväljendis saabunud külalisele). Tere tulemast, kallis onupoeg! Peremees ise ütleb kõigile tere tulemast. || piltl (lapse sünni kohta). Abiellus, siis tulid lapsed. Esimene lastest oli tüdruk, siis tuli kolm poissi. Naisel on juba teine laps tulemas 'on teist korda rase'. *Milleks üldse maailma tulla, kui seda maailma ei nähta? A. Valton (tlk).
7. tekkima, ilmuma, sugenema, sündima. Kätele tulid vistrikud. Kukkumisest tuli suur muhk otsaette. Laubale tuli higipiisk. Äkki tulid külmavärinad. Haige näole on juba pisut jumet tulnud. Jalgadesse tuli nagu uut jõudu. Mälestusi heietades tuleb silme ette lapsepõlvekodu. Tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub. Jutus tuli vaheaeg. Lahendused tulid nagu iseenesest. Sellest on meil mitu korda juttu tulnud. Meil ei ole see jutuks tulnud 'sellest juttu olnud'. Süüdistustel ei paistnudki lõppu tulevat. Seemnest kasvab taim, pungast tuleb õis. || piltl (kusagilt pärinemise, lähtumise kohta). Maarahva hulgast tulnud haritlased. See sõna võib olla tulnud muinaspõhja keelest. Kas sa tead, millest selle koha nimi on tulnud? *.. luges meile ette Tuglase „Androgüüni päeva”, et näidata, kui ilus ja värvirikas on Tuglase sulest tulnud eesti keel. K. Ird.
8. ‹hrl. 3. pöördes› saama (6. täh.), kujunema. a. osutab mingile saavutusele, tulemusele. Tuli võistluste, turniiri võitjaks. Meie sportlane tuli kolmandaks, 3. kohale, pronksmedalile. Antsust tuli üllatusvõitja, mina jäin teiseks. Esimene värav tuli Lepneri pealelöögist. Jaanist tuleb hea sõdur. Tütrest tuli kuulus laulja. Sellest poisist tuleb veel tubli mees. Ei temast spordimeest tule. Katist ja Matist tuli paar. Nii raskesti vigastatud, ei sellest mehest enam elulooma tule 'ei jää elama'. Sellest riidetükist tuleb seelik. Kitsas ruumis tuli õhust puudus. Oleksin ära ostnud, aga rahast tuli puudu 'raha ei jätkunud'. Sellest asjast ei tule midagi head. Sellest kõigest võib veel pahandus tulla. Viivitus võib veel asjale kasukski tulla. b. (seoses omadusega). Maja tuleb kahekorruseline. Raamatu kolmas osa tuli teisest lühem. Pilt ei tulnud just ilus. Suvi tuli vihmane. Öö tuli tuulevaikne. Sel aastal tuli hea viljasaak. Reis tuli viperusterohke. Ühiselamus tuleb odavam kui erakorteris. Täna paistab päris hea ilm tulevat. *Kuidas Madis ka püüdis, ikka tulid tema tööd loogilised, kuivavõitu .. E. Vetemaa. *Räägitakse, et mina olevat rohkem isasse tulnud, tema jälle rohkem emasse. J. Semper. c. (seoses teat. hulga v. määraga). Tallinnast Tartusse tuleb umbes 185 kilomeetrit. Palju siit otse läbi metsa maanteeni tuleb? Naabertaluni tuleb pool tundi astumist. Algul arvati maksma minevat 1000, pärast aga tuli ainult 700 krooni. Siit paistab kena kopikas, kena summa tulevat. Kontrollisin arve üle, tuli ligi viiskümmend krooni vähem. Ma võtan selle pildi, palju mul tuleb (maksta)? Raha tuli kui raba 'saadi suurel määral'. *Kolleegid – neid tuli ligi paarkümmend – olid kõik minust vanemad .. V. Saar. *Kala tuleb vähe ja seegi on mitmest sordist, see ei lähe külmutusele. Ü. Tuulik.
9. juhtuma, toimuma, aset leidma. Astusin sulle jala peale, see tuli täiesti kogemata. Tülid ja riiud naabrite vahel ei jäänud tulemata. Peagi tuli naistel köögi kasutamise pärast ütlemist 'sõnavahetust'. Ei tea, mis siis oleks tulnud, kui ta teisiti oleks käitunud. Kuidas see küll tuli, et ta nii tähtsa asja unustas! *.. ja sellepärast võib nõnda tulla, et Villu toob Eevi Katkule .. A. H. Tammsaare.
10. tingitud olema, johtuma, tulenema. Haigus tuli külmetusest. Kõik need hädad tulevad sul närvidest. Tema protestivaim tuleb karmist kodusest kasvatusest. See kõik tuli pererahva õelusest ja ihnsusest. Millest see küll tuleb, et neil alati puudus majas on. *Sõna tuli sõnast, jutt jutust .. A. Hint.
11. (tee, jõe jne. kohta:) kulgema. Kust see tee tuleb? Suur maantee tuleb Tartu poolt ja läheb Võru poole. Raudtee tuleb läbi metsa. Jõgi teeb Võrtsjärve poolt tulles käänaku. Mäeahelik tuleb siin peaaegu mereni. Esikust tuleb uks otse kööki. *.. ojake tuli metsast, lauldes oma käänulises ja kividerohkes sängis. E. Krusten. || (millegi paiknemise kohta sel kulgemisteel). Seda teed minnes tuleb paari kilomeetri pärast Holstre. Läksime edasi: metsa järel tulid külad põldude ja heinamaadega. *Siin peab olema veel üks uks, siis tulevad mõned trepiastmed, ohoo – seal need ongi! A. Jakobson.
12. ‹hrl. ma-infinitiivis› kusagilt ära, mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Kui võimalus avanes, panin kohe tulema. Mulle aitab, jooksin tulema! Katsus, et tulema sai. Sain, pääsesin sealt tulema. Lõpuks lasti ta ikkagi tulema. Kupatati, aeti tööga mittetoimetulemise pärast tulema. Lõi ukse kinni ja tuli oma teed, tuli tulekut. *Tema tahab võib-olla saata ühe paki, aga nüüd jääb mõtlema, mõtleb, ja paneb tulema kaks. H. Lepik (tlk). *Ja rammu! Kuhu käe taha panid, sealt pidi tulema. H. Sergo.
13. ‹üksnes 3. isikus da-infinitiiviga› vaja olema, kohustatud v. sunnitud olema, pidama. Enne söömist tuleb käsi pesta. Homme tuleb meil vara tõusta. Haige tuleb haiglasse toimetada. Heinaajal tuli abilisi palgata. Mis parata, see teekond tuli ette võtta. Tuleb järele vaadata, mis nad seal on teinud. Tuli kiiresti päästa, mis veel päästa andis. Ettenähtud graafikust tuleb kinni pidada. Mõistis, et tuleb hakata teisiti elama. Ajaga tuleb kaasas käia. Järgmises peatuses tuleb meil maha minna. Tal tuli taluda mõnitusi ja nälga. Raha oli vähe, tuli kehvalt läbi ajada. Meie meeskonnal tuli 0:2 alla vanduda. Ei tule unustada, et .. Mis nüüd tuleks ette võtta olukorra parandamiseks? Käsikirja tuleks veel pisut kohendada. Otsus tulnuks tühistada. *Ja ta otsustas, et mahajäetud Kivimäe ots tuleb uuesti põlluks teha, et kivid tulevad välja võtta, tulevad puruks lasta. A. H. Tammsaare.
14. ‹ka eitavalt› esineb püsiühendeis, mis väljendavad kinnitust, möönmist. Tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe. Mina olen otsustanud, tulgu mis tuleb või saagu mis saab. Pean eksami sooritama, tulgu mis tahes. *Ei tule neid pulmi tulemaski! B. Alver.
15. osutab millelegi tulevikus toimuvale v. osaks langevale, sageli täh. ‘saab olema’. Siia tuleb 'ehitatakse' karjalaut. Palk tuleb sul korralik. Kui nii edasi läheb, siis tuleb sul veel ametivõimudega tegemist. Neid riistu võib sul endal veel tarvis tulla. *.. aga küllap ta temaga juba asjad joonde ajab, kui peaks tarvis tulema. A. H. Tammsaare.

tulvama ‹tulvata 48›

1. tulval olema; üle kallaste ajama, üle voolama. Vihmaperioodid on alanud, jõed tulvavad. Doonau tulvas kaldaid, üle kallaste. Paat heitles tulvava jõe voogudes. Karjamaad, luhad olid kattunud tulvava veega. || piltl millestki tulvil olema; pulbitsema, kihama. Silmad tulvasid pisaraist. Süda tulvas vihast. Suur jaamahoone tulvab inimestest. Energiast tulvav mees. Rõõm tulvas südameis. Tunded tulvavad, teravnevad ja nürinevad. *Aken päitsi kõrval hõõgus eredalt, tuba tulvas kummituslikust kiirgusest .. A. Lõhmus. *Enne julma pommisadu / elu tulvas, kihas, kajas / talus, tehases ja majas. A. Alle.
2. tulvana liikuma; suurel hulgal, rohkel arvul, suure hooga tulema v. levima. a. (vee jm. vedelike kohta:) ohtralt v. hooga voolama. Võimas veevool tulvas läbi oru. Jõgi tulvas mägedest alla. Katkisest voolikust, laevakeresse tekkinud august tulvas vett. Higi tulvab üle kogu keha. Haavast tulvav veri. Tundsin, kuidas veri palgeisse, näkku, pähe tulvas. b. (suure rahvahulga kohta). Igast küljest tulvas väljakule inimesi, rahvast. Sissepääsu poole tulvav rahvasumm. *Mööda kõnniteid tulvab pidulik rahvahulk. V. Beekman. c. (valguse, heli, lõhna jms. kohta:) voogama, hoovama. Aknast tulvab sisse heledat päikesepaistet. Silmipimestav valgusejuga tulvas otse näkku. Soe suveõhk tulvab tuppa. Pärani rõduuksest tulvas hotellituppa tänavakära, ookeanikohin. Kõlaritest hakkas tulvama muusikat. Naabri õuelt tulvas seletamist ja lärmi. Pagariärist tulvav saialõhn. d. (meeleolu, tunnete, mõtete vms. kohta). Hinge tulvas vihasööst. Kirjeldamatu igatsus tulvas hinge. Pähe tulvas arvutu hulk häirivaid küsimusi. Mälestused tulvasid taas teadvusse. || kellestki, millestki kiirgama, vastu õhkuma. Kogu ta olemusest tulvas elurõõmu. Temast tulvab headust ja harmooniat. e. (esemete, nähtuste kohta). Pärast Ameerika vallutamist hakkas Euroopasse tulvama väärismetalle. Uusi sõnu tulvab keelde. *Pumatiklaase, puudritopse ja iga liiki värvidega harjakesi tulvab poolavatud sahtleist. V. Adams.

tviid ‹-i 21› ‹s›
tekst jäme toimne (pool)villane riie. Ruuduline, triibuline, topiline tviid. Tviidist kostüüm, pintsak, mantel. Moes on taas tviid.

tõelus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
tõelisus. Poeesia ja tõeluse vastuolu. Varajane noorus on aeg, mil unistused heitlevad tõelusega. Karm tõelus tuletas end taas meelde. Tõeluse ja unenäo piir on haigel hägustunud. Tõelusest eemale kiskuv ajaviide. Pakub illusioone tõeluse pähe. Unelm sai tõeluseks. Mäng erinevate tõelustega. Aken teise tõelusse. *Või oligi elu ainult pidev ärkamine tõelusse, enda lõppematu kujutlustest lahtiraputamine? M. Traat.

kokku tõmbuma

1. krampi, kõverasse, kössi, koomale tõmbuma, kokku kiskuma; (lihaste kohta:) kontraheeruma. Sõrmed tõmbusid valusasti kokku. Kõht tõmbus näljast kokku. Mehe kulmud tõmbusid pahameelest kokku. Lihased tõmbusid kokku ja lõtvusid taas. *Hansen tõmbus kokku, nagu oleks teda löödud .. A. Susi. | piltl. Süda tõmbub valust kokku.
2. mahult, mõõtmetelt kahanema. a. mahult kahanema; ant. paisuma. Kuivades tõmbub puit kokku. Kokku tõmbudes täht kuumeneb ja kiirgab heledamalt. Kui pinnas tõmbub kokku, siis hakkavad hooned vajuma. Mees on kogult nagu kokku tõmbunud. b. (silmaterade kohta:) ahenema. Silmaterad tõmbusid kokku. c. (riide, kiu vms. kohta). Riie, kleit tõmbus pesus kokku. Märg nöör tõmbub kuivades kokku. See koekiri tõmbub kokku, seepärast peab alumisele äärele silmuseid juurde kasvatama. d. piltl lühenema. *Ööd on juba vakamaa pikkused ning päevad tõmbuvad kartlikult kokku .. A. Gailit.
3. sulguma, kinni tõmbuma. Võililled tõmbusid kokku. Haav on küll pealt kokku tõmbunud, sees aga teeb miski veel häda. || (millegi ümber) kinni jooksma. Silmus tõmbus jala ümber kokku.

tõsiselt ‹adv›

1. (ilme, oleku kohta:) tõsisena. Laps vaatas mulle tõsiselt otsa. Naise silmad vaatavad kurvalt ja tõsiselt. Istub tõsiselt haigevoodi ääres. *Tõsiselt ja tummalt pigistati põldudelt välja igapäevast leiba ja leivakõrvast. E. Tennov.
2. mitte naljatamisi, mitte teesklemisi; mitte muretult. a. (rääkimise, jutu kohta:) tõemeeli, siiralt, mitte nalja pärast. Räägid sa tõsiselt või teed nalja? Ütlesin seda pooleldi naljatades, pooleldi tõsiselt. Ega ta seda tõsiselt mõtle, lõõbib niisama. Ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. Kiidukõne polnud tõsiselt mõeldud, see oli rohkem tögamiseks. b. (suhtumise kohta:) täie tähelepanuga, mitte pinnapealselt, mitte kergelt. Võtab elu, naisi tõsiselt. Võtab oma ametit, ülesandeid, kohustusi väga tõsiselt. Kui asja tõsiselt võtad, saad ka eksami tehtud. Tõsiselt võetav ettepanek. Sellist inimest ei saa võtta tõsiselt. Mina su tujusid tõsiselt ei võta. Tema ei tee midagi uisapäisa, tema võtab kõike tõsiselt. Ta on mees, kelle arvamusega tuleb tõsiselt arvestada. *Pühapäeva võttis vanaema tõsiselt. Siin ei olnud kord seatud kombest kõrvalekaldumisi. R. Soar. || tõe pähe. Alpimist ei tule võtta tõsiselt. Purjus inimese juttu ei saa võtta tõsiselt. Ma ei võtnud seda lubadust tõsiselt. c. (tegevuse kohta:) korralikult, hoolega, põhjalikult. Te peate tõsiselt harjutama. Valmistun tõsiselt eksamiteks. Võttis töö tõsiselt käsile. Tuleb taas tõsisemalt tööle hakata. Selle asja üle tuleb tõsiselt järele mõelda. Tuli tõsiselt kaaluda, keda vastu võtta. *Me sööme üks kord päevas tõsiselt, õhtul kella viie-kuue paiku. H. Kiik. *.. mees joob ikka tõelise asja pärast, muidugi, kui ta tõsiselt joob, kui ta muuseas ei joo ... ei tipsuta. V. Vahing.
3. tegelikult, päriselt, tõeliselt. Tõsiselt on asi hoopis teisiti. Mis siin tõsiselt toimus, ei tea keegi. Põnev oleks teada, kuidas on lugu tõsiselt. || (kinnitavalt, rõhutavalt:) tõega, tõesti, tõepoolest. *„On see ikka tõsiselt sinu talu?” küsis Kati .. A. Gailit. *Ja nüüd teie, proua Sinisalu, päris tõsiselt seisate [lahutuse] vastu? H. Raudsepp.
4. raskesti, ohtlikult. Tõsiselt haige mees. Ta on juba ammu päris tõsiselt haige. Oli tõsiselt haavatud. Sai õnnetuses tõsiselt põrutada. Ta haigestus uuesti, seekord tõsisemalt kui varem.
5. sügavalt, südamest, väga. Olen tema pärast tõsiselt mures. Mul on temast tõsiselt kahju. Ta oli tõsiselt solvunud, vihane, kurb, vapustatud. Olin tõsiselt tige. Mul hakkas südames tõsiselt piinlik. Tõsiselt jumalakartlik, usklik inimene.

tõstma ‹tõstan 46›

1. ülespoole, kõrgemale liigutama v. panema. a. (esemete, vahel ka elusolendi kohta). Suurt kivi ei jõutud maast tõsta. Tõstab koti õlale, selga, turjale. Vili, hein tõsteti kärbistele. Tõstab kaevust ämbriga vett. Tõstab laudas sõnnikut. Mees tõstis hanguvarre katki (hanguvarre katkimineku kohta millegi tõstmisel). Vaata, et sa naba paigast ei tõsta! (hoiatusena endale liiga tegemise eest millegi raske tõstmisel). Kirst tõsteti veoauto peale. Sünnipäevalaps tõsteti õhku. Tõstis tõrviku kõrgele pea kohale. Panen ette tõsta klaas külaliste terviseks (toostina). Tema armastab liigagi tihti klaasi tõsta (alkoholi liigtarvitamise kohta). Hommikul kell neli tõstsime 'hiivasime' ankru. Kraana tõstab raskeid konteinereid. | (kasutamiseks, tegutsemiseks valmis). Dirigent tõstab taktikepi. Tõstis telefonitoru hargilt. Sõdur tõstis püssi palge. Tõstis revolvri ja vajutas päästikule. Enesekaitseks relva tõstma. Kes mõõga tõstnud on, see langeb mõõga läbi. | (treenimiseks; tõstespordis). Tõstab pommi ja käib jooksmas. Ei suutnud kangi sirgetele kätele tõsta. || ühelt kohalt teisele (samale kõrgusele v. madalamale) panema. Tõsta pann tulele, pliidile. Tõsta pott tulelt. Tõstab suppi taldrikusse. Noorik tõstab taldrikud lauale. Laps tõstis kühvliga liiva ühest hunnikust teise. Haige tõsteti kanderaamilt voodisse. || püstiasendisse upitama. Tõstis mullika jalgadele. Tõsta redel püsti. | piltl. Lohakile jäänud talu suudeti taas jalule tõsta. b. (kehaosade kohta). Kes vastust teab, tõstku käsi (püsti). Ohvitser tervitas kätt kõrva äärde tõstes. Mees tõstis vihaselt rusika. Tõsta kõndides jalgu kõrgemale. Olen nii väsinud, et vaevalt jõuan jalga jala ette tõsta 'käia'. Tõstab jala põlvele, põlve üle teise. Tõstab aeg-ajalt raamatu kohalt pead. Sulges silmad ja tõstis näo vastu päikest. Lehmad tõstsid sabad selga ja panid punuma. Koer käib lillepeenral jalga tõstmas 'pissil'. | piltl. Ära oma nina nii kõrgele ka tõsta! Punnis vastu mis punnis, aga lõpuks pidi ikkagi käpad püsti tõstma 'alla andma, vastupanust loobuma'. c. (pilgu kohta:) ülespoole suunama. Tõstis pilgu ajalehelt, raamatult. Laps ei julgenud pilku tõsta. Tõstis silmad ja vaatas teist imestunult. Tõstis silmad lakke, lae poole. Ei tõstnud silmi põrandalt. Istub trepil, juurdlev pilk taevasse tõstetud. Nägin seda ilma pilku tõstmatagi. d. tõusma panema, üles keerutama, õhku paiskama. Rappuv vanker tõstab õhku suuri tolmupilvi. Kappavad hobused tõstsid määratut tolmu.
2. (taseme, nivoo, pinna, astme vms. kohta:) (kunstlikult) kõrgemale viima. Järvede veetaset on tammide ehitamisega tõstetud. Veetaset tõsteti 30 cm võrra. Setted tasandavad jõepõhja ning ühtlasi tõstavad seda. Vööjoon on kas õigel kohal või veidi tõstetud. Kohv tõstab vererõhku. Vee temperatuuri tõsteti ühe kraadi võrra. Reljeefi tasandumine tõstaks õhu temperatuuri. *Et tee oleks võimalikult vähe üles-alla looklev, tulnud teda kord süvistada, kord tõsta. H. Matve. | (abstraktsemalt). Haridustaset tõstma.
3. suurendama, lisama, juurde panema. Palka tõstma. Üüri, renti, õppemaksu tõstma. Otsustati tõsta tolle. Tõsteti stipendiume, pensione. Turunaised tõstsid piimahinna kahekordseks. Õhk, päike ja vesi tõstavad närvisüsteemi toonust. Sündmus tõstis üldist pinget. Jooksja tõstab 'kiirendab' tempot.
4. kõrgemale v. auväärsemale positsioonile viima v. seadma; ülendama. a. (kellegi kohta). Tubli töötaja tõsteti meistriks. Tänulik rahvas oli ta oma valitsejaks tõstnud. Kuninganna tõstis biitlid aadliseisusesse. Vanarahvas tõstis karu kõrgemale kõikidest teistest loomadest. Sündmuse pidulikkus otsekui tõstis meid kõrgemale igapäevasest elust. *.. alandas, keda tahtis, ja tõstis / suureks, keda tahtis. J. Sütiste. *Teadsin, et [abielu] registreerimine päästaks mind vallasema nimest, tõstaks mu ausate inimeste sekka .. V. Saar. b. (millegi kohta). Vanad traditsioonid tõsteti taas ausse, au sisse. Autor on aukohale tõstnud inimmõistuse loova jõu. Kulub aastaid, et talu taas õitsvale, jõukale järjele tõsta.
5. parandama; ülevamaks muutma, ülendama. Õnnestumine tõstab enesetunnet. Märjuke tõstis kõigil tuju. Külluslik eine tõstis meeleolu.
6. (hääle kohta:) kõvendama, tugevdama, kõrgendama (hrl. ägestudes). Ülemus, kes alluvate peale häält ei tõsta. Kui selgest jutust aru ei saa, tuleb häält tõsta ja mõni kõva sõna öelda. Ta on vaikne mees, tõstab harva häält. Kõneles pahandust teinud lapsega rahulikult, häält tõstmata. Teie ärge minu peale häält tõstke! Häält tõsta ega joosta majas ei tohtinud. Rääkis kord sosistades, kord häält tõstes. Pidin häält tõstma, et kuuldav olla.
7. midagi alustama, midagi tegema hakkama. Talupojad tõstsid mässu. Laps kukkus ja tõstis kisa. Vargaid nähes tõstsid naised lärmi. Mehed tõstsid lauluhäält. Mis sa tühjast kära tõstad. Esimestena tõstsid hädakisa loomakaitsjad. Ajakirjandus tõstis kisa. || ‹ka impers.› (ilmamuutuste kohta). Väljas tõstab tuult. Hakkas jälle lund sadama ja tuisku tõstma. Tuuled tõstavad tuisku. *Öö tõstis vesikaaretuule. J. Rannap. *Inglise kanalis tõstis üheksapallise tormi .. K. Raja. || algatama, tõstatama, esitama. *.. ta oli kutsutud keisri juurde vastust andma paljude süüdistuste pärast, mis ta vastu oli tõstetud. K. Ristikivi. *Talurahvakooli küsimuse tõstis keskvalitsus päevakorda juba XVIII saj. teisel poolel. A. Vinkel.
8. (astendamise kohta). Arvu ruutu, kuupi tõstma.

tõusma ‹tõusta, tõusen 44›

1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).

üles tõusma

1. üles liikuma v. suunduma (üles rõhutab suunda v. tegevuse lõpetatust). a. Tõusime trepist üles. Lift tõuseb üles kolme minutiga. Seelik tõusis pisut üles. Suits, udu, soe õhk tõuseb üles. Kuu on kõrgele üles tõusnud. b. püstiasendit võtma. Tõusis üles ja läks minema. Tõuse siit toolilt, laua tagant üles! Koer tegi katset üles tõusta. c. ärkama, asemelt tõusma. Miks sa nii vara üles tõusid? Tõuse üles, hommik on käes!
2. surnust ärkama. Kristus on üles tõusnud. Jeesus tõuseb surnuist üles. Viimsel kohtupäeval tõusevad surnud üles. Liha tõuseb üles.
3. kõrgemaks muutuma, üles paistetama. *Arst tahab teada, kuhu rõuged pandi, kas tõusid üles .. R. Sirge.
4. tärkama, kasvama (hakkama). Ükski mulda visatud tera ei tõusnud üles. Oras tõusis üles.
5. tekkima, ilmnema. Rahaprobleemid on taas üles tõusnud.
6. võitlusse astuma, vastu hakkama. Töölised ja talupojad on üles tõusnud. Kogu kihelkond tõusis üles kui üks mees. Ta tõuseb üles kogu maailma vastu. Ülestõusnud maurid.

tõusu|laine
tõusu põhjustatud laine; ka kõrgete tormilainete vms. kohta. Tõusu- ja mõõnalainetele vastupidav ehitis. Kasutasime tõusulainet sadamasse sissesõiduks. Tormitekkelised tõusulained. | piltl. Teater on jõudnud uuele tõusulainele, uude tõusulainesse. Rahvusliku liikumise tõusulaine. Hariduselu on taas tõusulainel.

tähele|panu
ka psühh teadvuse keskendumus mingile objektile, tegevusele v. mõttele; huvi, märkamine. Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu. Tähelepanu maht, püsivus. Tähelepanu millelegi keskendama, koondama. Meresõit nõuab purjetajatelt suurt, täit, palju tähelepanu. Võitjad olid tähelepanu keskpunkti(k)s. Tähelepanu koondus, pöördus vastajale. Kogu tähelepanu on suunatud lavale. Lärm äratas tähelepanu. Tähelepanu köitev värvikirevus. Juhtum hõivas, vangistas ta tähelepanu. Tulija paelus mu tähelepanu. Pudel hõivab taas jooja tähelepanu. Murded pälvivad jätkuvalt keeleteadlaste tähelepanu. Probleem, mis väärib tähelepanu. Tahab vaatajate tähelepanu võita. Ekstsentrikud tõmbavad endale tähelepanu. On suurest tähelepanust häiritud. Avaldus leidis tähelepanu. Loodab kaaslaste tähelepanu hajutada, uinutada, kõrvale juhtida. Giid juhib ekskursantide tähelepanu iidsele sillale. Ta pöörab välimusele palju tähelepanu 'peab välimust oluliseks, tegeleb sellega'. Möödujad ei pööranud lamajale tähelepanu 'ei teinud teda märkama'. Ajakirjandus on skandaalile palju tähelepanu pühendanud. Tervishoiuküsimustele suurt tähelepanu osutav poliitik. Kaebus jäi koosolekul tähelepanuta. || hoolivus, lugupidamine, viisakus vms. Tänan tähelepanu eest. Kuidas teie tähelepanu tasuda? Ümbritses külalisi tähelepanuga. Küsis tähelepanuga mu tervise kohta. || tähele panema kutsuv hüüatus. Tähelepanu! Valmis olla! Start! Tähelepanu, fooris süttis punane tuli! Tähelepanu, koosolek algab kell seitse!
▷ Liitsõnad: pea|tähelepanu, põhitähelepanu.

tärkama ‹tärgata 48›

1. (taime kohta:) idulehti v. esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema. Mullast tärkab tihe oras. Suviteravili tärkab kahe nädalaga. Tõusmed tärkasid kiiresti. Seemnetest tärganud lilled. Muru on tärkamas. || (algava karvakasvu kohta:) kasvama hakkama, nähtavale tulema. Poisi ülahuulele tärkasid vurrud. Tärkav habe. Tärganud udemed.
2. (abstraktsemalt:) tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Peas tärkas ootamatu mõte. Mul tärkas idee. Tas tärkas uudishimu, usk, kiivus, viha, kahtlusekübe. Huvi vaibus, kuid tärkas siis taas. Lootus tärkas ja kustus. Kirjanikul on tärganud näidendi idee. Naises on tärkamas uus elu. Tärkab mälestusi. Mõttesse tärkab eilne päev. Ammu ununenud jutt tärkas meelde. 19. sajandil tärkas Eestis rahvuslik liikumine. Tärkav armastus, sümpaatia, südametunnistus, elujõud. Tärkav kirjandus, kirjakeel. Tärkav mehelikkus. Tärkav kevad. Idas tärkab koit.

tühjenema ‹37›
tühjaks minema. Veinipudelid ja karahvinid tühjenesid. Taldrik tühjenes hetkega. Kops täitus õhuga ja tühjenes siis taas. Rahakott tühjeneb paari päevaga. Peaaegu tühjenenud patarei toitis pirni nõrgalt. Pani tühjenenud aku laadima. Pärastlõunal kohvik tühjeneb. Koolimaja tühjeneb kella viieks. Tänavad tühjenesid kiiresti. Üks ja teine tõusis minekule, saal hakkas inimestest tühjenema. Külad tühjenevad vähehaaval. Tehas pandi kinni, alevik tühjenes. Suures jaamas vagun tühjeneb.

tümpsatama ‹37›

1. tümpsuga kukkuma, tümpsuvalt astuma vms. Mullakämp tümpsatas tuhmilt kirstukaanele. Külm pani jalalt jalale tümpsatama.
2. korraks tümpsuvat heli kuuldavale laskma. Trumm tümpsatas ja vaikis siis taas.

uinuma ‹37›

1. magama jääma. Magama uinuma. Haige püüab, proovib, katsub uinuda. Mure ei lasknud tal rahulikult uinuda. Päevasest tööst väsinud mehed uinusid kiiresti, ruttu, kohe, silmapilkselt. Uinus sügavalt alles vastu hommikut. Karu uinus talveunne. Kass uinus perenaise süles. Igavesele unele, igavesele rahule, igaveseks uinuma 'surema'. | piltl. Linnake, küla uinub. Uinuv mets, järv. Tuul, maru oli hetkeks uinunud 'raugenud, vaibunud'. *Uinub ka põõsastik jõe käärus ja tukub vana kokkuvarisenud heinaküün .. K. Põldmaa. || hrv magama. Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar”.
2. piltl puhkeolekus olema, mitte toimima; peidus, varjul olema. Viljapuude uinuvad pungad. Uinunud vulkaan. Uinunud instinktid ärkasid taas. Lõunamaa loodus äratas temas uinunud kunstimeele. Uinuvad tunded. Uinunud mälestused. *Maa sügavuses uinuvate jõudude mehaanika pole veel selgitatud. L. Meri.

uisu|rahvas
kõnek uisutajad, uisusportlased. Uisurahvas koguneb taas võistlustele.

ulmeline ‹-se 5› ‹adj›
ulme valda kuuluv, rohkesti ulmet sisaldav; fantastiline (1. täh.) Ulmeline lugu, film, maal. See polegi enam nii ulmeline mõte. Meiega juhtus lausa ulmelisi sündmusi. Kafka loomingus on palju ulmelist, ometi ei peeta teda ulmekirjanikuks. *Taas on loodud ulmeline situatsioon: ajamasin lubab viis sekundit pikendada aastapikkuseks ajavahemikuks. P. Lias.

uuesti ‹adv›
uut puhku, jälle, taas. a. (millegi jätkuna v. kordusena teat. aja tagant:) veel kord. Elab toimunu mõttes uuesti läbi. Hakkas uuesti sadama. Rein valiti uuesti esimeheks. Kohtasin teda uuesti alles mitme aasta pärast. Ootas pisut, koputas siis uuesti. Kui keegi ei vasta, helista hiljem uuesti. Ikka ja uuesti pöördus ta selle teema juurde tagasi. Ta luges sama palvet üha uuesti ja uuesti 'palju kordi'. *.. nad kohtusid õhtusel puiesteel ja järgmisel õhtul uuesti ja uuel õhtul veel ja veel. E. Ilbak. b. algusest peale, kuid teisiti. Kirjutas kogu artikli uuesti. Mahapõlenud maja ehitati uuesti üles veel uhkemana kui enne. Vihmajärgne loodus oli nagu uuesti sündinud.

üle vaatama

1. pilku kellestki v. millestki kõrgemalt üle suunama. Vaatas madalast tarast üle naabri aeda. *Mare muigab, tõstab pea ja vaatab Matist lihtsalt üle. E. Vetemaa. || piltl kellestki v. millestki mitte välja tegema, kellelegi v. millelegi mitte tähelepanu pöörama. Sellistest pisiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Õpetaja nägi küll poiste tembutusi, aga vaatas neist üle. Olukord muutus piinlikuks, aga ma püüdsin sellest üle vaadata. *Kui nemad ignoreerisid meid, siis tuli ka meil neist üle vaadata. P. Pinna.
2. millegi korrasolekut kontrollima, nõuetele vastavust jms. kontrollivalt uurima. Paadi mootor vaadati veel kord üle. Trümmis vaadati laadungi paigutus üle. Mehed vaatasid lahinguks valmistudes relvad hoolikalt üle. Kõik laoruumid vaadati üle. Kalamees vaatab hommikul mõrrad, unnad üle 'vaatab, kas neis on saaki'. Praaker vaatas meeste puuriidad üle. Vaatas kõik vajalikud esemed ükshaaval üle. Peremees käinud aeg-ajalt sulaste tööd üle vaatamas. Vaatasin igal õhtul üle, et kõik kõrvalhooned oleksid korralikult lukus. Arst vaatas tema haavad üle: peamiselt tühised kriimustused. Käsikirjas tuleb enne loovutamist veel üht-teist üle vaadata. *Emaliku silmaga vaatas ta peoleminejad üle .. V. Saar.
3. tutvuvalt vaatama, lähemalt tutvuma. Koos vaadati üle kõik kunagised mängumaad. Hakkasime oma uut kodu, uusi valdusi üle vaatama. Vaatab saadud kingitusi üle. Lapsed vaatasid külalise uudistades üle ja jooksid taas õue. *Põhjalikult tahetakse uurida väikest Muhut ja Lõuna-Eestis üle vaadata [arhitektidele] initsiatiivikas Võru linn. H. Härmson.

vahe|aeg

1. kahe tegevuse vm. ajamomendi vaheline aeg, hrl. katkestus, paus mingis jätkuvas, kestvamas tegevuses v. olukorras. Talvine, suvine koolitöö vaheaeg. Õppuste, filmivõtete vaheaeg. Põllutöödes on pärast jaani vaheaeg. Külastas pärast mitmeaastast vaheaega taas kodumaad. Taimi pritsiti mõnepäevaste vaheaegadega. Tudengid on vaheajal, jäid vaheajale. Nõupidamisel, kohtuistungil tehti viieminutine vaheaeg. Jutus tuli vaheaeg. Sõjategevuses esines vaheaegu. Vihma sadas lühikeste vaheaegadega päev otsa. || eeskava osade vaheline pikem paus teatris, kontserdil, peol. Vaatuste vaheajad kippusid venima. Vabaõhuetendus toimub ilma vaheajata. Kontserdi vaheajal mindi einelauda. || vahetund. *Suurel vaheajal, kui lõunaleib oli ära hammustatud, mängisime ringmänge ja laulsime. K. Ader.
▷ Liitsõnad: jõulu|vaheaeg, kevad|vaheaeg, kooli|vaheaeg, lihavõtte|vaheaeg, lõuna|vaheaeg, pühade|vaheaeg, püügi|vaheaeg, semestri|vaheaeg, suve|vaheaeg, söögi|vaheaeg, talve|vaheaeg, töö|vaheaeg, õppevaheaeg; jäävaheaeg.
2. sport distantsi mingis punktis fikseeritud vahepealne tulemus. Võistlejate ametlikud vaheajad 1,5 ja 3,5 km kohal (5 km suusatamises).

vaibuma ‹37›

1. (helide, häälte kohta:) vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma v. kuulda olemast lakkama. Merekohin kord paisus, kord vaibus. Tormimüha hakkas vaibuma. Vankrikolin, kabjaplagin, sammude tümin vaibus aegamisi. Kaugeneva rongi müra vaibub. Vilede undamine vaibus peagi. Hilisõhtul linnakära vaibub. Rongkäik oli läbi: kostis veel vaibuvaid pasunahelisid. Lähenejate hääled vaibusid vahepeal, siis valjenesid uuesti. Peokära ja lärm ei vaibunud öötundidelgi. Kõneleja ootas, kuni sumin saalis vaibus. Jutustaja hääl vaibus peaaegu sosinaks. Lapse nutt, naer vaibus silmapilkselt. Aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda. Öösel vaibusid metsas lindude häälitsused. *Ragin ja kõmin paisus kord tugevaks, tuhandehäälseks kooriks, vaibus samas üksikute relvade selgesti eraldatavaiks valanguiks ning laskudeks. P. Kuusberg.
2. (loodusnähtuste kohta:) nõrgenema, vähenema v. lakkama. Tuul, torm hakkas vaibuma, on täiesti vaibunud. Natukeseks ajaks sadu, vihm vaibus. Säärase tuulega tuisk ei vaibu veel niipea. Lõpuks äike vaibus. Meri on rahunenud ja lainetus vaibunud. Ehaõhetus vaibus aeglaselt. *Virmaliste mäng taeval oli vaibunud, ainult veel harva kerkisid kollased tuhmid vöödid idast kesktaevani. V. Uibopuu.
3. (mingi tegevuse, protsessi, tundeseisundi kohta:) soikuma, raugema v. lakkama. Vastuhakk, ülestõus vaibus pikkamööda. Võitlus rindel ei vaibunud. Streigiliikumine sedapuhku küll vaibus, kuid puhkes peagi uuesti. Erimeelsuste tõttu seltsi tegevus vaibus. Öösel elav liiklus teedel vaibus. Hobuse sörk vaibus peagi. Pidu oli juba vaibumas. Vaidlused ei vaibunud, vaid hoopis ägenesid. Epideemia oli vaibunud ja koolid avati taas. Talvel taimede elutegevus vaibub. Verejooks haavast vaibus. Ravimite toimel valud, põletikunähud pisut vaibusid. Külmavärinad ei tahtnud vaibuda. Närvipinge, ärevus hakkas pikapeale vaibuma. Mehe viha, ahastus, südamevalu, hirm, rõõm vaibus peatselt. Mõneks ajaks naabrite avalik riid vaibus. Poiste esialgne õhin vaibus varsti. Huvi ürituse vastu kippus vaibuma. Inflatsioon on vaibunud oletatust aeglasemaks. *Kõik see .. piitsutas ja vaevas teda, laskmata mõttel lõdveneda ning vaibuda mõnusaks ükskõikseks unustuseks. R. Põder.
4. ka piltl vajuma. Tolmupilv tõusis, ent vaibus peagi taas allapoole. Päike vaibus silmapiiri taha. Jalad vaibusid sügavale soosamblasse. Vaibus väsinult voodisse, toolile, istukile. Magaja suu vaibus lahtiseks, avali. Vaibus 'suikus' sügavasse, rahulikku unne. Mees oli raskeisse mõtteisse, mõtiskellu vaibunud. Need sündmused on juba peaaegu unustusse vaibunud. *Kahju aga, et need oskussõnad meie päevil .. mineviku hõlma kipuvad vaibuma ja sinna osalt vaibunud ongi. J. V. Veski.
5. piltl surema, otsa saama, hääbuma. *Isa – see vaibus vaenuväljal, / ema – siin kalmule kanneti .. A. Haava. *.. nõnda kustub püham püüegi, / nõnda närtsib surematuski, / nõnda vaibub selgem tõdegi .. Juh. Liiv.

vaikus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. vaikne-olu, helide, häälte, müra (täielik) puudumine. Täielik, ääretu vaikus. Südaöine vaikus. Vaikus enne tormi. Pargi vaikus. Soode troostitu vaikus. Istus oma kabineti vaikuses. Tuuletu ilma vaikuses kostsid hääled kaugele. Küla pole veel ärganud, kõikjal suur vaikus. Metsas, majas valitses sügav vaikus. Häiris ebaharilik, harjumatu vaikus majas. On säärane vaikus, et .. Pärast hetkelist vaikust puhkes lärm uue hooga. Vaikust katkestasid, häirisid üksikud püssipaugud ja kuulipildujavalangud. Keset vaikust kostis köhimist. Vaikus mõjus kuidagi rusuvalt. Saabunud vaikus oli rindemeeste kõrvadele võõras. Teda võlus selle maakoha vaikus 'rahulik keskkond'. Armastan vaikust ja rahu. Õpetas mind kuulatama vaikust 'vaikuses pingsalt kuulatama'. | piltl. Tema hinges oli vaikus. *.. ometigi on kolonn sõjasaatuse poolt kaheks jagatud – nendeks, kes jäävad elama, ja nendeks, keda ootab Suur Vaikus. J. Peegel. || vaikimine, vait olemine. Jutuajamine katkes, tekkis lausa rusuv vaikus. Tuppa sigines vaikus, kumbki ei öelnud tükil ajal midagi. Meeste hulgas võttis maad vaikus. Ants katkestas oma küsimusega esimesena vaikuse. Minu küsimusele vastati vaikusega. *Oli sõidetud täielikus vaikuses ja sõnatult tuldi ka [sõidukitest] maha. O. Samma (tlk).
▷ Liitsõnad: metsa|vaikus, talve|vaikus, öövaikus; haua|vaikus, surmavaikus.
2. (millegi lakkamise v. soikumise kohta). Pärast 10-pallist tormi on taas saabunud vaikus. Mõneaastase vaikuse järel on seltsi tegevuses jälle elavnemist märgata.
▷ Liitsõnad: tuulevaikus.

vajuma ‹vajun 37 või luulek vaon 42›

1. (aeglaselt, vähehaaval) allapoole, madalamale langema. Vajus põlvini lumme, astumisel üle kingade porisse. Eksis ja vajus laukasse. Jalad vajuvad pehmesse samblasse, sügavale lumme. Vajus läbi nõrga jää ja uppus. Uppuja vajus vee alla. Vankri rattad vajusid rummuni porri. Lekkiv paat vajus jõe põhja. Meremehed lahkusid päästepaatides vajuvalt 'uppuvalt' laevalt. Puu ujub vee peal, aga kivi vajub põhja. Õngekork hakkas vajuma. Sammal vajus jalge all nagu pehme käsn. Heinad küünis on alles vajumata. Sulav lumi oli juba üsna madalaks vajunud. Maapind kohati kerkib, kohati vajub. Vajuvale pinnasele ehitatud maja. Sõudjate aerud tõusid ja vajusid taktis. Kiigelaud kerkib ja vajub. Laskis raamatu käest põlvedele vajuda. Ta on nagu maa alla vajunud 'jäljetult kadunud'. | piltl. Mitu inimpõlve oli maamulda vajunud. Ta vajus üha enam võlgadesse. See sündmus on sügavale rahva hinge, mällu vajunud. Mure vajus südamesse. Uni vajus raskelt tüdruku laugudele. Unustusse, unustuse hõlma vajunud teos. Videvik, hämarus, pimedus on vajunud põldude, metsade üle. Ümbrus hakkas juba pimedusse vajuma. Küla vajus vaikusse. *Mitu nädalat on kaduvikku vajunud sellest ajast alates, kui hakkasin oma elukest kirja panema. G. Helbemäe. || endisest asendist allapoole libisema v. laskuma. Püksid vajusid rebadele. Juuksetukk vajub silmile, laubale. Juuksed on õlgadele vajunud. Magaja lõug on vajunud rinnale. Ta oli nutma puhkemas, suunurgad vajusid allapoole. Õhtu lähenes, päike vajus ikka madalamale ja madalamale. Päike oli metsa taha, juba looja vajumas. Külm õhk on raskem ja vajub allapoole. || (hrl. silmade, põskede kohta:) lohku, auku v. kotjaks langema. Ta jäi üsna otsa ja silmad vajusid auku. Haige põsed, palged on auku, lohku vajunud. Silmaalused olid kotti vajunud. *.. paljastas järsu liigutusega ainult särgiga kaetud kõhu. See oli tõesti koledasti auku vajunud, kõik roided tungisid teravalt esile .. V. Beekman.
2. püstiasendist (vm. normaalasendist) allapoole, kaldu, maha vm. asendisse langema v. laskuma. a. (inimese v. looma kohta). Vajus põlvili lapse hauale. Haavatu vajus kummuli lumme. Astus tuikudes paar sammu ja vajus siis oiates põrandale. Joobnu vajus röötsakile seina najale. Vajub väsinuna, raskelt toolile, taburetile, pingile, istmele, pehmesse tugitooli. Vanake vajub hingeldades kivile, lävepakule istuma. Haige tõusis voodis istukile, ent vajus kohe uuesti pikali. Pärast õhtusööki vajusid 'heitsid' mehed kohe voodisse, oma magamisasemetele. Buss pidurdas äkki ja püstiseisjad vajusid ettepoole. Tüdruk vajub poisile sülle, poisi käte vahele. Mees vajus raske koorma all looka. Eideke on aastatega õige kööku, kõverasse vajunud. Mehe turi on raskest tööst, vanadusest kühmu, vimma vajunud. Istuja keha on pisut kössi vajunud. Jõud oli otsas, käed vajusid jõuetult rippu. Naise pea vajus kurvalt longu. Koer vajus niutsudes istukile. *.. ja karu vajus [lasust] käppadele nagu hein vikati ees. F. Tuglas (tlk). | piltl. Nägu vajus naerule, naeru täis. Tüdruku nägu vajub pettumusest pikaks, järjest murelikumaks. Ta vajus hirmust otsekui pisemaks, pinevuse langusest nagu hoopis jõuetuks. Poiste samm vajus kuidagi tuimaks. Mõtted vajusid laokile. *.. kolmanda sõja-aasta üha enam laokile vajuv elu, veidi hooletu, ent vägagi raske .. A. Jakobson. b. (esemete, rajatiste vm. kohta). Vanad lösakile, längu vajunud majad. Kuuri sein on vildakile vajunud. Vana lauda katus on nõkku, päris looka vajunud. Õuevärav oli ripakile vajunud. Uksed on kiiva vajunud. Kapi uks vajus iseenesest ripakile. Laeva mast vajus ettepoole kaldu. Kääbastel on mõned ristid maadligi vajunud. Puri vajus lonti. Laev vajus ohtlikult viltu. Traktor, vanker, heinakoorem vajus külili kraavi. Purdelaud vajus astumise all nõkku. Katkine autokumm vajus lössi. Mehel on prillid ninaotsale vajunud. Puud on õunte raskuse all looka vajunud. Lilled on kuumusest longu, norgu vajunud.
3. langema, sattuma mingisse olekusse v. meeleolusse. Sügavasse, raskesse unne vajuma. Vajus voodis peagi unehõlma. Taat süütas piibu ja vajus mõttesse. Mees on sügava(i)sse mõtte(i)sse vajunud. Vajus vahel unistustesse. Vajub kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse, masendusse, hüsteerikasse. Ära siis selle tühja asja pärast nii norgu, longu vaju! Pärast ägedaid sõnu vajuti taas vaikimisse. *.. laotas murule päevateki .., kooris enda paljaks ning vajus samas mingisse letargilisse oleskellu. E. Vetemaa. *.. astus nišši, pööras näo ida poole ja vajus lühikesse palvesse. L. Metsar (tlk).
4. alanema, madalduma, langema. a. (mingi pinna kohta). Veepind järves vajub järjest. Lained tõusevad ja vajuvad. Rind tõusis ja vajus ärevusest, hingeldusest. *Vooreseljandik, mille serva mööda läks kitsuke rada, vajus järjest madalamaks .. E. Maasik. b. (hääle, tooni kohta). Rääkija hääl vajus sosinaks. Vanaisa laulev hääl kord paisus, siis taas vajus lugemisel. *Aga kui orelitoonid madalaks vajusid, kerkis kohe mahedalt esile õpetajahärra .. bariton. E. Rannet.
5. kõnek tulema v. minema, liikuma. Maja vajus võõraid mehi täis. Kogu seltskond vajus toast aeda. Küllap mehed vajusid kuhugi kõrtsi napsitama. Sina vaju nüüd koju! Vajus restoranis kutsumata minu lauda. Meestesalk vajus aegamisi kesklinna poole. Vajus 'põgenes, läks' mobilisatsiooni eest metsa. Rahvast vajus laadale murruna. Poisid vajusid küla peale luusima. Kuhu vajusid teised, sinna ka tema. Kamp vajus käratsedes leti ette. Pärast koosolekut vajus rahvas laiali. Mõned mehed vajusid vaikselt minema. Peoplats paistab juba, vajume aga edasi! Head inimesed küll, aga vajusid meile ristiks kaela. Varesed vajusid kisaga metsa. Lennukite laine vajus rinde poole. *Paraja ilusa tuulega vajusid mõlemad vened ida poole. K. A. Hindrey. || piltl (mitmesuguste nähtuste kohta:) edasi liikuma v. arenema. Tumedad vihmapilved vajusid metsa taha. Udu vajub merelt maa poole. Äikesemürin, tulistamine vajus kaugemale. Avatud aknast vajub tuppa õite lõhna. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Varjud on juba vajunud pikaks. *Siin tuultel on pehmed ja paitavad käed, / kui riivates üle sust vaovad .. R. Parve.

vakatama ‹37›

1. (järsku, korraks) vaikima, vakka jääma, vait jääma. Kõneleja vakatas poolelt sõnalt, poolelt lauselt. Naine vakatab, taibates oma sõnade kohatust. Vakatas hetkeks, kuid rääkis siis edasi. Äike pani lapsed hirmust vakatama. Rahvas vakatas kõnelejat kuulama. Õpetaja siseneb ja klass vakatab korrapealt. Minu lähenemisel rääkijad vakatasid. Koerad haugatasid ja vakatasid taas. Pill vakatas ja tantsijad lahkusid põrandalt. Maandunud lennuki mootorid vakatasid. Jutuajamine, naer, melu, lärm vakatas peaaegu kohe. Mootorite mürin vakatas. *Siis lõppes viimaks öine muusika. Vaikis vilespill, vakatasid kellahelid, kustusid küünlad .. A. Murakin (tlk).
2. liikumast, toimimast lakkama. Tuul vakatas, on vakatamas. Hing jääb kinni ja süda vakatab 'jääb seisma' rinnas. *Ta seisis lühikese hetke surmvaikselt, vakatanud paigale .. A. Mälk.

vaksama ‹vaksata 48›
keha looga moodi tõstes ja taas sirutades edasi liikuma (näit. mõne liblika rööviku kohta). Vaksiklaste röövikud liiguvad vaksates.

vallatlema ‹37›
vallatama. Lapsed vallatlevad väljas, lumes. Poiss vallatleb õe ja vennaga, kutsikaga. Lusti täis noored jooksid ja vallatlesid kiigeplatsil. Rõõmsalt vallatleti ja kilgati, aeti üksteist taga. Las tüdruk tunneb lõbu neiupõlvest ja vallatleb isu täis! Piiga oli alati lõbus ja vallatlev. Näol oli vallatlev ilme. Rääkis sündmusest vallatleva kergusega. Vaatasime, kuidas kassipojad vallatlesid. Pardid pladistasid vallatledes jõesopis. Mõned väledad kalakesed vallatlesid selges vees. | piltl. Tuul vallatles puulehtedes. Vallatledes jooksid lained randa. *Taas kõlab lõbus, vallatlev muusika, kuid ma kuulan hajameelselt .. M. Loodus (tlk).

valve|joodik
kõnek (meelsasti purjutada armastava inimese kohta). *Teisel [pulma]päeval .. valvejoodikud võtsid taas platsi ja ootasid, millal trall uue hoo sisse saab. A. Beekman.

varjuma ‹37›
end varjama. a. varjule v. peitu minema; kaduma. Armastajad varjusid uudishimulike pilkude eest pargi kaugemasse soppi. Kuulipildujatule eest varjuti muldvalli taha. Mees varjus ajalehe, päikeseprillide taha. Äikese ajal ei maksa varjuda suure puu alla. Poisid varjusid trepikotta. Ümberringi oli lage maa, varjuda polnud kuhugi. Ohu korral oskavad linnupojad väga hästi varjuda. Putukad varjuvad talveks soojematesse kohtadesse. Kuu varjus pilvede taha. *.. üle Maimu näo jookseb mingi laineviru, midagi kumendab, hoiatab, ent loordub taas, varjub. E. Vetemaa. | piltl. Kirjanik eelistas varjuda pseudonüümi taha. b. varjul v. peidus olema; varjatud olema. Küüditamise eest varjuti metsas. Laev varjus tormi eest kaitstud sadamas. Õhurünnaku ajal varjusime keldris. Peitust mängiv laps varjus kiviaia taga. Põranda all varjunud dissidendid. Öise eluviisiga kalad varjuvad päeval veekogu põhjas. Möödunud aastatuhanded on metsahämaruses varjuvad kivihiiud katnud roheka samblavaibaga. | piltl. *Temas [= mehes] varjus selline kibestus ja kurjus, et Marge ajuti kartma hakkas. I. Viiding. *Ristisingi nire Veriallikaks, sest temas näis varjuvat mingi sünge, veel avalikustamata legend. V. Maavara.

varjune ‹-se 4› ‹adj›
murd varjuline. *Rada varjune viib / sinna, kuhu minema pean taas .. H. Visnapuu.

vigastus ‹-e 5› ‹s›
välis(t)e teguri(te) mõjul tekkinud füüsiline kahjustus. Eluohtlik vigastus. Lülisamba, küünarliigese vigastus. Sportlane ravib kannakõõluse vigastust. Vigastuse tõttu ei saanud ta võistelda. Vigastus lõpetas ta sportlasekarjääri. Vigastus paranes kiiresti. Vigastusest paranenud rekordiomanik on taas rivis. Haiglasse toodi üliraskete vigastustega mootorrattur. Autojuht suri vigastustesse kohapeal. Tööõnnetuse tagajärjel saadud vigastus. Tööülesande täitmisel tekkinud vigastus. Kaabli vigastus põhjustas elektririkke. Laeva vigastused ei olnud suured.
▷ Liitsõnad: aju|vigastus, jala|vigastus, keha|vigastus, killu|vigastus, koore|vigastus, kõõluse|vigastus, käe|vigastus, naha|vigastus, pea|vigastus, puute|vigastus, põlve|vigastus, pöia|vigastus, pöidla|vigastus, selgroo|vigastus, selja|vigastus, silma|vigastus, spordi|vigastus, sõja|vigastus, sõra|vigastus, töövigastus; pisivigastus.

vihatsi ‹adv›
vihaselt, vihaga (ka tegevuse intensiivsust rõhutades). Viskas teist vihatsi kiviga. Virutas vihatsi rusikaga lauale. „Kas sa ei kuule?” hüüdis naine vihatsi. Tööd tehti vihatsi. *.. vanaema hakkas taas agarasti, otse vihatsi kartulivarsi üles kiskuma. H. Sergo. *Päike on kaljunukkide tagant välja tulnud ja kõrvetab vihatsi. A. Kaal.

viivuke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. lühike ajalõik, viiv. *Põhjamaa suveöö – see on viivuke. R. Sirge.
2. ‹ka adverbilaadselt› (natukese aja kohta:) natuke, veidike, pilguke. Tahaks viivukese puhata. Ootasin viivukese, kuid kedagi ei tulnud. Istus, tukkus viivukese. Mõtles viivukese, enne kui vastas. Viivukeseks tuli päike välja. Tulen viivukese aja pärast. Istus viivuke(se) aega päikese käes. Viivuke aega olid kõik vait. Võttis viivuke aega, enne kui asjast aru sain. Viivuke kannatust, ta tuleb kohe! Viivuke vaikust, ja taas kärgatus. Viivuke hiljem kustusid tuled. *Tulise ajuga kihutasid ratsanikud alla metsa, kuid ei möödunud viivukestki aega, kui nad tulid sealt sammu sõites tagasi .. A. Kivikas.

virguma ‹37›

1. magamast ärkama. Virgus unest, tukastusest. Suigatas hetkeks ja virgus jälle. Kui ta oli lõplikult virgunud, meenus talle eilne õhtu. Virgus järsku ägeda koputuse peale. Virgusime korraks enne päikesetõusu ja uinusime siis uuesti. Virgus teravast valusööstust, hirmsast unenäost. Laps ei virgunud öö jooksul kordagi. Minevik näis kummalise unena, millest ta püüdis virguda. Pikkamööda virguv teadvus. Karu virgub märtsis. Talveunest virgunud kärbes. Hakkas kostma virguva linna esimesi hääli. *Kuid ta uni oli põgus ja mitu korda virgus ta asendit muutma. A. Kalmus. *.. kui unes täbarasse olukorda satud, virgud tavaliselt üles. Vesipapp.
2. virgeks muutuma; elavnema, elustuma, (ellu) ärkama. Virgus mõtteist, tardumusest, rammestusest, unistustest. On aeg virguda sellest passiivsusest, umbusaldusest. Rahvas on virgunud uuele elule. 19. ja 20. sajandi vahetusel hakkas Tartu kultuurielu virguma. Tasapisi virgus vanamehes taas eluvaim. Naises virgusid unustatud noorustunded. Pärast kastmist virgusid närtsinud taimed uuesti. Kevadel virgub kogu loodus. *Seal kostab äkitselt midagi .. ja virgub nüüd ägedaks kirglikuks vingumiseks. J. Mändmets.

värvi|lahutus
värvilise kujutise lahutamine mustvalgeteks osadeks, mille kokkutrükkimisel saadakse taas värviline kujutis; (arvutil:) rastrite loomine värvitrükiks

ära|olek
mujal, teises kohas olemine, eemalolek. Lühike, kauane äraolek. Astus pärast pikka äraolekut taas kodumaa pinnale. Mehe alatiste äraolekutega oli naisel raske harjuda. Minu äraolekul, äraoleku ajal oli linn tundmatuseni muutunud. Uni on äraolek karmist reaalsusest. || (puhkeoleku kohta). Mõnus äraolek heas seltskonnas. Tegime endale rannas head äraolekut.

ärkama ‹ärgata 48›

1. uneseisundist toibuma, ärkvele tõusma, virguma. Unest, magamast ärkama. Ärkasin juba varahommikul, enne kukke ja koitu. Vahel ärkan keset ööd. Kui pere ärkas, oli suur valge väljas. Ärkas kellahelina, kõuekõmina, koerte haukumise peale. Ärkas kolinast, ägedast südamekloppimisest. Ärkas jubedast unenäost suure kergendustundega. Ema ärkab lapse virisemist kuuldes kergemini kui muude häälte peale. Sina ka juba ärganud? Ärgates ei saanud kohe aru, kus ma olen. Vägilane magas ärkamata kaks ööpäeva järjest. Kui ma koidikul virgusin, olid ka linnud ärganud ja laulsid. Kevadel ärkavad loomad talveunest. Linn, küla, tänav hakkab ärkama. | piltl. Linnulaulust ärkab mets ja maa.
2. (pool)teadvuseta olekust toibuma, teadvusele tulema; mõnest muust seisundist elustuma, ärksaks, virgeks v. elavaks muutuma; (ka sellise tähendusega väljendeis). Minestusest, narkoosist, morfiiniuimast ärkama. On teadvusele, meelemärkusele ärganud. Ärkas tardumusest, rammestusest, mõtetest, unistustest. Naudingust ärganud, tajusime jälle ümberringi toimuvat. Varjusurmast ärkama. Räägitakse, et surnukeha ärganud ellu ja tõusnud istuli. Tunne oli selline, nagu oleks surnust (ellu) ärganud. *Lugesin tundide ajal .. Ma ei kuulnud sageli üldse, millest räägiti, ja tihti tuli mind kaks korda küsida, enne kui ärkasin. J. Smuul. || rahvustunnet, oma usku vms. teadvustama hakkama, vaimselt virguma; usklikuks saama, usku pöörduma. Rõhutud rahvas hakkab ärkama. Kogudus palvetas, et õnnetu naine uskmatusest ärkaks. Ärganud hinged. Ärkamata ilmalaps. *Andrese vanarahvas on ärganud inimesed, käivad ligidal ja kaugel palvetundides. Madde Kalda. || (taas) toimima hakkama, (taas) tegevusse astuma. Kauge mineviku pildid ärkavad ellu. Varemeis linn ärkab uuele elule. Niiskuses ärkas jälle ta vana luuvalu. Temas ärkas endine õpetaja. Pojas ärkas mees. Poisis ärkas silmapilk kavaler.
3. (mingi tunde vms. kohta:) tekkima, tärkama. Rahvas ärkas lugemishuvi. Südames ärkas lootus, kuri kahtlus. Tüdrukus ärkas trots, viha.

ühtima ‹37›

1. (millegagi) ühte v. kokku langema. Maakonna piir ühtib riigipiiriga. Kujundid ühtisid täielikult. Meie liikumissuund ühtib põhjasuunaga. Kinnipeetu tundemärgid ühtisid tagaotsitava omadega. Tõlge ei ühti mõnes kohas originaali sisuga. Nende huvid, arvamused, vaated, maitsed, plaanid ühtisid täielikult. Uute andmete sisu ühtib põhilises mulle teadaolevaga. Ilmataadi tujud ei ühti tihtipeale meie soovidega.
2. ühinema, üheks liituma. *Maja taga ... ühtisid kaks uulitsat. L. Remmelgas (tlk). *Järvel ühtisid jäljed teistega ja pöördusid taas metsa. H. Laipaik.
3. seksuaalvahekorras olema, suguühtesse astuma. Armunud ühtisid kirelõõmas. *Ta [= seaduseandja] andku tarku määrusi selle kohta, kes ja millises vanuses tohivad ühtida laste sigitamiseks. L. Anvelt.

üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle

üles|tõusnu ‹1› ‹s›

1. ülestõusust osavõtja, mässaja, mässuline. Linnus, linn langes ülestõusnute kätte. Osa sõdureid läks ülestõusnute poole üle. Ülestõusnuid tabas kaotus.
2. kirikl igaveseks eluks taas hingeliseks saanud surnu. Surnu(i)st ülestõusnu.

ütlema ‹ütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49›

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütleme ‹rõhutus asendis adverbilaadselt› (oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.